Hankija täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] 11.02.2025 nr 7-1/25/596-4 [email protected] Hankija täiendav seisukoht Riigihange: "Üld- ja militaarrõivad ning varustus" (viitenumber 254516) Vaidlustaja: Strobil OÜ Registrikood: 17116422 Gonsiori tn 10a, Tallinn 10117 Esindaja: vandeadvokaat Triin Väljaots e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood: 70009764 Järve 34a, Tallinn Esindaja: Marleen Sarap e-post: [email protected]; [email protected] 1. Asjaolud ja menetluse senine käik 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) menetluses on Strobil OÜ (edaspidi vaidlustaja) vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi hankija või RKIK) riigihankes „Üld- ja militaarrõivad ning varustus“ (vr 254516) (edaspidi riigihange). 1.2. 06.02.2025 esitas vaidlustaja täiendava seisukoha. 1.3. VAKO on võimaldanud vastata menetlusosaliste täiendavatele seisukohtadele kuni 11.02.2025. 1.4. RKIK vaidleb vaidlustaja vaidlustusele ja täiendavale seisukohale tervikuna vastu. Hankija jääb oma eelnevalt esitatud seisukoha juurde, et otsused on õiguspärased. Hankija vaidleb vastu ka vaidlustaja selgelt põhjendamatule menetluskulule (22 tundi, 4510 eurot). 2. Õiguslikud põhjendused 2.1. RKIK on jätkuvalt seisukohal, et hankija on õiguspäraselt vaidlustaja RHS § 95 lg 4 p 4 alusel riigihankest kõrvaldanud ja jääb kõigi oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Hankija selgitab täiendavalt, et ajaleheartikkel võib olla üks tõenditest, millest hankija otsuse tegemisel lähtub (2.2); annab täiendavad selgitused vaidlustaja raske ametialase käitumisreegli rikkumise osas (p 2.3); miks hankija otsus vaidlustaja teiste lepingute osas ei mõjuta hetkel tehtavat otsust (2.4); miks vaidlustajal ei ole võimalik heastamisele tugineda (p 2.5). 2.2. Ajaleheartikkel võib olla üks tõenditest, millest hankija otsuse tegemisel lähtub 2.2.1. Vaidlustaja on väitnud, et ajaleheartikkel ei ole piisav tõend hankija otsuse tegemisel. HMS § 38 lõike 2 alusel võib tõendiks olla dokumentaalne tõend. TsMS § 272 lõike 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik Järve 34a / 11314 Tallinn / 717 0400 / [email protected] / www.kaitseinvesteeringud.ee Registrikood 70009764  kohtuistungil esitada tajutaval kuju. Hankija seisukohal täidab ajaleheartikkel kõik need kriteeriumid ja on asjakohane (kirjeldab Ants Põldsam’i tegevusi), lubatav (puudub alus selle kõrvale jätmiseks) ja usaldusväärne (artiklis esitatut on hankija täiendavalt kontrollinud, mh on artiklis tsiteeritud ringkonnaprokuröri). 2.2.2. Vaidlustaja ei ole suutnud artiklis esitatud väiteid ümber lükata, vaid vastupidiselt, on kinnitanud nende õigsust, seega on vaidlustaja oma seisukohtadega ise kinnitanud tõendi usaldusväärsust. Ajaleheartiklis on esitanud oma seisukoha ringkonnaprokurör Kaito Puusepp, kes on artiklis oma töökohustusi täitmas ja on esitanud faktilisi asjaolusid Ants Põldsam’i ümber toimuvate erinevate menetluste osas. Hankijal puudub kahtlus, et ringkonnaprokurör on oma tegevuses erapooletu. 2.2.3. Hankija rõhutab veelkord, et hoolsa hankijana on ta teinud omalt poolt kõik, et otsida täiendavaid tõendeid ja kontrollida esitatud asjaolude õigsust, sh on hankija lähtunud äriregistri andmetest nii Strobil OÜ kui ka Surrestik OÜ osas (sh Surrestik OÜ majandusaasta aruannetest, jagunemise lepingust jm), teinud päringuid MTA-le. Mitmed päringud ja sealt saadud informatsioon on riigihangete registri vahendusel leitav. Hankija on kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnanud ja selle tulemusel jõudnud otsuseni vaidlustaja riigihankest kõrvaldada. 2.2.4. Seega jääb hankija oma seisukoha juurde, et hankija otsus vaidlustaja kõrvaldamiseks on piisavalt tõendatud. 2.3. Vaidlustaja raske ametialane käitumisreegli rikkumine 2.3.1. Vaidlustaja on täiendavas seisukohas välja toonud, et hankija on ebaselgelt kirjeldanud ametialase käitumisreegli rikkumist. Hankija selle seisukohaga ei nõustu, kuid on valmis täiendavaid selgitusi esitama. 2.3.2. Hankija on kirjeldanud raske ametialase käitumisreegli rikkumist oma algse seisukoha punktis 2.4 ja seal öeldut kordama ei hakka. Hankija selgitab täiendavalt, et juhatuse liikmel on hoolsuskohustus oma ettevõtte ees, sh kohustus ettevõtte vara sihtotstarbeliselt kasutada ettevõttele tulu teenimise eesmärgil ja sealjuures hoiduda tegevustest, mis ettevõtet kahjustavad. Mis puudutab hankija seisukohta, et piisab teatava raskusastmega hooletuse tuvastamisest, siis siin lähtus hankija Euroopa Kohtu otsusest C-465/11. Seega on hankija selline käsitlus kooskõlas Euroopa Kohtu varasema praktikaga. Ants Põldsam, olles Bristol Trust OÜ juhatuse liige, on teinud ettevõttele kahjulikke otsuseid, menetluses on nii maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine kui ka maksude mittetasumine, nagu hankija varasemalt on välja toonud, siis neid episoode on mitmeid. 2.3.3. Isegi olukorras, kus maksualased menetlused ei lõppe süüdimõistva otsusega, siis juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisel on võimalikud ka tsiviilnõuded, ÄS § 187 lõike 1 alusel peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lõike 2 alusel juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest. 2.3.4. Riigikohtu halduskolleegium selgitas oma 11.12.2019 otsuses haldusasjas nr 3-17-2235 punktides 13-15: „… /…/ Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb ÄS § 187 lg-st 1. Selle järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata siiski mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt tsiviilasi nr 3-2-1-54-17, p-d 13.1 ja 13.2 ning seal viidatud kohtupraktika). Erinevate juriidiliste isikute liikide jaoks võib juhatuse liikme hoolsusstandard olla mõnevõrra erineva sisuga. Samuti võib see standard erineda tulenevalt juriidilise isiku tegevusalast ja tegevuse ulatusest ning sellest, kas juhatuse liige on mingi valdkonna asjatundja (vt tsiviilasi nr 3-2-1-169-14, p-d 19 ja 20.). ../…/ MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustused eeldavad siiski, et mõistlikult tegutsev juhatuse liige hoiaks end üldjoontes kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Vajaduse korral tuleb tal koguda lisateavet ja kontrollida teiste juhatuse liikmete ja abistavate kolmandate isikute tegevust. Selline lisateabe kogumise ja kontrollikohustus ning küsimus, kuivõrd saab juhatuse liige seejuures tugineda 2  usalduspõhimõttele, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest (vt ka nt otsus nr 4-17-1195/22, p 9).“ 2.3.5. Hankija hinnangul ei ole vaidlustaja Bristol Trust OÜ juhtimisel täitnud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust, mida iga teine mõistlik isik sellises olukorras täidab ja mille sisustamist Riigikohtu halduskolleegium on kirjeldanud. Riigikohtu seisukohast on võimalik järeldada, et teadmatus maksude maksmisel rakendatavast praktikast või raamatupidaja poolt tehtud otsustest ei vabasta juhatuse liiget oma kohustuste täitmisest, sest juhatuse liikmel on kohustus ennast ettevõtte juhtimist puudutavaga kursis hoida. Niisuguse kohustuse, mis tuleneb ÄS § 187 lõikest 1, rikkumine on hankija hinnangul raske ametialane käitumisreegli rikkumine. 2.3.6. Vastuseks vaidlustaja väitele, et miks ei ole hankija varasemalt vaidlustajaga lepinguid lõpetanud, märgib hankija, et mitmed asjaolud on muutunud võrreldes varasema olukorraga, näiteks Bristol Trust OÜ jagunemine, kus v.a vahendid, mis on mõeldud võimalike nõuete tagamiseks MTA-le, on kõik väärtuslik vara edasi uude ühingusse tõstetud. Kuigi äritegevuses on tavapärane osaühingute jagunemine ja ühinemine, siis kogumis (sh, kuidas jagunemisel on vara jagatud), suurendab see hankijas ebausaldusväärsust vaidlustaja suhtes. Hankija ei saa enam kindel olla, et lepingu täitmisega tekkivate raskuste korral vaidlustaja oma kohustused täidab, selle asemel on vaidlustaja käitumine näidanud, et ta üritab neist kõrvale hoiduda. Hankija, kelle põhiliseks kliendiks on Kaitsevägi, peab saama olla kindel, et tema lepingupartner täidab lepingu tähtaegselt ja probleemide ilmnemisel otsib lahendusi, sest Katseväe toimimine on vajalik igas olukorras. 2.3.7. Siinjuures on oluline tähelepanu juhtida hankija algse seisukoha punktis 2.4.4.6 välja toodule, et Ants Põldsam’i varasem tegevus oma ettevõtete jagunemiste ja ühinemiste osas on toonud kaasa olukorra, kus tal on olnud võimalik MTA maksumenetluse lõpetamine ilma otsustuseni jõudmata, kuivõrd juriidilise isiku ühendamisel teise maksumenetluses oleva juriidilise isikuga, toimus ühendamine selliselt, et maksumenetluses olev juriidiline isik lõpetas tegevuse ja koos sellega lõppes ka väärteomenetlus, kuivõrd lõppenud isiku suhtes menetlust ei jätkata. Seega võttes arvesse erinevaid episoode maksude tasumisega seoses ja temapoolseid ärilisi otsuseid, siis hankijal puudub usaldus vaidlustaja võimes lepinguid korrektselt täita. 2.3.8. Lisaks on hankija seisukohal, et vaidlustaja ei ole usaldusväärne ja tema poolt esitatud seisukohad kinnitavad seda, sh vaidlustuse perioodil esitatud seisukohad. Vaidlustaja on mitmel korral rõhutanud, et on vabatahtlikult raha MTA ettemaksukontole kandnud, kuid see ei ole kooskõlas sellega, mida on avalikult öelnud Põhja ringkonnaprokurör (siinjuures viitab hankija vaidlustaja enda poolt välja toodud Õhtulehe 2022. aasta artiklile), kus on kirjas, et: „Prokuratuur on tänaseks saanud kohtult loa arestida Bristol Trustile kuuluvat vara, et tagada firma ja Põldsami suhtes esitatud riigi nõude võimalik hilisem täitmine.“ See näitab veelkord, et hankijal ei ole võimalik usaldada vaidlustaja poolt esitatud seisukohti, kuivõrd need on vastuolulised ja ei ole kooskõlas teistest allikatest saadud informatsiooniga. 2.4. Teiste vaidlustajaga seotud lepingute seisund ei ole hankija otsuse tegemisel relevantne 2.4.1. Vaidlustaja on välja toonud, et juhul, kui hankija lähtub ajaleheartiklist, siis oleks ta pidanud juba alates 2022. aastast (kui Õhtulehes ilmus artikkel Ants Põldsami tegevuse osas) Bristol Trust OÜ-ga lepingud lõpetama ja uusi mitte sõlmima ning asjaolu, et hankijal on Surrestik OÜ-ga (mis samuti kuulub Ants Põldsam’ile) olemasolevad lepingud, siis sellest tulenevalt ei ole hankija otsus õiguspärane. 2.4.2. Hankija sellise käsitlusega ei nõustu. Hankija teeb oma otsused lähtudes hetkeolukorrast ja asjaolu, et hankija ei ole lepinguid lõpetanud, ei tähenda seda, et hankijal puudub võimalus või tahe seda teha, see näitab vaid seda, et hetkel veel ei ole seda tehtud. 2.4.3. Samas on kõnekas, et hankija ei ole hetkel ühegi Ants Põldsam’ile kuuluva ettevõttega uusi lepinguid sõlminud, seda kinnitab vaidlustaja enda poolt välja toodud lepingute loetelu (vaidlustaja täiendava seisukoha lisa 1), kus on nähtav, et hankija sõlmis vaidlustajaga uue lepingu viimati 15.11.2024, ehk siis enne, kui ilmus Õhtulehes hankija poolt nimetatud artikkel ja hankija sai teada kõigist vaidlustaja ümber toimuvatest asjaoludest. Seega ei saa ka käesolev otsus vaidlustaja jaoks üllatusena tulla. 2.5. Vaidlustajal ei ole võimalik heastamisele tugineda 3  2.5.1. Hankija jääb oma seisukoha juurde, et hankija ei olnud kohustatud nimetatud olukorras heastamise tõendamiseks vaidlustaja poole pöörduma. Seletuskiri riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (eelnõu 491 SE) toob seoses RHS § 97 lg-s 1 tehtava muudatusega välja järgmist: „Muudatus ei tähenda, et ettevõtja võiks asuda heastamismeetmed võtma alles riigihanke menetluse ajal, sest märge selle kohta, et kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja on heastamismeetmeid võtnud, tuleb esitada juba hankepassis. Hankepassi standardvorm nõuab ka, et ettevõtja võetud heastamismeetmeid lühidalt kirjeldaks. Seega on seadusandja tahe RHS § 97 lg 1 muutmisel olnud võimaldada pakkujatel või taotlejatel esitada tõendeid heastamismeetmete kohta hankija nõudel ka pärast pakkumuse või taotluse esitamist.“ Arvestades seaduseelnõu seletuskirja ja VAKO praktikat, siis nõuet tõendite esitamiseks saab hankija esitada juhul, kui rikkumise võimaliku heastamise fakt iseenesest taotlusest nähtub (VAKO otsus vaidlustusasjas number 182-24/281935 p 21). Vaidlustaja ei olnud oma taotluses välja toonud, et on rikkumise heastanud, seda on ta ka vaidlustuses kinnitanud. Seega ei olnud hankijal kohustust heastamise osas täiendavaid küsimusi küsida. 2.5.2. Vaildustaja väide, et ta ei pidanud heastamist välja tooma, kuna hankija otsused on varasemalt teistsugused olnud, ei ole piisav, sest vaidlustaja on teadlik tema suhtes algatatud menetlustest ja peaks olema teadlik, et see mõjutab ka tema usaldusväärsust hankijate ees. 2.5.3. Isegi kui VAKO leiab, et hankija oleks pidanud heastamiseks vaidlustaja käest tõendeid küsima, siis vaidlustaja on saanud vaidlustuse jooksul oma seisukoha ja tõendid esitada. Hankijal on tulenevalt RHS § 97 lõikest 2 õigus hinnata, kas esitatud tõendid on piisavad usaldusväärsuse tõendamiseks. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustaja ei ole ka vaidlustusmenetluse raames oma usaldusväärsust tõendanud. Seega, isegi kui VAKO leiab, et hankija on eksinud, kui ei ole heastamiseks tõendeid küsinud, siis tegemist ei oleks olulise eksimusega ja hankija otsust vaidlustaja kõrvaldamise osas see ei muudaks. 3. Vastuväide vaidlustaja menetluskulude nimekirjale 3.1. Vaidlustaja on esitanud taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas ca 4510 eurot ca 22 tunni õigusabi osutamise eest. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on selgelt põhjendamatud. Vaidlustus ei ole niivõrd keerukas ning vaidluse all on vaid õiguslikud küsimused. Vaidlustuse koostamiseks on märgitud kokku neljal erineval real ca 16 tundi, mis 10 leheküljelise vaidlustuse koostamiseks on ilmselgelt liialt pikk aeg. Ka lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud 5h ja 15min, on ilmselgelt liialt pikk aeg sellise seisukoha loomiseks. Lisaks on põhjendamatu jätta hankija kanda menetluskulude nimekirja koostamise kulu või Euroopa Kohtu praktika analüüsimine. 4. Menetluslikud küsimused 4.1. Tähtaegsus. VAKO määras hankijale täiendava seisukoha esitamise tähtpäevaks 11.02.2025. Vastus on tähtaegne. 4.2. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja vaidlustajale ([email protected]) e-posti teel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marleen Sarap õigusnõunik 4