Selgitustaotlus

Rahandusministeerium 10.02.2025 Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 Eesti [email protected] SELGITUSTAOTLUS Advokaadibüroo TGS Baltic kliendiks on juriidiline isik (edaspidi ettevõte), kelle ärimudel on pakkuda füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi kliendid) veebipõhist platvormi (edaspidi platvorm), mille kaudu saab ettevõttelt omandada tarbijakrediidilepingutest tulenevaid rahalisi nõudeõigusi (edaspidi nõuded), mille ettevõte on omandanud tegevusloa alusel tegutsevalt Eesti krediidiandjalt (edaspidi krediidiandja). Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-le 3 palume Rahandusministeeriumi seisukohta, kas ettevõtte tegevuse (vt punkt 1 all) kontekstis on (i) ettevõte ja/või kliendid krediidiostja(d) krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (edaspidi KIOS) § 3 lg 5 tähenduses ning (ii) krediidilepinguid sõlmiva ja haldava krediidiandja tegevus krediidihaldustegevus KIOS § 3 lg 2 tähenduses, millega seoses tuleks sõlmida krediidihaldusleping KIOS § 45 lg 1 tähenduses. KIOS teksti ja seletuskirja põhjal saame aru, et KIOS eesmärk pole olnud reguleerida ettevõtte ja klientide allpool kirjeldatud tegevust, ent kindluse huvides palume selgitust, kas meie arusaam on õige. 1. ASJAOLUD Ettevõtte plaanitava ärimudeli järgi omandab ettevõte krediidiandjalt krediidilepingutest tulenevad nõuded väljaspool platvormi, st krediidilepingud sõlmitakse ja krediit makstakse krediidiandja poolt välja enne, kui toimub krediidilepingust tuleneva nõude loovutamine ettevõttele. Ettevõtte klientidega sõlmitavate nõuete edasi loovutamise lepingute puhul on loovutajaks ettevõte. Ka pärast nõuete loovutamist jätkab krediidisaaja lepingu täitmist algsele krediidiandjale, sest krediidisaajat loovutusest ei teavitata ning algne krediidiandja haldab krediidilepingu täitmist edasi. Ettevõte ega selle kliendid ei omanda krediidilepingutest tulenevaid kujundusõigusi ning volitavad üksnes krediidiandjat krediidisaajatega suhtlema. Krediidiandja edastab krediidisaajalt saadud maksed ettevõttele, mis omakorda edastab need klientidele. Platvormi kaudu ettevõttelt nõudeid omandades saab klient endale krediidilepingust tulenevast nõudest osa, mitte tervet nõuet. Hetkel, mil krediidiandja loovutab nõuded ettevõttele, ei ole ükski nõue sissenõutavaks muutunud. Siiski pole välistatud, et krediidisaaja satub hiljem krediidilepingu täitmisel viivitusse. Makseviivituses nõuetega seoses võimalikud kolm stsenaariumi: 1) Teatud tingimustel võib ettevõttel tekkida õigus või kohustus viivituses nõue oma kliendilt tagasi omandada (mh selleks, et nõue krediidiandjale tagasi loovutada, et krediidiandja saaks selle krediidisaajalt sisse nõuda). Sel juhul omandab nii ettevõtte kui ka teatud juhtudel algne krediidiandja viivituses oleva nõude. EESTI EESTI LÄTI LEEDU Ahtri 6a Kaluri 2 Elizabetes 63-11 Konstitucijos Ave. 21A 10151 Tallinn 51004 Tartu LV-1050 Riia LT-08130 Vilnius Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 Telefon +371 6788 9999 Telefon +370 5251 4444 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]  2) Kui ettevõtte omandab kliendilt viivituses oleva nõude tagasi muul põhjusel kui krediidiandjale tagasi loovutamiseks, siis võib ettevõte nõude loovutada uuesti teisele kliendile. Sel juhul omandab ettevõtte klient viivituses oleva nõude. 3) Nõue satub makseviivitusse hetkel, mil see kuulub ettevõtte kliendile, kuigi loovutuse hetkel ei olnud nõue viivituses. 2. SELGITAMIST VAJAVAD KÜSIMUSED Selgitustaotluse eesmärk on jõuda selgusele, kas eelkirjeldatud viisil ettevõtte poolt platvormi kaudu klientidele nõuetele loovutamine või tagasiloovutatud nõude uuele kliendile loovutamine võib tähendada, et selle tulemusel on: (i) nõude omandav ettevõte ise või (ii) klient krediidiostjaks KIOS § 3 lg 5 tähenduses ja (iii) ettevõtte omandatud krediidilepingute täitmist haldava krediidiandja tegevus käsitatav krediidihaldustegevusena KIOS § 3 lg 2 tähenduses. Olles tutvunud KIOS tekstiga ja seletuskirjaga, saame aru, et ei ettevõte ega kliendid ole käsitatavad krediidiostjana ega krediidiandja tegevus käsitatav krediidihaldustegevusena KIOS tähenduses. Ühtlasi jääb meie arusaama järgi eelkirjeldatud ärimudel, st mitmetele klientidele üheaegselt mitmetest krediidilepingutest tulenevate nõuete väikeste osade loovutamist võimaldav veebipõhine platvorm, KIOS kohaldamisalast välja. Kuigi nii ettevõtte kui selle kliendid võivad aeg-ajalt omandada makseviivituses olevaid nõudeid, ei oleks ettevõtte ega klientide äritegevus suunatud otseselt viivituses olevate tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete omandamisele. Platvormi äriloogika oleks eelkõige kohaselt täidetavatest tarbijakrediidilepingutest tulenevate rahaliste nõuete loovutamine ettevõtte klientidele – teisisõnu, võimaldada platvormi klientidel investeerida tarbijakrediidinõuetesse. Isegi, kui ettevõttele või tema klientidele saavad kuuluma viivituses olevad nõuded, ei mõjuta see kuidagi krediidisaajaid. Krediidisaajaid ei teavitata loovutamisest kooskõlas võlaõigusseaduse § 412 lg 2 esimese lausega. Kliendid omandavad küll rahalised nõuded, kuid sissenõudmisega tegeleb ja kujundusõigusi teostab üksnes algne krediidiandja. Kliendil ei ole õigust nõuet kolmandale isikule võõrandada või nõuet ise sisse nõuda, vaid klient (ja ka ettevõte) saab nõuet omandades üksnes õiguse osale krediidilepingu alusel tehtavatest maksetest. Eeldame, et KIOS-i kehtestamise eesmärgiks ei olnud selliste nõuete loovutamiste korral isikute kohustamine krediidiostjatele laienevate nõuete täitmiseks, kuigi KIOS-i sätete sõnastus seda selgelt ei välista. Kui KIOS-i eesmärgiks oli eelkõige krediidisaaja õiguste kaitsmine, siis ei ole eelkirjeldatud nõuete loovutamise platvormide ja nende klientide allutamine KIOS-i regulatsioonile vajalik, sest nende ärimudelite puhul jäävad kõik tarbijaid puudutavad tegevused üksnes algsele krediidiandjale. KIOS-i seletuskiri ütleb krediidiostja kohta: „Sisuliselt on tegemist isikuga, kes ostab kokku krediidiasutuste ja krediidiandjate krediidisaajatega sõlmitud krediidilepinguid, mis on viivituses.“ Saame aru, et KIOS-i eesmärk on reguleerida turgu, mis on suunatud majandus- ja kutsetegevusena viivituses olevate võlgade ostmisele ja müümisele. Ettevõte sellise majandus- ja kutsetegevusega ei tegele ning spetsiifiliselt viivituses olevaid nõudeid kokku ei osta, kuigi klientidelt tagasi omandatavate nõuete hulgas võib olla ka viivituses olevaid nõudeid. Ka ettevõtte klientide majandus- ja kutsetegevuseks ei saa pelgalt ettevõtte teenuse kasutamise tõttu olla viivituses krediidilepingute kokkuostmine, sest ettevõtte ärimudel näeb ette eelkõige kohaselt täidetavate nõuete loovutamise (kuigi nõuete hulka võib sattuda ka viivituses olevaid nõudeid). Krediidihaldamisega, mh krediidisaajatega suhtlemisega, tegeleb üksnes algne krediidiandja. Isegi kui krediidiandja õigus tarbijakrediidilepingu alusel tasutud maksele on loovutatud ettevõttele ja seejärel platvormi kaudu kliendile, siis kõik muud krediidiandja õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused jäävad krediidiandja kanda. Kuna ei ettevõtet ega klienti saa eelkirjeldatud asjaoludel käsitada krediidiostjana, siis ei ole ka viivitusse sattunud krediidilepingu täitmise haldamine krediidiandja poolt käsitatav krediidihaldustegevusena KIOS § 3 lg 2 tähenduses, mis eeldaks krediidihalduslepingu sõlmimist KIOS § 45 lg 1 tähenduses. tgsbaltic.com 2/3 3. SELGITUSTAOTLUS Palume Rahandusministeeriumi selgitust: • kas ülalkirjeldatud ärimudeli, st ettevõtte poolt klientidele krediidilepingutest tulenevate nõuete osade kaupa loovutamist võimaldava veebipõhise platvormi puhul on ettevõte ja/või kliendid käsitatavad krediidiostjatena KIOS tähenduses, kui on võimalik, et (i) loovutatavad nõuded satuvad pärast nõude krediidiandjalt ettevõttele ja hiljem ettevõttelt kliendile loovutamist viivitusse, (ii) ettevõte omandab kliendilt viivituses oleva nõude või (iii) ettevõte võõrandab kliendile viivituses oleva nõude, arvestades, et hetkel, mil krediidiandja algselt nõude loovutab, ei ole see viivituses, ning igal juhul jääb krediidiandja ise tegelema krediidihaldustegevusega; • kas juhul, kui ettevõte ja/või klient siiski on käsitatav krediidiostjana KIOS tähendus, siis kas krediidiandja tegevus krediidilepingu täitmise haldamine käsitatav krediidihaldustegevusena KIOS, mis eeldab krediidihalduslepingu sõlmimist. Kõigile küsimustele vastan hea meelega, nii e-kirja ([email protected]) kui telefoni (5341 1175) teel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kirsti Pent vandeadvokaat tgsbaltic.com 3/3 Saatja: "Kirsti Pent | TGS Baltic" <[email protected]> Saaja: "RAM Info" Teema: Selgitustaotlus: KIOS Kuupäev: 2025-02-10 09:04 Tere Käesolevaga esitan selgitustaotluse KIOS-i kohaldamisala kohta (manuses). Palun andke teada, kui küsimusi tekib – hea meelega arutan. Lugupidamisega KirstiPent Partner, vandeadvokaat Liivalaia 36 , 10132 Tallinn , Eesti Mobiil: +372 5341 1175 , telefon: +372 626 4300 <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.tgsbaltic.com/> www.tgsbaltic.com NB! Tallinna kontor asub uuel aadressil. ​Advokaadibüroo TGS Baltic AS on äritegevuse nõustamisele spetsialiseerunud advokaadibüroo Baltikumis. Meie Eesti, Läti ja Leedu kontoris töötab üle 200 advokaadi. Konfidentsiaalsusteade. Käesolev e-kiri ja selle manus(ed) on mõeldud üksnes e-kirja adressaadile. E-kiri võib sisaldada teavet, mis on privilegeeritud, konfidentsiaalne ja/või ei kuulu vastavalt kehtivale seadusele avalikustamisele. Kui Te ei ole käesoleva e-kirja adressaadiks või olete saanud e-kirja ekslikult, teavitame Teid, et igasugune e-kirjas oleva informatsiooni avaldamine, kopeerimine, levitamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Sellisel juhul palume Teil viivitamatult teavitada saatjat ja kustutada see e-kiri ning manused oma süsteemist. Täname. ​Palun tutvuge meie üldtingimustega veebis <http://www.tgsbaltic.com/ee/uldtingimused> www.tgsbaltic.com/ee/uldtingimused