Hankija täiendav seisukoht

Va Taivo Kivistik Teie 06.02.2025 nr 12.2-10/22 Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Meie 13.02.2025 nr 5-1/25/863 Hankija: Eesti Töötukassa Lasnamäe 2 11412 Tallinn tel: tel 614 8500 e-post: [email protected] Vaidlustaja: Bi&Dwh Consult OÜ Registrikood: 12553187 Rannamõisa tee 38d, 13516, Tallinn e-post: [email protected] Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Kolmas isik: osaühing Resta Registrikood: 10320415 Riia tn 35, 50410, Tartu Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo COBALT [email protected]. Eesti Töötukassa täiendav seisukoht vaidlustusele ja vaidlustusmenetluse kuludele riigihankes 285880 I Asjaolud ja eelnev menetlus 1. Eesti Töötukassa (hankija) avaldas 04.11.2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Eesti Töötukassa aruandlus- ja statistikamooduli (TARU) hooldus- ja arendustööd“ (viitenumber 285880), pakkumuste esitamise tähtajaga 06.12.2024 (edaspidi riigihange). 2. Riigihankes esitasid pakkumuse kolm pakkujat: Industry62 OÜ (11124544), Bi&Dwh Consult OÜ (12553187) ja osaühing Resta (10320415). 21. jaanuari 2025 ostsusega nr 2- 3/24/8710 (edaspidi hankija otsus) tunnistas hankija edukakas osaühing Resta pakkumuse. Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 [email protected] • www.tootukassa.ee 3. Bi&Dwh Consult OÜ (vaidlustaja) esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 29.01.2025 hankija otsusele tunnistada osaühingu Resta pakkumus edukaks vaidlustuse. 4. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) palus 30.01.2025 teatega vaidlustuse esitamisest hankijal kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 04.02.2025, esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 192 lg 5 alusel kaasas vaidlustuskomisjon vaidlustuse menetlusse kolmanda isikuna osaühing Resta. 5. Hankija esitas vastuse vaidlustusele 04.02.2025. 6. Kolmas isik esitas vastuse vaidlustusele 04.02.2025 ja menetkuskulude nimekirja 11.04.2025. 7. Vaidlustaja esitas täiendava seisukoha hankija 04.02.2025 vastusele ja menetluskulude nimekirja 11.02.2025. 8. VAKO andis 06.02.2025 kirjaliku menetluse teates menetlusosalistele võimaluse esitada VAKO-le täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 11.02.2025. Selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 14.02.2025. II Hankija täiendav seisukoht vaidlustaja 11.02.2025 täiendavale seisukohale 9. Hankija ei seadnud oma vastuses vaidlustusele kahtluse alla asjaolu, kas vaidlustaja IT projektijuhi sertifikaat kui selline iseenesest kehtis enne pakkumuste esitamise tähtaega. Hankija ei süüdista pakkujat ka tõendite võltisimises. Küsimus on selles, et vaidlustaja ei esitanud pakkumusega tõendeid, mis tõendaksid IT projektijuhi Scrum sertifikaadi kehtivust. Hankija leiab jätkuvalt, et vaidlustaja hooletust dokumentide esitamisel pakkumuses ei saa pidada lihtsalt inimlikuks eksimuseks. Vaidlustaja väitis vaidlustuse punktis 17 järgmist: Vaidlustaja möönab oma eksimust, mis tulenes sellest, et mõlemad sertifikaadid erinevad oma sisus üksnes ühe lause osas – „Certification Active through 31 May 2023“ ja „Certification Active through 31 May 2025“. Liiatigi on mõlemal sertifikaadil ka sama number. Sellise sarnasuse puhul on inimlikud eksimused kahetsusväärselt varmad juhtuma. Millest saab järeldada, et vaidlustaja põhistab inimliku eksimuse olemust vale sertifikaadi (dokumendi) esitamisega pakkumuses, kuna sertifikaadid olid niivõrd sarnased. Vaidlustaja 11.02.2025 täiendavas seisukohas, punktides 5 ja 6 kirjeldusest järeldub üheselt, et sertifikaati dokumendi näo vaidlustajal pakkumuse esitamise ajal tegelikult ei olnudki, vaid vaidlustaja laadis sertifikaadi alla ja salvestas .pdf formaati 21.01.2025 ja kellaajaks 16:24:36 st pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Seega ei saanud vaidlustaja pakkumusega esitada vale dokumenti lihtsalt inimliku eksimuse tulemusena. Tegemist ei ole hankija spekulatsiooniga, vaid selgunud on fakt, et kehtiva sertifikaadi koopiat dokumendi näol, mida pakkumuses tõendina sertifikaadi olemasolust esitada, vaidlustajal ei olnudki. Vaidlustaja ei olnud lihtsalt piisavalt hoolas veendumaks pakkumusega esitatud tõendi .pdf dokumendi Scrum sertifikaadi sisus. Isegi juhul kui seda pidada inimlikuks eksimuseks, ei olnud see ega pidanudki olema äratuntav hankijale inimliku eksimusena. Teine pakkuja esitas samuti kehtetu sertifikaadi. Hankijal ei olnud alust ega ka kohustust asuda pakkumuste hindamisel välja selgitama ja uurima miks vaidlustaja, või ka siis teine pakkuja, pakkumustega esitatud dokumentide põhjal ei vastanud hindamiskriteeriumi eest vääruspunktide saamise tingimusele. Hankijal ei ole  hankemenetluses sellisel määral uurimiskohustust nagu see oleks haldusmenetluses ning ka õigust kuna RHS § 52 lõike 4 kohaselt on hankijal avatud hankemenetluses keelatud pidada läbirääkimisi. 10. Väär on vaidlustaja arusaam nagu hankija ja kolmanda isiku seisukohtadest saaks järeldada, et kui vaidlustaja poleks üldse pakkumusega koos mistahes Scrum sertifikaati esitanud, siis oleks vaidlustajal olnud võimalik see pärast pakkumuse tähtaega hankijale esitada. Võimalik ei oleks seega vaidlustaja kirjeldatud selline olukord, kus paremas seisus oleks see pakkuja, kes nt üldse mitte midagi ei esitanud, võrreldes pakkujaga, kes esitas eksimusest väära teabe. 11. Pakkujatel ei ole kohustust pakkumuste hindamisel väärtuspunktide saamiseks riigihankes esitatud kõikidele tingimustele ilmtingimata vastata. Seega ei saa hindamise etapis hankijalt nõuda, et ta annaks pakkujatele pärast pakkumuse esitamist täiendava võimaluse esitada väärtuspunktide saamiseks täiendavaid dokumente või infot, kui neid pakkumusega ei ole esitatud, või nõuda, et hankija omal algatusel infot või dokumente asuks otsima, kui riigihanke alusdokumendid seda ette ei näe. Vastasel juhul tekiks õiguspäratu ja ümberpööratud olukord, kus pakkuja asemele asuks hankija, kes hakkaks omal algatusel pakkujale väärtuspunkte otsima ja leides näiteks internetiavarustest info, mis väärtuspunktid tagaks, siis pakkujalt küsima, kas ta ikka võib pakkumusele väärtuspunkte omistada. Tegelikkuses ei olekski hankijal võimalik leida infot ühetaoliselt kõigi pakkujate osas, sest info ei pruugi olla vabalt kättesaadav või selline millele oleks õiguslikult võimalik tugineda hankijal. Hankija tegevus oleks sellisel juhul käsitletav lubamatute läbirääkimistena ja vastuolus hankemenetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise üldpõhimõtetega (RHS § 3 p-id 2 ja 3). 12. Hankijal ei olnud võimalik vaidlustaja IT projektijuhi sertifikaadi olemasolus lihtsasti veenduda. Fakt on see, et vaidlustaja esitas IT projektijuhi kehtiva sertifikaadi .pdf dokumendina ja viite veebilehele kust hankija saaks sertifikaati kontrollida alles koos vaidlustusega. Väär on vaidlustaja seisukoht, et hankija teadis ja oli valmis ka pakkumuses oleva info korral seda omal käel kontrollima ning et kõikidele pakkujatele oli teada, et hankija võib seda ka kontrollida iseseisvalt veebilehel. Vastupidi, RHAD-s on ette nähtud, et pakkuja peab pakkumuses vastava veebilehe märkima või esitama dokumendi. Hankija on RHAD-s ette näinud korra, mis ei anna alust hankijal kontrolli omal äranägemisel teostada. Pakkujad ei saanud kuidagi järeldada, et kui nad jätavad info või dokumendid esitamata, asub hankija neid otsima ja tõendeid koguma omal äranägemisel. 13. Hankija nõustub kolmanda isikuga, et ainuüksi Scrum Alliance veebilehelt ei olekski olnud tuvastav sertifikaadi kehtivus, kuna seal ei kuvata sertifikaadi kehtivust. Mida kinnitab ka vaidlustaja vastuse punktis 9. toodu, kus vaidlustaja kirjeldab, et pöördus Scrum Alliance poole küsimusega, mis puudutas mh seda, et kui isikul sertifikaat puudub või on kehtivuse kaotanud, siis kas Scrum Alliance kodulehel kuvatakse teavet, et isikul sertifikaat ikkagi on. Vaidlustaja märkis, et Scrum Alliance vastas vaidlustajale, et koheselt, kui sertifikaat aegub, ei kuvata Scrum Alliance kodulehel isiku andmeid enam viisil, millest võiks nähtuda, et tal on sertifikaat. Hankijal aga puudus eeltoodud teave, seega ei oleks ta saanudki ise tuvastada ilma eeltoodud lisainfot omamata üksnes veebilehte vaadates asjaolu kas kuvatav sertifikaat tegelikkuses kehtib või mitte. Vaidlustaja seisukoha lisast 1 nähtub, et .pdf dokumendina saab sertifikaati alla laadida, vaid kontoomanik. Teise pakkuja esitatud projektijuhi osas ei kuva Scrum Alliance veebileht mingeid andmeid, mistõttu sai hankija järeldada (kui ta  pärast vaidlustuse saamist vaidlustaja vaidlustuses viidatud veebilehelt vaatas), et sertifikaati ei saa olla, mille kehtivust saaks kontrollida. Scrum Alliance veebileht ei ole võrreldav E-äriregistriga, mis on riigi ametlik portaal ja sisaldab kõigi Eestis registreeritud juriidiliste isikute andmeid ja millistele andmetele saaks hankija iseseisvalt õiguslikult tugineda. 14. Vaidlustajale pakkumuse muutmise võimaluse andmine pakkumuste hindamise etapis, ei oleks õiguspärane. III Vaidlustusmenetluse kulud 15. Vaidlustaja on esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 3403,50 eurot eurot käibemaksuta 12,5 tunni õigusteenuse osutamise eest. Hankija leiab, et asja mahtu ja mittekeerukust silmas pidades, ei ole kõik kulud esitatud mahus vajalikud ja põhjendatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Paavel juhatuse esimees