Rahandusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine (Hoiuste tagamise osafondi riskipõhised osamaksed)

Finantsinspektsioon Eesti Pank Meie 17.02.2025 nr 1.1-10.1/869-1 Eesti Pangaliit MTÜ Tagatisfond Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine (Hoiuste tagamise osafondi riskipõhised osamaksed) Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõu, mille muudetakse määrust „Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus- ja aruandekohustuste kehtestamine“. Palume Teie seisukohta 10 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Seletuskiri 2. Määruse eelnõu 3. Lisa 2 (muudetud) 4. Lisa 3 (muudetud) 5. Lisa 4 (muudetud) 6. Lisa 5 (muudetud) Thomas Auväärt 611 3633 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU Veebruar 2025 Rahandusminister MÄÄRUS Rahandusministri 14. novembri 2016. aasta määruse nr 51 ,,Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus- ja aruandekohustuste kehtestamine“ muutmine Määrus kehtestatakse Tagatisfondi seaduse § 35 lõike 6 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 14. novembri 2016. aasta määruses nr 51 ,,Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus- ja aruandekohustuste kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvis 7 nimetatud summaarse riski punktiarvu leidmiseks kasutatakse järgmisi riskinäitajate osakaale (IW): 1) paragrahvi 11 punktides 1, 2, 4 ja 7 nimetatud riskinäitajate osakaal on 10,0 protsenti; 2) paragrahvi 11 punktides 5 ja 8 nimetatud riskinäitajate osakaal on 12,5 protsenti; 3) paragrahvi 11 punktides 3, 6 ja 9 nimetatud riskinäitajate osakaal on 5,0 protsenti; 4) paragrahvi 11 punktis 10 nimetatud riskinäitaja osakaal on 20,0 protsenti.“; 3) paragrahvi 9 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Paragrahvi 11 punktides 5, 6, 8 ja 10 nimetatud riskinäitajate individuaalne riski punktiarv määratakse vastavalt lisa 3 punktile 6. (3) Paragrahvi 11 punktides 1–4 ja 7 nimetatud riskinäitajate individuaalne riski punktiarv määratakse vastavalt lisa 3 punktile 7. (4) Paragrahvi 11 punktis 9 nimetatud riskinäitaja individuaalne riski punktiarv määratakse vastavalt lisa 3 punktile 8.”; 4) paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Krediidiasutuse riskiprofiili hindamisel võetakse arvesse järgmised riskinäitajad: 1) finantsvõimenduse määr vastavalt lisa 5 punktile 1; 2) esimese taseme põhiomavahendite suhtarv vastavalt lisa 5 punktile 2; 3) likviidsuskattekordaja vastavalt lisa 5 punktile 3; 4) stabiilse netorahastamise kordaja vastavalt lisa 5 punktile 4; 5) viivislaenude suhtarv vastavalt lisa 5 punktile 5; 6) koguriskipositsiooni ja koguvara suhtarv vastavalt lisa 5 punktile 6; 7) vara tootlus vastavalt lisa 5 punktile 7; 8) tagatud hoiuste ja koormamata vara suhe vastavalt lisa 5 punktile 8; 9) hinnang krediidiasutuse juhtimissüsteemidele vastavalt lisa 5 punktile 9; 10) vara kasv vastavalt lisa 5 punktile 10.”; 6) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Paragrahvi 11 punktides 1–6 ja 8 nimetatud riskinäitajate väärtus on krediidiasutuse osamaksete arvutamisele eelneva kalendriaasta kvartalilõppude väärtuste aritmeetiline keskmine. (2) Paragrahvi 11 punktides 7 ja 10 nimetatud riskinäitajate väärtus on koguvara väärtus osamakse arvutamisele eelneva kalendriaasta 31. detsembri seisuga ja puhaskasum osamakse arvutamisele eelneva aasta kohta. (3) Kui § 11 punktides 7 ja 10 nimetatud riskinäitajate arvutamiseks vajalikud andmed aasta kohta puuduvad, leitakse riskinäitajate väärtus, kasutades lühema perioodi andmeid, mis on teisendatud aasta baasile. (4) Paragrahvi 11 punktis 9 nimetatud hinnangu puudumise korral jaotatakse §-s 8 sätestatud riskinäitaja osakaal võrdsetes osades § 11 punktides 6, 7 ja 10 sätestatud riskinäitajate osakaalude vahel.”; 7) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Kui krediidiasutusele on tehtud erand kapitali- või likviidsusnõuete täitmisest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 7, 8 või 21, kasutatakse vastavate kapitali- või likviidsusnäitajate leidmisel Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks esitatud konsolideeritud või allkonsolideeritud andmeid.”; 8) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järmiselt: ”(3) Paragrahvi 11 punktis 9 nimetatud riskinäitaja aluseks on enne andmete esitamise aastat viimane krediidiasutuste seaduse § 96 lõigetes 5–52 nimetatud Finantsinspektsiooni hinnangus sisalduva ärimudeli juhtimiskorralduse ning riskijuhtimise raamistiku ja riskikultuuri hinnangute alusel antud maksimaalne väärtus.”; 9) määruse lisad 2–5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2025. aasta 1. aprillil. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Kantsler Lisa 2 Tagatisfondile riskinäitajate väärtuste arvutamiseks esitatavad andmed Lisa 3 Riskipõhise osamakse arvutamiseks kasutatavad valemid Lisa 4 Riskinäitaja individuaalse riski punktiarvu arvutamisel kasutatavad piirmäärad Lisa 5 Krediidiasutuse riskiprofiili hindamisel arvesse võetavad riskinäitajad  Rahandusministri 14. novembri 2016. a määruse nr 51 „Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus ja aruandekohustuste kehtestamine” lisa 2 (muudetud sõnastuses) Tagatisfondile riskinäitajate väärtuste arvutamiseks esitatavad andmed Tagatisfondile riskinäitajate väärtuste arvutamiseks esitatavad andmed on järgmised: 1. Finantsvõimenduse määr. Finantsvõimenduse määr on Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 (ELT L 97, 19.3.2021, lk 1–1955) (edaspidi järelevalvelise aruandluse standard) X lisa vormi C 47.00 real 0330 (Finantsvõimenduse määr) esitatud väärtus. Finantsvõimenduse määr esitatakse andmete esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga. Finantsvõimenduse määr esitatakse formaadis i/100 ümardatuna nelja komakohani. 2. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (CET1 suhtarv). Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on järelevalvelise aruandluse standardi I lisa vormi C 03.00 real 0010 (Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv) esitatud väärtus. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv esitatakse andmete esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv esitatakse formaadis i/100 ümardatuna nelja komakohani. 3. Likviidsuskattekordaja. Likviidsuskattekordaja on järelevalvelise aruandluse standardi XXIV lisa vormi C 76.00 real 0030 (Likviidsuskattekordaja (%)) esitatud väärtus. Likviidsuskattekordaja esitatakse andmete esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga. Likviidsuskattekordaja esitatakse formaadis i/100 ümardatuna nelja komakohani. 4. Stabiilse netorahastamise kordaja (NSFR). Stabiilse netorahastamise kordaja on järelevalvelise aruandluse standardi XII lisa vormi C 84.00 real 0220 (Stabiilse netorahastuse kordaja) veerus 0040 esitatud väärtus. Stabiilse netorahastamise kordaja esitatakse andmete esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga. Stabiilse netorahastamise kordaja esitatakse formaadis i/100 ümardatuna nelja komakohani. 5. Viivislaenud ja -nõuded. Summeeritakse järelevalvelise aruandluse standardi III lisa vormi F 18.00.a veeru 0060 ridadel 0005 (Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused) ning 0070, 0191 ja 0221 (Laenud ja ettemaksed) väärtused. Viivislaenud ja -nõuded esitatakse andmete esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga. Viivislaenud ja -nõuded esitatakse eurodes, täisühikutes. 6. Laenud ja nõuded kokku. Summeeritakse järelevalvelise aruandluse standardi III lisa vormi F 18.00.a veeru 0010 ridadel 0005 (Nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused) ning 0070, 0191 ja 0221 (Laenud ja ettemaksed) väärtused. Laenud ja nõuded kokku esitatakse andmete esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga. Laenud ja nõuded kokku esitatakse eurodes, täisühikutes. 7. Koguriskipositsioon. Koguriskipositsioon on järelevalvelise aruandluse standardi I lisa vormi C 02.00 real 0010 „Koguriskipositsioon“ esitatud väärtus. Koguriskipositsioon esitatakse andmete  esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga. Koguriskipositsioon esitatakse eurodes, täisühikutes. 8. Koguvara. Koguvara on järelevalvelise aruandluse standardi III lisa vormi F 01.00 real 0380 „Varad kokku“ esitatud väärtus. Koguvara esitatakse andmete esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga ning andmete esitamisele eelnenud aastale eelnenud kolme aasta 31. detsembri seisuga. Koguvara esitatakse eurodes, täisühikutes. 9. Puhaskasum. Puhaskasum on järelevalvelise aruandluse standardi III lisa vormi F 02.00 real 0670 „Aasta kasum või kahjum“ esitatud väärtus. Puhaskasum esitatakse andmete esitamisele eelnenud kahe aasta 31. detsembri seisuga. Puhaskasum esitatakse eurodes, täisühikutes. 10. Koormamata vara. Koormamata vara on järelevalvelise aruandluse standardi XVI lisa vormi C 32.01 rea 0010 „Aruandva finantsinstitutsiooni varad“ veerus 0060 „Koormamata varade bilansiline väärtus“ esitatud väärtus. Koormamata vara esitatakse andmete esitamisele eelnenud aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri seisuga. Koormamata vara esitatakse eurodes, täisühikutes. 11. Hinnang krediidiasutuse juhtimissüsteemidele (SREP juhtimise maksimaalne skoor). Esitatakse määruse § 11 punktis 9 nimetatud hinnangu ärimudeli, juhtimiskorralduse ning riskijuhtimise raamistiku ja riskikultuuri osas antud maksimaalne skoor. Esitatakse andmete esitamise aastale eelnev viimane antud hinnang.  Rahandusministri 14. novembri 2016. a määrus nr 51 „Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus ja aruandekohustuste kehtestamine” lisa 3 (muudetud sõnastuses) Riskipõhise osamakse arvutamiseks kasutatavad valemid Riskipõhise osamakse arvutamiseks kasutatavad valemid on järgmised: 1. Osamakse korrigeerimiseks krediidiasutuse riskiprofiiliga kasutatakse järgmist valemit: Ci = CR × ARWi × CDi , kus Ci on krediidiasutuse „i“ hoiuste tagamise osafondi riskiga korrigeeritud osamakse summa; CR on riskivaba osamakse määr; ARWi on krediidiasutuse „i“ summaarne riskikaal; CDi on krediidiasutuse „i“ tagatud hoiuste aasta keskmine summa. 2. Korrigeerimiskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: n CR×CDi µ= ∑i=l , kus ∑ni=l CR×ARWi×CDi µ on konkreetse aasta korrigeerimiskoefitsient; CR on riskivaba osamakse määr; ARWi on krediidiasutuse „i“ summaarne riskikaal; CDi on krediidiasutuse „i“ tagatud hoiuste aasta keskmine summa. 3. Korrigeerimiskoefitsiendiga µ korrigeeritud osamakse arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: Cµi = CR × ARWi × CDi × µ, kus Cμi on krediidiasutuse „i“ hoiuste tagamise osafondi riskiga ja korrigeerimiskoefitsiendiga korrigeeritud osamakse summa; CR on riskivaba osamakse määr; ARWi on krediidiasutuse „i“ summaarne riskikaal; CDi on krediidiasutuse „i“ tagatud hoiuste aasta keskmine summa; µ on konkreetse aasta korrigeerimiskoefitsient. 4. Krediidiasutuse summaarse riskikaalu arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:  𝐴𝑅𝑆𝑖 𝛼 ( ) 100 ARWi = 𝛽 ∗ ( ) , kus 𝛽 ARWi on krediidiasutuse „i“ summaarne riskikaal; ARSi on vastavalt §-s 7 arvutatud krediidiasutuse „i“ summaarne riski punktiarv; α on määruse § 6 lõikes 2 sätestatud summaarse riskikaalu ülemine piirmäär; β on määruse § 6 lõikes 3 sätestatud summaarse riskikaalu alumine piirmäär. 5. Krediidiasutuse summaarse riski punktiarvu leidmiseks korrutatakse määruse §-s 9 leitud riskinäitaja iga individuaalne riski punktiarv määruse §-s 8 sätestatud asjakohase riskinäitaja osakaaluga ning saadud tulemused liidetakse, kasutades järgmist valemit: ARSi = ∑nj=l IWj × IRSj, kus ARSi on krediidiasutuse „i“ summaarne riski punktiarv; IWj on riskinäitaja osakaal; IRSj on riskinäitaja individuaalne riski punktiarv. 6. Määruse § 11 punktides 5, 6, 8 ja 10 nimetatud riskinäitaja väärtusele vastava individuaalne riski punktiarv määratakse vastavalt järgmistele tingimustele: l00 kui Aj > aj ( IRSj = 0 kui Aj < bj kus Aj−bj × l00 kui bj ≤ Aj ≤ aj, la j−bj j = 1…n; IRSj on riskinäitaja individuaalne riski punktiarv; aj on riskinäitaja ülemine piirmäär lähtuvalt määruse §-st 10; bj on riskinäitaja alumine piirmäär lähtuvalt määruse §-st 10; Aj on §-s 11 nimetatud riskinäitaja väärtus. 7. Määruse § 11 punktides 1−4 ja 7 nimetatud riskinäitaja väärtusele vastav individuaalne riski punktiarv määratakse vastavalt järgmistele tingimustele: 0 kui Aj > aj ( IRSj = l00 kui Aj < bj kus aj−Aj × l00 kui bj ≤ Aj ≤ aj, la j−bj j = 1…n; IRSj on riskinäitaja individuaalne riski punktiarv; aj on riskinäitaja ülemine piirmäär lähtuvalt määruse §-st 10;  bj on riskinäitaja alumine piirmäär lähtuvalt määruse §-st 10; Aj on §-s 11 nimetatud riskinäitaja väärtus. 8. Määruse § 11 punktis 9 nimetatud riskinäitaja väärtusele vastava individuaalne riski punktiarv määratakse vastavalt järgmistele tingimustele: l00 kui Aj = aj ( IRSj = 0 kui Aj = bj kus Aj−bj × l00 kui bj < Aj < aj, la j−bj j = 1…n; IRSj on riskinäitaja individuaalne riski punktiarv; aj on riskinäitaja ülemine piirmäär lähtuvalt määruse §-st 10; bj on riskinäitaja alumine piirmäär lähtuvalt määruse §-st 10; Aj on määruse §-s 11 nimetatud riskinäitaja väärtus.  Rahandusministri 14. novembri 2016. a määrus nr 51 Rahandusministri 14. novembri 2016. a määruse nr 51 „Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus ja aruandekohustuste kehtestamine” lisa 4 (muudetud sõnastuses) Riskinäitaja individuaalse riski punktiarvu arvutamisel kasutatavad piirmäärad Riskinäitaja individuaalse riski punktiarvu arvutamisel kasutatavad piirmäärad on järgmised: Riskinäitaja alumine Riskinäitaja Riskinäitaja piirmäär ülemine piirmäär b a Finantsvõimenduse määr 6% 10% Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 12% 20% Likviidsuskattekordaja 120% 200% Stabiilse netorahastamise kordaja 120% 200% Viivislaenude suhtarv 0,1% 5% Koguriskipositsioon / koguvara 35% 75% Vara tootlus 0% 2,5% Tagatud hoiused / koormamata vara 40% 90% SREP juhtimise maksimaalne skoor 1 4 Vara kasv 3% 25%  Rahandusministri 14. novembri 2016. a määrus nr 51 „Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete novembriarvutusmeetodite ja vajalike arvestus ja aruandekohustuste kehtestamine” lisa 5 (muudetud sõnastuses) Krediidiasutuse riskiprofiili hindamisel arvesse võetavad riskinäitajad Krediidiasutuse riskiprofiili hindamisel käsitatakse riskinäitajaid järgmiselt: 1. Finantsvõimenduse määra abil mõõdetakse krediidiasutuse kapitalipositsiooni, olenemata vara riskikaalust. 2. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv väljendab krediidiasutuse kahjumikatmisvõimet. 3. Likviidsuskattekordaja abil mõõdetakse krediidiasutuse võimet täita oma lühiajalisi võlakohustusi, kui need kuuluvad sissenõudmisele. 4. Stabiilse netorahastamise kordaja mõõdab krediidiasutuse sõltuvust lühiajalisest rahastamisest. 5. Viivislaenude suhtarv väljendab krediidiasutuse antud laenude kvaliteeti ja selle arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: viivislaenud ja -nõuded laenud ja nõuded kokku 6. Koguriskipositsiooni ja koguvara suhtarv väljendab krediidiasutuse vara riskisust ja selle arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: koguriskipositsioon . koguvara 7. Vara tootlus väljendab krediidiasutuse kasumi genereerimise võimet. Vara tootlus arvutatakse kahe aasta aritmeetilise keskmisena, et vältida ühekordsete juhtumite arvestamist ning osamaksete protsüklilisust. Ühe aasta vara tootluse näitaja arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: puhaskasum aastal T . [koguvara aastal T +koguvara aastal (T−1 ]/2 8. Tagatud hoiuste ja koormamata vara suhe näitab krediidiasutuse tagatud hoiuste suhet tema pankrotivarast eeldatavasti sisse nõutavasse summasse, mis on läbinud kriisilahenduse või tavapärase maksejõuetusmenetluse. Tagatud hoiuste ja koormamata vara suhte arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: tagatud hoiused . koormamata vara 9. Hinnang krediidiasutuse juhtimissüsteemidele väljendab krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 5 nimetatud Finantsinspektsiooni hinnangu andmise raames krediidiasutuse juhtimissüsteemidele antud hinnangut. Määratakse ärimudeli juhtimiskorralduse ning riskijuhtimise raamistiku ja riskikultuuri osas antud skooride maksimaalse väärtuse alusel. 10. Vara kasvu näitaja väljendab krediidiasutuse koguvara kasvu kiirust ja see arvutatakse kolme aasta näitajate aritmeetilise keskmisena. Ühe aasta vara kasvu näitaja arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: [koguvara aastal T – koguvara aastal (T−1) ]  VEEBRUAR, 2025 SELETUSKIRI Rahandusministri 14. novembri 2016. a määruse nr 51 „Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus- ja aruandekohustuste kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu juurde I. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Üldiselt – tagatisskeemide eesmärk on tagada usaldus finantssüsteemi kui terviku suhtes olukorras, kus üks või mõned pangad (krediidiasutused) on muutunud maksejõuetuks, ja selle kaudu vältida süsteemset riski. Lihtsustatult on hoiuste tagamise skeemi eesmärk pakkuda nn tavahoiustajatele garantiid, et ta saab vähemalt suuremas osa oma hoiuse esimesel võimalusel tagasi. Eestis on selle jaoks moodustatud avalik-õiguslik juriidiline isik – Tagatisfond1, mis koosneb omakorda erinevatest osafondidest. Hoiuste tagamisega tegeleb hoiuste tagamise osafond. Et Tagatisfondi hoiuse tagamise osafondis oleks piisavalt vahendeid, siis kogub Tagatisfond krediidiasutustelt eelkõige korralisi makstavaid osamakseid. Tagatisfondi seaduse § 35 lõige 2 näeb ette, et Tagatisfondi nõukogu kehtestab krediidiasutusele osamakse suuruse ja osamakse suuruse leidmiseks korrutatakse nimetatud tagatud hoiuste summa osamakse määraga. Tagatisfondi seaduse § 35 lõige 4 annab nõukogule aga lisaks diskretsiooni – lihtsustatult nö kohendada osamakse suurust vastavalt sellele, et mis on iga krediidiasutuse risk. Vastava riskiprofiili täpsemaks arvesse võtmiseks on ette nähtud volitusnorm rahandusministrile Tagatisfondi seaduse § 35 lõike 6 alusel. Seda võimalust on ka kasutatud ja vastavalt on kehtestatud rahandusministri 14. novembri 2016. a määrus nr 51 „Hoiuste tagamise osafondi riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodite ja vajalike arvestus- ja aruandekohustuste kehtestamine“2. Käesolevaga muudetakse kehtivat määrust – määruse muutmise määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on muuta eelnimetatud riskiprofiili arvestamise aluseid. Riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodi olulised elemendid hõlmavad lihtsustatult järgmist: a) arvutusvalemit, b) summaarsete riskikaalude piirmäärasid, c) riskikategooriad ja d) riskinäitajaid. Määruse muudatustega võetakse arvesse uuendatuid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) kehtestatud suuniseid3. Uuendatud suunistega täpsustatakse nii hoiuste tagamise skeemide riskipõhiste osamaksete arvutusmeetodites kasutatavaid riski põhinäitajate mõisteid, nende minimaalseid osakaalusid kui ka krediidiasutuse summaarse riskikaalu arvutamiseks kasutatavat valemit. Kehtiva määruse muutmise tulemusena muutuvad seega osamaksete summad, mida Eestis asutatud krediidiasutused4 peavad regulaarselt (iga aasta) tasuma Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondile (vt täpsemalt käesoleva seletuskirjas olevat mõjude analüüsi). 1 www.tf.ee 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122112019003?leiaKehtiv 3 EBA GL/2023/02 „Suunised (läbi vaadatud) hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate osamaksete arvutamise meetodite kohta vastavalt direktiivile 2014/49/EL, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse suunised EBA/GL/2015/10“. tehtud muudatused: https://www.eba.europa.eu/publications-and-media/press-releases/eba- publishes-final-revised-guidelines-methods-calculating 4 https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-krediit/krediidiasutused. Eestis on asutatud 9 krediidiasutust: AS Inbank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, AS TBB pank, Bigbank AS, Coop Pank AS, Holm Bank AS, Luminor Bank AS, Swedbank AS 1 Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt (611 3633, [email protected]) koostöös Finantsinspektsiooni regulatsioonide ja aruandluse divisjoni töötaja Kristiina Sarnetiga ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], 58 851468). Eelnõu juriidilist kvaliteeti ja seletuskirja kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected], 58 851423). Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. II. Eelnõu sisu Määruse § 3 lõike 2 kehtetuks tunnistamine – kehtiv lõige 2 näeb ette, et teatud mõistete (klient, residentsus, laen ja hoius) defineerimise alused on sätestatud vastavas Eesti Panga määruses („Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine“). Kuna aga vastavat riskinäitajat – „mitteresidentidest klientide nõudmiseni hoiuste suhe nõudmiseni hoiustesse“ edaspidi enam ei kasutata, siis puudub vajadus kasutada selles defineeritud mõisteid. Ka edaspidi kasutatakse määruses põhiliselt mõisteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1) tähenduses nagu on toodud EBA suunise tabelis 1 (lk 10):  finantsvõimenduse määr on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 429 määratletud finantsvõimenduse määr;  esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punktis a osutatud suhtarv;  likviidsuskattekordaja (LCR), on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 412 määratletud likviidsuskattekordaja;  stabiilse netorahastamise kordaja (NSFR) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 428a–428az määratletud stabiilse netorahastamise kordaja;  viivislaenude suhtarv komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/4515 artikli 11 lõike 2 punkti g alapunktis ii sätestatud viivislaenude määr;  koguriskipositsioon on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 määratletud koguriskipositsioon;  koguvara on koguvara nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 osutatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaselt;  koormamata vara on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 411 lõikes 5 määratletud vara. Määruse § 8 ümbersõnastamine – hetkel kehtiva määruse §-s 8 nähakse ette riskinäitajate osakaalud (riskinäitajad on ise sätestatud §-s 11). Selle aluseks on varasema EBA suunise minimaalsed osakaalud. 5 Komisjoni 17. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/451, milles sätestatakse tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014. 2 Nüüd uuendatud EBA suunise punktiga 43 on neid väärtuseid muudetud, mistõttu muudetakse ka osakaalude väärtuseid §-s 8. Kokku moodustavad riskide põhinäitajate minimaalsed osakaalud sarnaselt varasemaga 75% kõigi riskinäitajate osakaalude summast ja ülejäänud 25% on jaotatud täiendavate riskinäitajate vahel. Varasema suunisega võrreldes on uueks nõudeks, et ühegi näitaja osakaal eraldi ei tohi ületada 25% (EBA suunise punkt 45). Riskikategooriad ja riskinäitajad ning nende osakaalud on toodud seletuskirja tabelis 1. Määruse § 9 muutmine – kehtiva määruse § 9 näeb ette riskinäitaja individuaalse riski punktiarvu. Iga riskinäitaja individuaalse punktiarvu arvutamisel lähtutakse sellest, kas suuremat riski tähistab riskinäitaja suurem või väiksem väärtus võrreldes määruse §-s 10 sätestatud riskinäitajate alumise ja ülemise piirmääraga. Selle tulemusena määratakse riskinäitajale määruse lisa 3 põhjal arvutusvalem. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 tehtavad muudatused tulenevad uuenenud riskinäitajate arvutamise põhimõtetest., nagu on EBA suunise tabelis 1 (lk 10). Paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, sest eelnõu järgi kasutatakse edaspidi vara kasvu täiendava riskinäitaja kohta sama paragrahvi lõikes 2 viidatud liugskaalameetodit. Määruse § 11 muutmine – hetkel kehtiv § 11 sätestab riski põhinäitajaid. Eelnõuga muudetakse seda paragrahvi nii, et need vastaksid EBA suunise tabelis 1 (lk 10) esitletule. Paragrahvi on muudetud ka normitehniliselt, asendades lõiked punktidega. Esiteks, EBA suunises toodud likviidsuse ja rahastamise riskikategooria mõlema põhinäitaja (likviidsuskattekordaja – LCR ja stabiilse netorahastamise kordaja – NSFR) kohta on andmed olemas Finantsinspektsioonile esitatavas järelevalvelises aruandluses, mistõttu ei ole enam vajalik kasutada määruse § 11 punktis 4 (varasem § 11 lõige 5) siseriiklikku määratlust (likviidsuskordaja) stabiilse netorahastamise kordaja asemel. Seega on praegu kehtivas määruses olev likviidsuskordaja asendatud stabiilse netorahastamise kordajaga. Teiseks, § 11 punktis 6 (varasem § 11 lõige 7) on „riskiga kaalutud vara“ asendatud „koguriskipositsiooniga“ vastavalt uuendatud EBA suunisele. Kolmandaks, § 11 punktis 8 (varasem § 11 lõige 9) on täpsustatud tagatud hoiuste ja koormamata vara suhte arvutamist Seda seepärast, et uuendatud EBA suunises on muudetud riskikategooria „Võimalik kahju hoiuste tagamise skeemile“ põhinäitaja arvutusvalemit. Varasem “koormamata vara/tagatud hoiused“ asendatakse „tagatud hoiused/koormamata varadega“. Neljandaks, ärimudeli ja juhtimise riskikategooriast on täiendav riskinäitaja välja jäetud mitteresidentidest klientide nõudmiseni hoiuste suhe nõudmiseni hoiustesse (varasem määruse § 11 lõige 10), kuna selle kasutamine mudelis ei kirjelda siiski piisavalt tundlikkust poliitilisele riskile ning avatust rahapesu ja terrorismi rahastamisest tulenevale riskile. Määruse § 12 muutmine. Kehtiv paragrahv sätestab riskinäitajate väärtused ehk lihtsustatult kuidas vastavaid riskinäitajaid nö kokku arvutatakse. Kuna §-s 11 muudetakse mõnevõrra riskinäitajate sisu ja kuna § 12 viitab suures osas §-le 11, siis muudetakse käesolevaga viiteid § 12 lõigetes 1 – 4. Eelkõige seoses sellega, et §-s 11 tunnistatakse kehtetuks senine lõige 10. Lisaks tunnistatakse täielikult kehtetuks § 12 lõige 5, mis näeb hetkel ette, et likviidsuskattekordaja puudumisel liidetakse §-s 8 sätestatud riskinäitaja osakaal likviidsuskordaja riskinäitaja osakaalule. Vajadus sätte järele puudub, sest mõlema EBA suunise likviidsuse ja rahastamise riskikategooria põhinäitaja (likviidsuskatte kordaja (LCR) kui ka stabiilse netorahastuse kordaja (NSFR)) kohta on andmed Finantsinspektsioonile esitatavates järelevalvelistes aruannetes olemas. 3 Määruse § 13 lõike 2 täiendamine – kehtiv § 13 näeb lühidalt ette selle, kuidas Finantsinspektsioon edastab vastavad andmed krediidiasutuste kohta Tagatisfondile. Lõige 2 näeb ette hetkel nö üldreegli – üldjuhul kasutatakse riskinäitajate arvutamiseks krediidiasutuse individuaalseid s.t. konsolideerimata väärtusi. EBA suunise punkt 40 näeb ette vastava erandi – kui krediidiasutusele on tehtud erand kapitali- ja/või likviidsusnõuete täitmisest kooskõlas pankade kapitalinõuete määruse nr 575/2013 artiklitega 7, 8 või 21, peaks vastavad kapitali-/likviidsusnäitajad arvutatama konsolideeritud või allkonsolideeritud tasandil. Määruse § 13 lõike 3 muutmine – kehtivat lõiget 3 muudetakse nii, et sellega oleks kaetud krediidiasutuste seaduse § 96 lõige 51, mille järgi, võttes arvesse krediidiasutuse suurust ja süsteemset olulisust ning selle tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, võib nende hindamist teostada harvem kui kord aastas. Samuti muudetakse kasutatavaid mõisteid, et need oleksid vastavuses krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 52 nimetatud metoodikaga. Määruse lisa 2 – lisa 2 esitatakse küll uues sõnastuses, kuid eelkõige täpsustatakse seal viiteid aruannetele, milles on riskinäitajate arvutuste aluseks olevad andmed. Määruse lisa 3 – lisa 3 sõnastatakse ümber. Muutuvad eelkõige viited määruse § 11 uutele punktidele. Lisa 3 punktis 4 muutub ka vastav kirjeldatud valem (EBA suunise punktist 67 lähtuvalt) summaarse riskikaalu arvutamiseks liugskaala meetodil. Eksponentsiaalse valemi kasutamine peaks EBA hinnangul paremini tagama summaarse riskiskoori ja summaarse riskikaalu vastavuse. Eelnõus aga ei ole kasutatud EBA suunise punkti 69 võimalust lisada summaarse riskikaalu arvutamiseks summaarsele riskipunktiarvule täiendavaid künniseid. Põhjus täiendavate künniste mittekasutamiseks tuleneb eelkõige väheste turuosaliste arvust. Lisa 3 punkt 9 jäetakse välja, sest eelnõu järgi kasutatakse edaspidi vara kasvu täiendava riskinäitaja kohta lisa 2 punktis 6 näidatud liugskaalameetodit. Määruse lisa 4 – lisa 4 sõnastatakse ümber. Selle põhjuseks on riskinäitajate nimetuste muutumine. Samuti muutuvad mõningate riskinäitajate ülemised ja alumised piirmäärad. Määruse lisa 5 – lisa 5 sõnastatakse ümber. Selle põhjuseks on määruses ja selle lisades kasutatavate mõistete ja ka riskinäitajate arvutamise aluseks kasutatavate aruannete muutus. III. Määruse mõjud, sh määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamine ei nõua aga riigilt ega kohaliku omavalitsustelt täiendavaid kulutusi. Eelnõu ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Käesolev määrus muudab mõnevõrra Finantsinspektsiooni koormust, kes nö administreerib Tagatisfondi. Sellega ei kaasne aga kulu riigieelarvele kuna Finantsinspektsioon on täies ulatuses pankade ja teiste finantsjärelevalve subjektide poolt rahastatav. 2024. a. septembri lõpu seisuga oli Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi kogutud krediidiasutuste poolt vahendeid 335 mln eurot. Eelnõu otseselt hoiuste tagamise osafondi osamakse määra kehtestamist ei puuduta, kuna Tagatisfondi seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud osamakse määr on nn riskivaba määr, mis saadakse sihtaseme jagamisel kõikide pankade tagatud hoiuste summaga (riskivaba osamakse 4 arvutamiseks korrutatakse panga tagatud hoiuste summa (riskivaba) osamakse määraga). Selle arvutuse tegemisel pankade riskitaset arvesse ei võeta. Riskivaba osamakse suurust korrigeeritakse vastavalt käesolevas eelnõus sätestatud metoodikale. Tagatisfondi nõukogu korrigeerib osamakse suurust seaduse Tagatisfondi seaduse § 35 lõike 4 alusel. Pärast korrigeerimist peaksid pankade osamaksed võrreldes riskivabade maksetega veidi muutuma, kuid andma kokku vastava sihttaseme summa. Nõukogu kehtestab konkreetse osamakse suuruse iga krediidiasutuse tarvis. Lõplik riskipõhise osamakse arvutamise mudel on üsna tehniline, kasutades mitmeid erinevaid riskinäitajaid (kaheksa riski põhinäitajat, vt tabel nr 1). Tabel 1: riskikategooriate ja -näitajate osakaalud Riskikategooriad ja riskinäitajad Minimaalsed Paindlikud Lõplikud osakaalud osakaalud osakaalud (1) (2) (1)+(2) 1. Kapital 20% 20% 1.1. Finantsvõimenduse määr 10% 10% 1.2.Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (CET1 10% 10% ratio) või kapitali kattekordaja 2. Likviidsus ja rahastamine 15% 15% 2.1. Likviidsuskattekordaja (LCR) 5% 5% 2.2. Stabiilse rahastamise kordaja (NSFR)) 10% 10% 3. Vara kvaliteet 12,5% 12,5% 3.1. Viivislaenude suhtarv (NPL ratio) 12,5% 12,5% 4. Ärimudel ja juhtimine 15% +25% 40% 4.1. Koguriskipositsioon / koguvara 5% 5% 4.2. Varade tootlus (RoA) 10% 10% 4.3. Täiendav riskinäitaja: SREP juhtimise max skoor +5% 5% 4.4. Täiendav riskinäitaja: Vara kasv +20% 20% 5. Võimalik kahju hoiuste tagamise skeemile 12,5% 12,5% 5.1. Tagatud hoiused / koormamata vara 12,5% 12,5% Kokku 75% +25% 100% Lähtuvalt EBA suunistest, siis liikmesriikide hoiuste tagamise skeemid peaksid jaotama paindlikud 25% osakaaludest täiendavate riskinäitajate vahel ja/või suurendama riski põhinäitajate minimaalseid osakaale, kui täidetud on järgmised tingimused:  riskikategooria ja riski põhinäitajate minimaalsed osakaalud säilivad;  ühegi näitaja osakaal eraldi ei tohi ületada 25% (EBA suunise punkt 45). Kokkuvõttes võivad käesoleva määrusega tehtavad muudatused avaldada seega mõju krediidiasutuste makstavatele osamaksetele – osamaksete suurused võivad käesoleva eelnõu tõttu muutuda. Järgmises tabelis on näha krediidiasutuste poolt tasutud osamaksed Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi aastatel 2022 kuni 2024 (eurodes). Krediidiasutus 2022 2023 2024 Swedbank AS 5 289 569,10 12 705 590,37 13 079 622,33 AS SEB Pank 2 437 398,40 5 541 213,34 5 767 986,67 AS TBB pank 58 909,09 128 476,87 116 070,04 Coop Pank AS 509 914,50 1 353 158,29 1 899 296,26 Bigbank AS 715 052,26 2 556 740,22 3 775 362,26 AS LHV Pank 1 447 559,94 3 592 274,57 4 102 155,64 Luminor Bank AS 4 774 549,31 10 298 673,96 9 931 789,94 AS Inbank 563 541,57 1 734 967,85 2 383 227,34 Holm Bank AS 66 724,23 178 317,65 300 923,19 KOKKU 15 863 218,40 38 089 413,12 41 356 433,67 5 VI. Kooskõla Euroopa Liidu õigusega Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprill 2014 direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (OJ L 173, 12.6.2014, p. 149–178) ja Euroopa Pangandusjärelevalve suunisega6 „Hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate osamaksete arvutamise meetodid“. VII. Määruse jõustumine Määruse muudatused jõustuvad 2025. a. 1. aprillil. Ehk 2025. a. hoiuste tagamise osafondi osamaksete väljaarvestamisel saab kasutada juba mõnevõrra muutunud metoodikat. VIII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Tagatisfondile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangaliidule. Veebruar 2025. a. 6 EBA GL/2023/02 „Suunised (läbi vaadatud) hoiuste tagamise skeemidesse tehtavate osamaksete arvutamise meetodite kohta vastavalt direktiivile 2014/49/EL, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse suunised EBA/GL/2015/10“. tehtud muudatused: https://www.eba.europa.eu/publications-and-media/press-releases/eba- publishes-final-revised-guidelines-methods-calculating 6