Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus

Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ Lisa LISA KAVAND Toetuse taotluse hindamise kriteeriumid 1. Meetmete „Kalapüügi uuringu toetus“, „Vesiviljeluse uuringu toetus“ ja „Vee- elusressursside väärindamise uuringu toetus“ toetuse taotluse hindamise kriteeriumid, nende osakaalud ja hindepunktid Hindamiskriteerium Osakaal Hinne Hindamiskriteeriumi kirjeldus 1. Uuringu uudsus 25% 0 Esitatud kirjeldusest ei selgu uuringu uudsus. Ebaselge on ka uuringu eesmärk ja tegevuskavas on puudused. 1 Uuringu uudsus on kesine. Samuti esineb puudusi kajastatud probleemi, kitsaskoha või kasutamata arenguvõimaluse kirjelduses. Uuringu eesmärgid on halvasti määratletud ja tegevuskava nende saavutamiseks on ebaselge. 2 Uuringu uudsus on taotluses põhjendatud, kajastatud on probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus, kuid kirjelduses esineb puudusi. Uuringu eesmärgid on küll määratletud ja tegevuskava on samuti olemas, kuid need ei ole piisavalt selged. 3 Uuringu uudsus on taotluses põhjendatud, kajastatud on probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus, kuid kirjelduses esineb väheseid puudusi. Uuringu eesmärgid on määratletud ja tegevuskava nende saavutamiseks on olemas. 4 Uuringu uudsus on taotluses väga hästi põhjendatud, kajastatud on probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. Uuringu eesmärgid on konkreetselt määratletud ja tegevuskava nende saavutamiseks on selge. 2. Mõju sektorile ehk 25% 0 Uue tootmismeetodi, toote või teenuse uuringu otsene kasu kasutusele võtmise kirjeldus on puudulik ega ettevõtjale ole realistlik ehk ei ole selgelt arusaadav, kuidas ettevõtjad seda tulemust kasutada saavad. Riskianalüüs ja majandusanalüüs on puudulik. 1 Uue tootmismeetodi, toote või teenuse kasutusele võtmine on kirjeldatud, kuid liiga üldiselt, ja väga väike osa sektorist saab seda tulemust osaliselt kasutusele võtta. Riskianalüüs ja majandusanalüüs on puudulik. 1  Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ Lisa 2 Uue tootmismeetodi, toote või teenuse kasutusele võtmine on kirjeldatud, kuid tulemus on suunatud väiksele osale sektorist. Lisatud riskianalüüs ja majandusanalüüs on väheinformatiivsed. 3 Uue tootmismeetodi, toote või teenuse kasutusele võtmine on kirjeldatud ja on realistlik ning seda saab rakendada osa sektorist. Lisatud on riskianalüüs, mis arvestab ettevõtjate erinevate riskidega (sh on esitatud ka riskide maandamise võimalused), ning majandusanalüüs, kus on võrreldud tegevuse potentsiaalseid kulusid ja tulusid. 4 Uue tootmismeetodi, toote või teenuse kasutusele võtmine on väga selgelt kirjeldatud ja on realistlik ning seda saab rakendada suur osa sektorist. Lisatud on põhjalik riskianalüüs, mis on sisuline ja arvestab ettevõtjate erinevate riskidega (sh on esitatud ka riskide maandamise võimalused), ning põhjalik majandusanalüüs, kus on võrreldud tegevuse potentsiaalseid kulusid ja tulusid. 3. Sektori kaasamine 10% 1 Uuringu kavandamisse ja elluviimisse ei ole uuringu elluviimisse sektorit kaasatud. 2 Sektori esindaja on kaasatud ühte etappi ehk ainult uuringu kavandamisse või ainult uuringu elluviimisse. Sektori esindaja roll ja panus on tegevuskavas ja ajakavas kirjeldatud. 3 Uuringu kavandamisse ja elluviimisse on kaasatud sektori esindaja ning tema roll ja panus on tegevuskavas ja ajakavas selgelt kirjeldatud. 4 Uuringu kavandamisse ja elluviimisse ning valideerimisse on kaasatud sektori esindaja ning tema roll ja panus on tegevuskavas ja ajakavas selgelt kirjeldatud. 4. Uuringu eelarve 15% 0 Uuringu eelarve on ebaselge ega ole põhjendatus tegevustega seotud. 1 Uuringu eelarve ei ole piisavalt lahti kirjutatud ja põhjendatud. Tegevused ei ole kuludega selgelt seotud. 2 Uuringu eelarve on lahti kirjutatud, kuid nõrgalt põhjendatud, ja tegevustega seotus pole selge. 3 Uuringu eelarve on selge ja põhjendatud ning tegevustega seotud, kuid vajab lisaselgitusi. 4 Uuringu eelarve on selge ja põhjendatud ning tegevustega seotud. 2  Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ Lisa 5. Uuringu elluviijate 15% 0 Uuringu elluviijatel ei ole võimekust ega tase ja kogemused oskusi tagamaks uuringu eesmärkide saavutamist ja uuringu tulemuse jätkusuutlikkust. Uuringu elluviijatel puudub kogemus valdkonnas. Uuringu elluviimiseks komplekteeritud meeskond on puudulik või meeskonna teadmised ja oskused on uuringu elluviimiseks ebapiisavad ning tööülesannete jaotus meeskonnas ei ole selge. 1 Uuringu elluviijatel on vähene võimekus ja vähesed oskused tagamaks uuringu eesmärkide elluviimist ning uuringu tulemuse jätkusuutlikkust. Uuringu elluviijatel puudub sama valdkonna uuringu elluviimise kogemus. Uuringu elluviimiseks komplekteeritud meeskond on puudulik või meeskonna teadmised ja oskused on uuringu elluviimiseks ebapiisavad ning tööülesannete jaotus meeskonnas ei ole selge. 2 Uuringu elluviijatel ei ole piisavalt võimekust tagamaks uuringu eesmärkide elluviimist ja uuringu tulemuse jätkusuutlikkust. Uuringu elluviijate kogemus sama valdkonna uuringu elluviimisel on vähene. Uuringu elluviimiseks komplekteeritud meeskonnaga võib uuringu elluviimisel mõnes valdkonnas esineda riske, võib olla vajalik lisakompetentside kaasamine. Projektijuhil on varasem sarnane töökogemus. Uuringu elluviimiseks komplekteeritud meeskonna tööülesannete jaotus ei ole selge. 3 Uuringu elluviijad on võimekad, kuid neil ei ole kõiki oskusi tagamaks uuringu eesmärkide elluviimist ja uuringu tulemuse jätkusuutlikkust. Uuringu elluviijad on viinud ellu sama valdkonna uuringu. Projektijuhil on varasem sarnane töökogemus. Uuringu elluviimiseks komplekteeritud meeskond on võimekas ja kompetentne ning selle koosseis ja tööülesannete jaotus on selge. 4 Uuringu elluviijatel on oskused ja teadmised, mis tagavad uuringu eesmärkide täieliku elluviimise ning uuringu tulemuse jätkusuutlikkuse. Uuringu elluviijad on samas valdkonnas viinud ellu analoogse uuringu. Projektijuhil on varasem sarnane töökogemus. Uuringu elluviimiseks komplekteeritud meeskond on võimekas ja kompetentne ning selle koosseis ja tööülesannete jaotus on selge. 3  Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ Lisa 6. Kavandatavate 10% 0 Tegevuskavas sisalduvad tegevused ei tegevuste kirjeldus ja võimalda eesmärke saavutada. Uuringut ei ole ajakava võimalik tähtajaliselt ellu viia. 1 Tegevuskavas sisalduvad tegevused ei ole piisavad uuringu eesmärkide saavutamiseks. Osa tegevusi on üleliigsed, st ei ole vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks, või on tegevusi puudu. Uuringu tähtajaline elluviimine ei ole tõenäoline (ajakava ei ole läbi mõeldud ja eesmärgipärane). 2 Tegevuskava sisaldab tegevusi mahus, mis ei pruugi olla piisavad, tegevused on omavahel vähesel määral seotud. Mitmete tegevuste asjakohasus ja põhjendatus uuringu eesmärkide saavutamise seisukohast on kaheldav või on mitmeid tegevusi puudu. Uuringu eesmärkide saavutamine ja uuringu tähtajaline elluviimine on vähetõenäoline (ajakava ei ole läbi mõeldud). 3 Tegevuskava sisaldab tegevusi piisavas mahus ja tegevused on omavahel seotud. Osa tegevuste asjakohasus ja põhjendatus uuringu eesmärkide saavutamise seisukohast on kaheldav või on tegevusi puudu. Uuringu eesmärkide saavutamine ja uuringu tähtajaline elluviimine on tõenäoline (ajakava on läbi mõeldud ja eesmärgipärane). 4 Kõik tegevuskavas sisalduvad tegevused moodustavad terviku, on vajalikud ja põhjendatud ning tagavad uuringu eesmärkide saavutamise. Uuringu tähtajaline elluviimine on väga tõenäoline (ajakava on läbi mõeldud ja eesmärgipärane). 2. Meetme „Keskkonnaalase uuringu toetus“ toetuse taotluse hindamise kriteeriumid, nende osakaalud ja hindepunktid Hindamiskriteerium Osakaal Hinne Hindamiskriteeriumi kirjeldus 1. Uuringu 40% 0 Uuring ei ole seotud perioodi 2021–2027 riiklike põhjendatus ja uuringute programmi või Eesti merestrateegia teostatavus meetmekavaga. Uuringu eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on ebarealistlikud ja ebaselged. Arvestades taotleja võimekust ja uuringu ettevalmistust ei ole uuringu eesmärgid saavutatavad. 1 Uuringu seotus perioodi 2021–2027 riiklike uuringute programmi või Eesti merestrateegia meetmekava täitmisega on ebaselge. Uuringu eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on 4  Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ Lisa suures osas ebarealistlikud ja ebaselged. Uuringu eesmärgid on taotleja võimekust ja uuringu ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt raskesti saavutatavad. 2 Uuringu seotus perioodi 2021–2027 riiklike uuringute programmi või Eesti merestrateegia meetmekava täitmisega on ebaselge. Uuringu eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on kohati ebarealistlikud ja ebaselged. Uuringu eesmärgid on taotleja võimekust ja uuringu ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt raskesti saavutatavad. 3 Uuring on vajalik perioodi 2021–2027 riiklike uuringute programmi või Eesti merestrateegia meetmekava täitmiseks. Uuringu eesmärgipüstitus ja eesmärkide saavutamise meetodid on realistlikud, ent kohati jääb ebaselgeks seotus perioodi 2021–2027 riiklike uuringute programmi või Eesti merestrateegia meetmekava. Uuringu eesmärgid on taotleja võimekust ja uuringu ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt saavutatavad. 4 Uuring on vajalik perioodi 2021–2027 riiklike uuringute programmi või Eesti merestrateegia meetmekava täitmiseks. Uuringu eesmärgipüstitus on põhjendatud, on olemas selgelt määratletud probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. Tegevuskavas esitatud meetodid on asjakohased ja nüüdisaegsed. Tegevuskava on terviklikult läbi mõeldud ja uuringu eesmärgid on reaalselt saavutatavad. 2. Kavandatavate 15% 0 Tegevuskavas sisalduvad tegevused ei võimalda tegevuste kirjeldus ja uuringu eesmärke saavutada. Uuringut ei ole ajakava võimalik tähtajaliselt ellu viia. 1 Tegevuskavas sisalduvad tegevused ei ole piisavad uuringu eesmärkide saavutamiseks. Osa tegevusi on üleliigsed, st ei ole vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks, või on tegevusi puudu. Uuringu tähtajaline elluviimine ei ole tõenäoline (ajakava ei ole läbi mõeldud ega eesmärgipärane). 2 Tegevuskava sisaldab tegevusi mahus, mis ei pruugi olla piisavad, tegevused on omavahel vähesel määral seotud. Mitmete tegevuste asjakohasus ja põhjendatus uuringu eesmärkide saavutamise seisukohast on kaheldav või on mitmeid tegevusi puudu. Uuringu eesmärkide 5  Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ Lisa saavutamine ja uuringu tähtajaline elluviimine on vähetõenäoline (ajakava ei ole läbi mõeldud). 3 Tegevuskava sisaldab tegevusi piisavas mahus, tegevused on omavahel seotud. Osa tegevuste asjakohasus ja põhjendatus uuringu eesmärkide saavutamise seisukohast on kaheldav või on tegevusi puudu. Uuringu eesmärkide saavutamine ja uuringu tähtajaline elluviimine on tõenäoline (ajakava on läbi mõeldud ja eesmärgipärane). 4 Kõik tegevuskavas sisalduvad tegevused moodustavad terviku, on vajalikud ja põhjendatud ning tagavad uuringu eesmärkide saavutamise. Uuringu tähtajaline elluviimine on väga tõenäoline (ajakava on läbi mõeldud ja eesmärgipärane). 3. Uuringu eelarve 10% 0 Uuringu eelarve on ebaselge ega ole tegevustega põhjendatus seotud. 1 Uuringu eelarve ei ole piisavalt lahti kirjutatud ja põhjendatud. Tegevused ei ole kulutustega selgelt seotud. 2 Uuringu eelarve on lahti kirjutatud, kuid nõrgalt põhjendatud ja tegevustega seotud. 3 Uuringu eelarve on selge ja põhjendatud ning tegevustega seotud, kuid vajab lisaselgitusi. 4 Uuringu eelarve on selge ja põhjendatud ning tegevustega seotud. 4. Uuringu 20% 0 Pärast uuringu lõppu uuringust saadavat jätkusuutlikkus lisaväärtust ei kasutata. 1 Pärast uuringu lõppu kasutatakse uuringust saadavat lisaväärtust, kuid laiendavaid tegevusi ei toimu. 2 Pärast uuringu lõppu jätkub osaline uuringust saadava lisaväärtuse kasutamine ja laiendamine. 3 Pärast uuringu lõppu on tagatud uuringust saadava lisaväärtuse kasutamine ja laiendamine. 4 Pärast uuringu lõppu on tagatud projekti tegevuse jätkamine ning uuringust saadava lisaväärtuse kasutamine ja laiendamine. 5. Uuringu 15% 0 Uuringu tulemuse kasutusele võtmisel ei ole rakendamise positiivset mõju keskkonnale. potentsiaalne mõju 1 Tegevuskavas on puudulikult kirjeldatud keskkonnale keskkonnakaitse mõju ehk uuringu elluviimiseks vajalikud tegevused on osaliselt seotud keskkonnamõju ja bioloogilise mitmekesisusega. Uuringul on vähene keskkonnamõju. 6  Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2024 määrus nr xx „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ Lisa 2 Tegevuskavas on kirjeldatud keskkonnakaitse mõju ehk uuringu elluviimiseks vajalikud tegevused on osaliselt seotud keskkonnamõju ja bioloogilise mitmekesisusega. Uuringul on osaline keskkonnamõju ja see mõjutab positiivselt bioloogilist mitmekesisust (nt positiivne mõju kalavarudele). 3 Tegevuskavas on kirjeldatud keskkonnakaitse mõju ehk uuringu elluviimisel on vajalikud tegevused seotud positiivse keskkonnamõjuga ja bioloogilise mitmekesisusega. Uuringul on positiivne keskkonnamõju ja see mõjutab positiivselt ka bioloogilist mitmekesisust (nt positiivne mõju kalavarudele). 4 Tegevuskavas on selgelt kirjeldatud keskkonnakaitse mõju ehk uuringu elluviimiseks vajalikud tegevused on seotud keskkonnamõju ja bioloogilise mitmekesisusega. Uuringul on suur keskkonnamõju ja see mõjutab positiivselt ka bioloogilist mitmekesisust (nt positiivne mõju kalavarudele). 7  KAVAND 19.02.2025 SELETUSKIRI Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ kehtestatakse 1. jaanuaril 2023. a jõustunud kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS) § 42 lõike 1 alusel. Käesoleva määrusega toetatavad uuringute teemad kaardistati Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 riiklik uuringute programmiga. Kaardistamiseks saadeti sektori esindajatele e-mailile küsimustik. Kokku saadeti küsimustik 2152 kalapüügiga tegelevale ettevõtjale (rannapüük, traalpüük ja kaugpüük), 292 töötlejale ja 22 vesiviljelejale. Kuna vastajate aktiivsus oli väike, otsustati andmekogumismeetodit kombineerida süvaintervjuude läbiviimisega. Iga sektori puhul valiti välja fookusgrupp. Rannapüügi puhul valiti igast maakonnast kolm ettevõtjat, kes olid 2023.a kõige enam kala lossinud. Sama põhimõttega valiti ettevõtjad vesiviljeluse ja kalatöötlemise fookusgruppi ehk kes olid kõige enam kala kasvatanud/müünud. Lisaks korraldati arutelusid teadus- ja arendusasutuste esindajatega. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 riiklik uuringute programmi alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga uuringu teemad, mida toetatakse „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ määrusega. Eeltoodud käskkiri on peale kehtestamist leitav PRIA kodulehelt. Määruse eesmärk on „Euroopa Merendus-, Kalandus-, ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021– 2027“ (edaspidi rakenduskava) riikliku programmi rakendamise elluviimine kalapüügi, vesiviljeluse ja vee-elusressursside väärindamise ning keskkonna uuringute valdkonnas. Toetust saavad taotleda täidesaatva riigivõimu asutused või avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutused teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses (edaspidi teadus- ja arendusasutus). Toetuse suurus on 100 protsenti abikõlblikest kuludest. Toetatava tegevuse elluviimise käigus tekkinud kaudne kulu hüvitatakse 15 protsendi ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest. Meetme määruse alusel valmivate uuringute lõpparuanded avalikustab toetuse saaja oma veebilehel ning on tasuta kasutamiseks kalandus sektorile ja ka laiemale avalikkusele. Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). Määruse rakendamine aitab kaasa „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ teise alaeesmärki ehk kestlikku kalandusse panustamist, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku majandamise. Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49). Eelnõu valmistasid ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalandusturu valdkonna nõunik Annika Teino (tel 625 6525, [email protected]) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Juhani Papp (625 6265, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõunik Karina Torop (tel 625 6520, [email protected]) ja eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 11 paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse rakenduskava meetmete „Kalapüügi uuringu toetus“, „Vesiviljeluse uuringu toetus“ ja „Keskkonnaalase uuringu toetus“ ning „Vee- elusressursside väärindamise uuringu toetus“ raames toetuse (edaspidi koos toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetuse eesmärk ja toetatav tegevus. Eelnõu §-ga 2 lõikes 1 on kajastatud toetuse andmise erieesmärgid meetmete põhiselt. Eelnõu § 2 lõikes 2 loetletakse tegevused, mille elluviimiseks antakse toetust. Toetatavad tegevused peavad olema sätestatud Regionaal- ja Põllumajandusministri käskkirjas nr 290 (10.12.24). Käskkiri on leitav Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kodulehelt (link käskkirjale: Perioodi 2021—2027 riiklike uuringute programm). Kalapüügi uuringu toetuse eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Toetatakse uuringuid, mis tõstavad sektori konkurentsivõimet, suurendavad keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ja vähendavad kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele. Vesiviljeluse uuringu toetuse eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ning parandada seeläbi sektori majandustulemusi. Vee-elusressursside väärindamise uuringu toetuse eesmärk on ellu viia uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas ja mille läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ning suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ja parandada seeläbi sektori majandustulemusi. Eelnõu § 2 lõikes 3 loetletakse samuti tegevused, mille elluviimist toetatakse. Toetatavad tegevused peavad olema sätestatud Regionaal- ja Põllumajandusministri poolt 10.12.24 kinnitatud käskkirjas nr 290 (link käskkirjale: Perioodi 2021—2027 riiklike uuringute programm) või Keskkonnaministri poolt 22.02.2023 kinnitatud käskkirjas nr 16-7/23/5 (link käskkirjale: Eesti merestrateegia meetmekava uuendamine 2023). Keskkonnaalase uuringu toetuse eesmärgiks on parandada teadmisi kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarude olukorrale. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse vorm, määr ja abikõlblikud kulud. Eelnõu § 3 lõike 1 on toodud „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus“ toetuse vorm. Antud juhul kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 53 lõike 1 punktis e sätestatud vormi ehk toetatakse tegelikult tekkinud ja tasutud rahastamiskõlblike kulusid. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt makstakse toetust 100 protsendi ulatuses tegelikult tekkinud ja tasutud rahastamiskõlblike kulude hüvitamise alusel, millest Euroopa Liidu osa moodustab 70 % toetuse määrast ja Eesti osa 30 %. Omafinantseeringu minimaalne määr puudub. Eelnõu § 3 lõikega 3 sätestatakse, et kulud on abikõlblikud alates toetuse taotluse esitamisest kuni 2029. aasta 30. juunini. Toetuse abikõlblik periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik. Selle ajavahemiku vältel peavad tegevused olema ellu viidud ja toetuse saamiseks vajalikud dokumendid PRIA-le esitatud Eelnõu § 3 lõike 4 ja 5 alusel sätestatakse meetme otsesed abikõlblikud kulud. Abikõlblikud on üksnes need kulud, mis vastavad toetatavate tegevuste eelarvele ja on toetatavate tegevustega otseselt seotud ning kooskõlas õigusaktidega. Toetatavate tegevuste kulud on põhjendatud, kui need on seotud §-s 2 lõikes 2 ja 3 sätestatud toetatavate tegevuste elluviimisega ning kui tagatakse rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Taotluse raames soetatav vara võib olla näiteks projekti elluviimiseks vajalik laboriseade. Tegevuse kulud on abikõlblikud, kui need tehakse abikõlblikul perioodil. Abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik. Eelnõu § 3 lõikega 6 ja 7 sätestatakse toetatava tegevuse elluviimise käigus tekkinud kaudse kulu hüvitamise kord. Kaudne kulu hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punktile b ehk hüvitatakse 15 protsenti otsestest rahastamiskõlblikest personalikuludest ning mille puhul liikmesriik ei pea tegema arvutusi kohaldatava määra kindlakstegemiseks. Kaudsete kulude hüvitamise korral toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita. Kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud põhitegevusega, toetades samas sisulisi tegevusi, ja mida on keeruline jagada põhitegevuste ja muude tegevuste vahel. Selliste kulude hulgas on kulud bürootarvetele, sidekulud (sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu), infotehnoloogia kulud (sealhulgas tark ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ning remondi kulud), transpordikulu (sealhulgas kulu mootorsõiduki kasutusrendile, mootorsõiduki kasutusrendi esimene sissemakse, kindlustuskulu ning kütuse- ja hoolduskulu), personalikulu (mis on kaudselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega, sealhulgas raamatupidamine, sekretäri- ja personalitöö, vara haldamine, infotehnoloogiline tugitegevus, haldustöötajate tegevus ning muu abistav töö), kommunaalkulu (sealhulgas remondikulu), ruumide koristamise kulu, tööruumi rentimise kulu ja valveteenus. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud. Vara soetamise kulu 20 protsenti arvutatakse § 2 lõigedes 2-3 toodud abikõlblikust kulust ehk toetatava tegevuse kogumaksumusest. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse toetuse taotleja ja talle esitatavad nõuded. Eelnõu §-s 5 lõikes 1 on toodud toetuse taotleja. Käesoleva meetme raames saab toetust taotleda täidesaatva riigivõimu asutus ja teadus- ja arendusasutus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele on täidesaatva riigivõimu asutuseks valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Teadus- ja arendusasutus peab vastama Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lg 1 esitatud nõuetele. Eeltoodud kitsendus taotleja osas tuleneb meetme toetusemäärast, mis on kuni 100%, millest Euroopa Liidu osa moodustab 70 % toetuse määrast ja Eesti osa 30 %. Kõrge toetusemäär (kuni 100%), tuleneb sellest, et meetme määruse alusel toetatavad tegevused on suunatud tasuta kasutamiseks sektorile ja laiemale avalikkusele. Omafinantseeringu minimaalne määr puudub. Toetust ei anta täidesaatva riigivõimu asutustele või teadus- ja arendusasutuste eraldiseisvate tegevuste elluviimiseks. Eelnõu § 5 lõikega 2 on kehtestatud nõuded toetuse taotlejale. Eelnõu § 5 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab taotleja, kellele on varasema tegevuse raames koostatud finantskorrektsiooni otsus, olema tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas. Eelnõu § 5 lõike 2 punkti 2 kohaselt peab taotleja esitama asjakohase teabe, kui sama kulu kohta on toetust saadud riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi. Eelnõu § 5 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei tohi taotleja maksuvõlg olla suurem, kui 100 eurot. Kui taotlejal on maksuvõlg, siis ei ole õigustatud talle täiendavate avalike vahendite eraldamine. Lisaks on maksevõimelisus ka üheks usaldusvääruse näitajaks. Eelnõu §-ga 6 reguleeritakse taotluse esitamist ja taotlusele esitatavaid nõuded. Eelnõu §-s 6 lõike 1 kohaselt korraldab PRIA iga § 2 lõikes 2 ja 3 nimetatud meetme kohta eraldi taotlusvooru ja teavitab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded taotluse esitamise tähtaja, mis annab toetuse taotlejale võimaluse taotleda toetust arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 30 kalendripäeva. Ajaliselt pikem teavitusaeg võimaldab taotlejal korrektselt taotlusi ette valmistada ja tegevusi põhjalikult läbi mõelda ning esitada. Korrektne taotlus vähendab üldist halduskoormust ja kiirendab esitatud taotluste menetlust. Eelnõu §-s 6 lõike 2 kohaselt esitab taotleja toetuse taotluse PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. EMKVF-i toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib PRIA. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning vajadusel ka kohapealse kontrolli käigus. Eelnõu §-s 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse toetuse taotlusega esitatavad andmed ja dokumendid. Eelnõu §-s 6 lõike 5 sätestatakse toetuse taotlusega esitatav teave tulemusnäitajate kohta. Taotlejal tuleb sisestada teave Euroopa Liidu ühise tulemusnäitaja ja siseriikliku näitaja kohta. Ühised tulemusnäitajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 lisast I. Taotleja edastab teabe võimaldatud innovatsiooni kohta ehk uute toodete, teenuste, protsesside, ärimudelite või meetodite arvu. siseriikliku tulemusnäitaja prognoosib taotleja sõltuvalt tegevusest. Siseriiklik tulemusnäitaja on teadusartiklite arv, mis toetatava tegevusega seoses valmib. Taotlemisel märgitakse tulemusnäitajate prognoos. Eeltoodud näitajate arvulised väärtused tuleb sisestada võimalikult realistlikud, sest hilisemalt projekti elluviimisel oodatakse nende saavutamist. Eelnõu §-s 7 on sätestatud taotluse menetlemise tingimused ja kord. Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et PRIA kontrollib toetuse taotluse vastavust kalandusturu korraldamise seaduse § 43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6 alusel. Toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes EL-i õigusaktides ning eelnõus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. Toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib PRIA. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning vajadusel kohapealse kontrolli käigus. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab EMKVF-i toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente. Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt hindab PRIA nõuetekohaseid taotlusi lisas toodud kriteeriumite alusel. Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt moodustab PRIA taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni ja kehtestab selle töökorra, kes hindab nõuetekohaseid taotlusi hindamiskriteeriumite alus, mis on toodud lisas. Hindamine on vajalik selleks, et valida välja taotlused, mis kõige paremini vastavad EMKVF-i riikliku uuringute programmi eesmärkidele. Lisaks hindamiskomisjoni moodustamisele ja töökorrale võib PRIA korraldada hindamiskomisjonile toetust taotlevate uuringute tutvustuse ning ühise arutelu. Uuringute tutvustamine ja arutelu on vajalik selleks, et tagada projekti objektiivne ja õiglane hindamine. Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt vastab taotlus hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui igas hindamiskriteeriumis on see saanud vähemalt ühe hindepunkti. Eelnõu §7 lõige 5 selgitab taotluse koondhinde saamist. Eelnõu § 7 lõike 6 kohaselt moodustab PRIA hindamistulemuste alusel paremusjärjestuse. Iga taotlusvooru kohta koostatakse eraldi paremusjärjestus. Parimaks loetakse taotlused, mis on saanud hindamiskriteeriumite alusel suurima koondhinde. Taotlusvooru koondhinne saadakse hindepunkti korrutamisel osakaaluga ja nende tulemuste liitmise teel. Võrdsete hindepunktidega taotluste korral eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. Eelnõu §-s 8 on reguleeritud taotluse rahuldamist või mitterahuldamist. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise otsuse PRIA. Rahuldamise otsus tehakse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punkti 2 alusel ehk hindamistulemuste alusel moodustatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused. Toetuse rahuldamise otsus tehakse nende taotluste osas, mis mahuvad meetme eelarvesse. Taotluste osas, mis ei mahu meetme eelarvesse, tehakse mitterahuldamise otsus. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 esinevate asjaolude korral. Eelnõu § 8 lõige 2 kehtestab taotluse rahuldamise või rahuldamata otsuse aja. Taotluse osas tehakse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus 60 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. Eeltoodud otsuse koostab PRIA. Eelnõu §-s 9 on reguleeritud toetuse saaja kohustused. Eelnõu § 9 lõikega 1 sätestatakse toetuse saaja need kohustused, mida toetuse saaja peab täitma tegevuse elluviimise ajal. Eelnõu § 9 lõigetega 2-4 reguleeritakse toetatava tegevusega seotud uuringu ja lõpparuande ning vahearuannete esitamist ning neile kehtestatud miinimumnõudeid. Toetuse saajal on kohustus iga üheksa kuu tagant esitada PRIA-le vahearuanne, kus ta teavitab tehtud töödest, tegevuse edenemisest ning elluviidud ja kavandatavatest tegevustest. See kohustus algab hetkest, mil toetuse saaja asub ellu viima toetatavat tegevust. Toetuse tegevuse elluviimise aega hakatakse arvestama taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. Lisaks vahearuandele esitab toetuse saaja pärast tegevuse elluviimist, kuid hiljemalt koos viimase maksetaotlusega, lõpparuande ja uuringu. Juhul kui toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu enne üheksa kuu möödumist, siis ei teki toetuse saajal vahearuande esitamise kohustust ning ta esitab PRIA-le üksnes uuringu ja lõpparuande. Toetuse saajal on kohustus esitada PRIA-le aruandeid, sest varasem toetuste andmise praktika on tõestanud, et pikemaajaliste projektide puhul on vajalik tagada regulaarne teabe vahetamine taotleja ja PRIA vahel. Eelnõu §-s 10 on maksetaotluse esitamine ja nõuded. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja tasutud kulude kohta PRIA-le e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse. Maksetaotlus esitatakse pärast eelnenud kvartali lõppu järgmise kuu 15. kuupäevaks. Tulenevalt Rahandusministri 11. detsembri 2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 9 lõike 3 kohaselt tehakse aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikes korrigeerimisi (sealhulgas auditeerimise käigus ilmnenud puuduste likvideerimiseks) kuni järgmise aasta 31. märtsini, millest tulenevalt peavad kõik eelneva aasta kuludokumentidega seotud kanded olema raamatupidamises tehtud hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Eeltoodud põhjusel on oluline, et viimase kvartali maksetaotluse menetlemine ja toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole toimub hiljemalt 31.märtsiks. Toetus makstakse välja kui makse tegemise aluseks olevad kulud on abikõlblikud. Kui toetuse saaja maksetaotluses on puudusi, teavitab PRIA toetuse saajat puudustest. Enne makse tegemist esitab toetuse saaja parandatud maksetaotluse või lisateabe esitatud maksetaotluse kohta. Eelnõu § 10 lõikega 2 sätestatakse toetuse maksetaotlusega esitatavad dokumendid. Eelnõu § 11 reguleerib toetuse maksmist. Eelnõu §-s 11 lõikega 1 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine. PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning ellu viidud toetatava tegevuse vastavust toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, taotluses toodud kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele, kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt makstakse toetust üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid Eelnõu §11 lõike 3 kohaselt teeb PRIA maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi Eelnõu § 11 lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 35 tööpäeva jooksul arvates § 10 lg 2 nimetatud nõuetekohase maksetaotluse ja dokumentide saamisest. Eelnõu § 11 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul peale toetuse maksmise otsuse tegemist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139. Eelnõuga kehtestatavad toetuse põhimõtted kooskõlastatakse Euroopa Komisjoni ja EMKVF-i seirekomisjoniga. 4. Määruse mõjud Määrusega planeeritud tegevused omavad mõju kaudselt kõikidesse peamistesse Euroopa Liidu poliitilistesse eesmärkidesse. Eesti erasektori TA kulutuste tase on 1% SKP-st, mis jääb tunduvalt alla ELi keskmise (1,45%) ning Eesti on võtnud eesmärgiks jõuda 2,0 %-ni aastaks 2035. See tähendab kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamist, aga ka olemasolevate ajakohastamist. Teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui ka tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu. Meetme fookuses tõsta kalapüügi, vesiviljeluse, keskkonnalase ning vee-elusressursside väärindamise valdkonnas tegutsevate ettevõtjate teadmiste taset selleks, et suurendada ettevõtjate majanduslikku ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust. Määrusel puudub oluline mõju riigi välissuhetele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Küll aga on määrusel teatav positiivne mõju majandusele, mõjutades läbi uuringute ja katseprojektide konkurentsivõimet ja keskkonnasäästliku, ressursitõhusat ja teadmistel põhinevat kalanduse arengut. Määruse sihtrühm ja kasusaajad on kalapüügiga, vesiviljelusega ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega seotud ettevõtjad ning laiem avalikkus. Oluliseks aspektiks on siinkohal, et kõik sektori ülesed teadustulemused, uuringud ja katsed on avalikkusele tasuta kättesaadavad. Määruse jõustumisega panustatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021– 2027 (EMKVF) rakenduskava ja Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori eesmärkide saavutamisse. Merekeskkonna alased uuringud panustavad Merestrateegia meetmekava, Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030. Mõju riigiasutuste töökorraldusele on väike. Määruse rakendamisega kaasneb PRIA-le mõningane lisakoormus toetuse taotluste menetlemise ja hindamisega ning hilisema toetuse väljamaksmisega. PRIA on valitsusasutus, mis Euroopa Liidu makseagentuurina korraldab toetuste andmist juba 20 aastat ja omab vastavat kompetentsi. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Meedet rahastatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 2021–2027 rakenduskavas kirjeldatud tavapärase korra alusel, mil meetme eelarvest 70% kaetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% Eesti Vabariigi eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega tulusid riigieelarvele. Meetme kogu eelarve programmiperioodil kokku on 6 905 000 eurot. Meetme eelarve on jaotatud neljaks osaks vastavalt prioriteedile ja erieesmärkidele. Esimese prioriteedi (säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine ja säilitamine) erieesmärki (majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine) on ettenähtud eelarve summas 1 840 000 eurot ja sama prioriteedi erieesmärki kuus (veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine) on ettenähtud 2000 000 eurot. Teise prioriteedi (säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus) esimesse erieesmärki (kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis keskkonnakestlik) on ettenähtud eelarve summas 1 565 000 eurot ja sama prioriteedi erieesmärki kaks (kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine) on ettenähtud 1 500 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse väljatöötamisel on konsulteeritud PRIA-ga ja konsulteeritud avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutustega. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 seirekomisjon kooskõlastas toetatava tegevuse valimise metoodika (eelnõu paragrahv 2 lõigetes 2 ja 3 ning paragrahvid 5, 6, 7, 8) ajavahemikul 20. detsember 2024 kuni 10. jaanuar 2025. a. Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse esitamiseks PRIA-le. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler  EELNÕU 19.02.2025 MÄÄRUS xx. xx.2025 nr x Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ meetmete „Kalapüügi uuringu toetus“, „Vesiviljeluse uuringu toetus“, „Keskkonnaalase uuringu toetus“ ning „Vee-elusressursside väärindamise uuringu toetus“ raames toetuse (edaspidi koos toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatav tegevus (1) Toetuse andmise eesmärk on: 1) meetme „Kalapüügi uuringu toetus“ raames tugevdada majanduslikult ja sotsiaalselt kestlikku ning keskkonnasäästlikku püügitegevust; 2) meetme „Vesiviljeluse uuringu toetus“ raames edendada keskkonnasäästlikku vesiviljelustegevust, eelkõige tugevdada vesiviljelussektori konkurentsivõimet; 3) meetme „Vee-elusressursside väärindamise uuringu toetus“ raames edendada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist ja töötlemist; 4) meetme „Keskkonnaalase uuringu toetus“ raames aidata kaasa veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ning taastamisele. (2) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis panustavad lõike 1 punktides 1–3 sätestatud eesmärkide saavutamisse ja mis on ette nähtud kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõike 4 alusel kehtestatud käskkirjas: 1) meetme „Kalapüügi uuringu toetus“ raames toetatakse uuringuid, mis tugevdavad kalapüügisektori konkurentsivõimet, suurendavad keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat ja teadmistepõhist majandamist ning vähendavad kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele; 2) meetme „Vesiviljeluse uuringu toetus“ raames toetatakse uuringuid, mis tugevdavad vesiviljelussektori konkurentsivõimet ja suurendavad keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat ja teadmistepõhist majandamist ning parandavad seeläbi vesiviljelussektori majandustulemusi; 3) meetme „Vee-elusressursside väärindamise uuringu toetus“ raames toetatakse uuringuid, mis tugevdavad kalandussektori konkurentsivõimet ja suurendavad keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat ja teadmistepõhist majandamist ning parandavad seeläbi kalandussektori majandustulemusi. (3) Toetust antakse meetme „Keskkonnaalase uuringu toetus“ raames selliste uuringute elluviimiseks, mis parandavad teadmisi kalavarude olukorrast ning keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust kalavarudele, kui need uuringud panustavad lõike 1 punktis 4 sätestatud eesmärkide saavutamisse ja on ette nähtud kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõike 4 või veeseaduse § 72 lõike 9 alusel kehtestatud käskkirjas. § 3. Toetuse vorm ja määr ning abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis e sätestatud vormis. (2) Toetuse maksimaalne määr on 100 protsenti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr puudub. (3) Kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamisest kuni 30. juunini 2029. (4) Abikõlblikud on sellised § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. (5) Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud, mis hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a alusel: 1) töö või teenuse tellimise või vara soetamise kulu; 2) toetatavat tegevust ellu viiva töötaja või ametniku tööjõukulu, mis vastab asutusesisesele palgajuhendile ja töö tasustamise juhendile ning on kooskõlas asutusesisese palgataseme või töötasuga; 3) füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ja sellelt tasult arvestatud maksud; 4) Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ sätestatud tingimustel makstud töötaja või Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruses nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ sätestatud tingimustel makstud ametniku lähetuskulu ning sellega kaasnev sõidu- ja majutuskulu; 5) töötaja või ametniku tööalase koolituse, sealhulgas seminaril või konverentsil osalemise kulu; 6) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu. (6) Toetatava tegevuse elluviimise käigus tekkinud kaudne kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti d ja artikli 54 punkti b kohaselt ühtse määra alusel, mis on 15 protsenti lõike 5 punktides 2 ja 3 sätestatud abikõlblikust 2 otsesest tööjõukulust. (7) Lõikes 6 sätestatud viisil ja ulatuses hüvitatakse järgmised kaudsed kulud: 1) toetatava tegevuse elluviimisega kaudselt seotud personalikulu, milleks on raamatupidamine, sekretäri- ja personalitöö, haldustöötajate tegevus ning muu abistav töö; 2) kulu bürootarvetele; 3) sidekulu, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 4) kontoritehnika, varustuse ja mööbli soetamise, hoolduse ning paranduse kulu; 5) tark- ja riistvara soetamise ning hoolduse kulu; 6) transpordikulu, sealhulgas mootorsõiduki kasutusrendi kulu, kindlustus- ning kütuse- ja hoolduskulu; 7) kommunaalkulu, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulu ning ruumide koristamise ja valveteenuse kulu; 8) tööruumide üürimise või rentimise kulu. § 4. Mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõikes 1 nimetatud kulud; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 13 nimetatud kulud samas artiklis sätestatud tingimusel; 3) kulu, mis on tehtud enne Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) taotluse esitamist; 4) tolli-, sisseveo- või muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutakse muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist; 5) vara soetamise kulu, mille maksumus ilma käibemaksuta ületab 20 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikust kulust; 6) kulu, mille kohta on taotleja toetust saanud riigieelarvelisest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut abi; 7) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; 8) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks; 9) amortisatsioonikulu; 10) trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud; 11) maa üürimise või rentimise kulu; 12) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu. § 5. Taotleja ja talle esitatavad nõuded (1) Toetust antakse täidesaatva riigivõimu asutusele või avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutusele teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses (edaspidi teadus- ja arendusasutus). (2) Lõikes 1 nimetatud isikud (edaspidi koos taotleja) vastavad järgmistele nõuetele: 1) taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 2) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi; 3) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. 3 § 6. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotluste vastuvõtu alustamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 30 kalendripäeva. PRIA teatab iga § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud toetatava tegevuse kohta toetuse taotlemiseks eraldi tähtaja. (2) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse ning selles esitatud andmeid ja nõuetele vastavust tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus). (3) Taotleja esitab taotluses järgmised asjakohased andmed ja dokumendid: 1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) toetatava tegevuse nimetus ja tegevuskava; 3) toetava tegevuse elluviimise aeg, sealhulgas algus- ja lõppkuupäev; 4) toetatava tegevuse kogumaksumus ja tegevuse eelarve, kus abikõlblikud kulud on koos põhjendustega üksikasjalikult kirjeldatud; 5) kirjeldus selle kohta, milline on taotleja varasem kogemus sarnase tegevuse elluviimisel; 6) andmed füüsiliste isikute kohta, kes toetatavat tegevust vahetult ellu viivad, sealhulgas andmed nende hariduse ja teadustöö tulemuslikkuse kohta ning varasema kogemuse kohta sarnase tegevuse elluviimisel, ning tööülesannete kirjeldus ja jaotus nende vahel; 7) kui toetatava tegevuse elluviimisse kaasatakse ettevõtja, siis andmed ettevõtja kohta ja teave selle kohta, kuidas ta panustab tegevuse elluviimisse; 8) Euroopa Liidu tulemusnäitaja ja riigisisene seirenäitaja. (4) Lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuskavast peab nähtuma vähemalt järgmine: 1) selgitus, kuidas aitab toetatav tegevus kaasa § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisele; 2) toetatava tegevuse üldteoreetiline taust ning seosed olemasolevate uuringute ja teadustöödega; 3) rakendatavad metoodikad ja meetodid ning oodatavad tulemused, toetatava tegevuse innovaatilisus, sealhulgas praktilise väärtuse kirjeldus, ning riski- ja majandusanalüüs; 4) toetatava tegevuse elluviimise etapid kuude ja aastate arvestuses. (5) Lõike 3 punktis 8 nimetatud Euroopa Liidu tulemusnäitaja kohta märgib taotleja võimaldatud innovatsiooni ehk uute toodete, teenuste, protsesside, ärimudelite või meetodite arvu ja riigisisese tulemusnäitaja kohta märgib taotleja nende teadusartiklite arvu, mis tal seoses toetatava tegevusega valmivad. § 7. Taotluse menetlemise tingimused ja kord (1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6. (2) PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi iga § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tegevuse kaupa lisas „Toetuse taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. (3) PRIA moodustab taotluste hindamiseks ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele vastavuse kohta ettepaneku saamiseks hindamiskomisjoni ning kehtestab selle töökorra. 4 (4) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui see on iga hindamiskriteeriumi eest saanud vähemalt ühe hindepunkti. (5) Taotluse koondhinne on hindamiskriteeriumite eest antud hindepunktide kaalutud keskmine, mille leidmiseks korrutatakse iga hindamiskriteeriumi eest antud hindepunkt vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga ja saadud tulemused liidetakse. Taotluse koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata. (6) Hindamistulemuste põhjal koostab PRIA igas taotlusvoorus taotluste paremusjärjestuse, lugedes igas taotlusvoorus paremaks sellise taotluse, mis on saanud hindamiskriteeriumite alusel suurima koondhinde. Võrdsete hindepunktidega taotluste puhul eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. § 8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse § 45 lõikes 6 sätestatud alustel. (2) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. § 9. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja täidab toetatava tegevuse elluviimise jooksul järgmisi kohustusi: 1) viib ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitab kõik tegevusega seotud kuludokumendid, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks; 2) täidab § 5 lõikes 2 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid; 3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 4) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 5) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 6) näitab, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi; 7) järgib kalandusturu korraldamise seaduse § 52 lõikes 4 sätestatut ja tagab PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu hankele; 8) teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust. (2) Kui toetatav tegevus ei ole täielikult ellu viidud, esitab toetuse saaja iga üheksa kuu tagant alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest PRIA-le vahearuande, milles sisalduvad järgmised andmed: 1) ülevaade tehtud töödest ja hinnang toetatava tegevuse edenemise kohta; 2) elluviidud tegevused ja kavandatavad tegevused. (3) Kui toetatav tegevus on ellu viidud, esitab toetuse saaja hiljemalt koos viimase 5 maksetaotlusega PRIA-le uuringu ja lõpparuande. Lõpparuandes sisalduvad järgmised andmed: 1) andmed toetatava tegevuse elluviimise ja tulemuste kohta; 2) toetuse saaja hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkuse ja elluviimise kohta; 3) toetatava tegevuse tulemuste lühikokkuvõte inglise keeles. (4) Toetuse saaja avalikustab lõikes 3 nimetatud uuringu ja lõpparuande oma veebilehel ning PRIA avalikustab need Euroopa-, Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi veebilehel ühe kuu jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. § 10. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu eelneva kvartali kulude kohta hiljemalt järgneva kuu 15. kuupäevaks maksetaotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta; 3) ajavahemik, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 4) elluviidud tegevuse abikõlblike kulude summa; 5) taotletav kaudsete kulude summa; 6) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta; 7) teave toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta. (2) Toetuse saaja esitab koos lõikes 1 nimetatud maksetaotlusega järgmised dokumendid: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või soetas vara; 2) punktis 1 nimetatud dokumentides märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või selle väljatrükk või pangakonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või soetas vara; 4) esmakordsel makse taotlemisel tööjõukulude kohta tööleping või ametniku teenistusse nimetamise käskkiri ja vajaduse korral selle muutmise leping või käskkiri; 5) esmakordsel makse taotlemisel füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsundusleping ja vajaduse korral selle muutmise leping; 6) palgaleht, millelt on näha töötaja või ametniku ja tema tööandja nimi, töötajale või ametnikule arvestatud töötasu ning sellelt kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu; 7) dokument töötajale või ametnikule lisatasu või preemia määramise kohta; 8) tööajatabel, milles on esitatud toetatava tegevuse elluviimisega seotud töö kirjeldus ja tööaeg tundides, või dokument, milles on esitatud toetatava tegevusega seotud töökoormuse osakaal ja töökirjeldus, kui ametnik või töötaja täidab samas asutuses lisaks toetatava tegevuse elluviimisele ka muid tööülesandeid; 9) käskkiri või muu dokument teenistussuhte lõpetamise kohta; 10) töötaja või ametniku lähetuskulusid tõendav dokument; 11) hankedokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist või kui neid ei ole varem PRIA-le esitatud, ja hankija otsus pärast pakkumuste läbivaatamist. § 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord (1) PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses 6 sätestatud tingimustele, taotluses märgitud kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. (2) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid. (3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. (4) PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse 35 tööpäeva jooksul arvates § 10 lõikes 2 nimetatud maksetaotluse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest. (5) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa Toetuse taotluse hindamise kriteeriumid 7  Rahandusministeerium Kliimaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4- 3/161 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus” eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Määruse eelnõu, M_2025_EMKVF_riikliku_uuringute_programmi rakendamise_toetus.pdf 2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_2025_EMKVF_riikliku_uuringute_programmi rakendamise_toetus.pdf 3. Lisa_Taotluse_hindamise_kriteeriumid.pdf Annika Teino, [email protected], 625 6525 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0188 - Perioodi 2021–2027 riikliku uuringute programmi rakendamise toetus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.03.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1fd19e51-eff7-4251-8744-b650cfa59088 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1fd19e51-eff7-4251-8744-b650cfa59088?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main