Hankija vastus

Lp Ulvi Reimets Teie: 13.02.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjon Meie: 18.02.2025 [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja1: Triinu Eismel talituse juhataja tel +372 663 1861 e-post: [email protected] Teenuse tellija: Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus registrikood 80426262 e-post: [email protected] Vaidlustaja: AS Atko Bussiliinid registrikood 10926425 e-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: Irina Embrich e-post: [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihankes „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034“ (viitenumber 286130) 1. Hankija taotlused: 1. Jätta hankemenetlus peatamata. 2. Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus riigihanke alusdokumentidele vastavustingimuse „Hanke tingimustele vastavad bussid“ (vaidlustuse punkt 13) osas läbi vaatamata. 3. Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. 4. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. 5. Jätta kõik menetluskulud, sh vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud kulud, vaidlustaja kanda. 1 Esindusõiguse aluseks on Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra punkt 4.6.1 (lisa 1). Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340 2. ASJAOLUD 2.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 13.02.2025 teate esitatud vaidlustusest riigihankes „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034“ viitenumbriga 286130. VAKO palus hankijal riigihangete seaduse (RHS) § 194 lg 5 alusel hiljemalt 18.02.2025 esitada VAKO-le kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist ning hiljemalt 14.02.2025 esitada oma seisukoht hankemenetluse peatamise taotluse kohta või teatada pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamisest. 2.2. Hankija kinnitab, et vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid on VAKO-le elektrooniliselt kättesaadavad riigihangete registrist. Hankija esitas riigihangete registrile 14.02.2025 hanketeate muudatuse pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamiseks ning teavitas sellest riigihangete vaidlustuskomisjoni. Muudetud teate kohaselt on pakkumuste esitamise tähtpäevaks 31.03.2025 kell 12:00. 2.3. Vaidlustuse kohaselt taotleb vaidlustaja riigihanke alusdokumentide muutmist kuue erineva tingimuse osas. 2.4. Hankija ei nõustu vaidlustaja vaidlustuses esitatud seisukohtadega ja vaidleb nendele vastu. Esmalt põhjendab hankija taotlust jätta vaidlustusmenetlus peatamata (I), seejärel taotlust jätta vaidlustus osaliselt läbivaatamata (II) ning esitab seejärel põhjendused vaidlustuse rahuldamata jätmiseks (III). 3. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED I 3.1. Hankija esitas 14.02.2025 riigihangete registrile muudetud hanketeate, mille kohaselt on pakkumuste esitamise tähtpäevaks 31.03.2025. Riigihangete register avaldas muudetud hanketeate 17.02.2025. Kuivõrd hankija on riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi lükates arvestanud vaidlustusmenetluse kestvuse ja pakkuja kaebeõiguse realiseerimiseks vajaliku ajaga, ei ole riigihanke peatamine abinõuna vajalik. II 3.2. Hankija on koostanud ja avaldanud riigihanke alusdokumentide loetelus dokumendi pealkirjaga „Vastavustingimused.“ Vastavustingimuste punktis „Hanke tingimustele vastavad bussid“ on hankija nõudnud, et Dokumendis "Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele" p 1.11 sätestatud keskkonnahoidlikkuse nõuetele vastavuse tõendamiseks esitab pakkuja pakkumuses lisaks veel pakkumuses lepingu täitmiseks pakutavate sõidukite kohta tüübikinnituse või maanteesõiduki valmistajapoolse dokumentatsiooni maanteesõiduki tehniliste andmetega, mille kaudu on võimalik tuvastada summutist väljuv CO2-heide, tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited või alternatiivkütuste kasutamine. Hankija on viidatud tingimust muutnud ning „Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele“ p 1.11 sätestatud keskkonnahoidlikkuse nõuetele vastavuse tõendamiseks tuleb juhul, kui lepingu täitmiseks kasutatavad bussid on uued, esitada pakkumuses lepingu täitmiseks pakutavate sõidukite kohta tehnilised andmed, mille kaudu on võimalik tuvastada 2 (6)  summutist väljuv CO2-heide, tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited või alternatiivkütuste kasutamine ning bussi sertifikaat (CoC) esitatakse enne liinilepingu täitmise alustamist vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 7. Eeltoodust tulenevalt palub hankija vaidlustuskomisjonil jätta läbi vaatamata vaidlustuse punktis 13 esitatud taotlus kuivõrd väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud. Hankija on tingimust muutnud tulenevalt riigihangete registri teabevahetuses 13.02.2025 esitatud küsimusest hankijale. 3.3. Hankija on täiendanud „Tehnilise kirjelduse lisa 1 – nõuded bussidele“ p-i 1.1, mille kohaselt on erandina lubatud kohustuslike keskkonnahoidlikkuse tingimustele vastavate busside tehniliste rikete puhul nende busside asendamine pakkumuses loetletud bussidega samaväärsete, ent kohustuslikke keskkonnahoidlikkuse tingimusi mittetäitvate bussidega tingimusel, et selline asendus tehakse vaid tehnilise rikke kõrvaldamise ajaks ning mitte kauemaks kui 30 päeva. III RHAD „Juhised pakkumuse koostamiseks“ punkt 14.2 3.4. RHS § 85 lg 1 kohaselt sätestab hankija hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad riigihanke hindamiskriteeriumid ning § 85 lg 3 kohaselt võtab hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvesse eelkõige hinna ja kvaliteedi suhet, mis võib hõlmata mh keskkonnahoidlikkuse kriteeriume, sealhulgas on hankijal pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmisel avar kaalutlusruum. Hindamiskriteeriumide osakaalude määramisel ja hindamismetoodika kujundamisel ei või hankija kohaldada lepingu sõlmimise kriteeriumide suhtes kaalutegureid või alamkriteeriume, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud. Vaidlustuskomisjon on varasemalt leidnud, et on mõistetav ja vajalik kehtestada pakkumuste hindamisel lisaks riigihankes seatud hindamiskriteeriumidele nö alternatiiv juhuks, kui hindamise kriteeriumide tulemusena ei ole võimalik edukat pakkumust välja selgitada, kuid need tingimused ei või sellesse olukorda sattunud pakkujaid kohelda ebavõrdselt (st olla vastuolus RHS § 3 p-ga 2). Kuivõrd RHS §-des 85-86 puuduvad nõuded vaidlusaluse tingimuse kehtestamiseks, allub see üksnes riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele (VaKo 35-22/244839, p 8-9). Hankija ei ole hindamismetoodika kirjelduse koostamisel läinud võrdsete väärtuspunktide korral pakkumuse edukaks tunnistamise põhimõtteid kirjeldades vastuollu RHS § 3 p-ga 2, kuivõrd metoodika tagab kõikide pakkujate võrdse kohtlemise ning alternatiiv on selgelt seotud lepingu esemeks oleva teenuse ning keskkonnahoidlikkuse põhimõttega, mis on lepingu esemeks olevat valdkonda arvestades oluline lisaväärtus. Vaidlustuse punktides 8.2, 8.4 ja 8.5 on vaidlustaja asunud seisukohale, et hindamiskriteeriumide kohaselt võrdsete pakkumuste korral on eduka pakkuja väljaselgitamise meetodina liisuheitmine lubatud, ent hankija sätestatud meetod, mille kohaselt arvestatakse keskkonnahoidlikkuse nõudele vastavate busside osakaalu, mitte. Vaidlustaja leiab, et hankija sätestatud meetod peaks olema sätestatud hindamiskriteeriumina ja liisuheitmine välistab subjektiivsed või ootamatud otsustusmehhanismid. Hankija sätestatud meetod välistab täpselt samamoodi subjektiivsed või ootamatud otsustusmehhanismid, kuivõrd meetod, mille järgi edukas pakkuja võrdsete pakkumuste korral välja selgitatakse, on selgelt ja ühemõtteliselt riigihangete alusdokumentides sätestatud ning kõikidel riigihankest huvitatud ettevõtjatel on võimalik sellega arvestada. Kui nõustuda vaidlustaja seisukohaga, mille kohaselt ei ole õiguspärane teha eduka pakkumuse leidmise otsust meetodi alusel, mida ei ole arvesse võetud pakkumuste hindamisel, tuleks ka liisuheitmine sätestada samamoodi 3 (6)  hindamiskriteeriumina. Ei liisuheitmise ega keskkonnahoidlikkuse nõudele vastavate busside osakaalu arvestamisel ei ole aga tegemist hindamiskriteeriumidega, vaid eduka pakkuja väljaselgitamise meetodiga juhul, kui hindamiskriteeriumide kohaselt osutuvad kaks või enam pakkumust võrdseks. ATL lepingu projekt p 7.11.3 3.5. Hankijal on riigihanke tingimuste sisustamisel lai kaalutlusruum ning hankelepingu eset arvestades on lepingu alusel osutatava teenuse oluliseks kriteeriumiks ka reisijate ja bussijuhi turvalisus. Turvakaamerate paigaldamise eesmärgiks on mh tagada turvalisus, bussis viibivate isikute (sh bussijuhi) ja nende vara kaitse. Turvakaamerate olemasolu eelkõige distsiplineerib ennetava meetmena ja võimaldab hiljem kindlaks teha, mis tegelikult konfliktsituatsioonis toimus või kes vara rikkus. Teisalt on turvakaameratel teenuse järelevalve funktsioon. Kaamerate salvestusi kasutatakse, kui on kliendiga vaidlus, kas buss on peatuses peatunud või mööda sõitnud. Eeltoodust tulenevalt on kaamerate tehniline korrasolek hankija jaoks oluline tingimus hankelepingu alusel osutatava teenuse osutamisel ning nõue puuduse kõrvaldamiseks või asendamiseks 5 tööpäeva jooksul tingimuse olulisust arvestades proportsionaalne. Nõue on vedajale teada ja põhjendatud ning hoolduslepingud on võimalik vastavalt sõlmida. Välistatud ei ole ka teenuse osutamine asendusbussiga, kui nõuet ei ole võimalik etteantud aja jooksul kaamerat asendades või riket kõrvaldades täita. Arvestades tehniliste lahenduste kasutamise suurt osakaalu erinevate turvaseadmete valdkonnas, ei ole alust kahelda, et viis tööpäeva kaamerate rikete kõrvaldamiseks ei oleks selles valdkonnas mõistlik aeg. Tegemist ei ole ka ebaproportsionaalselt lühikese tähtajaga võrreldes teistes maakondades avaliku liiniveo teenuse osutamise tingimustega. 3.6. Avaliku teenindamise lepingu (ATL) projekti punktis 8.4 kajastatud leppetrahvi määr ei ole esitatud fikseeritud summana, vaid maksimummäärana kuni 3000 eurot. Tellijal on leppetrahvi nõude rakendamisel kohustus hinnata rikkumise asjaolusid ning sellest tulenevate tagajärgede ulatust. ATL projekti 8.3.9 sõnastusest nähtub, et rikkumiseks loetakse korduvaid turvakaameratega seotud nõuete rikkumisi ning hankija hinnangul on vastavad nõuded ATL punktis 7.11.3 võimalike riskide hinnastamiseks piisavalt selgelt määratletud. RHAD Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele p 1.1, 1.9 ja ATL p 3.2 3.7. Hankija ei ole riigihanke alusdokumentides sätestanud, et teenuse osutamiseks kasutatavad bussid peavad olema uued. Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele p-de 1.1, 1.9 ning ATL p-i 3.2 eesmärgiks on, et ühelgi ajahetkel lepingu täitmisel ei osutataks teenust madalama kvaliteediga või vanemate bussidega kui pakkumuses esitatud. Pakkujail on võimalik pakkumuse esitamisel hinnata, milliste riigihanke alusdokumentidele vastavate bussidega teenust osutada ning kalkuleerida pakkumuses esitatav ühikuhind sellele vastavalt. Vaidlustaja pakutud viisil, kui asendusbussid vastaksid üksnes riigihanke alusdokumentides toodud tehnilistele nõuetele, tekitaks see lepingu täitmisel vastupidiselt olukorra, kus teenust osutataks küll pakkumuses esitatud ühikuhinna alusel, ent pakkumuses esitatutest erinevate, näiteks vähemkaasaegsete bussidega. Ka sellist lepingulise tasakaalu muutumist pakkuja kasuks teenuse osutamisel ei saa pidada läbipaistvaks ega kontrollitavaks arvestades RHS § 120 lg-s 1 toodut, mille kohaselt sõlmitakse hankeleping asjaolude osas, mille 4 (6)  osas hankija võistlevaid pakkumusi ootab, lähtudes edukas pakkumuses sisalduvatest tingimustest. Kirjeldatud viisil samaväärsete asendusbusside nõudmine tagab riigihankes pakkumuste esitamisel ja ka lepingu täitmisel võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise, kuivõrd pakkumuses esitatud busside vanusest sõltumata on edukal pakkujal kohustus osutada teenust pakkumuses esitatutega samaväärsete bussidega. Kohtupraktikas on leitud, et hankijal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi ning samuti ei saa võimalikud pakkujad hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda endale sobilikke või soodsamaid hankelepingu tingimusi (Tartu Halduskohus, 3-21-749, p 20). Olukorras, kus pakkumuses oleksid esitatud näiteks 2 aastat vanad bussid (või uued), mida oleks vaidlustaja soovitud viisil võimalik lepingu täitmisel asendada näiteks 9 aastat vanade bussidega, ei oleks tegemist enam pakkumuses esitatud ja hinnastatud kvaliteediga teenuse osutamisega. 3.8. Hankijale arusaadavalt võib tingimuse vaidlustamine olla seotud kohustuslike keskkonnahoidlikkuse nõuete täitmisega avaliku liiniveo teenuse tellimisel lähtudes KKM 16.02.2023 määrusest nr 6. Kuivõrd „Tehnilise kirjelduse lisa 1 – nõuded bussidele“ p-s 1.11.2 kirjeldatud kohustuslikele keskkonnahoidlikkuse tingimustele vastavate busside näol on suure tõenäosusega tegemist uute, tellitavate bussidega, mille tarneaega arvestades võib nõue asendada need bussid pakkumuses esitatutega, sh kohustuslike keskkonnahoidlikkuse näitajate osas samaväärsetega, osutuda ebaproportsionaalseks, on hankija täiendanud „Tehnilise kirjelduse lisa 1 – nõuded bussidele“ p-i 1.1 erandiga, mille kohaselt võib keskkonnahoidlike busside tehniliste rikete puhul asendada need tehnilise rikke kõrvaldamise ajaks, ent mitte kauemaks kui 30 päevaks pakkumuses loetletud bussidega samaväärsete, ent keskkonnahoidlikkuse tingimusi mittetäitvate bussidega. ATL lepingu projekt p 9.4 3.9. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et ATL p 9.4 on vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud üldpõhimõtetega ning seega õigusvastane. Tartu Halduskohus on oma riigihankes viitenumbriga 232391 tehtud otsuses nr 3-21-749 sarnases sõnastuses tingimuse puhul leidnud, et tingimusest nähtub, et tagatise arvelt leppetrahvi nõudmine on hankija õigus, mitte kohustus. Selle õiguse kasutamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest ning nõuda leppetrahvi tasumist üksnes ulatuses, mis väldib hankija alusetult rikastamist. Kuna lepingu erakorralise ülesütlemise asjaolud võivad olla erinevad, on kaalutlusruumi jätmine hankijale põhjendatud. Negatiivsed tagajärjed, mida leppetrahvi ja täitmistagatisega tuleb ära hoida, puudutavad vedaja võimalikke raskeid lepingurikkumisi, mis võib põhjustada suuri ja ootamatuid raskusi liinivedude tagamisega hankelepingu alusel hallataval territooriumil. Lepingu ülesütlemise korral vedajapoolsete rikkumiste tõttu tuleb hankijal leida ühistranspordi korraldamisel alternatiivne lahendus mõnel juhul väga kiiresti. Sellisel juhul võivad hankija kulud olla märkimisväärsed ega piirdu üksnes uue hanke korraldamise kuludega ja uue hanke tulemusel sõlmitava ja praeguse hanke tulemusel sõlmitava hankelepingu hinnavahega. Olukorras, kus leping öeldakse üles vedaja rikkumise tõttu ilma hankija eriliselt suurel määral kahju põhjustamata, saab hankija leppetrahvi sisse nõuda sellest summast väiksemas ulatuses. Täitmistagatise käsitlemine leppetrahvina võimaldab vedajal taotleda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. 3.10. Kohus ei tuvastanud viidatud otsuses ka vastuolu ÜTS § 20 lg-ga 4. ÜTS § 20 lg 4 võimaldab koosmõjus lepingu rikkumise eest rakendada leppetrahvi vastavalt ATL p- 5 (6)  le 8.4 ning juhul, kui rikkumine on seotud kahju tekitamisega, nõuda sama teo eest (mitte lepingu ülesütlemise eest) täiendava leppetrahvina ka täitmistagatist. Hankija hinnangul on viidatud otsuses käsitletud põhjendused asjakohased ka käesoleva ATL projekti puhul. Riigihanke eeldatavat maksumust arvestades vastab ATL punktis 9.4 sätestatud täitmistagatise suurus ca 1,25 kuu teenuse osutamise maksumusele, mistõttu ei ole täitmistagatise suurus ühistranspordi teenuse osutamata jätmisega põhjustatava võimaliku kahju raskust arvestades ka ebaproportsionaalselt suur. ATL lepingu projekt p 9.1. 3.11. Hankija ei välista, et Eestis järelturul kasutatud elektribusse veel ei müüda. Erinevalt vaidlustaja esitatud kirjavahetustest busside müüjatega on Viljandimaa Ühistranspordikeskusele esitatud info, et riigihanke tingimustele vastav elektribuss on võimalik 13 kuu jooksul tarnida (Lisa 2). Ka vaidlustaja lisatud kirjavahetustest esimeses (Lisa 6, AS Balti Bussi Grupp) on tarneaeg esitatud umbmääraselt ning kolmandas (Lisa 6, VEHO) maksimaalsena. Hankija hinnangul ei ole ATL punktis 9.1 esitatud nõuded meelevaldsed ega põhjendamatud, vaid rakenduvad kõikidele riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele ühetaoliselt ja on otseselt seotud hankelepingu esemega. 3.12. Hankija on koostanud riigihanke alusdokumendid õiguspäraselt ning kooskõlas riigihangete seadusega, mistõttu tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. Lisad: 1. Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord. 2. Päring Viljandimaa Ühistranspordikeskusest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triinu Eismel Talituse juhataja 6 (6)  KÄSKKIRI 30.03.2023 nr 1-2/23/22 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra kinnitamine Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel: 1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra. 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr 1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest. (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Teatavaks teha: RTK töötajad Koostaja: Helina Kudu  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12 Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine Protsessi omanik: RHO juhataja Versioon: 9 Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab: 1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1 2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9 7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus) riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel. 1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt. 1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO). Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse. 1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. 1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi. 1  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12 1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise. 1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel. 1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega. 1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid puudutavates küsimustes. 1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:  lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;  RHO töötajale;  raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;  raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;  väikeostu korraldavale isikule;  väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule. 1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale. 1.13. Korra lisad Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.  K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;  K14 L2 – lähteülesande vorm;  K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;  K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;  K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm. 2. MÕISTED JA LÜHENDID  Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks, menetlemiseks ja hoidmiseks.  Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu või hankelepingu asutus. 2  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12  Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.  Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend riigihanke korraldamiseks.  Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste vahendite kasutamise üle.  Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/.  Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.  RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.  Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.  Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.  Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase korraldamise eest.  Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.  Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja finantseerimisallikate kirjeldus.  Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.  Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused. 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE 3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks 3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase (K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta. 3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO päringu igal aastal hiljemalt septembris. 3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud tähtajaks. 3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või 3  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12 riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased andmed hankeplaani sisendis. 3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:  riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;  kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja tarvikute eeldatav kulu;  asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse sisse. 3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted 3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad riigihanked. 3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu. 3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:  asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 30 000 eurost;  eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost. 3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:  sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;  riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;  lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus; 4  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12  riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse riigihankena või ühishankena. 3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös asutustega. 3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu maksmise, avaldades need RTK veebilehel. 3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine 3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses. 3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani kinnitamisest. 3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan. 3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine 3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist. 3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel võimalusel. 3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus 3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani kinnitamist. 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT 4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus 4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 5  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12 4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt kooskõlastatud juhtudel. 4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes. 4.2. Lähteülesande koostamine 4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui lähteülesande valmistab ette RHO. 4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase teenuse tellimise või asja ostmise jaoks. 4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande esitamist. 4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine 4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. 4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused, juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused. 6  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12 4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse) RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse. Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid. 4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine 4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:  lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga (sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku tegemine);  keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi kogumine;  hankemenetluse liigi valimine;  riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  nõuetekohane kooskõlastamine;  riigihanke läbiviimine;  pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;  selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest vastutavalt isikult;  riigihanke otsuste tegemine;  taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine tehtud otsustest;  ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste täitmine. 4.5. Pakkumuste hindamine 4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12 4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik. 4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest. 4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt. Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta. 4.6. Riigihanke vaidlustamine 4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb RHO koostöös sisendi andjaga. 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE 5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga. 5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega. 5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest. Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks. 5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel lähtutakse järgmistest nõuetest:  võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust) või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;  pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS), välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris; 8  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12  koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile kooskõlastamiseks. 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE 6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad. 6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg 6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. 6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga seotud muu isik. 6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus. 6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument. 6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori asetäitjale. 6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel, esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate. 6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või vastavalt asutuse töökorraldusele. 6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:  vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning lõpetamise õiguspärasuse eest;  kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe. 9  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12 RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise kohta;  esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;  esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või hankelepingu lõppemise kohta. 6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust. 6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud RHO töötaja. 6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt. 6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest. 6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm). 6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:  füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;  autoriõigusi kajastavad lepingud;  rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;  lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest. 6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja. 10  Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12 6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid. 7. RAKENDUSSÄTTED 7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates. 7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud hankeplaani ei täiendata. 7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt. 7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik. 11  Saatja: Triinu Eismel </o=RMV/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=5584b196aefa4d069d6f3dd103a09339-Triinu Eismel> Saaja: Sandra Palu Teema: FW: Päring Viljandimaa Ühistranspordikeskusest From: Andres Mängel <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, February 17, 2025 1:19 PM To: Kaupo Kase <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Päring Viljandimaa Ühistranspordikeskusest Tere Täname päringu eest. Oleme Viljandimaa liiniveo hankega kursis. 1. Meie tootevalikus on olemas allpool kirjeldatud konfiguratsiooniga M3 kategooria, klass I, linnaliini elektribusse pakkuda, minimaalselt 27 istekohta, ratastooli/lapsevankri koht ja kokku 82 reisijakohta + juht. Bussi mudel on MAN Lion’s City 10E. 2. Busside tarneaeg tänasel hetkel on tellimisest 13 kuud (tarne 31.maiks 2026), seda eeldusel, et busside tellimine teostatakse hiljemalt 10 mai 2025. Lugupidamisega Andres Mängel Keil M.A. OÜ Juhatuse liige MAN Truck & Bus SE importöör Eestis From: Kaupo Kase <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: 17 February 2025 13:02 To: Andres Mängel <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Päring Viljandimaa Ühistranspordikeskusest Tere! Viljandimaa Ühistranspordikeskus on läbi viimas uut Viljandimaa avalikuliiniveo hanget. Uued bussid peavad hakkama sõitma alates 1. juulist 2026, bussid peavad olema tellijale ülevaatuseks valmis Viljandi maakonnas hiljemalt 20 päeva enne liiniveo algust (bussidesse tuleb paigaldada piletiinfosüsteem ja seadistada ekraanid). Hankes oleme ette näinud, et hangitakse Viljandi linnaliine sõitma 2 (kaks) elektribussi järgmise konfiguratsiooniga: M3 kategooria I klassi nõuetele vastavat bussi istekohtade arvuga vähemalt 27 ning sõitjakohti kokku vähemalt 82, nn linnaliinibuss. Minimaalne teenindususte arv on kaks, kõik teenindusuksed peavad olema madala (ilma astmeteta) sisenemisega. Bussil on külgkallutussüsteem teenindususte poolel. Lipuhoidikud (2 tükki) ees kahel pool. Täpse nõuded bussidele leiate siit: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7978384/documents?group=B <https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7978384/documents?group=B> (fail: Tehnilise kirjelduse lisa 1 – nõuded bussidele). Küsimused: 1. Kas Teil on võimalik eespool kirjeldatud konfiguratsiooniga elektribusse pakkuda. Kui jah siis palun täpsustage bussi mudel. 2. Kui pikk on Teie poolt pakutavate busside tarne aeg? Milline on hilisem aeg tellimuse esitamiseks? Jääme ootama Teie vastust nii kiiresti kui võimalik! Lugupidamisega Kaupo Kase Viljandimaa Ühistranspordikeskuse juhatuse liige 5152723 https://transport.viljandimaa.ee <https://transport.viljandimaa.ee>