dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 25. veebruar 2025
Viit
5-1/451-2
Registreeritud
25. veebruar 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-1/2025
Vastutaja
Kaja Kadak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎5-1451-2 25.02.2025 Väljaminev kiri.asice408 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 20.02.2025 kehtiv kuni 20.02.2030 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Kliimaministeerium Teie 27.01.2025 nr 17-12/25/412 [email protected] Meie 25.02.2025 nr 5-1/451-2 Seisukoha andmine Täname Teid kirja eest ning täname võimaluse eest esitada seisukoht Eesti Vee-ettevõtete Liidu (edaspidi EVEL) ettepanekule veeteenuste käibemaksu vähendamiseks ning tegevuskava stiimulite ettepanekute aruande tööversioonis peatükis 3.2.8 arendustasule käibemaksuvabastuse andmisele. 1. Veeteenuste käibemaksumäära vähendamine EVEL ettepanek on vee-ettevõtete toetuseks riikliku stiimulina rakendada veeteenustele vähendatud käibemaksumäära. Rahandusministeerium ei toeta veeteenuste käibemaksumäära vähendamist, sest see on ebaefektiivne meede tarbijatele veeteenuse hinnatõusu vähendamiseks, sealjuures ei ole tegemist sihitud meetmega. Samuti jagab Rahandusministeerium OECD seisukohta, et efektiivse käibemaksusüsteemi olulisteks elementideks on lai maksubaas, st kindel määr ja võimalikult vähe erandeid. Käibemaksudirektiivi (nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ) kohaselt on võimalik veeteenustele vähendatud käibemaksumäära kehtestada, kuid selle positiivne mõju lõpptarbijale on väike, kuna keskmine arve väheneb 8–11 protsenti. Olukorras, kus käibemaksu langetus kanduks täisulatuses hind,a väheneks kuine veearve keskmiselt 1,2–1,7 euro võrra. Lisaks eelmainitule ei ole riigil võimalik loobuda osaliselt maksutuludest ka seoses Venemaa alustatud sõjaga Ukrainas. Olukorras, kus riigieelarve on puudujäägis, vajavad riigikaitse, siseturvalisuse ja energiajulgeoleku ning nendega seotud valdkondade üha suuremad kulutused katmist. Käibemaksu vähendatud määr tooks järgmisel aastal kaasa riigieelarvele täiendava kulu 8 mln kuni 12 mln vastavalt käibemaksu 13% või 9% vähendatud määra kehtestamise tulemusena. 2. Arendustasu käibemaksuvabastus Tegevuskava stiimulite ettepanekute aruande tööversiooni peatükis 3.2.8 on ettepanek kehtestada arendustasule käibemaksuvabastus. Nimetatud ettepanek on vastuolus käibemaksudirektiiviga. Me ei nõustu ettepanekus esitatud väitega, et põhiolemuselt on arendustasu võrreldav pakendi tagatisrahaga, mida käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 12 lg 12 alusel ei arvata maksustatava käibe hulka. Meie hinnangul on arendustasu võrreldav elektriturul kehtestatud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 taastuvenergiatasu ja sõidukite registreerimistasuga, mis lisandub kauba või teenuse hinnale ja mida sarnaselt pakenditagatisrahaga tarbijale ei tagastata. Taastuvenergia tasu on taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetuste rahastamise kulu, mille määrad on välja toodud elektrituruseaduses. Taastuvenergia tasu eraldatakse võrgutasudest ja seega on selle maksjateks kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogusele. Taastusenergiatasu on maksutatav käibemaksuga. Samuti saab öelda, et arendustasu on võrreldav liiklusseaduses kehtestatud mootorsõiduki registreerimistasuga (LS § 19016). Kui registreerimistasu tasub müüja, siis registreerimistasu on üks komponent sõiduki hinnast ning seega käibemaksuga maksustatakse kogu summa mis ostja müüjale maksab, sealhulgas müüja poolt tasutud registreerimistasu. KMS § 12 lõike 1 järgi kauba või teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mis kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab. KMS § 12 lõikes 61 täpsustatakse, et maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka muud summad, sealhulgas kõrvalkulud ning lõivud ja maksud, välja arvatud käibemaks ise. Nende hulka kuulub ka registreerimistasu. Ehk kui müüja või teenuse osutaja on tasunud mingit maksu või lõivu ja ta nõuab selle sisse ostjalt, siis see on käibe maksustatava väärtuse osa. Käibemaksudirektiivi kohaselt puudub alus arendustasu maksustatavast käibest välistamiseks. Käibemaksudirektiivi artikli 78 kohaselt tuleb maksud, tollimaksud, lõivud ja tasud arvestada maksustava käibe hulka sarnaselt eelnimetatud taastuvenergia tasuga ja mootorsõiduki registreerimistasuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erle Kõomets maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja finants- ja maksupoliitika asekantsleri ülesannetes Kaja Kadak 5884 5549 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel