Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 21. veebruar 2025 VAIDLUSTUS Riigihanke nr 290708 „Vinni valla kruusateede tolmutõrje 2025-2027“ hankedokumentide peale VAIDLUSTUSE TÄP Varahaldus OÜ ESITAJAD: registrikood: 11591292 Järve tn 37, 11314 Tallinn Tänavapuhastuse Aktsiaselts registrikood: 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn ESINDAJA: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15 // Rävala pst 4, 10145 Tallinn e-post: [email protected] HANKIJA: Vinni Vallavalitsus registrikood: 75008746 Tartu mnt 2, Vinni vald KONTAKTISIK: Andrus Läll e-post: [email protected] RIIGIHANGE: viitenr 290708 „Vinni valla kruusateede tolmutõrje 2025-2027“ VAIDLUSTAJA 1. Peatada RHS § 193 lg 1 alusel riigihanke viitenr 290708 TAOTLUSED: lihthanke menetlus; 2. Kohustada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel Vinni Vallavalitsust viima kooskõlla õigusaktides ettenähtud nõuetega riigihanke alusdokumendid „Tehniline kirjeldus“ p-d 3 ja 10 ja Hanke üldandmetes, hanketeate p-s 2.1 ja hankepassi lk-l 2 esitatud hanke lühikirjeldus osas, milles need ei luba kasutada kruusateede tolmutõrje teostamiseks kaltsiumkloriidi asemel ka ligniinil põhinevaid tolmusidumisaineid; ja 3. Jätta vaidlustusmenetluse kulud Vinni Vallavalitsuse kanda ja mõista Vinni Vallavalitsuselt TÄP Varahaldus OÜ ja Tänavapuhastuse AS-i kasuks viimaste poolt vaidlustusmenetluses kantavad menetluskulud. I ASJAOLUD 1. 13.02.2025 avaldas Vinni Vallavalitus (edaspidi: hankija) riigihangete registris hanketeate riigihanke nr 290708 „Vinni valla kruusateede tolmutõrje 2025-2027“ läbiviimiseks lihthanke 1  menetlusena (edaspidi: Riigihange). Pakkumuse esitamise tähtajaks on hanketeates märgitud 03.03.2025. 2. Tänavapuhastuse AS (edaspidi: TÄP) on ettevõte, kelle põhitegevusaladeks on teehoid, heakorratööd, haljastustööd ja jäätmekäitlus. TÄP Varahalduse OÜ (edaspidi: Varahaldus) on ettevõte, kelle põhitegevusalaks on sõidukite müük-rent ning remont ja hooldus, kinnisvara haldamine ja hooldamine ning teehoius kasutatavate libedus-ja tolmutõrje vahendite müük (edaspidi huvitatud isikud ühiselt: vaidlustaja). 3. TÄP ja Varahaldus on huvitatud ühispakkujatena Riigihankes osalemisest, planeerides jagada Riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmisega seotud ülesanded selliselt, et TÄP tegeleb hankelepingu esemeks olevate tööde teostamisega ning Varahaldus tegeleb tööde teostamiseks vajaliku tolmutõrje materjali tarnimisega. 4. Nimelt Varahalduse näol on tegemist tolmutõrjeks kasutatava Norra tootja AS Borregaard materjali Dustex (vt Lisa 1 - Dustex tootetutvustus Borregaard kodulehel (ENG); vt Lisa 2 - tõlge) ametliku edasimüüjaga Eestis, kes on tegutsenud vastava materjali edasimüüjana Eestis juba alates 2016 aastast (vt Lisa 3 – Borregaard kinnitus; vt Lisa 4 - Borregaard kinnitus). Varahalduse poolt müüdava Dustexi tootega on teostatud tomutõrjet nii Eesti kohalikele omavalitsustele (Rakvere, Viru-Nigula vald) kui ka arvukatele ehitusettevõtetele (AS Merko, AS Nordecon jne). Dustex on ligniinil põhinev tolmusidumisaine, mida peetakse kuluefektiivseks, keskkonnasõbralikuks ning mittesöövitavaks sideaineks. Dustexi analoogid (lignosulfaadid) on tolmutõrjes laialdaselt kasutusel Rootsis, USA-s ning Austraalias. 5. Riigihanke alusdokumentide (edaspidi: RHAD) osaks olev tehniline kirjelduse p 3 ja 10 näevad ette, et tolmutõrjet tuleb teostada helbelise kaltsiumkloriidiga või 40% kaltsiumkloriidi sisaldusega soolalahusega ning et pakkumuse koostamisel tuleb arvestada kaltsiumkloriidi kogusega 0,2kg/m2. Seega on Riigihanke Tehnilises kirjelduse p-des 3 ja 10 kehtestatud nõue, mille kohaselt peab kruusateede tolmutõrjet teostama just ainega kaltsiumkloorid (edaspidi: kaltsiumkloriidi tingimus). Sama nõue tuleneb ka Hanke üldandmete, hanketeate p-s 2.1 ja hankepassi lk-l 2 esitatud hanke lühikirjeldusest – „Vinni valla kruusakattega teede tolmutõrje teostamine kaltsiumkloriidiga aastatel 2025-2027“. 6. Vaidlustaja hinnangul on kaltsiumkloriidi tingimus eeltoodud kujul põhjendamatult kitsas ning selliselt konkurentsi alusetult piirav, kuna tolmutõrje teostamiseks on kaltsiumkloriidile olemas tehnilise omaduste ja kulutõhususe poolest vähemalt samaväärne (tegelikult parem) alternatiiv - Dustex, milliseid aineid toob Eestis maale ja pakub Eestis just Varahaldus. Hankija peaks võrdse kohtlemise ning konkurentsi tagamiseks (RHS § 3 p-d 2 ja 3) lubama hankelepingu teostamisel ka ligniinil põhinevate ainete kasutamist, kuna vastasel juhul diskrimineerib hankija põhjendamatult Varahalduse poolt edasimüüdavat tolmusidumisainet ning eelistab kaltsiumkloriidil põhinevaid tooteid. Hankija tegevus teiste alternatiivide mittelubamisel on eriti kummastav veel seetõttu, et ligniini näol on tegemist loodusliku puidujääkidest saadud ainega (puidukiudusid siduv aine), mis on keskkonnasõbralikum ning ohutum kui kaltsiumkloriid (vt Lisad 1-2) ning peavad selliselt enam silmas ka RHS § 2 lg-s 2 sätestatud keskkonnahoidlikkuse eesmärki. 7. Vaidlustajate esindaja TÄP pöördus enne vaidlustuse esitamist ka registri vahendusel hankija poole ning uuris võimalust kasutada kaltsiumkloriid asemel lingniinil põhinevaid alternatiive (vt väljavõtet küsimusest ja vastusest): Esitatud küsimus: Palume täpsustada, kas tolmutõrje teostamisel aktsepteeritakse kaltsiumkloriidi kõrval ligniini, mis on Teie poolt viidatud Transpordiameti tolmutõrjetööde juhendis kirjeldatud alternatiivse tolmutõrje materjalina? Hankija vastus: Hankija jääb tolmutõrje teostamisel ainult kaltsiumkloriidi kasutamise juurde. 8. Kuna hankija ei olnud nõus RHAD muutma ega selgitanud ka oma keeldumise põhjuseid, ei jää vaidlustajal muud üle kui vaidlustada vastav piirav tingimus vaidlustuskomisjonis ning 2  paluda vaidlustuskomisjonil kohustada hankijat viima eelnimetatud hankedokumentide sätted kooskõlla õigusaktide nõuetega. Vaidlustaja põhjendab vaidlustust järgnevalt. II VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 9. RHS § 2 lg 1 sätestab, et RHS eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Lisaks nõuab RHS § 3 p 2, et hankija kohtleks kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ning et kõik riigihankes isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 10. Hankijal tuleb ettevõtjaid kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutseda läbipaistvalt ja proportsionaalselt (RHS § 2 lg 1 ja § 3 p 1, direktiivi 2014/24/EL art 18 lg 1 ja direktiivi 2014/25/EL art 36 lg 1). Need põhimõtted on just tehniliste kirjelduste koostamisel olulise tähtsusega, arvestades tehniliste kirjelduste väljavalimisega ja sõnastamisega seotud diskrimineerimise ohtu.1 11. Riigihanke kavandamisel ei tohi lähtuda eesmärgist konkurentsi kunstlikult piirata. Konkurentsi peetakse kunstlikult piiratuks, kui riigihanget kavandatakse kavatsusega teatavaid ettevõtjaid sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda panna. Direktiivi 2014/24 põhjenduse 74 järgi aitab riigihangete konkurentsile avatuse eesmärki kõige paremini saavutada see, kui tehnilise kirjelduse koostamisel lähtutakse funktsionaalsetest nõuetest ja kasutusomadustest.2 12. Just mainitud põhjusel on kehtestatud RHS § 88 lg 6 ka keeld nimetada tehnilises kirjelduses kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ning tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”. Samuti on RHS § 88 lg 7 kehtestatud nõue, mille kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. 13. Euroopa Kohus on selgitanud, et võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted on tehniliste kirjelduste koostamisel olulise tähtsusega, arvestades nende väljavalimisega ja sõnastamisega seotud diskrimineerimisohtu (vt nt Euroopa Kohtu otsused asjades C-413/17 Roche Lietuva, p 34 ja C-368/10 komisjon vs. Madalmaad, p 62). Mida üksikasjalikum on tehniline kirjeldus, seda suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud (Roche Lietuva, p 37). Oluline on, et tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr järgiks proportsionaalsuse põhimõtet, mis eeldab selle kontrollimist, kas üksikasjalikkuse määr on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vajalik (samas, p 41).3 14. Praegusel juhul on hankija kehtestanud Riigihankes tingimuse, mis eeltoodud nõuetele ei vasta. Nimelt on RHAD-i kohaselt nõutud, et kruusateede tolmutõrje peab toimuma ainega kaltsiumkloriid. RHAD tingimused ei näe ette, et tolmutõrjet võiks teostada ka muu samaväärse ainega. Hankija on ka teabevahetuse kaudu kinnitanud, et teiste tolmutõrje ainete kasutamine lubatav ei ole. 15. Kirjeldatud tingimus rikub aga ühispakkujana Riigihankes osalemise huvi omava Varahaldus õigust Riigihankes osaleda, kuna Varahaldus on Norra tootja Borregaard materjali Dustex pikaaegne edasimüüja Eestis (vt Lisad 1-4). Dustex on ligniinil (mitte kaltsiumkloriidil) baseeruv 1 Simovart, M.A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 88 p 38; EKo nr C-368/10, p 62. 2 RKHKo nr 3-20-718, p 15.1. 3 RKHKo nr 3-20-718, 15.2 ning selles viidatud Euroopa Kohtu lahendid. 3  aine, mistõttu ei vasta tema poolt Eestis pakutav toode Dustex Riigihanke tingimustele. Seega ei saa vaidlustaja õiguspäraselt Riigihankes osaleda. 16. Sealjuures ei ole hankija teabevahetuse käigus esitatud vastuses põhjendanud, miks ta lubab pakkumuse esitamist ning hankelepingu täitmist just kaltsiumkloriidil põhineva tolmusidumisainega. Juhul, kui tehnilises kirjelduses esitatud nõude põhjendatuse ja objektiivse vajaduse üle tekib vaidlus, peab hankija sellise tingimuse vajadust põhjendama.4 Seega peab hankija käesolevas asjas põhjendama, miks peab tolmutõrje olema teostatud just kaltsiumkloriidiga, mitte ühegi muu samaväärse ainega. Tingimust saab pidada objektiivselt põhjendatud konkurentsipiiranguks vaid juhul, kui selle sätestamiseks esineb selge objektiivne vajadus.5 Praegusel juhul vastavaid põhjendusi ei esine. 17. Varahaldus on ligniinil põhinevat Dustexit müünud Eestis juba alates 2016.aastast ning vastava aine kasutamine on osutunud tehnilistelt näitajatelt vähemalt sama efektiivseks ja kulutõhusaks kui kaltsiumkloriidil põhinevate ainete kasutus (st tegemist ei ole uhiuue tootega, mille efektiivsus ei ole teada). 18. Nagu vaidlustaja eespool selgitas, on Varahaldus müünud Dustexit arvukatele ehitusettevõtetele (AS Merko, AS Nordecon jne) ning teehooldusega tegelevatele ettevõtetele, kes on kasutanud Dustexit edukalt mitmete Eesti kohalikele omavalitsuste tolmutõrjel (Rakvere vald, Sõmeru vald, Viru-Nigula vald). Dustexi analoogid (lignosulfaadid) on tolmutõrjes laialdaselt kasutusel Rootsis, USA-s ning Austraalias. 19. 2022. aastal väljastas Transpordiamet kruusateede tolmutõrje juhendi (vt Lisa 5 – Tolmutõrje juhend6; edaspidi: tolmutõrje juhend). Ka tolmutõrje juhendi kohaselt on ligniin üheks lubatud tolmutõrje materjaliks kaltsiumkloriidi kõrval (tolmutõrje juhendi p 3.5). Tolmutõrje juhendi lisas 1 on tabel, mis võrdleb tolmutõrje toimeaine valikuvõimalusi 7: 4 TrtRngKo nr 3-11-1300, p 11; vt ka Simovart, M.A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 88 p 41. 5 TlnRngKo nr 3-13-1380, p 11; vt ka Simovart, M.A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 88 p 41. 6 Internetis kättesaadav: https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2023- 02/KT_014_J1_r1_Kruusateede%20tolmutorje%20juhend.pdf 7 Tolmutõrje juhendi lisas 1 olev tabel pärineb Ameerika Ühendriikide Transpordiministeeriumi osakonna Riikliku Maanteeameti (nn Federal Highway Administration - FHWA) raportist, mis on internetis kättesaadav veebilehel: https://www.fhwa.dot.gov/clas/pdfs/UnpavedRoadDustManagementASuccessfulPractitionersHandbook.pdf (tabel asub raporti lk-l 37) 4 20. Tabelis on sealhulgas võrreldud ainete kaltsiumkloriid (ing k. Calcium Chloride) ja ligniin (ing k. Lignin) omadusi: aine tulemuslikkust võrreldi töötlemata (st ilma tolmutõrjeta) teega ning anti hinnang A (hea), B (rahuldav) ja C (puudulik). Tabelist tuleneb, et ligniini omadused on kolmes võrreldud kategoorias paremad kui kaltsiumkloriidi omad (kategooriates Plasticity Index/Shrinkage Product (dust palliative> 15/>365), Fines (% passing No.200 Sieve [75 µm]) (dust palliative >30) ja Climate During Traffic (dust palliative dry); Plastilisuse indeks/Toote kahanemine (tolmu leevendav> 15/>365), peened (protsent läbilaskevõime nr.200 sõel [75 µm]) (tolmu leevendav >30) ja kliima liikluse ajal (tolmu leevendav kuiv) ning ülejäänud kategooriates ühtivad ligniini tulemused kaltsiumkloriidi tulemusega. Sellest tuleneb, et kaltsiumkloriidil ja ligniinil on samaväärsed omadused – ligniini kasutamine näitab isegi paremaid tulemusi. 21. Veelgi enam, kuna ligniin on puidujääkidest valmistatav looduslik toode, on see ka kaltsiumkloriidiga võrreldes oluliselt keskkonnasõbralikum ning tervisele vähem kahjulik, toetades selliselt ka RHS § 2 lg 2 sätestatud riigihanke keskkonnahoidlikkuse eesmärke. Nii on Varahalduse poolt edasimüüdavale tootele Dustex väljastatud 2019.a. USA Põllumajandusministeeriumi (USDA) poolt 100% biopõhise sisuga sertifitseeritud biopõhine tootemärgis (Lisa 6 – Väljatrükk Borregaard kodulehelt biomärgise kohta; Lisa 7 - tõlge). 22. Seevastu kaasneb kloriidide kasutamisega üldteadaolevalt koormus keskkonnale ning ümbritsevale taristule. Nii on ajakirjanduses avaldatud, et Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituut uuris transpordi mõju keskkonnale ning jõudis järeldusele, et liiklusohutuse tagamiseks jää- ja lumetõrjel kasutatud suured kloriidikogused kahjustavad keskkonda ja suurendavad raskmetallide ning PAH-ühendite sisaldust pinnases ja sademevees (Lisa 8 – Postimehe artikkel). Samadele keskkonnariskidele viidatakse ka näiteks (Lisa 9 - Antti-Armin_Pärna magistritöö 2017, lk 55-56). Nii on peamise keskkonnariskina on kloriidide puhul välja toodud selle negatiivset mõju põhjaveele, mistõttu on näiteks Soomes nõrgalt kaitstud põhjavee piirkonnas Lahti linnas keelatud kloriidide kasutamine isegi talvisel teehooldusel. 23. Ligniinil põhinev tolmutõrjematerjal on võrreldes kaltsiumkloriidiga ka tervisele ohutum. Nimelt kaltsiumkloriidi ohutuskaardi kohaselt sisaldab see olulist ohtu silma tõsise kahjustamise näol (p 2) ning see aine võib kokkupuutel põhjustada ärritust nii nahale, silmadele ja hingamisteedele (vt näiteks Lisa 10 – Kaltsiumkloriidi ohutuskaart ENG; Lisa 11 - TÕLGE). Dustexi ohutuskaardi p 2.1 kohaselt ei ole aga toode klassifitseeritud ohtlikuks vastavalt ainete ja segude klassifitseerimis- ja märgistamisreeglitele (Lisa 12 – Dustexi ohutuskaart). Seega puuduvad ka nn horisontaalsetest eesmärkidest (innovatsioon, keskkonnahoidlikkus jne) tulenevad põhjused Dustexi kasutust Riigihankes välistada ning eelistada üksnes kaltsiumkloriidil põhinevaid materjale. 24. Eelnevast nähtub, et kaltsiumkloriidi tingimus on vastuolus RHS § 3 p-ga 2, kuna on sisult ebaproportsionaalne ja põhjendamatult piirav. Tolmutõrje teostamiseks on lisaks kaltsiumkloriidile ka teisi tõhusaid, samaväärseid (isegi paremaid!) aineid (nt Dustex), milliseid aineid pakub ja sooviks ka Riigihankes pakkuda vaidlustaja. Riigihankest ei tulene ühtegi objektiivset põhjendust, miks tolmutõrje peaks olema teostatud just kaltsiumkloriidiga, mitte ligniinil põhineva ainega, mis on oma tehnilistelt omadustel samaväärne ning samas oluliselt keskkonna- ja tervisesõbralikum. 25. Ka käesoleva vaidlustuse lisas 5 olevast Transpordiameti juhendist tuleneb, et muude ainete (nt ligniin) kasutamine on lubatud; samas juhendis olevast võrdlustabelist tuleneb, et ligniin on tolmutõrje teostamiseks võrreldes kaltsiumkloriidiga isegi parem. Riigihanke eesmärgi saavutamiseks, s.o tolmutõrje teostamiseks Vinni vallas, ei ole vajalik seada tingimus, mille kohaselt peab tolmutõrje olema teostatud vaid ainega kaltsiumkloriid. Riigihanke eesmärk on sama edukalt saavutatav ka siis, kui tolmutõrjet teostatakse muu ainega, nt ligniinil põhineva Dustexiga. Kuna Riigihanke ainsaks hindamise kriteeriumiks on madalaim hind, ei kahjustaks ligniinil põhineva tõrjeaine kasutuse lubamine ka hankija säästlikkuse eesmärke. Võidaks nagunii soodsaim hind. Eelnevast nähtub, et hankijal puudub igasugune objektiivne põhjus Varahalduse poolt edasimüüdavat materjali pakkumist välistada. Asjaolu, et hankija on varasemalt just kaltsiumkloriidi kasutamisega tolmutõrjel harjunud, ei õigusta selliselt samaväärsete materjalide välistamist hankest. 5 26. Kaltsiumkloriidi tingimus on samuti vastuolus RHS § 2 lg-s 1 sätestatuga, kuna ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Eelnimetatud tingimus piirab kunstlikult konkurentsi, sest takistab vaidlustajal tema poolt edasimüüdava toote pakkumist ja kasutamist Riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmisel, st hankija diskrimineerib põhjendamatult Varahalduse poolt Eestis edasimüüdavat toodet. Seega on konkurentsi piiramine kaltsiumkloriidi tingimusega ebavajalik ja arusaamatu ning ei täida konkurentsi efektiivse ärakasutamise eesmärki. 27. Vaidlustaja hinnangul on hankija eiranud ka RHS § 88 lg-s 6 sätestatud nõuet lisada tehnilisse kirjeldusse kaltsiumkloriidi juurde märke „või sellega samaväärne“. RHS § 88 lg 6 näeb ette, et juhul, kui hankija peab vajalikuks tehnilises kirjelduses nimetada kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu või tootmisviisi, peab ta sellisele viitele märkima lisama märke „või sellega samaväärne“. Riigihankes aga seda ei tehtud – hankija nägi ette tolmutõrje teostamist ainult kaltsiumkloriidiga ega võimaldanud muu samaväärse toote kasutamist, st ei lisanud tehnilisse kirjeldusse märke „või muu samaväärne“. Märke puudumine piirab põhjendamatult konkurentsi, kuna piirab põhjendamatult võrdväärsete toodete pakkumist hankijale. III TAOTLUS HANKEMENETLUSE PEATAMISEKS 28. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Viitega RHS § 193 lg-le 1 palub vaidlustaja käesolevaga peatada Riigihanke hankemenetlus, kuna peatamata jätmine muudaks lahendi täitmise võimatuks ning vaidlustaja õigused saaksid pöördumatult kahjustada. 29. Nimelt on Riigihanke hanketeate kohaselt pakkumuste esitamise tähtajaks märgitud 03.03.2025 kell 10:00. Kuna RHS § 81 kohaselt ei saa hankija pärast pakkumuste esitamise tähtaega hankedokumente enam muuta, siis muutub lahendi, millega kohustatakse hankijat viima hanke alusdokument vastavusse õigusaktide nõuetele, täitmine võimatuks. Seega vaidlustuse suhtes tehtava lahendi täitmise võimatuse ning vaidlustajale kahju vältimiseks palub vaidlustaja peatada Riigihanke hankemenetlus. IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 30. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu 640 eurot (vt Lisa 13 – Maksekorraldus). 31. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab enda õigust vaidlustaja esindamiseks käesolevas asjas ning palub kogu menetlusposti saata otse lepingulisele esindajale. 32. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjelikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat 6 Lisa: 7 SAFETY DATA SHEET Issuing Date 15-Nov-2004 Revision Date 11-Jan-2017 Revision Number 7 1. IDENTIFICATION OF THE SUBSTANCE/PREPARATION AND THE COMPANY/UNDERTAKING GHS product identifier Product Name Calcium Chloride Solid Other means of identification Synonyms Briners Grade, EXPRESS®, FCC Dry Food Grade Calcium Chloride, TETRA Flake Recommended use of the chemical and restrictions on use Recommended Use For Diverse Applications Uses advised against No information available Supplier's details Manufacturer Address TETRA Technologies, Inc. 24955 Interstate 45 North The Woodlands, TX 77380 TEL: 281-367-1983 (Non-Emergency Number) Emergency telephone number Emergency Telephone CHEMTREC: 1-800-424-9300 for US/ 703-527-3887 outside US Number 2. HAZARDS IDENTIFICATION Classification Serious Eye Damage/Eye Irritation Category 2 GHS Label elements, including precautionary statements Emergency Overview Signal Word Warning Hazard Statements • Causes serious eye irritation _____________________________________________________________________________________________ Page 1 / 8 Calcium Chloride Solid Revision Date 11-Jan-2017 _____________________________________________________________________________________________ Appearance White Physical State Flake or pellet. Odor Odorless Precautionary Statements Prevention • Wash face, hands and any exposed skin thoroughly after handling. • Wear eye/face protection. Response • IF IN EYES: Rinse cautiously with water for several minutes. Remove contact lenses, if present and easy to do. Continue rinsing. • If eye irritation persists: Get medical advice/attention. Storage • None Disposal • None Hazard Not Otherwise Classified (HNOC) Not applicable Other information Wear hand protection 3. COMPOSITION/INFORMATION ON INGREDIENTS Synonyms Briners Grade, EXPRESS®, FCC Dry Food Grade Calcium Chloride, TETRA Flake Chemical Name CAS-No Weight % Calcium Chloride 10043-52-4 74-100 Water 7732-18-5 0-26 Sodium chloride 7647-14-5 <3 Potassium Chloride 7447-40-7 <3 Magnesium chloride 7786-30-3 < 0.5 4. FIRST AID MEASURES Description of necessary first-aid measures Eye Contact Rinse immediately with plenty of water, also under the eyelids, for at least 15 minutes. Keep eye wide open while rinsing. Obtain medical attention if irritation persists Skin Contact Wash off immediately with soap and plenty of water. Get medical attention if irritation develops and persists. Inhalation Move to fresh air. Get medical attention immediately if symptoms occur. Ingestion Rinse mouth. Do NOT induce vomiting. Never give anything by mouth to an unconscious person. Drink plenty of water. Consult a physician. _____________________________________________________________________________________________ Page 2 / 8 Calcium Chloride Solid Revision Date 11-Jan-2017 _____________________________________________________________________________________________ Protection of First-aiders Use personal protective equipment. Most important symptoms/effects, acute and delayed Most Important Symptoms/Effects Irritation Indication of immediate medical attention and special treatment needed, if necessary Notes to Physician Treat symptomatically. 5. FIRE-FIGHTING MEASURES Suitable Extinguishing Media Use extinguishing measures that are appropriate to local circumstances and the surrounding environment. Unsuitable Extinguishing Media None Specific Hazards Arising from the Chemical Avoid generating dust, under certain conditions may cause respiratory irritation. Thermal decomposition can lead to release of irritating and toxic gases and vapors. Explosion Data Sensitivity to Mechanical Impact None. Sensitivity to Static Discharge None. Protective Equipment and Precautions for Firefighters As in any fire, wear self-contained breathing apparatus pressure-demand, MSHA/NIOSH (approved or equivalent) and full protective gear. 6. ACCIDENTAL RELEASE MEASURES Personal precautions, protective equipment and emergency procedures Personal Precautions Avoid contact with the skin and the eyes. Use personal protective equipment. Avoid dust formation. Environmental Precautions Environmental Precautions Prevent product from entering drains. Prevent entry into waterways, sewers, basements or confined areas. See Section 12 for additional Ecological Information. Methods and materials for containment and cleaning up Methods for Containment Cover powder spill with plastic sheet or tarp to minimize spreading and keep powder dry. Methods for Cleaning Up Take up mechanically and collect in suitable container for disposal. Use personal protective equipment. 7. HANDLING AND STORAGE Precautions for safe handling Handling Ensure adequate ventilation. Wear personal protective equipment. Avoid contact with skin and eyes. Wash thoroughly after handling. Avoid breathing dust. Avoid dust formation. Minimize dust generation and accumulation. Conditions for safe storage, including any incompatibilities Storage Keep container tightly closed in a dry and well-ventilated place. Keep in properly labeled containers. Keep in a dry place. _____________________________________________________________________________________________ Page 3 / 8 Calcium Chloride Solid Revision Date 11-Jan-2017 _____________________________________________________________________________________________ Incompatible Products Zinc, Bromine trifluoride. Methyl vinyl ether 8. EXPOSURE CONTROLS / PERSONAL PROTECTION Control parameters Exposure Guidelines Chemical Name ACGIH TLV OSHA PEL NIOSH IDLH Calcium Chloride ACGIH - (TLV-TWA) Guidelne for OSHA (PEL-TWA) - Z-3 Mineral - 10043-52-4 nuisance particulate (inhalable Dusts, Inert or Nuisance dusts, particulate): 10 mg/m3 (respirable fraction): 5 mg/m3 Appropriate engineering controls Engineering Measures Provide local exhaust ventilations system. When there is a potential for exposure, an emergency eyewash and safety shower should be provided within the immediate work area. Individual protection measures, such as personal protective equipment Eye/Face Protection Wear safety glasses with non-flexible side shields or chemical goggles Skin and Body Protection Hands and Feet: Wear appropriate protective non-leather protective gloves and boots. Chemical protective gloves and boots such as PVC, Neoprene, or Heavy Nitrile are recommended. Leather products do not offer adequate protection and will dehydrate with resultant shrinkage and possible distruction. Body: Wear appropriate protective, impervious clothing. Respiratory Protection A respirator is not indicated under normal operating conditions. Use of a NIOSH - approved respirator (N95 or greater) should be based on the presence of nuisance dusts. Hygiene Measures When using, do not eat, drink or smoke. Remove and wash contaminated clothing before re-use. Provide regular cleaning of equipment, work area and clothing. 9. PHYSICAL AND CHEMICAL PROPERTIES Information on basic physical and chemical properties Physical State Flake or pellet Appearance White Odor Odorless Odor Threshold No information available Property Values Remarks/ - Method pH Not applicable None known Melting Point/Range 175-770 °C / 350-1420 °F Estimated value(s) Boiling Point/Boiling Range 175-1930 °C / 350-3500 °F Estimated value(s) Flash Point Not applicable None known Evaporation rate No data available None known Flammability (solid, gas) No data available None known Flammability Limits in Air upper flammability limit No data available lower flammability limit No data available Vapor Pressure Not applicable None known Vapor Density Not applicable None known Specific Gravity (H2O=1) 2.15 @ 77°F / 25°C None known Water Solubility 40% @ 68°F (20°C) with evolution of None known heat Solubility in other solvents No data available None known Partition coefficient: n-octanol/water No data available None known Autoignition Temperature No data available None known Decomposition Temperature No data available None known Viscosity Not applicable None known _____________________________________________________________________________________________ Page 4 / 8 Calcium Chloride Solid Revision Date 11-Jan-2017 _____________________________________________________________________________________________ Flammable Properties Not flammable Explosive Properties No data available Oxidizing Properties No data available Other information VOC Content (%) Not applicable. 10. STABILITY AND REACTIVITY Reactivity No data available. Chemical stability Stable under recommended storage conditions. Possibility of hazardous reactions Not expected under recommended storage conditions. Hazardous Polymerization Hazardous polymerization does not occur. Conditions to avoid Dust formation. Incompatible materials Zinc, Bromine trifluoride. Methyl vinyl ether Hazardous decomposition products Hydrogen chloride gas and oxides 11. TOXICOLOGICAL INFORMATION Information on likely routes of exposure Product Information Inhalation May cause irritation of respiratory tract. Eye Contact Irritating to eyes. Skin Contact May cause irritation. Ingestion May cause irritation. Component Information Chemical Name LD50 Oral LD50 Dermal LC50 Inhalation Calcium Chloride = 2301 mg/kg ( Rat ) = 2630 mg/kg ( Rat ) - Potassium Chloride = 2600 mg/kg ( Rat ) - - Sodium chloride = 3 g/kg ( Rat ) > 10 g/kg ( Rabbit ) > 42 g/m3 ( Rat ) 1 h Symptoms related to the physical, chemical and toxicological characteristics Symptoms May cause irritation to the respiratory system. _____________________________________________________________________________________________ Page 5 / 8 Calcium Chloride Solid Revision Date 11-Jan-2017 _____________________________________________________________________________________________ Delayed and immediate effects and also chronic effects from short and long term exposure Eye damage/irritation Irritating to eyes. Sensitization No information available. Mutagenic Effects No information available. Carcinogenicity Contains no ingredients above reportable quantities listed as a carcinogen. Reproductive Toxicity No information available. STOT - single exposure No information available. STOT - repeated exposure No information available. Chronic Toxicity Avoid repeated exposure. Aspiration Hazard No information available. Numerical measures of toxicity - Product No information available. 12. ECOLOGICAL INFORMATION Ecotoxicity Chemical Name Toxicity to Algae Toxicity to Fish Toxicity to Daphnia Magna (Water Microorganisms Flea) Calcium Chloride LC50 96 h: = 10650 mg/L LC50 48 h: = 2400 mg/L 10043-52-4 static (Lepomis macrochirus) (Daphnia magna) Potassium Chloride EC50 72 h: = 2500 mg/L LC50 96 h: 750-1020 mg/L EC50 48 h: = 825 mg/L 7447-40-7 (Desmodesmus subspicatus) static (Pimephales promelas) (Daphnia magna) LC50 96 h: = 1060 mg/L EC50 48 h: = 83 mg/L Static static (Lepomis macrochirus) (Daphnia magna) Sodium chloride LC50 96 h: 5560 - 6080 EC50 48 h: = 1000 mg/L 7647-14-5 mg/L flow-through (Lepomis (Daphnia magna) EC50 48 macrochirus) LC50 96 h: = h: 340.7 - 469.2 mg/L Static 12946 mg/L static (Lepomis (Daphnia magna) macrochirus) LC50 96 h: 6020 - 7070 mg/L static (Pimephales promelas) LC50 96 h: = 7050 mg/L semi-static (Pimephales promelas) LC50 96 h: 6420 - 6700 mg/L static (Pimephales promelas) LC50 96 h: 4747 - 7824 mg/L flow-through (Oncorhynchus mykiss) Persistence and Degradability Product is not biodegradable. Bioaccumulation Does not bioaccumulate Other Adverse Effects No information available. 13. DISPOSAL CONSIDERATIONS Waste Disposal Methods This material, as supplied, is not a hazardous waste according to Federal regulations (40 CFR 261). This material could become a hazardous waste if it is mixed with or otherwise comes in contact with a hazardous waste, if chemical additions are made to this material, or if the material is processed or otherwise altered. Consult 40 CFR 261 to determine whether the altered material is a hazardous waste. Consult the appropriate state, regional, or local regulations for additional requirements. Contaminated Packaging Do not re-use empty containers. 14. TRANSPORT INFORMATION _____________________________________________________________________________________________ Page 6 / 8 Calcium Chloride Solid Revision Date 11-Jan-2017 _____________________________________________________________________________________________ DOT Not regulated IATA Not regulated IMDG Not regulated 15. REGULATORY INFORMATION International Inventories TSCA Complies DSL Complies Legend TSCA - United States Toxic Substances Control Act Section 8(b) Inventory DSL/NDSL - Canadian Domestic Substances List/Non-Domestic Substances List U.S. Federal Regulations Section 313 of Title III of the Superfund Amendments and Reauthorization Act of 1986 (SARA). This product does not contain any chemicals which are subject to the reporting requirements of the Act and Title 40 of the Code of Federal Regulations, Part 372. SARA 311/312 Hazard Categories Acute Health Hazard Yes Chronic Health Hazard No Fire Hazard No Sudden Release of Pressure Hazard No Reactive Hazard No Clean Water Act This product does not contain any substances regulated as pollutants pursuant to the Clean Water Act (40 CFR 122.21 and 40 CFR 122.42). CERCLA This material, as supplied, does not contain any substances regulated as hazardous substances under the Comprehensive Environmental Response Compensation and Liability Act (CERCLA) (40 CFR 302) or the Superfund Amendments and Reauthorization Act (SARA) (40 CFR 355). There may be specific reporting requirements at the local, regional, or state level pertaining to releases of this material. U.S. State Regulations California Proposition 65 This product does not contain any Proposition 65 chemicals. U.S. State Right-to-Know Regulations This product does not contain any substances regulated by state right-to-know regulations. U.S. EPA Label Information EPA Pesticide Registration Number Not applicable 16. OTHER INFORMATION NFPA Health Hazard 1 Flammability 0 Instability 1 Physical and Chemical Hazards - HMIS Health Hazard 1 Flammability 0 Physical Hazard 1 Personal Protection X _____________________________________________________________________________________________ Page 7 / 8 Calcium Chloride Solid Revision Date 11-Jan-2017 _____________________________________________________________________________________________ Prepared By TETRA Technologies, Inc. [email protected] Issuing Date 15-Nov-2004 Revision Date 11-Jan-2017 Revision Note Updated Section 1 General Disclaimer The information provided on this SDS is correct to the best of our knowledge, information and belief at the date of its publication. The information given is designed only as a guide for safe handling, use, processing, storage, transportation, disposal and release and is not to be considered as a warranty or quality specification. The information relates only to the specific material designated and may not be valid for such material used in combination with any other material or in any process, unless specified in the text. End of Safety Data Sheet _____________________________________________________________________________________________ Page 8 / 8 OHUTUSKAART Väljaandmise kuupäev 15-Nov-2004 Läbivaatamise kuupäev 11-Jan-2017 Revisjoni number 7 1. AINE/VALMISTISE JA ETTEVÕTTE/ETTEVÕTTE IDENTIFITSEERIMINE GHS-tootekood Toote nimi Kaltsiumkloriidi tahke aine Muud identifitseerimisvahendid Sünonüümid Briners Grade, EXPRESS®, FCC Dry Food Grade kaltsiumkloriid, TETRA Flake, TETRA Flake Kemikaali soovitatav kasutamine ja kasutuspiirangud Soovitatav kasutamine Erinevateks rakendusteks Soovitatav kasutusviis Teave puudub Tarnija andmed Tootja aadress TETRA Technologies, Inc. 24955 Interstate 45 North The Woodlands, TX 77380 TEL: 281-367-1983 (mitte hädaabinumber) Hädaabi telefoninumber Hädaabi telefoninumber CHEMTREC: 1-800-424-9300 USAs/ 703-527-3887 väljaspool USAd. 2. OHTUDE KINDLAKSTEGEMINE Klassifitseerimin Tõsine silmakahjustus/silmade ärritus Kategooria 2 GHS-märgistuse elemendid, sealhulgas ettevaatusabinõud Hädaolukorra ülevaade Signaalisõnade Hoiatus ohulaused • Põhjustab tõsist silmaärritust Lehekülg 18 Kaltsiumkloriid tahke Läbivaatamise kuupäev 11- Jan-2017 Välimus Valge Füüsikaline olek Helbed või graanulid. Lõhn Lõhnatu Ettevaatusabinõud Ennetamine • Pärast käitlemist pesta põhjalikult nägu, käsi ja mis tahes kokkupuutuvat nahka. • Kandke silmade/näo kaitsevahendeid. Vastus • Silmadesse sattumisel: loputada ettevaatlikult veega mitu . Eemaldage kontaktläätsed, kui need on olemas ja seda on lihtne teha. Jätkata loputamist. • Kui silmade ärritus püsib: Pöörduge arsti poole. Ladustamine • Puudub Kõrvaldamine • Puudub Muul viisil klassifitseerimata oht (HNOC) Ei kohaldata Muu Kandke käte kaitsevahendeid 3. KOOSTIS/TEAVE KOOSTISAINETE KOHTA Sünonüümid Briners Grade, EXPRESS®, FCC Dry Food Grade kaltsiumkloriid, TETRA Flake, TETRA Flake Keemiline nimetus CAS-number Kaal % Kaltsiumkloriid 10043-52-4 74-100 Vesi 7732-18-5 0-26 Naatriumkloriid 7647-14-5 <3 Kaaliumkloriid 7447-40-7 <3 Magneesiumkloriid 7786-30-3 < 0.5 4. ESMAABIMEETMED Vajalike kirjeldus Silmside Loputage kohe rohke veega, ka silmalaugude all, vähemalt 15 . Hoidke silmi loputamise ajal lahti. Ärge pöörduge arsti poole, kui ärritus püsib Nahakontakt Pesta kohe maha seebi ja rohke veega. Kui ärritus tekib ja püsib, pöörduge arsti poole. Sissehingamine Liigu värske õhu kätte. Sümptomite ilmnemisel pöörduge kohe arsti poole. Allaneelamine Loputada suu. ÄRGE kutsuge esile oksendamist. Mitte kunagi ei tohi teadvuseta inimesele midagi suu kaudu anda. Jooge palju vett. Konsulteerige arstiga. Lehekülg 28 Kaltsiumkloriid tahke Läbivaatamise kuupäev 11- Jan-2017 Esmaabiandjate kaitse Kasutage isikukaitsevahendeid. Olulisemad sümptomid/mõjud, ägedad ja hilisemad Kõige olulisemad sümptomid/mõjud Ärritus Vajaduse korral märge kohese arstiabi ja vajaliku erihoolduse kohta. Märkused arstile Ravida sümptomaatiliselt. 5. TULEKUSTUTUSMEETMED Sobivad kustutusvahendid Kasutage kohalikele oludele ja ümbritsevale keskkonnale vastavaid kustutusmeetmeid. Sobimatu kustutusaine Ei ole Keemiast tulenevad erilised ohud Vältida tolmu tekkimist, teatud tingimustel võib põhjustada hingamisteede ärritust. Termiline lagunemine võib põhjustada ärritavate ja mürgiste gaaside ja aurude . Plahvatusandmed Tundlikkus mehhaanilise löögi suhtes Ei ole. Tundlikkus staatilise laengu suhtes Ei ole. Kaitsevahendid ja ettevaatusabinõud tuletõrjujatele Nagu iga tulekahju korral, kandke iseseisvat hingamisaparaati rõhu all, MSHA/NIOSH (heakskiidetud või samaväärset) ja täielikku kaitsevarustust. 6. JUHUSLIKU KESKKONDA SATTUMISE KORRAL VÕETAVAD MEETMED Isiklikud ettevaatusabinõud, kaitsevahendid ja hädaolukorra Isiklikud ettevaatusabinõud Vältida kokkupuudet naha ja silmadega. Kasutage isikukaitsevahendeid. Vältida tolmu moodustamine. Keskkonnaalased Keskkonnaalased ettevaatusabinõud Vältida toote sattumist kanalisatsiooni. Vältida sattumist veekogudesse, kanalisatsiooni, keldritesse või piiratud alad. Täiendavat ökoloogilist teavet vt 12. jagu. Meetodid ja materjalid isoleerimiseks ja puhastamiseks Piiramise meetodid Katke pulbrileke kilega või presskattega, et vähendada levikut ja hoida pulber kuivana. Puhastamismeetodid Võtke mehaaniliselt üles ja koguge sobivasse konteinerisse kõrvaldamiseks. Kasutage isikukaitsevahendeid. seadmed. 7. KÄITLEMINE JA LADUSTAMINE Ettevaatusabinõud ohutuks käitlemiseks Töötlemine Tagage piisav ventilatsioon. Kandke isikukaitsevahendeid. Vältida kokkupuudet naha ja silmadega. Pärast käitlemist pesta põhjalikult. Vältida tolmu sissehingamist. Vältida tolmu tekkimist. Minimeerida tolmu teket ja kogunemist. Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas võimalikud vastuolud Ladustamine Hoida konteinerit tihedalt suletuna kuivas ja hästi ventileeritud kohas. Hoida nõuetekohaselt märgistatud mahutites. Hoida kuivas kohas. Lehekülg 38 Kaltsiumkloriid tahke Läbivaatamise kuupäev 11- Jan-2017 Ühildumatud tooted Tsink, bromitrifluoriid. Metüülvinüüleeter 8. KOKKUPUUTE KONTROLL / ISIKUKAITSE Kontrolliparameetrid Kokkupuute suunised Keemiline nimetus ACGIH TLV OSHA PEL NIOSH IDLH Kaltsiumkloriid ACGIH - (TLV-TWA) juhised OSHA (PEL-TWA) - Z-3 mineraalne - 10043-52-4 ebameeldivad tahked osakesed Tolm, inertsed või ebameeldivad (sissehingatavad osakesed): 10 tolmud (sissehingatav fraktsioon): 5 mg/m3 mg/m3 Asjakohane tehniline kontroll Tehnilised meetmed Näha ette kohalik väljatõmbesüsteem. Kui kokkupuute võimalus on olemas, tuleb vahetus tööpiirkonnas peaks olema silmapesu ja ohutusdušš. Individuaalsed kaitsemeetmed, näiteks isikukaitsevahendid Silmade/näo kaitse Kandke paindumatu külgkattega kaitseprille või keemiakaitseprille. Naha ja keha kaitse Käed ja jalad: Kandke asjakohaseid kaitsekindaid ja -saapaid, mis ei ole nahast. Soovitatav on kasutada kemikaalikaitsekindaid ja -saapaid, näiteks PVC, neopreenist või raskest nitriilist. Nahktooted ei paku piisavat kaitset ja kuivavad, mille tulemuseks on kokkutõmbumine ja võimalik kahjustumine. Keha: Kandke sobivat kaitsvat, läbitungimatut riietust. Hingamisteede kaitse Tavalistes töötingimustes ei ole hingamisaparaat näidustatud. Kasutage NIOSH-i poolt heakskiidetud hingamisaparaat (N95 või suurem) peaks põhinema häirivate tolmude esinemisel. Hügieenimeetmed Kasutamise ajal ei tohi süüa, juua ega suitsetada. Eemaldage ja peske saastunud riided enne taaskasutamine. Tagada seadmete, tööpiirkonna ja riiete korrapärane puhastamine. 9. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Teave põhiliste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta Füüsiline seisund Helbed või graanulid Välimus Valge Lõhn Lõhnatu Lõhna künnis Teave puudub Kinnisvar Väärtuse Märkused/ pH Ei kohaldata Ei ole teada Sulamistemperatuur/vahemik 175-770 °C / 350-1420 °F Hinnanguline väärtus(ed) Keemistemperatuur / 175-1930 °C / 350-3500 °F Hinnanguline keemistemperatuuride Ei kohaldata väärtus vahemik Leekpunkt Andmed (hinnangulised Aurustumise kiirus puuduvad väärtused) Ei ole Süttivus (tahke, gaasiline) Andmed teada Süttivuspiirid õhus puuduvad Ei ole teada Andmed Ei ole teada puuduvad ülemine tuleohtlikkuse Andmed puuduvad piirnorm alumine tuleohtlikkuse Andmed puuduvad piirnorm Aururõhk Ei ole kohaldatav Ei ole teada Aurutihedus Ei ole kohaldatav Ei ole teada Spetsiifiline tihedus (H2O=1) 2,15 @ 77°F / 25°C Ei ole teada Vees lahustuvus 40% 20 °C (68 °F) juures, kui tekib Ei ole teadaolevat soojust Lahustuvus muudes lahustites Andmed puuduvad Ei ole teada Jaotumistegur: n-oktanool/vesi Andmed puuduvad Ei ole teada Isesüttimistemperatuur Andmed puuduvad Ei ole teada Lagunemise temperatuur Andmed puuduvad Ei ole teada Viskoossus Ei ole kohaldatav Ei ole teada Lehekülg 48 Kaltsiumkloriid tahke Läbivaatamise kuupäev 11- Jan-2017 Süttimisvõimelised omadused Ei ole tuleohtlik Plahvatusohtlikud omadused Andmed puuduvad Oksüdeerivad omadused Andmed puuduvad Muu teave LOÜ-sisaldus (%) Ei kohaldata. 10. STABIILSUS JA REAKTIIVSUS Reaktiivsus Andmed puuduvad. Keemiline stabiilsus Stabiilne soovitatud ladustamistingimustes. Ohtlike reaktsioonide võimalus Soovituslikes ladustamistingimustes ei ole oodata. Ohtlik polümerisatsioon Ohtlikku polümerisatsiooni ei toimu. Tingimused, mida tuleb vältida Tolmu moodustumine. Ühildumatud materjalid Tsink, bromitrifluoriid. Metüülvinüüleeter Ohtlikud laguproduktid Vesinikkloriidgaas ja oksiidid 11. TOKSIKOLOOGILINE TEAVE Teave tõenäoliste kokkupuuteviiside kohta Tooteinfo Sissehingamine Võib põhjustada hingamisteede ärritust. Silmside Ärritab silmi. Nahakontakt Võib põhjustada ärritust. Allaneelamine Võib põhjustada ärritust. Komponentide teave Keemiline nimetus LD50 suu kaudu LD50 naha kaudu LC50 sissehingamine Kaltsiumkloriid = 2301 mg/kg ( rott ) = 2630 mg/kg ( rott ) - Kaaliumkloriid = 2600 mg/kg ( rott ) - - Naatriumkloriid = 3 g/kg ( rott ) > 10 g/kg ( küülik ) > 42 g/m3 ( rott ) 1 h Füüsikaliste, keemiliste ja toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomid Sümptomid Võib põhjustada ärritust. Lehekülg 58 Kaltsiumkloriid tahke Läbivaatamise kuupäev 11- Jan-2017 Viivitatud ja vahetu mõju ning lühi- ja pikaajalise kokkupuute krooniline mõju. Silmakahjustus/ärritus Ärritab silmi. Sensibiliseerimine Teave puudub. Mutageenne mõju Teave puudub. Kantserogeensus Ei sisalda kantserogeensetena loetletud koostisosi üle teatatavate koguste. Reproduktiivne toksilisus Teave puudub. STOT - ühekordne kokkupuude Teave puudub. STOT - korduv kokkupuude Teave puudub. Krooniline toksilisus Vältida korduvat kokkupuudet. Aspiratsiooni oht Teave puudub. Mürgisuse arvulised Teave puudub. 12. ÖKOLOOGILINE TEAVE Ökotoksilisu Keemiline nimetus Mürgisus vetikate Toksilisus kaladele Toksilisus Daphnia Magna (vesi) suhtes Mikroorganismid Kirp) Kaltsiumkloriid LC50 96 h:= 10650 mg/L LC50 48 h: = 2400 mg/L 10043-52-4 staatiline (Lepomis (Daphnia magna) macrochirus) Kaaliumkloriid 7447- EC50 72 h:= 2500 mg/L LC50 96 h: 750-1020 mg/L EC50 48 h:= 825 mg/L 40-7 (Desmodesmus subspicatus) staatiline (Pimephales (Daphnia magna) promelas) LC50 96 h: = EC50 48 h:= 83 mg/L 1060 mg/L Staatiline (Daphnia staatiline (Lepomis magna) macrochirus) Naatriumkloriid LC50 96 h: 5560 - 6080 EC50 48 h:= 1000 mg/L 7647-14-5 mg/L läbivool (Lepomis (Daphnia magna) EC50 48 h: macrochirus) LC50 96 h: = 340,7 - 469,2 mg/L staatiline 12946 mg/L staatiline (Daphnia magna) (Lepomis macrochirus) LC50 96 h: 6020 - 7070 mg/L staatiline (Pimephales promelas) LC50 96 h: = 7050 mg/L poolstatiline (Pimephales promelas) LC50 96 h: 6420 - 6700 mg/L staatiline (Pimephales promelas) LC50 96 h: 4747 - 7824 mg/L läbivoolav (Oncorhynchus mykiss) Püsivus ja lagunevus Toode ei ole biolagunev. Bioakumulatsioon Ei bioakumuleeru Muud ebasoodsad mõjud Teave puudub. 13. KÕRVALDAMISEGA SEOTUD KAALUTLUSED Jäätmete kõrvaldamise meetodid See materjal ei ole tarnitud kujul ohtlik jäätmematerjal vastavalt föderaalsetele eeskirjadele (40 CFR 261). See materjal võib muutuda ohtlikuks jäätmeks, kui see segatakse ohtlike jäätmetega või puutub nendega muul viisil kokku, kui sellele materjalile tehakse keemilisi lisandeid või kui seda materjali töödeldakse või muul viisil muudetakse. Vaadake 40 CFR 261, et teha kindlaks, kas muudetud materjal on ohtlik jäätmematerjal. Täiendavate nõuete kohta vaadake asjakohaseid riiklikke, piirkondlikke või kohalikke eeskirju. Saastunud pakendid Ärge kasutage tühje mahuteid uuesti. 14. TRANSPORDIINFO Lehekülg 68 Kaltsiumkloriid tahke Läbivaatamise kuupäev 11- Jan-2017 DO Ei ole reguleeritud IAT Ei ole reguleeritud IMDG Ei ole reguleeritud 15. REGULATIIVNE TEAVE Rahvusvahelised TSCA Vastab DSL Vastab Legen TSCA - Ameerika Ühendriikide toksiliste ainete kontrolli seaduse paragrahvi 8(b) loend. DSL/NDSL - Kanada siseriiklike ainete nimekiri / mittekodanlike ainete nimekiri USA 1986. aasta Superfundi muutmise ja taasavamise seaduse SARA) III jaotise jaotis 313. See toode sisalda kemikaale, mille kohta kehtivad seaduse ja föderaalmääruste koodeksi jaotise 40 osa 372 aruandlusnõuded. SARA 311/312 Akuutne terviseoht Jah Krooniline terviseoht Ei Tuleoht Ei Äkiline rõhu vabanemine Oht Ei Reaktiivne oht Ei Puhta vee See toode ei sisalda aineid, mida reguleeritakse saasteainetena vastavalt Clean Water Act'ile (40 CFR 122.21 ja 40 CFR 122.42). CERCLA See materjal ei sisalda tarnitud kujul ühtegi ainet, mida reguleeritakse ohtlike ainetena vastavalt Comprehensive Environmental Response Compensation and Liability Act (CERCLA) (40 CFR 302) või Superfund Amendments and Reauthorization Act (SARA) (40 CFR 355). Kohalikul, piirkondlikul või riiklikul võivad selle materjali keskkonda sattumise kohta kehtida konkreetsed aruandlusnõuded. USA osariigi California Proposition See toode ei sisalda ühtegi Proposition 65 kemikaali. USA osariikide teadmisõigust See toode ei sisalda ühtegi ainet, mida reguleerivad riiklikud teadmisõigust käsitlevad eeskirjad. Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseameti (EPA) märgistuse EPA pestitsiidi registreerimisnumber Ei kohaldata 16. MUU TEAVE NFP Terviseoht 1 Süttimisvõime 0 Ebastabiilsus 1 Füüsikaline ja keemiline Ohud - HMI Terviseoht 1 Süttimisvõime 0 Füüsiline oht 1 Isikukaitse X Lehekülg 78 Kaltsiumkloriid tahke Läbivaatamise kuupäev 11- Jan-2017 Ettevalmistanud TETRA Technologies, Inc. [email protected] Väljaandmise kuupäev 15-Nov-2004 Läbivaatamise kuupäev 11-Jan-2017 Ülevaatamise märkus Uuendatud 1. jagu Üldine Käesolevas ohutuskaardis esitatud teave on meie parima teadmise, teabe ja veendumuse kohaselt selle avaldamise kuupäeval õige. Esitatud teave on mõeldud ainult juhiseks ohutu käitlemise, kasutamise, töötlemise, ladustamise, transpordi, kõrvaldamise ja vabastamise kohta ning seda ei saa pidada garantiiks ega kvaliteedispetsifikatsiooniks. Teave on seotud ainult konkreetse nimetatud materjaliga ja ei pruugi kehtida sellise materjali puhul, mida kasutatakse koos mõne muu materjaliga või mis tahes protsessis, kui seda ei ole tekstis täpsustatud. Ohutuskaardi lõpp Lehekülg 88 Ohutuskaart Dustex Asendab kuupäeva: 18/03/2015 Läbivaatamise kuupäev: 14/01/2016 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetähis Tootenimi: Dustex Sünonüümid: Naatriumlignosulfonaat - kaltsiumlignosulfonaat 1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata Kindlaksmääratud kasutusalad: Puudub Kasutusalad, mida ei soovitata: Puudub 1.3. Andmed ohutuskaardi tarnija kohta Tarnija Ettevõte: Borregaard AS Aadress: Postboks 162 Postiindeks: 1701 Sarpsborg Riik: NORRA Telefon: +47 69 11 80 00 Faks: +47 69 11 87 70 Kontaktisik: Nimi: Nina Faye Haraldstad, E-post: [email protected] 1.4. Hädaabitelefoni number Mürgistusteabekeskuse number: 16662 Hädaabinumber: 112 + 47 69 11 88 88 (Borregaard hädaabi) (24 h) 0870 600 6266 (ainult UK) Kättesaadav ainult tervishoiutöötajatele. 2. JAGU: Ohtude identifitseerimine 2.1. Aine või segu klassifitseerimine CLP klassifikatsioon: Toode ei ole klassifitseeritud ohtlikuks vastavalt ainete ja segude klassifitseerimis- ja märgistamisreeglitele. 2.2. Märgistuselemendid Sisaldab Aine: Lignosulfonaat 2.3. Muud ohud Puuduvad. 3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta 3.2. Segud CLP Aine CAS number EÜ Nr REACH reg. nr. Sisaldus Märkused klassifikatsioon Copyright © 1995 - 2016 DGOffice A/S, www.DGOffice.net 1/6  Ohutuskaart Dustex Asendab kuupäeva: 18/03/2015 Läbivaatamise kuupäev: 14/01/2016 Lignosulfonaat ~ 50% Vesi 7732-18-5 231-791-2 ~ 50% Ohulausete täistekste vaadata 16. jaost. 4. JAGU: Esmaabimeetmed 4.1. Esmaabimeetmete kirjeldus Allaneelamine: Loputada suud põhjalikult ja juua väikeste lonksudena 1-2 klaasi vett. Ebamugavustunde korral pöörduda arsti poole. Sattumine silma: Loputada veega (eelistatult kasutada silmapesuseadet) seni, kuni ärritus taandub. Sümptomite püsimisel pöörduda arsti poole. Avada silm, eemaldada kontaktläätsed ja loputada koheselt veega (eelistatult kasutada silmapesuseadet). Pöörduda koheselt arsti poole. Jätkata loputamist kuni arstiabi saamiseni. 4.2. Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju Puudub. 4.3. Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja erikohtlemise vajalikkuse kohta Puudub. 5. JAGU: Tulekustutusmeetmed 5.1. Tulekustutusvahendid Sobivad kustutusvahendid: Kasutada vett või pihustatud vett süttimata kauba jahutamiseks. Sobimatud kustutusvahendid: Mitte kasutada veejuga, kuna see võib tuld levitada. 5.2. Aine või seguga seotud erilised ohud Tulekahju korral tekivad ohtlikud heitgaasid. 5.3. Nõuanded tuletõrjujatele Aurude ja suitsugaaside kokkupuute riski korral tuleb kanda kompaktset hingamisaparaati. Viia konteinerid ohualast eemale, kui seda on võimalik teha ohutult. Vältida auru ja suitsugaaside sissehingamist – minna värske õhu kätte. 6. JAGU: Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda 6.1. Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras Tavapersonalile: Ebapiisava ventilatsiooni korral kanda hingamisteede kaitsevahendit. 6.2. Keskkonnakaitse meetmed Mitte lasta suurtel kogustel kontsentreeritud leketel ja jääkidel sattuda äravoolu. Vältida asjatut sattumist keskkonda. 6.3. Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid Mitte kokku pühkida – kasutada jääkide kogumiseks tolmuimejat. 6.4. Viited muudele jagudele Juhiseid jäätmekäitluse kohta vaadata 13. jaost. Copyright © 1995 - 2016 DGOffice A/S, www.DGOffice.net 2/6  Ohutuskaart Dustex Asendab kuupäeva: 18/03/2015 Läbivaatamise kuupäev: 14/01/2016 7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine 7.1. Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud Tööprotsessid, kus võib tekkida tolm, tuleb läbi viia piisava ventilatsiooni all (nt. kohalik väljatõmbeventilatsioon). Jooksev vesi ja silmapesuseadmed peavad olema kättesaadavad. Pesta kästi enne pause, tualettruumi kasutamist ja töö lõpetamisel. 7.2. Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused Ladustada kuivas, jahedas, hästi ventileeritud kohas. 7.3. Erikasutus Puudub. 8. JAGU: Kokkupuute ohjamine/isikukaitse 8.1. Kontrolliparameetrid Töökeskkonna kokkupuute piirnormid: Ei sisalda aineid, mida tuleks seirata. Muu teave: Vastavust märgitud töökeskkonna piirnormidele võib kontrollida tööhügieeni mõõtmistulemustega. 8.2. Kokkupuute ohjamine Asjakohane tehniline Mitte süüa, juua või suitsetada toote kasutamise ajal. kontroll: Isikukaitsevahend, Kanda kaitseprille. Silmade kaitse peab vastama standardile EN 166. silmade/näo kaitsmine: Isikukaitsevahend, Kanda kindaid. käte kaitsmine: Isikukaitsevahend, Kanda sobivaid kaitseriideid. naha kaitsmine: Isikukaitsevahend, Kanda hingamisteede kaitsevahendit filtriga P2 tolmuse töö tegemisel. Hingamisteede kaitsmine: 9. JAGU: Füüsikalised ja keemilised omadused 9.1. Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta Parameeter Väärtus/ühik Olek Vedelik Värvus Pruun Lõhn Nõrk iseloomulik Lahustuvus Lahustuvus vees: täielik Plahvatusohtlikkus Oksüdeerivad omadused Copyright © 1995 - 2016 DGOffice A/S, www.DGOffice.net 3/6  Ohutuskaart Dustex Asendab kuupäeva: 18/03/2015 Läbivaatamise kuupäev: 14/01/2016 Parameeter Väärtus/ühik Märkused pH (kasutuslahus) 4-8 pH (kontsentraat) Andmed puuduvad Sulamispunkt Andmed puuduvad Külmumispunkt Andmed puuduvad Keemise algpunkt ja keemisvahemik Andmed puuduvad Leekpunkt Andmed puuduvad Aurustumiskiirus Andmed puuduvad Süttivus (tahke, gaasiline) Andmed puuduvad Süttivuspiirid Andmed puuduvad Plahvatuspiirid Andmed puuduvad Aururõhk Andmed puuduvad Auru tihedus Andmed puuduvad Suhteline tihedus Andmed puuduvad Jaotustegur (n-oktanool/vesi) Andmed puuduvad Isesüttimistemperatuur Andmed puuduvad Lagunemistemperatuur Andmed puuduvad Viskoossus Andmed puuduvad Lõhnalävi Andmed puuduvad 9.2 Muu teave Parameeter Väärtus/ühik Märkused Tihedus ~ 1250 kg/m³ Külmumispunkt ~5 °C 10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime 10.1. Reaktsioonivõime Ei ole reaktiivne. 10.2. Keemiline stabiilsus Toode on stabiilne tarnija juhistele vastavalt kasutamisel. 10.3. Ohtlike reaktsioonide võimalikkus Ei ole teada. 10.4. Tingimused, mida tuleb vältida Ei ole teada. 10.5. Kokkusobimatud materjalid Ei ole teada. 10.6. Ohtlikud lagusaadused Puuduvad, kui ladustatakse soovitatud ladustamistingimustel. 11. JAGU: Teave toksilisuse kohta 11.1. Teave toksikoloogiliste mõjude kohta Copyright © 1995 - 2016 DGOffice A/S, www.DGOffice.net 4/6  Ohutuskaart Dustex Asendab kuupäeva: 18/03/2015 Läbivaatamise kuupäev: 14/01/2016 Äge mürgisus – nahakaudne: Ohud puuduvad. Äge mürgisus - sissehingamine: Ohud puuduvad. Nahasöövitus/-ärritus: Ohud puuduvad. Raske silmade Ohud puuduvad. kahjustus/ärritus: 12. JAGU: Ökoloogiline teave 12.1. Toksilisus Keskkonnamõjud puuduvad. 12.2. Püsivus ja lagunduvus Eeldatavalt biolagunev. 12.3. Bioakumulatsioon Bioakumulatsiooni ei ole ette näha. 12.4. Liikuvus pinnases Keskkonnamõjud puuduvad. 12.5. Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine Toode ei sisalda ühtegi PBT või vPvB ainet. 12.6. Muud kahjulikud mõjud Ei ole teada. 13. JAGU: Jäätmekäitlus 13.1. Jäätmetöötlusmeetodid Vältida sattumist ärvoolu ja pinnavette. Mitte lasta suurtel kogustel kontsentreeritud leketel ja jääkidel sattuda äravoolu. Kontakteeruda kohalike ametiasutustega. 14. JAGU: Veonõuded 14.1. ÜRO number (UN nr): Ei kohaldata. 14.4. Pakendigrupp: Ei kohaldata. 14.2. ÜRO veose Ei kohaldata. 14.5. Ei kohaldata. tunnusnimetus: Keskkonnaohud: 14.3. Transpordi Ei kohaldata. ohuklass(id): 14.6. Eriettevaatusabinõud kasutajatele Puuduvad. 14.7. Transportimine mahtlastina kooskõlas MARPOL 73/78 II lisaga ja IBC koodeksiga Ei kohaldata. Copyright © 1995 - 2016 DGOffice A/S, www.DGOffice.net 5/6  Ohutuskaart Dustex Asendab kuupäeva: 18/03/2015 Läbivaatamise kuupäev: 14/01/2016 15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid 15.1. Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid Erisätted: ADR/RID (2007).REACH (EÜ 1907/2006) ECHA FAQ 7.7 GHS / CLP (EC NR1272/2008) GHS USA Juuni, 2015. 15.2. Kemikaaliohutuse hindamine Muu teave: Toodet ei pea klassifitseerima. 16. JAGU: Muu teave Versiooni ajalugu ja teave muudatuste kohta Versioon Läbivaatamise kuupäev Vastutaja Muudatused 1.2.0 14/01/2016 Borregaard AS NIHA Tarnija märkused: Teave sellel ohutuskaardil on kooskõlas meie teabe ja parimate teadmistega, vastas tõele viimase muudatuse kuupäeval. Antud teave esitab juhised toote ohutuks käitlemiseks, kasutamiseks, töötlemiseks, ladustamiseks, transpordiks, kõrvaldamiseks ja eemaldamiseks; see ei ole mõeldud garantiiks või kvaliteedi tunnistuseks. Ohutuskaardi saaja vastutab selle eest, et sellel toodud teavet loetakse ja järgitakse kõigi poolt, kes kasutavad, käitlevad, kõrvaldavad või mitahes viisil tootega kokku puutuvad. Dokumendi keel: ET Copyright © 1995 - 2016 DGOffice A/S, www.DGOffice.net 6/6 12/02/2025, 16:51 Dustex – jätkusuutlik sideaine tolmutõrjerakenduste jaoks – Borregaard SÄÄSTEV SIDEAINE TOLMUTÕRJERAKENDUSTE JAOKS Dustex® on kulutõhus, keskkonnasõbralik ja mittesöövitav sideaine tolmu- ja erosioonitõrjerakendustes: Kruusateed Põllumajandusteed Kaevandusteed Varud Broadacre (ehitusplatsid, karjäärid, parklad, päikesefarmid jne) Vaba aja veetmine (rattarajad, motospordirajad, hobuste areenid jne) Dustex on biopõhine, saadud ligniinist, puude looduslikust puidukiudude siduvast ainest. Toode on pälvinud USA põllumajandusministeeriumi (USDA) sertifitseeritud biopõhise toote märgise . Head tolmu- ja erosioonitõrjemeetmed vähendavad teie hooldus- ja tegevuskulusid ning suurendavad ohutust ja kaitsevad teie töötajate tervist. See laboridemonstratsioon näitab Borregaardi ligniinipõhise biopolümeeri Dustex paremat sidumistugevust võrreldes soolaga. https://www.borregaard.com/markets/dust-control-road-stabilisation/applications/dust-control 1/4 12/02/2025, 16:51 Dustex – jätkusuutlik sideaine tolmutõrjerakenduste jaoks – Borregaard TOLMUTÕRJE OSAS VÕTKE MINUGA ÜHENDUST TOLMUTÕRJERAKENDUSED KAEVANDUSTEED KRUUSATEED Dustex on kuluefektiivne biopõhine tolmusummuti kaevandusteede Dustex on biopõhine tolmusummuti kruusateedele. see seob tõhusalt jaoks. Dustex vähendab tolmu ja veekulu ning parandab nähtavust. mullaosakesi, vähendab tekkiva tolmu hulka ja suurendab… Loe edasi › Loe edasi › BROADACRE PÕLLUMAJANDUSTEED Dustex on kulutõhus biopõhine tolmusummuti laiaulatuslikele aladele, Dustex on biopõhine tolmusummuti põllumajandusteedele. see seob nagu maavarade prügilad, ehitusplatsid, karjäärid, parklad ja… tõhusalt mullaosakesed ja vähendab häirivat tolmu, mis võib saagiku… Loe edasi › Loe edasi › https://www.borregaard.com/markets/dust-control-road-stabilisation/applications/dust-control 2/4 12/02/2025, 16:51 Dustex – jätkusuutlik sideaine tolmutõrjerakenduste jaoks – Borregaard MEELELAHUTUSLIK VARUD Dustex is a bio-based dust suppressant for stockpiles of coal, iron ore Dustex on kulutõhus biopõhine tolmusummuti rattaradade, and other types of minerals at ports and industrial sites. motospordiradade, hobuste areenide ja muude vaba aja veetmise… Loe edasi › Read more › DUST CONTROL WITH DUSTEX ALL YOU NEED TO KNOW ABOUT DUST CONTROL HOW TO APPLY DUSTEX In this article, we will explore the different solutions available for Learn how to apply Dustex for gravel roads and other dust control solving dust control challenges in various industries with the hope of… applications. the product is sustainable, robust, cost-effective and… Read more › Read more › SUSTAINABLE DUST SUPPRESSION Dustex is a sustainable, efficient and environmentally friendly dust suppressant. the product is based on lignin, the natural binding agent… Read more › CONTACT ME ABOUT DUST CONTROL First Name Last Name Email* https://www.borregaard.com/markets/dust-control-road-stabilisation/applications/dust-control 3/4 12/02/2025, 16:51 Dustex – jätkusuutlik sideaine tolmutõrjerakenduste jaoks – Borregaard Mobile phone number Company Name* Country/Region* Choose country Sõnum Kas on OK, kui saadame teile aeg-ajalt artikleid, näpunäiteid ja asjakohast teavet? Olen nõus saama Borregaardilt muid teateid. Vajame teie isikuandmete salvestamiseks ja töötlemiseks teie nõusolekut, et vastata teie päringule. OK, nõustun.* Saate oma suhtluseelistusi igal ajal muuta. Lisateavet leiate meie privaatsuspoliitikast . protected by reCAPTCHA Privacy - Terms Esita VÕTKE ÜHENDUST Borregaard Telefon: +47 69 11 80 00 Postkast 162 Faks: +47 69 11 87 70 N-1701 Sarpsborg Võtke meiega ühendust Norra TOOTEVALDKONNAD TURUD Ligniin ja lignosulfonaadid Põllumajandus Energiaressursid Spetsiaalne tselluloos Loomasööt Toit Tselluloosi fibrillid Biomassi granuleerimine Kõrge puhtusastmega lahusti Biovanilliin Süsimusta Tööstuslikud sideained Bioetanool Tselluloosi derivaadid Nahaparkimine Keraamika Mineraalide töötlemine Koristajad Värvid ja katted Söe gaasistamine Paber ja pakend Ehitus Isikuhooldus ja kosmeetika Tolmutõrje ja tee stabiliseerimine Farmatseutilised vahesaadused Värvained Pigmendid Elektroonilised märgkemikaalid Vaigud ja liimid Emulsioonid Kumm Veetöötlus © 2025 Borregaard AS - Privaatsuspoliitika - Küpsistepoliitika https://www.borregaard.com/markets/dust-control-road-stabilisation/applications/dust-control 4/4 TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_014_J1_r1 KRUUSATEEDE TOLMUTÕRJE JUHEND Kinnitamine: 15.12.2022 nr 1.1-7/22/177 Koostaja: Taavi Tõnts 1/9 SISUKORD 1. EESMÄRK ...................................................................................................................................1 2. KALTSIUMKLORIIDI OMADUSED ........................................................................................2 3. TOLMUTÕRJE TEHNOLOOGIA JA SOOVITUSLIKUD KLORIIDIDE KOGUSED ...........2 4. KULUMISKIHI MATERJALI TERALISUS JA KVALITEEDINÕUDED ..............................8 5. TOLMUTÕRJE TEELÕIKUDE HINDAMINE .........................................................................8 Lisa 1. Tolmutõrje toimeaine valikuvõimalused ..................................................................................9 1. EESMÄRK Käesoleva juhendi (edaspidi juhend) eesmärk on võimaldada valikut kruusateede tolmutõrje eri meetodite vahel ja määratleda peamiste töömeetodite soovituslikud kulunormid ning kvaliteedinõuded. Juhend on mõeldud riigimaanteedel lepinguliste tööde tegemiseks kuid seda võivad kasutada ka teised teeomanikud. Kruuskatte all mõistetakse käesolevas juhendis kõiki sidumata segudest tee katteid. Liiklusest tekkiv kruusateede tolm koosneb erineva suurusega fraktsioonidest, millest suurimad langevad tagasi teele, kus peenenevad edaspidi väiksemateks fraktsioonideks. Ligikaudu 70% tolmuteradest on suurusega kuni 0,063 mm (joonis 1). Kõige väiksemad osakesed kipuvad pikemalt hõljuma, mistõttu nad kanduvad õhuvooga kaugemale. Lisaks on ülipeenikestel tolmuosakestel tervistkahjustav mõju. Suuremad osakesed võivad kahjustada põllukultuure, keskkonda ning põhjustada liiklusõnnetusi vähenenud nähtavuse tõttu.. Lisaks kahjustab teelt eraldunud peenike abrasiivne kiviaines autode värvipindasid ning määrib kleepudes liiklusvahendeid. Joonis 1. Suuremate tolmuosakeste (>63µm) kuju, väiksema osakesed on näha taustal.  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_014_J1_r1 KRUUSATEEDE TOLMUTÕRJE JUHEND Kinnitamine: 15.12.2022 nr 1.1-7/22/177 Koostaja: Taavi Tõnts 2/9 Kruusatee tolmamine tähendab tee omanikule olulisi lisatöid ja rahalisi väljaminekuid korrashoiul. Kui kulumiskihi peenosis väheneb, siis muutub kiht vähem siduvamaks. Tagajärjeks on ebatasasused (augud), roopad ja kulumiskihi materjali lendumine peenardele ja nõlvadele ning kaugemale ümbruskonda. Lisaks on tolm suureks probleemiks lihtsalt kruusateede kõrval paiknevates majapidamistes elavate inimeste ja loomade tervisele ning kasvatatavatele taimedele. Erinevate maailmas läbi viidud uuringute kohaselt eraldub näiteks tolmuna ca 25t/km aastas 100 AKÖL korral, kui sõidetakse keskmiselt 75km/h. Eraldunud tolmu kogus võib mõningatel teelõikudel kohati ka oluliselt suurem olla. Seega on tolmutõrje tehnoloogia kaasaegse teehoiu lahutamatu osa. Tolmutõrje vajadus tekib kui tee pind on kuiv ja vee poolt tekitatud peenosise terade nakkumisvõime (kohesioonijõud) väheneb. Kruusateede tolmutõrje lõikude valikupõhimõtted on kehtestatud Transpordiameti direktori 30.12.15 käskkirjaga nr 0318 (või uuem. 2. KALTSIUMKLORIIDI OMADUSED Kaltsiumkloriidi (CaCl2) valmistatakse lubjakivist ja soolhappest. Keemilise protsessi tulemusena saadava helbelise soola CaCl2 sisaldus on 77 – 80%. Enne vee aurutamist tootmisprotsessis on CaCl2 sisaldus ca 42%. Kaltsiumkloriidi omadused on hea vees lahustuvus, võime imeda niiskust (hügroskoopsus) ja soojuse vabastamine kokkupuutel vee keskkonnaga. Kaltsiumkloriidi kasutatakse tolmutõrjel kas helbelise lahtise soolana või lahusena. Helbelisest kaltsiumkloriidist võib teepiirkonnas kohapeal segada valmis lahust vastavas segistis, saades maksimaalselt 37 – 41% CaCl2 sisaldusega lahuse. 3. TOLMUTÕRJE TEHNOLOOGIA JA SOOVITUSLIKUD KLORIIDIDE KOGUSED 3.1. Tolmutõrje helbelise kaltsiumkloriidiga Kevadine esimene tolmutõrje tuleb teha tee esimeste hööveldamiste käigus (peale katte profileerimist) kulumiskihi pealmisele osale kloriidide lisamisega. Tee on sel ajal üldiselt piisavalt niiske ja pärast hööveldamist kobe, mistõttu saab kloriid seguneda kogu kulumiskihiga. Parim aeg iga-aastase tolmutõrjetööde tegemiseks on aprillikuus, kui kevad lubab. Kulumiskihi ülemise osa töötlemisel kloriidiga tuleb saavutada homogeenne ja niiskust pidav kiht. Kui teedel esineb kevadise mulde sulamise perioodil tekkinud defekte (nõrk kandevõime, külmakerked), siis nendel lõikudel tuleb teha tolmutõrje sulamisperioodi lõppedes. Enne tolmutõrjega alustamist on vajalik kontrollida laotamise seadet ja vajadusel teha laoturi kalibreerimine. Kuna kloriid tolmab, siis selle transpordil laost töökohale peab see olema kaetud. Kasutatava kloriidi kogust mõjutab liiklusintensiivsus ja tee laius, lisaks veel metsasus, suund ilmakaare suhtes, looduslik pinnas, tee konstruktsioon ja kulumiskihi materjali kvaliteet. Nende  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_014_J1_r1 KRUUSATEEDE TOLMUTÕRJE JUHEND Kinnitamine: 15.12.2022 nr 1.1-7/22/177 Koostaja: Taavi Tõnts 3/9 muutujate tõttu tuleb soovituslikult teha igale kruusateele tolmutõrje tegemise plaan, kus märgitakse ära eespool mainitud muutujate mõju suurus. Tabel 1. Kevadel tehtaval tolmutõrjel soovituslikud kloriidide kogused t/km Liiklusintensiivsus Tee laius (m) autot/ööp 5,0 6,0 7,0 >500 - 2,0 2,5 200-500 1,2 1,6 2,0 100-200 0,9 1,3 1,5 <100 0,7 0,9 1,1 Tabelis 1 toodud tolmutõrjel kasutatavad kloriidide kogused sõltuvad tee laiusest ja liiklusintensiivsusest. Kloriidide kogust tuleb suurendada teelõikudel, mis kulgevad lagedal maastikul või kui tee vahetus läheduses on asustus või vilja- ja marjapõllud. Kasutatavad kloriidide koguseid võib vähendada metsavahelistel teelõikudel või teelõikudel, mille muldkeha on õhuke ja looduslik pinnas on hea kapillaarsusega. Tolmutõrjet võib teha kahel erineval töömeetodil. Kui kulumiskihi materjal on hööveldatud valli kahe sõiduraja keskele, laotatakse kloriid kruusavalli peale ühe korraga. Kui vallis olnud materjal on laotatud hööveldamise (joonis 2) käigus mõlemale sõidurajale laiali, siis laotatakse kloriid mõlemale sõidurajale eraldi (joonis 3). Kloriidi laotamise järel kulumiskiht segatakse baasauto alussahaga (joonis 4) ja viimistletakse teehöövliga. Viimistluse käigus tuleb tagada, et tee äärde ei jääks valli, mis takistab vee äravoolu. Kloriidiga töödeldud teed on vaja kasta (joonis 5), et kloriid lahustuks paremini kulumiskihis.  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_014_J1_r1 KRUUSATEEDE TOLMUTÕRJE JUHEND Kinnitamine: 15.12.2022 nr 1.1-7/22/177 Koostaja: Taavi Tõnts 4/9 Joonis 2. Kruuskatte kobestamine ja profileerimine enne tolmutõrjet. Joonis 3. Kloriid laotatakse kruusa peale ühe või kahe laotuskorraga, olenevalt tee laiusest.  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_014_J1_r1 KRUUSATEEDE TOLMUTÕRJE JUHEND Kinnitamine: 15.12.2022 nr 1.1-7/22/177 Koostaja: Taavi Tõnts 5/9 Joonis 4. Kulumiskiht segatakse ja viimistletakse baasauto alussahaga. Joonis 5. Töödeldud tee kastetakse, et kloriid lahustuks paremini kulumiskihis. Kulumiskihi tihendamisel on oluline mõju kulumiskihi korralikule säilimisele ja materjalikadude vähendamisele. Kui kulumiskihti tihendatakse optimaalselt, siis see talub paremini liikluse tekitatud koormust, vihma ja pikka põuaperioodi.  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_014_J1_r1 KRUUSATEEDE TOLMUTÕRJE JUHEND Kinnitamine: 15.12.2022 nr 1.1-7/22/177 Koostaja: Taavi Tõnts 6/9 Tihendamisel võib kasutada kloriidilahust laotava autoga ühendatud järelveetavat rulli või iseliikuvat pneumo- või valtsrulli (joonis 6). Hea lõpptulemuse saamiseks tuleb tihendada kui materjal on veel niiske. Tihendada tuleb võimalikult tee ääre lähedalt (nii lähedalt kui lubab tee kandevõime). Joonis 6. Kloriididega töödeldud tee tihendamine. 3.2. Tolmutõrje kaltsiumkloriidilahusega. Tabelis 2 on toodud helbelise kloriidi kogusele vastavad lahuse kogused, erineva CaCl2 sisalduse juures. Tabel 2. Helbelise kloriidile vastavad lahuse kogused (m3) erinevate CaCl2 sisalduste juures Lahuse CaCl2 Helbelise soola kogus t/km (CaCl2 sisaldus 77%) sisalduse % 0,5 0,8 1,0 1,3 1,5 2,0 37 0,76 1,22 1,52 1,97 2,28 3,04 38 0,73 1,17 1,47 1,91 2,20 2,94 39 0,71 1,14 1,42 1,85 2,13 2,84 40 0,69 1,10 1,38 1,79 2,06 2,75 41 0,67 1,07 1,33 1,73 2,00 2,66 42 0,65 1,03 1,29 1,68 1,94 2,58 43 0,63 1,00 1,25 1,63 1,88 2,50 44 0,61 0,97 1,22 1,58 1,82 2,43 Muud protsessid on kõik samad, mis helbelisega tegemisel.  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_014_J1_r1 KRUUSATEEDE TOLMUTÕRJE JUHEND Kinnitamine: 15.12.2022 nr 1.1-7/22/177 Koostaja: Taavi Tõnts 7/9 3.3. Lisatolmutõrje Tolmutõrje kruusateedel peab toimima perioodil 01.mai-30.september. Suurema liiklusega või lagedatel kruusateelõikudel võib tekkida vajadus korrata kloriidi kasutamist suvel. Suvel tehtaval lisatolmutõrjel kasutatavad kloriidi kogused on väiksemad, kui kevadel kruusatee pinna töötlemisel kasutatavad kloriidide kogused. Kui tee pind on muutunud nii ebatasaseks, et teed on vaja hööveldada, siis tehakse lisatolmutõrje koos segamisega. Teistel juhtudel tehakse tolmutõrje pinna töötlemisega. Pinna töötlemisel kaltsiumkloriid laotatakse tasasele tee pinnale kulumiskihiga segamata. Helbelise kloriidiga tolmutõrjet on soovitav teha kohe pärast vihma, kui tee kastmisvajadus on väike. Kui teepind on kuiv, siis tuleb teepinda kasta enne helbelise kloriidi kasutamist. Lisatolmutõrje võimaldab kasutada kloriidilahust samamoodi nagu kevadine tolmutõrje. Lisatolmutõrjel kasutatava kloriidi kogused otsustatakse kruusateelõigu asukoha järgi. Kui lisatolmutõrje tehakse suve algul, tasub soola kogus valida selline, et sügisel ei peaks tegema veel ühte lisatolmutõrjet. 3.4. Kaltsiumkloriidi käsitlemine, ladustamine ja keskkonnamõju Hügroskoopse ainena kaltsiumkloriid ärritab ja kahjustab nahka, silmi ja limaskesta. Selle pärast kaltsiumkloriidi käsitlemisel tuleb kanda kaitseriietust (kaitseülikond, kaitsekindad, kummist kaitsesaapad ja kaitsemask). Kotte kaltsiumkloriidiga ei tohi paigaldada otse maapinnale, vaid need tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast kõrgemale, parem puualustele, et pinna- ja sulamisveed pääsevad ära voolama. Suured kotid on soovitav laduda riita kahe korrusena. Kaltsium kuulub maa-leelismetallide hulka ja ta lahustub vees samamoodi kui leelismetallid. Kaltsiumi esineb rohkesti ja see on algaine elusorganismide kasvamiseks. Kloriidid on suures koguses keskkonnale kahjulikud. Kuna kruusateede tolmutõrjel kasutatavad kloriidide kogused on väikesed, siis on võimalikud kahjustused põhjavetele või tee vahetus läheduses asuvatele kaevudele samuti minimaalsed. 3.5. Muud tolmutõrjematerjalid Kaltsiumkloriidi kõrval on vähesel määral kasutatud teisi tolmutõrjematerjale. Need on kips ja sulfiidileelis või ligniin. Sooladest on lubatud veel magneesiumkloriid (MgCl2), mis on oma kasutamiselt sarnane kaltsiumkloriidile. Ligniin on sulfiittselluloosi valmistamisel eralduv jääkprodukt. Ligniin on saadav “leemena”, mille kasutamise kangus on 10% või erilahusena 45%. Magneesiumkloriid on hügroskoopsem materjal kui kaltsiumkloriid, aga magneesiumkloriidi soolasisaldus on vaid kuni 50%. Kristallivee suure hulga tõttu kulub magneesiumkloriidi teekilomeetri kohta 10% rohkem kui kaltsiumkloriidi.  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_014_J1_r1 KRUUSATEEDE TOLMUTÕRJE JUHEND Kinnitamine: 15.12.2022 nr 1.1-7/22/177 Koostaja: Taavi Tõnts 8/9 Alternatiivne tolmutõrjematerjal tulevikus saab olema bituumenemulsioon. Bituumenemulsioon on bituumeni ja vee seos, kus bituumen on emulgeeritud väikeste piiskadena vette. Emulsiooniga käsitletud kaitsekiht säilitab töötlemise ja hööveldamise omadused. Emulsiooni tolmutõrjeefekt on enamasti mitmeaastane. Lisaks on lubatud kasutada ka muid toimeained kokkuleppel Tellijaga (vt Lisa 1). 4. KULUMISKIHI MATERJALI TERALISUS JA KVALITEEDINÕUDED Kruusateede kulumiskihi võib teha purustatud moreenist, purustatud kruusast või purustatud graniidist. Purustamine võimaldab loodusliku kruusa ja moreeni puhul täita vajaliku terastikulise koostise nõude. Paekivikillustikku LA 35, võib lisada erandkorras Tellija nõusolekul. Kruuskatte kulumiskihi terakoostis on toodud kehtivas Tee ehitamise kvaliteedi nõuetes (Lisa 10, väli nr 5, Tellijaga kokkuleppel võib ka 6). Kulumiskiht peab olema min 50 mm paksune, vajadusel lisatakse enne tolmutõrje teostamist sobilikku materjali. Kloriidi ei tohi kulumiskihi ehitamise korral sügisel, vastu talve, koos paigaldada (kloriid hoiab vett kattes ning tee kandevõime väheneb oluliselt). 5. TOLMUTÕRJE TEELÕIKUDE HINDAMINE Maailmas on olemas erinevaid keerukaid ja kalleid tolmu koguse mõõtmise meetodeid: settimise, filtreerimise, fotomeetrilised ja infrapunatehnoloogiad. Need on enamasti küllalt aeganõudvad ning kulukad täppismõõdistuse meetodid ning ei ole teede tolmutõrje efektiivsuse mõõtmiseks igapäevases elus maailmas eriti kasutuses. Pigem on tegemist teadustöödes kasutavate mõõtemeetodite ning seadmetega (nt spetsiaalse mõõteauto järelhaagised). Maailmapanga poolt1 on kirjeldatud praktiliseks eluks tolmu koguse kategooriate hindamine, mida on kohandatud kohalikele oludel vastavaks, vt tabel 3. Tabel 3. Kruusateede tolmutõrje kategooria hindamine Kategooria Kategooria kirjeldus Vastavus nõuetele ja tegevus nõuetele vastavusse viimiseks 1 Sõiduki taga ei ole näha tolmu. Vastab. 2 Tolmu on näha vaid vähesel määral. Ei vasta. 3 Tolmutõrje (k.a. kordustolmutõrje) tähtajaks Ei vasta. tegemata. Märkus: Hindamine toimub visuaalselt sõiduki taga, kuival ajal, sõidukiirusel 50-70km/h. 1 https://openknowledge.worldbank.org/handle/10986/27891  TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_014_J1_r1 KRUUSATEEDE TOLMUTÕRJE JUHEND Kinnitamine: 15.12.2022 nr 1.1-7/22/177 Koostaja: Taavi Tõnts 9/9 Lisa 1. Tolmutõrje toimeaine valikuvõimalused2 2 Microsoft Word - Unpaved Road Dust Managment 2013-05-28 (dot.gov) 12/02/2025, 18:32 Dustex is a USDA Certified Biobased Product - Borregaard DUSTEX IS A USDA CERTIFIED BIOBASED PRODUCT In 2019, the Borregaard product Dustex® earned the U.S Department of Agriculture (USDA) Certified Biobased Product Label, with 100% biobased content. Third-party verification for a product’s bio-based content is administered through the USDA BioPreferred® Program. One goal of the BioPreferred Program is to increase the development, purchase and use of bio-based products. The USDA Certified Biobased Product label displays a product's bio-based content, which is the portion of a product that comes from a renewable source, such as plant, animal, marine and forestry feedstocks. Bio-based products have played an increasingly important role in reducing greenhouse gas emissions that increase global climate change. https://www.borregaard.com/markets/dust-control-road-stabilisation/applications/dust-control/content-resources/sustainable-dust-suppression/field… 1/3 12/02/2025, 18:32 Dustex is a USDA Certified Biobased Product - Borregaard CONTACT ME ABOUT THIS CONTACT ME ABOUT DUSTEX AND THE USDA CERTIFIED BIOBASED PRODUCT LABEL First Name Last Name Email* Mobile phone number Company Name* Country/Region* Choose country Message Is it OK if we send you articles, tips and relevant info from time to time? I agree to receive other communications from Borregaard. We need your consent to store and process your personal data to respond to your request. OK, I agree.* You may change your communications preferences at any time. More info in our Privacy Policy. protected by reCAPTCHA Privacy - Terms Submit https://www.borregaard.com/markets/dust-control-road-stabilisation/applications/dust-control/content-resources/sustainable-dust-suppression/field… 2/3 12/02/2025, 18:32 Dustex is a USDA Certified Biobased Product - Borregaard CONTACT Borregaard Phone: +47 69 11 80 00 P.O Box 162 Fax: +47 69 11 87 70 N-1701 Sarpsborg Contact us Norway PRODUCT AREAS MARKETS Lignin & Lignosulfonates Agriculture Energy Resources Speciality Cellulose Animal Feed Food Cellulose Fibrils Biomass Pelleting High Purity Solvent Biovanillin Carbon Black Industrial Binders Bioethanol Cellulose Derivatives Leather Tanning Ceramics Mineral Processing Cleaners Paints & Coatings Coal Gasification Paper & Packaging Construction Personal Care & Cosmetics Dust Control & Road Stabilisation Pharmaceutical Intermediates Dyestuffs Pigments Electronic Wet Chemicals Resins & Adhesives Emulsions Rubber Water Treatment ©2025 Borregaard AS - Privacy Policy - Cookie Policy https://www.borregaard.com/markets/dust-control-road-stabilisation/applications/dust-control/content-resources/sustainable-dust-suppression/field… 3/3 12/02/2025, 19:51 Seadused lubavad tänavatele kloriide lõputult heita K, 12.02.2025 Ilm Horoskoop Vaata pealkirjast kaugemale Telli siit Mälestusraamat.ee Tellimine Kuuluta Reklaam Kontakt Nõusolekud RUS ENG Sõda Eesti Maailm Majandus Sport Arvamus Kultuur TV Digiajakirjad Elu24 Veel Sisene The Wall Street Journal Kõik uudised Maakonnalehed Paberlehed Podcast Ristsõna Mängud Päevatoimetaja: Lomely Mäe [email protected] Saada vihje Postimees Tallinn Seadused lubavad tänavatele kloriide lõputult heita Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega. Toimetaja: Merike Tamm 8. jaanuar 2010, 11:23 Soolapuistur — Foto: Aldo Luud / Õhtuleht Tallinna keskkonnaameti kinnitusel ei sea Eesti seadused mingisuguseid piiranguid kloriidide sisaldusele sademevees ning seega võib neid lumiste teede korrashoiuks lõputult kasutada ja hiljem koos lumega linnast välja vedada. «Lumekoristus toimub põhimõttel, et enne lükatakse tee eest puhtaks ning siis puistatakse alles sõelmeid või kloriide. Seega jõuab lumekogumisplatsidele eelkõige puhas lumi,» selgitas Tallinna keskkonnaameti juhataja asetäitja Madis Kõrvits ERR uudisteportaalile, kinnitades, et tänavatele visatavad kümned tonnid kloriide ja sõelmeid ei põhjusta Tallinna ja selle lähiümbruse keskkonnale kahju. Ta täpsustas, et sademete pinnasesse juhtimine on reglementeeritud hõljuvainete, naftasaaduste ja ohtlike ainete osas, kuid kloriidide sisaldust ei ole sademevees seadusandlikult reglementeeritud. https://www.postimees.ee/209350/seadused-lubavad-tanavatele-kloriide-loputult-heita 1/2 12/02/2025, 19:51 Seadused lubavad tänavatele kloriide lõputult heita Keskkonnamet on soovitanud leida lume ladustamiseks platse, mis on kõvakattega ja sademevee kanalisatsiooniga ühendatud. Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituut uuris mõne aasta eest transpordi mõju keskkonnale ning jõudis järeldusele, et liiklusohutuse tagamiseks jää- ja lumetõrjel kasutatud suured kloriidikogused 00:00 / 00:00 kahjustavad keskkonda ja suurendavad raskmetallide ning PAH- ühendite sisaldust pinnases ja sademevees. Seotud lood TALLINN 2. jaanuar 2010 Tallinna tänavaid pühib lumest puhtaks ligi 90 masinat TALLINN 4. jaanuar 2010 Boroditš: lumega on tänavu olukord oluliselt parem TALLINN 4. jaanuar 2010 Lumeuputus muutis Tallinna tänavad kitsaks TALLINN 5. jaanuar 2010 Tallinnas jätkub lume koristamine täishooga TALLINN 5. jaanuar 2010 Kesklinna vanem nõuab mupolt tegusid TALLINN 5. jaanuar 2010 Lumesaha juht armastab talve ja suusatamist Päevatoimetaja Reklaam Kontakt Jälgi meid Author Kuulutuste tellimine: Vihje: [email protected] (+372) 507 3066 (+372) 739 0397 [email protected] Lomely Mäe Mobiilirakendus Reklaam Postimehe paberlehes: Tellimustega seotud küsimused: [email protected] [email protected] (+372) 666 2525 (E-R 9-17) (+372) 666 2445 [email protected] Reklaam Postimees.ee veebides: Toimetuse sekretär: [email protected] (+372) 666 2202 Tehnilised küsimused ja ettepanekud: (+372) 666 2230 [email protected] [email protected] Privaatsusteatis Privaatsustingimused Kasutustingimused Töötajad Reklaam Kuulutused ajalehte Tellimine Uudiskirjad 0.25 0.5 https://www.postimees.ee/209350/seadused-lubavad-tanavatele-kloriide-loputult-heita 2/2 12/02/2025, 18:32 Dustex on USDA sertifitseeritud biopõhine toode – Borregaard DUSTEX ON USDA SERTIFITSEERITUD BIOPÕHINE TOODE 2019. aastal pälvis Borregaardi toode Dustex® USA Põllumajandusministeeriumi (USDA) 100% biopõhise sisuga sertifitseeritud biopõhise tootemärgise. Kolmanda osapoole kinnitus toote biopõhise sisu kohta toimub USDA BioPreferred® programmi kaudu . BioPreferred programmi üks eesmärk on suurendada biopõhiste toodete väljatöötamist, ostmist ja kasutamist. USDA sertifitseeritud biopõhise toote märgis näitab toote biopõhist sisu, mis on osa tootest, mis pärineb taastuvatest allikatest, näiteks taimedest, loomadest, merendusest ja metsandusest. Biopõhised tooted on mänginud üha olulisemat rolli globaalseid kliimamuutusi suurendavate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. https://www.borregaard.com/markets/dust-control-road-stabilisation/applications/dust-control/content-resources/sustainable-dust-suppression/field… 1/3 12/02/2025, 18:32 Dustex on USDA sertifitseeritud biopõhine toode – Borregaard VÕTKE MINUGA SELLEL TEEMAL ÜHENDUST VÕTKE MINUGA ÜHENDUST DUSTEXI JA USDA SERTIFITSEERITUD BIOPÕHISE TOOTEMÄRGISE KOHTA Eesnimi Perekonnanimi meil * Mobiiltelefoni number Ettevõtte nimi * Riik/piirkond * Valige riik Message Is it OK if we send you articles, tips and relevant info from time to time? I agree to receive other communications from Borregaard. We need your consent to store and process your personal data to respond to your request. OK, I agree.* You may change your communications preferences at any time. More info in our Privacy Policy. protected by reCAPTCHA Privacy - Terms Submit https://www.borregaard.com/markets/dust-control-road-stabilisation/applications/dust-control/content-resources/sustainable-dust-suppression/field… 2/3 12/02/2025, 18:32 Dustex on USDA sertifitseeritud biopõhine toode – Borregaard CONTACT Borregaard Phone: +47 69 11 80 00 P.O Box 162 Fax: +47 69 11 87 70 N-1701 Sarpsborg Contact us Norway PRODUCT AREAS MARKETS Lignin & Lignosulfonates Agriculture Energy Resources Speciality Cellulose Animal Feed Food Cellulose Fibrils Biomass Pelleting High Purity Solvent Biovanillin Carbon Black Industrial Binders Bioethanol Cellulose Derivatives Leather Tanning Ceramics Mineral Processing Cleaners Paints & Coatings Coal Gasification Paper & Packaging Construction Isikuhooldus ja kosmeetika Dust Control & Road Stabilisation Farmatseutilised vahesaadused Dyestuffs Pigmendid Electronic Wet Chemicals Vaigud ja liimid Emulsions Kumm Veetöötlus © 2025 Borregaard AS - Privaatsuspoliitika - Küpsistepoliitika https://www.borregaard.com/markets/dust-control-road-stabilisation/applications/dust-control/content-resources/sustainable-dust-suppression/field… 3/3 EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Antti-Armin Pärna KLORIIDIDE KASUTAMINE TEEHOOLDEL - KESKKONNAMÕJU THE ENVIRONMENTAL INFLUENCE OF USING CHLORIDES AT ROAD MAINTENANCE Magistritöö Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppekava Juhendaja: Kaja Orupõld, PhD Tartu 2017 LÜHIKOKKUVÕTE Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Antti-Armin Pärna Õppekava: Linna- ja tööstusmaastike korraldus (80407) Pealkiri: Kloriidide kasutamine teehooldel - keskkonnamõju Lehekülgi: 63 Jooniseid: 6 Tabeleid: 15 Lisasid: - Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Uurimisvaldkond: Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll (T270); Maanteetransporditehnoloogia (T280) Juhendaja(d): Kaja Orupõld, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Eesti Maaülikool, Tartu, Eesti, 2017 Talvised ilmastikutingimused nõuavad efektiivseid, kuid samas majanduslikult säästvaid meetmeid jää- ja lumetõrjeks, tagamaks sõiduohutust ja läbitavust. Sel eesmärgil alates 1960-ndatest aastatest kasutusel olevat teesoola puistatakse Eestis riigimaanteedele kümneid tuhandeid tonne aastas, mis kõik lõpuks ühel või teisel moel looduskeskkonda jõuab. Kloriidid on täielikult vees lahustuvad ja väga mobiilsed, leides oma tee sõiduteeäärsesse taimestikku, pinnasesse ja sealt edasi pinna- ja põhjavette. Pole olemas ühtegi looduslikku protsessi, mille käigus kloriidid lõhustatakse või eemaldatakse keskkonnast. Teehooldel kasutatavate kloriidide mõju keskkonnale, sealhulgas põhjaveele ei ole Eesti riigimaanteedel piisavalt uuritud ja nenede kasutamisele ei ole keskkonnaohutuse tagamiseks piirmäärasid kehtestatud. 2 Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli hinnata Eesti riigimaanteede teehooldel kasutatavate kloriidide võimalikku keskkonnamõju ning sellest tulenevalt teesoolade kasutamisele piirangute kehtestamise vajadust, lisaks ka kasutatavate seiremetoodikate asjakohasust. Töö käigus analüüsiti olemasolevate Maanteeameti pinnase ja sademevee seire ning põhjavee tugivõrgu seire proovide kloriidide sisaldust. Pinnase proove võrreldi kloriidide looduslikult esineva foonikontsentratsioonidega ning sademevee ja põhjavee proove lisaks joogiveele ministri määrusega kehtestatud piirnormidega. Töö autori järelduste kohaselt pole olemasolevate andmete põhjal teehooldel kasutatavatele kloriididele lisapiirangute kehtestamine praegu vajalik, kuid piisavalt põhjendatud on teostada talvise teehoolduse üle täiustatud metoodikaga kompleksset seiret, jälgides kloriidide liikumist ühekorraga pinnases, sademevees ja maapinnalähedases põhjavees. Maanteeameti pinnase ja sademevee seirete praegu kasutatav metoodika pole aga riigimaanteede libedusetõrjeks kasutatavate teesoolade keskkonnamõju adekvaatseks hindamiseks piisav ning põhjavee tugivõrgu seirekaevud ei sobi oma asukoha ja sügavuse tõttu teesoolade keskkonnamõju hindamiseks üldse. Täpsustatud seireprogrammide tulemuste edaspidisel pikemaperioodilisel trendide analüüsil võib siiski osutuda vajalikuks teesoolade kasutamisele lokaalsete piirangute kehtestamine, eriti kaitsmata põhjavee toitealaga piirkondades. Märksõnad: libedusetõrje; jäätõrjekemikaalid; keskkonnareostus 3 ABSTRACT Estonian University of Life Sciences Abstract of Master´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Antti-Armin Pärna Specialty: Management of Urban and Industrial Landscapes Title: The Environmental Influence of Using Chlorides at Road Maintenance Pages: 63 Figures: 6 Tables: 15 Appendixes: - Department: Institute of Agricultural and Environmental Sciences Field of research: Environmental technology, pollution control (T270); Road transport technology (T280) Supervisors: Kaja Orupõld, PhD Place and date: Estonian University of Life Sciences, Tartu, Estonia, 2017 Estonian winters demand an effective and affordable means of de-icing roadways. The primary agent used for this purpose is road salt which has been used since 1960-s. Every year thousands of tons of chlorides are poured on Estonian national roads which all eventually arrives to natural environment. Chlorides are completely soluable and very mobile, finds it`s way to roadby plants, soil and from there to surface and ground water. There is no single natural process where chlorides are decomposed or eliminated from the environment. Potential environmental impact of chlorides used for road maintenance on Estonian national roads is not adequately investigated and according to that no limits for ensuring environmental safety are stated. The purpose of the present thesis is to evaluate the potential environmental influence of using chlorides at road maintenance on Estoninan national roads and according to this the needs for restrictions, also the relevance of the monitoring methodology. During the thesis work available Road Administration`s soil and rainwater and Groundwater support network monitorings of chlorides contence were analysed. Soil samples were compared with natural concentrations and rainwater and groundwater samples were also compared 4 with set limits of government regulation for drinking water. According to the authors conclusions no extra limits for using road salts are necessary at the moment, but sufficient reasons of observing soil, rainwater and groundwater in complex are justified. The current methodology used for Road Administration soil and rainwater monitoring is not sufficient for adecuate evaluation of the environmental impact of the road salts and Groundwater support network monitorings are not suitable at all because of the locations and depths of the wells. After specifying monitoring programs long term trend analysis it may be necessary to set local limits for using chlorides at road maintenance, especially in unprotected areas of groundwater supply. Keywords: de-icing; deicer chemicals; environmental pollusion 5 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE ............................................................................................................ 2 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 7 1 KIRJANDUSE ÜLEVAADE ............................................................................................. 9 1.1. Kloriidide kasutamine teehooldel Eestis ................................................................. 9 1.1.1. Lume- ja libedusetõrje ................................................................................ 11 1.1.2. Kruusateede tolmutõrje ............................................................................... 13 1.2. Kloriidide kasutamise keskkonnamõju ................................................................. 15 1.2.1. Pinnas ja taimestik ...................................................................................... 17 1.2.2. Linnud, loomad ja vee-elustik..................................................................... 18 1.2.3. Infrastruktuur ja teed ................................................................................... 19 1.2.4. Põhjavesi ..................................................................................................... 20 2 MATERJAL JA METOODIKA....................................................................................... 26 2.1 Pinnase seire .......................................................................................................... 27 2.2 Sademevee seire .................................................................................................... 31 2.3 Põhjavee seire ........................................................................................................ 34 3 TULEMUSED JA ARUTELU ....................................................................................... 37 3.1 Kloriidide sisaldus pinnases suuremate põhimaanteede ääres ................................. 37 3.2 Sademevee kloriidide sisaldus suuremate põhimaanteede äärsetes vee- vastuvõtjates ...................................................................................................... 42 3.3 Kloriidide sisaldus maanteeäärsetes põhjavee seirekaevudes ............................... 47 3.4 Järeldused ja ettepanekud ........................................................................................ 51 KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 55 SUMMARY ........................................................................................................................ 57 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 59 6 SISSEJUHATUS Talvised ilmastikutingimused nõuavad efektiivseid kuid samas majanduslikult säästlikke meetmeid jää- ja lumetõrjeks, tagamaks sõiduohutust ja läbitavust. Kloriidide kasutamine libedusetõrjel muutus laialdaseks 1960-ndatel aastatel ning põhiliselt kasutatakse teesoola tingituna materjali odavusest, kättesaadavusest ja efektiivsusest. Kloriidide lahustumisel vees muutuvad vee sulamis- ja keemistemperatuur ehk soola lahus külmub madalamal ja keeb kõrgemal temperatuuril kui puhas ehk mage vesi. Puhas vesi tahkub null kraadi juures, samas kui soolane vesi vajab selleks koguni miinus 20 kraadi, sõltuvalt soola liigist. Viimasel ajal on märgatav jäätõrjekemikaalide kautamise suurenemine tingituna teekasutajate üha suurenevatest ootustest tee talvisele seisundile. Keskmiselt kasutatakse Eesti riigimaanteedel talihooldetööde käigus kloriide 35 000 tonni aastas (Riigikontroll 2012), lisaks veel kohalike omavalitsuste teedel ja kruusateede tolmutõrje otstarbel kasutatavate kloriidide kogused, mis kõik lõpuks ühel või teisel moel looduskeskkonda jõuavad. Teesool võib sattuda looduskeskkonda vihma, lume- ja jääsulamisvee imbumisel pinnasesse või sõidukite poolt pritsmetena või tuule poolt kantuna, leides oma tee sõiduteeäärsesse taimestikku, pinnasesse ja sealt edasi pinna- ja põhjavette. Kloriidid on täielikult vees lahustuvad ja väga mobiilsed. Pole olemas ühtegi looduslikku protsessi, mille käigus kloriidid lõhustatakse või eemaldatakse keskkonnast, ainult lahjendamine vähendab kloriidide kontsentratsiooni. Lisaks suurendab kloriidide kasutamine talviseks libedusetõrjeks ka muu saaste sisaldust teedelt äravoolavas sademevees, teedeäärses pinnases ja lõpuks põhjavees. Raskmetallide ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH-ühendite) emissioonid on otseses sõltuvuses liiklussagedusest ja teekatte tüübist ning libedusetõrjel kasutatud teesoolade kogustest. Keskkonnariski ennetamiseks on vajalik regulaarne ja süstemaatiline kloriidide kasutamise analüüs. Riigikontroll auditeeris 2012. aastal riigimaanteede hooldust (Riigikontroll 2012) eesmärgiga hinnata, kas teid hooldatakse nõuetekohaselt ja säästlikult. Auditi tulemusel 7 tehti järeldusi lisaks muudele parameetritele ka teehoolde mõju üle keskkonnale. Leiti, et kuigi hooldelepingute aluseks olevate teehoiutööde tehnoloogianõuete järgi peavad tenoloogilised lahendused vältima looduse kahjustamist, keskkonna geoloogilise või ökoloogilise seisundi muutmist ning teesoolade kasutamisel peab vältima nende sattumist pinnasesse ja veekogudesse, pole teehooldes kasutatavate kloriidide mõju keskkonnale, sealhulgas põhjaveele Eestis uuritud ning nende kasutamisele pole keskkonnaohutuse tagamiseks piirmäärasid kehtestatud. Ainsaks ministri määrusega sätestatud kriteeriumiks on kloriidide nõutav kontsentratsioon ja kulumäär ühe kilomeetri kohta igal talvisel teesoola puistamisel teele. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli hinnata Eesti riigimaanteede teehooldel kasutatavate kloriidide võimalikku keskkonnamõju ning sellest tulenevalt teesoolade kasutamisele piirangute kehtestamise vajadust. Töös analüüsitakse olemasolevate Maanteeameti pinnase- ja sademevee seirete metoodikate asjakohasust ning tehakse ettepanekuid seirete edaspidiseks paremaks korraldamiseks ning teesoolatamise negatiivsete mõjude vähendamiseks. Töö esimene osa annab ülevaate teehoolduse korraldamise üldistest põhimõtetest Eesti riigimaanteedel, sealhulgas lume- ja libedusetõrjeks ning kruusateede tolmutõrjeks kloriidide kasutamise põhimõtetest. Lisaks käsitletakse põhjavee kvaliteedi ja kaitsmise õiguslikke aluseid ning inimmõju faktoreid selles ning anatakse ülevaade kloriidide kasutamise keskkonnamõju erinevatest aspektidest. Teine peatükk annab ülevaate kasutatud materjalidest ning andmete kogumise metoodikast. Töö kolmandas jaotises analüüsitakse seireandmeid ning antakse hinnang seiremetoodikatele, tulemuste põhjal esitatakse autori poolsed järeldused ja ettepanekud, mida võiks kloriidide keskkonnamõju hindamiseks edaspidi parendada ning kuidas vähendada teesoolatamise negatiivseid mõjusid. Kokkuvõttes esitatakse ülevaade töö käigus välja kujunenud olulisematest tulemustest ja järeldustest. Lõpuöö autor tänab juhendajat, kelle operatiivne ning konstruktiivne tagasiside oli töö valmimisel oluline ning Maanteeameti Keskkonnatalituse spetsialiste, kes töö jaoks asutuse seireandmeid edastasid ja kommenteerisid. 8 1 KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.1. Kloriidide kasutamine teehooldel Eestis Tee hooldamise eesmärk vastavalt Ehitusseadustikule on tagada tee seisundi vastavus majandus- ja taristuministri määrusega „Tee seisundinõuded“ kehtestatud nõuetele (RT I 1999). Teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras ja viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede, v.a jäätee, ja avalikkusele ligipääsetavate erateede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele isikutele. (RT I 2015a) Tee seisundinõuetega kehtestatud teehoolduse põhimõtetega jagatakse teed vastavalt liiklussagedusele, maantee klassile ja liikluse iseloomule seisunditasemetele:  tee, millel liiklus on suurem, on nõutav seisunditase kõrgem ning hooldetööde tegemine toimub sagedamini ja põhjalikumalt;  tee, millel liiklussagedus on väike, on seisunditase madalam ning hooldetöid teostatakse harvemini ja väiksemas mahus. Eestis on kehtestatud neli seisunditaset (vt tabel 1), millest riigimaanteede hooldel kasutatakse vaid kolme – neljanda seisunditaseme alla kuuluvad kiirteed Eestis puuduvad. Kõige kõrgemal ehk seisunditasemel kolm on 2 100 km kilomeetrit riigiteid. Need on põhiaanteed ning suurema liiklusega tugi- ning üksikud kõrvalmaanteed. Enamalt jaolt on nende teede pind talvel stabiilsetes ilmaoludes lume- ja jäävaba. Seisunditaset kaks rakendatakse 3 600 km riigiteedel, enamusel tugimaanteedel ning suurema liiklusega kõrvalmaanteedel. Nendel tehakse küll regulaarset libedusetõrjet, kuid eesmärgiks ei ole sõidujälgede lume- ja jäävaba hoidmine. Seisunditasemesse üks kuuluvaid teid on kõige rohkem, ligikaudu 10 800 km, millel piirdub talihooldus tavaoludes vaid lumetõrje tegemisega. Libedusetõrjet nendel teedel teostatakse vaid ohtlikes kohtades. (MNT) 9 Tabel 1. Tee talvised seisundinõuded (RT I 2015b) Seisunditaseme nõuded Näitajad 1 2 3 4 Üldised nõuded kõnnitee ning kõnnitee ning kinnisõidetud kinnisõidetud kõigi sõidutee kate on Tee nõutav lumi või jäätunud lumi või jäätnud sõiduradade lume- ja jäävaba seisund tee, libedusetõrje tee, libedusetõrje sõidujäljed sõiduradade ohtlikes kohtades kogu teel sõiduteel on ulatuses lume- ja jäävabad Nõutav sõidujälgedes minimaalne 0,20 ja ohtlikes 0,25 kogu teel 0,30 ja teistes 0,30 kogu teel haardetegur kohtades 0,25 kohtades 0,28 maanteel Lumevallide 6 või kitsamal 8 või kitsamal sõiduradade ja sõiduradade ja vahe maanteel teel vähemalt teel vähemalt teepeenarde teepeenarde mõõdetuna sõiduraja laius mulde laius laiuses laiuses teepinnalt, m Tasasus teekate puhas, Suurimad roopad õhutemperatuuril sõidujälgede või ebatasasused alla -12 ̊ C vahel võib olla kinnisõidetud 4 3 lubatud sõiduteel lumekiht kuni 2 lumes või sõiduradade cm karedas jääs, cm vahel lumekiht kuni 1 cm Lumekihi kriitiline paksus Kohev lumi, cm 10 8 4 3 Sulalumi, lörts või soola ja lume 5 4 2 2 segu, cm Hooldustsükli aeg on tähtaeg, mille lõpuks peavad tee talvised seisundinõuded olema täidetud (vt tabel 2). Hooldustsükli aja arvestus maanteel algab libeduse tekkest või lumesaju või tuisu lõpust. Eeldatakse, et 1. ja 2. seisunditasemega teedel tagatakse nõutav haardetegur teepinna karestamise või liivatamisega. (RT I 2015b) Tabel 2. Hooldustsükli aeg tundides (RT I 2015b) Seisunditaseme nõuded Hooldustsükkel 1 2 3 4 Lume ja lörtsi eemaldamine sõiduteel 24 12 5 2 Aeg nõutava haardeteguri tagamiseks 12 8 4 2 Soola-lume segu eemaldamine sõiduteelt - - 8 4 Kõnnitee ning jalg- ja jalgrattatee puhastamine 12 12 8 6 ja libedusetõrje Tee kohta kehtivate nõuete täitmine 36 24 12 8 Libedusetõrje tänava ohtlikes kohtades 6 4 2 1 10 Kloriide kasutatakse teehooldevaldkonnas põhiliselt kahel eesmärgil – lume- ja libedusetõrjeks ning kruusateede tolmutõrjeks. 1.1.1. Lume- ja libedusetõrje Lumetõrje eesmärk on lumesaju või tuisu tõttu teele kogunenud lume teelt eemaldamine ja lumevallide kõrgusest põhjustatud nähtavuspiiri taastamine nõutava tasemeni ning tuisu mõju vähendamine passiivsete tuisukaitserajatiste rajamisega. Libedusetõrje on teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrassiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaanilise karestamisega või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine. Kloriididena kasutatakse naatriumkloriidi (NaCl), kaltsiumkloriidi (CaCl2) ja magneesiumkloriidi (MgCl2), puistematerjalidena liiva, sõelmeid, sõelutud või purustatud kruusa ja killustikku. Jäite korral ja ennetavaks libedusetõrjeks kasutatakse 20-25% naatriumkloriidi lahust, katte temperatuuridel alla -5 ̊C kasutatakse lahuse asemel niisutatud kloriidi (vt tabel 3). Kuni -12 ̊C õhutemperatuurini on võimalik NaCl toimeefekti suurendada, kui seda niisutada CaCl2 lahusega. Õhutemperatuuril -12 ̊C kuni - 18 C ̊ juures võib kasutada libedusetõrjeks ainult CaCl2, õhutemperatuuril alla -18 ̊C võib kasutada ainult puistematerjale. (RT I 2004) Tabel 3. Libedusetõrjel kasutatavad naatriumkloriidi kogused (RT I 2004) Libedusetõrjel kasutatavad 20-25% NaCl lahuse kogused Õhutemperatuur, ̊C Pärast lume sahkamist Pärast lörtsi sahkamist Jäite puhul ml/m2 l/km ml/m2 l/km ml/m2 l/km 0 kuni -2 20-40 150-300 20-40 150-300 5-20 40-150 -2 kuni -4 40-50 300-375 40-160 300-1200 20-40 150-300 -4 kuni -7 50-60 375-450 - - 40-60 300-450 Libedusetõrjel kasutatavad niisutatud NaCl kogused Õhutemperatuur, ̊C Pärast lumekoristust Pärast lörtsikoristust Jäite puhul g/m2 kg/km g/m2 kg/km g/m2 kg/km 0 kuni -2 10-20 75-150 10-20 75-150 2-5 15-40 -2 kuni -4 10-20 75-150 20-30 150-225 5-10 40-75 -4 kuni -7 20-40 150-300 30-50 225-375 10-20 75-150 -7 kuni -10 40-60 300-45 50-70 375-525 20-30 150-225 11 Libedusetõrje soolad peavad vastama järgmistele tehnilistele näitajatele (RT I 2004):  terakoostis peab olema 0,25-4,0 mm ja mahtuma ettenähtud sõelkõveraväljale (vt joonis 1). Peenemaid osiseid kui 0,25 mm ja jämedamaid osiseid kui 4,0 mm ei või olla üle 10% soolamassist;  soola niiskuse sisaldus laos võib olla kuni 1,5%;  lahustumatu jääk 20 ̊C vees võib olla kuni 0,7%;  kloriidide (põhiaine) sisaldus peab olema vähemalt 97%;  paakumise vältimiseks peab olema lisatud paakumisvastast lisandit. Joonis 1. Libedusetõrje soolade sõelkõvera väli (RT I 2004) Libedus tekib teele põhiliselt kahel põhjusel (Aavik):  märja teepinna jäätumisel – sademete või lumevallide sulamise tagajärjel teepinnale tekkiva vee jäätumine temperatuuri langemisel;  härmatise esinemisel – õhuniiskuse kondenseerumisel külmale teepinnale ja selle jäätumisel. 12 1.1.2. Kruusateede tolmutõrje Eestis on seisuga 01.01.2015 teeregistri andmetel kokku 16 490 km riigiteid, millest 1 607 km moodustavad põhimaanteed (10%), 2 405 km tugimaanteed (15%) ja 12 478 km (75%) kõrvalmaanteed. Kõrvalmaanteedest moodustavad kruusateed kokku 5 255 km (42%) ehk ligikaudu 32% riigiteedest on kruusateed. (Teeregister 2015) Kruusateede peamiseks probleemiks on liikluse poolt tekitatav tolm, mis põhjustab ebameeldivusi teede ääres elavatele inimestele ja majapidamistele, tee kasutajatele, ning hooldajatele. Tolmu teke katteta teedel on üldteada, tolm on põhjustatud auto turbulentsest liikumisest ning nihkejõududest rehvi ja pinnase vahel (Edvardsson jt 2012). Liiklusintensiivsuse 100 autot/ööpäevas korral on kruusateede aastane kuluvus 4 mm, mis tähendab, et igal aastal kaob selle pealt ligikaudu 43 tonni kruusmaterjali kilomeetri kohta (Konsap 2014). Tolmu mõju on palju laialdasem kui seda võiks esialgu ette kujutada. Tolm annab tõuke õhus lendlevatele ja edasi kanduvatele mikroosakestele, vähendades sellega nähtavust ja turvalisust ning mõjutab liiklusohutust. Lisaks suurendab tolm autodel ja muul tehnikal liikuvate osade kulumist, suuremat kütusekulu ning liiklemisega seotud ajakulu. Leides pinnasetüübile sobiva tolmutõrjevahendi saab tagada tee ohutuse ja sõidumugavuse ning hoida teeäärne ala puhtana tolmust ning seeläbi tagada tervislikum keskkond. Samuti vähendab sobiva tolmutõrjevahendi kasutamine vajadust masinaid remontida, teed hooldada ja uusi materjale teele lisada. (Edvardsson 2010; Edvardsson, Magnusson 2009; Smith 2003; Bolander, Yamada 1999; Grau 1992). Tolm põhjustab mitmeid terviseprobleeme, mille peamised avaldusvormid on silmade ja kopsude ärritus. (Smith 2003). Väikesed tolmuosakesed kinnituvad hingamisteede seintele ja satuvad kopsudesse, segades elundite tavapärast töötamist (Edvardsson jt 2012). Inimestele, kes elavad kruusateede ääres, põhjustab liikluse poolt tekitatud tolm lisaks eelpool mainitule ka heinapalavikku ja allergiaid (Addo, Sanders, Chenrad 2004). 13 Tolm aeglustab taimede kasvu ja vähendab saagikust. Lisaks võib tolm mõjutada fotosünteesi, hapnikuvahetust, aurustumist ja võimaldab fütotoksiliste saasteainete imbumist. Muutused taimestikus mõjutavad loomi, selgroogsetest rohusööjatest kuni selgrootuteni välja, tolm võib muuta loodusliku koosluse tasakaalu ja konkurentsi liikide vahel. (Dust Control… 1997) Vastavalt Euroopa Nõukogu Direktiivile ei tohi inimasustusi läbivate kruusateede keskmine ööpäevane peenete tahkete osakeste (tolm) läbimõõduga alla 10 µm kontsentratsioon ületada 50 µg/m3 üle seitsme päeva aastas (EN 1999). Kõige levinum traditsiooniline tolmutõrje materjal on kaltsiumkloriid (CaCl2). 2013. aastal teostati Eesti 5 411 km pikkuse kruusa- ja pinnaseteede võrgus väikese liiklussagedusega elamute ja majapidamiste läheduses olevatel kruusateede lõikudel tolmutõrjet ligikaudu 667,1 km ulatuses, kulutades selleks ligikaudu 600 t kaltsiumkloriidi. (Konsap 2014) Nõukogude liidu perioodil on Eesti territooriumil kasutatud ja testitud erinevaid tolmutõrjevahendeid - põlevkivi- ja teisi raskeid õlisid. Ka taasiseseisvumise perioodil on mõningal määral katsetatud erinevaid tolmutõrje lahendusi, näiteks lahjendatud bituumenemulsiooni kasutamist, mis aga ei toonud oodatud tulemusi, kuna lagunes kiiresti. Lisaks on lühiajaliselt katsetatud ka saviga tolmutõrje teostamist Läänemaal ja paberitööstusest tulenevate jääkainetega tolmutõrjet Saaremaal. Suurimaks probleemiks on saanud tõsiasi, et teatud tolmutõrjevahendid, mis moodustavad kõva kihi teepinnale, et peatada tolmu õhkupaisumist, hakkavad kiiresti lagunema ja nendesse tekivad augud. Kuna ei ole leitud head ja odavat moodust, kuidas auke parandada ilma uut kõva katet loomata, on kaltsiumkloriid jäänud kõige kasutatavamaks tolmutõrjevahendiks. Püsikatendi ehitus väikese liiklussageduse juures oleks liiga kallis. Keskmiselt teostatakse tolmutõrjet igas maakonnas ligikaudu sajal kilomeetril kruusateel. (Remmelgas 2015) Kevadine esimene tolmutõrje tehakse tee esimeste hööveldamiste käigus kulumiskihi pealmisele osale soola lisamisega, millega saadakse homogeenne ja niiskust pidav kiht. Tolmutõrjel kasutatavad soolakogused (vt tabel 4) sõltuvad tee laiusest ja liiklusintensiivsusest, lisaks veel metsasusest, suunast ilmakaare suhtes, looduslikust pinnasest, tee konstruktsioonist ja kulumiskihi materjali kvaliteedist. Seetõttu tehakse igale kruusateele soolamise plaan, kus märgitakse ära eespool mainitud muutujate suurus. 14 Soolakogus võib olla suurem teelõikudel, mis kulgevad lagedal maastikul või kui tee vahetus läheduses on asustus või vilja- ja marjapõllud. Kasutatavad soolakogused võivad olla väiksemad metsavahelistel teelõikudel, mille muldkeha on õhuke ja looduslik pinnas on hea kapillaarsusega. (MNT 2007) Tabel 4. Kevadel tehtaval tolmutõrjel enam kasutatavad soolakogused t/km (MNT 2007) Liiklusintensiivsus Tee laius (autot ööpäevas) 5,0 m 6,0 m 7,0 m >500 - 2,0 2,5 200-500 1,2 1,6 2,0 100-200 0,9 1,3 1,5 <100 0,7 0,9 1,1 1.2. Kloriidide kasutamise keskkonnamõju Talvised ilmastikutingimused nõuvad efektiivseid kuid samas taskukohaseid meetmeid jää- ja lumetõrjeks. Põhiline aine, mida selleks otstarbeks kasutatakse on teesool naatriumkloriid, mis koosneb põhiliselt 40% Na+ -ioonidest ja 60% Cl- -ioonidest. Teised komponendid nagu tsüaniid, mida kasutatakse paakumusvastase ainena ja lisandid nagu fosfor ja raud võivad moodustada kuni 5% kogumassist. Naatrium, kloriid, tsüaniid ja muud teesoola lisandid võivad sattuda keskkonda vihma, lume- ja jääsulamisvee imbumisel pinnasesse või sõidukite poolt pritsmetena või tuule poolt kantuna, leides oma tee sõiduteeäärsesse taimestikku, pinnasesse ja sealt edasi pinna- ja põhjavette, põhjustades sellega tõsiseltvõetava mõju looduskeskkonnale (vt joonis 2). Naatriumi sattumine looduskeskkonda võib põhjustada olulisi pinnase keemilise koostise muudatusi, asendades ja vabastades toitaineid pinna- ja põhjavette, võib muuta pinnase struktuuri ja mõjutada veekeskkonda. Soolalaod võivad ohustada nii looduskeskkonda kui ka inimesi, kuna tsüaniidiioonid võivad vabaneda teatud bakterite mõjul või päikesevalguse käes. (Hääl 2003) 15 Joonis 2. Soolade põhimõtteline liikumine teedelt keskkonda (Hääl 2003) 20-60% teedel kasutatud jäätumisvastaseid sooli kantakse õhuga 2-40 m kaugusele teeäärsele maapinnale (Blomqvist, Johansson 1999). Kuni teele puistatud soola täieliku lahustumiseni on liiklus oluline soolade ärakandja teepinnalt. Liiklus lõhub jäätumisvastaste soolade toimel kobestunud jääd ja lund, pritsib seda teelt eemale. Rootsi uurijad on leidnud suurimad soolade kogused 10 m kaugusel teest, kuid ohtu taimestikule arvestavad teest kuni 100 m kauguseni. Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudis tehtud uuringute kohaselt (Hääl 2003) ulatub teesoola keskkonnamõju 20-30 m kaugusele teest, raskemetallide levikuala pole aga selge. Mitteväljalasketoru emissioonid ja teekatte kulumisest ning hoolduspraktikast põhjustatud saaste võib olla olenevalt võrdluskohtadest tunduvalt suurem autode väljalaske emissioonidest. Suurem osa saastest, välja arvatud kloriidid, akumuleerub huumushorisondis, osaliselt lahustub ja kandub sademeveega pinnase- ja edasi põhjavette. Kloriidid on täielikult vees lahustuvad ja väga mobiilsed. Kloriidid on mürgise mõjuga veeelustikule ja mõjutavad ka taimestikku ja metsloomi. Pole olemas ühtegi looduslikku protsessi, mille käigus kloriidid lõhustatakse või eemaldatakse keskkonnast. (Ramakrishna, Viraghavan 2005) Teesoolade saasteained jõuavad veeressurssidesse põhjavette infiltreerudes, pinnavette voolates ja läbi sadeveekanalisatsiooni. Talvel ja kevadel lumesulamisveega ning ka suvise ja sügisese suurvee ajal võib kloriidide sisaldus vette jõudes ületada 800 mg/l, samas kui 16 looduslik foon jääb 1-10 mg/l vahemikku. Kloriidide akumuleerumine kujutab endast riski vee kvaliteedile ja kõigile, kes sellest sõltuvad, taimedele, loomadele ja inimestele. (Ramakrishna, Viraghavan 2005) Liigselt naatriumi sisaldav joogivesi on murekohaks isikutele, kes kannatavad kõrgvererõhutõve all. Kloriidid pole väikestes kogustes inimtervisele mürgised, aga üle 250 mg/l korral on tuntavaks probleemiks vee maitse ja lõhn. (Jones jt 1992) 1.2.1. Pinnas ja taimestik Sool mõjutab pinnase keemilist koostist, millesse ta infiltreerub. Ioonvahetuse käigus jäävad naatriumioonid pinnasesse ja vabanevad teised ioonid, näiteks kaltsium, magneesium ja kaalium, põhjavette, samuti suureneb metallide mobilisatsioon (TRB 1991). See põhjustab pinnase kurnatust, samuti muudab pinnase dreenivust, vähendades pinnase stabiilsust ja pH-d ning üldist viljakust. Soolal võib olla mõju pinnase elustikule, hapnikuvahetusele, elektrijuhtivusele, osmootilisele potentsiaalile, dispersioonile, struktuursele stabiilsusele. Soolad võivad tõkestada mõningaid pinnases olevaid baktereid, seades ohtu pinnase struktuuri ja pärssida erosioonikontrolli ning suurendada setteid äravooludes. (PSC 1993; Ramakrishna, Viraghavan 2005; Sucoff 1975) Mulla mõningane kõrgem klooriidide sisaldus enamasti taimi ei kahjusta, kuid liigne kontsentratsioon mullas osutub tihti kahjulikuks seetõttu, et kloriidide mullast väljauhtumisel leostub koos kloriidioonidega ekvivalentses koguses katioonseid toiteelemente – kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja naatriumi. Nii halvenevad taimekasvuks vajalikud tingimused. (Hääl 2003) Teeäärsete haljastute ökosüsteeme on uuritud 1986-1988 Tallinna Botaanikaaias ja 1996 Ökoloogia Instituudi teadlaste poolt. Uurimistöödes käsitleti talvisest teede soolatamisest tingitud muutusi peamiselt teeäärsete haljastute muldades. Vaadeldi ka raskemetallide (Pb, Cu, Zn) sisaldusi. Nii mulla kui taimkatte analüüsid tehti enamati 1-2 ja 5 meetri kaugusel sõiduteest. Teiste Eesti muldadega võrreldes oli teeäärsete haljastute muldadele iseloomulik suurem naatriumi ja kloori sisaldus. Suuremad naatriumi ja kloori kontsentratsioonid leiti 0-20 cm tüseduses huumuslikus kihis, ulatudes kuni 2 meetri 17 kauguseni sõiduteest. Naatrium ja kloor on mullas ühed liikuvamad elemendid. Nende väljauhtumine oleneb nii mulla huumusesisaldusest kui ka klimaatilistest tingimustest, mistõttu nende sisaldus varieerub ajaliselt aastate ja vegetatsiooniperioodide lõikes. Kontsentratsioonid on kõrgemad kevadel ja vähenevad märgatavalt sügiseks. (Ratas 1996) Teesoola kõige silmapaistvam mõju looduskeskkonnale avaldub tee ääres kasvaval taimestikul – muru ja põõsad. Kuid sool ei mõjuta ainult maapealset vegetatsiooni, sellel on mõju ka veepealsele ja veealusele veetaimestikule. Eelkõige põhjustab liigne sool vedelikupuudust, mis põhjustab lehestiku kahjustusi, kuid samas ka osmootilist stressi, mis kahjustab juurekasvu (Trahan, Peterson 2008). Sool võib segada toitainete omastamist ja põhjustada kahjustusi seemnete idanemisele, vartele, lehtedele ja õitsemisvõimele. Soolatamine võib viia taimede hukkumiseni ning võib ühtlasi põhjustada soolatolerantsete liikide kolooniaid, vähendades sellega taimsetiku mitmekesisust. Tee-äärne taimestik on looduslikuks puhvriks saasteainete ja veekogu vahel. Soolakahjustustest tingitud taimestiku taandumine tingib saasteainete säilimise ja suurenemise sademevee imbumisel põhjavette. (Sucoff 1975) 1.2.2. Linnud, loomad ja vee-elustik Teesoola loodusekskkonda sattumine mõjutab looduse tervislikku seisundit, sealhulgas linde ja imetajaid. Linnud, kes on metsikus looduses kõige enam tundlikud teesoola mõjule, ajavad sageli teesoola kristallid segamini seemnete või väikeste kivikestega. Juba väga väikestes kogustes soola tarbimine võib viia mürgistusteni ja kogu kohaliku populatsiooni hukkumiseni. Suuremad eluslooduse esindajad nagu hirved ja põdrad on samuti meelitatud sõiduteele soolakristalle lakkuma, mis võib suurendada liiklusõnnetusi sõidukitega. Lumesulamisvesi võib sisaldada märkimisväärselt suuri koguseid naatriumi ja kloriide, mida paljud loomad janu leevendamiseks sisse joovad ja mistõttu saavad potentsiaalselt mürgistusi, mis tekitavad vedelikupuudust, segasust ja nõrkust lisaks teistele sümptomitele. Teesool võib olla põhjuseks populatsioonide arvukuse vähenemisele soolatundlike liikide seas, vähendades sellega looduslikku mitmekesisust piirkonnas. Taimestiku kahjustumine võib põhjustada märkimisväärset mõju metsloomade väljakujunenud harjumustele, hävitades sellega toiduressursse, varjukohti ning imetamise ja pesapaiku, sillutades teed sisserändavatele liikidele. (PSC, 1993) 18 Pinnavees sisalduvad kloriidid võivad osutuda mürgiseks mitmetele vee-elustiku vormidele, sealhulgas kaladele, selgrootutele, putukatele ja kahepaiksetele. Suurenenud kloriidide sisaldus vees võib ohustada toiduallikate kvaliteeti ja kujutada ohtu liikide ellujäämisele, kasvule või taastootmisele. Kloriidide mürgisus kasvab, kui see on seotud katioonidega nagu kaalium või magneesium, mis võivad eralduda erinevates kogustes teesoola ioonide lahustumisel. Vee soolasusest tingitud stress tundlikele vee-elustiku kommuunidele võib mõjuda liigirikkusele. Soola olemasolu aitab vabastada mürgiseid metalle põhjasetetest, võib pärssida toitainete hulka ja vee hapnikusisaldust, millest kõigest vee-elustik sõltub. (NHDES 2016) Kaks kõige suuremat probleemi lemmikloomade omanike jaoks seoses teesoolade kasutamisega on kloriidide sissesöömina ja käppade tervis. Otsene teesoola sissesöömine, soolaste käppade lakkumine või lumesulamisvee joomine võib esile kutsuda oksendamist, kõhulahtisust, söögiisu langust, niutsumist, liigset janu, depressiooni, nõrkust, madalat vererõhku, orientatsioonikadu, lihasfunktsioonide häireid ja erandlikel juhtudel südame töö tõrkeid, selle seiskumist, koomat ja isegi looma surma. Käppade kokkupuude soolaga võib põhjustada valulikke ärritusi, põletikke ja taldade pragunemist, mis võib viia aeglaselt paranevate infektsioonideni. (ASPCA 2017) 1.2.3. Infrastruktuur ja teed Kloriidiioonid suurendavad veejuhtivust ja kiirendavad korrosiooni. Kloriidid võivad tungida läbi betooni kaitsekihi sildadel ja parkimismajades, kahjustades armeerimisvardaid, seades ohtu sellega konstruktsioonide terviklikkuse. Soolad kahjustavad sõidukeid korrosiooniga, mõjutavad raudtee turvasüsteeme ja elektriliinide taristut, põhjustades lekkeid isolatsioonides ning elektrikadusid, lühiseid ja puidust postide süttimist. Korrosioonikahjustuste ja –kaitsemeetmete hind maanteedel ja sõidukitööstuses on teadaolevalt 16-19 miljardit dollarit aastas. (NHDES 2016) 19 Tänapäeval on selge, et niiskus mõjub asfaltkatetele kolmel viisil – nõrgendades kivimi ja bituumeni vahelist naket, muutes bituumeni olekut ja lagundades kivimaterjali. Kloriidisoolad mõjuvad bituumentitele kui emulgaatorid. Kui soolveega läbiimbunud asfaltsegule rakendub veel dünaamiline koormus (ülesõitva auto poolt teekattes tekitatav hetkeline ülesurve ja sellele järgnev vaakum), võib ilmneda kaks efekti – sideaine eraldumine kivimaterjali pinnalt ning sideaine emulgeerumine ja emulsiooni väljapesemine segust (emulgeeruvad kõige kergemini hästi pindaktiivsed bituumenid). Vee sisseimbumisel ja külmumisel poorses kivimaterjalis tekivad purustavad pinged, mis murendavad tasapisi kivimaterjali jämedamat osa – killustikku. Tänavate kandevõime väheneb teekonstruktsiooni alumiste kihtide ja aluspinnaste märgumisel. Soola kasutamisel teekatte jäätumisvastase regendina suurendatakse teekattele mõjuvate külmumistsüklite arvu. Et asfaltsegude ja nende komponendiks olevate kivimaterjalide külmakindlus on normides määratud teatava tsüklite arvuga, tuleks organiseerida teepinna veerežiim nii, et asfaltkate ei kahjustuks külmumis-sulamistsüklite tõttu. Tsüklite arvu saab vähendada kui talvist soolakasutamist teadlikult piirata või soolane sulavesi kiiresti teelt ära juhtida. Kloriidide kasutamise vähendamine on soodne nii keskkonna kui teedeehituse aspektist. (Hääl 2003) Soomes on uuritud kloriidide kasutamise võimalikku vähendamist koos naastrehvide kasutuse piiramisega. Vaatamata teehoolde, ümbritseva keskkonna ja autode korrosiooni- alaste kulutuste kahanemisele seoses soolatamise ning naastrehvide kasutusmäära vähenemisega Soomes, on täiendavatest liiklusõnnetustest tulenevad kulutused sedavõrd suured, et ühiskondlik summaarne efekt arvatakse olevat negatiivne. (Hääl 2003) 1.2.4. Põhjavesi Põhjavesi on väärtuslik loodusvara, mida tuleks seetõttu kaitsta seisundi halvenemise ja keemilise reostuse eest. See on eriti oluline põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide puhul ja põhjavee kasutamisel joogiveena. Põhjavesi on kõige tundlikum ja kõige suurem mageveekogum Euroopa Liidus ning ennekõike avaliku joogiveevarustuse allikas paljudes piirkondades. Keskkonna tervikuna ja inimeste tervise kaitsmise huvides tuleb kahjulike saasteainete kontsentratsioone põhjavees vältida, seda ära hoida või vähendada. On vaja 20 teha vahet ohtlike ainete, mille põhjavette viimist tuleks ära hoida, ja muude saasteainete vahel, mille põhjavette viimist tuleks piirata. (EN 2006) Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv (EN 2000) käsitleb veekaitset reoainete heidete piiramise ja keskkonnakvaliteedi standardite rakendamise abil. Põhjavee osas on keskkonnastandardite summana käsitletav vee hea seisundi nõue. Üldeesmärk on säilitada põhjavee hea kvantitatiivne ja kvalitatiivne seisund, tagada põhjavee säästlik kasutamine ning kaitse. Seda esmärki aitab saavutada Veeseadus (RT I 1994), mis kohustab kõiki isikuid vältima vee reostamist ja liigvähendamist, veekogude ja kaevude risustamist ning vee-elustiku kahjustamist. Tähtsamad printsiibid, mida tuleb järgida põhjavee hea seisundi saavutamiseks, on (Põhjaveekomisjon 2004):  põhjavee säästlik kasutamine (veemajanduskavad, põhjaveevaru uuringud, vee erikasutusload);  reostuse ärahoidmine (nõuded heidetele, põhjavett mõjutavatele tegevustele, keskkonnaohtlikele objektidele) ja jääkreostuse likvideerimine (hüljatud jäätmed, pinnase ja põhjavee reostus). Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale põhjaveele kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded Sotsiaalministri vastava määrusega (RTL 2003), võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest. Joogivee tootmiseks kasutada kavatsetav põhjavesi klassifitseeritakse piirväärtuste järgi (vt tabel 5). Põhjavett, mille piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, ei tohi valida joogiveeallikaks. 21 Tabel 5. Joogiveeallikana kasutada kavatsetava põhjavee jaotus kvaliteediklasidesse näitajate piirväärtuste alusel (RTL 2003) Kvaliteediklass Kvaliteediklass Kvaliteediklass Jrk nr Näitaja Ühik I II III Keemilised näitajad 1 Ammoonium mg/l 0,5 1,5 2 2 Antimon µg/l 5 5 5 3 Arseen µg/l 10 10 10 4 Baarium mg/l 1 2 4 5 Benseen µg/l 1 1 1 6 Benso(a)püreen µg/l 0,010 0,010 0,010 7 Boor mg/l 1 1 2 8 Elavhõbe µg/l 1 1 1 µS cm-1 9 Elektrijuhtivus 2500 2500 2500 20 ̊C juures 10 Hägusus NTU 1,5 2,0 3,0 Fenoolsed 11 mg/l 0,001 0,001 0,001 ühendid 12 Fluoriid mg/l >1,2-≤1,5 ≥1,5-≤1,7 ≥1,5-≤4,01 13 Kaadmium µg/l 5 5 5 14 Kloriid mg/l 250 250 350 15 Kroom µg/l 50 50 50 16 Lõhn pall 2 2 3 17 Mangaan µg/l 50 100 200 18 Naatrium mg/l 200 200 350 19 Nikkel µg/l 20 20 20 20 Nitraat mg/l 50 50 50 21 Nitrit mg/l 0,5 ≤0,5 ≤1,0 22 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 5 5 23 Pestitsiidid µg/l 0,1 0,1 0,1 24 Plii µg/l 10 10 10 25 Raud µg/l 200 1000 10 000 26 Sulfaat mg/l 250 250 350 27 Seleen µg/l 10 10 10 28 Tsüaniid µg/l 50 50 50 29 Vask mg/l 2 2 2 Vesinikioonide 30 pH ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥6,5 ja ≤9,5 kontsentratsioon 31 Värvus pall 5 5 10 Radioloogilised näitajad 32 Triitium Bq/l 100 100 100 33 Efektiivdoos mSv/aastas 0,10 0,10 0,10 Mikrobioloogilised näitajad PMÜ/100 34 Escherichia coli 0 0 ≤10 ml PMÜ/100 35 Enterokokid 0 0 ≤10 ml Kolooniate arv 36 PMÜ/1 ml 100 100 ≤300 22 ̊C Coli-laadsed PMÜ/100 37 0 0 ≤10 baketrid ml 22 Põhjavee hea seisundi tagamise eesmärgil piiratakse saasteainete emissioone. Selliste piirangute näiteks on Vabariigi Valitsuse määrus „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise meetmed“ (RT I 2013). Määruses puuduvad nõuded kloriidide kontsentratsioonidele. Põhjavee seisund määratakse veemajanduskava koostamisel halvima kvaliteedi- või kvantideedinäitaja väärtuse järgi. Põhjavee hea kvalitatiivne seisund tähendab põhjavee looduslähedast koostist, kui keskkonnakvaliteedi standardeid pole inimtegevuse mõjul ületatud. Kuna põhjavee hea seisundi tagamine on otseselt või kaudselt seotud rahaliste võimalustega, tekib küsimus, kus ja millist reostust ühiskond aktsepteerib. Veeseadus nõuab reostunud põhjavee seisundi parandamist reostaja või kui reostajat pole võimalik kindlaks teha, siis riigi kulul. Paktikas pole täpselt määratletud, millistel tingimustel millises asukohas (kas looduslik ala või tööstuspiirkond) tuleb põhjavesi reostunuks lugeda. Paraku on reostunud põhjavee puhastamine enamasti ka teostamatu või põhjendamatult kallis. Pragmaatiline seiukoht on, et keskkonnakaitseliste meetmetega seotud kulutused peavad olema väiksemad kui ärahoitav eeldatav kahju inimese tervisele või elusloodusele. Senini arvestatakse tulusid ja kulusid üksnes finatsmajanduslikust vaatepunktist ja ei arvestata sotsiaalset tulu ega puhta keskkonna väärtust. Inimtegevuse mõju põhjaveele algas koos alepõllunduse levikuga ning jätkus asulate ning tööstuse tekkega. Ohtlikumad reostusallikad on vedelkütuse ja kemikaalide hoidlad ning tööstusjäätmete prügilad. Põhjaveele on ohtlikud ka lekkivad kanalisatsioonirajatised, reostunud vee juhtimine põhjavette, väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine ning muud tegevused, millega kaasneb vees lahustuvate ohtlike ainete teke või keskkonnaavariide võimalus (vt joonis 3). 23 Joonis 3. Reostuse levik põhjavette ja kaevudesse (Põhjaveekomisjon 2004) Tallinna linna tellimusel on Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituut uurinud kloriidide mõju Tallinna keskkonnaseisundile aastatel 2003-2009 (Hääl 2008, 2009), kasutades selleks Eesti Geoloogiakeskuse OÜ ja Harjumaa Keskkonnateenistuse andmebaase. Pikimad põhjavee kloriidiooni sisalduse andmeread saavad alguse 1960. aastatest ja neile tuginedes tegid uuringu koostajad järelduse, et tänaseks on kloriidide sisaldused põhjavees paljudes kohtades ohtlikult tõusnud. Näiteks kui vaatluspuurkaev 715A kloriidide sisaldus oli kuni 1974. aastani suhteliselt stabiilselt 10-20 mg/l, siis 2008. aastal mõõdeti kloriidide sisalduseks 152 mg/l. Uuringu koostajad võtsid lisaks ka teekattest kuni 15 m kauguselt pinnaseproove, ning leidsid suuri kloriidide sisaldusi: näiteks 2008. aastal Õismäe teel õhuseire jaama vahetust lähedusest, 2 m kaugusel kõnniteest võetud proovi kloriidide sialdus oli 1340 mg/l. Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette – need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt – need on kaitstud 24 põhjaveega alad. Kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb põhjaveekihi kaitse vajadusest ning majanduslikest kaalutlustest lähtudes rakendada erineva rangusega kaitsenõudeid. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline aktiivsus. Reoaine liikumine pinnases ülevalt alla toimub koos infiltreeruva sademeveega raskusjõu mõjul või reoaine hajumise teel. Põhjavee kaitstus suureneb kui survelise põhjavee tase ulatub savikasse kattekihti. Põhjavee kaitstuse hindamiseks konkreetsel alal tuleb teada geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, aeratsioonivöö neeldumismahtu konkreetse reoaine puhul, uurida veepidemete filtratsiooniomadusi, reoaine liikuvust ja lagunemisaega. (Põhjaveekomisjon 2004) Pinnases astub reostunud vesi kontakti pinnaseosakeste, mineraalide ja mikroorganismidega. Osa reoaineid seotakse pinnaseosakeste poolt, osa astuvad keemilistesse reaktsioonidesse ja moodustavad lahustumatuid ühendeid, mis jäävad kivimi pooridesse, kolmas osa ühendeid lagunevad vabadeks ioonideks, veeks ja gaasideks. Kõigi nende protsesside tulemuseks on vee puhastumine, mida nimetatakse isepuhastumiseks. Reostunud põhjavesi puhastub reostunud ja puhta vee segunemisel, reoaine lagunemisel või sidumisel mulla või pinnaseosakeste külge. Reostunud vee segunemisel puhta põhjaveega väheneb reostusainete kontsentratsioon. Kui tegemist on olnud ühekordse reostusega, siis toimub lahjenemine maapinnalähedases veekihis peamiselt igaaastase sademevee infiltratsiooni arvel. Lahjenemisele ja isepuhastusele saab loota peamiselt väikeste ja maapinnalähedaste reostuskollete puhul. Seevastu kloriidioonidest põhjustatud reostus saab vähendeda ainult hajumise ja lahjenemise tulemusena, mis võib suurte põhjavette sattunud soolakoguste puhul võtta pikka aega. (Põhjaveekomisjon 2004) 25 2 MATERJAL JA METOODIKA Käesolev magistritöö analüüsib teehooldetööde raames Eesti riigimaanteedel lume- ja libedusetõrjeks kasutatava teesoola võimalikku keskkonnamõju, võttes aluseks asjakohase kirjanduse põhitõed ning olemasolevad Maanteeameti Keskkonnatalituse pinnase ja sademevee ning põhjavee riikliku seire andmed. Analüüsi käigus võrreldakse sademevee ja põhjavee seireandmeid – kloriidide sisaldust – joogiveele Sotsiaalministri määruses nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ (RTL 2003) kehtestatud piirväärtusega (250 mg/l) ja looduslike kloriidide sialduse fooniga. Pinnase seireandmeid võrreldakse pinnase loodusliku kloriidide sisalduse fooniga 100 mg/kg (Yaalon 1963). Vastavalt andmete olemasolule võrreldakse kloriidide sisalduse muutust kevad-sügis perioodidel ning aastate lõikes. Eraldi piirmäärasid kloriidide sisalduse reostusnäitajate kohta pinnases ning sademevees pole Eestis kehtestatud. Seireandmete väljavõtted kloriidide sisaldusest ning nende koguste võrdlemine sademete loodusliku kloriidide kontsentratsiooniga, põhjavee keskmise kloriidide kontsentratsiooniga, joogiveele kehtestatud piirmääradega ning pinnase üldise loodusliku kloriidide kontsentratsiooniga peegeldavad otseselt teesoolade jõudmist looduskeskkonda, andes võimaluse hinnata hooldemeetodi reaalset keskkonnamõju ning vajadust teesoolade kasutamise piiramiseks. Maanteede puhul sõltub mõju keskkonnale, sealhulgas looduskeskkonnale suuresti transpordi liiklusintensiivsusest. Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuringu (AS Kobras ja AS Maves 2012) kohaselt võivad autoliiklusega kasnevate ohtlike ühendite emissioonid olulist mõju avaldada ehk liiklusmagistraalide sademevett tuleks puhastada liiklusintensiivsuse 30 000 autot/ööpäevas juures ning tundlikumate alade puhul soovitatakse sademevee käitlusvajadust analüüsida alates liiklusintensiivsuse 15 000 autot/ööpäevas korral. Sellise liiklussagedusega maanteelõike on Eestis kokku 9, neist 8 Tallinna ümbruses ning 1 Jõhvi lähedal. 26 Maanteeameti seirete proovid võetakse põhjavee sesoonse toitumise tõttu üldiselt kaks korda aastas – kevadel, kohe pärast lume sulamist ja sügisel, peale suvise autosõidu kõrghooaja lõppemist. Kuna sademed on põhjavee toitumise esmane allikas, siis on nende keemiline koostis ka põhjavee koostise formeerumisel esmajärgulise tähtsusega. Laboris määratakse Pb, Cd, Hg, Ni, As, Zn ja Cl sisaldused. Proovid võtab ja laborianalüüsid teostab Maanteeameti lepingupartner OÜ Keskkonnauuringute Keskus. Pinnase- ja veeproovide võtmine teostatakse Keskkonnaministri määruse nr 30 „Proovivõtumeetodid“ nõudeid järgides. (MNT 2016) 2.1 Pinnase seire Alates 2015. aastast teostab Maanteeameti Keskkonnatalitus pinnase seiret suuremate põhimaanteede ääres. Seire läbiviimiseks rajatud proovivõtupunktid on määratud arvestusega, et üks punkt oleks ühel maanteel kohas liiklussagedusega üle 10 000 auto/ööpäevas ja teine punkt samal maanteel kohas liiklussagedusega alla 10 000 auto/ööpäevas. Proovivõtukohad (vt joonis 4) on määratud Tallinnast väljuvatel suundadel Tallinn – Tartu, Tallinn – Pärnu ja Tallinn – Narva, igal teel kaks proovivõtupunkti mõlemal pool teed, kokku 12 punkti. Punktidest võetakse 30 cm sügavuselt proovid 1 meetri kaugusel asfaldi servast, 20 meetri kaugusel tee äärmise sõiduraja teljest ja 50 meetri kaugusel tee äärmise sõiduraja teljest. Proovide katsemeetodiks kasutatakse STJ nr V6, mis põhineb standardil EVS-EN ISO 10304-1 „Vee kvaliteet. Lahustunud fluoriid-, kloriid-, nitrit-, ortofosfaat-, bromiid-, nitraat- ja sulfaatioonide sisalduse määramine, kasutades ioonvahetus-vedelikkromatograafiat. Osa 1: Meetod madala reostusega vee jaoks . (MNT 2016) 27 Joonis 4. Pinnase seire proovivõtukohtade asukohad 2015 (MNT 2016) 2015. aastal moodustati pinnase seiramiseks suuremate põhimaanteede ääres 36 proovivõtupunkti 6 proovivõtukohta: Nehatule, Ruule, Lehmjale, Patikale, Jälgimäele ja Pällule (vt tabel 6). Kevadised proovid võeti 14. mail ning sügisesed proovid 23. septembril. Proovide analüüsil laboris toodi välja kloriidide sisalduse tulemused alates 30 mg/kg. Tabel 6. Pinnase seire proovivõtukohad suuremate põhimaanteede ääres 2015. aastal Proovi Proovivõtukoha Proovivõtukoha Proovivõtukoha Proovivõtukoha täpsustus nr nimi koordinaat X koordinaat Y N1P1 Paremal,1m asfaldi servast 6590098 552221 N1P2 Paremal, 20m telgjoonest 6590098 552221 N1P3 Paremal, 50m telgjoonest 6590061 552236 Nehatu Vasakul, 1m asfaldi N1V1 6590151 552269 servast N1V2 Vasakul, 20m telgjoonest 6590155 552264 N1V3 Vasakul, 50m telgjoonest 6590188 552264 N2P1 Paremal,1m asfaldi servast 6589184 568011 N2P2 Ruu Paremal, 20m telgjoonest 6589177 568013 N2P3 Paremal, 50m telgjoonest 6589140 568013 28  Tabeli 6 järg Proovi Proovivõtukoha Proovivõtukoha Proovivõtukoha Proovivõtukoha täpsustus nr nimi koordinaat X koordinaat Y Vasakul, 1m asfaldi N2V1 6589222 568000 servast N2V2 Ruu Vasakul, 20m telgjoonest 6589225 568000 N2V3 Vasakul, 50m telgjoonest 6589252 567993 N3P1 Paremal,1m asfaldi servast 6581540 548767 N3P2 Paremal, 20m telgjoonest 6581536 548760 N3P3 Paremal, 50m telgjoonest 6581516 548736 Lehmja Vasakul, 1m asfaldi N3V1 6581560 548789 servast N3V2 Vasakul, 20m telgjoonest 6581566 548794 N3V3 Vasakul, 50m telgjoonest 6581392 548815 N4P1 Paremal,1m asfaldi servast 6574936 553474 N4P2 Paremal, 20m telgjoonest 6574933 553469 N4P3 Paremal, 50m telgjoonest 6574916 553441 Patika Vasakul, 1m asfaldi N4V1 6574962 553502 servast N4V2 Vasakul, 20m telgjoonest 6574964 553509 N4V3 Vasakul, 50m telgjoonest 6574982 553538 N5P1 Paremal,1m asfaldi servast 6577454 534411 N5P2 Paremal, 20m telgjoonest 6577456 534409 N5P3 Paremal, 50m telgjoonest 6577477 534383 Jälgimäe Vasakul, 1m asfaldi N5V1 6577436 534441 servast N5V2 Vasakul, 20m telgjoonest 6577432 534447 N5V3 Vasakul, 50m telgjoonest 6577413 534473 N6P1 Paremal,1m asfaldi servast 6566803 527285 N6P2 Paremal, 20m telgjoonest 6566816 527273 N6P3 Paremal, 50m telgjoonest 6566844 527254 Pällu Vasakul, 1m asfaldi N6V1 6566791 527293 servast N6V2 Vasakul, 20m telgjoonest 6566791 527301 N6V3 Vasakul, 50m telgjoonest 6566764 527319 2016. aastal moodustati pinnase seiramiseks suuremate põhimaanteede ääres 10 proovivõtukohas 53 proovivõtupunkti, millest 30 kevadel ja 23 sügisel. Kevadised 7 proovivõtukohta moodustati: Jälgimäele, Saugale, Nurmele, Kangrule, Tammemäele, Männikule, Tartu ringteele (vt tabel 7). Sügisesed 4 proovivõtukohta moodustati: Rannamõisa teele, Meremõisasse, Kumnale ja Laabile (vt tabel 8). Kevadised proovid 29 võeti 12. ja 14. aprillil ning sügisesed proovid 13. septembril. Proovide analüüsil laboris toodi välja kloriidide sisaldus alates 30 mg/kg. Tabel 7. Pinnase seire proovivõtukohad suuremate põhimaanteede ääres 2016. aasta kevadel Proovi- Proovivõtukoha Proovivõtukoha Proovi nr võtukoha Proovivõtukoha täpsustus koordinaat X koordinaat Y nimi JP1 Paremal, 1m asfaldi servast 6575202 534966 JP2 Paremal, 20m telgjoonest 6575221 534963 JP3 Paremal, 50m telgjoonest 6575246 534959 Jälgimäe JV1 Vasakul, 1m asfaldi servast 6575195 534969 JV2 Vasakul, 20m telgjoonest 6575195 534969 JV3 Vasakul, 50m telgjoonest 6575144 534981 PP1 Paremal, 1m asfaldi servast 6476117 528908 PP2 Sauga Paremal, 20m telgjoonest 6476114 528893 PP3 Paremal, 50m telgjoonest 6476119 528861 PV1 Vasakul, 1m asfaldi servast 6476116 528918 PV2 Nurme Vasakul, 20m telgjoonest 6476118 528937 PV3 Vasakul, 50m telgjoonest 6476111 528973 KP1 Paremal, 1m asfaldi servast 6579918 543895 KP2 Paremal, 20m telgjoonest 6579912 543879 KP3 Paremal, 50m telgjoonest 6579900 543845 Kangru KV1 Vasakul, 1m asfaldi servast 6579920 543910 KV2 Vasakul, 20m telgjoonest 6579926 543927 KV3 Vasakul, 50m telgjoonest 6579930 543955 MP1 Paremal, 1m asfaldi servast 6575090 539958 MP2 Tammemäe Paremal, 20m telgjoonest 6575107 539955 MP3 Paremal, 50m telgjoonest 6575147 539943 MV1 Vasakul, 1m asfaldi servast 6579079 539956 MV2 Männiku Vasakul, 20m telgjoonest 6575064 539954 MV3 Vasakul, 50m telgjoonest 6575029 539952 TP1 1264 Paremal, 1m asfaldi servast 6471021 657448 TP2 1266 Paremal, 20m telgjoonest 6471010 657434 TP3 1395 Tartu, Paremal, 50m telgjoonest 6470993 657409 TV1 1475 Ringtee 89 Vasakul, 1m asfaldi servast 6471025 657457 TV2 1479 Vasakul, 20m telgjoonest 6471035 657472 TV3 1482 Vasakul, 50m telgjoonest 6471053 657496 30 Tabel 8. Pinnase seire proovivõtukohad suuremate põhimaanteede ääres 2016. aasta sügisel Proovi Proovi- Proovivõtukoha Proovivõtukoha Proovivõtukoha täpsustus nr võtukoha nimi koordinaat X koordinaat Y TaP2 Paremal, 20m telgjoonest 6588500 533697 TaP3 Paremal, 50 m telgjoonest 6588524 533709 Rannamõisa tee TaV1 Vasakul, 1m asfaldi servast 6588475 533684 14C TaV2 Vasakul, 20m telgjoonest 6588465 533678 TaV3 Vasakul, 50m telgjoonest 6588434 533666 KJP1 Paremal, 1m asfaldi servast 6583903 516694 KJP2 Paremal, 20m telgjoonest 6583903 516708 KJP3 Paremal, 50m telgjoonest 6583912 516733 Meremõisa KJV1 Vasakul, 1m asfaldi servast 6583900 516683 KJV2 Vasakul, 20m telgjoonest 6583887 516674 KJV3 Vasakul, 50m telgjoonest 6583875 516647 KP1 Paremal, 1m asfaldi servast 6574896 524802 KP2 Paremal, 20m telgjoonest 6574908 524812 KP3 Paremal, 50m telgjoonest 6574930 524826 Kumna KV1 Vasakul, 1m asfaldi servast 6574874 524794 KV2 Vasakul, 20m telgjoonest 6574861 524785 KV3 Vasakul, 50m telgjoonest 6574843 524774 HP1 Paremal, 1m asfaldi servast 6584698 534240 HP2 Paremal, 20m telgjoonest 6584713 534231 HP3 Paremal, 50m telgjoonest 6584729 534205 Laabi HV1 Vasakul, 1m asfaldi servast 6584689 534247 HV2 Vasakul, 20m telgjoonest 6584676 534256 HV3 Vasakul, 50m telgjoonest 6584652 534274 2.2 Sademevee seire Maanteeameti Keskkonnatalituse sademeveeseire väljatöötamisel määrati, et maanteeteega risti olevatest suurtest veevastuvõtjatest ehk peakraavidest, mis suubuvad kaitsealustesse veekogudesse, võetakse proovid mõlemal pool teed 30 meetri kauguselt ning peakraavidesse suubuvatest maanteekraavidest 10 meetri kauguselt enne suubumist peakraavi. Statsionaarsed seirepunktid on rajatud Tallinna, Pärnu, Tartu ja Jõhvi ümbrusesse, kus põhimaanteede liiklussagedus on ligikaudu 15 000 autot/ööpäevas. Maanteeameti sademevee seire proovides analüüsitakse kloriidide sisaldust alates 2015. aastast. Proovide katsemeetod EVS-EN ISO 9297. (MNT 2016) 31 2015. aastal võeti sademevee seiramiseks suuremate põhimaanteede ääres 33 proovi 14 proovivõtukohas, 14 proovi teekraavidest, 8 proovi peakraavidest, 4 proovi ojadest, 6 proovi jõgedest ning 3 proovi sademevee väljalasetest (vt tabel 9). Kevadised proovid võeti 24. märtsil ning sügisesed proovid 29. septembril. Proovide analüüsil laboris toodi välja kloriidide sisalduse tulemused alates 3 mg/l. 2016. aastal võeti sademevee seiramiseks suuremate põhimaanteede ääres 46 proovi, millest kevadel 22 proovi ja sügisel 26 proovi (vt tabel 9). Kevadised proovid võeti 29. märtsil 12 proovivõtukohas, 10 proovi teekraavidest, 4 proovi peakraavidest, 4 proovi ojadest, 6 proovi jõgedest ning 1 proov Pääsküla jõkke suubuvast sademevee väljalaskest. Sügisesed proovid võeti 17. oktoobril 14 proovivõtukohas, 13 proovi teekraavidest, 4 proovi peakraavidest, 4 proovi ojadest, 4 proovi jõgedest ning 1 proov Pääsküla jõkke suubuvast sademevee väljalaskest . Tabel 9. Sademevee seire proovivõtukohad suuremate põhimaanteede äärsetes veevastuvõtjates Proovi nr Proovivõtu- Proovivõtukoht koha täpsustus 03.2015 09.2015 02.2016 10.2016 Rae vald, Harjumaa, ida poolne 2205;347;87 337;30 - N-252;298;9 Tallinn - Tartu mnt 17. teekraav km Rae vald, Harjumaa, N- N- lääne poolne 1406;359;74 108;331;320 - 259;603;242 Tallinn - Tartu mnt 17. teekraav km N- Saku vald, Harjumaa, põhja poolt 2224;350;7 - - 207;537;314 Juuliku peakraav mnt. N- Saku vald, Harjumaa, lõuna poolt 1418;360;333 - - 178;91;563 Juuliku peakraav mnt. Jõelähtme vald, N- N- põhja poolne 2237;105;123 229;530;321 N-134;84;529 250;596;330 Harjumaa, Tallinn - teekraav Tartu mnt. 25. km Jõelähtme vald, N- N- lõuna poolne 2244;104;691 112;533;543 N-133;93;334 279;600;887 Harjumaa, Tallinn - teekraav Tartu mnt. 25. km Jõhvi vald, Ida- N- N- põhja pool 2305;356;91 146;549;562 - 247;538;547 Virumaa, Kohtla-Järve mnt. peakraav Jõhvi vald, Ida- N- N- lõuna pool 2198;337;129 171;683;66 - 146;528;952 Virumaa, Kohtla-Järve mnt. peakraav Märkus. – proove ei võetud 32  Tabel 9 järg Proovi nr Proovivõtu- Proovivõtukoht koha täpsustus 03.2015 09.2015 02.2016 10.2016 Jõhvi vald, Ida- N- 2268;357;343 176;79;448 N-231;97;2 - Virumaa, Kohtla-Järve ida pool mnt. peakraav Jõhvi vald, Ida- N- lääne pool 2241;351;97 161;691;580 N-239;80;445 - Virumaa, Kohtla-Järve mnt. peakraav N- N- Jõhvi vald, Ida- 2220;107;70 221;44;564 N-215;74;534 281;591;586 ida pool mnt. Virumaa, Kose oja N- N- Jõhvi vald, Ida- lääne pool 2334;349;325 N-108;60;101 137;542;424 236;519;584 Virumaa, Kose oja mnt. Tähtvere vald, N- N- põhja pool 2261;109;81 167;559;585 N-227;82;684 104;577;581 Tartumaa, Jänese mnt. peakraav Tähtvere vald, N- N- lõuna pool 2242;354;61 135;532;80 N-122;78;79 158;527;564 Tartumaa, Jänese mnt. peakraav Luunja vald, Tartumaa, N- N- põhja poolne 2116;352;685 210;687;584 N-236;90;331 135;521;538 Tartu - Räpina - Värska teekraav mnt. 5. km Luunja vald, Tartumaa, N- N- lõuna poolne 2249;353;77 226;689;558 N-229;86;535 141;539;544 Tartu - Räpina - Värska teekraav mnt. 5. km Ülenurme vald, N- N- Tartumaa, Tallinn - lõuna poolne 2306;108;11 - 143;544;346 209;487;334 Tartu - Võru mnt. 186. teekraav km Ülenurme vald, N- N- Tartumaa, Tallinn - põhja poolne 2158;343;242 - 209;339;75 245;542;548 Tartu - Võru mnt. 186. teekraav km N- N- N- Harku vald, Harjumaa, põhja poolne 2272;363;314 234;89;340 171;115;683 121;509;532 Keila jõgi teekraav N- N- N- Harku vald, Harjumaa, lõuna poolne 1427;380;686 230;78;325 110;119;544 229;546;557 Keila jõgi teekraav N- N- N- Kernu vald, Harjumaa, ida pool silda 2277;372;5 111;685;531 235;120;532 108;512;558 Vasalemma jõgi (16) lääne pool N- N- N- Kernu vald, Harjumaa, 2280;369;316 Kernu (14) 122;534;546 149;116;313 112;522;543 Vasalemma jõgi silda Sauga vald, Pärnumaa, N- N- 1346;381;341 114;15;343 N-242;76;533 137;514;339 Tallinn - Pärnu - Ikla ida pool mnt. 116. km, Torni oja Sauga vald, Pärnumaa, N- N- N- 2221;384;690 110;101;61 247;828;333 161;549;550 Tallinn - Pärnu - Ikla lääne pool mnt. 116. km, Torni oja Märkus. – proove ei võetud 33  Tabel 9 järg Proovi nr Proovivõtu- Proovivõtukoht koha täpsustus 03.2015 09.2015 02.2016 10.2016 Tahkuranna vald, N- N- N- N- Pärnumaa, Tallinn - ida poolne 154;118;687 184;105;581 246;102;542 207;547;562 Pärnu - Ikla mnt. km teekraav 138 Tahkuranna vald, N- N- Pärnumaa, Tallinn - lääne poolne N-238;98;72 N-149;503;72 164;368;330 223;333;245 Pärnu - Ikla mnt. km teekraav 139 Audru vald, Pärnumaa, N- N- lääne poolne 1438;362;245 134;87;587 - 227;536;331 Pärnu - Lihula mnt 3. teekraav km Audru vald, Pärnumaa, N- lõuna poolne 2265;371;334 141;547;72 - - Pärnu - Lihula mnt 3. teekraav km Saue vald, Harjumaa, N- N- N- N- 219;378;101 232;92;313 221;103;448 253;594;582 Tallinn - Pärnu mnt., lääne pool Vääna jõgi Saue vald, Harjumaa, N- N- N- 2239;119;692 149;242;326 161;112;530 264;593;541 Tallinn - Pärnu mnt., ida pool Vääna jõgi N- N- Saue vald, Harjumaa, 1. sademevee - - 114;117;346 231;317;332 TOP liiklussõlm väljalask N- N- Saue vald, Harjumaa, 3. sademevee - - 140;374;323 158;23;334 TOP liiklussõlm väljalask Pääsküla jõkke N- N- N- Saue vald, Harjumaa, N-240;94;340 suubuv toruots 176;116;696 228;684;545 299;590;535 TOP liiklussõlm mnt. kõrval Märkus. – proove ei võetud 2.3 Põhjavee seire Põhjavee tugivõrgu seire kuulub ühe alaprogrammina riiklikusse seireprogrammi. Põhjavee seisundi muutusi jälgitakse riiklikul vaatlusvõrgul, mis on koostatud vastavalt Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi nõudmistele ja katab Eesti erinevad põhjavee veekogumid. Põhjaveekogumite seire eesmärgiks on põhjavee keemilise seisundi ja kvantitatiivse seisundi määramine ja muutuste jälgimine. Põhjavee seire raames määratakse põhjaveeproovidest 1 kord aastas järgmised füüsikalis-keemilised näitajad: NH4+, NO2-, NO3-, Na+, K+, Ca2+, Mg, Fe2+, Feüld, Cl-, SO42-, HCO3- ja PHT. Proovivõtu ajal määratakse kohapeal põhjavee hapnikusisaldus, elektrijuhtivus ja pH. Põhjavee tugivõrgu seiret teostab Keskkonnaagentuuri haldamisel OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 34 Seiretöö tegemisel lähtutakse seadusandlikest aktidest (veeseadus, keskkonnaseire seadus, keskkonnaregistri seadus, keskkonnaministri määrus nr 30 "Proovivõtumeetodid", määrus nr 75 „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, põhjaveekogumite seisundiklassidele vastavad keemiliste näitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused ning põhjaveekogumi seisundiklassi määramise kord“ ja määrus nr 25 „Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta“), veepoliitika raamdirektiivist 2000/60/EÜ ja selle seirejuhisest ning põhjaveekaitse direktiivist 2006/118/EÜ. Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi hindamisel lähtutakse keskkonnaministri määruses nr 75 toodud kvaliteedinäitajate väärtustest. (Keskkonnaagentuur) Käesoleva magistritöö raames on vaatluse alla võetud Riigikontrolli aruandes „Teehooldetööd ja järelevalve nende üle“ (Riigikontroll 2012) äramärgitud 10 põhjavee tugivõrgu seirekaevu aastatel 2007-2016, mille asukohad on valitud võimalikult maanteede läheduses (vt joonis 5 ja tabel 10). Joonis 5. Maanteede lähedal asuvad põhjavee seirekaevud (Riigikontroll 2012) 35 Tabel 10. Vaatlusaluste põhjavee seirekaevude asukohad (Keskkonnaagentuur 2016) Mõõtekoha Mõõtekoha Mõõtekoha Mõõtekoht nimetus X-koordinaat Y-koordinaat 23 Kõrgküla 6592330 666077 580-A Sillamäe 6590251 714321 642 Kehra 6577974 575701 725-A Männiku 6579909 543718 922 Sillamäe 6589404 714083 1308 Maidla 6532584 507106 4339 Tartu 6472247 662602 9026 Ahtme 6581360 694796 9208 Aruküla 6580514 560044 Põhja- 19606 6583405 665372 Kiviõli 36 3 TULEMUSED JA ARUTELU 3.1 Kloriidide sisaldus pinnases suuremate põhimaanteede ääres Maanteeameti Keskkonnatalituse 2015. aasta kevadistes pinnase seire proovides (vt tabel 11) ei ületanud kloriidide sisaldus 30 mg/kg sõltumata proovivõtupunkti kaugusest sõiduteest. Sügisestes proovides ületas kloriidide sisaldus 30 mg/kg 2 proovis. Lehmja proovivõtukohas proov N3V2, vasakul, 20 m kaugusel sõidutee telgjoonest, 35 mg/kg kohta ning Jälgimäe proovivõtukohas proov N5P2, paremal, 20 m kaugusel sõidutee telgjoonest, 45 mg/kg kohta. Üheski 2015. aasta pinnase seire proovis ei ületanud kloriidide sisaldus pinnase üldist looduslikku fooni 100 mg/kg. Tabel 11. Kloriidide sisaldused suuremate põhimaanteede äärses pinnases 2015. aastal Proovivõtu aeg Proovivõtukoha Proovi nr Proovivõtukoha täpsustus 05.2015 09.2015 nimi Kloriidide sisaldus mg/kg N1P1 Paremal,1m asfaldi servast < 30 < 30 N1P2 Paremal, 20m telgjoonest < 30 < 30 N1P3 Paremal, 50m telgjoonest < 30 < 30 Nehatu N1V1 Vasakul, 1m asfaldi servast < 30 < 30 N1V2 Vasakul, 20m telgjoonest < 30 < 30 N1V3 Vasakul, 50m telgjoonest < 30 < 30 N2P1 Paremal,1m asfaldi servast < 30 < 30 N2P2 Paremal, 20m telgjoonest < 30 < 30 N2P3 Paremal, 50m telgjoonest < 30 < 30 Ruu N2V1 Vasakul, 1m asfaldi servast < 30 < 30 N2V2 Vasakul, 20m telgjoonest < 30 < 30 N2V3 Vasakul, 50m telgjoonest < 30 < 30 N3P1 Paremal,1m asfaldi servast < 30 < 30 N3P2 Paremal, 20m telgjoonest < 30 < 30 N3P3 Paremal, 50m telgjoonest < 30 < 30 Lehmja N3V1 Vasakul, 1m asfaldi servast < 30 < 30 N3V2 Vasakul, 20m telgjoonest < 30 35 N3V3 Vasakul, 50m telgjoonest < 30 < 30 N4P1 Paremal,1m asfaldi servast < 30 < 30 N4P2 Paremal, 20m telgjoonest < 30 < 30 Patika N4P3 Paremal, 50m telgjoonest < 30 < 30 N4V1 Vasakul, 1m asfaldi servast < 30 < 30 37  Tabeli 11 järg Proovivõtu aeg Proovivõtukoha Proovi nr Proovivõtukoha täpsustus 05.2015 09.2015 nimi Kloriidide sisaldus mg/kg N4V2 Vasakul, 20m telgjoonest < 30 < 30 Patika N4V3 Vasakul, 50m telgjoonest < 30 < 30 N5P1 Paremal,1m asfaldi servast < 30 < 30 N5P2 Paremal, 20m telgjoonest < 30 45 N5P3 Paremal, 50m telgjoonest < 30 < 30 Jälgimäe N5V1 Vasakul, 1m asfaldi servast < 30 < 30 N5V2 Vasakul, 20m telgjoonest < 30 < 30 N5V3 Vasakul, 50m telgjoonest < 30 < 30 N6P1 Paremal,1m asfaldi servast < 30 < 30 N6P2 Paremal, 20m telgjoonest < 30 < 30 N6P3 Paremal, 50m telgjoonest < 30 < 30 Pällu N6V1 Vasakul, 1m asfaldi servast < 30 < 30 N6V2 Vasakul, 20m telgjoonest < 30 < 30 N6V3 Vasakul, 50m telgjoonest < 30 < 30 2016. aasta kevadistes proovides (vt tabel 12) ületas kloriidide sisaldus 30 mg/kg kohta 6 proovivõtukohas 8 proovis, peamiselt 1 meetri kaugusel asfaldist. Pinnase looduslikku kloriidide kontsentratsiooni ületas Tartu Ringtee 89 proovivõtukoha proov TP1 1264, 130 mg/kg, 1 meetri kaugusel asfaldist. Ülejäänud proovides jäi kloriidide sisaldus vahemikku 35-80 mg/kg. Tabel 12. Kloriidide sisaldused suuremate põhimaanteede äärses pinnases 2016. aasta kevadel Proovivõtu aeg Proovivõtukoha Proovi nr Proovivõtukoha täpsustus 04.2016 nimi Kloriidide sisaldus mg/kg JP1 Paremal, 1m asfaldi servast 70 JP2 Paremal, 20m telgjoonest < 30 JP3 Paremal, 50m telgjoonest < 30 Jälgimäe JV1 Vasakul, 1m asfaldi servast 49 JV2 Vasakul, 20m telgjoonest < 30 JV3 Vasakul, 50m telgjoonest < 30 PP1 Paremal, 1m asfaldi servast 59 PP2 Paremal, 20m telgjoonest Sauga < 30 PP3 Paremal, 50m telgjoonest < 30 PV1 Vasakul, 1m asfaldi servast < 30 Nurme PV2 Vasakul, 20m telgjoonest < 30 38  Tabeli 12 järg Proovivõtu aeg Proovivõtukoha Proovi nr Proovivõtukoha täpsustus 04.2016 nimi Kloriidide sisaldus mg/kg PV3 Vasakul, 50m telgjoonest Nurme < 30 KP1 Paremal, 1m asfaldi servast < 30 KP2 Paremal, 20m telgjoonest < 30 KP3 Paremal, 50m telgjoonest < 30 Kangru KV1 Vasakul, 1m asfaldi servast 80 KV2 Vasakul, 20m telgjoonest < 30 KV3 Vasakul, 50m telgjoonest < 30 MP1 Paremal, 1m asfaldi servast 42 MP2 Paremal, 20m telgjoonest Tammemäe < 30 MP3 Paremal, 50m telgjoonest < 30 MV1 Vasakul, 1m asfaldi servast < 30 MV2 Vasakul, 20m telgjoonest Männiku < 30 MV3 Vasakul, 50m telgjoonest 35 TP1 1264 Paremal, 1m asfaldi servast 130 TP2 1266 Paremal, 20m telgjoonest < 30 TP3 1395 Paremal, 50m telgjoonest < 30 Tartu, Ringtee 89 TV1 1475 Vasakul, 1m asfaldi servast 59 TV2 1479 Vasakul, 20m telgjoonest < 30 TV3 1482 Vasakul, 50m telgjoonest < 30 Sügisestes proovides (vt tabel 13) ületas kloriidide sisaldus 30 mg/kg 2 proovis. Rannamõisa tee proovivõtukohas proov TaP2, paremal, 20 m kaugusel sõiduteest, 80 mg/kg ning Laabi proovivõtukohas proov HP3, paremal, 50 m kaugusel sõiduteest, 310 mg/kg, ületades kolmekordselt ka pinnase kloriidide sisalduse üldist looduslikku fooni 100 mg/kg. Tabel 13. Kloriidide sisaldused suuremate põhimaanteede äärses pinnases 2016. aasta sügisel Proovivõtu aeg Proovivõtukoha Proovi nr Proovivõtukoha täpsustus 09.2016 nimi Kloriidide sisaldus mg/kg TaP2 Paremal, 20m telgjoonest 80 TaP3 Paremal, 50 m telgjoonest < 30 Rannamõisa tee TaV1 Vasakul, 1m asfaldi servast < 30 14C TaV2 Vasakul, 20m telgjoonest < 30 TaV3 Vasakul, 50m telgjoonest < 30 39  Tabeli 13 järg Proovivõtu aeg Proovivõtukoha Proovi nr Proovivõtukoha täpsustus 09.2016 nimi Kloriidide sisaldus mg/kg KJP1 Paremal, 1m asfaldi servast < 30 KJP2 Paremal, 20m telgjoonest < 30 KJP3 Paremal, 50m telgjoonest < 30 Meremõisa KJV1 Vasakul, 1m asfaldi servast < 30 KJV2 Vasakul, 20m telgjoonest < 30 KJV3 Vasakul, 50m telgjoonest < 30 KP1 Paremal, 1m asfaldi servast < 30 KP2 Paremal, 20m telgjoonest < 30 KP3 Paremal, 50m telgjoonest < 30 Kumna KV1 Vasakul, 1m asfaldi servast < 30 KV2 Vasakul, 20m telgjoonest < 30 KV3 Vasakul, 50m telgjoonest < 30 HP1 Paremal, 1m asfaldi servast < 30 HP2 Paremal, 20m telgjoonest < 30 HP3 Paremal, 50m telgjoonest 310 Laabi HV1 Vasakul, 1m asfaldi servast < 30 HV2 Vasakul, 20m telgjoonest < 30 HV3 Vasakul, 50m telgjoonest < 30 Kokku võeti aastatel 2015-2016 125 pinnaseproovi, millest 113 proovi (90%) kloriidide sisaldus jäi alla 30 mg/kg, 10 proovi (8%) kloriidide sisaldus jäi vahemikku 35-80 mg/kg ning 2 proovi (2%) kloriidide sisaldus ületas pinnase kloriidide sisalduse üldist fooni 100 mg/kg. Huvitav on asjaolu, et 2015. aasta proovidest leiab suuremaid kloriidide koguseid sügisel, kuid üldiselt on tegemist siiski väikese erinevusega võrreldes kevadiste proovidega (35 ja 45 mg/kg võrreldes <30 mg/kg). 2016. aasta proovidest leiab ootuspäraselt kvantitatiivselt suuremad kloriidide kogused kevadistest proovidest, kuid sügisestes proovides äratab tähelepanu Laabi proovivõtukoha proov HP3 kloriidide sisaldusega 310 mg/kg. Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudis tehtud uuringute kohaselt ulatub teesoola keskkonnamõju 20-30 m kaugusele teest (Hääl 2002). Rootsi uurijad on leidnud suurimad soolade kogused 10 m kaugusel teest, kuid ohtu taimestikule arvestavad kuni 100 m kauguseni (Blomqvist, Johansson 1999). Eelnevaid seisukohti on võimalik mingil määral kinnitada ka Maanteeameti Keskkonnatalituse seireandmete analüüsi tulemuste põhjal. Kuigi suurimad kloriidide sisaldused fikseeriti 1 m kaugusel sõidutee servast, leiti 40 kloriidide kasutamise jälgi ka kahes mõõtmiskohas 20 m kaugusel sõiduteest ning ühel juhul 50 m kaugusel sõiduteest, kus kloriidide sisalduse näitaja oli suurim, koguni 310 mg/kg. On teada, et taimed võtavad mullast mineraalsooli ja vett. Pinnases oleva vee soolasisalduse muutusel liiga suureks, takistub lõpuks täielikult vee liikumine taime, nii et taim lõpuks kuivab. NaCl kontsentratsiooni puhul mullas üle 0,6% (6000 mg/kg), lakkab taimedel igasugune vee imamine mullast. Lisaks pole mulla mikroorganismid kohastunud elama suure soolsusega pinnases. Bakterid ja teised mulla organismid hävivad. Kuna viimased on olulised orgaanilise aine tekitajad, häirub mulla teke. Mulla sõmeraline struktuur kaob, muld tiheneb, mulla vee ja õhusisaldus väheneb, mis lõpuks oluliselt mõjutab mulla viljakust. Viimase vähenemisega halvenevad ka taimede kasvutingimused. (TÜLO) 2015. ja 2016 aasta Maanteeameti Keskkonnatalituse pinnase seire tulemustes ei ületata mulla kriitilist kloriidide sisaldust 6000 mg/kg kohta üheski mõõtekohas, veelenam pole proovide tulemused ligilähedasedki kriitilisele kontsentratsioonile. Pinnase kloriidide sisalduse looduslikku fooni 100 mg/kg ületati ainult 2 proovis, ning needki tulemused olid 20 korda väiksemad kriitilisest tasemest. Nii võiks petlikult arvata, et teesoolade kasutamisel erilist mõju pinnasele ja sealtkaudu taimestikule ning looduskeskkonnale ei avaldu. Kloriidide sisaldused mullas varieeruvad ajaliselt aastate ja vegetatsiooniperioodide lõikes. Kloriidide väljauhtumine oleneb nii mulla huumusesisaldusest kui ka klimaatilistest tingimustest. Maanteeameti Keskkonnatalituse pinnaseseire kevadised proovid võeti 2015. aastal mai kuus ning 2016. aastal aprilli lõpus. See tähendab, et sisuliselt võeti proovid peale kevadist lumesulamisperioodi, mistõttu ei saa proovide tulemusi hinnata adekvaatselt, kuna eeldatavasti on kloriidid selleks ajaks juba pinnasest välja uhutud. Nii võiks omakorda ekslikult järeldada, et kuna kloriidid on väga liikuvad, imbuvad lume- ja jääsulamisvetest kiiresti pinnasesse ning sealt edasi pinna- ja põhjavette, on teesoolamisest tingitud kloriidide sisaldus pinnases küllaltki lühiajaline ja keskkonnamõju mullale seega tühine. 41 Vaatamata sellele, et mulla mõningane ajutine kõrgem kloriidide sisaldus enamasti taimi ei kahjusta, osutub kloriidide liigne sisaldus mullas tihti kahjulikuks seetõttu, et kloriidide väljauhtumisega leostub koos kloriidioonidega ekvivalentses koguses katioonseid toiteelemente – kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja naatriumi. Nii halvenevad taimekasvuks vajalikud tingimused. (Hääl 2003) Käesoleva magistritöö autori hinnangul pole praeguse metoodika kasutamine Maanteeameti Keskkonnatalituse pinnase seire läbiviimiseks ja pinnaseproovide analüüs piisavalt informatiivne. Proove tuleks võtta fikseeritud proovivõtukohtadest tihedamalt kui ainult kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Praegu võetakse proove ja valitakse proovivõtukohtasid küllaltki ebakorrapäraselt, vajalik on ühtede ja samade fikseeritud proovivõtukohtade kasutamine igal aastal. Saamaks selgemat pilti lume- ja libedusetõrje kloriidide sattumisest pinnasesse - kogustest ja mõjuulatusest ning edasiliikumisest - tuleks proove võtta kogu talihooldeperioodi vältel (oktoober – aprill) vähemalt üks kord kuus. 3.2 Sademevee kloriidide sisaldus suuremate põhimaanteede äärsetes veevastuvõtjates Maanteeameti Keskkonnatalituse sademevee seire 2015-2016 aastate proovides ei ületanud kloriidide sisaldus üheski joogivee reostusnäitajatele kehtestatud piirmäära 250 mg/l. Kokku võeti aastatel 2015-2016 113 sademeveeproovi (vt tabel 14). 2015. aasta kevadistes proovides tuvastati kõige väiksem kloriidide sisaldus Vasalemma jõest võetud proovides, kus vastav näitaja jäi alla 3 mg/l. Kõige suurem kloriidide sisaldus tuvastati TOP liiklussõlme 1. sademevee väljalaskest võetud proovis, kus vastav näitaja oli 160 mg/l. Kõigi 2015. aasta kevadel võetud proovide keskmine kloriidide sisaldus oli 50 mg/l. 2015. aasta sügisestes proovides tuvastati kõige väiksemad kloriidide sisaldused Vasalemma jõest ja Torni ojast võetud proovides, kus vastav näitaja jäi alla 3 mg/l. Kõige suurem kloriidide sisaldus tuvastati Pärnu – Lihula maantee 3. km teekraavidest võetud proovides, lääne poolses teekraavis oli vastav näitaja 210 mg/l kohta ja ida poolses 42 teekraavis oli vastav näitaja 200 mg/l. Kõigi 2015. aasta sügisel võetud proovide keskmine kloriidide sisaldus oli 34 mg/l. 2016. aasta kevadistes proovides tuvastati kõige väiksem kloriidide sisaldus taaskord Vasalemma jõest võetud proovides, kus vastav näitaja jäi alla 3 mg/l. Kõige suurem kloriidide sisaldus tuvastati Tartu – Räpina – Värska maantee 5. km proovivõtukohas ja Jänese peakraavi proovivõtukohas võetud proovides, kus kloriidide sisalduse näitajad olid vastavalt 210 mg/l ja 200 mg/l. Kõigi 2016. aasta kevadel võetud proovide keskmine kloriidide sisaldus oli 64 mg/l. 2016. aasta sügisestes proovides tuvastati kõige väiksemad kloriidide sisaldused Jänese lõunapoolsest peakraavist, Tartu – Räpina – Värska maante 5. km põhjapoolssest teekraavist, Tallinn – Pärnu – Ikla maantee 138. km idapoolsest teekraavist ning Pärnu – Lihula maantee 3. km lõunapoolsest teekraavist võetud proovides, kus vastav näitaja oli 3 mg/l. Kõige suurem kloriidide sisaldus tuvastati Kose oja idapoolses proovis, kus vastav näitaja oli 150 mg/l. Kõigi võetud proovide keskmine kloriidide sisaldus oli 18 mg/l. 2016. aasta kevadiste proovide kloriidide sisalduse keskmine suurenemine 50 mg/l - 64 mg/l võrreldes 2015. aasta kevadiste proovidega on seletatav proovivõtu ajastusest. Nimelt 2015. aastal võeti kevadised proovid märtsi lõpus, samas kui 2016. aastal võeti proovid veebruaris, mis on veel korralik talvekuu, ning kus seetõttu kasutatakse ka rohkem teesoolasid kui märtsis. Tabel 14. Kloriidide sisaldus suuremate põhimaanteede äärsetes veevastuvõtjates Proovivõtu aeg Proovivõtukoha Proovivõtukoht 03.2015 09.2015 02.2016 10.2016 täpsustus Kloriidide sisaldus mg/l Rae vald, Harjumaa, Tallinn - ida poolne teekraav 4 17 99 22 Tartu mnt 17. km Rae vald, Harjumaa, Tallinn - lääne poolne 11 17 110 21 Tartu mnt 17. km teekraav Saku vald, Harjumaa, Juuliku põhja poolt mnt. 31 17 - - peakraav Saku vald, Harjumaa, Juuliku lõuna poolt mnt. 31 18 - - peakraav Jõelähtme vald, Harjumaa, põhja poolne 6 24 59 27 Tallinn - Tartu mnt. 25. km teekraav Märkus. – analüüse ei teostatud 43  Tabeli 14 järg Proovivõtu aeg Proovivõtukoha Proovivõtukoht 03.2015 09.2015 02.2016 10.2016 täpsustus Kloriidide sisaldus mg/l Jõelähtme vald, Harjumaa, lõuna poolne 5 24 44 45 Tallinn - Tartu mnt. 25. km teekraav Jõhvi vald, Ida-Virumaa, Kohtla- põhja pool mnt. 6 24 - 11 Järve peakraav Jõhvi vald, Ida-Virumaa, Kohtla- lõuna pool mnt. 6 24 - 10 Järve peakraav Jõhvi vald, Ida-Virumaa, Kohtla- ida pool mnt. 23 24 9 - Järve peakraav Jõhvi vald, Ida-Virumaa, Kohtla- lääne pool mnt. 23 24 9 - Järve peakraav Jõhvi vald, Ida-Virumaa, Kose ida pool mnt. 82 26 52 150 oja Jõhvi vald, Ida-Virumaa, Kose lääne pool mnt. 82 24 40 11 oja Tähtvere vald, Tartumaa, Jänese põhja pool mnt. 133 7 200 4 peakraav Tähtvere vald, Tartumaa, Jänese lõuna pool mnt. 120 6 200 3 peakraav Luunja vald, Tartumaa, Tartu - põhja poolne 120 6 210 3 Räpina - Värska mnt. 5. km teekraav Luunja vald, Tartumaa, Tartu - lõuna poolne 110 6 200 4 Räpina - Värska mnt. 5. km teekraav Ülenurme vald, Tartumaa, lõuna poolne Tallinn - Tartu - Võru mnt. 186. 120 6 - 11 teekraav km Ülenurme vald, Tartumaa, põhja poolne Tallinn - Tartu - Võru mnt. 186. 120 6 - 11 teekraav km põhja poolne Harku vald, Harjumaa, Keila jõgi 5 8 8 <20 teekraav lõuna poolne Harku vald, Harjumaa, Keila jõgi 5 7 7 11 teekraav Kernu vald, Harjumaa, ida pool silda (16) <3 <3 <3 4 Vasalemma jõgi Kernu vald, Harjumaa, lääne pool Kernu <3 <3 <3 4 Vasalemma jõgi (14) silda Sauga vald, Pärnumaa, Tallinn - Pärnu - Ikla mnt. 116. km, Torni ida pool 5 5 7 4 oja Sauga vald, Pärnumaa, Tallinn - Pärnu - Ikla mnt. 116. km, Torni lääne pool 4 <3 7 4 oja Tahkuranna vald, Pärnumaa, Tallinn - Pärnu - Ikla mnt. km ida poolne teekraav 14 23 7 3 138 Märkus. – analüüse ei teostatud 44  Tabeli 14 järg Proovivõtu aeg Proovivõtukoha Proovivõtukoht 03.2015 09.2015 02.2016 10.2016 täpsustus Kloriidide sisaldus mg/l Tahkuranna vald, Pärnumaa, lääne poolne Tallinn - Pärnu - Ikla mnt. km 16 25 6 4 teekraav 139 Audru vald, Pärnumaa, Pärnu - lääne poolne 100 210 - 3 Lihula mnt 3. km teekraav Audru vald, Pärnumaa, Pärnu - lõuna poolne 100 200 - - Lihula mnt 3. km teekraav Saue vald, Harjumaa, Tallinn - lääne pool 12 18 16 21 Pärnu mnt., Vääna jõgi Saue vald, Harjumaa, Tallinn - ida pool 13 17 16 21 Pärnu mnt., Vääna jõgi Saue vald, Harjumaa, TOP 1. sademevee 160 110 - - liiklussõlm väljalask Saue vald, Harjumaa, TOP 3. sademevee 46 80 - - liiklussõlm väljalask Pääsküla jõkke Saue vald, Harjumaa, TOP suubuv toruots mnt. 37 26 31 27 liiklussõlm kõrval Keskmine väärtus 50 34 64 18 Märkus. – analüüse ei teostatud Kuigi seireandmeid on vaid kahe aasta kohta, võiks Maanteeameti Keskkonnatalituse sademevee seire andmete põhjal olla tõestatud talvise lume- ja libedusetõrje teesoolade jõudmine looduskeskkonda, mida ilmestavad hästi kaitsealustesse veekogudesse suubuvate tee peakraavide kevadiste proovide suuremad kloriidide kontsentratsioonid võrreldes sügiseste proovidega. Pärast talihooldeperioodi lõppu kloriidide kontsentratsioonid vähenevad, kuna teesoola juurde ei puistata, ning olemasolevad kloriidioonid kas imbuvad läbi kraavipõhja pinnasesse või liiguvad sademeveega koos edasi ojadesse ja jõgedesse. Eesti riikliku välisõhu seire allprogrammi sademete keemia seire (Keskkonnaagentuur) 2015-2016 aasta andmete põhjal olid sademete keskmised kloriidide sisaldused märtsist novembrini 1 mg/l ning talvekuudel detsembrist veebruarini 2 mg/l, samas kui Maanteeameti Keskkonnatalituse sademevee seirete aasta keskmised jäid vahemikku 18-64 mg/l. 45 Huvitav tähelepanek ilmneb mõnes väiksema kloriidide kontsentratsiooniga proovide kevad-sügiseses võrdluses, näiteks Kohtla-Järve peakraavi ja Tallinna – Tartu maantee 25. km teekraavi proovid, kus kloriidide sisaldus sügiseks hoopis mõnevõra suureneb. Antud juhul võib oletada, et nendes konkreetsetes proovivõtukohtades on kraavid hästi kindlustatud, ning takistatud on sademevee pinnasesse imbumine. Samal ajal võib olla tegemist lokaalsete lohkudega kraavis, kust vesi ka edasi ei voola, vaid seisab ning tänu vee aurustumisele atmosfääri, proovivõtukohas kloriidide kontsnetratsioon hoopis suureneb. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit, naftaprodukte ning ohtlikke aineid, peamiselt raskemetalle (MNT 2016). Kuna raskemetallide sisaldused on korrelatsioonis kloriidide sisaldusega, kloriidid ise on väga liikuvad, kiirendavad nad raskemetalliühendite transporti looduskeskkonda. Sademevee mõju veekogule sõltub sademevee kogusest ja koostisest, veekogumi seisundist ning eesvoolu tundlikkusest. Erilist tähelepanu väärib sadevete juhtimine kaitstavatesse veekogudesse ja elupaikadesse, sealhulgas joogiveeallikatesse. (Hääl 2009) Praeguse liikluskoormuse järgi võib hinnata maanteede sademeveelasud vähe tähtsa punktkoormusallikana, sest pinnaveekogumite valgalad on reeglina suured ja maanteede asfaltpinnad jäävad alla 5% valgalast (Infragate 2013). Magistritöö autori hinnangul tuleks aga Maanteeameti Keskkonnatalituse sademevee seire programmi metoodikat täiustada. Praegu pole selge, kui suur osa sademevees sisalduvatest kloriididest imbub läbi kraavipõhja pinnasesse ja sealt edasi põhjavette, kui suur osa liigub sademeveega mööda kraave edasi pinnaveekogudesse, jõgedesse ja ojadesse. Sel põhjusel tuleks rajada sademevee seirepunktidesse lisaks ka pinnase seirepunktid. Samuti tuleks suurendada proovide võtmise tihedust kahelt korralt aastas vähemalt ühele korrale kuus vahemikus oktoober-aprill (talihooldeperiood). Kokkukogutava sademevee kõikidele piirnormidele absoluutse vastavuse tagamine igal ajahetkel on äärmiselt kallis ja ilmselt ka võimatu, aga rakendada tuleks asjakohaseid meetmeid vähendamaks sademeveekoormust pinnaveele. Keskkonnamõju vähendavate lahenduste rajamine oleks mõistlik teede ja tänavate rekonstrueerimise käigus, mis võiks olla eraldi eesmärgiks ka Teede arengukavas. 46 Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuringu (AS Kobras ja AS Maves 2012-2013) andmetest lähtuvalt ettepanek sademevee osalise puhastamise lahenduse osas – rakendada maksimaalselt puhverkraave ja puhverribasid sademeveekoormuse vähendamiseks eesvooludele. Selleks oleks kõige mõistlikum kindlustada teekraavide seinad vähetundliku taimestikuga, pikendamaks pindmist äravoolu ning kraavi põhjas kasutada jämedat killustikku. 20 m enne teekraavi suubumist veevastuvõtjasse tuleks rajada 7-meetriste vahedega kolm kividest laotud tammi kõrgusega 2/3 kraavi sügavusest. Kuigi selline lahendus ei takista kloriidide liikumist pinnavette, aitab see rahustada veevoolu, hoiab kinni heljumit ning selle küljes olevaid raskemetalle. Lisaks kleepub võimalik naftasaadus tammi kivimaterjalile. Muidugi tuleb kraave ka perioodiliselt kontrollida ja puhastada, kuna setete täiskandumisel võivad need osutuda eri vooluhulkade juures ise vee koormusallikaks ning puhastusefekti ei toimuks. Kaitsmata põhjaveega aladel ning lähedal asuvate maapinnalähedast põhjavett kasutatvate kaevude olemasolul tuleb kogumissüsteemid ja puhastussüsteemid rajada vettpidavad. Juhtides teelt koguneva sademevee äravoolukraavide ja dreenitorudega pinnavette, väheneb ühtlasi ka kloriidide sattumine põhjavette. 3.3Kloriidide sisaldus maanteeäärsetes põhjavee seirekaevudes Aastatel 2007-2016 teostati perioodil juuli-oktoober 10 maanteelähedases põhjavee tugivõrgu seirekaevus 89 põhjavee kloriidide sisalduse mõõtmist (vt tabel 15 ja joonis 6).Vaatlusaluste seirekaevude 10 aasta proovide keskmine kloriidide sisaldus oli 298 mg/l kohta, ületades joogiveele kehtestatud piirnormi 250 mg/l, samas kui kõigi põhjavee tugivõrgu seirekaevude 10 aasta keskmine kloriidide sisaldus oli 86 mg/l ning looduslikes tingimustes jääb põhjavee kloriidide sisaldus 2-20 mg/l (Hääl 2009). Vaatlusaluste mõõtekohtade 10 aasta keskmine kloriidide sisaldus oli suurem joogiveele kehtestatud piirnormist 250 mg/l 6 seirekaevus: 580-A Sillamäe, 380 mg/l; 642 Kehra, 260 mg/l; 922 Sillamäe, 591 mg/l; 4339 Tartu, 278 mg/l; 9026 Ahtme, 728 mg/l; 19606 Põhja- Kiviõli, 269 mg/l. Perioodil 2012-2016 ei teostatud igaaastaseid mõõtmisi järjepidevalt mõõtekohtades 23 Kõrgküla, 642 Kehra, 922 Sillamäe ning 9026 Ahtme, mistõttu 47 vaatlusperioodi viimaste aastate keskmised tulemused oleksid võinud kõigi ärajäänud mõõtmiste arvelt olla mõnevõrra kõrgemad. Joogiveele kehtestatud piirnormi ei ületatud mõõtekohtades 725-A Männiku ja 9208 Aruküla ühelgi vaatlusalusel aastal. Mõõtetulemuste poolest eristuvad teistest aasta 2013, mil kõik mõõtetulemused jäid allapoole joogiveele kehtestatud piirnormi 250 mg/l ja aasta 2016, mil kõigi vaatlusaluste mõõtekohtade keskmine kloriidide sisaldus jäi allapoole joogiveele kehtestatud piirnormi. Joonis 6. Maanteelähedaste põhjavee seirekaevude kloriidide sisaldus aastatel 2007-2016 48 Tabel 15. Maanteelähedaste põhjavee seirekaevude kloriidide sisaldus aastatel 2007-2016 Mõõtmisaeg Mõõtekoha Mõõtekoht 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Keskmine nimetus Kloriidide sisaldus mg/l 23 Kõrgküla 198 148 135 41 71 361 120 - 112 98 143 580-A Sillamäe 261 253 388 421 463 545 198 455 395 423 380 642 Kehra 251 266 263 263 257 - - - - - 260 725-A Männiku 26 99 56 75 66 84 93 94 103 105 80 922 Sillamäe 589 573 583 586 587 585 - 573 658 585 591 1308 Maidla 97 128 183 207 198 187 168 268 279 280 200 4339 Tartu 336 349 404 413 380 206 179 171 213 133 278 9026 Ahtme 735 715 691 710 758 756 - - - - 728 9208 Aruküla 215 182 227 238 218 229 225 221 237 224 222 19606 Põhja-Kiviõli 149 354 533 307 659 215 132 104 127 105 269 Vaatlusaluste seirekaevude 286 307 346 326 366 352 159 269 266 244 - aasta keskmine Kõigi põhjavee seirekaevude aasta keskmine 84 104 88 87 93 84 85 79 80 78 86 Märkused: 1. Rasvases kirjas väärtused tähistavad joogiveele kehtestatud piirnormi 250 mg/l ületamist 2. Analüüse ei teostatud 49 Järelpäringust Keskkonnaministeeriumile (Riigikontroll 2012) selgub, et vaatluse alla võetud maanteede lähedal asuvate seirepuurkaevude kõrgendatud kloriidide sisaldus ei ole põhjustatud mitte teehooldel kasutatavatest kloriididest, vaid merevee intrusioonist või aluskorra soolase vee intrusioonist põhjaveekihti. Merevee mõju põhjaveekihile iseloomustavad näiteks Pärnumaal ja Saaremaal asuvad puurkaevud, kristalliinse aluskorra soolade mõju on vaadeldav aga Tartumaa ja Ida-Virumaa kaevudes, välja arvatud Sillamäe linnas, kus on täiendav merevee sissetung põhjaveekihti. Kloriidide sisaldus välja valitud maanteeäärsetes põhjavee seirekaevudes on olnud kõrge juba nende rajamise ajal, ning hilisem kloriidide sisalduse tõus on tingitud põhjavee tarbimise intensiivsusest ja sellest põhjustatud depressiionilehtri ulatusest, mitte teehooldes kasutatavatest kloriididest. Teede talvise teehoolduse mõju keskkonnale avaldub maapinnalähedase põhjavee keemilise koostise muutumises. Sügavates puurkaevudes võib olla suhteliselt palju kloriide, sügaval lasuvates veekihtides on kõrgenenud kloriidide sisaldused looduslikku päritolu, rannikualal ka merevee mõju näitajad. Seetõttu pole olemasolevaid maanteelähedasi põhjavee seirekaevusid võimalik teesoolade keskkonnamõju hindamiseks kasutada. Jäätõrjekemikaalide mõju täpsemaks hindamiseks on vajalik teada suurema koormusega teelõikudel (≥15 000 autot/ööpäevas) ja põhjavee kaitsmata toitealadel aastas teehooldel kasutatavaid kemikaalide koguseid, mille põhjal saab teha üldistusi, kontrollides teeäärsete spetsiaalselt selleks otsatarbeks rajatud madalate maapinnalähedast põhjavett kasutavate alla 10 meetri sügavuste vaatluspuurkaevude veekeemiat. Proove tuleks võtta sagedamini kui üks kord aastas, optimaalne võiks olla proovide võtmine üks kord kuus, saamaks selgust kloriidide jõudmisest põhjavette ning võimalikust edasiliikumisest või püsimajäämisest. Vajalik on vastav kokkulepe teehooldajatega kasutatavate soolakoguste andmete saamiseks konkreetsetes lõikudes. 50  3.4 Järeldused ja ettepanekud Käesoleva magistritöö autori arvates pole olemasolevate Maanteeameti Keskkonnatalituse pinnase- ja sademeveeseirete praegu kasutatav metoodika piisav riigimaanteede teehooldetöödel lume- ja libedusetõrjeks kasutatavate kloriidide keskkonnamõju adekvaatseks hindamiseks. Põhjavee tugivõrgu seirekaevud aga ei sobi oma asukoha ja sügavuse tõttu teesoolade keskkonnamõju hindamiseks üldse, kuna nende kloriidide sisaldus on põhjustatud eelkõige merevee või aluskorra soolase vee intrusioonist põhjaveekihti. Siiski on olemasolevate seireandmete põhjal teatud üldistusi teesoolade keskkonnamõju ulatusest võimalik teha. Kuigi Maanteeameti Keskkonnatalituse sademevee seireproovide tulemused ei ületa joogiveele kehtestatud kloriidide reostusnäitajate piirnorme, ületatakse siiski pinnase ja sademevee proovides kloriidide sisalduse looduslikke kontsentratsioone. Et põhiproovid on võetud ühekordselt talihooldeperioodi lõpus, mil lumesulamisveega võivad kloriidid olla juba edasi liikunud, ei pruugi näitajad olla maksimaalsed ning jääb oht, et soolatamishooaja keskel ületatakse ikkagi ka joogivee reostusnäitajatele lubatud piirnorme. Keskmiselt kasutatakse Eesti riigimaanteedel talihooldetööde käigus kloriide 35 000 tonni aastas (Riigikontroll 2012). Soolatatavate riigimaanteede (peamiselt põhi- ja tugimaanteed) pikkuseks on ligikaudu 4 000 km ja seega võiks tinglikult öelda, et Eesti riigimaanteedel kasutatakse lume- ja libedusetõrjeks kloriide keskmiselt 8 tonni/km aastas. Pinnavee äravoolu puudumisel ning arvestades, et sademetest infiltreerub põhjavette aastas 200 mm (AS Kobras ja AS Maves), oleks teesoola kasutamisel 8 tonni/km 50 m laiusel teemaal aastas moodustuvas põhjaveekihis kloriidide kontsentratsioon 488 mg/l, mis ületaks joogivee reostusnäitajale kehtestatud piirmäära ligi kahekordselt. Eesti teedel on enamasti aga sademeveekraavid ning juhtides teedelt koguneva sademevee äravoolukraavidega pinnavette, väheneb kloriidide sattumise võimalus põhjavette oluliselt. Pinnaveekogude puhul võib teesoola mõju osutuda oluliseks väikeste veekogude puhul, kui soolatatava tee veekogumisala moodustab rohkem kui 10% suublaks oleva pinnavee 51 valgalast. Enamasti on pinnaveekogumite valgalad suured ja maanteede asfaltpinnad jäävad alla 5% valgalast (Infragate 2013). Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi uuringute (Hääl 2009) kohaselt kantakse 20-60% teedel kasutatud jäätumisvastaseid sooli õhuga 2-40 m kaugusele maapinnale. Et Maanteeameti Keskkonnatalituse pinnase- ja sademeveeseireid teostatakse praegu üksteisest eraldi ning liiga väikese sagedusega, pole selge, kui suur osa teesooladest ladestub pinnasesse, kui suur osa liigub pinna- või põhjavette ning kas keskkonnakahjustused on ajutised või püsiva iseloomuga. Vajalik on kompleksse seiresüsteemi kasutuselevõtmine. Suure liiklussagedusega liiklusmagistraalide (≥15 000 autot/ööpäevas) ning põhjavee kaitsmata toitealaga piirkondades tuleks rajada spetsiaalsed fikseeritud seirepunktid, kus mõõdetakse korraga nii pinnase, sademevee kui ka põhjavee keemilisi näitajaid, mõõtetihedusega vähemalt üks kord kuus talihooldeperioodil ehk ajavahemikul oktoober-aprill. Komplekssed seirepunktid oleks mõistlik rajada praegustesse sademeveeseire punktidesse, lisades pinnaseproovide võtmise ning ehitades maapinnalt esimese põhjaveekihi jälgimiseks alla 10 m sügavusi vaatluspuurkaeve. Vajalik on Keskkonna- ja Majandusministeeriumi ühine koostöö, kaardistamaks Eestis olevad põhjavee kaitsmata alad, mida läbivad riigiteed ning kus toimub teehooldetööde raames korrapärane lume- ja libedusetõrje kloriidide kasutamine. Tuleb välja töötada riskihindamise põhimõtted ja koostada arengukava libedusetõrje negatiivse mõju ennetamiseks ja likvideerimiseks. Vastavalt konkreetsele olukorrale oleks seejärel võimalik otsustada, kas piisab soolakoguste piiramisest, tuleks kasutada alternatiivseid libedusetõrjematerjale või tuleks välja ehitada sademevee puhastamise ja kloriidide õhukaudse leviku tõkestamise lahendused. Kuigi on olemas ka alternatiivseid lume- ja jäätõrjevahendeid, jäävad kloriidid kõige enam kasutatuks, tingituna odavusest, kättesaadavusest ja efektiivsusest. Teesoolatamise negatiivse mõju vältimiseks tuleb tegeleda ennetavate ja leevendavate meetmete rakendamisega. Teedele puistatava soola hulka tuleb optimeerida ja vältida ülesoolatamist. Aastas tee kilomeetril kasutatav teesoola summaarne kogus pole Eestis piiratud, limiteeritud on ühekorraga teedel kasutatav kloriidide kogus. Sõltuvalt õhutemperatuurist ja jäite ning sademete esinemisest on teedel ühekorraga kasutada lubatud kloriidide kogus ligikaudu 0,2-0,5 tonni/km ning majanduslikel põhjusetel (kogumaksumuslepingud) 52 libedusetõrjevahendeid Eestis üldiselt kasutataksegi vaid nii palju, kui palju on vaja liiklusohutuse tagamiseks. Arvestades liiklejate soovi, et oleks tagatud võimalikult head sõidutingimused, liikluohutust ja pidades silmas teesoola keskkonnamõju, võiks öelda, et soolakasutus Eesti riigiteedel on küllaltki optimaalne, seda ka sarnasete klimaatiliste tingimustega lähiriikides nagu Soomes ja Rootsis lubatud kogustega võrreldes (AS Kobras ja AS Maves). Arendamisel on teeilma prognoosimissüteem, mis peaks tulevikus aitama soolakoguseid vähendada, aidates teehooldajal täpsemini ennustada, kas, millal ning kuhu täpselt soola peab puistama (MNT 2016). Saades paremin aru kloriidide toimest teel, on võimalik teesoola olulisel määral kokku hoida. Mõõtes teekatte karedust, saadakse teada, kui lähedal ollakse kriitilisele piirile, kus soola mõju hakkab vähenema ja teele moodustub jää. Kui on teada lisaks veekihi paksus ja varasemad soolajäägid ning võtta arvesse ilmaprognoosi, siis on võimalik küllaltki hästi vajalikku soolakogust välja arvutada. Selleks, et vältida libeduse teket, on esmatähtis teha libeduseõrjet õigel ajal ja mitte lasta tekkida kõval jääl. Kasvõi väikese soolajäägiga pinnale jää moodustumine on küllaltki pikk protsess ning tekkiva jää struktuur on esialgu suhteliselt nõrk, et teele ei tekiks kiiresti olulist libedust. Jäävihma korral lahustub varasem sool suhteliselt kiiresti ja siis ei ole muud võimalust kui käija soolatamas sageli, aga väiksemates kogustes. Kui sajab laia lund, pole ükski soolakogus piisav. Siis on tarvis enne soolatamist tee sahatada nii puhtaks kui võimalik. Paksu lume peale ei tohiks kunagi soola puistata, sest seetõttu kukub lume temperatuur järsult. Sool sulatab lume ja tekib lahja kontsentratsiooniga lume ja soolalahuse segu, mis halvemal juhul jäätub. Kindlasti pole ka majanduslikult mõistlik lasta teed jäässe, et seda siis oluliselt suurema soolakogusega sulatada. (Puust 2016) Libeduse teket on mõistlik vältida ennetades, kuna see on ka majanduslikult odavam ja ühtlasi keskkonnasäästlikum kui jäätunud pindade sulatamine, mis väljendub libedusetõrjeks kasutatavate materjalide kulude vähenemises, kuna jäätunud tee sulatamiseks kulutatakse oluliselt rohkem libedusetõrjevahendeid. Vajalik on keskkonnaalane selgitustöö ja täiendkoolituste korraldamine teehooldajate seas teesoolatamise negatiivsete mõjude arusaadavaks tegemiseks ning seda juba ka esmatasandil, soolapuisturite operaatorite seas, kes juhistele vastavalt lõpuks konkreetse 53 puistekoguse objektil määravad. Üldiselt saab öelda, et kloriidide kasutamise peidetud kulud – keskkonnamõjud - on palju suuremad otsesest materjali kasutamise kulust. Käesoleva lõputöö autori seisukohalt pole olemasolevate andmete põhjal teehooldel kasutatavatele kloriididele lisapiirangute kehtestamine praegu vajalik, kuid piisavalt põhjendatud on teostada talvise teehoolduse üle täiustatud metoodikaga kompleksset seiret, jälgides kloriidide liikumist ühekorraga pinnases, sademevees ja maapinnalähedases põhjavees. Oluline on kloriidide kasutamise mõju laiem avalik teadvustamine ning kasutatavate teesoola koguste teadlik vähendamine eelpuiste meetodil. Täpsustatud seireprogrammide tulemuste pikemaperioodilisel trendide analüüsil võib siiski osutuda vajalikuks lokaalsete piirangute kehtestamine. Kuna teesoola mõju ulatus põhjavees on paljude eri muutujate koosmõju arvestamise tõttu kohaspetsiifiline oleks edaspidi mõistlik seire läbiviimiseks ja analüüsiks kaasata hüdrogeoloogid. 54 KOKKUVÕTE Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli hinnata olemasolevate Maanteeameti Keskkonnatalituse pinnase ja sademevee seirete ning Keskkonnaagentuuri põhjavaee tugivõrgu seire alusel Eesti riigimaanteede teehooldel kasutatavate kloriidide võimalikku keskkonnamõju ning sellest tulenevalt teesoolade kasutamisele piirangute kehtestamise vajadust. Lisaks oli eesmärgiks hinnata ka kasutatavate seiremetoodikate asjakohasust. Töö käigus analüüsiti kokku 332 seireproovi kloriidide sisaldust, millest 125 proovi moodustasid pinnaseproovid, 119 proovi sademeveeproovid ning 88 proovi põhjaveeproovid. Maanteeameti Keskkonnatalituse sademevee seireproovide tulemused ei ületanud joogivee kloriidide reostusnäitajate piirnorme, kuid pinnase ja sademevee proovid ületasid siiski kloriidide sisalduse looduslikke kontsentratsioone. Põhjavee tugivõrgu seirekaevude keskmised kloriidide sisaldused ületasid valdavalt joogiveele kehtestatud piirnormi, kuid selgus, et põhjavee tugivõrgu seirekaevud ei sobi oma asukoha ja sügavuse tõttu teesoolade keskkonnamõju hindamiseks, kuna nende kloriidide sisaldus on põhjustatud eelkõige merevee või aluskorra soolase vee intrusioonist põhjaveekihti. Töö autori järelduste kohaselt pole olemasolevate andmete põhjal teehooldel kasutatavatele kloriididele lisapiirangute kehtestamine praegu vajalik, kuid piisavalt põhjendatud on teostada talvise teehoolduse üle täiustatud metoodikaga kompleksset seiret. Et praegused proovid on võetud ühekordselt talihooldeperioodi lõpus, mil lumesulamisveega võivad kloriidid olla juba edasi liikunud, ei pruugi näitajad olla maksimaalsed ning jääb oht, et soolatamishooaja keskel ületatakse ikkagi ka reostusnäitajatele lubatud piirnorme. Kuna Maanteeameti Keskkonnatalituse pinnase ja sademevee seireid teostatakse praegu üksteisest eraldi ning liiga väikese sagedusega, pole selge, kui suur osa teesooladest ladestub pinnasesse, kui suur osa liigub pinna- või põhjavette ning kas keskkonnakahjustused on ajutised või püsiva iseloomuga. Suure liiklussagedusega liiklusmagistraalide (≥15 000 autot/ööpäevas) ning põhjavee kaitsmata toitealaga piirkondades tuleks rajada spetsiaalsed fikseeritud seirepunktid, kus mõõdetakse korraga nii pinnase, sademevee kui ka põhjavee keemilisi näitajaid, 55 mõõtetihedusega vähemalt üks kord kuus talihooldeperioodil ehk ajavahemikul oktoober- aprill. Maanteeameti pinnase ja sademevee seirete praegu kasutatav metoodika pole riigimaanteede libedusetõrjeks kasutatavate teesoolade keskkonnamõju adekvaatseks hindamiseks piisav. Komplekssed seirepunktid oleks mõistlik rajada praegustesse sademeveeseire punktidesse, lisades juurde pinnaseproovide võtmise ning ehitades maapinnalt esimese põhjaveekihi jälgimiseks alla 10 m sügavusi vaatluspuurkaeve. Vajalik on Keskkonna- ja Majandusministeeriumi ühine koostöö, kaardistamaks Eestis olevad põhjavee kaitsmata alad, mida läbivad riigiteed ning kus toimub teehooldetööde raames korrapärane lume- ja libedusetõrje kloriidide kasutamine. Tuleb välja töötada riskihindamise põhimõtted ja koostada arengukava libedusetõrje negatiivse mõju ennetamiseks ja vajadusel likvideerimiseks. Vastavalt konkreetsele olukorrale oleks seejärel võimalik otsustada, kas piisab soolakoguste piiramisest, tuleks kasutada alternatiivseid libedusetõrjematerjale või tuleks välja ehitada sademevee puhastamise ja kloriidide õhukaudse leviku tõkestamise lahendused. Kuigi tänapäeval on olemas ka alternatiivseid lume- ja jäätõrjevahendeid, jäävad kloriidid ikkagi kõige enam kasutatuks, tingituna odavusest, kättesaadavusest ja efektiivsusest. Teesoolatamise negatiivse mõju vältimiseks tuleb tegeleda ennetavate ja leevendavate meetmete rakendamisega. Teedele puistatava soola hulka tuleb optimeerida, kasutades selleks rohkem eelpuistamist ning vältida ülesoolatamist. Vajalik on keskkonnaalane selgitustöö ja täiendkoolituste korraldamine teehooldajate seas teesoolatamise negatiivsete mõjude teadvustamiseks. Täpsustatud seireprogrammide tulemuste edasisel pikemaperioodilisel trendide analüüsil võib osutuda vajalikuks teesoolatamisele lokaalsete piirangute kehtestamine. Kuna teesoola mõju ulatus põhjavees on paljude eri muutujate koosmõju arvestamise tõttu kohaspetsiifiline oleks edaspidi mõistlik seire läbiviimiseks ja analüüsiks kaasata ka hüdrogeoloogid. 56 SUMMARY The purpose of the present thesis was to evaluate the potential environmental influence of using chlorides at road maintenance on Estonian national roads on the basis of the Estonian Road Administration and the Environmental Agency`s monitorings and according to that the needs for restrictions. Also evaluating the relevance of the monitoring methodology was a purpose. During the thesis work 332 monitoring samples were analysed from which 125 were soil samples, 119 rainwater samples and 88 groundwater samples. The Road Administration rainwater samples did not exceed the chlorides pollution limits for drinking water, but soil and rainwater samples exceeded chlorides natural concentrations. Groundwater wells average results were generally exceeding the pollution limits for drinking water, but it was found that the wells are not appropriate for analysing the road salt environmental influence because of their location and height and large chlorides content was caused of seawater or basis regime salty waters intrusive to groundwater`s layer. According to the author`s conclusions no extra limits for using road salts are necessary at the moment, but sufficient reasons for observing soil, rainwater and groundwater in complex is needed. Because samples are collected by single after the winter maintenance regime, when chlorides can be moved on with the snow melt, the indicators may not be on their maximum and there stays the risk that in the middle of the road salting season pollution limits can be exceeded. Cause monitoring samples are taken separate from each other and in a too low frequency it is not clear how large part of the chlorides settles in soil, how large part moves to surface- and groundwater and is the damage to the environment temporary or permanent. In high traffic volumes road arteries (≥ 15 000 cars/day) and unprotected groundwater supply areas special fixed monitoring points should be established where soil, rainwater and groundwater indicators are simultaneously observed at least once a month in a winter maintenance period between October to April. The current methodology used for Road Administration soil and rainwater monitoring is not sufficient for adequate evaluation of 57 the environmental impact of the road salts. The complex monitoring points would be wise to set in the rainwater monitoring points used at the moment, just adding soil procedure and building under 10 m depth welss for observing the first groundwater aquifer. It is requisite for the Environmental and Economical ministry to join cooperation for charting Estonian unprotected groundwater supply areas in which national roads undergo and where regular de-icying with chlorides in winter is performed. Risk assessment for preventing negative impacts and ameliorate methods of road salting should be developed. The amounts of chlorides poured on roads should be optimized and oversalting must be avoid. Eludication of explaining the environmental aspects of road salting and indoctrination among road maintenance contractors are needed to aware the negative impacts of chlorides. After specifying monitoring programs long term trend analysis it may be necessary to set local limits for using chlorides at road maintenance. Because the influence of road salt in groundwater is sight specific due to combined effect of different variables it would be reasonable to involve hydrogeologists for conducting and analysing chloride monitorings in the future. 58 KASUTATUD KIRJANDUS Aavik, A. Talihoole. Libedusetõrje. Tee korrashoid II. Tallinna Tehnikaülikool. Tallinn AS Kobras ja AS Maves. (2012-2013). Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring. AS Kobras ja AS Maves. Tallinn Addo, J.Q., Sanders, T.G., Chenard, M. (2004). Road Dust Suppression: Effect on Maintenance Stability, Safety and the Environment. Phases 1-3. Colorado State University. http://www.mountain-plains.org/pubs/pdf/MPC04-156.pdf (18.05.2017) ASPCA. (2017). Key Issues. The American Society for the Prevention of Cruelty Animals. Animal Poison Control Center. http://www.aspca.org/animal-cruelty (09.03.2017) Blomqvist, G., Johansson, E.-L. (1999). Airborne Spreading and Depostion of De-icing Salt – a Case Study. Swedish National Road and Transport Research Institute. viidatud Hääl, M.-L. (2003). Transpordi saastekoormuse mõju hindamine ja mõju vähendamise meetmete analüüs. Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituut. Tallinn. vahendusel Bolander, P., Yamada, A. (1999). Dust Palliative Selection and Application Guide. San Dimas Technology and Development Center. California. https://www.nrcs.usda.gov/Internet/FSE_DOCUMENTS/stelprdb1043546.pdf (18.05.2017) Dust Control… (1997). Dust Control on Unpaved Roads. – Wisconsin Transportation Bulletin, No. 12, p. 1-6. Edvardsson, K., Magnusson, R. (2009). Monitoring of Dust Emission on Gravel Roads: Development of a Mobile Methodolgy and Examination of Horizontal Diffusion. – Atmospheric Environment, vol 43 (4), p. 889-896. Edvardsson, K. (2010). Evaluation of Dust Suppressants for Gravel Roads: Methods Development and Efficiency Studies. Doctoral thesis. Royal Institute of Technology. Stockholm. http://kth.diva-portal.org/smash/get/diva2:309927/FULLTEXT01.pdf (18.05.2017) Edvardsson, K., Gustafsson, A., Magnusson R. (2012). Dust suppressants efficency study: in situ Measurements of Dust Generation of Gravel Roads. – International Journal of Pavement Engineering, vol 13(1), p. 11-31. EN. (2006). Põhjavee kaitse reostuse ja seisundi halvenemise eest. Euroopa Nõukogu Direktiiv 2006/118/EÜ. (vastu võetud 12.12.2006, jõustunud 16.01.2007) – Euroopa ühenduste teataja. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32006L0118 (24.01.2017) 59 EN (2014). Vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, tahkete osakeste ja plii piirtasemete kohta välisõhus. Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/30/EÜ. (vastu võetud 22.04.1999, jõustunud 19.07.1999) – Euroopa ühenduste teataja. http://eurlex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31999L0030&from=ET (19.01.2017) Grau, R.H. (1992). Users Guide: Dustproofing Unsurfaced areas. USAE Waterways Experiment Station. Geotechnical Laboratory. Vicksburg. https://erdc-library.erdc.dren.mil/xmlui/bitstream/handle/11681/10332/MP-GL-92- 9.pdf?sequence=1&isAllowed=y (18.05.2017) Hääl, M.-L. (2002). Transpordisaaste uuring. Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituut. Tallinn Hääl, M.-L. (2003). Transpordi saastekoormuse mõju hindamine ja mõju vähendamise meetmete analüüs. Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituut. Tallinn Hääl, M.-L. (2008-2009). Kloriidide mõju keskkonnaseisundile (põhjaveele). Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituut. Tallinn Infragate. (2013). Ülevaade koormusest, mida inimtegevus avaldab pinnaveele. AS Infragate Eesti. Tallinn * Jones, P.H., Jeffrey, B.A., Watler, P.K., Hutchon, H. (1992). Environmental Impact of Road Salting. – Chemical Deicers and the Environment, p. 1-116. Boca Raton: Lewis Publishers, viidatud: Shi, X., Fay, L. (2012). Environmental Impacts for Snow and Ice Control: State of the Knowledege. https://www.researchgate.net/publications/257306268 (18.02.2016) vahendusel Keskkonnaagentuur. Keskkonnaseire programmid. http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=890&Itemid= 142 Konsap, U. (2014). Kruusateede tolmutõrje meetodid I osa. Teadus- ja arendustöö, projekt nr 2014-0096. Ramboll Eesti AS. Tallinn MNT. Riigimaanteede talvine hooldus. Maanteeamet. http://www.mnt.ee/index.php?id=11637 (01.09.2016) MNT. (2007). Kaltsiumkloriidiga tolmutõrje tegemise juhis. Maanteeamet. Tallinn https://www.mnt.ee/sites/default/files/contenteditors/Failid/Juhendid/Hoole/tolmutorje_tegemi se_juhis.pdf (19.01.2017) MNT. (2016). Maanteeameti seireprogramm. Maanteeamet ttp://www.mnt.ee/index.php?id=12546 (01.02.2016) NHDES (2016). Environmental, Health and Economic Impacts of Road Salt. New Hampshire Department of Environmental Services. http://www.des.nh.gov/organization/divisions/water/wmb/was/salt-reduction- initiative/impacts.htm (26.02.2016) 60 PSC. (1993). The Use of Selected De-icing Materials on Michigan Roads: Environmental and Economic Impacts. Public Sector Consultants. http://www. Michigan.gov/mdot/0,1607,7- 151-9622_11045-57246-,00.html (02.02.2016) Puust, M. (2016). Kui palju soola on ohutuse tagamiseks piisav? - TeeLeht, nr 87, lk 25-27. Põhjaveekomisjon. (2004). Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjaveekomisjon. Tallinn Ramakrishna, D.M., Viraghavan, T. (2005). Environmental Impact of Chemical Deicers – a Review. – Water, Air & Soil Pollution, 166, p. 49-63, viidatud: Shi, X., Fay, L. (2012). Environmental Impacts for Snow and Ice Control: State of the Knowledege. https://www.researchgate.net/publications/257306268 (18.02.2016) vahendusel * Ratas, U. (1996). Teepervede ja pinnase saastatus raskemetallide ja sooladega ning selle mõju taimkattele Tallinnas. Ökoloogia Instituut. Tallinn. viidatud Hääl, M.-L. (2003). Transpordi saastekoormuse mõju hindamine ja mõju vähendamise meetmete analüüs. Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituut. Tallinn. vahendusel Remmelgas, S. (2015). Tolmu teke kruusateedel ja tolmutõrjevahendid. (Magistritöö). Tallinna Tehnikaülikool. Tallinn. Riigikontroll. (2012). Teehooldetööd ja järelevalve nende üle. Kas riigimaanteid hooldatakse mõistlikult? Riigikontrolli aruanne Riigikogule. Tallinn RT I. (1994). Veeseadus. (vastu võetud 11.05.1994, jõustunud 16.06.1994) - Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/127122016006?leiaKehtiv (03.02.2017) RT I. (1999). Teeseadus. (vastu võetud 17.02.1999, jõustunud 23.03.1999) – Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014024 (17.01.2017) RT I (2001). Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. (vastu võetud 31.07.2001, jõustunud 01.06.2002) – Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/27210 (03.02.2017) RT I. (2004). Teehoiutööde tehnoloogianõuded. (vastu võetud 13.05.2004, jõustunud 29.05.2004) – Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/756881 (18.01.2017) RT I (2010). Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees, taustataseme määramise metoodika ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord. (vastu võetud 29.12.2009, jõustunud 11.01.2010) – Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/13356008?leiaKehtiv (16.05.2017) RT I. (2013). Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise meetmed. (vastu võetud 29.11.2012, jõustunud 01.01.2013) – Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/104122012001?leiaKehtiv (19.05.2017) 61 RT I. (2015a). Ehitusseadustik. (vastu võetud 11.02.2015, jõustunud 01.07.2015) - Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001 (17.01.2017) RT I. (2015b). Tee seisundinõuded. (vastu võetud 14.07.2015, jõustunud 18.07.2015) – Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/115072015013 (24.01.2017) RTL (2002). Proovivõtumeetodid. (vastu võetud 06.05.2002, jõustunud 17.05.2002) - Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/95070?leiaKehtiv (02.04.2017) RTL. (2003). Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja kontrollinõuded. (vastu võetud 02.01.2003, jõustunud 01.07.2003) - Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/237268?leiaKehtiv (06.02.2017) Smith, H. (2003). Dust Suppression Options and the Tripple Bottom line. http://www.roads.co.nz/ChCh2003/Heather%20Smith.pdf (18.05.2017) * Sucoff, E. (1975). Effect of Deicing Salts on Woody Vegetation Along Minnesota roads. Minnesota Highway Department Invetigation 636. Final Report. Saint Paul, viidatud: Shi, X., Fay, L. (2012). Environmental Impacts for Snow and Ice Control: State of the Knowledege. https://www.researchgate.net/publications/257306268 (18.02.2016) vahendusel Teeregister. (2015). Katete olem teeliikide lõikes. Eesti riiklik teeregister. https://teeregister.riik.ee/mnt/index/report/pivot/data/show.do;jsessionid=40258C2C9F618A5 08870BB9BFF1B913C?resultID=4a99beb2d987beb27da2467a0b0f11&reportID=3a996cb2d9 876cb27da2467a0b0f11 (19.01.2017) TRB. (1991). Highway Deicing, Comparing Salt and Calcium Magnesium Acetate. Special Report 235. Transportation Research Board. National Research Council. Washington. http://onlinepubs.trb.org/onlinepubs/sr/sr235.html (18.05.2017) TÜLO. Teadmised maanteede soolatamisest. Tartu Ülikooli loodusteadliku hariduse keskus. Tartu. http://bio.edu.ee/envir/soolat/teadus.htm (15.04.2017) * Yaalon. (1963). The Origin and Accumulation of Salts in Groundwater and in Soils, viidatud https://www.ipipotash.org/udocs/Chap-2_K_and_cl_in_soils.pdf (22.04.2017) vahendusel 62  Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Mina, sünniaeg, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö , mille juhendaja on, 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ allkiri Tartu, ______________________________ kuupäev Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) 63 12/02/2025, 16:47 Dustex – a sustainable binder for dust control applications - Borregaard SUSTAINABLE BINDER FOR DUST CONTROL APPLICATIONS Dustex® is a cost-effective, environmentally friendly and non-corrosive binding agent for dust and erosion control applications: Gravel roads Agricultural roads Mining haul roads Stockpiles Broadacre (Construction sites, quarries, parking lots, solar farms etc.) Recreational (Bike trails, motorsport tracks, horse arenas etc.) Dustex is bio-based, derived from lignin, the natural binder of wood fibres in trees. The product has earned the U.S. Department of Agriculture (USDA) Certified Biobased Product Label. Good dust and erosion control measures will reduce your maintenance and operating costs, and increase safety and protect the health of your employees. This lab demonstration shows the superior binding strength of Borregaard's lignin-based biopolymer Dustex vs salt. https://www.borregaard.com/markets/dust-control-road-stabilisation/applications/dust-control 1/4 12/02/2025, 16:47 Dustex – a sustainable binder for dust control applications - Borregaard CONTACT ME ABOUT DUST CONTROL DUST CONTROL APPLICATIONS GRAVEL ROADS MINING ROADS Dustex is a bio-based dust suppressant for gravel roads. it efficiently Dustex is a cost-effective, bio-based dust suppressant for mining haul binds soil particles, reduces the amount of dust generated and… roads. Dustex will reduce dust, water consumption and improve… Read more › Read more › BROADACRE AGRICULTURAL ROADS Dustex is a cost-effective, bio-based dust suppressant for broadacre Dustex is a bio-based dust suppressant for agricultural roads. it areas like mineral dumps, construction sites, quarries, parking lots an… efficiently binds soil particles and reduces nuisance dust, which can… Read more › Read more › https://www.borregaard.com/markets/dust-control-road-stabilisation/applications/dust-control 2/4 12/02/2025, 16:47 Dustex – a sustainable binder for dust control applications - Borregaard RECREATIONAL STOCKPILES Dustex is a cost-effective, bio-based dust suppressant for bike trails, Dustex is a bio-based dust suppressant for stockpiles of coal, iron ore motorsport tracks, horse arenas and other recreational applications. and other types of minerals at ports and industrial sites. Read more › Read more › DUST CONTROL WITH DUSTEX ALL YOU NEED TO KNOW ABOUT DUST CONTROL HOW TO APPLY DUSTEX In this article, we will explore the different solutions available for Learn how to apply Dustex for gravel roads and other dust control solving dust control challenges in various industries with the hope of… applications. the product is sustainable, robust, cost-effective and… Read more › Read more › SUSTAINABLE DUST SUPPRESSION Dustex is a sustainable, efficient and environmentally friendly dust suppressant. the product is based on lignin, the natural binding agent… Read more › CONTACT ME ABOUT DUST CONTROL First Name Last Name Email* Mobile phone number https://www.borregaard.com/markets/dust-control-road-stabilisation/applications/dust-control 3/4 12/02/2025, 16:47 Dustex – a sustainable binder for dust control applications - Borregaard Company Name* Country/Region* Choose country Message Is it OK if we send you articles, tips and relevant info from time to time? I agree to receive other communications from Borregaard. We need your consent to store and process your personal data to respond to your request. OK, I agree.* You may change your communications preferences at any time. More info in our Privacy Policy. protected by reCAPTCHA Privacy - Terms Submit CONTACT Borregaard Phone: +47 69 11 80 00 P.O Box 162 Fax: +47 69 11 87 70 N-1701 Sarpsborg Contact us Norway PRODUCT AREAS MARKETS Lignin & Lignosulfonates Agriculture Energy Resources Speciality Cellulose Animal Feed Food Cellulose Fibrils Biomass Pelleting High Purity Solvent Biovanillin Carbon Black Industrial Binders Bioethanol Cellulose Derivatives Leather Tanning Ceramics Mineral Processing Cleaners Paints & Coatings Coal Gasification Paper & Packaging Construction Personal Care & Cosmetics Dust Control & Road Stabilisation Pharmaceutical Intermediates Dyestuffs Pigments Electronic Wet Chemicals Resins & Adhesives Emulsions Rubber Water Treatment ©2025 Borregaard AS - Privacy Policy - Cookie Policy https://www.borregaard.com/markets/dust-control-road-stabilisation/applications/dust-control 4/4 Date 13.02.2025 To whom it may concern Our reference M.M-T Your reference Dustex Estonia Borregaard operates one of the world's most advanced and sustainable biorefineries. By using natural, renewable raw materials, we produce advanced and environmentally friendly biochemicals that can replace oil-based products. Dustex® is a cost-effective, sustainable biopolymer for dust suppression applications and road stabilisation. Dustex is based on lignin, the natural binder of wood fibres in trees. It is an effective soil binder and stabiliser of roads, while also being environmentally friendly. TÄP Varahaldus OÜ, Järve 37, Tallinn 11314 is Borregaard’s preferred Dustex partner in Estonia. With kind regards/Med vennlig hilsen Magne Matuz-Thingnæs Area Business Manager Nordic – Construction Products Biopolymers Direct +47 69 11 85 53 Mobile +47 917 06 367 www.borregaard.com Borregaard AS Tel. +47 69118000 Enterprise No. P.O. Box 162 Fax: +47 69118770 NO 895 623 032 VAT NO-1701 Sarpsborg [email protected] Norway www.borregaard.com             !" #$ !%&'( )  *+   ,    -. /012/ /34564 7 /889: ;<=>:<?@AB= 7 65CDD6EF1 4/D/           !" #$%&''(  !" )*+ ,-.  !" /$01#2 3'(   4567894: ;'<1' <# =!>? @ ABCC1  D EFG =!>?   HG  33'C<1 '+ =!>? <( 3C##<32 I54545JJ555746I546 / //2/ /34564 7 /889: ;G<HI=>:<J 7 636KCLC/EMF1 4/D/           /"K!! /!K ;'<1' <# =!>?  D EFG =!>?  33'C<1 '+ =!>? L94545JJ5567:98544 @ M<$ >!N < @ (#00  >!N O , P-QF G   -   .)E  ><R3#2S0 T<& >!N < <( ((#00  JU   > ; V/!K J WW! 4I545 V! K&0 0C =<CT#1 @ 0X<($? @ ABCC1  YQ P GZ =[ )   P)-PE\H?   HG  'C<1 'R M2<1 =< <CT#0 <( ]'#(0? <( 3C##<32 875+55 =&CC00( <B&^<( +55? / B$1C0  _- E  "1B0 'R M2<1 /$BXA  #`B(C0 Va @ b<AMC`01C0  A(BC01C0B1 1<CT#  - ) EEc,  /R#<3 '+ J9555LJ4J8 K&0@ A( &0B  YEc, P G\d,  P GZ  V#$<1'#e0 #R#<3 1' 1` 3#(1 1#<0R# = <(' <(!"? 4J964 <C010C  _ G  -OEQZ   N'00'< R <C010C&'<1' @ ABCC1  YFG . P Gc  -OEQZ    HG  5+55 N'00'< R 33'C<1 <( 3C##<32 */3N/ 0C33CDO1 7 !GP>Q:RSP:8A: T=8B= 7 /30F1 LU3KCE5/DCU3 #&B<( <1#<1M<&>C0<00 <1#<1 T<& /V6L6897969L J5+5J+J5JI 48fI:fJ8   > <& '#<b J 4I545 BB<< 01 #$%&''( 45557JIJ J4J 6I6 Kuupäev 13.02.2025 Kellele see võib huvi pakkuda Meie viide M.M-T Teie viide Dustex Eesti Borregaard haldab üht maailma kõige arenenumat ja jätkusuutlikumat biorafineerimistehast. Kasutades looduslikke, taastuvaid tooraineid, toodame täiustatud ja keskkonnasõbralikke biokeemiatooteid, mis võivad asendada naftapõhiseid tooteid. Dustex® on kulutõhus ja säästev biopolümeer tolmu allasurumiseks ja teede stabiliseerimiseks. Dustex põhineb ligniinil, mis on looduslik sideaine. See on tõhus pinnase sideaine ja teede stabiliseerija, olles samas keskkonnasõbralik. TÄP Varahaldus OÜ, Järve 37, Tallinn 11314 on Borregaardi eelistatud Dustexi partner Eestis. Lugupidamisega/Med vennlig hilsen Magne Matuz-Thingnæs Põhjamaade ärijuht - Ehitustooted Biopolümeerid Otse +47 69 11 85 53 Mobiil +47 917 06 367 www.borregaard.com Borregaard AS Tel. +47 69118000 Ettevõtte nr. Postkast 162 Faks: +47 69118770 NR 895 623 032 KÄIBEMAKS NO-1701 Sarpsborg [email protected] Norra www.borregaard.com