Lp Ulvi Reimets Teie: 19.02.2025
Riigihangete vaidlustuskomisjon Meie: 28.02.2025
[email protected]
Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus
registrikood 70007340
[email protected]
Esindaja1: Triinu Eismel
talituse juhataja
tel +372 663 1861
e-post:
[email protected]
Teenuse tellija: Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus
registrikood 80426262
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja: AS Atko Bussiliinid
registrikood 10926425
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja esindaja: Irina Embrich
e-post:
[email protected]
VASTUS TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE
Riigihankes „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034“ (viitenumber 286130)
Hankija taotlused:
1. Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata.
2. Jätta kõik menetluskulud, sh vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega
seotud kulud, vaidlustaja kanda.
1
Esindusõiguse aluseks on Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22
kinnitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra punkt 4.6.1.
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee
Registrikood 70007340
1. ASJAOLUD
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 13.02.2025 teate esitatud
vaidlustusest riigihankes „Avalik bussiliinivedu Viljandi maakonnas 2026-2034“
viitenumbriga 286130. VAKO palus hankijal riigihangete seaduse (RHS) § 194 lg 5
alusel hiljemalt 18.02.2025 esitada VAKO-le kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning
vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete
registrist ning hiljemalt 14.02.2025 esitada oma seisukoht hankemenetluse peatamise
taotluse kohta või teatada pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamisest.
1.2. VAKO edastas 19.02.2025 kirjaliku menetluse teate ja andis tähtaja 25.02.2025
täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks. Selleks tähtajaks laekunud
seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 28.02.2025.
1.3. Hankija, olles tutvunud vaidlustaja täiendavate selgitustega, jääb seisukohale, et
vaidlustus tuleb jätta rahuldamata.
2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
RHAD „Juhised pakkumuse koostamiseks“ punkt 14.2
2.1. Hankija on sätestanud pakkumuste hindamiskriteeriumina liinikilomeetri maksumuse
km-ta ning näinud ette alternatiivid, mille alusel võrdsete väärtuspunktide korral
edukas pakkumus selgitatakse. Alternatiividest esimese puhul ei ole tegemist
täiendava hindamiskriteeriumiga, mida hankija asuks rakendama pärast pakkumuste
esitamist, vaid objektiivselt ja läbipaistvalt kirjeldatud metoodikaga eduka pakkuja
väljaselgitamiseks, mistõttu puudub vastuolu RHS § 3 p-ga 2. Alternatiiv oleks
tulenevalt vaidlustuskomisjoni varasemast praktikast õigusvastane juhul, kui see
eelistaks pärast pakkumuste hindamist samaväärsete pakkumuste korral ühe
konkreetse pakkuja pakkumust (VaKo 35-22/244839, p 10), ent hankija kirjeldatud
metoodika seda ei tee ning tagatud on kõikide pakkujate võrdne kohtlemine.
ATL lepingu projekt p 7.11.3
2.2. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et üksnes hankija enda otsustada on, mida ja
millistel tingimustel ta hankida soovib ning kohus saab sekkuda vaid juhul, kui hankija
sätestatud tingimused on ilmselgelt asjakohatud või meelevaldsed (TlnHKo 3-19-
1443, p 13). Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole ning hankija on
põhjendanud tingimuse asjakohasust vaidlustusele esitatud vastuses.
2.3. ÜTS § 2 defineerib ühistranspordi tasulise sõitjateveona, mida teostatakse eelkõige
liiniveo, juhuveo või taksoveo korras, ning tasuline sõiduki ja selle haagise vedu
laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel. Töökorras kaamerad võimaldavad liiniveo
hankijal klientide pretensioonide korral mh kontrollida, kas kõikidel ühistransporti
kasutada soovijail on olnud võimalus seda teha, ehk kas buss on peatuses peatunud.
Eeltoodust tulenevalt on töökorras kaamerad hankija jaoks olulise tähtsusega.
Tingimus ei ole liiniveo valdkonnas ebamõistlik ega ebaproportsionaalne, kaamerad
on laialdaselt kasutusel ning senine praktika näitab, et tõrkeid kaameratega esineb
harva.
2.4. Kui vaidlustaja leiab, et hankelepingu tingimused ei ole temale vastuvõetavad või on
2 (4)
lepinguga kaasnev äririsk põhjendamatult suur, on tal õigus jätta pakkumus esitamata.
Samuti on vaidlustajal võimalik sõlmitavas hankelepingus lepinguliste õiguste ja
kohustuste tasakaalustamiseks määrata pakkumuse hind selliselt, et see oleks
hanketingimustes sätestatud kohustusi ja riske arvestades piisav (TrtHKo 3-21-749, p
20).
RHAD Tehnilise kirjelduse lisa 1 - nõuded bussidele p 1.1
2.5. Vaidlustajale on hankija vastusest ekslikult nähtunud nagu hankija viitaks kvaliteedi
hindamisele. Hankija on selgitanud, et juhul, kui lepingu täitmise käigus oleks
võimalik asendada busse vaidlustuses taotletaval viisil, ei oleks tegemist enam lepingu
täitmisega pakkumuses esitatud kujul. Hankija on seisukohal, et pakkuja esitab
pakkumuse ja kalkuleerib pakkumuses esitatava liinikilomeetri hinna pidades silmas
pakkumuses esitatud busse ja valdkonnas asjassepuutuvaid äririske. Juhul, kui
võimaldada pakkumuses esitatud bussid asendada tehnilisele kirjeldusele
samaväärsetega ehk vaidlustaja taotletaval viisil vanemate bussidega, ent
liinikilomeetri hind jääb hankija jaoks samaks, ei ole tegemist teenuse osutamisega
sellistel asjaoludel (ehk kvaliteediga) nagu pakkuja on pakkumuse maksumuse
kalkuleerimisel aluseks võtnud.
2.6. Hankijale jääb selgusetuks etteheide, milles seisneb ebavõrdne kohtlemine, kui
kõikidel pakkujatel on kohustus edukaks osutumisel tagada lepingu täitmine
pakkumuses esitatutega samaväärsete bussidega ning iga pakkuja enda otsustada on,
millises vanuses bussid ta pakkumuses esitab. Nagu vaidlustaja isegi rõhutab, tuleb
pakkumuses suure tõenäosusega KKM 16.02.2023 määrusele nr 6 vastavad
keskkonnahoidlikud heiteta bussid võtta teenuse osutamiseks kasutusele uutena ning
nende puhul ei teki ka lepingu kestust arvestades lepingu täitmisel lubatud bussi
vanuse ületamisest tingitud väljavahetamise kohustust.
ATL lepingu projekt p 9.4
2.7. ATL projekti punktist 9.4 ei nähtu vaidlustaja kirjeldatud viisil määratlust, et
täitmistagatis on leppetrahviks lepingu ülesütlemise eest, vaid täitmise tagatise
eesmärk tuleneb ÜTS § 20 lg-st 4 - kahjude hüvitamine lepingu täitmata jätmise korral.
Hankija on sätestanud võimaluse täitmistagatise realiseerimiseks üksnes lepingu
ülesütlemist põhjustanud rikkumise korral. Kui kahjud on väiksemad kui
täitmistagatis, siis pole tellijal õigust realiseerida tagatist täies ulatuses. Juhul, kui
vedaja leiab, et hankija esitatud leppetrahvi nõue on õigusvastane, on vedajal olemas
õiguskaitsevahendid leppetrahvi nõude rakendamise ning nõude suuruse
vaidlustamiseks (TlnHKo 3-20-1199, p 27).
ATL lepingu projekt p 9.1
2.8. Vaidlustaja on vaidlustuses ja täiendavates seisukohtades esitatud põhjendustes
vaidlustanud lepingu punkti, mis käsitleb olukorda, kui hankelepingu sõlmimine
viibiks ning teenuse osutamisega alustamine ei osutuks võimalikuks eelduslikul
alguskuupäeval.
2.9. Hankija on seadnud riigihankes vastavustingimuse, mille kohaselt tuleb teenuse
osutamiseks kavandatavate busside kirjeldus ja dokumendid, mis kinnitavad, et
kõikidele hankes seatud nõuetele vastavad bussid on pakkuja omandis või muul
õiguslikul alusel kasutuses Viljandi maakonnas hiljemalt 20 kalendripäeva enne ATL
3 (4)
alusel planeeritud teenuse osutamise eelduslikku algusaega s.t. hiljemalt 10.06.2026,
esitada pakkumuses. Eeltoodust tulenevalt on hankija seisukohal, et kuivõrd pakkujal
peavad olema kinnitused busside kasutamiseks juba pakkumuse esitamisel, on lepingu
sõlmimisega hilinemisel jääv teenuse osutamise ettevalmistusaeg seda tingimust
arvestades proportsionaalne. Veelkord, kui vaidlustaja leiab, et hankelepingu
tingimused ei ole temale vastuvõetavad või on lepinguga kaasnev äririsk
põhjendamatult suur, on tal õigus jätta pakkumus esitamata või hinnastada pakkumus
vastavalt.
2.10. Kokkuvõtvalt on hankija seisukohal, et riigihanke alusdokumendid on koostatud
kooskõlas riigihangete seadusega ning vaidlustus tuleb jätta rahuldamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Triinu Eismel
Talituse juhataja
4 (4)