eelnõu arvamuse andmiseks

Ministeeriumid Meie 15.02.2019 nr 1.2-2/23-1 Tervise- ja tööministri määruse „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Andmekaitse Inspektsioonile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele tervise- ja tööministri määruse „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Haigekassa Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Ülle Jordan 626 9139 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 31.01.2019 MINISTRI MÄÄRUS nr Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus Määrus kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse § 465 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu asutamine, pidamise eesmärk ja nimetus (1) Haigekassa andmekogu (edaspidi andmekogu) on Eesti Haigekassa seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu. (2) Andmekogu peetakse seadustest tulenevate Eesti Haigekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning haigekassa eelarves ettenähtud kuludele. (3) Andmekogu ametlik nimetus on haigekassa andmekogu. (4) Andmekogu ingliskeelne nimetus on Health Insurance Fund Database. § 2. Andmekogu vastutav töötleja Andmekogu vastutav töötleja on Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa). 2. peatükk Andmekogu ülesehitus, andmete kaitse ja õiguslik tähendus § 3. Andmekogu ülesehitus (1) Andmekogu koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud andmekogu andmetest. (2) Andmekogu alusandmed on elektroonsed või paberil. Paberil alusdokumentide andmed kantakse andmekogusse elektroonselt. § 4. Andmekogu andmete kaitse 1 (1) Andmekogu andmete kaitse tagatakse käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse parameetrite hindamise kaudu vastavalt riigi infosüsteemide turvameetmete süsteemi nõuetele. (2) Andmekogusse kantud andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Andmekogu turvaklass on K3T2S2. (4) Andmekogu turbeaste on kõrge (H). § 5. Andmete õiguslik tähendus Andmekogu andmetel on õiguslik tähendus seaduses sätestatud ulatuses. Kandes märgitud asjaolu omandab õigusliku tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtpäeva. 3. peatükk Andmete koosseis, töötlemine ja logimine § 6. Andmeandjad Andmekogusse esitavad andmeid: 1) kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks andmeid esitama kohustatud isik (edaspidi kindlustaja) vastavalt ravikindlustuse seadusele; 2) riigi või kohaliku omavalitsuse poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel isiku eest sotsiaalmaksu maksja; 3) kindlustuskaitset taotlev või kindlustatud isik; 4) tervishoiuteenuse osutaja. § 7. Andmekogusse kantavad andmed (1) Andmekogusse kantakse järgmised isiku üldandmed: 1) eesnimi (eesnimed); 2) perekonnanimi (perekonnanimed); 3) isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood; 4) sünniaeg; 5) surmakuupäev; 6) sugu; 7) rahvus; 8) rahvastikuregistrijärgne elukoht (aadress); 9) välisriigi aadress; 10) sideandmed (telefoninumber, e-posti aadress); 11) arvelduskonto andmed. (2) Andmekogusse kantakse järgmised kindlustuskaitse aluseks olevad andmed: 1) tööle või teenistusse asumise kuupäev, sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmise kuupäev, kindlustuskaitse tekkimise alguskuupäev (ravikindlustuse aluse algus); 2) kindlustatava tähtajalise kindlustuskaitse korral järgneva tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) esitamise tähtaeg, sotsiaalmaksu maksmise ja kindlustuskaitse õiguse omamise lõppkuupäev (ravikindlustuse aluse lõpp); 3) kindlustusliik; 4) kindlustuskaitse tekkimise ja lõppemise kuupäev (ravikindlustuse kehtivuse algus ja lõpp); 5) kindlustuskaitse peatumise aluse algus- ja lõppkuupäev; 6) kindlustuskaitse peatumise algus- ja lõppkuupäev; 2 7) kindlustaja andmed (äriregistrikood, isikukood, muu kindlustajat identifitseeriv kood); 8) Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud vormikohase tõendi number. (3) Andmekogusse kantakse järgmised isiku perearsti ja -õe andmed: 1) perearsti ees- ja perekonnanimi, isikukood, eriala kood ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 2) isiku avalduse kuupäev perearsti nimistusse registreerumiseks; 3) nimistu kood, nimistut haldava juriidilise isiku andmed; 4) perearsti nimistusse kuulumise alguskuupäev; 5) perearsti nimistust väljaarvamise kuupäev; 6) pereõe ees- ja perekonnanimi ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 7) abiarsti ees- ja perekonnanimi ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 8) asendusarsti ees- ja perekonnanimi ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood. (4) Andmekogusse kantakse järgmised isikule osutatud tervishoiuteenuse hüvitise andmed: 1) raviarve seeria ja number; 2) raviarve alustamise ja lõpetamise kuupäev; 3) surmakuupäev; 4) ravile saabumise liigi kood; 5) teave vältimatu arstiabi osutamise kohta; 6) teave töövõimetuslehe väljaandmise kohta; 7) teenuse tüübi kood; 8) osutatud teenuse põhieriala kood; 9) suunanud arsti eriala; 10) põhidiagnoosi kood (RHK 10) ja esmane/korduv haigestumine; 11) kaasuva diagnoosi kood (RHK 10) ja esmane/korduv haigestumine; 12) haiguse kliinilise raskusastme või staadiumi tunnus; 13) välispõhjuse kood (RHK 10); 14) osutatud tervishoiuteenuse kood ja hulk; 15) tervishoiuteenuse osutamise kuupäev; 16) hambavalem; 17) vajaduse korral DMF kood; 18) piirhinnast erineva hinna rakendamise koefitsient; 19) tervishoiuteenuse summa; 20) NCSP kood; 21) NCSP koodiga märgitud kirurgilise protseduuri toimumise kuupäev; 22) teave järgneva raviarve väljastamise kohta või raviarve lõpetamise põhjus; 23) raviarve kogusumma; 24) tervishoiuteenuse osutaja nimi ja äriregistrikood; 25) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, eriala kood ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 26) tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“ § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud andmed. (5) Andmekogusse kantakse järgmised isiku ajutise töövõimetuse hüvitise andmed: 1) töövõimetuslehe number ja liik; 2) tööõnnetuse toimumise raporti number ja tööõnnetuse toimumise kuupäev; 3) kutsehaigestumise raporti number; 4) arsti määratud eeldatav sünnitamiskuupäev; 5) esmane või järgnev töövõimetusleht; 6) esmase töövõimetuslehe töövabastuse alguskuupäev; 7) hooldatava isikukood, selle puudumise korral sünniaeg; 8) tööst vabastamise põhjus ja põhjuste identifikaatori number; 9) tööst vabastamise algus- ja lõppkuupäev; 3 10) diagnoosi kood (RHK 10); 11) ravi eiramise kuupäev ja asjaolu; 12) töövõimetuslehe lõpetamise otsus ja tööle asumise kuupäev; 13) tervishoiuteenuse osutaja nimi ja äriregistrikood; 14) töövõimetuslehe välja kirjutanud ja lõpetanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, eriala kood ja tervishoiutöötaja tervishoiutöötajate riikliku registri kood; 15) makstud/arvestatud sotsiaalmaksu summa; 16) hüvitatavate kalendripäevade arv; 17) ühe kalendripäeva keskmine tulu; 18) kuupäev, millest alates puudub õigus hüvitisele ja milleni (kaasa arvatud) puudub õigus hüvitisele; 19) hüvitise määramisest keeldumise õiguslik alus; 20) ajutiselt teisele tööle üleviimise algus- ja lõppkuupäev; 21) makstav palk ajutiselt teisele tööle üleviimise ajal; 22) arvestatud ajutise töövõimetuse hüvitise summa; 23) kinnipeetud tulumaksu summa; 24) kohtutäituri arestimisakti alusel ajutise töövõimetuse hüvitisest kinnipeetud summa; 25) makstud ajutise töövõimetuse hüvitise summa; 26) ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi tõendi väljastanud välisriik. (6) Andmekogusse kantakse järgmised isikule osutatud täiskasvanute hambaravi ja hambaproteesiteenuse hüvitise andmed: 1) hüvitise liik; 2) hüvitise limiidi aluseks olev periood; 3) tasutud summa ja jääk; 4) teenuse osutamise kuupäev; 5) tervishoiuteenuste loetelu kood; 6) tervishoiuteenuse osutaja nimi ja äriregistrikood; 7) tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, eriala kood ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood. (7) Andmekogusse kantakse järgmised andmed ravi eest välisriigis tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks: 1) diagnoosi kood (RHK 10), raviteenuse liik ja nimetus; 2) Eesti raviarsti ees- ja perekonnanimi, eriala kood ja tervishoiutöötajate riikliku registri kood ning Eesti tervishoiuteenuse osutaja nimi, äriregistri kood ja aadress; 3) arstide konsiiliumi otsuse kuupäev; 4) õiguslik alus tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks; 5) tervishoiuteenuse summa; 6) välisriigi tervishoiuteenuse osutaja nimi ja aadress ning välisriigi arve esitaja juriidilise isiku nimi, aadress ja arvelduskonto number; 7) haigekassa juhatuse otsuse kuupäev ja number; 8) välisriik, kus tervishoiuteenust osutatakse. (8) Andmekogusse kantakse järgmised andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/24/EL sätestatud patsiendiõiguse kohaldamiseks piiriüleses tervishoius: 1) diagnoosi kood (RHK 10), raviteenuse liik, nimetus ja kirjeldus; 2) ravil viibimise algus- ja lõppkuupäev; 3) tervishoiuteenuse osutaja nimi ja aadress; 4) riik, kus tekkis tervishoiuteenuse saamise vajadus; 5) hüvitise saamise õiguslik alus; 6) saatekiri; 7) arve ja tasumise kuupäev. 4 (9) Alusdokumendid kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks on sätestatud ravikindlustuse seaduse § 13 lõike 6 punkti 1 ja § 53 lõike 7 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrustes. § 8. Muud isikud andmeandjatena ja andmete edastamise viis (1) Rahvastikuregister edastab andmekogule § 7 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud andmed. (2) Äriregister edastab andmekogule § 7 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud andmed ning asutuste kandeandmed. (3) Maksukohustuslaste register edastab andmekogule § 7 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud andmed ning andmed kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kohta. (4) Tervishoiutöötajate riiklik register edastab andmekogule § 7 lõikes 3, lõike 4 punktis 25, lõike 5 punktis 14 ja lõike 6 punktis 7 nimetatud andmed. (5) Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register edastab andmekogule § 7 lõike 4 punktis 24, lõike 5 punktis 13 ja lõike 6 punktis 6 nimetatud andmed. (6) Töötamise register edastab andmekogule § 7 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud andmed ning registrikande numbri. (7) Eesti hariduse infosüsteem edastab andmekogule § 7 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud andmed ning õppekava koodi. (8) Paragrahvi 7 lõike 2 punktides 1–3 ja 7 nimetatud andmeid edastavad andmekogule: 1) töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register; 2) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu; 3) sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister; 4) kaitseväekohustuslaste register; 5) sotsiaalkaitse infosüsteem. (9) Isik, kelle andmete esitamise kohustus on sätestatud seaduse või riikidevahelise lepinguga, esitab andmed andmekogu vastutavale töötlejale paberil, digitaalselt allkirjastatuna või isiku tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu. (10) Andmevahetus andmeandjatega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil. § 9. Andmete õigsuse tagamine, andmekogusse kandmine ja muutmine (1) Andmekogule esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Andmekogusse kantavate ja andmekogust väljastatavate andmete vastavuse eest andmekogule esitatud andmetele vastutab vastutav töötleja. (3) Paberil esitatud alusandmed kantakse andmekogusse viie tööpäeva jooksul alusandmete esitamisest arvates. Elektroonselt edastatud alusandmed salvestuvad andmekogusse üks kord ööpäevas. (4) Kui vastutav töötleja tuvastab andmekogus ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teatatud, korraldab ta viivitamata andmete parandamise, lisades võimaluse korral andmekogusse kirje või selgituse andmete parandamise põhjuse kohta. 5 (5) Andmekogusse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on andmekogu vastutaval töötlejal õigus teha andmeandjale täpsustavaid päringuid seaduses sätestatud korras. § 10. Andmete logimine Vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega andmekogus tehtud logid andmete töötlemise kohta. 4. peatükk Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine § 11. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele on vastutava töötleja, andmekaitse järelevalveasutuse ja andmekogu haldamise üle järelevalvet tegeva asutuse selleks volitatud isikul õigusaktist või halduslepingust tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. (2) Andmekogule juurdepääsu õigus on isikul, kes teeb andmekogu arendus- või hooldustöid, arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. (3) Andmesubjektile väljastatakse tema kohta käivaid andmeid andmesubjekti taotluse alusel. (4) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule ja eraõiguslikule juriidilisele isikule väljastatakse andmeid, kui see on vajalik talle õigusaktiga pandud ülesande täitmiseks. (5) Tervishoiuteenuse osutajale, kelle poolt kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse, välja kirjutatud ravimi või meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse haigekassa üle võtab, võimaldatakse juurdepääs patsiendi kindlustuskaitse kehtivuse kontrollimiseks ja töövõimetuslehe väljakirjutamiseks vajalikele andmetele, sealhulgas kindlustusliigi kohta. (6) Kohtutäiturile väljastatakse ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid kindlustatud isiku hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks. (7) Välisriigile võib andmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras. (8) Seaduse, välislepingu, Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks andmekogust andmete väljastamine teise andmekogusse või teisele asutusele toimub asutustevahelise andmevahetuskokkuleppe alusel. Kokkuleppes lepivad vastutav töötleja ja andmeandja või andmesaaja kokku väljastatavate andmete koosseisu ning andmete väljastamise tingimused, korra ja viisi. (9) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid. Nende ülesannete täitmisel tekkivate turvaintsidentide lahendamisel on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel õigus lugeda ja kustutada infosüsteemi kaudu edastatavaid isikuandmeid. (10) Andmekogu vastutav töötleja peab arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid juurdepääsupiiranguga isikuandmeid on andmekogust väljastatud. (11) Andmekogusse kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamisel sulgeb vastutav töötleja ligipääsu vigastele andmetele kuni andmete parandamiseni. 6 (12) Lepingutingimuste rikkumise korral võib haigekassa juurdepääsu andmetele lõpetada. § 12. Andmete säilitamine (1) Andmekogusse kantud kindlustatud isiku avalduse alusel esitatud alusandmeid säilitatakse seitse aastat taotluse esitamisest arvates. Välismaiste ravikindlustushüvitistega seotud alusandmeid säilitatakse 75 aastat nende saamisest arvates. (2) Andmekogu andmeid säilitatakse 75 aastat nende andmekogusse kandmisest arvates või 30 aastat isiku surmast arvates. (3) Andmekogu logiandmeid säilitatakse kaks aastat andmete tekkimisest. 5. peatükk Andmekogu järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 13. Andmekogu järelevalve Järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 14. Andmekogu rahastamine Andmekogu pidamist rahastatakse haigekassa eelarvest. § 15. Andmekogu lõpetamine (1) Andmekogu lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Andmekogu lõpetamisel tuleb eraldi otsusega määrata andmete üleandmine või hävitamise kord ning tegevuse tähtaeg. (3) Andmekogu lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 6. peatükk Rakendussätted § 16. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 15. märtsil 2019. a. (2) Määruse § 11 lõige 9 jõustub 1. juulil 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler 7  Tervise- ja tööministri määruse „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse (edaspidi HKS) § 465 lõike 1 alusel haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus (edaspidi andmekogu põhimäärus). HKS-is haigekassa andmekogu sätestamine on seotud Riigikogu menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga 778 SE (edaspidi 778 SE)1, millega muudetakse ka HKS- i ja ravikindlustuse seadust (edaspidi RaKS). Kehtiva ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimääruse on kehtestanud RaKS § 20 lõike 1 alusel Eesti Haigekassa nõukogu 28.11.2008 otsusega nr 13. 778 SE § 9 kohaselt lähevad RaKS- i alusel asutatud ravikindlustuse andmekoguga seotud õigused ja kohustused üle HKS-i alusel asutatud haigekassa andmekogule (HKS § 484). Käesolev eelnõu on seotud ka 27.04.2016 jõustunud ja 25.05.2018 otsekohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (edaspidi üldmäärus).2 Üldmääruse sätteid arvestades on andmekogu põhimääruses võrreldes kehtiva põhimäärusega üle vaadatud isikuandmete töötlemise eesmärk, andmekoosseisude kirjeldus ja andmete säilitamise tähtajad. Ülevaatamise käigus on muudetud andmekoosseisude struktuuri, kuid olulisi sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Tagamaks, et isikuandmeid kogutaks kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning et isikuandmeid ei töödeldaks hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt b), on üle vaadatud ka andmete töötlemise eesmärk. Üle on vaadatud andmekoosseisude kirjeldused, et tagada minimaalsuse nõude täitmine (üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt c), mille tulemusel on muudetud andmekoosseisude struktuuri. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Täpsustatud on ka andmete ja logide säilitamise tähtaegu, et täita üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtet, mis sellisel kujul kehtivas isikuandmete kaitse seaduses ei kajastu (tuletatav minimaalsuse põhimõtte kaudu). Säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt ei tohi isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik isikuandmete töötlemise eesmärgi täitmiseks. Määrus on kavandatud jõustuma koos isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega, eelnõu kohaselt 15. märtsil 2019. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialistid Ülle Jordan ([email protected], 626 9139) ja Eleri Lapp ([email protected], 626 9137) ning digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala (teenistussuhe lõppenud). 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337- 17b2c83eedb1/Isikuandmete%20kaitse%20seaduse%20rakendamise%20seadus 2 ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88 1 Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected]; 626 9328) ning Eesti Haigekassa juriidilise osakonna vanemjurist Kadri Kurvits ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva 778 SE-ga, mille kohaselt viiakse RaKS-i alusel asutatud ravikindlustuse andmekogu regulatsioon üle HKS-i haigekassa andmekogu regulatsiooniks. Samuti on eelnõu seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle mõjusid on hinnatud 778 SE seletuskirjas. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 16 paragrahvist. HKS § 2 lõike 1 kohaselt on haigekassa eesmärk ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt RaKS-ile, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning haigekassa eelarves ettenähtud kuludele. 778 SE kohaselt sätestatakse HKS § 2 lõike 2 punktis 3 Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) kohustus pidada ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks ja HKS-ist, RaKS-ist, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ning muudest õigusaktidest tulenevate muude ülesannete täitmiseks haigekassa andmekogu. HKS-i täiendatakse uue peatükiga 41 „Haigekassa andmekogu“, mis asendab senise RaKS-is sätestatud ravikindlustuse andmekogu regulatsiooni. Kuna andmekogu pidamise eesmärk on senisest laiem ning see täidab ka uusi eesmärke, sätestatakse vastav andmekogu HKS-is ning muudetakse ka andmekogu nimetus vastavaks. Tegemist on pigem tehnilise muudatusega ning suures osas sisaldab see andmekogu regulatsiooni, mis oli varem sätestatud RaKS-is. Seega muutub nii senine ravikindlustuse andmekogu nimetus kui ka selle asukoht seaduses. HKS § 2 lõike 2 punkt 3 sisustatakse haigekassa ülesandega, mis oli eelnevalt sätestatud RaKS §-s 15. RaKS § 2 lõike 1 kohaselt on ravikindlustus tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks RaKS-is sätestatud tingimustel ja korras. Ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Mitterahaline ravikindlustushüvitis on haigekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav: 1) haiguste ennetamiseks või raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse hüvitis); 2) ravim või meditsiiniseade (ravimihüvitis, täiendav ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis). Rahaline ravikindlustushüvitis on kindlustatud isikule haigekassa poolt makstav: 1) ajutise töövõimetuse hüvitis; 2 2) väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis; 3) piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis (RaKS § 25 lõiked 1, 2 ja 4). Eeltoodust tulenevalt on andmekogu põhimääruse ülesehitus ja kogutavad andmed järgmised. Määruse 1. peatükk. Üldsätted Paragrahvi 1 lõiked 1–4 sätestavad andmekogu asutamise, pidamise eesmärgi ja nimetuse. Andmekogu peetakse seadustest tulenevate Eesti Haigekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning haigekassa eelarves ettenähtud kuludele. Andmekogu ametlik nimetus on haigekassa andmekogu, inglisekeelne nimetus on Health Insurance Fund Database. Paragrahv 2 sätestab, et andmekogu vastutav töötleja on haigekassa. Määruse 2. peatükk. Andmekogu ülesehitus, andmete kaitse ja õiguslik tähendus Paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et andmekogu koosneb elektroonsest andmebaasist ja arhiveeritud andmekogu andmetest. Andmekogu alusandmed on elektroonsed või paberil. Paberil alusdokumentide andmed kantakse andmekogusse elektroonselt. Paragrahvi 4 lõiked 1–4 sätestavad andmekogu andmete kaitse. Andmete kaitse hõlmab käideldavust (K3), terviklust (T) ja konfidentsiaalsust (S2). Andmekogu turvaklass on K3T2S2 ning turbeaste kõrge (H). Paragrahv 5 sätestab andmete õigusliku tähenduse. Kandes märgitud asjaolu omandab õigusliku tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtpäeva. Määruse 3. peatükk. Andmete koosseis, töötlemine ja logimine Paragrahv 6 sätestab andmeandjad, kelleks on RaKS-is nimetatud kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks andmeid esitama kohustatud isik (kindlustaja), riigi või kohaliku omavalitsuse poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel isiku eest sotsiaalmaksu maksja, kindlustuskaitset taotlev või kindlustatud isik ning tervishoiuteenuse osutaja. Paragrahv 7 sätestab andmekogusse kantavad andmed. Lõiked 1–8 sätestavad andmekogusse kantavate andmete loetelud. Alusdokumendid kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks on sätestatud RaKS-i § 13 lõike 6 punktis 1 ja § 53 lõike 7 alusel kehtestatud sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määrustes. Andmete loetelud kehtestatakse järgmiste andmeliikide kohta: 1) isiku üldandmed (nt nimi, isikukood, elukoht); 2) isiku kindlustuskaitse aluseks olevad andmed (nt kindlustuskaitse tekkimine, peatumine, lõppemine, kindlustaja andmed, kindlustuskaitse liik); 3) isiku perearsti ja -õe andmed; 4) isikule osutatud tervishoiuteenuse hüvitise andmed (nt diagnoosid, raviarved, osutatud tervishoiuteenuse summa); 5) isiku ajutise töövõimetuse hüvitise andmed (nt makstud või arvestatud sotsiaalmaksu andmed, ühe kalendripäeva keskmise tulu andmed, töötasu andmed, ajutise töövõimetuse hüvitise summa); 6) täiskasvanud isikule osutatud hambaravi ja hambaproteesiteenuse hüvitise andmed (nt hüvitise liik, hüvitise limiidi aluseks olev periood, tasutud summa ja jääk, osutatud teenused); 7) andmed ravi eest välisriigis tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks (nt diagnoos, arstliku konsiiliumi andmed, välisriigi tervishoiuteenuse osutaja andmed); 3 8) andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguse kohaldamiseks piiriüleses tervishoius (nt diagnoosi kood, tervishoiuteenuse osutaja andmed). Paragrahv 8 sätestab lõigetes 1–8 muud isikud andmeandjatena ja andmete edastamise viisi. Andmete esitamise kohustus tuleneb seadusest või välislepingutest. Andmekogusse esitatakse andmeid teistest andmekogudest riigi infosüsteemide andmevahetuskihi vahendusel. Kõik andmeandjad edastavad andmed kindlustuse aluse perioodi, kindlustaja ja kindlustusliigi kohta. 1. Rahvastikuregister edastab andmekogule määruse § 7 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud andmed ehk isiku üldandmed: eesnimi (eesnimed), perekonnanimi (perekonnanimed), isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriva kood, sünniaeg, surmakuupäev, sugu, rahvus ja elukoha aadress. 2. Äriregister edastab andmekogule määruse § 7 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud andmed ning asutuste kandeandmed, näiteks füüsilisest isikust ettevõtja kindlustuskaitse saamise õiguse alguse kohta, kindlustuskaitse õiguse lõppemise kohta, kindlustusliigi; kindlustuskaitse peatumise aluse algus- ja lõppkuupäeva; kindlustaja kandeandmed (äriregistri kood, isikukood, muu kindlustusandjat identifitseeriv kood). 3. Maksukohustuslaste register edastab andmekogule määruse § 7 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud andmed ja andmed kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kohta ehk andmed tööle või teenistusse asumise kuupäeva, sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmise kuupäeva, kindlustuskaitse saamise õiguse alguse kuupäeva, kindlustatava isiku tähtajalise kindlustuskaitse korral järgneva tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) esitamise tähtaja, sotsiaalmaksu maksmise lõppkuupäeva, kindlustusliigi, kindlustuskaitse peatumise aluse algus- ja lõppkuupäeva, kindlustaja andmed. 4. Tervishoiutöötajate riiklik register edastab andmekogule määruse § 7 lõikes 3, lõike 4 punktis 25, lõike 5 punktis 14 ja lõike 6 punktis 7 nimetatud tervishoiutöötaja andmed. 5. Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register edastab andmekogule määruse § 7 lõike 4 punktis 24, lõike 5 punktis 13 ja lõike 6 punktis 6 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja andmed. 6. Töötamise register edastab andmekogule määruse § 7 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud kindlustuskaitse aluseks olevad andmed ning registrikande numbri. 7. Eesti hariduse infosüsteem edastab andmekogule määruse § 7 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud kindlustuskaitse aluseks olevad andmed ning õppekava koodi. 8. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister, kaitseväekohustuslaste register ja sotsiaalkaitse infosüsteem esitavad andmekogule määruse § 7 lõike 2 punktides 1–3 ja 7 nimetatud andmed. Lõike 9 kohaselt peab kohustatud isik haigekassale andmeid esitama paberil, digitaalselt allkirjastatuna või isiku tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu. Lõike 10 kohaselt toimub andmevahetus andmeandjatega riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud elektroonset teabevahetust võimaldaval viisil. Paragrahvi 9 lõiked 1–5 sätestavad andmete õigsuse tagamise, andmekogusse kandmise ja muutmise. Andmekogule esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Andmekogusse kantavate ja sealt väljastatavate andmete vastavuse eest vastutab vastutav töötleja ehk haigekassa. Paberil 4 esitatud alusandmed kantakse andmekogusse viie tööpäeva jooksul alusandmete esitamisest arvates. Elektroonselt edastatud alusandmed salvestuvad andmekogusse üks kord ööpäevas. Kui haigekassa tuvastab andmekogus ebaõigeid andmeid korraldab ta viivitamata andmete parandamise, lisades võimaluse korral andmekogusse kirje või selgituse andmete parandamise põhjuse kohta. Andmekogusse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on haigekassal kui vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid seaduses sätestatud korras. Vastav kord on sätestatud HKS-is ja RaKS-is. Paragrahv 10 sätestab, et vastutav töötleja tagab infotehnoloogiliste vahenditega andmekogus tehtud logid andmete töötlemise kohta. Määruse 4. peatükk. Juurdepääs andmetele, andmete väljastamine ja säilitamine Paragrahv 11 sätestab juurdepääsu andmetele ja andmete väljastamise (lõiked 1–8). Lõikes 1 sätestatakse, et andmekogusse kantud andmetele on juurdepääs haigekassa, andmekaitse järelevalveasutuse ja andmekogu haldamise üle järelevalvet tegeva asutuse selleks volitatud isikul ulatuses, mis on vajalik vastavalt õigusaktist või halduslepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et andmetele juurdepääsu õigus on ka isikul, kes arendab või hooldab andmekogu, arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Lõike 3 kohaselt väljastatakse andmesubjektile tema kohta käivaid andmeid taotluse alusel. Lõike 4 kohaselt väljastatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule ja eraõiguslikule juriidilisele isikule andmeid, kui see on vajalik talle õigusaktiga pandud ülesande täitmiseks. Lõike 5 kohaselt võimaldatakse juurdepääs patsiendi kindlustuskaitse kehtivuse kontrollimiseks ja töövõimetuslehe väljakirjutamiseks vajalikele andmetele tervishoiuteenuse osutajale, kes on kindlustatud isikule osutanud tervishoiuteenust, välja kirjutanud ravimi või meditsiiniseadme ning mille eest tasu maksmise kohustuse haigekassa üle võtab. Lõike 6 kohaselt väljastatakse kohtutäiturile ajutise töövõimetuse hüvitise andmeid kindlustatud isiku hüvitise arestimiseks ja aresti alt vabastamiseks. Vastav õigus sätestatakse 778 SE kohaselt HKS § 463 lõikes 3 (praegu on vastav säte RaKS § 17 lõikes 3). Lõigete 7 ja 8 kohaselt võib välisriigile andmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras. Lõikes 9 sätestatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) õigus lugeda ja kustutada infosüsteemi kaudu edastatavaid isikuandmeid. Vastava õiguse sätestamise vajadus tuleneb asjaolust, et üleeuroopalise IT-projekti EESSI (Electronic Exchange of Social Security Information) kaudu hakkavad liikmesriikide rakendusasutused 2019. aasta juulist vahetama sotsiaalkindlustusalaseid andmeid. Iga liikmesriik pakub seejuures ise välja oma riigisisese arhitektuuri. EESSI projekt hõlmab lisaks ELi liikmesriikidele veel ka Euroopa Majandusliidu liikmeid ja Šveitsi. Ühendus teiste riikidega toimub alati kindlaksmääratud juurdepääsupunkti kaudu. Juurdepääsupunkt teeb võimalikuks ühenduse Eesti ja teiste liikmesriikide rakendusasutuste vahel ehk selle kaudu liiguvad kõik saadetud sõnumid, mis tulevad riiki sisse või lähevad riigist välja. Eestis täidab juurdepääsupunkti rolli TEHIK. Asutused, kes vahetavad üle EESSI platvormi andmeid, on Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, haigekassa ning Maksu- ja Tolliamet. Kuna kõik nimetatud asutused ei kuulu Sotsiaalministeeriumi haldusalasse, kuhu TEHIK kuulub, ei ole TEHIK-ul ilma eraldi selleks õigust andmata õigust tegeleda teise asutuse andmekogu andmete töötlemisega. Kuigi rakendusasutuste õigus ja ka kohustus andmeid vahetada tuleneb otsekohalduvast määrusest 883/2004 ning selle rakendusmäärusest 987/2009, ei ole see piisav, 5 et TEHIK (ehk n-ö kolmas asutus) saaks juurdepääsupunkti teenust osutada. Selleks peab iga valitsusalast väljaspool asuv asutus lisama oma andmekogu(de) põhimäärusesse sätte, millega antakse TEHIK-ule õigus teha nende asutuste serveritest läbi liikuvatele andmetele seiret ning vigase/viirusega andmete liikumist takistada (nii riiki sisse kui riigist välja liikuvate andmete puhul). Lõike 10 kohaselt peab haigekassa arvestust, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid juurdepääsupiiranguga isikuandmeid on andmekogust väljastatud. Lõike 11 kohaselt sulgeb haigekassa ligipääsu andmekogu vigastele andmetele kuni andmete parandamiseni. Lõike 12 kohaselt võib haigekassa juurdepääsu andmetele lõpetada, kui rikutakse lepingutingimusi. Paragrahv 12 sätestab andmekogusse kantud andmete säilitamise tähtajad. Säilitamise tähtaegade määramisel on lähtutud 778 SE-ga HKS § 463 lõikes 2 sätestatavast andmete säilitamise tähtajast. Lõike 1 kohaselt säilitatakse kindlustatud isiku avalduse alusel esitatud alusandmeid seitse aastat taotluse esitamisest arvates. Välisriigi ravikindlustushüvitistega seotud alusandmeid säilitatakse 75 aastat nende saamisest arvates. Lõike 2 kohaselt säilitakse andmekogu andmeid 75 aastat nende andmekogusse kandmisest arvates või 30 aastat isiku surmast arvates. Lõike 3 kohaselt säilitatakse andmekogu logiandmeid kaks aastat andmete tekkimisest. Määruse 5. peatükk. Andmekogu järelevalve, rahastamine ja lõpetamine Paragrahv 13 sätestab, et järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. Andmekogu pidamise üle järelevalve tegemine on sätestatud avaliku teabe seaduses. Paragrahvi 14 kohaselt rahastatakse andmekogu pidamist haigekassa eelarvest. Paragrahvi 15 lõige 1 sätestab, et andmekogu lõpetamise otsustab tervise- ja tööminister. Lõike 2 kohaselt antakse andmekogu lõpetamisel andmed avalikku arhiivi või otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. Lõike 3 kohaselt lõpetatakse andmekogu avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Määruse 6. peatükk. Rakendussätted Paragrahv 16 sätestab määruse jõustumise aja. Määruse jõustumisaeg on vastavalt 778 SE-le 15. märts 2019. a. Määruse § 11 lõige 9 jõustub 1. juulil 2019. Nimetatud säte reguleerib TEHIK-u õigust andmeid lugeda ja kustutada, mis tuleneb asjaolust et 2019. aasta 1. juulist rakendub üleeuroopaline IT-projekt EESSI sotsiaalkindlustusalaste andmete vahetamise kohta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse kehtestamine on seotud 27.04.2016 jõustunud ja alates 25.05.2018 kohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 6 4. Määruse mõjud Määruse mõjud on hinnatud eelnõu 778 SE seletuskirjas. Eelnõuga võetakse üle kehtiva ravikindlustuse andmekogu struktuur, kaasajastatud on termineid ja andmevälju. Määrusega ei kaasne muudatusi praegu kehtivas andmevahetuses, muutub vaid andmekogu nimetus. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et tegemist on juba kogutavate andmete töötlemisega ning andmete töötlemise eesmärgid ei muutu. Vastutav töötleja on kasutusele võtnud meetmed, mis tagavad andmete kaitse. Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele on vastutava töötleja, andmekaitse järelevalveasutuse ja andmekogu haldamise üle järelevalvet tegeva asutuse selleks volitatud isikul õigusaktist või halduslepingust tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Riskide esinemise tõenäosus on väike. Lisaks ei ole tegemist uue andmekoguga, vaid juba pikka aega kasutusel olnud andmekoguga. Andmete töötlus ei muutu ja toimub kehtivate protsesside alusel. Igal andmekoguga kokku puutuval töötaja on pikaajaline eriliiki andmete töötlemise kogemus ning andmekoosseisud ja töötlemise ulatus võrreldes varasemaga sisuliselt ei muutu. Samuti omavad andmete andmekogusse sisestajad eriliiki andmete töötlemise kogemust. Vastutava töötlejana on haigekassa juba praegu rakendanud parimat praktikat ning taganud haigekassa sisemise töökorraldusega optimaalseima andmetöötluse reeglid. Andmekogu iga toiminguga tegeleb määratud isik. Mõju sihtrühm: haigekassa Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Andmekogu nimetuse muutmine ja regulatsiooni kehtestamine HKS-is sisulist muudatust haigekassa töös kaasa ei too. Samuti ei muuda andmekogu sisulist tööd asjaolu, et andmekogu põhimääruse kehtestab haigekassa nõukogu asemel edaspidi tervise- ja tööminister. Mõju sihtrühm: haigekassa töötajad Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Määrusega ei tehta olulisi sisulisi muudatusi, mistõttu ei too see kaasa ka muudatusi haigekassa töökorralduses. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne haigekassale märkimisväärseid lisakulutusi. Jooksvad arendus- ja hoolduskulud kaetakse haigekassa eelarvest. Tegemist on tegutseva andmekoguga, mille töökorraldus ei muutu. Eelnõuga muudetakse vaid andmekogu nimetust. 6. Määruse jõustumine Määruse jõustub koos 778 SE jõustumisega, mis on praegu kavandatud 15. märtsil 2019. a. Määruse § 11 lõige 9 jõustub 1. juulil 2019. a, millal rakendub üleeuroopaline IT-projekt EESSI sotsiaalkindlustusalaste andmete vahetamise kohta. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Andmekaitse Inspektsioonile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. 7 8