Eelnõu kohta arvamuse küsimine

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja 13.12.2018 nr 1-6/1733-1 arenduskeskus Eesti Linnade ja Valdade Liit Siseministri määruse "Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend" saatmine arvamuse avaldamiseks Siseministeerium saadab arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend eelnõu koos seletuskirjaga. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Arvamuse palume esitada erandkorras 7 tööpäeva jooksul eelnõu ja seletuskirja EIS-s avaldamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raik siseminister Lisad: 1. Siseministri määruse „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ eelnõu 5 lehel; 2. Siseministri määruse „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ eelnõu seletuskiri 7 lehel. Mari Käbi 6125174 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Siseministri … 2018. a määruse nr.. „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ lisa Täidab ametnik: ELUKOHATEADE (Palun täitke trükitähtedega.) elukohateate nr saabumise kuupäev 1. ESITAJA ___________________________________________ _________________________________________________ I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I eesnimi perekonnanimi isikukood 2. UUE ELUKOHA AADRESS _________________________________ ____________________________________ _____________________________________________________ riik maakond vald või linn, alevik, küla ____________________________________________________________________________________________________ sihtnumber I__I__I__I__I__I tänav või talu, maja nr, korteri nr Esitan uue elukoha enda kohta I__I Esitan uue elukoha teis(t)e kohta I__I Kui esitate üksnes enda uue elukoha andmed, jätkake punktis 5. Kui esitate ka teiste isikute elukoha andmed, jätkake punktis 3 3. TEISED ISIKUD, KELLE ELUKOHA AADRESSI MUUDETAKSE (elukohateate esitaja andmeid ei ole vaja uuesti kirjutada) 1.___________________________________ ________________________________________ I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I 2. _________________________________ ________________________________________ I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I 3.____________________________________ _______________________________________ I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I eesnimi perekonnanimi isikukood Kui esitate andmed alaealise lapse kohta, jätkake punktis 4, muul juhul punktis 5 4. ALAEALISE LAPSE (LASTE) TEISE HOOLDUSÕIGUSLIKU VANEMA NÕUSOLEK ______________________ _____________________ I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I ________________________ eesnimi perekonnanimi isikukood allkiri 5. RUUMI KASUTAMISE ÕIGUS* Olen ruumi (kaas) omanik I__I jätkake punktis 7 Lisan üürilepingu I__I jätkake punktis 7 Ruumi omanik annab elukohateatele I__I jätkake punktis 6 nõusoleku või Lisan omaniku nõusoleku eraldi paberil I__I jätkake punktis 7 Ruumi kasutamise muu alus I__I jätkake punktis 7 6. RUUMI OMANIKU NÕUSOLEK (täidab ruumi omanik või tema esindaja) Kinnitan, et olen nõus ülalnimetatud isikute elukoha andmete kandmisega rahvastikuregistrisse. _____________________________ ___________________________ I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I _____________________ ruumi omaniku eesnimi perekonnanimi isikukood allkiri _____________________________ ___________________________ I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I _____________________ ruumi omaniku eesnimi perekonnanimi isikukood allkiri 7. ELUKOHA ANDMETE KEHTIVUS (täitmine vabatahtlik) Elukohaandmete kehtivuse alguskuupäev on elukohateate valla- või linnavalitsusse saabumise kuupäev, kuid soovi korral võite märkida elukohaandmete kehtivuse alguseks sellest erineva kuupäeva järgmiselt: 1) Eesti elukoha korral kuni 14 päeva tagasiulatuva kuupäeva või 2) välisriigi elukoha korral kuni 14 päeva tagasiulatuva või kuni 30 päeva etteulatuva kuupäeva I__I__I I__I__I I__I__I__I__I kuupäev Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (v.a Eesti kodanik) ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikuna soovin märkida Eestisse elama asumisel teadaoleva Eestist lahkumise kuupäeva ja välisriigi elukoha aadressi I__I__I I__I__I I__I__I__I__I__________________________________________________________________________________ Eestist lahkumise aeg välisriigi elukoha aadress (vähemalt riik)  Siseministri … 2018. a määruse nr.. „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ lisa 8. LISAANDMED Isiku number võtke eelmise lehekülje punktist 3 Elukohateate esitaja ISIK 1 ISIK 2 ISIK 3 E-post Telefon Lisa-aadress Täitke juhul, kui elate ka mujal, kui punktis 2 nimetatud elukohas Täitke juhul, kui olete Eestisse saabunud välismaalt Eelmine elukoht välismaal (vähemalt riik) ja Eestist sinna lahkumise aeg Täitke juhul, kui teil on välisriigi isikukood Isikukoodi väljastanud riik ja isikukood Rahvus Rahvus, millega end etniliselt ja kultuuriliselt kõige tihedamini seostatakse Emakeel Keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida kõige paremini osatakse Omandatud kõrgeim haridustase Kirjutage üks number järgmiste hulgast: 0 alusharidus (koolieelne haridus) või alghariduseta 1 põhiharidus (põhikooli 1.–6. klass), varasem algharidus 2 põhiharidus (põhikooli 7.–9. klass) 35 kutsekeskharidus või kutseõpe (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil 3 keskharidus 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil 6 bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus (rakendus- ja kutsekõrgharidus, diplomiõpe) 7 magister või sellega võrdsustatud haridus 8 doktor või sellega võrdsustatud haridus 9. ALLKIRJAD Kinnitan esitatud andmete õigsust ja olen teadlik, et need andmed kantakse rahvastikuregistrisse. Olen teadlik, et karistusseadustiku kohaselt on ametiasutusele valeandmete esitamine kriminaalkorras karistatav. kuupäev I__I__I I__I__I I__I__I__I__I allkiri ________________________ ___________________________ ________________________ ___________________________ elukohateate esitaja isik 1 isik 2 isik 3 * Punkti 5 selgitus 1. Kui teil on olemas ruumi kasutusõigust tõendav dokument (nt üürileping), ei pea elukohateatele lisama ruumi omaniku nõusolekut. 2. Kui te pole kaasomanik, on kaasomandis oleva ruumi andmete esitamisel vajalik kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusolek. Kui kaasomanikud on sõlminud ruumi kasutamise kokkuleppe, võib nõusolekute asemel lisada seda kokkulepet tõendava dokumendi. 3. Ruumi omaniku nõusolekut või ruumi kasutusõigust tõendavat dokumenti ei ole vaja, kui esitate perekonnaliikmele (nt abikaasa, alaealine laps) kuuluva ruumi või välisriigi elukoha aadressi. 4. Ruumi kasutamise muu alus võib olla näiteks isiklik kasutusõigus või ruumi kasutamine perekonnaliikmena.  EELNÕU 06.12.2018 SISEMINISTER MÄÄRUS 2018 Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 70 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTE § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, elukohateate paberil vormid (lisad 1 ja 2) ja nende täitmise juhend. 2. peatükk ELUKOHA ANDMETE RAHVASTIKUREGISTRISSE KANDMSE KORD § 2. Elukohakanne (1) Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise otsus tehakse rahvastikuregistri elukohakandena. (2) Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumise otsus vormistatakse kirjalikult. (3) Elukohakanne jõustub selle allkirjastamisel. Elukohaandmed hakkavad kehtima rahvastikuregistri seaduse § 66 lõikes 2 sätestatud kuupäeval. § 3. Elukohakande alusdokument (1) Elukohakande tegemise aluseks olev dokument salvestatakse elektrooniliselt rahvastikuregistrisse. (2) Elukoha andmete muutmiseks esitatud välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, välja arvatud juhul, kui välisleping näeb ette teisiti või kui dokument edastatakse diplomaatiliste või ametlike kanalite kaudu. (3) Elukoha andmete muutmiseks esitatud võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene või inglise keeles. § 4. Lisaandmed Kui elukohaandmete rahvastikuregistrisse registreerimise menetluse käigus esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele lisaandmeid, mis on elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks, kannab kohaliku omavalitsuse üksus need toimikusse. § 5. Elukohakande või selle tegemisega seotud andmete parandamine (1) Elukohakandes või selle tegemisega seotud andmetes esineva vea parandab elukohakande teinud kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole tehnilist suutlikkust elukohakande või selle tegemisega seotud andmete parandamiseks, teavitab ta parandamise vajadusest viivitamata rahvastikuregistri volitatud töötlejat, kes võib kokkuleppel elukohakande teinud ametnikuga elukohakannet või selle tegemisega seotud andmeid parandada. § 6. Isiku tuvastamine elukohateate esitamisel Kui isik esitab elukohateate kohaliku omavalitsuse üksuses kohapeal, tuvastatakse elukohateate esitanud isik kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel. § 7. Elukohateate esitamise kuupäev puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel Kui elukohateates esinenud puudused kõrvaldatakse määratud tähtajaks, loetakse elukohateade esitatuks esialgsel kohaliku omavalitsuse üksusesse saabumise kuupäeval ning elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäevaks loetakse kuupäev vastavalt rahvastikuregistri seaduse §-le 66. § 8. Elukoha aadressi kehtivuse algus (1) Elukohateates märgitud tagasiulatuvat kuupäeva ei kanta elukohaandmete kehtivuse alguskuupäevaks juhul, kui isikul on registris elukohaandmed, mille kehtivuse alguskuupäev on hilisem. Sel juhul, hakkab elukoha aadress kehtima järgmisel päeval kehtiva elukoha aadressi kehtivuse alguskuupäevast arvates. (2) Kui elukohateates märgitud elukohaandmete kehtivuse tagasiulatuv alguskuupäev on varasem kui 14 päeva elukohateate kohaliku omavalitsuse üksusesse saabumisest arvates, kantakse rahvastikuregistrisse elukoha aadressi kehtivuse alguskuupäevaks elukohateate kohaliku omavalitsuse üksusesse saabumisest 14 päeva varasem kuupäev. (3) Rahvastikuregistri subjektina arvelevõetava isiku elukoha aadressi kehtivuse alguse varaseim võimalik kuupäev on rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmise kuupäev. § 9. Ühise elukohateate menetlemine Kui isikud on esitanud ühise elukohateate, võib kohaliku omavalitsuse üksus menetleda elukohateateid eraldiseisvate taotlustena. § 10. Elukoha aadressina viibimiskoha aadressi esitamine Kui isik esitab elukohateates elukoha aadressina sama aadressi, mis on rahvastikuregistrisse kantud kui selle isiku kehtiv viibimiskoha aadress, lõpetatakse viibimiskoha aadressi kehtivus ja esitatud aadress kantakse rahvastikuregistrisse elukoha aadressina. § 11. Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukohateates toodud andmete muutmine (1) Rahvastikuregistri seaduse § 69 lõike 8 alusel etteulatuvalt teatatud Eestist lahkumise kuupäeva või välisriigi aadressi muutumise korral, esitab isik elukohakande teinud kohaliku omavalitsuse üksusele andmete muutmiseks kirjaliku taotluse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse saamisel, uuendab kohaliku omavalitsuse üksus elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise menetluse ja muudab isiku esitatud teate järgi Eestist lahkumise kuupäeva või välisriigi aadressi. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teatab isik Eestist lahkumise kuupäeva või välisriigi aadressi muutumisest uue elukohateatega, muudab andmed elukohateate saanud kohaliku omavalitsuse üksus. Uue lahkumiskuupäeva või välisriigi aadressi kandmisega rahvastikuregistrisse loetakse varasem kuupäev muudetuks. § 12. Ruumi omaniku taotlus elukoha aadressi muutmiseks (1) Rahvastikuregistri seaduse § 88 lõikes 1 sätestatud aluste olemasolul esitab ruumi omanik kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku taotluse, milles esitab: 1) muudetava elukoha aadressi; 2) isiku nime, kelle elukoha aadressina on muudetav aadress rahvastikuregistrisse kantud; 3) kinnituse selle kohta, et isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi elukohana; 4) kinnituse selle kohta, et isik ei kausta omanikule kuuluvat ruumi elukohana. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud andmeid ei pea esitama rahvastikuregistri seaduse § 88 lõikes 3 sätestatud ruumi omaniku teates. § 13. Elukoha aadressi säilitamine, kui ruumi omanik on esitanud taotluse elukoha aadressi muutmiseks Kui isik või tema seaduslik esindaja on taotlenud elukoha aadressi säilitamist rahvastikuregistri seaduse § 91 lõike 1 alusel, kantakse isiku elukoha aadress rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsuse üksuse algatused linna ja linnaosa või valla ja osavalla täpsusega. § 14. Välisriigi asutuselt saadud andmete alusel elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmine (1) Kui isiku elukohaandmeid muutvad andmed edastatakse välislepingu alusel või tulenevad välisriigi dokumendist, teeb elukohakande rahvastikuregistri volitatud töötleja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. (2) Kui isiku elukohaandmete muudatus tuleneb perekonnasündmuse kohta käivast välisriigi välja antud dokumendist või välisriigi rahvastikuregistri väljavõttest, teeb elukohakande perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 32 sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus. (3) Kui välisriigi dokumendil toodud välisriigi elukoha andmete kehtivuse alguse kuupäev või perekonnasündmuse kuupäev on varasem kui rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivuse alguskuupäev, ei kanta isiku elukohaandmeid välisriigi dokumendilt rahvastikuregistrisse. 3. peatükk ELUKOHATEATE TÄITMISE JUHEND § 15. Elukoha aadressi märkimine elukohateates Elukoha aadressis märgitakse riik, maakond, vald, linn, alevik, küla, aadressikoha nimi, hoone number ja korteri või muu omaette ruumi numbri olemasolul selle number. § 16. Ruumi omaniku nõusoleku lisamine (1) Kui isik ei ole ruumi omanik, lisatakse elukohateatele kaasomandis oleva eluruumi andmete kandmisel rahvastikuregistrisse kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusolek, välja arvatud juhul, kui kaasomandi kasutamise kokkuleppest ruumi omanike vahel ei tulene teisiti. (2) Kaasomanike kokkulepet tõendav dokument lisatakse elukohateatele. § 17. Paberil elukohateate täitmine kohaliku omavalitsusüksuse poolt (1) Kohaliku omavalitsuse üksus kannab paberil elukohateatele: 1) elukohateate saabumise kuupäeva ja elukohateate numbri; 2) isikukoodid, kui elukohateate esitab Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, kelle elukoht registreeritakse esmakordselt Eestis. (2) Elukohateate numbri loob rahvastikuregistri menetlustarkvara. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 18. Määruse rakendamine (1) Kui isik või tema seaduslik esindaja taotleb rahvastikuregistri seaduse § 110 alusel muudetud elukohaandmete taastamist, taastab kohaliku omavalitsuse üksus elukoha aadressi linna ja linnaosa või valla ja osavalla täpsusega kohaliku omavalitsuse algatusel rahvastikuregistri seaduse 11. peatükis sätestatud korras. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul taastatakse isiku elukohaandmed tagasiulatuvalt nende kehtivuse kaotamise hetkest alates. § 19. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aastal 1. jaanuaril. siseminister kantsler Lisa 1. Elukohateade Lisa 2. Elukohateade inglise keeles  Siseministri määruse „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri määruse „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse 1. jaanuaril 2019. aastal jõustuva rahvastikuregistri seadusega (edaspidi RRS) võrreldes täpsemalt need nõuded, millest tuleb elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisel kinni pidada. Eelnõuga kehtestatakse elukohateadete pabervormid. Vorme saab kasutada elukohateate esitamiseks posti teel või kohaliku omavalitsuse üksuses (edaspidi KOV) kohapeal. Kuigi elukohateateid saab esitada ka e-teenust kasutades, kuvatakse sel juhul isikule vaid tema andmetest lähtudes olulised andmeväljad. Nii ei kuvata näiteks teise vanema nõusolekut juhul, kui isik registreerib vaid enda elukoha jne. Seega ei ole e-teenuses kasutusel täpselt sama vorm, kuigi andmeväljad on samasugused. Peale elukohateate eestikeelse vormil kehtestatakse eelnõuga ka elukohateate ingliskeelne vorm. Ingliskeelse vormi järele on suur vajadus. Kuivõrd Eestis elukohta registreerida soovivad välisriikide kodanikud ei pruugi osata eesti keelt, peavad ametnikud isikut abistama ja talle elukohateate vormi andmeväljade sisu selgitama. See tekitab ametnikele olulist töökoormust ja ajakadu. Ingliskeelse elukohateate vormi kehtestamisega muudetakse asjaajamine lihtsamaks nii elukohateate esitajale kui ka seda menetlevale ametnikule. Eelnõuga sätestatakse ka reeglid elukohateate vormide täitmiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas (tel 612 5163, e-post [email protected]), osakonna juhataja asetäitja õiguse alal Mairis Kungla (tel 612 5208, e-post [email protected]), sama osakonna nõunik Kaisa Kangro (tel 612 5015, e-post [email protected]) ja sama osakonna nõunik Mari Käbi (tel 612 5174, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu on vajalik RRS-i rakendamiseks. Kehtivas õiguses on eelnõuga sarnane valdkond reguleeritud regionaalministri 7. jaanuari 2005. aasta määrusega nr 5 „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise teadete vormid ning nende täitmise juhend“ (edaspidi kehtiv määrus). Samas kaotab see õigusakt RRS-i jõustumisel kehtivuse, sest selle aluseks olev volitusnorm tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva määrusega võrreldes lihtsustab eelnõu elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise menetlust. Kehtivas määruses nähakse KOV-le ette mitme teate koostamise kohustus. Näiteks tuleb koostada vormikohane teade, kui isiku elukoha andmed kantakse rahvastikuregistrisse KOV-i algatusel või kui elukoha andmeid muudetakse ruumi omaniku nõudmisel jne. Selliste teadete koostamise järele ei ole vajadust, sest asjakohased andmed on näha elukoha registreerimise toimikust. Teadete koostamine on KOV ametnikule seega vaid lisaülesanne. Samuti on eelnõu koostamisel loobutud dokumentide soovituslike näidiste kehtestamisest, sest need koormavad asjatult õigusakti teksti ega ole kooskõlas õigusakti regulatiivse olemusega. Kui praktikas peaks siiski tekkima vajadus selliste näidiste järele, on Siseministeeriumil kui valdkonna eest vastutaval ministeeriumil alati võimalik neid juhendamise käigus edastada. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 tuuakse välja eelnõu reguleerimisese. Sätte kohaselt kehtestatakse eelnõuga elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, elukohateadete pabervormid ja nende täitmise juhend. Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmine ei ole üks konkreetne toiming, vaid pikem menetlus. Selle käigus tuleb ametnikul veenduda, et isik, kelle elukoha andmeid registrisse kandma hakatakse, on rahvastikuregistri andmesubjekt, et isik on esitanud kõik vajalikud andmed, ei ole esitanud valeandmeid jne. See on haldusorgani (KOV) tegevus haldusakti (elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise otsus) andmisel, millele laieneb üldseadusena haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS). Eelnõuga kehtestatakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise menetluse vajalikud erinormid. Eelnõuga kehtestatakse ka elukohateate vormid. Vormi kehtestamisega lihtsustatakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise menetluses nõutud andmete esitamist. Isikul on vormikohast avaldust täites hõlpsam esitada kõik nõutud andmed ühekorraga. Samuti on ametnikul lihtsam kontrollida, kas kõik asjakohased andmed on esitatud. Eelnõuga kehtestatud vorme saab kasutada paberil elukohateate saatmisel posti teel või KOV-s kohapeal. Kuigi elukohateate saab esitada ka e-teenuse kaudu, ei ole sel juhul mõistlik kasutada täpselt samasugust vormi. E-teenus peab lähtuma elukohateadet esitavast isikust ning kuvama vaid need andmeväljad, mida see isik täitma peab. Peale elukohateate eestikeelse vormi kehtestatakse eelnõuga ka ingliskeelne elukohateate vorm, mis on mõeldud Eestis elukohta registreerivatele välisriigi elanikele. Ingliskeelne elukohateate vorm lihtsustab menetlust oluliselt nii isiku enda kui ka menetleva ametniku jaoks. Eelnõuga kehtestataks ka elukohateate täitmist juhendavad reeglid. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise või sellest keeldumise otsuste vormistamine. Kui menetluse käigus on kõik vajalikud asjaolud tuvastatud, nõutud dokumendid on esitatud ning keeldumise aluseid ei ole, kannab ametnik isiku elukoha andmed rahvastikuregistrisse. Isikule positiivne otsus tehakse seega kandena. Samamoodi on see korraldatud ka eri perekonnaseisutoimingute puhul. Kande tegemisele lisaks haldusakti vormistamist ei ole otstarbekas nõuda. Kui aga esinevad RRS-i §-s 84 sätestatud alused keelduda elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest, peab ametnik otsuse vormistama kirjaliku haldusaktina. Keeldumise otsus peab vastama HMS-i §-s 54 toodud õiguspärasuse nõuetele. Kuigi RRS-i § 84 ei ole kaalutlusõiguslik norm, tuleb otsuses esitada keeldumise õiguslik ja faktiline alus, mis võimaldab isikul soovi korral oma õigusi kaitsta. Keeldumisotsus kui menetlust lõpetav otsus tuleb salvestada elukohaandmete registreerimise toimikusse. Eelnõu § 3 kohaselt salvestatakse elukohakande aluseks olev dokument rahvastikuregistrisse. Kui elukohakanne tehakse näiteks isiku esitatud elukohateate alusel, salvestatakse toimikusse alusdokumendina elukohateade koos selle võimalike lisadega. Näiteks võib elukohateate lisaks olla ruumi omaniku nõusolek, kui see ei ole kantud elukohateatele, vaid on esitatud teatest eraldi. Kui isiku elukoha andmed muudetakse aga ruumi omaniku nõudmisel, salvestatakse kande alusdokumendina rahvastikuregistrisse ruumi omaniku taotlus. Oluline on, et kõik olulised dokumendid või andmed, millele ametnik otsust tehes tugines, oleksid olemas ka rahvastikuregistri toimikust. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt peavad välisriigi dokumendid, mis esitatakse elukoha aadressi muutmiseks, olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, välja arvatud juhul, kui välisleping näeb teisiti ette või kui dokument on edastatud diplomaatiliste või ametlike kanalite kaudu. Dokumendi legaliseerimise või apostilliga kinnitamise nõue on välisriigi dokumentide puhul tavapärane – sel moel tagatakse menetlevale ametnikule kindlus, et dokumendi on andnud pädev asutus. Legaliseerimise või apostilliga kinnitamise nõudest võib seega loobuda olukorras, kus selline kindlus on ametnikule loodud muul moel ehk kui dokument on esitatud diplomaatilisi või ametlikke kanaleid pidi. Diplomaatiliste kanalite all peetakse silmas olukordi, kus dokumendi esitab Eesti välisesindusele või Välisministeeriumile välisriigi Välisministeerium noodiga. Dokument edastatakse ametlike kanalite kaudu, kui dokumendi edastab Eesti välisesindusele või Välisministeeriumile välisriigi ametiasutus ametliku kirjaga. Sättes kasutatud väljend „elukoha aadressi muutmine“ viitab igasugusele aadressiga seotud muudatusele, olgu selleks registrisse kantud kehtiva aadressi asemel uue kehtiva aadressi või tühjale väljale esimese kehtiva aadressi kandmine. Nõue dokument legaliseerida või apostilliga kinnitada ei käi isikut tõendava dokumendi kohta, mis on antud välisriigis – selle esitab isik ametnikule originaaldokumendina. Eelnõu § 3 lõikega 3 kehtestatakse samasugune reegel võõrkeelsete dokumentide tõlkimisele nagu perekonnaseisutoimingute seaduses. Kuigi üldise reegli kohaselt peab ametiasutustele asjaajamises esitatud dokument olema tõlgitud eesti keelde, võimaldatakse eelnõuga esitada elukohakande menetluses ka inglise- ja venekeelseid dokumente. Need on laialt kasutatavad võõrkeeled ning ka muudes rahvastikuregistris tehtavates menetlustes (näiteks sünni registreerimise) on lubatud kasutada neis keeltes esitatud dokumente. Vaatamata eelnõu § 3 lõikes 3 esitatule, jääb menetluskeeleks ikkagi eesti keel ja kõik otsused (nii elukohakanne kui ka otsus kande tegemisest keelduda) vormistab ametnik eesti keeles. Eelnõu § 4 kohaselt säilitatakse elukohakande menetlusega seotud muid andmeid samuti rahvastikuregistris asuvas asjakohases toimikus. Näiteks võib selliste andmete hulka kuuluda meditsiini- või politseiasutuse teade selle kohta, et isik viibib püsivalt teises KOV-s ja mitte tema elukohajärgses KOV-is. Selline teade ei ole vahetult elukohakande alusdokument, sest see vaid informeerib KOV-i elukoha aadressi võimalikust muutusest. Otsuse, kas elukoha aadressi muuta või mitte, teeb KOV-i ametnik RRS-i 11. peatükis sätestatud korras. Eelnõu §-s 5 määratakse kindlaks elukohakande ja sellega seotud andmete parandamise üldised reeglid. Sättes tuuakse HMS-i üldist loogikat järgides esile, et elukohakandes või selle tegemisega seotud andmetes olevad vead parandab elukohakande tegija ise. Tähele tuleb panna, et sättega on korraldatud vigade parandamine, mitte aga sisuliste muudatuste tegemine. Seega ei saa uue elukoha registreerimist käsitada olemasoleva kande parandamisena. Sättes peetakse silmas eelkõige ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamist (kirjavead jms). Kande tegemisega seotud andmetes esinevaks veaks võib näiteks olla, kui elukohateate asemel on rahvastikuregistrisse ekslikult salvestatud vale või tühi dokument. Juhul, kui andmete parandamine osutub tehniliselt keerukaks ning KOV-i ametnik ise sellega hakkama ei saa, saab ta eelnõu § 5 lõike 2 alusel paluda abi rahvastikuregistri volitatud töötlejalt. Juhul, kui andmete parandamine osutub tehniliselt keerukaks ning KOV ametnik ise sellega hakkama ei saa, saab ta eelnõu § 5 lõike 2 alusel paluda abi rahvastikuregistri volitatud töötlejalt. Eelnõu §-ga 6 kehtestatakse KOV ametniku kohustus tuvastada KOV-s kohapeal elukohateate esitanud isik. Isiku tuvastamiseks võib kasutada kõiki kehtivaid isikut tõendavaid dokumente. Eelnõu §-s 7 täpsustatakse elukohateate esitamise kuupäeva olukorras, kus elukohateates esinenud puudused kõrvaldati tähtaegselt. Kuna elukoha andmete kehtivuse algus võib olla seotud isiku õiguste ja kohustustega, on oluline tagada selgus, milline kuupäev loetakse elukohateate esitamise kuupäevaks – on selleks elukohateate KOV-i saabumise esialgne kuupäev või puuduste kõrvaldamise kuupäev. Eelnõu kohaselt loetakse elukohateade esitatuks KOV-i saabumise esialgsel kuupäeval juhul, kui puudused kõrvaldatakse tähtajaks. Eelnõu §-ga 8 täpsustatakse elukoha aadressi kehtivuse alguse erisusi. Säte on seotud RRS-i § 69 lõikes 2 sätestatud võimalusega esitada elukoha andmed tagasiulatuva kuupäevaga kuni 14 päeva. Eelnõu § 8 lõikega 1 nähakse ette elukoha aadressi kehtivuse algus olukorras, kus isik esitab lühikese ajaperioodi sees kaks järjestikust elukohateadet ning viimase neist tagasiulatuva kuupäevaga. Kui viimati esitatud elukohateate alusel hakkaks elukoha aadress kehtima varem kui juba rahvastikuregistrisse kantud kehtiva elukoha aadress, algab uue elukoha aadressi kehtivus järgmisest päevast pärast senise elukoha aadressi kehtivuse algust. Sättega tagatakse, et registrisse kantud elukoha aadress kehtiks vähemalt ühe päeva ja et tagasiulatuva kuupäevaga esitatud uus elukohateade ei muudaks registrisse kantud ja kehtivat aadressi olematuks. Eelnõu § 8 lõikega 2 sätestatakse reegel tagasiulatuva tähtaja alguse määramiseks. Kui isik esitab elukohateate näiteks posti teel ja märgib aadressi kehtivuse kuupäeva tagasiulatuvalt lähtudes elukohateate koostamise ja posti panemise kuupäeva, siis elukohakande tegemisel saab KOV ametnik lähtuda aadressi kehtivuse määramisel ikkagi elukohateate KOV-i saabumise päevast. Ametnik võtab aluseks küll sama päevade arvu, mille isik oma elukohateates välja tõi (näiteks 10 päeva), kuid hakkab tagasiulatuvat tähtaega arvestama elukohateate KOV-i saabumisest. Eelnõu § 8 lõikes 3 nähakse ette, et rahvastikuregistri subjektina arvele võetava isiku elukoha aadressi kehtivuse algus ei saa olla varasem kui tema rahvastikuregistri subjektsuse tekkimise kuupäev. Nii ei saa elamisloa saanud välismaalane elukoha registreerimisel esitada elukoha aadressi kehtivuseks tagasiulatuvalt kuupäeva, mil tema elamisluba veel ei kehtinud. Eelnõu §-ga 9 nähakse ette, et ka ühiselt esitatud elukohateadet võib KOV ametnik menetleda eri taotlustena. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus isikud esitavad ühel elukohateatel mitme inimese elukoha andmed. Näiteks esitab ema enda ja oma alaealise lapse uue elukoha andmed. Eelnõu § 9 alusel on KOV ametnikul võimalik menetleda eraldi nii ema kui ka alaealise lapse elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. See võib olla oluline juhul, kui näiteks lapse andmete kandmist takistab mingi puuduse esinemine (teise hooldusõigusliku vanema nõusolek vms), kuid ema elukoha kandmiseks rahvastikuregistrisse takistusi ei ole. Eelnõu § 9 kohaselt saab ametnik otsustada ema andmete kandmise, jätkates samal ajal lapse andmete osas menetlust. Eelnõu §-ga 10 reguleeritakse suhe viibimiskoha ja elukoha aadresside vahel. Kui isik esitab oma uue elukoha aadressina senise viibimiskoha aadressi, lõpetatakse viibimiskoha aadressi kehtivus ja kantakse aadress rahvastikuregistrisse elukoha aadressina. Näiteks lõpetatakse hooldekodu aadress viibimiskoha aadressina, kui isikul on võimalik registreerida sama aadress oma elukoha aadressina. Eelnõu §-s 11 reguleeritakse Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukohateates märgitud andmete muutmist. Loetletud riikide kodanikud võivad RRS-i § 69 lõike 8 alusel anda elukohateate esitamisel ette teada oma Eestist lahkumise kuupäeva ja välisriigi aadressi (või riigi), kuhu nad Eestist lahkuvad. Kui selline välisriigi kodanik teab, et ta tuleb Eestisse vaid kuueks kuuks, on tal mugav elukohateate esitamisel anda kohe teada ka Eestist lahkumise aeg ja riik (või välisriigi aadress), kuhu ta läheb. Sel juhul ei pea ta Eestist lahkumise korral lisateadet esitama. Samas võib lahkumisaeg Eestis viibimise ajal muutuda. Näiteks tuli välisriigi kodanik Eestisse mõne projekti raames kuueks kuuks, kuid projektiga seotud tegevus pikenes ja välismaalane jääb Eestisse pikemaks ajaks, näiteks üheksaks kuuks. Lahkumisandmete muutumine tuleks kanda ka rahvastikuregistrisse, sest sellega on seotud Eesti elukoha andmete kehtivus. Eelnõu §-ga 12 täpsustatakse, milline KOV sellistes olukordades rahvastikuregistrisse kantud andmeid muudab. Kui isiku elukoht Eestis ei muutu, esitab ta Eestist lahkumise kuupäeva ja välisriigi aadressi sellele KOV-le, kellele esitas ka elukohateate. Kui aga isik muudab vahepeal oma Eesti aadressi ja esitab muutunud Eestist lahkumise andmed uue elukohateatega, muudab ka lahkumise andmed rahvastikuregistris see KOV, kellele elukohateade esitati. Menetluslikult on riigist lahkumise andmete muutmisel tegemist haldusmenetluse uuendamisega, mis on reguleeritud HMS-iga. RRS-i § 88 lõikes 1 on sätestatud alused, mil ruumi omanik võib taotleda isiku elukoha aadressi muutmist. Eelnõu §-ga 12 nähakse ette andmed, mida ruumi omanik sellises taotluses esitama peab. Kui KOV-le on teada, et isik ei kasuta omanikule kuuluvat ruumi oma elukohana, on KOV-l RRS-i § 88 lõike 2 alusel õigus pöörduda ruumi omaniku poole ka omal algatusel. Kui ruumi omanik teatab vastuseks, et isik ei kasuta ruumi oma elukohana ja tal ei ole ka õigust seda teha, võib KOV menetlusökonoomsuse huvides käsitada seda teadet ruumi omaniku taotlusena isiku elukoha aadressi muutmiseks. Kuna sel juhul on omavahelises suhtluses selgesti esitatud nii isiku nimi kui ka elukoha aadress, täpsustatakse eelnõu § 13 lõikes 2, et neid andmeid uuesti märkida ei ole vaja. Kui ruumi omanik on esitanud taotluse isiku elukoha andmete muutmiseks, lõpetatakse üldjuhul nende andmete kehtivus. Kui aga isik viibib viibimiskohas, on temal või tema seaduslikul esindajal õigus taotleda elukoha andmete säilitamist rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla täpsusega. Eelnõu §-s 13 täpsustatakse sellise menetluse liik. Sätte kohaselt säilitatakse sellisel juhul elukoha andmed KOV algatusel (s.o RRS 11. peatükk). Eelnõu §-ga 14 reguleeritakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmist välisriigi asutuselt saadud dokumentide alusel. Sättega määratakse kindlaks, kes on pädev andmeid rahvastikuregistrisse kandma. Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt kannab andmed rahvastikuregistrisse volitatud töötleja, kui elukoha andmete muudatused edastatakse välislepingu või muu välisriigi dokumendiga. Kui aga muudatused tulenevad perekonnasündmuse kohta käivast või välisriigi rahvastikuregistri väljavõttest, kannavad andmed rahvastikuregistrisse maakonnakeskuse KOV-d (perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõige 32). Viimati nimetatud dokumendid esitatakse üldjuhul perekonnaseisutoimingu tegemise käigus. Kuna perekonnaseisuametnik peab esitatud dokumendilt andmed rahvastikuregistrisse kandma, on mõistlik ette näha, et muude andmete hulgas kantakse rahvastikuregistrisse ka isiku elukoha muudatused. Eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt ei kanta välisriigi dokumendilt elukoha andmeid rahvastikuregistrisse juhul, kui nende kehtivuse alguskuupäev on varasem kui isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivuse algus. Sel juhul tuleb eeldada, et hilisema kehtivuse algusega elukoha andmed on ajakohasemad. Eelnõu §-dega 15−17 täpsustatakse elukohateate täitmist. Eelnõu §-s 15 sätestatakse, et elukohateates märgitakse elukoha aadress võimalikult täpselt, s.o kuue tasandina. Elukoha aadressi kohta tuleb märkida elukoha asukoha riik, maakond, vald, linn, alevik, küla, aadressikoha nimi, hoone number ja korteri või muu omaette ruumi number. Eelnõu §-ga 16 nähakse ette kohustus lisada kaasomandis oleva eluruumi puhul ruumi omaniku nõusolek. Kui isik, kes soovib kaasomandis oleva ruumi registreerida oma elukohana, ei ole ise ruumi üks kaasomanikke, peab ta elukohateatele lisama kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusoleku. Nõusolekut ei pea lisama, kui nii tuleneb ruumi omanike kaasomandi kasutamise kokkuleppest. Sel juhul lisatakse elukohateatele kaasomanike kokkulepe. Eelnõu § 17 kohaselt kannab KOV ametnik talle esitatud paberil elukohateatele selle saabumise kuupäeva ja elukohateate numbri. Kui elukohateate esitab Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, kes soovib esmakordselt registreerida oma elukoha Eestis, kannab KOV ametnik elukohateatele ka isiku isikukoodi, sest isikukoodi andmine kuulub sel juhul KOV pädevusse. Eelnõu §-ga 18 reguleeritakse eelnõu rakendamisega seonduvat. RRS-i § 110 alusel kaotavad enne seaduse jõustumist kehtivuse ruumi omaniku nõudmisel muudetud elukoha andmed, mis on rahvastikuregistrisse kantud linna ja linnaosa või valla täpsusega. Kui isik viibib RRS-i § 70 lõikes 2 sätestatud asutuses (haiglas, hoolekandeasutuses, kaitseväes vms), on tal õigus taotleda oma varasema KOV-i täpsusega elukoha andmete taastamist. Eelnõu § 19 lõike 1 kohaselt teeb asjakohase menetluse sel juhul KOV oma algatusel (RRS-i 11. peatükk). Eelnõu § 19 lõikega 2 määratakse, et elukoha aadressi taastamisel tuleb tagada aadressi jätkuv kehtimine, st elukoha aadressi kehtivuses ei tohi tekkida ajavahet. Eelnõu §-s 19 nähakse ette eelnõu jõustumine. Säte kohaselt jõustub eelnõu koos RRS-i jõustumisega 1. jaanuaril 2019. aastal. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 5. Eelnõu mõju Kuivõrd eelnõu on RRS-i rakendusakt, on eelnõu reguleerimisesemega seotud mõjud hinnatud RRS-i eelnõu seletuskirjas. Eelnõu ei too kaasa RRS-i eelnõu seletuskirjas analüüsimata mõjusid. 6. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu ei too kaasa lisategevusi, uusi kulusid ega tulusid. 7. Eelnõu jõustumine Eelnõu on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2019. aastal. Kuna eelnõu on RRS-i rakendusakt, peab ta jõustuma RRS-iga samal ajal. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja 13.12.2018 nr 1-6/1733-1 arenduskeskus Eesti Linnade ja Valdade Liit Siseministri määruse "Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend" saatmine arvamuse avaldamiseks Siseministeerium saadab arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend eelnõu koos seletuskirjaga. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Arvamuse palume esitada erandkorras 7 tööpäeva jooksul eelnõu ja seletuskirja EIS-s avaldamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raik siseminister Lisad: 1. Siseministri määruse „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ eelnõu 5 lehel; 2. Siseministri määruse „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ eelnõu seletuskiri 7 lehel. Mari Käbi 6125174 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Siseministri … 2018. a määruse nr.. „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ lisa Täidab ametnik: ELUKOHATEADE (Palun täitke trükitähtedega.) elukohateate nr saabumise kuupäev 1. ESITAJA ___________________________________________ _________________________________________________ I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I eesnimi perekonnanimi isikukood 2. UUE ELUKOHA AADRESS _________________________________ ____________________________________ _____________________________________________________ riik maakond vald või linn, alevik, küla ____________________________________________________________________________________________________ sihtnumber I__I__I__I__I__I tänav või talu, maja nr, korteri nr Esitan uue elukoha enda kohta I__I Esitan uue elukoha teis(t)e kohta I__I Kui esitate üksnes enda uue elukoha andmed, jätkake punktis 5. Kui esitate ka teiste isikute elukoha andmed, jätkake punktis 3 3. TEISED ISIKUD, KELLE ELUKOHA AADRESSI MUUDETAKSE (elukohateate esitaja andmeid ei ole vaja uuesti kirjutada) 1.___________________________________ ________________________________________ I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I 2. _________________________________ ________________________________________ I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I 3.____________________________________ _______________________________________ I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I eesnimi perekonnanimi isikukood Kui esitate andmed alaealise lapse kohta, jätkake punktis 4, muul juhul punktis 5 4. ALAEALISE LAPSE (LASTE) TEISE HOOLDUSÕIGUSLIKU VANEMA NÕUSOLEK ______________________ _____________________ I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I ________________________ eesnimi perekonnanimi isikukood allkiri 5. RUUMI KASUTAMISE ÕIGUS* Olen ruumi (kaas) omanik I__I jätkake punktis 7 Lisan üürilepingu I__I jätkake punktis 7 Ruumi omanik annab elukohateatele I__I jätkake punktis 6 nõusoleku või Lisan omaniku nõusoleku eraldi paberil I__I jätkake punktis 7 Ruumi kasutamise muu alus I__I jätkake punktis 7 6. RUUMI OMANIKU NÕUSOLEK (täidab ruumi omanik või tema esindaja) Kinnitan, et olen nõus ülalnimetatud isikute elukoha andmete kandmisega rahvastikuregistrisse. _____________________________ ___________________________ I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I _____________________ ruumi omaniku eesnimi perekonnanimi isikukood allkiri _____________________________ ___________________________ I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I__I _____________________ ruumi omaniku eesnimi perekonnanimi isikukood allkiri 7. ELUKOHA ANDMETE KEHTIVUS (täitmine vabatahtlik) Elukohaandmete kehtivuse alguskuupäev on elukohateate valla- või linnavalitsusse saabumise kuupäev, kuid soovi korral võite märkida elukohaandmete kehtivuse alguseks sellest erineva kuupäeva järgmiselt: 1) Eesti elukoha korral kuni 14 päeva tagasiulatuva kuupäeva või 2) välisriigi elukoha korral kuni 14 päeva tagasiulatuva või kuni 30 päeva etteulatuva kuupäeva I__I__I I__I__I I__I__I__I__I kuupäev Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (v.a Eesti kodanik) ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikuna soovin märkida Eestisse elama asumisel teadaoleva Eestist lahkumise kuupäeva ja välisriigi elukoha aadressi I__I__I I__I__I I__I__I__I__I__________________________________________________________________________________ Eestist lahkumise aeg välisriigi elukoha aadress (vähemalt riik)  Siseministri … 2018. a määruse nr.. „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ lisa 8. LISAANDMED Isiku number võtke eelmise lehekülje punktist 3 Elukohateate esitaja ISIK 1 ISIK 2 ISIK 3 E-post Telefon Lisa-aadress Täitke juhul, kui elate ka mujal, kui punktis 2 nimetatud elukohas Täitke juhul, kui olete Eestisse saabunud välismaalt Eelmine elukoht välismaal (vähemalt riik) ja Eestist sinna lahkumise aeg Täitke juhul, kui teil on välisriigi isikukood Isikukoodi väljastanud riik ja isikukood Rahvus Rahvus, millega end etniliselt ja kultuuriliselt kõige tihedamini seostatakse Emakeel Keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida kõige paremini osatakse Omandatud kõrgeim haridustase Kirjutage üks number järgmiste hulgast: 0 alusharidus (koolieelne haridus) või alghariduseta 1 põhiharidus (põhikooli 1.–6. klass), varasem algharidus 2 põhiharidus (põhikooli 7.–9. klass) 35 kutsekeskharidus või kutseõpe (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil 3 keskharidus 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil 6 bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus (rakendus- ja kutsekõrgharidus, diplomiõpe) 7 magister või sellega võrdsustatud haridus 8 doktor või sellega võrdsustatud haridus 9. ALLKIRJAD Kinnitan esitatud andmete õigsust ja olen teadlik, et need andmed kantakse rahvastikuregistrisse. Olen teadlik, et karistusseadustiku kohaselt on ametiasutusele valeandmete esitamine kriminaalkorras karistatav. kuupäev I__I__I I__I__I I__I__I__I__I allkiri ________________________ ___________________________ ________________________ ___________________________ elukohateate esitaja isik 1 isik 2 isik 3 * Punkti 5 selgitus 1. Kui teil on olemas ruumi kasutusõigust tõendav dokument (nt üürileping), ei pea elukohateatele lisama ruumi omaniku nõusolekut. 2. Kui te pole kaasomanik, on kaasomandis oleva ruumi andmete esitamisel vajalik kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusolek. Kui kaasomanikud on sõlminud ruumi kasutamise kokkuleppe, võib nõusolekute asemel lisada seda kokkulepet tõendava dokumendi. 3. Ruumi omaniku nõusolekut või ruumi kasutusõigust tõendavat dokumenti ei ole vaja, kui esitate perekonnaliikmele (nt abikaasa, alaealine laps) kuuluva ruumi või välisriigi elukoha aadressi. 4. Ruumi kasutamise muu alus võib olla näiteks isiklik kasutusõigus või ruumi kasutamine perekonnaliikmena.  EELNÕU 06.12.2018 SISEMINISTER MÄÄRUS 2018 Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 70 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTE § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, elukohateate paberil vormid (lisad 1 ja 2) ja nende täitmise juhend. 2. peatükk ELUKOHA ANDMETE RAHVASTIKUREGISTRISSE KANDMSE KORD § 2. Elukohakanne (1) Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise otsus tehakse rahvastikuregistri elukohakandena. (2) Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumise otsus vormistatakse kirjalikult. (3) Elukohakanne jõustub selle allkirjastamisel. Elukohaandmed hakkavad kehtima rahvastikuregistri seaduse § 66 lõikes 2 sätestatud kuupäeval. § 3. Elukohakande alusdokument (1) Elukohakande tegemise aluseks olev dokument salvestatakse elektrooniliselt rahvastikuregistrisse. (2) Elukoha andmete muutmiseks esitatud välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, välja arvatud juhul, kui välisleping näeb ette teisiti või kui dokument edastatakse diplomaatiliste või ametlike kanalite kaudu. (3) Elukoha andmete muutmiseks esitatud võõrkeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene või inglise keeles. § 4. Lisaandmed Kui elukohaandmete rahvastikuregistrisse registreerimise menetluse käigus esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele lisaandmeid, mis on elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks, kannab kohaliku omavalitsuse üksus need toimikusse. § 5. Elukohakande või selle tegemisega seotud andmete parandamine (1) Elukohakandes või selle tegemisega seotud andmetes esineva vea parandab elukohakande teinud kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole tehnilist suutlikkust elukohakande või selle tegemisega seotud andmete parandamiseks, teavitab ta parandamise vajadusest viivitamata rahvastikuregistri volitatud töötlejat, kes võib kokkuleppel elukohakande teinud ametnikuga elukohakannet või selle tegemisega seotud andmeid parandada. § 6. Isiku tuvastamine elukohateate esitamisel Kui isik esitab elukohateate kohaliku omavalitsuse üksuses kohapeal, tuvastatakse elukohateate esitanud isik kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel. § 7. Elukohateate esitamise kuupäev puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel Kui elukohateates esinenud puudused kõrvaldatakse määratud tähtajaks, loetakse elukohateade esitatuks esialgsel kohaliku omavalitsuse üksusesse saabumise kuupäeval ning elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäevaks loetakse kuupäev vastavalt rahvastikuregistri seaduse §-le 66. § 8. Elukoha aadressi kehtivuse algus (1) Elukohateates märgitud tagasiulatuvat kuupäeva ei kanta elukohaandmete kehtivuse alguskuupäevaks juhul, kui isikul on registris elukohaandmed, mille kehtivuse alguskuupäev on hilisem. Sel juhul, hakkab elukoha aadress kehtima järgmisel päeval kehtiva elukoha aadressi kehtivuse alguskuupäevast arvates. (2) Kui elukohateates märgitud elukohaandmete kehtivuse tagasiulatuv alguskuupäev on varasem kui 14 päeva elukohateate kohaliku omavalitsuse üksusesse saabumisest arvates, kantakse rahvastikuregistrisse elukoha aadressi kehtivuse alguskuupäevaks elukohateate kohaliku omavalitsuse üksusesse saabumisest 14 päeva varasem kuupäev. (3) Rahvastikuregistri subjektina arvelevõetava isiku elukoha aadressi kehtivuse alguse varaseim võimalik kuupäev on rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmise kuupäev. § 9. Ühise elukohateate menetlemine Kui isikud on esitanud ühise elukohateate, võib kohaliku omavalitsuse üksus menetleda elukohateateid eraldiseisvate taotlustena. § 10. Elukoha aadressina viibimiskoha aadressi esitamine Kui isik esitab elukohateates elukoha aadressina sama aadressi, mis on rahvastikuregistrisse kantud kui selle isiku kehtiv viibimiskoha aadress, lõpetatakse viibimiskoha aadressi kehtivus ja esitatud aadress kantakse rahvastikuregistrisse elukoha aadressina. § 11. Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukohateates toodud andmete muutmine (1) Rahvastikuregistri seaduse § 69 lõike 8 alusel etteulatuvalt teatatud Eestist lahkumise kuupäeva või välisriigi aadressi muutumise korral, esitab isik elukohakande teinud kohaliku omavalitsuse üksusele andmete muutmiseks kirjaliku taotluse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse saamisel, uuendab kohaliku omavalitsuse üksus elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise menetluse ja muudab isiku esitatud teate järgi Eestist lahkumise kuupäeva või välisriigi aadressi. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teatab isik Eestist lahkumise kuupäeva või välisriigi aadressi muutumisest uue elukohateatega, muudab andmed elukohateate saanud kohaliku omavalitsuse üksus. Uue lahkumiskuupäeva või välisriigi aadressi kandmisega rahvastikuregistrisse loetakse varasem kuupäev muudetuks. § 12. Ruumi omaniku taotlus elukoha aadressi muutmiseks (1) Rahvastikuregistri seaduse § 88 lõikes 1 sätestatud aluste olemasolul esitab ruumi omanik kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku taotluse, milles esitab: 1) muudetava elukoha aadressi; 2) isiku nime, kelle elukoha aadressina on muudetav aadress rahvastikuregistrisse kantud; 3) kinnituse selle kohta, et isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi elukohana; 4) kinnituse selle kohta, et isik ei kausta omanikule kuuluvat ruumi elukohana. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud andmeid ei pea esitama rahvastikuregistri seaduse § 88 lõikes 3 sätestatud ruumi omaniku teates. § 13. Elukoha aadressi säilitamine, kui ruumi omanik on esitanud taotluse elukoha aadressi muutmiseks Kui isik või tema seaduslik esindaja on taotlenud elukoha aadressi säilitamist rahvastikuregistri seaduse § 91 lõike 1 alusel, kantakse isiku elukoha aadress rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsuse üksuse algatused linna ja linnaosa või valla ja osavalla täpsusega. § 14. Välisriigi asutuselt saadud andmete alusel elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmine (1) Kui isiku elukohaandmeid muutvad andmed edastatakse välislepingu alusel või tulenevad välisriigi dokumendist, teeb elukohakande rahvastikuregistri volitatud töötleja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. (2) Kui isiku elukohaandmete muudatus tuleneb perekonnasündmuse kohta käivast välisriigi välja antud dokumendist või välisriigi rahvastikuregistri väljavõttest, teeb elukohakande perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 32 sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus. (3) Kui välisriigi dokumendil toodud välisriigi elukoha andmete kehtivuse alguse kuupäev või perekonnasündmuse kuupäev on varasem kui rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivuse alguskuupäev, ei kanta isiku elukohaandmeid välisriigi dokumendilt rahvastikuregistrisse. 3. peatükk ELUKOHATEATE TÄITMISE JUHEND § 15. Elukoha aadressi märkimine elukohateates Elukoha aadressis märgitakse riik, maakond, vald, linn, alevik, küla, aadressikoha nimi, hoone number ja korteri või muu omaette ruumi numbri olemasolul selle number. § 16. Ruumi omaniku nõusoleku lisamine (1) Kui isik ei ole ruumi omanik, lisatakse elukohateatele kaasomandis oleva eluruumi andmete kandmisel rahvastikuregistrisse kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusolek, välja arvatud juhul, kui kaasomandi kasutamise kokkuleppest ruumi omanike vahel ei tulene teisiti. (2) Kaasomanike kokkulepet tõendav dokument lisatakse elukohateatele. § 17. Paberil elukohateate täitmine kohaliku omavalitsusüksuse poolt (1) Kohaliku omavalitsuse üksus kannab paberil elukohateatele: 1) elukohateate saabumise kuupäeva ja elukohateate numbri; 2) isikukoodid, kui elukohateate esitab Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, kelle elukoht registreeritakse esmakordselt Eestis. (2) Elukohateate numbri loob rahvastikuregistri menetlustarkvara. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 18. Määruse rakendamine (1) Kui isik või tema seaduslik esindaja taotleb rahvastikuregistri seaduse § 110 alusel muudetud elukohaandmete taastamist, taastab kohaliku omavalitsuse üksus elukoha aadressi linna ja linnaosa või valla ja osavalla täpsusega kohaliku omavalitsuse algatusel rahvastikuregistri seaduse 11. peatükis sätestatud korras. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul taastatakse isiku elukohaandmed tagasiulatuvalt nende kehtivuse kaotamise hetkest alates. § 19. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aastal 1. jaanuaril. siseminister kantsler Lisa 1. Elukohateade Lisa 2. Elukohateade inglise keeles  Siseministri määruse „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri määruse „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse 1. jaanuaril 2019. aastal jõustuva rahvastikuregistri seadusega (edaspidi RRS) võrreldes täpsemalt need nõuded, millest tuleb elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisel kinni pidada. Eelnõuga kehtestatakse elukohateadete pabervormid. Vorme saab kasutada elukohateate esitamiseks posti teel või kohaliku omavalitsuse üksuses (edaspidi KOV) kohapeal. Kuigi elukohateateid saab esitada ka e-teenust kasutades, kuvatakse sel juhul isikule vaid tema andmetest lähtudes olulised andmeväljad. Nii ei kuvata näiteks teise vanema nõusolekut juhul, kui isik registreerib vaid enda elukoha jne. Seega ei ole e-teenuses kasutusel täpselt sama vorm, kuigi andmeväljad on samasugused. Peale elukohateate eestikeelse vormil kehtestatakse eelnõuga ka elukohateate ingliskeelne vorm. Ingliskeelse vormi järele on suur vajadus. Kuivõrd Eestis elukohta registreerida soovivad välisriikide kodanikud ei pruugi osata eesti keelt, peavad ametnikud isikut abistama ja talle elukohateate vormi andmeväljade sisu selgitama. See tekitab ametnikele olulist töökoormust ja ajakadu. Ingliskeelse elukohateate vormi kehtestamisega muudetakse asjaajamine lihtsamaks nii elukohateate esitajale kui ka seda menetlevale ametnikule. Eelnõuga sätestatakse ka reeglid elukohateate vormide täitmiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas (tel 612 5163, e-post [email protected]), osakonna juhataja asetäitja õiguse alal Mairis Kungla (tel 612 5208, e-post [email protected]), sama osakonna nõunik Kaisa Kangro (tel 612 5015, e-post [email protected]) ja sama osakonna nõunik Mari Käbi (tel 612 5174, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu on vajalik RRS-i rakendamiseks. Kehtivas õiguses on eelnõuga sarnane valdkond reguleeritud regionaalministri 7. jaanuari 2005. aasta määrusega nr 5 „Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise teadete vormid ning nende täitmise juhend“ (edaspidi kehtiv määrus). Samas kaotab see õigusakt RRS-i jõustumisel kehtivuse, sest selle aluseks olev volitusnorm tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva määrusega võrreldes lihtsustab eelnõu elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise menetlust. Kehtivas määruses nähakse KOV-le ette mitme teate koostamise kohustus. Näiteks tuleb koostada vormikohane teade, kui isiku elukoha andmed kantakse rahvastikuregistrisse KOV-i algatusel või kui elukoha andmeid muudetakse ruumi omaniku nõudmisel jne. Selliste teadete koostamise järele ei ole vajadust, sest asjakohased andmed on näha elukoha registreerimise toimikust. Teadete koostamine on KOV ametnikule seega vaid lisaülesanne. Samuti on eelnõu koostamisel loobutud dokumentide soovituslike näidiste kehtestamisest, sest need koormavad asjatult õigusakti teksti ega ole kooskõlas õigusakti regulatiivse olemusega. Kui praktikas peaks siiski tekkima vajadus selliste näidiste järele, on Siseministeeriumil kui valdkonna eest vastutaval ministeeriumil alati võimalik neid juhendamise käigus edastada. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 tuuakse välja eelnõu reguleerimisese. Sätte kohaselt kehtestatakse eelnõuga elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, elukohateadete pabervormid ja nende täitmise juhend. Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmine ei ole üks konkreetne toiming, vaid pikem menetlus. Selle käigus tuleb ametnikul veenduda, et isik, kelle elukoha andmeid registrisse kandma hakatakse, on rahvastikuregistri andmesubjekt, et isik on esitanud kõik vajalikud andmed, ei ole esitanud valeandmeid jne. See on haldusorgani (KOV) tegevus haldusakti (elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise otsus) andmisel, millele laieneb üldseadusena haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS). Eelnõuga kehtestatakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise menetluse vajalikud erinormid. Eelnõuga kehtestatakse ka elukohateate vormid. Vormi kehtestamisega lihtsustatakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise menetluses nõutud andmete esitamist. Isikul on vormikohast avaldust täites hõlpsam esitada kõik nõutud andmed ühekorraga. Samuti on ametnikul lihtsam kontrollida, kas kõik asjakohased andmed on esitatud. Eelnõuga kehtestatud vorme saab kasutada paberil elukohateate saatmisel posti teel või KOV-s kohapeal. Kuigi elukohateate saab esitada ka e-teenuse kaudu, ei ole sel juhul mõistlik kasutada täpselt samasugust vormi. E-teenus peab lähtuma elukohateadet esitavast isikust ning kuvama vaid need andmeväljad, mida see isik täitma peab. Peale elukohateate eestikeelse vormi kehtestatakse eelnõuga ka ingliskeelne elukohateate vorm, mis on mõeldud Eestis elukohta registreerivatele välisriigi elanikele. Ingliskeelne elukohateate vorm lihtsustab menetlust oluliselt nii isiku enda kui ka menetleva ametniku jaoks. Eelnõuga kehtestataks ka elukohateate täitmist juhendavad reeglid. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise või sellest keeldumise otsuste vormistamine. Kui menetluse käigus on kõik vajalikud asjaolud tuvastatud, nõutud dokumendid on esitatud ning keeldumise aluseid ei ole, kannab ametnik isiku elukoha andmed rahvastikuregistrisse. Isikule positiivne otsus tehakse seega kandena. Samamoodi on see korraldatud ka eri perekonnaseisutoimingute puhul. Kande tegemisele lisaks haldusakti vormistamist ei ole otstarbekas nõuda. Kui aga esinevad RRS-i §-s 84 sätestatud alused keelduda elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest, peab ametnik otsuse vormistama kirjaliku haldusaktina. Keeldumise otsus peab vastama HMS-i §-s 54 toodud õiguspärasuse nõuetele. Kuigi RRS-i § 84 ei ole kaalutlusõiguslik norm, tuleb otsuses esitada keeldumise õiguslik ja faktiline alus, mis võimaldab isikul soovi korral oma õigusi kaitsta. Keeldumisotsus kui menetlust lõpetav otsus tuleb salvestada elukohaandmete registreerimise toimikusse. Eelnõu § 3 kohaselt salvestatakse elukohakande aluseks olev dokument rahvastikuregistrisse. Kui elukohakanne tehakse näiteks isiku esitatud elukohateate alusel, salvestatakse toimikusse alusdokumendina elukohateade koos selle võimalike lisadega. Näiteks võib elukohateate lisaks olla ruumi omaniku nõusolek, kui see ei ole kantud elukohateatele, vaid on esitatud teatest eraldi. Kui isiku elukoha andmed muudetakse aga ruumi omaniku nõudmisel, salvestatakse kande alusdokumendina rahvastikuregistrisse ruumi omaniku taotlus. Oluline on, et kõik olulised dokumendid või andmed, millele ametnik otsust tehes tugines, oleksid olemas ka rahvastikuregistri toimikust. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt peavad välisriigi dokumendid, mis esitatakse elukoha aadressi muutmiseks, olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, välja arvatud juhul, kui välisleping näeb teisiti ette või kui dokument on edastatud diplomaatiliste või ametlike kanalite kaudu. Dokumendi legaliseerimise või apostilliga kinnitamise nõue on välisriigi dokumentide puhul tavapärane – sel moel tagatakse menetlevale ametnikule kindlus, et dokumendi on andnud pädev asutus. Legaliseerimise või apostilliga kinnitamise nõudest võib seega loobuda olukorras, kus selline kindlus on ametnikule loodud muul moel ehk kui dokument on esitatud diplomaatilisi või ametlikke kanaleid pidi. Diplomaatiliste kanalite all peetakse silmas olukordi, kus dokumendi esitab Eesti välisesindusele või Välisministeeriumile välisriigi Välisministeerium noodiga. Dokument edastatakse ametlike kanalite kaudu, kui dokumendi edastab Eesti välisesindusele või Välisministeeriumile välisriigi ametiasutus ametliku kirjaga. Sättes kasutatud väljend „elukoha aadressi muutmine“ viitab igasugusele aadressiga seotud muudatusele, olgu selleks registrisse kantud kehtiva aadressi asemel uue kehtiva aadressi või tühjale väljale esimese kehtiva aadressi kandmine. Nõue dokument legaliseerida või apostilliga kinnitada ei käi isikut tõendava dokumendi kohta, mis on antud välisriigis – selle esitab isik ametnikule originaaldokumendina. Eelnõu § 3 lõikega 3 kehtestatakse samasugune reegel võõrkeelsete dokumentide tõlkimisele nagu perekonnaseisutoimingute seaduses. Kuigi üldise reegli kohaselt peab ametiasutustele asjaajamises esitatud dokument olema tõlgitud eesti keelde, võimaldatakse eelnõuga esitada elukohakande menetluses ka inglise- ja venekeelseid dokumente. Need on laialt kasutatavad võõrkeeled ning ka muudes rahvastikuregistris tehtavates menetlustes (näiteks sünni registreerimise) on lubatud kasutada neis keeltes esitatud dokumente. Vaatamata eelnõu § 3 lõikes 3 esitatule, jääb menetluskeeleks ikkagi eesti keel ja kõik otsused (nii elukohakanne kui ka otsus kande tegemisest keelduda) vormistab ametnik eesti keeles. Eelnõu § 4 kohaselt säilitatakse elukohakande menetlusega seotud muid andmeid samuti rahvastikuregistris asuvas asjakohases toimikus. Näiteks võib selliste andmete hulka kuuluda meditsiini- või politseiasutuse teade selle kohta, et isik viibib püsivalt teises KOV-s ja mitte tema elukohajärgses KOV-is. Selline teade ei ole vahetult elukohakande alusdokument, sest see vaid informeerib KOV-i elukoha aadressi võimalikust muutusest. Otsuse, kas elukoha aadressi muuta või mitte, teeb KOV-i ametnik RRS-i 11. peatükis sätestatud korras. Eelnõu §-s 5 määratakse kindlaks elukohakande ja sellega seotud andmete parandamise üldised reeglid. Sättes tuuakse HMS-i üldist loogikat järgides esile, et elukohakandes või selle tegemisega seotud andmetes olevad vead parandab elukohakande tegija ise. Tähele tuleb panna, et sättega on korraldatud vigade parandamine, mitte aga sisuliste muudatuste tegemine. Seega ei saa uue elukoha registreerimist käsitada olemasoleva kande parandamisena. Sättes peetakse silmas eelkõige ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamist (kirjavead jms). Kande tegemisega seotud andmetes esinevaks veaks võib näiteks olla, kui elukohateate asemel on rahvastikuregistrisse ekslikult salvestatud vale või tühi dokument. Juhul, kui andmete parandamine osutub tehniliselt keerukaks ning KOV-i ametnik ise sellega hakkama ei saa, saab ta eelnõu § 5 lõike 2 alusel paluda abi rahvastikuregistri volitatud töötlejalt. Juhul, kui andmete parandamine osutub tehniliselt keerukaks ning KOV ametnik ise sellega hakkama ei saa, saab ta eelnõu § 5 lõike 2 alusel paluda abi rahvastikuregistri volitatud töötlejalt. Eelnõu §-ga 6 kehtestatakse KOV ametniku kohustus tuvastada KOV-s kohapeal elukohateate esitanud isik. Isiku tuvastamiseks võib kasutada kõiki kehtivaid isikut tõendavaid dokumente. Eelnõu §-s 7 täpsustatakse elukohateate esitamise kuupäeva olukorras, kus elukohateates esinenud puudused kõrvaldati tähtaegselt. Kuna elukoha andmete kehtivuse algus võib olla seotud isiku õiguste ja kohustustega, on oluline tagada selgus, milline kuupäev loetakse elukohateate esitamise kuupäevaks – on selleks elukohateate KOV-i saabumise esialgne kuupäev või puuduste kõrvaldamise kuupäev. Eelnõu kohaselt loetakse elukohateade esitatuks KOV-i saabumise esialgsel kuupäeval juhul, kui puudused kõrvaldatakse tähtajaks. Eelnõu §-ga 8 täpsustatakse elukoha aadressi kehtivuse alguse erisusi. Säte on seotud RRS-i § 69 lõikes 2 sätestatud võimalusega esitada elukoha andmed tagasiulatuva kuupäevaga kuni 14 päeva. Eelnõu § 8 lõikega 1 nähakse ette elukoha aadressi kehtivuse algus olukorras, kus isik esitab lühikese ajaperioodi sees kaks järjestikust elukohateadet ning viimase neist tagasiulatuva kuupäevaga. Kui viimati esitatud elukohateate alusel hakkaks elukoha aadress kehtima varem kui juba rahvastikuregistrisse kantud kehtiva elukoha aadress, algab uue elukoha aadressi kehtivus järgmisest päevast pärast senise elukoha aadressi kehtivuse algust. Sättega tagatakse, et registrisse kantud elukoha aadress kehtiks vähemalt ühe päeva ja et tagasiulatuva kuupäevaga esitatud uus elukohateade ei muudaks registrisse kantud ja kehtivat aadressi olematuks. Eelnõu § 8 lõikega 2 sätestatakse reegel tagasiulatuva tähtaja alguse määramiseks. Kui isik esitab elukohateate näiteks posti teel ja märgib aadressi kehtivuse kuupäeva tagasiulatuvalt lähtudes elukohateate koostamise ja posti panemise kuupäeva, siis elukohakande tegemisel saab KOV ametnik lähtuda aadressi kehtivuse määramisel ikkagi elukohateate KOV-i saabumise päevast. Ametnik võtab aluseks küll sama päevade arvu, mille isik oma elukohateates välja tõi (näiteks 10 päeva), kuid hakkab tagasiulatuvat tähtaega arvestama elukohateate KOV-i saabumisest. Eelnõu § 8 lõikes 3 nähakse ette, et rahvastikuregistri subjektina arvele võetava isiku elukoha aadressi kehtivuse algus ei saa olla varasem kui tema rahvastikuregistri subjektsuse tekkimise kuupäev. Nii ei saa elamisloa saanud välismaalane elukoha registreerimisel esitada elukoha aadressi kehtivuseks tagasiulatuvalt kuupäeva, mil tema elamisluba veel ei kehtinud. Eelnõu §-ga 9 nähakse ette, et ka ühiselt esitatud elukohateadet võib KOV ametnik menetleda eri taotlustena. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus isikud esitavad ühel elukohateatel mitme inimese elukoha andmed. Näiteks esitab ema enda ja oma alaealise lapse uue elukoha andmed. Eelnõu § 9 alusel on KOV ametnikul võimalik menetleda eraldi nii ema kui ka alaealise lapse elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. See võib olla oluline juhul, kui näiteks lapse andmete kandmist takistab mingi puuduse esinemine (teise hooldusõigusliku vanema nõusolek vms), kuid ema elukoha kandmiseks rahvastikuregistrisse takistusi ei ole. Eelnõu § 9 kohaselt saab ametnik otsustada ema andmete kandmise, jätkates samal ajal lapse andmete osas menetlust. Eelnõu §-ga 10 reguleeritakse suhe viibimiskoha ja elukoha aadresside vahel. Kui isik esitab oma uue elukoha aadressina senise viibimiskoha aadressi, lõpetatakse viibimiskoha aadressi kehtivus ja kantakse aadress rahvastikuregistrisse elukoha aadressina. Näiteks lõpetatakse hooldekodu aadress viibimiskoha aadressina, kui isikul on võimalik registreerida sama aadress oma elukoha aadressina. Eelnõu §-s 11 reguleeritakse Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukohateates märgitud andmete muutmist. Loetletud riikide kodanikud võivad RRS-i § 69 lõike 8 alusel anda elukohateate esitamisel ette teada oma Eestist lahkumise kuupäeva ja välisriigi aadressi (või riigi), kuhu nad Eestist lahkuvad. Kui selline välisriigi kodanik teab, et ta tuleb Eestisse vaid kuueks kuuks, on tal mugav elukohateate esitamisel anda kohe teada ka Eestist lahkumise aeg ja riik (või välisriigi aadress), kuhu ta läheb. Sel juhul ei pea ta Eestist lahkumise korral lisateadet esitama. Samas võib lahkumisaeg Eestis viibimise ajal muutuda. Näiteks tuli välisriigi kodanik Eestisse mõne projekti raames kuueks kuuks, kuid projektiga seotud tegevus pikenes ja välismaalane jääb Eestisse pikemaks ajaks, näiteks üheksaks kuuks. Lahkumisandmete muutumine tuleks kanda ka rahvastikuregistrisse, sest sellega on seotud Eesti elukoha andmete kehtivus. Eelnõu §-ga 12 täpsustatakse, milline KOV sellistes olukordades rahvastikuregistrisse kantud andmeid muudab. Kui isiku elukoht Eestis ei muutu, esitab ta Eestist lahkumise kuupäeva ja välisriigi aadressi sellele KOV-le, kellele esitas ka elukohateate. Kui aga isik muudab vahepeal oma Eesti aadressi ja esitab muutunud Eestist lahkumise andmed uue elukohateatega, muudab ka lahkumise andmed rahvastikuregistris see KOV, kellele elukohateade esitati. Menetluslikult on riigist lahkumise andmete muutmisel tegemist haldusmenetluse uuendamisega, mis on reguleeritud HMS-iga. RRS-i § 88 lõikes 1 on sätestatud alused, mil ruumi omanik võib taotleda isiku elukoha aadressi muutmist. Eelnõu §-ga 12 nähakse ette andmed, mida ruumi omanik sellises taotluses esitama peab. Kui KOV-le on teada, et isik ei kasuta omanikule kuuluvat ruumi oma elukohana, on KOV-l RRS-i § 88 lõike 2 alusel õigus pöörduda ruumi omaniku poole ka omal algatusel. Kui ruumi omanik teatab vastuseks, et isik ei kasuta ruumi oma elukohana ja tal ei ole ka õigust seda teha, võib KOV menetlusökonoomsuse huvides käsitada seda teadet ruumi omaniku taotlusena isiku elukoha aadressi muutmiseks. Kuna sel juhul on omavahelises suhtluses selgesti esitatud nii isiku nimi kui ka elukoha aadress, täpsustatakse eelnõu § 13 lõikes 2, et neid andmeid uuesti märkida ei ole vaja. Kui ruumi omanik on esitanud taotluse isiku elukoha andmete muutmiseks, lõpetatakse üldjuhul nende andmete kehtivus. Kui aga isik viibib viibimiskohas, on temal või tema seaduslikul esindajal õigus taotleda elukoha andmete säilitamist rahvastikuregistris linna ja linnaosa või valla täpsusega. Eelnõu §-s 13 täpsustatakse sellise menetluse liik. Sätte kohaselt säilitatakse sellisel juhul elukoha andmed KOV algatusel (s.o RRS 11. peatükk). Eelnõu §-ga 14 reguleeritakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmist välisriigi asutuselt saadud dokumentide alusel. Sättega määratakse kindlaks, kes on pädev andmeid rahvastikuregistrisse kandma. Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt kannab andmed rahvastikuregistrisse volitatud töötleja, kui elukoha andmete muudatused edastatakse välislepingu või muu välisriigi dokumendiga. Kui aga muudatused tulenevad perekonnasündmuse kohta käivast või välisriigi rahvastikuregistri väljavõttest, kannavad andmed rahvastikuregistrisse maakonnakeskuse KOV-d (perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõige 32). Viimati nimetatud dokumendid esitatakse üldjuhul perekonnaseisutoimingu tegemise käigus. Kuna perekonnaseisuametnik peab esitatud dokumendilt andmed rahvastikuregistrisse kandma, on mõistlik ette näha, et muude andmete hulgas kantakse rahvastikuregistrisse ka isiku elukoha muudatused. Eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt ei kanta välisriigi dokumendilt elukoha andmeid rahvastikuregistrisse juhul, kui nende kehtivuse alguskuupäev on varasem kui isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivuse algus. Sel juhul tuleb eeldada, et hilisema kehtivuse algusega elukoha andmed on ajakohasemad. Eelnõu §-dega 15−17 täpsustatakse elukohateate täitmist. Eelnõu §-s 15 sätestatakse, et elukohateates märgitakse elukoha aadress võimalikult täpselt, s.o kuue tasandina. Elukoha aadressi kohta tuleb märkida elukoha asukoha riik, maakond, vald, linn, alevik, küla, aadressikoha nimi, hoone number ja korteri või muu omaette ruumi number. Eelnõu §-ga 16 nähakse ette kohustus lisada kaasomandis oleva eluruumi puhul ruumi omaniku nõusolek. Kui isik, kes soovib kaasomandis oleva ruumi registreerida oma elukohana, ei ole ise ruumi üks kaasomanikke, peab ta elukohateatele lisama kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusoleku. Nõusolekut ei pea lisama, kui nii tuleneb ruumi omanike kaasomandi kasutamise kokkuleppest. Sel juhul lisatakse elukohateatele kaasomanike kokkulepe. Eelnõu § 17 kohaselt kannab KOV ametnik talle esitatud paberil elukohateatele selle saabumise kuupäeva ja elukohateate numbri. Kui elukohateate esitab Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, kes soovib esmakordselt registreerida oma elukoha Eestis, kannab KOV ametnik elukohateatele ka isiku isikukoodi, sest isikukoodi andmine kuulub sel juhul KOV pädevusse. Eelnõu §-ga 18 reguleeritakse eelnõu rakendamisega seonduvat. RRS-i § 110 alusel kaotavad enne seaduse jõustumist kehtivuse ruumi omaniku nõudmisel muudetud elukoha andmed, mis on rahvastikuregistrisse kantud linna ja linnaosa või valla täpsusega. Kui isik viibib RRS-i § 70 lõikes 2 sätestatud asutuses (haiglas, hoolekandeasutuses, kaitseväes vms), on tal õigus taotleda oma varasema KOV-i täpsusega elukoha andmete taastamist. Eelnõu § 19 lõike 1 kohaselt teeb asjakohase menetluse sel juhul KOV oma algatusel (RRS-i 11. peatükk). Eelnõu § 19 lõikega 2 määratakse, et elukoha aadressi taastamisel tuleb tagada aadressi jätkuv kehtimine, st elukoha aadressi kehtivuses ei tohi tekkida ajavahet. Eelnõu §-s 19 nähakse ette eelnõu jõustumine. Säte kohaselt jõustub eelnõu koos RRS-i jõustumisega 1. jaanuaril 2019. aastal. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 5. Eelnõu mõju Kuivõrd eelnõu on RRS-i rakendusakt, on eelnõu reguleerimisesemega seotud mõjud hinnatud RRS-i eelnõu seletuskirjas. Eelnõu ei too kaasa RRS-i eelnõu seletuskirjas analüüsimata mõjusid. 6. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu ei too kaasa lisategevusi, uusi kulusid ega tulusid. 7. Eelnõu jõustumine Eelnõu on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2019. aastal. Kuna eelnõu on RRS-i rakendusakt, peab ta jõustuma RRS-iga samal ajal. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.