Vabariigi Valitsuse määruse kooskõlastamisele saatmine

Justiitsministeerium Välisministeerium 21.11.2018 nr 1-6/1716-1 Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsuse määruse kooskõlastamisele saatmine Siseministeerium saadab kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu, elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha aadressiandmete esitamise kord“ eelnõu koos seletuskirjaga. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Arvamuse ja kooskõlastuse palume esitada erandkorras 7 tööpäeva jooksul eelnõu ja seletuskirja EIS-s avaldamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Arvamuse avaldamiseks: Maanteeamet Sotsiaalkindlustusamet Maksu- ja Tolliamet Notarite Koda Politsei- ja Piirivalveamet Kaitseressursside Amet Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Infosüsteemi Amet Kaitsevägi Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Haigekassa Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse määruse „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu, elukoha aadressi edastamise, lisa- aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha aadressiandmete esitamise kord“ eelnõu 4 lehel; 2. Vabariigi Valitsuse määruse „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu, elukoha aadressi edastamise, lisa- aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha aadressiandmete esitamise kord“ eelnõu seletuskiri 6 lehel Mari Käbi 6125174 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 16.11.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2018 nr Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu, elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 82 lõigete 3 ja 4, § 97 lõike 4 ning § 100 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) elukoha aadresse edastavate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute loetelu; 2) elukoha aadresside edastamise kord; 3) lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute loetelu; 4) lisa-aadresside ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord; 5) isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu; 6) isiku viibimiskoha andmete esitamise kord. 2. peatükk ELUKOHA AADRESSE EDASTAVATE AVALIKKU ÜLESANNET TÄITVATE ASUTUSTE JA ISIKUTE LOETELU NING ELUKOHA AADRESSIDE EDASTAMISE KORD § 2. Elukoha aadresse edastavate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute loetelu Elukoha aadresse edastavad järgmised asutused ja isikud: 1) Maanteeamet; 2) Maksu- ja Tolliamet; 3) notar; 4) Politsei- ja Piirivalveamet; 5) Sotsiaalkindlustusamet. § 3. Isiku tuvastamine elukohateate saamisel Käesoleva määruse §-s 2 nimetatud asutus või isik, kellele elukohateade esitati, tuvastab elukohateate esitanud isiku dokumendi alusel, mis on sätestatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 12−11 või §-s 4. § 4. Elukoha aadressi edastamine (1) Käesoleva määruse §-s 2 nimetatud asutus või isik edastab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil elukohateates märgitud elukoha aadress asub, andmesidevõrgu kaudu kas: 1) turvalises veebikeskkonnas ametnikule mõeldud e-teenust kasutades või 2) infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee (edaspidi X-tee) vahendusel. (2) Kohaliku omavalitsuse üksusele edastatakse elukohateates märgitud andmed, skaneeritud elukohateade ning olemasolu korral selle lisad. (3) Elukoha aadress edastatakse kohaliku omavalitsuse üksusele hiljemalt elukohateate saamisele järgneval tööpäeval. § 5. Elukoha aadressi alusdokumendi edastamine Käesoleva määruse §-s 2 nimetatud asutus või isik edastab kord aastas Siseministeeriumile säilitamiseks eelneval kalendriaastal esitatud elukoha aadressi alusdokumendid. 3. peatükk LISA-AADRESSE JA KONTAKTANDMEID RAHVASTIKUREGISTRISSE KANDVATE AVALIKKU ÜLESANNET TÄITVATE ASUTUSE JA ISIKUTE LOETELU NING LISA-AADRESSIDE JA KONTAKTANDMETE RAHVASTIKUREGISTRISSE KANDMISE KORD § 6. Lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute loetelu Lisa-aadresse ja kontaktandmeid kannavad rahvastikuregistrisse järgmised asutused ja isikud: 1) Kaitseressursside Amet; 2) kohaliku omavalitsuse üksus, kui lisa-aadress või kontaktandmed esitatakse muu menetluse käigus; 3) Maanteeamet; 4) Maksu- ja Tolliamet; 5) Politsei- ja Piirivalveamet; 6) Riigi Infosüsteemi Amet; 7) Sotsiaalkindlustusamet; 8) Välisministeerium. § 7. Isiku tuvastamine Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud asutus või isik, kellele lisa-aadress või kontaktandmed esitati, tuvastab andmeid esitanud isiku dokumendi alusel, mis on sätestatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 12−11 või §-s 4. § 8. Lisa-aadressi ja kontaktandmete kandmine rahvastikuregistrisse (1) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud asutus või isik kannab lisa-aadressi ja kontaktandmed rahvastikuregistrisse X-tee või rahvastikuregistri menetlustarkvara vahendusel. (2) Kui isik esitab lisa-aadressina sama aadressi, mis on rahvastikuregistrisse kantud tema viibimiskoha aadressina, ei kanta lisa-aadressi rahvastikuregistrisse. 4. peatükk ISIKU VIIBIMISKOHA AADRESSI ANDMEANDJATE LOETELU JA ISIKU VIIBIMISKOHA AADRESSI ANDMETE ESITAMISE KORD § 9. Isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu (1) Isiku viibimiskoha aadressi andmed kannavad rahvastikuregistrisse järgmised isikud ja asutused: 1) Sotsiaalkindlustusamet rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktides 1−3 ja 7 sätestatud juhtudel; 2) Justiitsministeerium rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul; 3) Kaitsevägi rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel; 4) ülikool, rakenduskõrgkool või kutseõppeasutus täisealiste õppijate kohta rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 6 sätestatud juhul; 5) Riigi Tugiteenuste Keskus ning Maksu- ja Tolliamet rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 7 sätestatud juhul, 6) Eesti Haigekassa, ülikool, rakenduskõrgkool ja kutseõppeasutus rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul võib viibimiskoha andmed rahvastikuregistrisse kanda ka muu asutus, kes korraldab loetletud õppeasutustes õppijate majutamist. § 10. Isiku viibimiskoha aadressi andmete esitamise kord (1) Isiku viibimiskoha aadressi andmed kannab käesoleva määruse §-s 9 sätestatud andmeandja rahvastikuregistrisse X-tee või turvalise veebikeskkonna kaudu. (2) Isiku viibimiskoha aadress kantakse rahvastikuregistrisse ruumiandmete seaduses sätestatud unikaalaadressina. Kui isiku viibimiskoha aadressi ei ole mõjuval põhjusel võimalik esitada korteri või muu omaette ruumi numbri täpsusega, esitatakse viibimiskoha aadress hoone täpsusega. (3) Kui isiku viibimiskoha aadress on välisriigis ja seda ei ole võimalik esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud täpsusega, esitatakse viibimiskoha aadress riigi täpsusega. (4) Isiku viibimiskoha aadressi andmete esitamise täpsed tingimused ja kord määratakse rahvastikuregistri seaduse § 50 lõike 1 alusel antud haldusaktis. § 11. Isiku viibimiskoha aadressi andmete kandmine rahvastikuregistrisse etteulatuvalt Käesoleva määruse §-s 9 sätestatud andmeandja võib isiku viibimiskoha aadressi andmed kanda rahvastikuregistrisse etteulatuva kehtivuse alguse kuupäevaga kuni 30 päeva isiku viibimiskoha aadressi andmete rahvastikuregistrisse kandmisest arvates. § 12. Isiku viibimiskoha aadressi andmete rahvastikuregistrisse kandmise erisused (1) Kui isiku viibimiskoha aadressi andmetena esitatakse sama aadress, mis on rahvastikuregistrisse kantud isiku kehtiva elukoha aadressina, ei kanta isiku viibimiskoha aadressi andmeid rahvastikuregistrisse. (2) Kui isik esitab elukohateates elukoha aadressina sama aadressi, mis on rahvastikuregistrisse kantud isiku kehtiva viibimiskoha aadressina, lõpetatakse isiku viibimiskoha aadressi kehtivus ja kantakse esitatud aadress rahvastikuregistrisse elukoha aadressina. (3) Kui isiku viibimiskoha aadressina esitatakse sama aadress, mis on rahvastikuregistrisse kantud isiku kehtiva lisa-aadressina, lõpetatakse lisa-aadressi kehtivus. (4) Rahvastikuregistrisse kandmiseks esitatud hilisema kehtivuse alguse kuupäevaga viibimiskoha aadress lõpetab rahvastikuregistrisse kantud viibimiskoha aadressi kehtivuse. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 13. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal. (2) Määruse § 9 lõike 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal.  Vabariigi Valitsuse määruse „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu, elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha aadressiandmete esitamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute loetelu, kes edastavad neile esitatud elukoha aadresse ning kannavad rahvastikuregistrisse lisa-aadresse ja kontaktandmeid, samuti nende andmeandjate loetelu, kes edastavad rahvastikuregistrile isikute viibimiskoha aadresse. Eelnõuga kehtestatakse ka elukoha aadresside edastamise, lisa-aadresside ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha aadressi andmete esitamise kord. Eelnõu kehtestatakse 1. jaanuaril 2019. aastal jõustuva rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 82 lõigete 3 ja 4, § 97 lõike 4 ja § 100 lõike 2 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas (tel 612 5163, e-post [email protected]), osakonna juhataja asetäitja õiguse alal Mairis Kungla (tel 612 5208, e-post [email protected]), sama osakonna nõunik Kaisa Kangro ( tel 612 5015, e-post [email protected]) ja sama osakonna nõunik Mari Käbi (tel 612 5174, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva eelnõuga „Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ (724 SE), millega muudetakse muu hulgas RRS-i § 100 ja sellega seoses ka volitusnormi. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu on vajalik RRS-i rakendamiseks. Kehtivas õiguses on eelnõuga sarnane valdkond reguleeritud Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2012. aasta määrusega nr 27 „Avalikku ülesannet täitva asutuse ja isiku poolt kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukohateate ja sideandmete edastamise kord ning elukohateateid edastavate ja sideandmeid rahvastikuregistrisse kandvate asutuste loetelu kehtestamine“ (edaspidi kehtiv määrus). Samas kaotab õigusakt RRS-i jõustumisel kehtivuse, sest selle aluseks olev RRS tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu reguleerimisese on kehtiva määrusega võrreldes mahukam. Lähtudes RRS-st lisandub viibimiskohaga andmete edastamisega seonduv, osaliselt on uudsed ka lisa-aadresside ja kontaktandmete sätted. Kehtiva määrusega võrreldes on samaks jäänud elukohateadete esitajad ja elukohateadete edastamise nõuded. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 13 paragrahvist, mis on koondatud 5. peatükki. Eelnõu §-s 1 sätestatakse eelnõu reguleerimisese. Kuivõrd eelnõusse on koondatud mitme RRS-i volitusnormi alusel kehtestatavad sätted, tagab reguleerimiseseme loeteluna väljatoomine selge ülevaate, milliseid valdkondi eelnõuga reguleeritakse. Eelnõu §-s 2 loetletakse need avalikku ülesannet täitvad asutused ja isikud, kes edastavad elukoha aadresse. RRS-i § 82 lõike 1 kohaselt võib isik, kes mingi menetluse käigus on pöördunud avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku poole, esitada talle ka oma elukohateate. Nii võib isik näiteks juhilubade taotlemise menetluses esitada Maanteeametile ka oma elukohateate. Avalikku ülesannet täitev asutus või isik on kohustatud teate edastama sellele kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV), mille territooriumil asub elukohateates toodud elukoha aadress. Selline kohustus ei teki mitte kõikidel avalikku ülesannet täitvatel asutustel, vaid ainult nendel, kes on loetletud eelnõu §-s 2. Kui isik esitab elukohateate mõnele avalikku ülesannet täitvale asutusele, kes ei ole eelnõu §-s 2 nimetatud, sätestab asutuse käitumisreeglid haldusmenetluse seadus. Eelnõu §-s 2 loetletud asutused on samad kui kehtivas määruses loetletud asutused. Kuigi eelnõu § 2 punktis 3 on, erinevalt kehtivast määrusest, nimetatud notar, ei ole elukoha aadressi edastamine notarile uus ülesanne. Kohustuse edastada teade isiku elukohaandmete muutmise kohta, mis jõudis notarini tehingu tõestamise käigus, sätestab kehtiv notariaadimäärustik (§ 37 lõike 1 punkt 3). Eelnõus on notar esitatud õigusselguse huvides, et kõik elukoha aadresside edastajad oleks nimetatud ühes sättes. Eelnõu §-s 3 sätestatakse asutuse kohustus tuvastada enne elukohateate edastamist selle esitanud isik, kasutades isikut tõendavate dokumentide seaduses loetletud dokumente. Isiku tuvastamiseks sobivad dokumendid, mis sisaldavad isiku nime, foto või näokujutist, allkirja või allkirjakujutist ja sünniaega või isikukoodi. Kuivõrd elukoha aadressi esitab isik asutusele mingi menetluse käigus, näiteks notariaalse lepingu sõlmimisel, juhiloa taotlemisel vms, ei kujuta isiku tuvastamine enamasti asutusele lisakohustust, sest isik on menetluse käigus juba tuvastatud. Eelnõu §-s 4 nähakse ette elukoha aadressi edastamise kord. Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse elukoha aadressi edastamise viis. Sätte kohaselt edastatakse elukohateade andmesidevõrgu kaudu kas turvalises veebikeskkonnas ametnikule mõeldud e-teenust kasutades või infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee (edaspidi X-tee) vahendusel. Elukohateate edastamisel saadetakse peale teates toodud andmete KOV-le ka skaneeritud elukohateade koos võimalike lisadega. Skaneeritud elukohateate edastamine on vajalik, sest selle salvestab KOV elukoha registreerimise alusdokumendina rahvastikuregistrisse. Elukohateade tuleb edastada võimalikult kiiresti, sest elukoha registreerimisest võivad sõltuda isiku õigused ja kohustused (näiteks maksukohustus või õigus mõnele toetusele vms). Nii nähaksegi eelnõu § 4 lõikes 3 ette, et elukohateade edastatakse KOV-le hiljemalt järgmisel päeva pärast selle esitamist. Tegemist on pikema võimaliku tähtajaga, tavapäraselt edastatakse elukoha aadress kohe. Eelnõu § 5 reguleerib elukoha aadressi paberil alusdokumendi edastamist. Tavapäraselt esitab inimene avalikku ülesannet täitvale asutusele või isikule RRS-i § 82 kohaselt elukoha aadressi paberil elukohateatel. Sellel olev aadress edastatakse rahvastikuregistrisse kandmiseks asjakohasele kohaliku omavalitsuse üksusele eelnõu § 4 alusel. Aadressi alusdokument (elukohateade) edastatakse eelnõu § 5 kohaselt aga kord aastas Siseministeeriumile kui rahvastikuregistri vastutavale töötlejale. Iga elukohateadet eraldi Siseministeeriumile saatmine võib olla asutustele ebamõistlikult koormav. Seega nähakse eelnõuga ette võimalus koondada kalendriaasta jooksul esitatud elukohateated kokku ja saata need korraga Siseministeeriumile. Eelnõu §-s 6 loetletakse avalikku ülesannet täitvad asutused ja isikud, kes kannavad rahvastikuregistrisse isikute lisa-aadresse ja kontaktandmeid. Lisa-aadressiks on uue RRS § 65 lõike 2 kohaselt muud aadressid, millel isik elab, kuid mis ei ole kantud rahvastikuregistrisse elukoha aadressina. Kontaktandmete täpne sisu on sätestatud asjakohases Vabariigi Valitsuse määruses, mille kohaselt kantakse kontaktandmetena rahvastikuregistrisse isiku e-posti aadress, telefoninumber ja olemasolu korral muud kontaktandmed (Skype`i aadress, faks vms). Seega on lisa-aadressid ja kontaktandmed sarnased kehtivas RRS-s sätestatud sideandmetega (kehtiva RRS-i § 21 lõike 5 kohaselt on sideandmeteks muu ruumiaadress, kus isik elab, e-posti aadress, postkasti number, telefoninumber). Seetõttu kattub enamik asutusi ring, kes eelnõu kohaselt lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandma hakkavad, suures osas kattuv kehtiva seaduse kohaselt sideandmeid rahvastikuregistrisse kandvate asutustega. Peale nende on eelnõuga selliste asutuste loetelusse lisatud Sotsiaalkindlustusamet, Välisministeerium ja KOV. Välisministeerium ja KOV on sisuliselt samasugust ülesannet täitud ka siiani, seega on päris uueks andmeandjaks vaid Välisministeerium. Kõik need asutused koguvad lisa-aadresse ja kontaktandmeid muude menetluste käigus, lisakohustust andmete kogumiseks neil eelnõuga ega RRS-iga ei teki. Eelnõu §-s 7 sätestatakse isiku tuvastamise nõue samamoodi eelnõu §-ga 3. Eelnõu §-ga 8 reguleeritakse lisa-aadresside ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmisega seonduv. Lõikes 1 sätestatakse andmete registrisse kandmise viis – andmed kantakse registrisse kas X-tee või rahvastikuregistri menetlustarkvara vahendusel. Viimast võimalust kasutab näiteks KOV, kui muu menetluse raames on temani jõudnud isiku lisa- aadress või kontaktandmed. Sama sätte lõikes 2 sätestatakse, et kui isik annab mingis menetluses oma lisa-aadressina sama aadressi, mis on juba kantud rahvastikuregistrisse isiku viibimiskoha aadressina, ei kanta lisa- aadressina registrisse. Selline aadress isikuga kontakti saamiseks on juba registris olemas ja topeltandmeid ei ole vaja koguda. Eelnõu §-s 9 loetletakse need asutused ja isikud, kes hakkavad andma rahvastikuregistrisse andmeid isiku viibimiskoha aadressi andmete kohta. Isiku viibimiskoha aadressi andmete esitamise kohustus tuleneb RRS-i § 96 lõikest 1. Samas sättes on esitatud ka kohustatud subjektide ring – isiku viibimiskohta paigutanud või lähetanud asutus või muu asutus. Eelnõuga täpsustatakse kohustatud subjektide ringi, loetledes kindlad asutused, kes isiku viibimiskoha aadressi andmeid andma hakkavad. Asutuse kindlaksmääramisel arvestati, et andmete esitamine oleks võimalikult vähe koormav. Nii esitavad andmeid eelkõige asutused, kes neid oma tööülesannete tõttu koguvad. Näiteks jõuavad Riigi Tugiteenuste Keskusesse kõikide tema hallatavate riigiasutuste lähetusandmed. Seega ei pea kõik riigiasutused hakkama esitama oma lähetusandmeid, vaid need annab oma hallatavate asutuste eest kogumina Riigi Tugiteenuste Keskus. Samamoodi jõuavad erasektori välislähetuste andmed rahvastikuregistrisse Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Eesti Haigekassa kaudu jõuavad rahvastikuregistrisse välisriiki õppima asuvata üliõpilaste andmed, kes säilitavad õppimisel ajaks ravikindlustuse. Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusamet ongi seega asutusteks, kes esitavad viibimiskoha andmeid mitte vaid oma töötajate kohta, vaid ka teiste asutuste või isikute eest. Andmed selle kohta, et isiku asus elama ühiselamusse või õpilaskodusse, esitab rahvastikuregistrisse kas õppeasutus ise (kui ta ise korraldab ka õpilaste majutust) või muu isik, kes korraldab selle kooli õpilaste majustust (näiteks on erinevate ülikoolide juures loodud mittetulundusühistud, kes haldavad ühiselamuid ja korraldavad üliõpilaste majutust). Eelnõu §-s 10 sätestatakse isiku viibimiskoha aadressi andmete rahvastikuregistrisse kandmise viisid. Ka siin on andmeid võimalik kanda registrisse infosüsteemide andmevahetuskihi ehk X- tee vahedusel, mis tagab andmete kiire liikumise erinevate andmekogude vahel ning vähendab ametnike töökoormust. Kui aga esitatavate andmete hulk ei ole suur ning X-tee lahendust ei ole või ei ole selle loomine otstarbekas, saab andmeid rahvastikuregistrisse kanda ka turvalise veebikeskkonna kaudu. Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt kantakse isiku viibimiskoha aadressi andmed rahvastikuregistrisse võimalikult täpselt, tuues välja nii hoone kui ka omaette ruumi või korteri numbri. Kuna viibimiskoha aadressi andmeid võib RRS-i § 96 lõike 2 kohaselt käsitleda teatud juhtudel elukoha andmetena, samuti peavad need võimaldama muudel juhtudel isikuga kontakti saada, peab isiku viibimiskoha aadress olema esitatud sellise täpsusega, et sellele oleks võimalik saata posti. Vaid erandjuhtudel võib isiku viibimiskoha aadress olla kantud vaid hoone täpsusega. Näiteks ühiselamute puhul, kus üliõpilased võivad sageli oma tuba vahetada, hooldekodude puhul, kus inimesi võidakse samuti sageli ühest ruumist teise paigutada jne. Kui välisriigis asuva isiku viibimiskoha aadressi puhul ei ole teada täpsemaid andmeid, kantakse isiku viibimiskoha aadress rahvastikuregistrisse vaid riigi täpsusega (eelnõu § 10 lõige 3). Isegi juhul, kui asutused ei saa rahvastikuregistrist teada isiku täpset viibimiskoha aadressi, võib ka teadmine, et isik viibib välisriigis, oluline olla. Eelnõu § 10 lõige 4 võimaldab sätestada isiku viibimiskoha aadressi andmete esitamise täpsema korra rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu võimaldamise otsuses ehk vastutava töötleja haldusaktis, mis antakse RRS-i § 50 lõike 1 kohaselt. Eelnõu § 11 kohaselt võib isiku viibimiskoha aadressi andmete andmeandja esitada viibimiskoha aadressi andmed ka kuni 30 päeva varem. Kui näiteks üliõpilaste majutamist korraldavale mittetulundusühistule on teada, et isik asub elama kindlasse ühiselamusse, võib ta need andmed esitada rahvastikuregistrile ka kuni 30 päeva enne üliõpilase ühiselamusse elama asumist. Selliselt lihtsustatakse andmeandjate tööd, võimaldades andmete esitamist hajutada. Eelnõu §-s 12 sätestatakse reeglid isiku viibimiskoha aadressi andmete rahvastikuregistrisse kandmise erisuste kohta. Lõigetega 1−3 reguleeritakse isiku viibimiskoha aadressi suhet elukoha aadressi ja lisa-aadressiga. Kui isiku viibimiskoha aadressina esitatakse sama aadress, mis on juba registrisse kantud elukoha aadressina, jääb aadress registrisse elukoha aadressina ja isiku viibimiskoha aadressi andmeid registrisse ei kanta. Samuti on elukoha aadress üle olukorras, kus isik soovib registreerida oma elukoha aadressile, mis on juba rahvastikuregistrisse kantud tema viibimiskohana. Sel juhul lõpetatakse viibimiskoha aadressi andmete kehtivus. Tähele tuleb vaid panna, et mitte igasse viibimiskohta ei ole võimalik oma elukohta registreerida. Kui aga isiku viibimiskoha aadressina esitatakse sama aadress, mis on registrisse kantud lisa-aadressina, kantakse aadress registrisse just viibimiskoha aadressina ja olemasoleva lisa-aadressi kehtivus lõpetatakse. Eelnõu § 12 lõikes 4 sätestatakse reegel, et isikul saab korraga olla vaid üks kehtiv viibimiskoha aadress. Isiku viibimiskoha aadress, mis on registrisse kandmiseks esitatud hilisema kehtivuse algusajaga, lõpetab juba registris oleva isiku viibimiskoha aadressi kehtivuse. Kui näiteks üliõpilane, kelle viibimiskoha aadressina on rahvastikuregistrisse kantud ühiselamu aadress, läheb õppima välisriiki, lõpetab välisriigi aadress senise ühiselamu kui isiku viibimiskoha aadressi kehtivuse. Reegel on vajalik, et tagada rahvastikuregistris tegelikkusele vastavad andmed, mis võimaldavad teistel asutustel isikuga kontakti saada. Eelnõu §-s 13 sätestatakse eelnõu jõustumine. Kuna eelnõu on RRS-i rakendusakt, peab ta jõustuma RRS-iga samal ajal ehk 1. jaanuaril 2019. aastal. Samas on jõustumisel ka üks erisus. RRS-i § 128 lõike 3 kohaselt hakatakse kinnipeetavate viibimiskoha andmeid rahvastikuregistrisse kandma alates 2020. aasta 1. jaanuarist. Seega jõustub ka eelnõu kinnipeetavate viibimiskoha andmeandja sätestamise osas 1. jaanuaril 2020. aastal (eelnõu § 13 lõige 2). 4. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 5. Määruse mõju Kuivõrd eelnõu on RRS-i rakendusakt, on eelnõu reguleerimisesemega seotud mõjud hinnatud RRS-i eelnõu seletuskirjas. Eelnõu ei too kaasa RRS-i eelnõu seletuskirjas analüüsimata mõjusid. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Neile avalikku ülesannet täitvatele asutustele ja isikutele, kes ka kehtiva määruse alusel edastasid elukohateateid, ei too eelnõu kaasa uusi tegevusi, kulusid ega tulusid. Elukohateadete esitajate ring ning elukohateadete edastamise nõuded jäävad eelnõus kehtiva määrusega võrreldes samasugusteks. Lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvad asutused ja isikud jäävad eelnõuga samaks sideandmete rahvastikuregistrisse esitajatega, kes on ette nähtud kehtiva määrusega. Ka andmete rahvastikuregistrisse kandmise nõuded jäävad samasugusteks kui kehtivas määruses. Seega ei too eelnõu nende asutuste ja isikute jaoks kaasa uusi tegevusi, kulusid ja tulusid. Uue lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandjana lisandub eelnõu kohaselt Sotsiaalkindlustusamet. Talle toob eelnõu kaasa uue ülesande kanda rahvastikuregistrisse muude menetluste käigus kogutud lisa-aadressid ja kontaktandmed. Andmete kogumise ülesannet eelnõu ei lisa ning sellega seoses uusi ülesandeid ei tekita. Andmete sisestamine registrisse ei nõua eriteadmisi, sest ei ole tehniliselt väga keeruline. Vajalik on ühekordne väljaõpe. Seega on lisa-aadresside ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmisega ametnikele lisanduv lisategevus on minimaalne. Sotsiaalkindlustusametiga on täiendav ülesanne läbi räägitud, amet on andmete rahvastikuregistrisse kandmisega nõus. Kuigi kehtivas määruses ei ole loetletud lisa-aadressi ja kontaktandmete andmeandjana (kehtiva määruse kohaselt sideandmete andmeandja) Välisministeeriumi, ei ole selliste andmete kandmine rahvastikuregistrisse Välisministeeriumi jaoks sisuliselt uus ülesanne. Kuigi viibimiskoha andmeandmeandjaid kehtivas määruses ei loetleta, tuleneb viibimiskoha andmete andmise kohustus RRS-st. Andmeandjatele selle kohutusega lisanduv tegevus, kulud ja tulud on analüüsitud RRS-i seletuskirjas. 7. Määruse jõustumine Eelnõu on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2019. aastal. Kuna eelnõu on RRS-i rakendusakt, peab ta jõustuma RRS-iga samal ajal. Määruse § 9 lõike 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Välisministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile, samuti arvamuse avaldamiseks Maanteeametile, Sotsiaalkindlustusametile, Maksu- ja Tolliametile, Kaitseressursside Ametile, Eesti Riigi Infosüsteemi Ametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Notarite Kojale, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Kaitseväele, Eesti Haigekassale ja Politsei- ja Piirivalveametile.