Rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks

Rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkiri nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks Rakendusasutus Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (toetuste rakendamise osakond) Elluviija Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond) Abikõlblikkuse periood 01.01.2015 – 31.12.2023 Sisukord 1. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus ...................................................................... 3 1.1. Toetuse andmise eesmärgi seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja meetme eesmärgi ning riigisiseste arengukavadega ...................................................... 3 1.2. Toetuse andmise tulemus............................................................................................... 3 2. Toetatavad tegevused ............................................................................................................ 4 2.1. Institutsionaalse võimekuse tõstmine............................................................................. 4 2.2. Organisatsioonide võimekuse tõstmine.......................................................................... 5 3. Sihtrühm................................................................................................................................. 5 4. Tegevuste algatamine ............................................................................................................ 5 5. Vastavuskriteeriumid ja valikukriteeriumid........................................................................... 6 6. Valikukomisjoni koosseis ning valiku põhimõtted ............................................................... 6 7. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ..................................................................... 6 8. Eelarve................................................................................................................................... 7 9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud .............................................................................. 8 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord ................................................................................ 8 11. Elluviija kohustused ............................................................................................................ 8 12. Tegevuste elluviimise seire ................................................................................................. 9 13. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ...................................................... 10 14. Finantskorrektsioon............................................................................................................ 10 1. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus 1.1. Toetuse andmise eesmärgi seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja meetme eesmärgi ning riigisiseste arengukavadega Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme nr 12.1 “Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ eesmärgi „Valitsemissektoris on suurenenud inimeste ameti- ja erialane pädevus, juhtimis- ja koostöövõimekus ning institutsionaalne suutlikkus“ saavutamiseks meetme tegevusele 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“. Toetuse andmise eesmärgiks on institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise kaudu tõsta valitsussektoris ameti- ja erialast pädevust ning juhtimisvõimekust. Toetatavate tegevustega panustatakse OECD raporti „Ühtsema riigivalitsemise suunas“ soovituste elluviimisesse. 1.2. Toetuse andmise tulemus Juhtimisvõimekuse tõus organisatsioonilisel ja institutsionaalsel tasemel saavutatakse valitsussektoris juhtimise võimekust tõhustades, st läbi põhi- ja tugiprotsesside, inimressursi ning finantsressursside juhtimise. Toetatakse neid tegevusi, mis annavad tõuke selleks, et juhtimine oleks rohkem teadmistel põhinev. Selle saavutamiseks rahastatakse perioodil 2015 – 2023 neid tegevusi, mille tulemusena on oodata ressursisäästu ja/või kvaliteedi tõusu. Rahastatakse tegevusi, mis toetavad töötajate arvu vähenemist, tegevuskulude vähenemist ning tööviljakuse kasvu (st sama töötajate arvu/rahalise ressursiga tehakse rohkem tööd, pakutakse vähemalt samal või paremal tasemel avalikke teenuseid või tugiteenuseid). Läbiviidud analüüside ja uuringute, väljatöötatud mudelite ja metoodikate ning nende rakendamise tulemusena on loodud teadmine võimalikest tõhusust, mõjusust ja ressursisäästu võimaldavatest tegevusvaldkondadest, pakutud välja lahendusi ning tehtud selle põhjal ümberkorraldusettepanekud seotud osapooltele. Läbiviidud analüüside ja tehtud ettepanekute alusel on ellu viidud tõhusust, mõjusust ja ressursisäästu saavutavaid reforme ja ümberkorraldusi. Toetuse andmise tulemusena on valitsussektori asutuste ja isikute erinevaid tüüpi protsesse (põhi- ja tugiprotsessid, asutuse- ning haldusalasisesed protsessid, asutuste- ning haldusalade ülesed protsessid) analüüsitud ning analüüsi põhjal on nõustatud organisatsioone protsesside ümberkujundamisel ressursisäästu põhimõttest lähtuvalt. Vajadusel on töötatud välja ja rakendatud organisatsiooni juhtimist toetavaid IT-lahendusi, parendades seeläbi organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajaliku inimressursi, protsesside ja finantside strateegilist, tõhusat ning säästlikku juhtimist. Tegevusi viiakse ellu kahel tasandil: 1) institutsionaalsel tasandil ehk üldjuhul haldusalade üleselt; Institutsionaalse võimekuse tõstmiseks elluviidavate tegevustega soovitakse saavutada olukord, kus riigi institutsionaalse ja haldusorganisatsioonilise korralduse parendamise ja tõhustamise võimalusi on analüüsitud ning analüüsi tulemusena on ellu viidud selliseid organisatsioonidevahelisi ja avaliku halduse arendamisele suunatud ümberkorraldusi, mis toetavad ressursside tõhusamat, mõjusamat ja säästlikumat kasutamist ning tegevuste kvaliteetsemat elluviimist valitsussektoris. 2) organisatsiooni tasandil ehk asutuse- või haldusala siseselt. Organisatsiooni võimekuse tõstmiseks elluviidavate tegevustega soovitakse saavutada olukord, kus haldusala siseseid protsesse on ressursisäästu eesmärgil analüüsitud ja analüüsi tulemusena on protsessid vastavalt ümber korraldatud. Eesmärgiks on töötajate arvu vähendamise, tegevuskulude vähendamise või ressursi ümberpaigutamise kaudu ressursisäästu saavutamine ja kvaliteedi kasv haldusala sees. Mõlema taseme tegevuste juures on otstarbekas analüüsida juhtimist toetavaid tugiprotsesse. Vajaduse korral võib algatada tegevusi, kus analüüsi fookuses ongi ainult tugitegevuste ümberkorraldamine, eesmärgiga saavutada ressursisääst ning kvaliteedi kasv või tugitegevuste arvelt kasvatada põhitegevuste teostamise võimekust. 2. Toetatavad tegevused 2.1. Institutsionaalse võimekuse tõstmine Alategevus 2.1.1. – Erinevate valitsemis- ja halduskorraldust, riigi ressursside juhtimist ning avalikke ja tugiteenuseid puudutavate rakendusanalüüside ja uuringute läbiviimine, mudelite ja metoodikate väljatöötamine ja rakendamine. Rahastatakse erinevaid koolitustegevusi (konverentsid, seminarid jne), mis on suunatud sihtgrupi teadlikkuse tõstmisele parimate praktikate ning metoodikate tutvustamise kaudu. Nimetatud alusanalüüsidele tuginedes on võimalik algatada edaspidiseid konkreetseid tegevusi (n: mille tulemusena töötatakse välja ning rakendatakse organisatsioonide juhtimissüsteemid). Riigihalduse valdkonna töötajad võivad valitsemis- ja halduskorraldusalase kompetentsi suurendamiseks korraldada õppereise. Õppereisidele on võimalik kaasata valdkondlikke eksperte ka teistest asutustest. Õppereiside eesmärgiks on saada rahvusvahelist kogemust institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise teemadel. Alategevus 2.1.2. – Laiemate valdkonna ja avaliku halduse arendamisele suunatud organisatsioonide vaheliste ümberkorralduste elluviimine – tegevuste tulemusena on vajalik organisatsioonide juhtimissüsteemide väljatöötamine või laiaulatuslike protsesside korrastamine ning nende rakendamine. Institutsionaalse võimekuse tõstmise puhul toetatakse ideekavandi alusel vähemalt kahe valitsussektori (va kohaliku omavalitsuse üksused) organisatsiooni ühistegevusi või ühe valitsussektori organisatsiooni, tingimusel, et ümberkorraldus mõjutab teiste valitsussektori organisatsioonide ülesannete täitmise korraldust tõhusamaks. Institutsionaalse võimekuse tõstmisega seotud tegevused peavad läbima nii valikukomisjoni kui haldusvõimekuse valdkondliku komisjoni. Riigivalitsemise reformi tegevused, mis kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse poolt, ei pea valikukomisjoni ja haldusvõimekuse valdkondlikku komisjoni läbima. Riigivalitsemise reformi tegevuste puhul tagab vastavus- ja valikukriteeriumite täitmise toetuse saaja. Erisusi võib kohaldada ka Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna (edaspidi RIHATO) enda tegevuste elluviimiseks, arvestades valikukriteeriumide kohaldamisega. 2.2. Organisatsioonide võimekuse tõstmine Organisatsiooni tasandi võimekuse tõstmise alategevusteks on organisatsioonijuhtimissüsteemide välja töötamine (sh põhi- ja tugiprotsesside analüüs, inimressurssi ja finantsressursside analüüs) ja vajadusel seda toetavate IT-lahenduste arendamine – tegevuste tulemusena on vajalik organisatsioonide juhtimissüsteemide välja töötamine või laiaulatuslik protsesside korrastamine ning nende täielik rakendamine. Nimetatud tegevuste osas saab esitada ideekavandi organisatsioon üksinda, kuid võib esitada ka ühistaotlusi, mida hinnatakse valikukomisjonis. Organisatsioonide võimekuse tõstmisega seotud tegevused peavad läbima valikukomisjoni. Riigivalitsemise reformi tegevused, mis kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse poolt, ei pea valikukomisjoni ja haldusvõimekuse valdkondlikku komisjoni läbima. Riigivalitsemise reformi tegevuste puhul tagab vastavus- ja valikukriteeriumite täitmise toetuse saaja. Tabel 1. Toetatavate tegevuste näitajad Näitaja tüüp Näitaja nimetus Näitaja Sihtväärtus mõõtühik (2023) Toetusskeemi Keskvalitsuse organisatsioonide arv 51 väljundnäitaja juhtimissüsteemide parandamiseks või (Väljund 1) asutuste vaheliste protsesside korrastamiseks toetust saanud projektide arv Toetusskeemi Keskvalitsuse organisatsioonides täielikult arv 74 tulemusnäitaja rakendatud juhtimissüsteemide või asutuste (Tulemus 1) vaheliste korrastatud protsesside arv Juhtimissüsteemide all mõistetakse kõiki erinevatel metoodikatel põhinevaid organisatsioonide analüüsimise, arendamise ja juhtimise süsteeme. Tulemusmõõdiku kontekstis on oluline võimalikult laiaulatuslik mõju organisatsiooni(de) lõikes. Tulemusnäitajasse panustamist hinnatakse alates ühe aasta möödumisel konkreetse tegevuse lõpetamisest alates, sest tulemuste rakendamiseks on vaja anda piisav aeg. Tulemusnäitajasse panustamise hindamiseks täidetakse RIHATO poolt välja töötatud tulemusnäitaja hindamisvorm. 3. Sihtrühm Tegevuste elluviimise sihtrühmaks on keskvalitsuse organisatsioonid, sotsiaalkindlustusfondid ja omavalitsusliit. Tegevustes võivad vajadusel osaleda teised valitsemis- ja halduskorralduse valdkonna arendamisega tegelevad organisatsioonid ning valitsusvälised partnerid. 4. Tegevuste algatamine Tegevusi algatatakse jooksvalt. Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond avaldab toetuse tegevuste elluviimisega seotud info Rahandusministeeriumi veebilehel. 5. Vastavuskriteeriumid ja valikukriteeriumid Elluviija hindab, kas tegevused vastavad käskkirjas nimetatud tingimustele ja panustavad käskkirja eesmärkide tulemustesse ning rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele, mida täpsustatakse elluviija poolt koostatavas ja rakendusasutusega kooskõlastatud hindamismetoodikas. Elluviija avalikustab hindamismetoodika veebilehel. Kõik rahastatavad tegevused peavad vastama vastavuskriteeriumidele. Valikukomisjon hindab ideekavandit valikukriteeriumite alusel (täpsemad kriteeriumid ja kord sätestatakse hindamismetoodikas), mis mõlemad on kooskõlastatud eelnevalt rakendusasutusega. Toetuse saajaks on RIHATO, kes riigihalduse ja organisatsiooni arendamise koordineerijana omab valdkondlikku pädevust ning seeläbi tagab kõige asjakohasemate tegevuste esitamise valikukomisjonile hinnangu andmiseks. 6. Valikukomisjoni koosseis ning valiku põhimõtted Ideekavandite hindamiseks moodustab RIHATO valikukomisjoni. Valikukomisjon hindab ideekavandit hindamisvormil. Valikukomisjoni kuuluvad liikmed: 1 liige rahandusministeeriumist, vähemalt 1 valdkonnaga seotud väline ekspert, 1 arendusjuhtide esindaja ning vajadusel liikmed teistest valitsemis- ja halduskorraldusega tegelevatest asutustest, st Justiitsministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Siseministeeriumist ning Riigikantseleist. Valikukomisjoni kuulub minimaalselt 3 liiget. Valikukomisjoni isikuline koosseis selgub jooksvalt ideekavandite esitamise käigus sõltuvalt kavandavate tegevuste sisust ja isikute valmisolekust ettepanekuid hinnata. RIHATO teeb võimalikele hindajatele ettepanekud valikukomisjoni töös osalemiseks. Ettepanekuid tehakse jooksvalt. Ideekavandeid hindab valikukomisjon kirjalikult (st üldjuhul elektroonset menetlust kasutades) selleks väljatöötatud hindamisvormi alusel. RIHATO juhendab jooksvalt hindajaid hindamisvormi täitmisel tekkivate küsimuste korral. RIHATO vormistab valikukomisjoni hindamiste tulemused koondprotokollina, kus on näha tegevuste antud hinnangud ja hindamispunktide summa. Valikukomisjoni hinnang on meetmest rahastamise ettepaneku allkirjastajale (Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonnajuhataja) soovituslik. Rahastamise ettepaneku allkirjastaja võib põhjendatud juhtudel (kavandatavad tegevused ei ole kriitilise tähtsusega, mõju ulatus ei ole piisavalt suur, sama organisatsioon on antud meetmest juba rahastuse varasemalt saanud vms) jätta rahastamise ettepaneku allkirjastamata. Lisaks on halduspoliitika asekantsleril õigus rahastamise ettepanekut muuta või rahastamise ettepanekule lisada täiendavaid tingimusi juhul kui tegevuste elluviimiseks on mõjuvad põhjused. 7. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Meede panustab järgmistesse läbivatesse teemadesse: 1) riigivalitsemine – kõik tegevused on suunatud riigivalitsemise arendamisele valitsussektori ressursijuhtimise võimekuse parandamise kaudu; 2) võrdsed võimalused – kuna tegevussuuna raames keskendutakse valitsussektori ressursside tõhusamale ja säästlikumale kasutamisele läbi institutsionaalse korralduse organisatsioonide juhtimissüsteemide arendamise, siis enamasti on institutsionaalse ja  organisatsioonide võimekuse tõstmise alategevuste mõju võrdsetele võimalustele neutraalne. Samas osade toetusskeemi alategevuste puhul võib olla mõju soolisele võrdsusele, erinevas vanuses inimeste võrdsele kohtlemisele, puuetega inimeste võrdsetele õigustele ja võimalustele ning võrdsete võimaluste tagamisele sõltumata rahvuslikust kuuluvusest. Näiteks valdkondlike poliitikate ja organisatsioonijuhtimise analüüside, uuringute ja ümberkorralduste elluviimise käigus hinnatakse muudatuste mõju võrdsele kohtlemisele ja selliseid ümberkorraldusi ja muudatusi, mis seda kahjustaks, ellu ei viida. Seminaride ja teavitusürituste korraldamise käigus arvestatakse, et asjakohased tegevused oleksid vajadusel ligipääsetavad ka puuetega inimestele; 3) infoühiskond – tegevuste raames on vajadusel võimalik rahastada organisatsiooni juhtimise tõhustamiseks ja ressursisäästu saavutamiseks IT arendusi, omades seeläbi positiivset mõju infoühiskonna läbivale teemale; 4) regionaalareng – tegevuste sihtgrupiks on teiste seas keskvalitsuse ametiasutuste regionaalsed üksused, mistõttu omavad tegevused positiivset mõju regionaalsele juhtimis- ja arendusvõimekusele. Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmiseks läbiviidud analüüsid ja uuringud ning väljatöötatud mudelid, metoodikad, juhised on avalikud ja seeläbi rakendatavad ka regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Teistele regionaalhalduse aspektidele on tegevuste mõju kaudsem. Keskkonnahoiu ja kliima läbivasse teemasse toetusskeemiga ei panustata. 8. Eelarve Tabel 2. Eelarve eurodes Tulemus Väljund Toetatav tegevus ESF Riiklik kaas- Kogu- ja toetus finantseering maksumus administreerimine (85%) (15%) (100%) Väljund 1 Institutsionaalne 2 503 738,75 441 836,25 2 945 575,00 võimekuse tõstmine Tulemus Väljund 1 Organisatsiooni 1 023 591,25 180 633,75 1 204 225,00 1 võimekuse tõstmine Väljund 1 Administreerimine 174 420,00 30 780,00 205 200,00 Horisontaalne Kokku 3 701 750,00 653 250,00 4 355 000,00 Juhul, kui elluviija planeerib muudatusi meetme koondeelarve ridade alajaotuses ja tegevuste eelarveid on vajalik muuta kuni 15% ulatuses eelnevalt kinnitatud eelarve ridade vahel, sealhulgas mitte ületades sekkumise koondeelarvet, ei ole vajalik toetuse andmise tingimuste käskkirjas eelarve muudatust teha, kui elluviija on e-maili teel kooskõlastanud eelarve muutmise nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksusega enne tegelike kulude tegemist. 9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud Tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on võimalik teha kulutusi kooskõlas käesolevas käskkirjas ning Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusega nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustel ja korras. Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) uuringud, analüüsid, auditid ja küsitlused ning nende tulemuste avalikustamise kulud; 2) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; 3) konsultatsioon; 4) koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine; 5) metoodikate, õppematerjalide, juhiste ning koolitus- ja arenguprogrammide väljatöötamine ning nende avalikustamine; 6) temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemise tasud; 7) lähetuse kulud; 8) transport ja majutus; 9) tõlke kulud; 10) trükised; 11) teavitamiskulud, sh veebidisain ja -majutus; 12) tarkvara litsentsid või veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud; 13) infotehnoloogilised lahendused. Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1) üldkulud, sh toetust saavate asutuste üldkulud; 2) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulud; 3) ühendmääruse § 4 kohaselt määratletud mitteabikõlblikud kulud; 4) teised kulud, mis ei ole vajalikud toetuste andmise eesmärgi saavutamiseks. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 1. Maksetaotlus esitatakse ning toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS 2014–2020) §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11–13 ja § 14 lõike 1 punktile 1. 2. Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel, eeldusel et tegevused on tehtud ja kulu on tekkinud. 3. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu, kuid juhul kui seda ei ole võimalik teha, siis registri väliselt. 4. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse. Maksetaotlusele lisab tegevuste elluviija rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja vajadusel tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning hankemenetlusega seotud dokumendid, sh lepingud ja nende muudatused ning muud asjakohased dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks. 5. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt 17. jaanuaril 2024. aastal. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise tõendamist, hiljemalt 31. märtsil 2024.aasatal. 11. Elluviija kohustused Elluviijale kohalduvad, STS 2014–2020 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 1) rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult; 2) esitama e-kirjaga või e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele ja -asutusele etteantud vormil tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva eelarveaasta kohta sama aasta 31. jaanuariks. Esimese eelarveaasta tegevuste detailse kirjelduse esitab elluviija 30 tööpäeva jooksul toetuse andmise käskkirja kinnitamisest; 3) rakendama toetusskeemi vastavalt punktis 2 nimetatud tegevuste detailsele kirjeldusele ja sellele vastavale eelarvele. Juhul kui punkti 2 kohaselt esitatud tegevuste detailses kirjelduses jäetakse tegevusi ära või lisatakse tegevusi juurde, teavitama rakendusüksust ja - asutust muutustest e-kirjaga; 4) kooskõlastama rakendusasutusega ametiasutuse ametnike või töötajate personalikulud, millele toetust taotletakse. Rakendusasutusele esitatakse ametniku või töötaja tööülesannete kirjeldus ning tõendus, et ametnik või töötaja tegeleb toetusest toetatavate tööülesannete elluviimisega, sh nende tööülesannete kirjeldus; 5) teavitama rakendusüksust, kui samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 6) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem, kuid jääb alla lihthanke piirmäära, siis küsima vähemalt kolm võrreldavat pakkumust või avalikustama hanke kohta teate. Kui pakkujate paljususe puudumise tõttu võrreldavaid pakkumusi ei küsita või hanketeadet ei avalikustata, põhjendama eduka pakkumuse valikut 7) säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus enne 30. juunit, juhul kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit, siis alates järgneva aasta 31. detsembrist; 8) juhul kui toetusskeemi raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) artikli 3 mõistes, kohaldama nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 9) juhul kui elluviija teenib toetuskeemi elluviimise käigus tulu, siis kohaldatakse puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut; 10) esitama rakendusüksusele tegevuste elluviimise rakendamise kohta küsitud info ning andma igakülgse sisulise panuse seire, auditi või hindamise teostamisse. 12. Tegevuste elluviimise seire 1. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase vahearuande üldjuhul iga aasta 31. jaanuariks. 2. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase lõpparuande koos viimase maksetaotlusega. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) esitamise vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 3. Seirearuanne sisaldab ülevaadet tegevustest ja finantsprogressist, eesmärkide ja näitajate saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse tulemuslikkusele, muud toetuse elluviimisega seotud seireinfot. Seirearuande vormi koostab rakendusüksus. 4. Seirearuanne esitatakse registri väliselt, juhul kui seda ei ole võimalik esitada registri kaudu. 5. Rakendusasutus ja -üksus kontrollivad seirearuannet 20 tööpäeva jooksul selle laekumisest. 6. Juhul kui seirearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus seirearuande, teavitades sellest tegevuse elluviijat. 7. Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab seirearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist, teavitades sellest elluviijat. 13. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 1. Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole, valdkondliku komisjoni soovitustele, elluviija või rakendusüksuse ettepanekutele või kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusskeemi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 2. Kui elluviija tuvastab vajaduse tegevuste, eelarve, näitajate, abikõlblikkuse perioodi või teiste tingimuste muutmiseks, esitab elluviija rakendusasutusele põhjendatud taotluse. 3. Rakendusasutus vaatab muudatuse taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 4. Tegevuste elluviija on kohustatud rakendusasutust ja rakendusüksust e-kirjaga teavitama, kui muutuvad kontaktisikud. 5. Toetuse andmise tingimuste muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega ja prioriteetse suuna rakendusasutustega ning sellest teavitatakse rakendusüksust. 14. Finantskorrektsioon Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS 2014-2020 §-dele 45–47 ning toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS 2014-2020 §-dele 48–49.  {kpv} nr {viit} MINISTRI KÄSKKIRI Rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3. „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel muuta rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3. „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ (viimati muudetud riigihalduse ministri 21. oktoobri 2022. a käskkirjaga nr 192), asendades selle lisa nr 3 käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister Lisa 3 Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks  Riigihalduse ministri käskkirja „Rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimusi rakendusasutuse tegevuseks ja kehtestatakse uus terviktekst. Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Ülle Harak (e-post: [email protected], tel: 5890 8217). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Eelnõuga muudetakse käskkirja punkti 8. „Eelarve“. Seoses perioodi läheneva lõpuga on vähendatud administreerimise kulusid, mistõttu muudetakse tegevuse eelarvelisi vahendeid väljundite vahel. Samuti on prognoosi kohaselt veidi vähenenud vajadus organisatsiooni võimekuse tõstmise alategevuse rakendamiseks, mis suunatakse institutsionaalse võimekuse tõstmise eelarvereale. Koondsumma seejuures ei muutu. Eelarve muudatused: Kehtiv eelarve Tulemus Väljund Toetav tegevus ja ESF toetus Riiklik Kogumaksumus administreerimine (85%) KF (15%) (100%) Väljund 1 Institutsionaalne 2 473 478,75 436 496,25 2 909 975,00 võimekuse tõstmine Tulemus 1 Väljund 1 Organisatsiooni 1 036 341,25 182 883,75 1 219 225,00 võimekuse tõstmine Väljund 1 Administreerimine 191 930,00 33 870,00 225 800,00 Horisontaalne Kokku 3 701 750 653 250 4 355 000 Uus eelarve Tulemus Väljund Toetav tegevus ja ESF toetus Riiklik Kogumaksumus administreerimine (85%) KF (15%) (100%) Väljund 1 Institutsionaalne 2 503738,75 441 836,25 2 945 575,00 võimekuse tõstmine Tulemus 1 Väljund 1 Organisatsiooni 1 023 591,25 180 633,75 1 204 225,00 võimekuse tõstmine Väljund 1 Administreerimine 174 420,00 30 780,00 205 200,00 Horisontaalne Kokku 3 701 750,00 653 250,00 4 355 000,00 2.2 Eelarve punkti 8 täiendatakse võimalusega teha alategevuste eelarvetes kuni 15% ulatuses muudatusi ilma toetuse andmise tingimusi muutmata, tingimusel, et toetuse elluviija kooskõlastab eelarve muudatused nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksusega enne tegelike kulude tegemist. Antud tingimust on võimalik rakendada juhul, kui meetme tegevuse koondeelarve ei muutu. Täiendus võimaldab perioodi lõppfaasis paindlikult toetust rakendada, saavutades seejuures seatud eesmärgid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkirja koostamisel on arvestatud kõigi asjaomaste EL õigusaktidega. 4. Käskkirja mõju, rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelarvemuudatused võimaldavad 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise“ tegevuse järelejäänud eelarve kasutamist Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis kavandatud tegevustele, mis on valdavalt seotud institutsionaalse võimekuse tõstmisega. Muudatustega ei kaasne täiendavat rakendamise kulu. 5. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koos seletuskirjaga esitati perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõikest 3 lähtuvalt eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Riigikantseleile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.  Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 19.10.2023 nr 1.1-10.1/6463-1 [email protected] Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 13 lõike 3 alusel edastame kooskõlastamiseks rahandusministri 13. märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1) eelnõu 2) lisa 3 3) seletuskiri Lisaadressaadid: Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei Ülle Harak 611 3229 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272