Kliimaministri määruse „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium 14.11.2023 nr 1-4/23/5345 Kliimaministri määruse „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021 –2027“ eelnõu koos seletuskirja ja lisadega. Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Määruse eelnõu seletuskirja lisa 4. Põhiõiguste harta kontroll-leht 5. TAT riskihindamise tabel Sama: Riigikantselei, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Sotsiaalministeerium, Päästeamet, Siseministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021 –2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed, Riigi Tugiteenuste Keskus Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnavaldkonna arengukava juhtkomisjon Agne Aruväli, 626 2968 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1.Peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks. Tegevus on strateegiliselt tähtis. (2) Toetust antakse Eesti riigi aastate 2023–2026 eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ ja meetme „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ tegevuse „Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. (3) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas nimetatud meetme number 21.2.3.5 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ sekkumist number 21.2.3.51 „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetatakse üleujutusega seotud riskide maandamiskavas määratud meetmeid“ rakendamiseks toetuse andmist. (4) Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. (5) Määruse alusel antav toetus on avalikes huvides ning ei ole riigiabi. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas toodud üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks määratud meetmete rakendamine. (2) Toetuse kasutamise tulemusena on maandatud üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades üleujutuste põhjustatud võimalikud riskid. (3) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. (4) Lõikes 3 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist regionaalse arengu, keskkonna- ja kliimaeesmärke, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega: „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, „Keskkonnatrendide indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „Ligipääsetavuse näitaja“. (5) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitajasse „Uued või tugevdatud rajatised üleujutuste vastu kindlustamiseks rannikuribal, jõe- ja järvekallastel“ (kilomeeter) ning rakenduskava tulemusnäitajasse „Üleujutuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond“(inimeste arv). § 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi ministeerium). (2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. (2) Toetatakse tegevusi järgmistel aladel: 1) veeseaduse mõistes üleujutusega seotud riskipiirkondades, mis on avalikustatud kehtivas üleujutusega seotud riskide maandamiskavas (edaspidi maandamiskava); 2) üleujutusega seotud riskipiirkonnast välja jäävad alad, kus tehtavad tegevused vähendavad üleujutusega seotud riske üleujutusega seotud riskipiirkondades. (3) Toetatakse üleujutusega seotud riskide maandamiskava meetmekavas kirjeldatud järgmisi tegevusi: 1) kaitsetammide (sh paisu või kaldakindlustuse) või kaitsevallide rajamine või eemaldamine; 2) olemasolevate kaitserajatiste (nt promenaadi, sildade, kaitseseinade, kaldakindlustuste) rekonstrueerimine; 3) kraavide rekonstrueerimine määratud riskipiirkonnas olulise kahjuliku mõjuga üleujutuse liigi põhjustatavate kahjude leevendamiseks; 4) kuivendatud alade veerežiimi taastamine; 5) veekogude tervendamine (setete, taimestiku ja voolutakistuste eemaldamine vms); 6) lammialade säilitamine ja taastamine, sh poollooduslike koosluste taastamine (nt lamminiitude võsast puhastamine); 7) jõe sootide taasavamine; 8) muud ehituslikud tegevused, mis on vajalikud veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide kaitseks (nt tehnilise taristu veevarustus, kanalisatsioon, elektrisüsteemid, juurdepääsuteede kindlustamine või ümberehitus ja pumpla, truubi ja sulgemiskaevude rajamine); 9) ajutiste veetõkkeseinade soetamine. (4) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks: 1) viibekraavide, viibetiikide, imbkraavide, imbkaevude, imbväljakute, puhveralade, tehismärgalade rajamine vee kinni pidamiseks ning imbumise soodustamiseks; 2) ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine lahkvoolseks; 3) lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamine; 4) ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi likvideerimine või korrastamine, sh töödega seotud teekatte taastamine; 5) ühisveevärgi rajamine ja rekonstrueerimine; 6) tuletõrje veevarustuse rajamine, v.a juhul, kui tuletõrje veevõtuks kasutatakse sadevett; 7) kanalisatsioonisüsteemide, mis teenindavad hoonestamata kinnistuid, rajamine või rekonstrueerimine; 8) määrustes „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ ja „Kombineeritud sadeveesüsteemide, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ toetavad tegevused. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–7 loetletud ehituslikest tegevustest toetatakse selliseid sobivaid lahendusi, mille mõju piirkonnas on suurim võrreldes investeeringu maksumusega. Ehituslike lahenduste alternatiivide võrdluses peab taotleja võtma arvesse investeeringu maksumust, ekspluatatsioonikulusid ning tehniliste lahenduste rakendamise mõjusid, sealhulgas mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtusele ja majandustegevusele ning seda, kui suurele hulgale elanikele tegevus mõju avaldab. (6) Toetatakse tegevusi, milles on arvesse võetud kehtivat vesikonna veemajanduskava ning selles kehtestatud veekogumite keskkonnaeesmärke. Projektis peab olema välja töötatud lahendus, mis ei mõjuta veekogumi seisundit või mille kohta on veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes täidetud veeseaduse §-de 38–42 nõuded. (7) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on § 4 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 2 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud ning §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsuse vastavad järgmised kulud: 1) paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud tegevuste ehituslikud kulud ja nende negatiivsete mõjude leevendavate meetmete kulu; 2) projekteerimiskulud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel tööde tegemine; 3) projekti juhtimise kulud; 4) taotluseks vajamineva projekti, sh § 4 lõikes 5 nimetatud alternatiivide analüüsi ehk sobiva tehnilise lahenduse väljaselgitamise kulu; 5) paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud tegevuseks vajaliku kinnisasja ostmise või kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kulu; 6) põhiprojekti ja tööprojekti koostamise kulu; 7) õigusnõustamise tasu, notaritasu, riigilõiv, tehnilise või finantsekspertiisi kulu ning raamatupidamiskulu, kui need on otseselt seotud § 4 lõikes 3 nimetatud tegevusega või vajalikud selle tegevuse ettevalmistamiseks või elluviimiseks; 8) omanikujärelevalve kulu; 9) paragrahvi 4 lõike 8 kohane kliimakindluse analüüs taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat; 10) keskkonnamõju hindamise kulud. (3) Abikõlblikele kuludele kehtivad järgmised piirangud: 1) kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral on kulud abikõlblikud kindlasummalise makse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1; 2) paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud tegevuseks vajaliku kinnisasja või hoonestusõiguse ostmise asjakohased tasud ja lõivud võivad moodustada maksimaalselt 15 protsenti projekti abikõlblikest kuludest; 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud projekti juhtimise kulu on üle 200 000- eurose kogumaksumusega projektide korral abikõlblik kuni 5 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) rajatavate ja olemasolevate süsteemide hooldustööd; 2) enne taotluse rahuldamise otsust tekkinud kulud, v.a käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 ja 10 nimetatud kulu; 3) personalikulud kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui käesoleva määruse jõustumise aeg ja lõpp hilisem kui 31.12.2029. § 7. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kliimaminister käskkirjaga. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib ministeerium taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada. (2) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot käibemaksuga. (3) Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseeringu minimaalne osakaal on 30 protsenti abikõlblikest kuludest. (4) Projekti omafinantseeringuna ei käsitleta muud Euroopa Liidu jt välisabifondide antud abi. 3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 8. Nõuded taotlejale (1) Toetust võivad taotleda: 1) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste liit; 2) kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus; 3) paragrahvi 4 lõike 3 punktis 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks saab taotleda toetust ka ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele 100-protsendiliselt kuuluv vee-ettevõtja; 4) maakondlik omavalitsusliit või arenduskeskus. (2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõigetele 2 ja 4. § 9. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotletava tegevuse ehituslik tegevus peab toimuma taotleja omandis oleval maal või maaomaniku nõusolekul. (3) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimi; 3) projekti tegevuste kirjeldus; 4) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldus, mis vastab §-s 2 nimetatud eesmärgile ja tulemusele; 5) projekti ajakava; 6) projekti eelarve ja selle kujunemine koos arvutuste ning põhjendustega ning võrreldavad hinnapakkumised; 7) kinnitus projekti vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 9 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega; 8) kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92); 9) projekti raames soetatud vara kasutamise kava viie aasta jooksul pärast abikõlblikkuse perioodil lõppu; 10) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta; 11) kinnitus, et taotleja tegutseb projekti elluviimisel heas usus ja kooskõlas ELi põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga; 12) teave selle kohta, kas taotleja taotleb projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele osadele toetust Euroopa Liidu institutsioonidelt, muudest välisabi fondidest või avaliku sektori asutustelt; 13) paragrahvi 4 lõike 3 punktides 1–7 loetletud ehituslike tegevuste projekt. Projekt peab muu hulgas sisaldama sobiva tehnilise lahenduse alternatiivide võrdlust, lähtudes mõjuanalüüsist, investeeringu maksumusest, ekspluatatsioonikuludest ja sisaldades ka ülevaadet ehitustööde materjalidest ja mahtudest, projekti piirkonna ülevaadet, olemasolevate rajatiste kirjeldust, ehituslike lahenduste eskiisjooniseid ja muud asjassepuutuvat informatsiooni; 14) projekti tegevusega seotud kinnisasja, maatüki, ehitise või selle olulise osa omandi kuuluvust või kasutusõigust tõendav dokument; 15) paragrahvi 9 lõikes 2 nimetatud maaomanike nõusolek, kui toetatavad tegevused kavandatakse ellu viia maal, mis ei ole taotleja omandis; 16) keskkonnamõju kirjeldus rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhise järgi; 17) projekti keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui selle andmise vajalikkus tuleneb Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang sisaldab ka mõjuhinnangut veekogude/veekogumite seisundile; 18) keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte koos järelduste ning aruande heakskiitmise otsusega, kui projektiga kavandatavatel tegevustel on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 mõttes oluline keskkonnamõju või kui keskkonnamõju hindamise vajalikkus tuleneb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangust; 19) Muinsuskaitseameti arvamus projekti kohta, kui taotlusega planeeritav tegevus mõjutab muinsuskaitsealust objekti; 20) Põllumajandus- ja Toiduameti arvamus projekti kohta, kui taotlusega kavandatud tegevus toimub riigi poolt korrashoitaval ühiseesvoolul; 21) kui taotleja ei ole kohalik omavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus või tema hallatav asutus, siis kohaliku omavalitsuse kooskõlastus, mis kinnitab taotluses toodud tegevuste vajalikkust; 22) fotomaterjal olemasolevast olukorrast; 23) paragrahvi 2 lõike 5 väljundnäitajate analüüsi andmed ja kaardianalüüs rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhise järgi. 4. peatükk TOETUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE § 10. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kliimaminister ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Ministeerium võib taotlusvooru eelarvet muuta. (2) Taotluste vastuvõtu algusest, peatamisest, lõpetamisest ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma kodulehel ning üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt kümme tööpäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Kui esitatud taotluste maht ületab taotlusvooru eelarve, peatab rakendusüksus viivitamata taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest oma kodulehel. §11. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotluse saab esitada taotleja või volitatud isik digitaalselt allkirjastatuna jooksvalt e-toetuse keskkonna kaudu kuni toetuse taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Taotlusi ei võeta vastu enne taotluste vastuvõtu alguse päeva. (3) Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluse esitamise tähtpäevale ühendmääruse § 5 lõige 2. §12 Taotluse menetlemine (1) Taotlusi menetletakse ning § 14 tingimustele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse nende laekumise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva taotluse esitamise kuupäevast alates. (3) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse sisuhindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (4) Rakendusüksus kontrollib taotluse nõuetele vastavuse käigus „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavust § 9 lõike 3 punktis 7 nimetatud suunistele, kaasates selleks vajaduse korral eksperte. (5) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-des 8 ja 9 nimetatud nõuded. (6) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse ühe päringu kohta puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva vastavasisulise teate väljastamisest arvates. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. (7) Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. §13. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks komisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse, üks Keskkonnaameti ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget. Rakendusüksus võib taotluse hindamisse kaasata eksperte. (2) Komisjoni liikmed peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast ettepaneku hindamisest taandama; 3) tagama komisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle komisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. (3) Komisjoni tööd koordineerib rakendusüksus. § 14. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab komisjon lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. (2) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest: 1) projekt on kooskõlas „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“ ning keskkonnavaldkonna arengukavaga veekeskkonna ja kasutuse ning kliimaeesmärkide elluviimise valdkonnas ning sellel on positiivne mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile nr 4 ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekt on põhjendatud, kui projektiga viiakse ellu üleujutusega seotud riskipiirkonnas maandamistegevusi ja on seotud riskipiirkonna riskidega ning kui taotluses kajastatud tegevused vastavad §-s 4 nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik; 3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti elluviimise kulud vastavad turuolukorrale; 4) taotleja on tõendanud suutlikkust projekt ellu viia, mis on täidetud juhul, kui taotleja on finantsiliselt jätkusuutlik, tegevused on teostatavad sh keskkonnakaitsest lähtuvalt, taotlejal on olemas suutlikus projekti omafinantseeringu tagamiseks ning taotleja on võimeline rahastama projekti elluviimisele järgnevaid püsikulusid viie aasta jooksul projekti lõppemisest; 5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtte ja sihtidega, mis on esitatud määruse § 2 lõikes 4. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt. (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) toetuse maksmise tingimused; 3) hangete kontrollimise nõuded; 4) aruandluskord; 5) tegevuste kestuse periood ja sellega seotud kohustused; 6) kindlasummaliste maksete puhul nende suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja tõendamise alused; 7) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 8) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused; 9) projekti kooskõla valdkondliku arengukava ja mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja §-s 2 nimetatud eesmärgi saavutamisele. (5) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. (6) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 15. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel ja kui taotlust ei viida etteantud tähtaja jooksul vastavusse nõuetega. (2) Rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta . (3)Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 12 ja selles märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) otsuse rahuldamata jätmise põhjendused; 6) viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel loetakse taotleja ÜSS2021_2027 §-s 13 sätestatud ärakuulamisõigus tagatuks, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 16 Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud maksetele pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist, muust registrist või andmeallikast. § 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel, mis on esitatud enne toetuse lõplikku väljamaksmist ja lõpparuande kinnitamist. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 päeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse otsusega, kui esineb vähemalt üks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7 sätestatud alus või kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava. 5. peatükk TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED §18. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi, sealhulgas: 1) tagama ehitamise ja omanikujärelevalve kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste õigusaktidega; 2) tagama projekti elluviimiseks õigusaktides ette nähtud vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 3) tagama õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvele võtmise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise; 4) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027 §-s 18 sätestatu kohaselt; 5) tagama Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohase teavitamistegevuse; 6) alustama riigihanke menetlust või ostumenetlust hiljemalt kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates. (3) Projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil kasutuses vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. (4) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja kestuse nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi. (5) Toetuse kasutamisel tuleb järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ja tagada avalikkusele edastatava informatsiooni kättesaadavus erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, ja intellektipuue) inimestele. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. (7) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. (8) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud tegevuste ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 15. juuliks. § 19. Hanke tegemine (1) Toetuse saaja teeb riigihanke ja ostumenetluse ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõuete kohaselt. (2) Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, esitab toetuse saaja enne riigihanke algatamist riigihanke alusdokumentide kavandi, sealhulgas hankelepingu projekti rakendusüksusele hinnangu andmiseks. (3) Kui ostumenetluse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, esitab toetuse saaja enne ostumenetluse algatamist alusdokumentide kavandi, sealhulgas ostulepingu projekti rakendusüksusele hinnangu andmiseks. (4) Toetuse saaja esitab hiljemalt seitse päeva pärast lepingu sõlmimist lepingu andmed e- toetuse keskkonnas. (5) Toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele läbivaatamiseks muudatuse eelnõu. § 20. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruanded e-toetuse keskkonna kaudu. Rakendusüksus täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtaegu, nimekirja ja sagedust. (2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) teavitusnõude täitmise kontrollimiseks võimaluse korral fotod, kui neid ei ole veel rakendusüksusele esitatud, või info selle täitmiseks tehtud tegevustest Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt. (3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja kinnituse, et toetatud tegevused panustasid käesoleva määruse § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse. (4) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende rakendusüksuse e-keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 6. peatükk TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE § 21. Toetuse maksmine ja kasutamine (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustel ja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. (2) Toetuse saaja esitab makse aluseks olevad dokumendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (3) Kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide kindlasummalise makse korral lisatakse maksetaotlusele taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave. (4) Üle 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral lisatakse maksetaotlusele järgmised dokumendid ja tõendid: 1) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 2) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole korraldatud riigihangete registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud; 3) ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid, kui lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud; 3) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on varem rakendusüksusele esitatud või lepingud on kättesaadavad riigihangete registrist ja neid ei ole muudetud; 4) lepingu muudatused, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused nende olemasolu korral; 5) arve või muu raamatupidamisdokument; 6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument; 7) fotod tehtud töödest ja teavitamise kohustuse täitmisest; 8) taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave. (5) Kui käesoleva määruse § 3 lõikes 4 loetletud tegevus mõjutab veekogumi seisundit või seab ohtu kehtiva veemajanduskava keskkonnaeesmärgid, esitatakse tehniliste tegevuste elluviimise makse aluseks oleva dokumentide hulgas ka keskkonnaluba või viidatakse veemajanduskavale, milles on määratud ja põhjendatud veeseaduse §-de 40–42 veekaitse eesmärkide saavutamise erandid, ja negatiivse mõju leevendamise meetmete kirjeldus ning seireprogramm. (6) Makset menetletakse ühendmääruse § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras. (7) Rakendusüksus võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel. (8) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuaril 2030. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030. 7. peatükk FINANTSKORREKTSIOONID JA VAIDED § 22. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt. § 23. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michael (allkirjastatud digitaalselt) kliimaminister Keit Kasemets kantsler  Kliimaministri määruse „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõikega 1. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli (e-post [email protected], tel 6262 968) ja finantsosakonna nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 23 paragrahvist, mis on liigendatud seitsmesse peatükki. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted; 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele; 4. Toetuse esitamine ja taotluse menetlemine; 5. Toetuse saaja õigused ja kohustused; 6. Toetuse maksmine ja kasutamine; 7. Finantskorrektsioonid ja vaided. Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätteid. Paragrahvi 1 lõiked 1 kuni 4 sätestavad valdkonna, mille raames toetust antakse. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks. CPR lisa I1 järgi panustab meede sekkumiskoodiga 058 otseselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisesse kogu projekti eelarvega. Toetus panustab ka Eesti riigi aastate 2023–2026 eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ ja meetme „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ tegevuse „Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. Paragrahvi 1 lõige 5 selgitab, et antav toetus ei ole riigiabi. Riigiabi analüüs on lisatud e seletuskirjale eraldi failina (seletuskirja lisa 1). Paragrahvi 2 lõige 1 sätestab toetuse andmise eesmärgi ning lõige 2 toetuse tulemused. Toetuse andmise eesmärk on ära hoida või vähendada üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtustele ja majandustegevusele. Toetuse kasutamise tulemusena on maandatud üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades üleujutuste võimalikud kahjulikud tagajärjed. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02021R1060-20221026. Üleujutusega seotud riskide maandamiskavad ja maandamiskava meetmete koondtabel on Kliimaministeeriumi kodulehel üleujutuste teemalehel https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/vesi/uleujutused. Eestis on hetkel määratud 16 riskipiirkonda. 2024. aastal ajakohastatakse üleujutusega seotud riskide hinnang ja määratakse uuesti riskipiirkonnad. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse, mida peab toetatavate tegevuste puhul arvestama ja millele peavad need panustama ning mille põhjal neid hinnatakse. Projekt peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Toetatavad tegevused peavad arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustama Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. Elukeskkond on kvaliteetne, seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ja ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi, sest tegevuste planeerimisel on võimalik arvestada teadlikult üleujutusega kaasnevate riskidega. Võrdsete võimaluste edendamiseks toetusskeemis eraldi tegevusi ei kavandata, kuna toetatavatel tegevustel puudub puutumus võrdsete võimalustega. Projekti teavitustegevustes järgitakse reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõudeid. TAT panustab EE2035 vastavasse näitajasse (hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik). Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks toetusskeemis eraldi tegevusi ei kavandata, kuna toetatavatel tegevustel puudub puutumus soolise võrdõiguslikkusega. Projekti teavitustegevustes järgitakse reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõudeid. Toetatavate tegevustega ei panustata otseselt ligipääsetavuse tagamisse ja parandamisse. Tegevuste elluviimisel järgitakse ehitistele kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid ja tagatakse avalikkusele edastatava informatsiooni kättesaadavus erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, ja intellektipuue) inimestele. TAT panustab „Eesti 2035“ näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja“. Regionaalarengut toetatakse eraldi üleujutustega seotud riskipiirkondadele suunatud tegevusega. TAT panustab näitajasse „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“. Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise lahendustesse, mida mõõdetakse näitajaga „Keskkonnatrendide indeks“. Eesti säästva arengu strateegia rõhutab vajadust arendada linnakeskkond välja mitmekesise ja atraktiivsena ning inimsõbralikuna. Üleilmne eesmärk „Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks“ on Eestis seotud linnakeskkonda (ehitised, õhukvaliteet, rohealad jm) iseloomustavate järgmiste näitajatega: heas ja rahuldavas seisukorras ehitismälestised; peenosakeste (PM₁₀ ja PM₂,₅) heide; liiklusõnnetustes kannatanud inimesed linnades; rohealad linnades; ühissõidukitega, jalgrattaga või jalgsi tööl käijad. Info sihi näitajate ja mõõdikute kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi). Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sh on see kooskõlas põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus” (artiklid 20–26). Lõikes 5 sätestatakse rakenduskava väljund- ja tulemusnäitaja, millesse toetuse abil tehtud projekt peab panustama.  Rakend Näitaja Alg- Võrdlu Vahe- Sihttas Selgitav teave uskava nimetus ja tase saasta tase e näitaja mõõtühik 2029 Väljund Uued või Ei Ei 0,7 7 Üleujutuste maandamiseks -näitaja tugevdatud kohal kohaldu ehitatud või oluliselt rajatised du uuendatud kaitserajatiste üleujutuste jmt pikkus kilomeetrites vastu ning alade pikkus kindlustamise (rannikuala ja kaldajoon), ks kus on üleujutuste riske rannikuribal, vähendatud. Näitaja jõe- ja täitmist võib raporteerida järvekallastel pärast tööde lõpetamist (kilomeeter). konkreetsel alal. Tulemus Üleujutuste 0 2021 Ei 30 000 Üleujutuste maandamiseks -näitaja vastu kohal ehitatud kaitserajatistest kindlustamise du jmt kasusaavate inimeste ks võetud arv üleujutusohualasse meetmetest jäävas piirkonnas. kasu saav Näitajasse loetakse elanikkond üleujutuse riskipiirkonnas (inimeste elavate inimeste arv. arv). Näitaja „üleujutuse vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond“ määramiseks tehakse kaardianalüüs, milles käigus kõrvutatakse Statistikaameti rahvastikuandmeid meetmetest kasusaava mõjuala suurusega. Rakenduskava näitajate täpsem kirjeldus on esitatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Arvutusmetoodika saavutustasemete leidmiseks avaldatakse rakendusüksuse veebilehel. Eelnõu paragrahvi 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse rakendusüksus ja -asutus. Meetmete nimekirja järgi on rakendusüksus Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning rakendusasutus Kliimaministeerium. Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr. Eelnõu paragrahvis 4 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse. Lõikes 1 rõhutatakse, et toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärkidesse. Lõikes 2 tuuakse välja, millistel aladel tegevusi toetatakse. Üleujutusega seotud riskide hindamine ja maandamine on jaotatud kolmeks: ohtude ning riskide hindamine, kaardistamine ja riskide maandamine. Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnanguga 2018. aastal määrati 16 riskipiirkonda (https://kliimaministeerium.ee/ajakohastatud-uleujutusega-seotud-risk ide- hinnang). Meetme raames toetatakse punkti 1 kohaselt veeseaduse mõistes üleujutusega seotud riskipiirkondi, mis on avalikustatud kehtivas maandamiskavas. Punkti 2 kohaselt toetatakse tegevusi aladel, mis jäävad väljapoole üleujutusega seotud riskipiirkondi, kuid millel tehtavad tegevused vähendavad otseselt üleujutusohuga seotud riske üleujutusohuga seotud riskipiirkondades. Lõikes 3 tuuakse välja toetatavad tegevused. Toetavate tegevuste hulgas rahastatakse ka kraavide rekonstrueerimist. Tegevust rahastatakse ainult siis, kui see asub määratud riskipiirkonnas ja kui see leevendab selle riskipiirkonna olulise kahjuliku mõjuga üleujutusliigi põhjustatavate kahjude leevendamist. Üleujutusega seotud riskide hinnangus, mis asub kliimaministeeriumi kodulehel (https://kliimaministeerium.ee/ajakohastatud-uleujutus ega- seotud-riskide-hinnang), on määratud iga riskipiirkonna kohta üleujutuse liik/liigid, mis põhjustavad olulise kahjuliku mõjuga üleujutusi. Tänastes riskipiirkondades põhjustavad üleujutusi jõe ja mere üleujutused. Sademevee probleeme selle tegevusega ei lahendata. Lõikes 4 nimetatakse, millistele tegevustele toetust ei anta. Toetust ei anta põhimõtteliselt määrustes „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ ja „Kombineeritud sadeveesüsteemide sh. lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ toetavatele tegevustele. Lõike 5 kohaselt toetatakse ehituslikest tegevustest ainult selliseid sobivaid lahendusi, mille mõju piirkonnas on suurim, st et ära hoitavat kahju tuleb võrrelda investeeringu maksumusega. Kahjude hindamisel võib lähtuda Keskkonnaministeeriumi 2018. a tellitud uuringust (https://envir.ee/media/4106/download). Alternatiivide võrdluses peab taotleja võtma arvesse investeeringu maksumust, ekspluatatsioonikulusid ja tehniliste lahenduste rakendamise mõju nii inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtustele kui ka majandustegevusele ja seda, kui suurele elanike hulgale tegevus mõju avaldab. Aluseks võib võtta Keskkonnaministeeriumi 2021. a tellitud tehniliste analüüsi näite (https://envir.ee/media/6747/download). Lõike 6 järgi toetatakse tegevusi, milles on arvesse võetud kehtivat vesikonna veemajanduskava ning selles kehtestatud veekogumite keskkonnaeesmärke. Projektis peab olema välja töötatud lahendus, mis ei mõjuta veekogumi seisundit või mille kohta on veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes täidetud veeseaduse §-de 38–42 nõuded. Lõike 7 kohaselt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Euroopa Parlamendi 2021. aasta määruses 2019/2088 on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant harm ehk DNSH) ühtegi nimetatud määruses sätestatud keskkonnaeesmärki. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Toetatavad tegevused panustavad taksonoomiamääruse artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärkidest kliimamuutustega kohanemisse. Toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt teiste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Selleks on hinnatud tegevuste vastavust taksonoomiamääruse artiklis 17 toodud keskkonnaeesmärkide olulise kahju kirjelduse kontekstis järgmiselt. 1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Ei kahjusta. Meede ei too kaasa rohkem kasvuhoonegaaside heiteid, mistõttu kliimamuutuste leevendamisele oluline kahjustav mõju puudub. Meetmest saadav ressursside kokkuhoid ja vara kaitse aitab kliimamuutuste leevendamisele kaasa. 2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Ei kahjusta. Tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohenemist. Vastupidi, toetatavad ehituslikud tegevused aitavad kliimamuutustega kohaneda. Prognooside alusel on 21. sajandi jooksul Eestis oodata järgmisi muutusi: õhutemperatuuri tõus; jää- ja lumikatte vähenemine; sademete hulga suurenemine; merepinna tõus; tormide sagenemine. Seega suurenevad rannikumerest ja paduvihmast põhjustatud üleujutusohuga seotud riskid. Maandamiskavades määratud tehniliste meetmete eesmärk on vähendada üleujutuste ulatust ja nende tagajärgi. 3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või mereala head keskkonnaseisundit. Ehitustehnilised tööd üleujutuste leevendamiseks, mida tehakse veekogude kallastel, võivad veekogumite ökoloogilist ja hüdromorfoloogilist seisundit mõjutada. Eelnõukohase määruse § 4 on lisatud eraldi lõige 6, mille kohaselt peab projektis olema välja töötatud lahendus, mis ei mõjuta veekogumi seisundit või mille kohta on veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes täidetud veeseaduse §-de 38–42 nõuded. Erandite kaalumist ei saa taotluse esitamise käigus kaaluda. Erandite kohaldamise põhjendused veekogumite kaupa esitatakse üldjuhul veemajanduskavas. Veemajanduskava tavapärane kehtivusaeg on kuus aastat ja selle aja jooksul üldiselt veemajanduskava ei muudeta. Siiski võib tekkida vajadus teha veekaitse eesmärkide saavutamiseks erandeid ka enne kava korralist muutmist. Sellisel juhul määratakse erandid ja neid põhjendatakse veeloas või kompleksloas ning hiljem muudetakse vastavalt ka veemajanduskavas. Põhjendusi saab kaaluda, kui on teada täpsemad tegevused. 4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Ei kahjusta. Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Meetme tegevuste elluviimine ei kahjusta oluliselt ringmajanduse eesmärke, sh jäätmete vältimist ja jäätmete ringlussevõttu. Tegevuste elluviimine aitab hoida inimeste vara ning tagab ressursside tõhusama kasutamise ja loodusvarade kokkuhoiu. 5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ei kahjusta. Meede soodustab reostuse vältimist. Riskipiirkondades toimuvate üleujutuste tõttu võib just reostust keskkonda sattuda. Eestis määratud riskipiirkondades on nii reoveepuhastid kui ka kompleksloa kohustusega käitised. Tehniliste meetmete rakendamine aitab leevendada üleujutuse ajal tekkivat reostust. Meetme tegevuste elluviimine ei kahjusta saastuse vältimist ja tõrjet. Meetme tegevuste elluviimisega ei kaasne õhu, vee ega pinnase saastumist ega märkimisväärset saasteainete heitmist keskkonda. 6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Ei kahjusta. Meetme tegevuste elluviimine ei kahjusta oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ega taastamist. Investeeringud aitavad paremini planeerida maakasutust, elupaikade ja liikide kaitset ning kaasata aktiivselt kodanikke jätkusuutliku ja parema elukeskkonna saavutamisesse. Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Lõike 8 kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j põhjal taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul projekteerija arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Eelnõu paragrahvi 5 lõigetes 1 kuni 4 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Lõikes 2 sätestatakse abikõlblikud kulud. Abikõlblikud on kõik § 4 lõikes 3 nimetatud tegevuste ehituslikud kulud. Kuna tegevused võivad mõjutada keskkonda, aga samal ajal on vaja säilitada ka keskkonna, sh veekogumite hea seisund, siis on abikõlblikud ka nende negatiivsete mõjude leevendavate meetmete kulu. Projekteerimise kulu on abikõlblik ainult juhul, kui projekteerimise järel tehakse tööd koostatud projekti alusel. Abikõlblik on ka projektijuhtimise kulu ja taotluseks vajamineva projekti, sh § 4 lõikes 5 nimetatud alternatiivide analüüsi ehk sobiva tehnilise lahenduse väljaselgitamise kulu. Taotluses vajamineva projekti all ei mõelda ehitusseadustikus sätestatud eelprojekti. Täpsem juhis, mida mõistetakse kõnealuse projektina, avaldatakse rakendusüksuse veebilehel. Abikõlblik on ka § 4 lõikes 3 nimetatud tegevusteks vajaliku kinnisasja ostmise või kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kulu, põhiprojekti ja tööprojekti koostamise kulu, keskkonnamõju hindamise kulu, kliimakindluse analüüs taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat (§ 4 lõige 8), ja omanikujärelevalve kulu. Õigusnõustamise tasu, notaritasu, riigilõiv, tehnilise või finantsekspertiisi kulu ning raamatupidamiskulud on abikõlblikud, kui need on otseselt seotud § 4 lõikes 3 nimetatud tegevusega või vajalikud selle tegevuse ettevalmistamiseks või elluviimiseks. Lõikes 3 sätestatakse piirangud abikõlblikele kuludele. Paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud tegevuseks vajaliku kinnisasja või hoonestusõiguse ostmise asjakohased tasud ja lõivud võivad moodustada maksimaalselt 15% projekti abikõlblikest kuludes. Personalikulu on abikõlblik 5% ulatuses projekti otsestest kuludest. Lõikes 4 sätestatakse, millised kulud ei ole abikõlblikud. Need on rajatavate ja olemasolevate süsteemide hooldustööd, enne taotluse rahuldamise otsust tekkinud kulud (v. a lõike 2 punktis 4 nimetatud kulu) ja personalikulud alla 200 000-eurose kogumaksumusega projekti korral. Paragrahvis 6 sätestatakse meetmest toetatavate tegevuste abikõlbulikkuse perioodi detailid. Paragrahvis 7 sätestatakse toetuse piirsumma ja osakaal. Toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot koos käibemaksuga. Taotlusvooru eelarve kinnitab kliimaminister käskkirjaga. Tegevust toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina. Euroopa Regionaal Riiklik ELi Oma- Kogu- Rahastatavad arengu kaas- toetuse finantseering maksumus tegevused Fondist finantseerin osakaal (euro) (euro) eelarve g (euro) (euro) Sekkumine, number 14 410 229 70% 3 087 906 3 087 906 20 586 041 21.2.3.51 TAT määrus 7 205 114 Maksim 0 3 087 906 10 293 020 aalselt 70% TAT käskkiri 7 205 114 70% 3 087 906 0 10 293 020 Lõike 3 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal 70% abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseeringu minimaalne osakaal on 30% abikõlblikest kuludest. Aluseks on võetud maksimaalne võimalik toetuse andmise protsent kõigile piirkondadele sarnaselt. Aluseks on võetud Eesti 2035, mis on seadnud sihiks elukeskkonnaga rahulolu ja turvalise elukeskkonna ning tõstatab riigi ühe arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes. Toetust antakse 16 riskipiirkonnas, kus esineb üleujutusega seotud risk. Üleujutustest mõjutatud elanike arv on 16 riskipiirkonnas väga erinev.2 Üleujutuse stsenaariumi, nn üks kord saja aasta jooksul (1%), korral on kõige rohkem mõjutatud elanikke Pärnus (4480 elanikku), Saaremaal (720 elanikku) ning Tartus (550 elanikku) ja kõige vähem Sindi linnas, Raasiku alevikus ja Paide linnas (igas piirkonnas vähem kui 10 inimest. Andmekaitse seisukohast ei avaldata täpset arvu, kui inimesi on vähem kui 10). Tallinna linnas sõltub mõjutatud elanikke arv linnaosadest. Haabersti, Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosades on igas piirkonnas mõjutatud vähem kui 10 inimest ja samal ajal on suuremad riskid just Kesklinna (870) ja Kakumäe elanikel (990). See tähendab seda, et ka erinevates riskipiirkondades ja ka riskipiirkondade sees erinevates linnaosades on erinevad kulud riskide leevendamiseks. Tartu linnas näiteks 2021. aasta aruande „Üleujutusriskide maandamiskava tehnilised lahendused Tartu linnas“3 põhjal tuleks üleujutusriskide leevendamiseks investeerida üle 10 390 005 euro. Samal ajal kui väiksemates piirkondades, kus on ka vähem mõjutatud elanikke, on võimalikud investeeringud alla 500 000 euro. Varem on heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu rahastatud üleujutusriskide leevendamise tehnilisi lahendusi. Riskipiirkondadest on riskide leevendamiseks toetust taotlenud 85% toetusmääraga ja piiritletud maksimaalse toetussummaga Haapsalu, Kuressaare, Hiiumaa, Paide, Sindi ja Pärnu.4 See näitab seda, et antud meetme puhul ei ole toetuste jaotus olnud ebaühtlane ja jaotunud suurte ja võimekate taotlejate vahel. Tartu linn ja ka Tallinn ei ole veel kordagi rahastust tulnud taotlema ja samas on neil ka suurem investeeringuvajadus. Kliimamuutused seevastu aga näitavad, et üleujutuste esinemise risk aina suureneb ja üleujutustega seotud riskide maandamiskavade eesmärgid on vaja saavutada kõigis riskipiirkondades. Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele. Paragrahvis 8 sätestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 sätestatakse, et toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste liit, maakondlik omavalitsusliit või arenduskeskus, kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus. Vee-ettevõtja võib toetust taotleda muude tegevuste jaoks, mis on vajalikud veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide kaitseks. Toetust võib taotleda ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele 100%-liselt kuuluv vee-ettevõtja. Taotleja peab olema määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega projekti piirkonnas vee- ettevõtjaks ja taotlejale peab kuuluma projekti piirkonna veemajandustaristu. Vee-ettevõtja määramisel peavad olema täidetud Euroopa Komisjoni 2012/21/EL otsuse nõuded. Paragrahvi 9 lõigetes 1 kuni 3 sätestatakse nõuded taotlusele. Lõike 1 kohaselt peab taotlus vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule. Taotleja peab esitama nõuetekohase taotluse ning õigeks ajaks ka lisateabe, kui rakendusüksus seda nõuab. Taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele kõikidest muudatustest esitatud informatsioonis, mis mõjutab toetuse andmise otsust (§ 18 lõige 4). Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab olema võimalikult asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid. Lõike 2 kohaselt tuleb taotletava tegevuse ehitustööd teha taotleja omandis oleval maal või maaomaniku nõusolekul. Lõikes 3 nimetatakse, millised dokumendid ja andmed peavad olema koos taotlusega esitatud. Lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavatele dokumentidele ning 2 https://kliimaministeerium.ee/media/832/download. 3 https://kliimaministeerium.ee/media/6747/download . 4 https://kik.ee/et/projektid?application_round[]=404&application_round[]=560 &items_per_page=20. ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele tuleb esitada ka määruses nimetatud andmed ja dokumendid. Punkti 6 kohaselt tuleb esitada projekti eelarve ja selle kujunemine koos arvutuste ning põhjendustega. Paragrahvi 14 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab projekt olema kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti elluviimise kulud vastavad turuolukorrale. Selleks tuleb esitada ka hinnavõrdlus. Hinnavõrdluse tegemiseks oleks vaja esitada võrreldavad hinnapakkumused üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldus koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi kolme võrreldava hinnapakkumise saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumistega. Näitlikult olukorras, kus on küsitud kolm hinnapakkumist, kuid esitatud/saadud vaid üks pakkumus, ei saa lugeda piisavaks, st toetuse saajal tuleb veel uurida potentsiaalsete võrreldavate pakkumiste saamise võimalusi – ei saa piirduda ühe ettevõtte esitatud pakkumusega (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks pakkumiste esitamisest loobunud). Seejuures on oluline, et pakkumuste võtmise protsess on selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames). Olukorras, kus toetuse saaja hinnangul ei ole kolme hinnapakkumist võimalik saada, peab sellekohane põhjendus olema veenev ja põhjendatud (nt ei saa aktsepteerida põhjendusi, et tegemist on pikaajalise koostööpartneriga vms). Punkti 7 kohaselt esitatakse kinnitus projekti vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 9 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Punkti 8 kohaselt tuleb esitada täidetud kliimakindluse hindamise tabel. Kliimakindluse hindamise tabel on kättesaadav rakendusüksuse kodulehel. Kliimakindluse analüüs tuleb teha projektidele, mis sisaldavad ka taristuinvesteeringuid. Taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus (§ 4 lõige 8). Kliimakindluse analüüsi kohaldamisala on sätestatud Euroopa Komisjoni teatises (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ ning juhendi selle tegemiseks leiab siit: https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/kiirelt-katte/keskkonnanouded. Kliimakindluse tagamisele kaasaaitamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja tegevustest tekkiva kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Punkti 13 kohaselt tuleb esitada ka § 4 lõike 3 punktides 1–7 loetletud ehituslike tegevuste eelprojekt. Eelprojekt peab muu hulgas sisaldama sobiva tehnilise lahenduse alternatiivide võrdlust, lähtudes mõjuanalüüsist, investeeringu maksumusest, ekspluatatsioonikuludest ja sisaldades ka ülevaadet ehitustööde materjalidest ja mahtudest ning projekti piirkonnast, olemasolevate rajatiste kirjeldust, ehituslike lahenduste eskiisjooniseid ja muud asjassepuutuvat informatsiooni. Ehituslikud tegevused sõltuvad suuresti asukoha eripärast ja rakendatava tegevuse mahust. Et teada saada tegevuse mõjusust piirkonnas, on kohalikul tasandil sobiva tehnilise lahenduse leidmiseks vaja hinnata erinevate lahenduste rakendamise mõjusid inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtustele ja majandustegevusele. Iga lahenduse kogumaksumuse leidmiseks tuleb arvestada investeeringu maksumust ja ekspluatatsioonikulusid. Alternatiivide analüüsi eesmärk on välja selgitada investeeringu maksumuse, ekspluatatsioonikulude ja mõjude seisukohast eelistatuim lahendus inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtustele ja majandustegevusele kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks või vähendamiseks. Olukorras, kus reaalselt elluviidavat alternatiivi ei ole, tuleb seda ka märkida ja põhjendada. Tehniliselt ja keskkonnakaitse seisukohalt põhjendamatuid lahendusi ei toetata. Täpsem juhis eelprojekti ja alternatiivide analüüsi kohta esitatakse rakendusüksuse kodulehel. Punkti 16 kohaselt esitatakse keskkonnamõju kirjeldus. Eelprojekti koostamisel tuleb keskkonnamõju eelhinnanguga sarnaselt põhjalikult läbi mõtestada tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse asukoha ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldamisel lähtutakse: 1) olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ning seal toimuvatest või planeeritavatest tegevustest; 2) alal esinevatest loodusvaradest, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavusest, kvaliteedist ja taastumisvõimest; 3) keskkonna vastupanuvõimest, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest; 4) inimese tervisest ja heaolust ning elanikkonnast. Keskkonnamõju kirjelduses antakse ka hinnang: 1) mõju suuruse kohta; 2) mõjuala ulatuse kohta, nt geograafiline ala; 3) mõju ilmnemise tõenäosuse kohta; 4) mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus; 5) mõju piiriülesus; 6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale; 7) kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega; 8) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi. Punkti 17 kohaselt esitatakse projekti keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui selle andmise vajalikkus tuleneb Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang sisaldab ka mõjuhinnangut veekogude/veekogumite seisundile; Punkti 18 kohaselt esitatakse keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte koos järelduste ning aruande heakskiitmise otsusega, kui projektiga kavandatavatel tegevustel on oluline keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 järgi või kui selle vajadus tuleneb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangust. Punkti 19 kohaselt esitatakse Muinsuskaitseameti arvamus projekti kohta, kui taotlusega planeeritav tegevus mõjutab muinsuskaitsealust objekti. Punkti 20 kohaselt esitab taotleja Põllumajandusameti arvamuse projekti kohta, kui taotlusega kavandatud tegevus toimub riigi poolt korrashoitaval ühiseesvoolul. Punkti 21 kohaselt tuleb juhul, kui taotleja ei ole kohalik omavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus või tema hallatav asutus, esitada kohaliku omavalitsuse kooskõlastus, mis kinnitab taotluses toodud tegevuste vajalikkust. Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse esitamise ja menetlemise protsessi. Paragrahv 10 kirjeldab taotlusvooru avamist puudutavaid tegevusi. Paragrahv 11 kirjeldab detailsemalt taotluse esitamist. Paragrahv 12 kirjeldab detailsemalt taotluse menetlemist. Taotlusi vaadatakse läbi esitamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Puuduste korral antakse rakendusüksusele võimalus küsida taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, et otsus taotluse kohta oleks põhjalik ja kaalutletud. Paragrahvi 13 lõiked 1 kuni 3 sätestavad hindamiskomisjoni moodustamise korra. Paragrahv 14 sätestab projektide valikukriteeriumid ja -metoodika. Lõike 1 kohaselt hindab hindamiskomisjon projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Toetuse taotluses kajastatud projekt kuulub rakendusüksuse poolt rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt vastab sätestatud valikukriteeriumidele. Valikukriteeriumid, millele taotluses kajastatud projekt peab vastama, enne kui rakendusüksusel on võimalik kinnitada, et projekt on rahastamiseks vajaliku lävendi ületanud, on kirjeldatud lõikes 2. Hindamiskomisjon hindab projekti järgmiste detailsemate kriteeriumide alusel. 1. Projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja mõju rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele. Eelnimetatud valikukriteeriumi loeb rakendusüksus täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide (sh ehitusprojekti) alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse, sh. rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis on eespool toodud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla valdkondliku arengukava, mõju rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kinnitada. Projekt panustab siis „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ meetmesse 3.1 elurikkuse säilitamine muutuvates ilmastikuoludes. Lisaks ka „Keskkonnavaldkonna arengukavasse 2030“ (KEVAD) (file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KeM/46906192712/Downloads/KEVAD%20eeln%C3%B5u% 204.%20mustand%20(1).pdf). Veekaitse valdkonna arengut kavandatakse vesikondade kaupa ning veemajanduskavade meetmeprogrammide ja üleujutusriskide maandamiskavade alusel. „Rahvastiku tervise arengukava 2030“ – arengukava on seotud peamiselt elu- ja looduskeskkonnast tulenevate negatiivsete mõjude vähendamisega. Eraldi on rahvastiku tervise arengukava raames käsitletud keskkonnatervishoiu arengusuunda, mis on seotud ka keskkonnahoiuga. Oluliselt mõjutavad inimeste tervist keskkonnast tulenev välis- ja siseõhk, müra, joogi- ja suplusvee kvaliteet ja kiirgus. Kõrge terviseriskiga inimestele avaldavad mõju kliimamuutustest tulenevad ilmastikutingimused (tormid, üleujutused, liiga kõrge või madal õhutemperatuur). „Siseturvalisuse arengukava 2030“ – on seotud arengukavas välja toodud kliimamuutustega kohanemisele ja nendega seotud riskide maandamisega. Arengukava raames planeeritakse suurendada ühiskonnas valmisolekut arvestamaks kliimamuutuste mõjuga (nt kõrbestumine, inimeste ränne) ning olla valmis äärmuslike ilmaolude põhjustatud õnnetusteks (nt üleujutused, tormid, tulekahjud) ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks. 2. Projekti põhjendatus. Rakendusüksus loeb projekti põhjendatuks juhul, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad määruse §-s 4 toodud toetatavatele tegevustele ning toetuse taotluse lisadokumendid kinnitavad selliste tegevuste nõuetekohase elluviimise võimalust. Selle kriteeriumi raames hinnatakse, kas: 1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. Tegevus on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas toodud üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks määratud meede; 2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ja mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad; 3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tegevus on seotud üleujutusega seotud riskipiirkonna riskidega. Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnanguga 2018. aastal määrati 16 riskipiirkonda (https://kliimaministeerium.ee/ajakohastatud-uleujutusega-seotud-riskide-hinnang). Igal riskipiirkonnal on riskide hindamise ja üleujutusohu kaartide ning üleujutusega seotud riskipiirkonna kaartide põhjal hinnatud, milliste üleujutus liikide põhjal üleujutused tekivad ja millised riskid esinevad, kui üleujutus esineb. Tegevus, mida toetatakse, peab vähendama riskipiirkonnas tekkiva üleujutuse liigi põhjustatud riske. 3. Projekti kuluefektiivsuse kui valikukriteeriumi täitmise üle otsustamisel lähtub rakendusüksus määruse § 9 lõikes 3 nimetatud taotluses sisalduvast infost. Selle kriteeriumi puhul hinnatakse projekte järgmiselt: a) ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks; b) planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning taotleja suudab rahastada projektile järgnevaid püsikulusid. 4. Taotleja suutlikkust projekti ellu viia hindab rakendusüksus taotluses esitatud andmete põhjal. Rakendusüksus loeb taotleja suutlikuks projekti ellu viima üksnes juhul, kui taotleja vastab kõigile toetuse määruses taotlejale sätestatud nõuetele. Kontrollitakse, kas taotlejal (ja partneritel kokku) on kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud). Taotleja suutlikkuse all vaadatakse ka seda, kas tegevused on keskkonnakaitsest lähtuvalt teostatavad (nt kas taotlejal on võimalus tegevuseks keskkonnaluba saada) ja seda hinnatakse taotluses esitatud info alusel. Valikukomisjoni määratakse ka Keskkonnaameti esindaja. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Rakendusüksus loeb nimetatud valikukriteeriumi täidetuks üksnes juhul, kui toetuse taotlus vastab nõuetele, siis on ta ka vastavuses määruse § 2 lõikes 2 sätestatuga. Lõigetes 3 kuni 6 sätestatakse rahuldamise otsusega seonduv. Paragrahv 15 sätestab, kuidas toimub taotluse rahuldamata jätmine. Paragrahv 16 sätestab, millistel juhtudel ja tingimustel rahuldatakse taotlus osaliselt ja kõrvaltingimustega. Paragrahv 17 sätestab, kuidas saab taotluse rahuldamise otsust muuta või tunnistada see kehtetuks. Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õiguseid ja kohustusi. Paragrahvis 18 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Paragrahvis 19 kirjeldatakse hankimise nõudeid. Paragrahvis 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Eelnõu 6. peatükis reguleeritakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimusi. Paragrahv 21 sätestab toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. Lõike 1 kohaselt makstakse toetust tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustel ja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel, määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. Lõiked 2 kuni 4 sätestavad makse aluseks olevate dokumentide esitamise tingimused ja loetelu. Alla 200 000-eurose kogumaksumusega projektide kindlasummalise maksete korral esitatakse maksekorraldusele lisatavate dokumentide loetelu taotluse rahuldamise otsuses. Lõike 5 kohaselt esitatakse juhul, kui § 3 lõikes 4 loetletud tegevus mõjutab veekogumi seisundit või seab ohtu kehtiva veemajanduskava keskkonnaeesmärgid, tehniliste tegevuste elluviimise makse aluseks oleva dokumentide hulgas ka keskkonnaluba või viidatakse veemajanduskavale, milles on määratud ja põhjendatud veeseaduse §-de 40–42 veekaitse eesmärkide saavutamise erandid, ja negatiivse mõju leevendamise meetmete kirjeldus ning seireprogramm. Erandite kohaldamise põhjendused veekogumite kaupa esitatakse üldjuhul veemajanduskavas ja asjakohasel juhul veeloas või keskkonnakompleksloas. Veekaitse eesmärkide saavutamise erandid kirjeldatakse üldjuhul veemajanduskavas, mis kehtib kuus aastat ja vahepeal üldiselt seda ei muudeta. Kui siiski tekib vajadus, võib teha veekaitse eesmärkide saavutamise erandeid ka enne kava korralist muutmist. Sel juhul määratakse erandid ja neid põhjendatakse veeloas või kompleksloas ning hiljem muudetakse vastavalt ka veemajanduskavas. Üks erandi seadmise tingimusi on, et veekogumi seisundile avalduva ebasoodsa mõju leevendamiseks on võetud tarvitusele kõik kohased meetmed. Seepärast tuleb esitada ka negatiivse mõju leevendamise meetmete kirjeldus ning seireprogramm. Lõigetes 6 kuni 8 sätestatakse makse menetlemise ja maksetaotluse esitamise tingimused. Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja vaideid. Paragrahv 22 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse. See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal. Paragrahvi 23 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb esitada enne halduskohtule kaebuse esitamist rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt ja see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi järgi võib esitada ka vaide, mis on tehtud auditiaruande alusel. 3. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Määruse eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. 4. Määruse mõjud Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad suurendada kliima-alast teadlikkust ning parandada kliimaga seotud tegevustest arusaamist ja kavandada ettevaatusabinõusid ekstreemsete ilmastikutingimustega seotud ohuolukordadeks ja elutähtsate teenuste katkemiseks. Määruse koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed. Määruse kaudu toetatakse tegevusi, mis on planeeritud üleujutustega seotud riskide maandamiskavas 2015–2021. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamisest eeldatavad tulud Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Määruse rakendamisest ei eeldata lisatulu riigieelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikantselei, Päästeameti, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriu mi, Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Arvamuse avaldamiseks saadetakse eelnõu keskkonnavaldkonna arengukava juhtkomisjonile.  MEMO Kellele: KeM, Eerika Purgel , meetme menetlejad Kellelt: KIKi jurist Silver Nittim Kuupäev: 30 . 0 4 .202 3 Pealkiri: Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027 Kokkuvõte Leian olemasoleva teabe põhjal , et TAT alusel antav at toetus ei ole EL õiguse mõistes riigiabi elluviijale, samuti ei nähtu TAT tingimustest võimalikku riigiabi muudele lõppkasusaajatele Faktilised asjaolud Keskkonnaministri määruse „ Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027 “ eelnõ u § 2 lg 1 sätestab, et: : „ Toetuse andmise eesmärk on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas toodud üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks määratud meetmete rakendamine. „ TAT § 2 lg 2 kohaselt on t oetuse kasutamise tulemusena on maandatud üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades (16 riskipiirkonda) üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi. TAT § 4 lg 2 kohaselt toetatakse tegevusi, mis tehakse avalikes huvides. TAT § 4 lg-d 3 ja 4 piiritlevad täpsemalt toetatavaid tegevusi. Kokkuvõtlikult on tegemist ehituslike ja ehitustehniliste tegevustega, mis maandavad üleujutusriske riiklikult määratletud riskipiirkondades. TAT § 8 lg 1 kohaselt saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused ja omavalitsuste liidud. EL toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud kui igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise (2016/C 262/01 ; ELT C 262, 19.7.2016, lk 1–50 ) on selle määratluse elemente täpsemalt selgitatud. Mh märgitakse selle p-s 6, et r iigiabi eeskirju kohaldatakse üldjuhul vaid siis, kus abisaaja on ettevõtja ning täpsustatakse, et Euroopa Kohus on määratlenud ettevõtjaid sõltumata nende õiguslikust seisundist ja nende rahastamise viisist järjekindlalt majandustegevusega tegelevate üksustena . Riigiabi andmine tegevuste elluviijale Käesoleval juhul on tuvastatud, et toetatavaid tegevusi viib ellu kohalik omavalitsus või selle liit . Tioetust antakse ainult avalikes huvides üleujutuste maandamiskavas määratletud riskipiirkondades ning sellega kooskõlas olevateks üleujutusriske maandavateks tegevusteks. Seega nähtub selgelt, et toetatav ad tegevus ed ei ole majandustegevus . Tegemist on kohaliku tasandi keskkonnakaitseliste tegevustega avalikes huvides eesmärgiga maandada kliimamuutuste tagajärgi. Seega on antud juhul tegemist haldusülesannete täitmisega ning tegemist ei ole kindlasti riigiabiga majandustegevuseks tegevuste elluviijale. Ei ole ka tuvastatav, et tegemist saaks olla riigiabiga muudele isikutele, sh nö lõppkasusaajatele. Kuna tegemist on maandamiskavas määratletud tegevustega samas kavas määratletud riskipiirkondades, puudub antud abi andmisel valikulisus ning ta ei anna majanduslikke eeliseid ühtedele ettevõtetele teiste ees. Eelnevast tulenevalt v õib asuda seisukohale, et antud toetusskeemis ei anta abi, mida saaks lugeda riigiabiks EL toiminise lepingu art 107 mõistes. /allkirjastatud digitaalselt/ Silver Nittim Saatja: [email protected] Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "Rando Kängsepp" <[email protected]>, [email protected], [email protected], "RTK Info" <[email protected]> Teema: Kliimaministri määruse „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kuupäev: 2023-11-14 14:09 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Teile on saadetud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument pealkirjaga "Kliimaministri määruse „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-2027“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine", mis on registreeritud 14.11.2023 numbriga 1-4/23/5345. Lugupidamisega Kliimaministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn telefon 626 2802 [email protected] www.kliimaministeerium.ee