Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027

MÄÄRUS 16.11.2023 15:39:00 nr 1.1- 1/23/43 Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ sekkumise „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021-2027“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (d)(ii) „Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega“ saavutamisse. (3) Sekkumisega panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel“ ja Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „ISE - Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks“ saavutamisse. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, noorsootööasutuste ja huvikoolide (edaspidi haridusasutus) võimekust rakendada kaasava hariduse põhimõtteid. Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise all mõeldakse käesoleva määruse raames kõiki tegevusi, mis on suunatud mistahes erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise toetamisele ning selles osalemise suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise. (2) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks toetust saavate haridusasutuste arv“ saavutamisse. Toetuse andmise tulemusel peab projekt panustama vähemalt ühte käesoleva määruse § 4 lõike 1 nimetatud  2 tegevusse. Näitaja vahe-sihttase aastaks 2024 on 0 ja sihttase aastaks 2029 on 180. (3) Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja sellega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Inimesekeskne riik“ saavutamisse. Toetatavad projektid aitavad edendada tasakaalustatud regionaalarengut ja ligipääsetavust ning nende mõju hinnatakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: „Rahulolu KOVi teenustega“ ja „ligipääsetavuse näitaja“. § 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Määruse alusel rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. (2) Määruse alusel rahastatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi saavutamisse ja mille raames tehakse ühte või mitut järgnevatest tegevustest: 1) ostetakse haridusasutustele hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks, tugiteenuste osutamiseks, õppimiseks või noorsootöö teenuste osutamiseks vajalike õppe- või abivahendeid või õppematerjale või -vara; 2) ostetakse haridusasutustele kaasava hariduse põhimõtte rakendamiseks vajalikku sisustust või seadmeid; 3) tehakse haridusasutuse kinnistul või hoonetes kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks vajalikke ehitustöid. (2) Määruse raames ei toetata uus- või juurdeehitusi, välja arvatud täiendavate sissepääsude, panduste, treppide ning liftide ehitusaluse pinna osas puuetega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete täitmiseks. (3) Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on tehtud enne taotluse esitamist. (4) Toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. (5) Määruse alusel ei toetata taristuinvesteeringuid, mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus vastavalt § 10 lõike 2 punktis 7 sätestatud nõuetele. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Tegevuste elluviimisel tekkinud kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 2 kohase tulemuse saavutamiseks käesoleva määruse § 4 kohaste toetatavate tegevuste elluviimiseks asjakohased ja vajalikud  3 kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) vallasvara, sealhulgas digitaalse vara ost ja paigaldus ning vajadusel nende kasutajakoolitus; 2) projekteerimine; 3) ehitusprojektidele ekspertiiside tegemine; 4) omanikujärelevalve; 5) ehitustööd; 6) muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve; 7) projektile toetuse andmise avalikustamine, välja arvatud trükised, televisioonisaated ja reklaamüritused, vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”; 8) projekti administreerimis- ja üldkulud lõikes 3 nimetatud määras. (3) Projekti administreerimis- ja üldkulude ühtne määr on lähtuvalt ühendmääruse § 18 lõikest 1, § 21 lõikest 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 lõikest a: 1) 5% abikõlblikest kuludest taotlustel, mille kogumaksumus jääb alla 200 000 euro; 2) 1% abikõlblikest kuludest taotlustel, mille kogumaksumus on 200 000 eurot või suurem. (4) Huvikoolides läbiviidavate käesoleva määruse § 4 kohaste tegevuste kogumaksumus võib olla kuni 20% käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatud toetuse taotlejale määratud taotletava toetuse ülempiirist. (5) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on käesoleva määruse raames abikõlbmatud: 1) ehitise hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks); 2) projekti raames tarvikute (äratarvitatavad vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast) soetamine. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2027 a. (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast rakendusüksuse poolt lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. § 7. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse suurim osakaal abikõlblikest kuludest on 85%. Toetus hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kuni 70% abikõlblikest kuludest ning riigipoolset kaasfinantseeringut kuni 15% abikõlblikkest kuludest. (2) Toetuse taotlejale on määratud taotletava toetuse ülempiir, mille seadmisel on arvestatud taotlejate haldusterritooriumil paiknevates munitsipaal- või eraüldhariduskoolides 10. novembri 2022. a seisuga statsionaarses õppes õppivate põhikooliõpilaste arvu ning mis ei saa olla väiksem kui 50 000 eurot. Taotletava toetuse ülempiiri taotlejate lõikes on käesoleva  4 määruse lisas. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 8. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja saab olla kohaliku omavalitsuse üksus. Juhul, kui projekti on kaasatud partner, saab partner olla kohaliku omavalitsuse üksus, riigiasutus või erakooli pidaja. (2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning taotleja või partner peab olema taotletava ehitustegevusega hõlmatud kinnisasja omanik või omama kinnisasja kasutusõigust vähemalt kestvuse nõude kehtivuse lõpuni. (3) Vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 3 peab taotleja ja partner olema suuteline tõendama projekti omafinantseerimise võimekust tasuda projekti tulemusliku lõpetamiseni abikõlblike kulude eest toetusega katmata määras ja abikõlbmatute kulude eest. Taotleja suutlikkust projekti kulusid finantseerida hinnatakse ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud tingimustel. § 9. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja kinnitama, et projektiga hangitud vallasvara ja ehitustööde tulemuse kasutamine taotluses näidatud eesmärkidel on tagatud vähemalt viis aastat pärast toetuse saajale lõppmakse tegemist. § 10. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus sisaldab andmeid toetuse saaja ja partneri kohta; 2) taotlusele on lisatud volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel; 3) taotlusele on lisatud taristu kasutusõigust tõendav dokument, kui taotleja või partner ei ole taotletava ehitustegevusega hõlmatud kinnisasja omanik; 4) muud taotlusvormis nõutud andmed. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti eesmärk ja oodatavate tulemuste kirjeldus (kuidas projekt toetab taotleja haldusterritooriumil paiknevates munitsipaal- või eraharidusasutustes kaasava hariduse põhimõtete rakendamist); 2) hetkeolukorra kirjeldus kaasava hariduse põhimõtete rakendamise hetkeseisu ning selle rakendamise suurimate probleemide kohta taotleja haldusterritooriumil paiknevates munitsipaal- või eraharidusasutustes koos kavandatavate tegevuste kirjelduse ja tegevustest oodatava mõju analüüsiga; 3) projekti tegevus- ja ajakava iga projektiga hõlmatud haridusasutuse kohta; 4) projekti kogueelarve esitatult tegevuste lõikes koos selgitustega arvestuse alustest; 5) kui projekti viiakse ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri allkirjaõigusliku isiku kinnitusi projektis osalemise ja ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta, vastavad kinnitused võivad sisalduda ka partneriga sõlmitavas lepingus; 6) ehitustööde elluviimisel järgitakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrust nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“; 7) investeeringute puhul taristusse kinnitus, et toetatavad tegevused on kooskõlas käesoleva määruse § 4 lõikes 4 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega ning nende puhul on tagatud kliimakindlus; 8) investeeringute puhul taristusse kinnitus, et projektis ettenähtud ehitustööde tulemuse  5 kasutamine taotluses näidatud eesmärkidel on tagatud vähemalt viis aastat peale pärast toetuse saajale lõppmakse tegemist. (3) Taotlus võib sisaldada tegevusi riigi pidamisel oleva kooli hoonetes, kui taotluse esitaja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel on sõlmitud haldusleping kooli pidamise üleandmise kohta. (4) Taotlus tuleb esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas oleval vormil. (5) Taotluses nimetatud taotletava toetuse summa ei tohi ületada taotlejale kehtestatud toetuse ülempiiri. (6) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele või projektis nimetatud haridusasutuse hoonetes samadeks tegevusteks toetust samal ajal või viimase viie aasta jooksul mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab ta esitama sellekohase teabe. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 11. Taotlusvooru avamine (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Käesoleva määruse alusel toimub toetuse taotlemine avatud taotlemisena jooksvalt kuni meetme tegevuse eelarve ammendumiseni. (2) Käesoleva määruse alusel saab toetust taotleda kuni 31. detsembrini 2024. a. § 12. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotlus esitatakse hiljemalt käesoleva määruse § 11 lõike 2 märgitud tähtajaks. (2) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (3) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse §-i 5. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. (2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul taotleja poolt puuduste kõrvaldamiseks ja läbirääkimisteks kasutatud aja võrra. § 14. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6. (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 8 sätestatud nõuetele.  6 (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 10 taotlusele sätestatud nõuded. § 15. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Toetatavate projektide hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega. (2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. (4) Rakendusüksus annab taotlejale hindamiskomisjoni liikmete ja ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 16. Taotluste analüüs ja läbirääkimised taotlejatega (1) Enne hindamist analüüsib iga taotlust vähemalt üks hindamiskomisjoni liige. (2) Analüüsi käigus on hindamiskomisjoni liikmel õigus esitada taotlejatele küsimusi. Küsimuste ja vastuste vahendamise hindamiskomisjoni liikme ja taotlejate vahel korraldab rakendusüksus. (3) Analüüside tulemusena koostatakse taotlejatele vajadusel hindamiskomisjoni esildised taotluste korrigeerimiseks viisil, mis tagab toetatava projekti elluviimisel parima võimaliku lahenduse hariduse ja noorsootöö kättesaadavuse parandamiseks antud piirkonnas, tagab maksimaalse kasusaajate arvu, kuluefektiivsuse ning valitud lahenduste optimaalsuse. (4) Rakendusüksus teavitab taotlejaid hindamiskomisjoni märkustest ja esildistest. (5) Korrigeeritud taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt kahe kuu jooksul teavituse esitamisest. (6) Rakendusüksus kontrollib korrigeeritud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 10 nimetatud tingimustele. § 17. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja - metoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti eesmärgi ja tegevuste vastavus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgile ja arvestamine samas paragrahvis nimetatud strateegia Eesti 2035 ning Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ja Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 sihtidega ning horisontaalsete põhimõtetega – 30% koondhindest; 2) projekti ja tegevuste põhjendatus – 40% koondhindest; 3) projekti kuluefektiivsus – 20% koondhindest; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 10% koondhindest. (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse koostatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.  7 (3) Iga hinnatava taotluse kohta täidavad vähemalt pooled hindamiskomisjoni liikmed konsensusliku hindamislehe, kuhu märgitakse valikukriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed. (4) Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku lävendi ületanud taotluste rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva määruse §-le 20. (5) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel on taotlus saanud koondhindeks vähem kui 50% koondhinde maksimumsummast, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus ning taotlejal on õigus esitada uus taotlus. § 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud koondhindeks käesoleva määruse § 17 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel vähemalt 50% koondhinde maksimumsummast. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse tingimusi. (3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata § 17 lõikes 5 ja ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1 tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või rahastamiseks seatud kõrvaltingimustega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning taotlejal on õigus esitada uus taotlus. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.  8 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni 31. märtsini 2025. a, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. (3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse § 17 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni. (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. § 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse § 14 või § 37 lõikele 8. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt. 7. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused § 23. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ning tagama investeeringute puhul taristusse ehitustööde tulemuse kasutamise taotluses näidatud eesmärkidel (kestvuse) vähemalt viis aastat peale projekti lõppmakse tegemist. (3) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse § 10 lõikes 1 sätestatud kohustusi. (4) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. (5) Toetuse saaja viib riigihanked läbi vastavalt ühendmääruse §-s 11 kehtestatud nõuetele. (6) Toetuse saaja lähtub ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 13 alusel teavitusürituste ja - tegevuste elluviimisel Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027  9 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatust. 8. peatükk Aruannete esitamine § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu vahearuande vähemalt üks kord aastas aasta lõpu seisuga. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema vahearuannete esitamise korra. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Kui projekti kestus on kuni 18 kuud, võib taotluse rahuldamise otsuses ette näha vaid lõpparuande esitamise kohustuse. (2) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed); 2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3) andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, mh seatud näitajate täitmine, lõpparuande puhul ka „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevused ja tegevuste tulemused); 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. (3) Rakendusüksus kinnitab aruanded 10 tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele e- keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 25. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 ja § 28 lõike 3 alusel. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24-26 nimetatud ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui üks kord kvartalis. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 26. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 28-30 ja ühendmääruse §-des 34-38 sätestatule.  10 § 27. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. (2) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  11 Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ Taotletava toetuse ülempiir taotlejate lõikes Jrk nr Kohalik Toetuse ülempiir omavalitsus 1 Alutaguse vald 50 000 2 Anija vald 50 446 3 Antsla vald 50 000 4 Elva vald 137 354 5 Haapsalu linn 110 844 6 Haljala vald 50 000 7 Harku vald 161 033 8 Hiiumaa vald 62 285 9 Häädemeeste vald 50 000 10 Jõelähtme vald 64 516 11 Jõgeva vald 106 383 12 Jõhvi vald 96 174 13 Järva vald 78 586 14 Kadrina vald 50 000 15 Kambja vald 118 308 16 Kanepi vald 50 000 17 Kastre vald 50 000 18 Kehtna vald 50 000 19 Keila linn 137 526 20 Kihnu vald 50 000 21 Kiili vald 73 095 22 Kohila vald 85 106 23 Kohtla-Järve linn 211 651 24 Kose vald 79 272 25 Kuusalu vald 62 972 26 Loksa linn 50 000 27 Luunja vald 50 000 28 Lääne-Harju vald 98 919 29 Lääne-Nigula vald 62 714 30 Lääneranna vald 50 000 31 Lüganuse vald 53 620 32 Maardu linn 118 394 33 Muhu vald 50 000 34 Mulgi vald 50 000 35 Mustvee vald 50 000 36 Märjamaa vald 61 256 37 Narva linn 341 369 38 Narva-Jõesuu linn 50 000 39 Nõo vald 50 000 40 Otepää vald 53 792  12 41 Paide linn 87 594 42 Peipsiääre vald 50 000 43 Põhja-Pärnumaa 60 484 vald 44 Põhja-Sakala vald 68 720 45 Põltsamaa vald 71 380 46 Põlva vald 128 432 47 Pärnu linn 518 102 48 Raasiku vald 64 259 49 Rae vald 302 162 50 Rakvere linn 182 052 51 Rakvere vald 50 000 52 Rapla vald 122 855 53 Ruhnu vald 50 000 54 Rõuge vald 50 000 55 Räpina vald 50 000 56 Saarde vald 50 000 57 Saaremaa vald 254 204 58 Saku vald 132 035 59 Saue vald 251 716 60 Setomaa vald 50 000 61 Sillamäe linn 78 243 62 Tallinna linn 3 727 177 63 Tapa vald 86 307 64 Tartu linn 1 014 842 65 Tartu vald 106 555 66 Toila vald 50 000 67 Tori vald 82 790 68 Tõrva vald 50 000 69 Türi vald 80 817 70 Valga vald 118 051 71 Viimsi vald 224 005 72 Viljandi linn 181 452 73 Viljandi vald 81 932 74 Vinni vald 52 248 75 Viru-Nigula vald 50 000 76 Vormsi vald 50 000 77 Võru linn 109 729 78 Võru vald 79 101 79 Väike-Maarja vald 50 000 Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021-2027“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eelnõu koostamise aluseks on „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus” (ÜSS) § 10 lg 2. Sekkumise eesmärk on suurendada võimekust üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes, huvikoolides ja noorsootööasutustes rakendada kaasava hariduse põhimõtteid. Kaasava hariduse põhimõtete järgimise all mõeldakse käesoleva määruse raames kõiki tegevusi, mis on suunatud mistahes erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise toetamisele ning osalemise suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise. Õppekeskkonna parendamiseks saab osta hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks, tugiteenuste osutamiseks, õppimiseks või noorsootöö teenuste osutamiseks vajalike õppe- või abivahendeid või õppematerjale või -vara, sisustust või seadmeid või teha vajalikke ehitustöid. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõikes 9 toodud põhimõtte kohaselt lähtub kool õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest ning tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös. Noorsootöö seaduse § 4 lg 2 p 5 kohaselt lähtutakse noorsootöö korraldamisel võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest. Sekkumine aitab eesmärkide täitmisel korrastada koolivõrku – kui enam õpilasi saab õppida elukohajärgses koolis, siis väheneb vajadus eraldi erikoolide järele. 2022. a 10. novembri seisuga on 162 923 -st üldhariduse statsionaarse õppe õpilasest 23,4%-le Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) märgitud üldist, tõhustatud või erituge vajav hariduslik erivajadus. Esialgsetel andmetel õpib neist suurem osa (91%) tavakoolis (sh tavakoolide juurde moodustatud eriklassides). Erituge vajavate õpilaste arv on ca 4 200, kellest 50% õpib tavakoolis (sh tavakoolide juurde moodustatud eriklassides) ja 50% erikoolides. Tihti ei ole erivajadustega õpilastele tagatud võrdseid tingimusi kooli tasandil tugiteenuste pakkumiseks, sest kohalikel omavalitsustel on selleks väga erinev suutlikkus. Probleemiks on ka õpilaste erivajadustele vastava õppevara vähesus. Kuigi hariduslike erivajadustega õpilaste kaasatus tavakooli on viimastel aastatel tõusnud, on see võrreldes Euroopa ja Põhjamaadega Eestis väiksem. Lähiaastate peamiseks väljakutseks on luua hariduslike erivajadustega õpilastele võimalused ja tingimused toetatud õppimiseks elukohajärgses koolis ning tagada sujuv üleminek üldharidussüsteemist järgmistele haridustasemetele. Uuringu „Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus“1 raames kaardistati kaasava hariduse olukord Eestis dokumendianalüüsi, intervjuude, küsitlusandmete ja registriandmete põhjal. Kaasati kõiki olulisi sihtrühmi: õpetajad, koolijuhid, tugispetsialistid, lapsevanemad, kooli pidajad, Rajaleidja keskuste juhtumihaldajad. Uuringu tulemused koondati nelja raportisse. Põhiraport koondab uuringu olulisemad tulemused ning toob neid sünteesides välja peamised tugevused ja arenguvajadused Eesti kaasava hariduse korralduses. Kolm raportit keskenduvad põhjalikumalt erinevatele alateemadele sisaldades põhjalikku mõjuanalüüsi: 1. statistiline ülevaade haridusliku erivajadusega õpilastest ja tugimeetmetest; 2. kaasava hariduse tähenduslikkus; 3. kaasava hariduse tulemuslikkus. 1 Uuring on kättesaadav –; http://dspace.ut.ee/handle/10062/55400 1(15) Uuringu lõppraporti soovituste hulgas tõi Centar soovituse, mille kohaselt peaks riik toetama erivajadustega õpilaste füüsilise keskkonna kohandusi või investeeringuid tehnoloogilistesse vahenditesse. Kooli ja koolipidaja planeeritud hariduseelarve ei pruugi katta tavakooli õppima asuva erivajadusega õpilasega kaasnevaid kulutusi, kui vajatakse füüsilise keskkonna kohandusi või investeeringuid tehnoloogilistesse vahenditesse. See võib vähendada koolide huvi kaasata erivajadusega õpilasi, kelle vastuvõtmisega kaasnevad suured kulutused. Uuringu statistilises osas on toodud välja maakondlikud erisused. Käesoleva meetme eesmärk on suurendada kõikide omavalitsuste võimekust kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks sõltumata tänasest õpilaste arvudest või proportsioonidest, hariduskorraldusest, õpirändest, koolid asukohast või maakondlikust jaotusest. Kaasava hariduse põhimõtete rakendamisele on suunatud ka kõik muud vahepealsed Haridus- ja Teadusministeeriumi investeeringutoetused, nt põhikoolivõrgu korrastamine jne. Toetudes uuringu tulemustele ning soovitustele kaasava hariduse edendamiseks, töötati 2017. aastal välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu. 2018. aastal jõustunud muudatustega: 1) suurendati riigieelarvelist haridustoetust, lisandus tegevuskulutoetus. Kooli pidajale antav rahaline toetus hõlmab nii kõrgemas määras õpetajate palgatoetust kui ka tegevuskulu toetust. 2023. aastal on tegevuskulutoetus õpilastele tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks ning tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolide pidajatele 25,9 mln eurot. Õpetaja tööjõukulu toetus on 2023.a tõhustatud ja eritoe õpilaste eest kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolide 60,3 mln eurot. 2) loodi senisest paindlikumad võimalused iga õpilase õppe korraldamisel. Kaotati jäik eriklasside jaotus ja täituvuse piirnormid. Õppe korraldamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest ja mahust, mitte meditsiinilisest diagnoosist. Tuge vajavad õpilased võivad õppida tavaklassis, neile võib olla korraldatud osaajaline individuaalne õpe või tagatud võimalus õppida eriklassis või -koolis. 3) suurendati riikliku järelevalve rolli tuge vajavate laste õppekorralduse paremaks seireks. Eesti hariduse infosüsteemis on kooli pidajale ja koolile vanema nõusolekul nähtavad koolivälise nõustamismeeskonna soovitused tugiteenuste ja koolikorralduslike meetmete rakendamiseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) välishindajad seiravad regulaarselt kooli EHIS-esse sisestatud andmeid õpilastele rakendatud tugimeetmete kohta, võrreldes neid koolivälise nõustamismeeskonna soovitustega. Neil juhtudel, kus kooli märgitud meetmed ei vasta soovitustele, selgitatakse täpsemalt asjaolusid ja nõustatakse kooli õpilasele toe pakkumisel. Vajadusel algatatakse järelevalve. 4) loodi täiendavad võimalused tugispetsialistide töö väärtustamiseks. Käeoleval aastal täitub viis aastat põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste jõustumisest. Muudatuse mõjude hindamiseks ning tänase olukorra kaardistamiseks ning edasiste tegevuste kavandamiseks oleme tellinud kordusuuringu, mille tulemused peavad olema kõrvutatavad 2016. aasta uuringuga ning sisaldama soovitusi kaasavat hariduskorraldust edendavate meetmete kavandamiseks. Edaspidi on kavas samalaadset kaasava hariduse seireuuringut korrata iga viie aasta tagant, et saada pikkivaade valdkonna arengule. Teine kaasava hariduse uuring on TÜ poolt tegemisel ning tulemusi ootame 2023.a lõpuks. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõuga kavandatakse lapse arengu toetamise põhimõtete ja korralduse ühtlustamine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsiooniga. See tähendab, et toe pakkumise korraldus muutub sõltumata haridustasemest sarnaseks ja lähtub edaspidi 2(15) eelkõige lapse individuaalsetest vajadustest, mitte niivõrd diagnoosist või puudest. Sarnaselt kooliga võetakse lasteaedades kasutusele kolmetasandiline toe liigitus. Eelnõu kohaselt osutatakse lasteaias lapsele tema individuaalsetest võimetest ja vajadustest lähtuvalt üldist, tõhustatud või erituge. Toe liik väljendub eelkõige lapse vajadustele sobiva kollektiivi suuruses, tugispetsialisti teenuse mahus ning spetsiifiliste kohanduste ulatuses õppe- ja kasvatusprotsessis. Ettevalmistamisel on kutseõppeasutuste seaduse väljatöötamise kavatsus, kus on ühe olulise muudatusena välja toodud vajadus määratleda kutseõppeasutuse seaduses kaasava hariduse põhimõtted, mille alusel toimub edaspidi koolides erinevate vajadustega õppijate arengu toetamine. Lisaks täpsustatakse kutsehariduse tasemeõpet läbi viivate koolide ülesanded viisil, kus kool muutuks tugiteenuste vahendajast sarnaselt üldhariduskolidega, teenuse osutajaks. Alates 2018. aasta seadusemuudatusest on koolis töötavate tugispetsialistide arv kasvanud enam kui 500 spetsialisti võrra, kolme aastaga muudatusest oli kooli tugispetsialistide arvu kasv 57%. Erikoolis õppivate õpilaste arv on 10 aasta jooksul vähenenud rohkem kui 500 õpilase võrra, püsides viimastel aastatel üsna samal tasemel. Arvestades, et samal ajal on kasvanud üldhariduse õpilaste koguarv 10 000 võrra, sh hariduslike erivajadustega õpilaste arv, on viimastel aastatel suurenenud õpilaste arv tavakoolis nii tavaklassis kui ka eriklassis. Kaasnevalt soovitame tutvuda: - haridus- ja teadusministri määrusega „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Hariduse tugiteenused“ elluviimiseks“ 2 ning selle seletuskirjaga. Viidatud toetuse eesmärk on aidata kaasa koolist väljalangemise ennetamisele ning kaasava hariduse edendamisele, tagades kvaliteetse õppenõustamisteenuse võrdse ja õigeaegse kättesaadavuse kõigis piirkondades. Tegevused aitavad otseselt edendada võrdseid võimalusi, parandades juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja toetatud õppele, et vähendada koolist väljalangemise ohtu ja maksimeerida iga inimese potentsiaali; - haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET- staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“3 ning selle seletuskirjaga. Tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET- staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ raames on toetuse andmise eesmärk parandada kõikidele noortele, olenemata nende soost, rahvusest, erivajadusest või sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja aktiivsusest kvaliteetsete noortevaldkonna teenuste kättesaadavust ning tugevdada noortepoliitika kujundamist ja rakendamist ning tegevuse „Teenused riskinoortele: laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ alategevuse „Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ raames on toetuse andmise eesmärk tõsta kolmanda kooliastme õpilaste (vanuses 13–17) vaimse tervise alast teadlikkust ning suurendada noorte probleemidega toimetulemise oskust. 2 https://dok.hm.ee/et/document.html?id=b64a04ac-2538-4334-bf29-fce9ac77caab 3 https://dok.hm.ee/et/document.html?id=8c3deb94-db2f-4c2c-9f1a-5abdc4361ed3 3(15) Välja töötamisel on toetuse andmise tingimused „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“, mille sisuks on haridustöötajate oskuste tõstmine, sh kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine. Vabariigi Valitsus otsustas 26. septembril 2019. aastal luua ligipääsetavuse rakkerühma, mille eesmärk oli välja selgitada eri sihtrühmade ligipääs ühiskonnale. Rakkerühma moodustas riigisekretär 8. novembril 2019. aastal käskkirjaga nr 36. Lõpparuannet4 esitleti Vabariigi Valitsuse 02.09.2021 kabinetiistungil. Ühe osana teostati laste ligipääsetavuse uuring5. Nimetatud uuringu ja lõppraporti soovitusi on järgitud meetme kujundamisel. Käesolev tegevus on kavandatud jätkamaks munitsipaalkoolipidajate toetamist sarnaselt eelmisele SF vahendite kasutamise perioodile6 nende põhimõtete rakendamisel, võimaldades taristu viimist vajadustele vastavaks ning omandada vajalikke õppevahendeid ja –materjale. Sihtrühma laiendatakse munitsipaal- või eraomandis olevatele kutseõppeasutustele ning noorsootööasutustele, sh huvikoolidele. Valiku, milliste asutuste ning milliseid probleeme kohalik omavalitsus lahendab, peaks viimane tegema hetkeolukorra analüüsi põhjal. Haridus- ja Teadusministeerium on sõlminud Tartu Ülikooliga rakendusuuringu läbiviimise lepingu, millega selgitatakse välja, kuidas on Eestis rakendunud kaasav hariduskorraldus ning milliseid meetmeid tuleks kavandada selle edasiseks toetamiseks ja arendamiseks. Ettepanekute puhul tuleks välja tuua ka riskid, mis võivad takistada nende realiseerumist. Eeldatav töö valmimise tähtaeg on 2023.a lõpus. Peale selle valmimist teavitatakse kõiki võimalikke taotlejaid selle uuringu tulemustest.7 2014-2020 perioodi vastav meede esimese omanäolisena oli mõeldud toetamaks seadusandluses ning suhtumises kavandatud muudatusi. Meetme rakendamine oli kooli pidajatele üsnagi keeruline, arvestades haldusreformi, samal ajal toimuvat koolivõrgu korrastamist ning samuti koroonaepideemiat. Kokku taotles toetust 88 taotlejat, hõlmatud haridusasutusi oli 310. Taotlejatega, kes ei taotlenud toetust eelneval perioodil, suhtleb Haridus- ja Teadusministeerium eraldi, et nad võimaluse korral võtaksid osa käesoleva perioodi tegevustest. Võrreldes varasemaga soovime käesoleval korral tuua fookusesse õpetaja töövahendid ning töö- ja abimaterjalid lastega tegelemiseks. Tegevusega jätkamist toetas Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu hariduse ja noorsootöö eelarve läbirääkimiste töörühm 11.05.2022 a kohtumisel ning Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad 10.11.2021 arutelul. Eelnõuga panustatakse riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035, Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ja Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse. Eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar (tel 735 0185, e-post: [email protected]), üldhariduspoliitika osakonna kaasava hariduse valdkonna nõunik Piret Liba (tel 735 0136, [email protected]) strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, e-post [email protected]:), sama osakonna välisvahendite nõunik Ragne 4 https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus 5 https://www.riigikantselei.ee/media/871/download 6 https://www.rtk.ee/meede-vaikelahendused-hev-opilastele#toetatud-projektid 7 https://dok.hm.ee/et/document.html?id=a85a9c9f-8aaf-4be3-b19f-ea3cf2675041 4(15) Hoff (tel 735 0306, e-post [email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 27-st paragrahvist. Eelnõu 1. peatükk Peatükis kirjeldatakse eelnõu reguleerimisala, toetuse andmise eesmärke ja tulemusi ja nimetatakse rakendusüksus ja –asutus. Eelnõu § 1 lõigete 1-3 kohaselt aitab käesoleva sekkumise rahastamine kaasa Euroopa Regionaalarengu Fondist Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja - koolitusega“ saavutamisele, panustatakse Eesti 2035 strateegilisse sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ ja „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ eesmärkide saavutamisse. Eelnõu § 2 lõigetega 1–2 määratletakse toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused vastavalt rakenduskavale. Toetatud projektid suurendavad ajakohastatud taristuga üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, huvikoolide ning noorsootööasutuste (edaspidi ka haridusasutus) hulka, kellel on valmisolek korraldada oma põhitegevusi kaasava hariduse andmise põhimõtetest lähtuvalt. Tegevus panustab meetmete nimekirja väljundnäitajasse, milleks on kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks toetust saavate haridusasutuste arv. Tegevuse elluviimisel saab kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks toetust vähemalt 180 haridusasutust, sh vähemalt 1 haridusasutus igas taotluse esitanud omavalitsuses. Sihttaseme seadmisel on arvestatud eelneval perioodil toetust saanud haridusasutuste arvu ja arvatavaid tegevusi käesoleval perioodil. Samas on tõenäoline, et õppevahendeid võidakse hankida ka oluliselt suuremale hulgale haridusasutustele. Vajadusel korrigeeritakse sihttaset ülespoole. Rakenduskava kohaselt on abikõlblikud investeeringud, mis võimaldavad ning toetavad ligipääsetavust haridusele ja noorsootööle, sh eriti erivajadustega inimeste ligipääsu ja kaasamist üldhariduskoolidesse, kutseharidusasutustesse ning noorsootööasutustesse. Täpsustavas loetelus, kus rakenduskava kohaselt tuleb eriti tagada ligipääsetavus hariduses ja noorsootöös, pole nimetatud huvikoole, kuid huvikool on defineeritud huvikooli seaduses kui noorsootöö valdkonnas tegutsev haridusasutus. Noortevaldkonna arengukava käsitleb huviharidust osana noorsootööst, nt: „noorte huviharidus on noorsootöö kõige formaalsem osa, mida antakse huvikoolides huvikooli seaduse alusel“, ""tagatakse kvaliteetse noorsootöö (sh noorte huvihariduse) regionaalselt ühtlane kättesaadavus: mh „suurendades (eeskätt erivajadustega) noorte juurdepääsu noorsootööasutustele (sh huvikoolidele) ja parandades nende taristut““. Seega põhitähelepanu tuleb pöörata üldhariduskoolidele, kutseharidus- asutustele ning noorsootööasutustele. Seetõttu on määruse § 5 lisatud lg 4, mis piirab toetuse rahalise mahu kasutamist huvikoolides. Lõikes 3 on toodud välja, et toetatavad projektid aitavad edendada tasakaalustatud regionaalarengut, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust ning nendega panustatakse strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse „Rahulolu KOVi teenustega“ ja „ligipääsetavuse näitaja.“. Näitajat „ligipääsetavuse näitaja“ peab hindama, kui projektis tehakse ligipääsetavust parandavaid tegevusi või kui projektis soetatav sisustus või seadmed parandavad ligipääsetavust. Eelnõu § 3 nimetab tegevuse rakendusasutuse ja rakendusüksuse. Perioodil 2021-2027 on rakendusasutuseks Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesanded on Riigi Tugiteenuste Keskusel. 5(15) Eelnõu 2. peatükk Peatükis reguleeritakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse piirsumma ja osakaal. Eelnõu § 4 määratleb ära projekti toetatavad tegevused. Taotleja (ning partneri olemasolul ka viimane) kaardistab oma pidamisel olevate haridusasutuse olulisemad probleemid ja vajadused, mis takistavad kaasava hariduse põhimõtte järgimist ning koostab tegevuskava viimaks ellu muudatused, mis lahendavad põhilised õppekeskkonnast tulenevad kitsaskohad kaasava hariduse põhimõtte järgimisel. Toetust ei pea saama kõik selle toetuse saaja pidamisel olevad koolid. Lähtuda tuleks eeldusest, et elukohajärgsetes koolides on loodud tingimused haridusliku erivajadusega õpilastele vajalike meetmete rakendamiseks, erivajadustega lastele on loodud sobilik keskkond ning toetust saava omavalitsuse elanikul oleks võimalik valida vähemalt üks üldhariduskool, kus tema haridusliku erivajadusega lapsel oleks sobilik keskkond ning samuti oleks erivajadustega lastel võimalik osaleda noorsootöös, sh huvitegevuses. Olenevalt konkreetse asutuse probleemide kaardistusest võivad projektid sisaldada nii ehitust kui sisustamist ja õppevahendite või –materjalide ostu. Kõik planeeritavad tegevused ei saa piirduda üksnes konkreetsete õpilastega seotud probleemide lahendamisega, vaid oluline on tagada laialdane valmisolek kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks, õpetajate ja tugispetsialistide ning lapsevanemate ja avalikkuse koolitamisel ja nõustamisel. Esmasena on toetatava tegevusena rõhutatud õppe- ja abivahendite ostu. Eelmisel perioodil keskenduti peamiselt ehitustele ning suurematele soetustele, seekord soovitame taotlejatel kaardistada esmalt õppe- ning abivahendite vajadused. Kaasava hariduse põhimõtte rakendamiseks vajalike ehitustööde tegemisel lähtutakse eelkõige õigusaktides toodud nõuetest puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks (hetkel kehtiv ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“) ning hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud eriotstarbelisest sisustusest, õppevahenditest ja – seadmetest, spetsiifilistest õppeprogrammidest jne. Eriotstarbelise sisustuse, õppevahendite, - seadmete, spetsiifiliste arvutiprogrammide jne hankimisel on abikõlblik koos nende ostuga ka nende tarne, paigaldus ning kasutamiskoolitused neid kasutama hakkavatele õpetajatele, tugispetsialistidele jt isikutele. Vallasvara hankimisel tuleks lähtuda universaalse disaini määratlusest, niikaua kui see on sihtgruppi arvestades asjakohane. Universaalset disaini määratletakse enamasti kui toodete ja keskkondade kujundamist nii, et need oleksid võimalikult suures ulatuses kasutatavad kõigile inimestele, ilma et oleks vaja kohandamist või spetsiaalset disaini. Universaalset disaini iseloomustab 7 põhimõtet, mis on välja töötatud 1989. aastal asutatud Põhja-Carolina Universaalse Disaini Keskuse poolt: 1. Võrdsus: disainist saavad kasu erinevate võimetega inimesed (näiteks automaatselt avanevad uksed, kohandatud istekohad jne). 2. Paindlikkus: disain hõlmab laia valikut individuaalseid eelistusi ja võimeid (näiteks arvestab nii parema- kui vasakukäeliste inimeste vajadustega). 3. Lihtsus ja intuitiivsus: kasutamine on kergesti arusaadav, sõltumata kasutaja varasemast kogemusest, teadmistest, keeleoskusest, hetkelisest tähelepanuvõimest jne (näiteks lihtsad kasutusjuhendid toodete juures). 4. Tajutavus: edastab kasutajale vajalikku teavet sõltumata ümbritsevatest tingimustest või kasutaja sensoorsetest võimetest (näiteks tajumine mitme erineva meele abil, kontrastsus, ühilduvus erinevate seadmetega jne). 5. Veataluvus: hoiab ohtude ja kahjulike tagajärgede eest (näiteks ohtlike komponentide isoleerimine, hoiatused, tõrkekindluse tagamine, vigade korrigeerimise võimalus jne). 6(15) 6. Vähene füüsiline pingutus: tõhus ja mugav kasutamine (näiteks mugava kehaasendi tagamine, vähene vajadus jõudu kasutada, mugavad ukselingid jne). 7. Sobivad mõõdud: kasutaja kasvust, kehaasendist või liikuvusest sõltumatu kasutusmugavus (näiteks piisav ruum ratastoolile, piisav vaateväli, lülitite käepärane paigutus jne).8 Ehitamise mõiste tuleneb ehitusseadustiku §-st 4, kuid käesoleva meetme mõistes on mõeldud pigem ehitise kohandamist uutele vajadustele vastavaks, sest meetme raames ei toetata uus- või juurdeehitusi, välja arvatud täiendavate sissepääsude, panduste, treppide ning liftide ehitusaluse pinna osas puuetega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete täitmiseks (§ 4 lg 2). Kaasava hariduse põhimõtte toetamiseks vajalike väikelahenduste kaardistamiseks kohtusid Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) ruumides 4. mail 2017. a Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) töötajad ning EPIK liikmesorganisatsioonide esindajad. Kohtumise jätkuna esitasid liikmesorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused ning koolid oma nägemuse vajalikest tegevustest. Koondina olid vajalikud tegevused järgmised: 1-2. Ruumilis-ehituslikud kohandused (lükandseinad, orvandid, rahunemisruumid või alad, eraldiseisvad väiksemad (klassi)ruumid (nt ühest klassist kaks), üleliigse müra vältimiseks helisummutus, „vaikusetuba“, introvertide kapslid, lisasissepääsud, lisaväljapääsud õuealale, inva-wc-d); 1-2. Sisustuselemendid, sh mööbel (lükanduksed, n visuaalse stimulatsiooni vähendamiseks riiulite ees, eraldatud õppekohad, individuaal- või grupitööks kergesti ümberpaigutatav mööbel, erinevatele erivajadustele kohandatud mööbel, „hüpikutele“ istumisalused jne); 3. Erivajadustega õpilastele individuaalseks kasutamiseks mõeldud vajalikud õppe- ja abivahendid koolis; 4. Erivajadustega õpilastele õppetöö läbiviimiseks vajalikud vahendid ja programmid (nt arvutiprogrammid, alternatiivkommunikatsioonivahendid); 5. Liikumist soodustavad, aktiviseerivad ja arendavad vahendid ruumis; 6-7. Õueala kujundamine ja kohandamine - sh liikumist soodustavad ja erinevaid tegevusi, sh struktureeritud tegevusi ja/või suure amplituudiga liikumist võimaldavad vahendid õues; 6-7. Ligipääsetavus liikumispuudega õpilastele (kaldteed, liftid, tõstukid, pandused jne); 8. Ligipääsetavus nägemispuudega õpilastele (värvid, reljeefsed ja graafilised markeeringud, valgustus jne); 9. Ligipääsetavus kuulmispuudega õpilastele (tuletõrje signaalid, kellahelin, valgusmärgised jne) 10. Teraapiatubade ehitus ja sisustus. Ettepanekuid analüüsides jõuti 2017. a järeldusele, et arvestades vajaduste erinevusi ei ole käesolevas meetmes mõistlik tegevusi piirata. Hindajad saavad esitada küsimusi ja läbirääkimiste käigus esitada omapoolseid ettepanekuid ja märkusi. Lõplikul hindamisel saavad hindajad teha ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks. Uue perioodi meetme tegevuste nimekirja täpsustamiseks toimus HTM-i töötajate ning EPIK liikmesorganisatsioonide esindajate veebikohtumine 10. novembril 2021. Kohtumisel arutati vajadusi ja võimalusi toetatavate tegevuste laiendamiseks ja/või piiritlemiseks, kuid arvestades nii seniste taotlejate kui liikmesorganisatsioonidelt saadud tagasisidet otsustati jääda samade toetatavate tegevuste juurde rõhuasetusega õppe- ja õpetamisvahenditel ning tugiteenuste osutamiseks vajalikele abivahenditel. 8 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/mis-see/pohimoisted/universaalne- disain-ja-kaasav-disain 7(15) Toetuse andmisel ei ole tegemist riigiabi andmisega. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid9 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Toetust antakse küll riigi vahenditest, kuid toetus ei anna saajale majanduslikku eelist. Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise p 28 kohaselt võib riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks.10 Euroopa Kohus on leidnud, et: „[riigil] ei olnud üldreeglina riigieelarvest ja mitte õppijate või nende vanemate poolt rahastatava riikliku haridussüsteemi loomisel ja ülalpidamisel kavatsust arendada tasulist tegevust, vaid ta täitis oma sotsiaalseid, kultuurilisi ja haridusalaseid ülesandeid oma elanike suhtes“. Toetuse kaudu suurendatakse kaasava hariduse andmise põhimõtetele vastava ajakohastatud taristuga haridusasutuste hulka, mis pakuvad riiklikku haridusteenust ning mille puhul ei ole tegemist majandustegevuse toetamisega. Kui partnerina on kaasatud eraüldharidus- või kutsekooli pidaja, siis ülalviidatud teatise p 29 kohaselt riikliku hariduse mittemajanduslikku iseloomu ei mõjuta põhimõtteliselt asjaolu, et õpilastel või nende vanematel tuleb mõnikord tasuda õppemaksu või sisseastumismakse, mis aitavad kanda süsteemi toimimiskulusid. Kui partnerina on kaasatud erahuvikooli või eraomandis oleva noorsootööasutuse pidaja, siis abimeede ei moonuta ega saa moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Huvihariduse ja noorsootöö korraldamine on kohaliku elu küsimus (vt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõiked 1-2, põhiseaduse kommentaarid11). Sellistel juhtudel ei ole kriteerium „abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel“ täidetud, seega ei ole tegemist riigiabiga ning edasine hindamine ei ole vajalik. Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi andmisega. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei 9 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN p 28-29 11 https://pohiseadus.ee/sisu/3639 8(15) kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Meetme raames ette võetavate tegevuste puhul ei ole ette nähtud suuremahulisi rekonstrueerimisi. Juurdeehitused on lubatud vaid kitsalt lõikes 2 toodud juhtudel ning juurdeehituste rajamisel tuleb tagada kliimakindlus ning esitada vastav kinnitus (määruse § 10 lõike 2 punkt 7). Informeeritud kinnituse andmiseks on rakendusüksuse veebilehel kliimakindluse teabeleht. Kliimamuutuste leevendamiseks on soovitatav juba varajases staadiumis mõelda leevendusmeetmete peale. Kliimakindlad lahendused on energiatõhusad (asjakohane liftide puhul) ning ei ole oluliselt mõjutatud tuleviku kliimaohtudest, nagu kuumus, üleujutused, paduvihmad, tormid ja rohked külmumis-sulamistsüklid. Eelnõu § 5 määratleb, lisaks ühendmääruses loetletule, ära käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Lõigetes 1-2 on toodud kulude abikõlblikuks lugemise üldtingimused ja käesoleva määruse alusel ellu viidavate tegevuste tarbeks abikõlblikud kulud. Rahastamiseks on abikõlblikud kõik toetatava tegevuse elluviimiseks sobivad, otseselt vajalikud kulud ning tõhusad kulud. Hinnang kulude vajalikkusele ja mõistlikkusele tugineb taotlusele, selle lisadena esitatud hetkeolukorra kaardistusele ja tegevuskavale. Võimalik on kasutada toetust nii vallasvara ostuks (sh õppematerjalid ja abivahendid jpt) ostmiseks kui ka ehituseks (sh projekteerimiseks jt määruses lubatud kuludeks). Ehitamisel on juurdeehitused võimalikud vaid kitsalt määruses toodud juhtumitel, mil see on vajalik täiendavate sissepääsude, panduste, treppide ning liftide ehitusaluse pinna osas puuetega inimeste erivajadustest tulenevate nõuete täitmiseks (vt § 4 lg 2). Lõike 3 järgi hüvitatakse projekti kulusid lihtsustatult rakendades tegelikele otsestele kuludele ühtset määra administreerimis- ja üldkulude katteks. Rakendatakse kahte erinevat määra sõltuvalt otseste kulude mahust: projektile otseste kulude maksumusega kuni 200 000 eurot lisandub 5% arvestatuna projekti otsestest kuludest administreerimis- ja üldkulude katteks ning üle 200 000 euro kogumaksumusega projektile 1%. Lõikes 4 on ära toodud huvikoolides läbiviidavate abikõlblike tegevuste maksimaalne osa igale taotlejale määratud toetuse ülempiirist, st maksimaalselt 20%. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-202712 lk 101 on toodud, et toetatakse investeeringud, mis võimaldavad ning toetavad ligipääsetavust haridusele ja noorsootööle, sh eriti erivajadustega inimeste ligipääsu ja kaasamist üldhariduskoolidesse, kutseharidusasutustesse ning noorsootööasutustesse. Seega on oluline määratleda, et kuigi investeeringud on toetatavad ka huvikoolidesse, siis oluline osa toetusest on vajalik kasutada vastavalt rakenduskavas toodule üldhariduskoolides, kutseharidusasutustes ning noorsootööasutustes. Lõikes 5 on ära toodud mitteabikõlblikud kulud. Mitteabikõlblikud on lisaks ühendmääruses loetletud kuludele ehitise hooldusremont või tarvikute ost. Eelnõu § 6 on nimetatud abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on rahastamisotsuses sätestatud ajaperiood, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2027 a. Abikõlblikkuse periood on lühem maksimaalsest võimalikust, et taotlemata või vabu vahendeid oleks võimalik enne rahastamisperioodi lõppu kasutada samaks eesmärgiks aga teistsuguse korraldusega (meetme määruse muudatusega) näiteks uus- või 12 https://pilv.rtk.ee/s/6nBxRwrmjfwNgzL 9(15) juurdeehituste kulude katmiseks taotlusvooru alusel või muutes sihtrühma. Eelnõu § 7 määratleb ära toetuse osakaalu, milleks on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Toetus hõlmab nii Euroopa Liidu poolset toetust (70%) kui riiklikku kaasfinantseerimist (15%). Taotlejalt ja olemasolul partnerilt oodatav omafinantseering on vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne summa iga taotleja kohta peab vastama rakendusüksuse kehtestatavale ülempiirile, mis on toodud määruse lisas. Toetuse ülempiiri kehtestamisel on lähtutud tegevuse eelarvest jagatuna põhikooliõpilaste arvuga toetuse saaja territooriumil olevates munitsipaal- või eraüldhariduskoolides 10.11.2022.a seisuga. Toetuse minimaalne ülempiir taotlejale on 50 000 eurot, st ka juhul kui tema territooriumil põhikooli õpilaste arvu tõttu oleks proportsionaalne arvestus väiksem. Põhihariduse andmise tagamine on kohaliku omavalitsuse üksusest taotlejale põhiseadusest tulenev kohustus. Minimaalse määra suuruse arvutamisel on lähtutud sellest, et ka vähese õpilaste arvu korral on vaja teha hoonetes kohandusi (pandused, tõstukid, inva-WC ja väikeklassid), osta sisustust ning õppevahendeid. Ühelgi taotlejal ei ole kohustust toetust taotleda maksimaalses mahus, toetuse taotlus peab põhinema hetkeolukorra kirjeldusel ja tegevuskaval, et tagada kaasava hariduse põhimõtte rakendamine kõige mõistlikumal viisil. Eelnõu 3. peatükk Peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele. Eelnõu § 8 järgi saab taotleja olla kohaliku omavalitsuse üksus. Partner võib olla erakoolipidaja või riigiasutus, kes tegutseb selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil või teine kohalik omavalitsus, kui nad teevad omavalitsuse piire ületavat koostööd hariduslike erivajadustega laste õppe- või noorsootöö korraldamisel. Seega on võimalik, et toetuse saaja kasutab oma koolides kaasava hariduse põhimõtte rakendamiseks toetust, mille ta on saanud nii ise taotlejana kui ka teise taotleja partnerina. Antud säte võimaldab luua erivajadustega õpilastele parimaid lahendusi, nt omavalitsuse üksustel suunata raha hariduslike erivajadustega õpilaste integreerimisele keskendunud munitsipaal- või erakoolidele või teenuskeskustele, et tagada parimal viisil õppe ja tugiteenuste kättesaadavus. Juhul kui toetusest kavandatakse ehitustöid või tehnosüsteemide (nt lift) ostu ja paigaldust peab taotleja olema ehitatava hoone (kinnistu) omanik või omama taristu kasutusõigust vähemalt kestlikkuse nõude kehtivuse lõpuni. Eelnõu § 9 sätestab toetuse taotleja kohustused ning peab andma kinnituse, et projektiga hangitud vallasvara ja ehitustööde tulemuse kasutamine on tagatud vähemalt viis aastat peale toetuse saajale lõppmakse tegemist. Eelnõu § 10 sätestab nõuded taotlusele. Taotlus koostatakse vastavalt ühendmäärusele. Taotlus peab olema rakendusüksuse (edaspidi ka RÜ) vormil ning sisaldama: 1) andmeid projekti kohta, sealhulgas oodatavad tulemused ning oodatavate tulemuste kirjeldus - kuidas projekt toetab taotleja haldusterritooriumil paiknevates munitsipaal- või eraharidusasutustes kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh õigusaktides esitatud nõuete täitmist; 2) kavandatavate tegevuste põhjendatus koos hetkeolukorra kirjeldusega ja tegevuste mõju analüüsiga. Analüüsi tuleb hõlmata taotleja haldusterritooriumi tegutsevad munitsipaal- ja eraharidusasutused. Riigikoolide hoonetesse tegevuste kavandamisel on vajalik eelnev haldusleping kooli pidamise üleandmiseks omavalitsusele. Välja tuleb tuua samadele tegevustele või samadele hoonetele viimase 5a jooksul varasemalt taotletud toetused; 3) projekti tegevus- ja ajakava projektiga hõlmatud haridusasutuste kaupa; 10(15) 4) projekti kogueelarve esitatult tegevuste lõikes koos selgitustega (sh nt viited tegevuskavale) arvestuste alustest, eristades sealhulgas abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude summad. Eelarve peab vastama või olema väiksem taotlejale kehtestatud toetuse ülempiirist. Investeeringute puhul taristusse tuleb esitada kinnitus, et toetatavad tegevused on kooskõlas määruse § 4 lõikes 4 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega ning nende puhul on tagatud kliimakindlus. Vt ka § 4 kohta selgitused seletuskirja lk 9. Eelnõu 4. peatükk Peatükis reguleeritakse toetuse taotlemist. Eelnõu § 11 toob nõuded taotluse esitamisel. Taotlus tuleb rakendusüksuse väljakuulutatud taotlusvooru avamisel esitada hiljemalt määruses toodud kuupäevaks. Taotlusvormil peab taotleja muuhulgas kirjeldama piisavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestvuse nõude (edaspidi kestuse nõue) täitmise tagamise abinõusid, sealhulgas näidates ära selle kohustuse täitmise kulude suurus ning katmise allikad. Enne taotlusvooru avamist korraldatakse koostöös rakendusüksusega taotlejatele infopäev. Eelnõu § 12 kirjeldab taotluse esitamise tähtaega ning viisi. Taotlus esitatakse taotluste e- keskkonna kaudu. Eelnõu 5. peatükk Peatükis reguleeritakse taotluse menetlemist. Eelnõu § 13 kirjeldab taotluse menetlemist. Esitatud taotluste menetlusse võtmist, vastavuse kontrollimist, hindamist ja otsustamist tehakse perioodiliselt 4-6 korda aastas, mis avaldab märkimisväärset mõju menetlusperioodi pikkusele. Sõltuvalt taotluse esitamise ajast ja hindamiskoosolekute graafikutest võib periood olla maksimaalselt lubatust (60 tööpäeva) ka oluliselt lühem. Eelnõu § 14 sätestab, et kui taotleja ja partner ning taotlus läbivad nõuetele vastavuse kontrolli (taotleja ja partner peavad vastama § 8 toodud nõuetele, taotlus § 10 toodud nõuetele), siis rakendusüksus tunnistab nad vastavaks. Nõuetele mittevastavuse korral taotluse sisulist hindamist ei toimu. Eelnõu § 15 kirjeldab hindamiskomisjoni moodustamist. Hindamiskomisjoni moodustab rakendusüksus, kes võib kaasata ka eksperte teistest asutustest. Eelnõu § 16 loob võimaluse sarnaselt eelnevale perioodile võimaluse taotlejatele saata ekspertide poolseid ettepanekuid ja märkusi, et tagada toetuse abil parima võimaliku lahenduse hariduse ja noorsootöö kättesaadavuse parandamiseks antud piirkonnas, tagada maksimaalse kasusaajate arvu, kuluefektiivsuse ning valitud lahenduste optimaalsus. Seeläbi tagatakse võimalus taotluse parandamiseks, et vältida selle hindamisel tagasilükkamist. Peale läbirääkimisi esitatakse taotlus hindamisele sõltumata sellest, kas taotleja on märkuste või esildistega arvestamiseks taotlust korrigeerinud või mitte. Erinevalt varasemast peab iga taotlust eelnevalt lugema kahe hindaja asemel vähemalt üks hindaja (suuremate taotluse puhul võib ka rohkem), kellel on seejärel õigus läbi rakendusüksuse esitada taotlejale küsimusi ja ettepanekuid. Eelnõu § 17 sätestab valikukriteeriumid, osakaalud, korra ning positiivseks hinnatud projektide nimekirja moodustamise korra. Valikukriteeriume on neli: 1) projekti eesmärgi ja tegevuste vastavus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgile ja arvestamine samas paragrahvis nimetatud Eesti 2035, valdkondlike arengukavade ja rakenduskava erieesmärgi sihtidega ning horisontaalsete põhimõtetega, sh 11(15)  sisaldab hinnanguid taotleja koolivõrgus hariduslike erivajadustega laste õppe korraldusele; 2) projekti tegevuste põhjendatus – kas hetkeolukorra kirjeldus on põhjalik, kaardistades ära kõik kaasava hariduse põhimõtte rakendamist piiravad asjaolud ning kõikides selle taotleja territooriumil paiknevates haridusasutustes ning tegevuskava vastab hetkeolukorra kirjelduses toodud probleemidele ja kitsaskohtadele; 3) projekti kuluefektiivsus – kas valitud lahendused probleemide lahendamiseks on kõige optimaalsemad ning kuluefektiivsemad; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – taotleja ja vajadusel kaasatud partneri suutlikkus projekti ellu viia. Kas on loodud vastavate pädevustega meeskond, kas on tagatud eelarve ja korraldus. Kas riskide maandamistegevused on kaardistatud. Valikumetoodika kooskõlastamisel lähtutakse ühendmääruse § 48 lõikes 1 toodud korrast. Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse kodulehel. Meetme vahendite efektiivse kasutamise tagamiseks peab iga projekt saama vähemalt 50% maksimaalsest koondhindest (nö hindamise lävend). Selle tagamiseks toimuvadki eelnevalt läbirääkimised (§ 16). Läbirääkimiste eesmärk on toetada taotlejat koostama taotlust viisil, mis tagab toetatava projekti elluviimisel parima võimaliku lahenduse hariduse ja noorsootöö kättesaadavuse parandamiseks antud piirkonnas, tagab maksimaalse kasusaajate arvu, kuluefektiivsuse ning valitud lahenduste optimaalsuse. Arvesse võetakse ka eelneva perioodi parimat praktikat ning taotluse esitaja tegevusi eelneval perioodil. Ka juhul, kui projekt ei ületa lävendit ning tehakse toetuse rahuldamata jätmise otsus, siis on toetuse saajal võimalik esitada uus (korrigeeritud) toetuse taotlus, sel juhul algab kogu menetlus algusest peale. Hindajate töö tulemusena moodustub nimekiri projektidest, mille koondhindeks on vähemalt 50% koondhinde maksimumsummast ning hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku nimekirjas olevate taotluste rahuldamiseks. Eelnõu § 18 kehtestab toetuse rahuldamise tingimused ja korra. Lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust toimub taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste tegemine. Eelnõu § 19 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotlejat, partnerit või taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks või kui taotlus ei ületa hindamisel lävendit (§ 17 lg 5). Eelnõu § 20 kohaselt on võimalik taotlust kõrvaltingimusega või osaliselt eelkõige rahuldada juhul, kui taotleja on sellega nõus ning: 1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või põhjendatud projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast vastavalt ühendmääruse § 9 lõike 1 punktile 2; 2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse mahus kui on taotletud. Taotluse osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks teevad motiveeritud ettepanekud hindamiskomisjoni liikmed. Eelnõu 6. peatükk Peatükis reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja vajadusel kehtetuks tunnistamist. Eelnõu § 21 kohaselt toimub taotluse rahuldamise otsuse muutmine ühendmääruses toodud alustel, täiendavaid aluseid ei seata. Piirang seatakse ainult taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ajale. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni 31. märtsini 2025.a, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. Selle sätte eesmärk on fikseerida käesolevas meetmes maksimaalne väljamakstav toetussumma selle 12(15) kuupäeva seisuga, et vabad vahendid saaks vajadusel kasutada uuteks tegevusteks samal eesmärgil (kehtestades uue toetuse andmise tingimuse või muutes käesolevat määrust, lisades tegevusi). Oluline on jälgida, et pärast muudatuste sisseviimist on projekt jätkuvalt vastav valikukriteeriumitele ja projekti algselt seatud eesmärgid saavad olenemata eelarve või tegevuskava muutusest täidetud ja projekt lõpeb abikõlblikkuse perioodi jooksul. Eelnõu § 22 kohaselt toimub taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamine üksnes seaduses või ühendmääruses toodud alustel, täiendavaid aluseid ei seata. Eelnõu 7. peatükk Peatükis reguleeritakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Eelnõu § 23 kohaselt on kõige olulisem tagada kestvuse nõude täitmine 5 aastat peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Riigihangete läbiviimisel peab arvestama keskkonnahoidlike riigihangete reegleid. Need on avalikus sektoris kohustuslikud neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber). Eelnõu 8. peatükk Peatükis reguleeritakse aruannete esitamist. Eelnõu § 24 kohaselt toimub kogu aruandluse menetlus struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas sarnaselt taotluse ja maksetaotluse esitamisele. Toetuse saaja peab esitama projekti aruandeid ka rakendusüksuse nõudmisel. Eelnõu 9. peatükk Peatükis reguleeritakse toetuse maksmise tingimusi. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel, millele lisanduvad kaudsed kulud arvestatuna § 5 lõikes 3 nimetatud ühtsete määrade alusel. Toetuse maksmine, ettemaksete tegemine, maksete peatamine toimub ühendmääruses sätestatud tingimustel ja korras ning käesolevas määruses neid sätted üle ei korrata Eelnõu 10. peatükk Peatükis reguleeritakse finantskorrektsiooni tegemist ja vaiete esitamist. Eelnõu § 26 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise vastavalt ÜSS § 28-30 ja ühendmääruse § 34-38. Eelnõu § 27 sätestab vaiete menetlemise korra. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb vaie esitada rakendusüksusele ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Juhul, kui vaie esitatakse rakendusasutuse toimingu või otsuse peale, esitatakse vaie rakendusasutusele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka Eesti siseriiklike õigusaktide aluseks oleva Euroopa Liidu õigusega. 13(15) 4. Määruse mõjud Käesolev meede koostoimes jätkuva haridusvaldkonna arengukavas määratletud koolivõrgu ning haridustasemeti vastutuse korrastamisega toetab Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2021–2027 nimetatud erieesmärki parandada hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdset juurdepääsu. Käesoleva meetme vahendeid kasutades viiakse olemasolevate haridusasutuste taristuid vastavusse sihtgrupi vajadustega ning universaalse disaini13 põhimõtetega. Tegevuste tulemusena on elukohajärgsetes koolides loodud tingimused haridusliku erivajadusega õpilastele vajalike meetmete rakendamiseks, erivajadustega lastele on loodud sobilik keskkond ning toetust saava omavalitsuse elanikul oleks võimalik valida vähemalt üks üldhariduskool, kus tema haridusliku erivajadusega lapsel oleks sobilik keskkond ning samuti oleks erivajadustega lastel võimalik osaleda noorsootöös, sh huvitegevuses. Regionaalne areng Koolivõrgu korrastamine ning võrdsete võimaluste loomine koolivõrgus, noorsootööasutustes on otseselt seotud regionaalse arenguga. Meetme rakendumisel paigutuvad hariduslike erivajadustega õpilaste vajadustega arvestavad koolid piirkonniti vajaduspõhisemalt, edendades kõigi piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine igas omavalitsuses vähendab loodetavasti õpilasrännet suurematesse omavalitsustesse, võimaldab lapsevanematel valida oma lastele kodulähedane sobiliku õppekeskkonnaga kool, osaleda noorsootöös, aitab kaasa koolide õppekvaliteedi tõstmisele piirkondades ja edendab seeläbi kaudselt piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Kavandatavad tegevused hõlmavad kogu Eestit. Infoühiskonna edendamine Kavandatud tegevused on põhiosas neutraalsed aga pigem positiivse iseloomuga infoühiskonna edendamisele. Taotlejad võivad hankida hariduslike erivajadustega õpilaste õppevahendeid ja –materjale, mis tuginevad e-lahendustel, kuid see on taotlejate otsustada. Võrdsete võimaluste tagamine Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele nii tasemeharidussüsteemis kui ka noorsootööasutustes. Kaasava hariduse all on peetud silmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse definitsioone. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja Euroopa Liidu liikmesriikide poolt heakskiidetud kaasava õppe suundumustest. Tegevused aitavad kaasa erivajadusega lastele võrdsete võimaluste loomisesse haridusele juurdepääsul, samuti suurendatakse ligipääsetavust erinevate, sh intellekti-, liikumis-, nägemis-, või kuulmispuudega õpilastele või nende pereliikmetele. Kompetentside arendamine on individuaalne (inimene hindab oma kompetentse ja saab tagasisidet oma kompetentsidele) ja võimaldab seega arvestada igaühe eripära ja individuaalseid vajadusi. Keskkond ja kliima Mõju hoonete energiatõhususele, keskkonnamuutuste leevendamisele (kasvuhoonegaaside heide), vee- ja mereressursside kasutamisele. Mõju puudub, kuna ehituslikud tööd puudutavad vaid ligipääsetavuse suurendamist või sihtrühma põhiseid kohandusi. 13 https://kompetentsikeskus.sm.ee/et/vordsed-voimalused/ligipaasetavus/mis-see/pohimoisted/universaalne- disain-ja-kaasav-disain 14(15) Mõju keskkonnamuutustega kohanemisele – sõltuvalt konkreetse omavalitsuse tegevuskavast võib olla positiivne mõju, nt teatud ruumides liigse päikesevalguse varjestamine või analoogsed tööd. Valdavalt mõju puudub. Üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje. Mõju puudub. Soovituslik on edendada olemasolevate materjalide taaskasutust ning korduvkasutatavaid materjale. Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse. Mõju puudub, kuna uusi alasid ei võeta kasutusele. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale 2021-2027 riigieelarve- strateegias. Meetme kogueelarve on 67 000 000 eurot Euroopa Liidu toetust, millele lisandub 15 888 571 eurot riiklikku kaasfinantseerimist. Käesoleva määrusega kavandatava tegevuse elluviimiseks on kasutada 10 000 000 eurot Euroopa Liidu toetust, millele lisandub 15% riiklikku kaasfinantseeringut abikõlblikest kuludest. Vähemalt 15% abikõlblikest kuludest tuleb katta omafinantseeringuna taotlejal või tema partneritel. Seega on kogu abikõlbliku tegevuse eelarve vähemalt 14 285 714 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Vabade Waldorfkoolide- ja Lasteaedade Ühendusele, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale. Jaako Lindmäe haldusosakonna juhataja Lisad: Lisa 1 „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht“; Lisa 2 „Riskihindamise tabel“; Lisa 3 „Kooskõlastustabel“. 15(15)