Vaideotsus

Tallinna Ülikool Narva mnt 25 10120 Harju maakond Tallinn Registrikood: 74000122 VAIDEOTSUS 28.11.2023 nr 11.3-3/23/1351 Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõigetele 2 ja 3 ning haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 4 Riigi Tugiteenuste Keskus otsustab: jätta Tallinna Ülikooli vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse alljärgnevad finantskorrektsiooni otsused kehtetuks tunnistamata: 28.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.3-3/23/1186 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-12/23/1178 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.3-2/23/1175 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4-3/23/1173 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.3-6/23/1174 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4-3/23/1177 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4-6/23/1172 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4.6/23/1179 Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates. 1. Vaide läbivaatamise alus ning Tallinna Ülikooli taotlus 1.1. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 ja perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõike 2 alusel vaatas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) läbi Tallinna Ülikooli (edaspidi ka toetuse saaja või TLÜ) 24.10.2023 esitatud vaide (edaspidi vaie). 1.2. TLÜ taotleb vaides RTK järgnevate finantskorrektsiooni otsuste kehtetuks tunnistamist (edaspidi kõik ühiselt FKO): 28.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.3-3/23/1186; 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-12/23/1178; 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.3- 2/23/1175; 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4-3/23/1173; 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.3-6/23/1174; 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4- 1 3/23/1177; 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4-6/23/1172; 27.09.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4-6/23/1179. 2. Asjaolud 2.1. Kuivõrd kõikides punktis 1.1. nimetatud finantskorrektsiooni otsustes on etteheidetud rikkumise sisu samasugune ja samuti on finantskorrektsiooni õigusliku alusena kõikides finantskorrektsiooni otsustes viidatud Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 p 18, siis on vaideotsuses edaspidi viidatud kõikidele eelloetletud finantskorrektsiooni otsustele ühiselt kui FKO. 2.2. Samuti on kõigis vaidlustatud FKO-des etteheidetud rikkumise sisu on samasugune kui 29.09.2023 FKO-s nr 11.3-3/23/1186 toodud riigihanke nr 183651 tulemusel sõlmitud lepingu õigusvastane muutmine, siis on nii vaides, kui vaideotsuses viidatud riigihankele nr 183651 ühiselt kui riigihange. 2.3. Seega käesoleva vaideotsusega lahendatakse kõik vaidlustatud finantskorrektsiooni otsused tervikuna ning kohaldatakse vaideotsuses toodud põhjendusi kõigis vaidlustatud FKO-de suhtes ühiselt. 2.3. TLÜ esitas 24.10.2023 vaide, milles ei nõustu FKO-s väljatoodud seisukohaga, et raamlepingu õigusvastase muutmise alusena on märgitud ühendmääruse § 22 lg 11 p 18, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust, kui hankemenetluse korraldamise tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lõikega 1. TLÜ seisukohalt on ühendmääruse § 22 lg 11 p 18 koosseisuliseks elementideks hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingu muutmine, mitte raamlepingu muutmine ja seega ei ole täidetud ühendmääruse koosseisulised elemendid. 2.4. RTK kontrollis vaide esitamise tähtaegsust HMS §-le 75 ning vastavust HMS § 76 ning leidis, et vaie esitati tähtaegselt ning see vastas nõuetele. 3. RTK seisukohad 3.1. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõikega 1 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS §-i 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK kontrollib FKO õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes TLÜ poolt vaides esitatud argumentidest ja vastuväidetest. a) kuni 8.10.2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 11 p 18 koosseis ei ole täidetud 3.2. Vaidlus puudutab küsimust, et kas FKO-s etteheidetud rikkumisele, milleks on riigihanke alusel sõlmitud raamlepingu õigusvastane muutmine, õiguslikuks aluseks saab olla ühendmääruse § 22 lg 11 p 18, mille koosseisulised elemendid TLÜ seisukohalt puuduvad. Nimelt sätestab ühendmääruse § 22 lg 11 p 18, et hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse, kui hankemenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu muudatused ei ole kooskõlas riigihangete seaduse § 123 lõikega 1. Riigihanke nr 183651 tulemusel on sõlmitud raamleping. 3.3. Riigihangete seaduses (edaspidi RHS) on raamlepingu-spetsiifilises jaotises kolm paragrahvi (§ 29-§ 31) ning RHS § 29 lõige 1 sätestab, et raamlepingutele kohaldatakse hankelepingute kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd raamlepingute muutmist ei ole 2 seaduses eraldi reguleeritud, kohaldub ka raamlepingute muutmisele hankelepingute muutmise kohta käiv regulatsioon. 3.4. Seega kohaldub RHS § 123 regulatsioon ka raamlepingu muutmisele, kuigi RHS § 123 lg 1 seda otsesõnu ei maini („õigus sõlmitud hankelepingut muuta“). RHS § 29 lg 1 järgi kohaldatakse raamlepingule hankelepingu kohta sätestatut, kui RHS-st ei tulene vastupidine – RHS § 123 lg-s 1 ei ole sätestatud, et seda ei kohaldata raamlepingutele. Seega ka RHS-s kohaldub hankelepingu ja raamlepingu regulatsioon samaväärselt. 3.5. RHS § 123 näeb ette hankelepingu muutmise alused, mis kohaldatakse kõigi hankija rahaliste huvidega seotud lepingutele (sh. raamleping), mis on samased EL direktiivis nr. 2014/24/EL art. 72 ettenähtud alustega. Oluline ei ole mitte lepingu nimetus, vaid asjaolu, kas see on seotud hankija ja pakkuja vahel sõlmitud rahaliste huvidega, mille esemeks võivad olla asjad, teenused või ehitustööd (RHS § 8 lg 1). 3.6. Oluline on, et raamlepinguga seotud vaidluste korral rakendub hankelepingu regulatsioon ning selles osas erisusi raamlepingu-spetsiifiliselt pole (VAKO 13.11.2018, 220-18/194960, p 11). 3.7. Samuti ei erista RHS §-des 213, 214 ja 215 karistusõigusliku vastutuse juures hankelepingut raamlepingust. Seega, kui hankija sõlmib raamlepingu ilma kohast menetlust korraldamata, sõlmib RHAD-st erinevatel tingimustega raamlepingu või muudab raamlepingut RHS § 123 nõudeid rikkudes, siis võib lisaks raamlepingu või muudatuse tühisusele järgneda karistusõiguslik vastutus nagu ka hankelepingu puhul. 3.8. Kuivõrd raamlepingu muutmisel puuduvad spetsiifilised raamlepingu erisused ning ka karistusõigusliku vastutuse juures ei eristata raamlepingut hankelepingust, siis on mõlema lepingu muutmisel tegu samaväärsete lepingutega, mis on sõlmitud hankemenetluse tulemusel ja on oma olemuselt hankija ning ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping (RHS § 8 lg 1). 3.9. Seega tuli ka raamlepingu muutmisel lähtuda RHS §-st 123 ning finantskorrektsiooni otsuse aluseks toodud ühendmääruse enne 8.10.2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 punktis 18 on määrusandja hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingu all pidanud silmas ka raamlepingut. 3.10. Õige on TLÜ tähelepanek, et 09.10.2020 jõustunud ühendmääruse redaktsiooni § 227 regulatsiooni on täpsustatud ning lisatud sättele, et hankelepingu või raamalepingu muutmisel. Ühendmääruses on seda selguse huvides täpsustatud kuid ühendmäärus ise ei sisusta ega defineeri raamlepinguid ja hankelepinguid. Mõlemale lepingule kohaldatavate sätete samasus tuleneb RHS- st. 3.11. Lisaks on siinkohal oluline tähelepanu juhtida ühendmääruse seletuskirjale, milles on selgitatud, et § 227 lõige 1 (EK juhendi p 23) kohaselt hankelepingu või raamlepingu muutmise puhul ei ole järgitud RHS § 123 lõiget 1 ja muudatuse, mille all peetakse silmas nii suurenemist kui ka vähenemist, väärtus on üle 50 protsendi algse lepingu maksumusest, kohaldatakse lepingu muudatuse väärtusele 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja algsele lepingule 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra. 3.12. Paragrahvi 227 lõige 2 (EK juhendi p 23) kohaselt, kui hankelepingu või raamlepingu muudatuse puhul ei ole järgitud RHS § 123 lõiget 1 ja muudatuse väärtus on kuni 50 protsenti esialgse lepingu maksumusest, kohaldatakse nii algsele lepingule ja lepingu muudatuse väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 3.13. Vaide lahendaja on seisukohal, et seletuskiri annab kinnitust, et sätte eesmärk on reguleerida hankemenetluse tulemusel sõlmitud ükskõik millise lepingu muudatusi ning ei oma tähtsust, kas 3 me nimetame seda hankelepinguks või raamlepinguks, sest mõlemale kohaldub RHS § 123 lg 1 sätestatu. 3.14. Vaide lahendaja seisukoht on, et ühendmääruse § 22 lg 11 p 18 sõnastusest ei saa kuidagi järeldada, et see kohaldub vaid hankelepingutele ja mitte raamlepingutele. Nimetatud sätte mõte on siiski see, et muudetakse lepingut, mis on sõlmitud hankemenetluse tulemusena. Vastupidisel käsitlusel muutuks raamlepingu sisu ja mõiste sisutühjaks. Tuleb arvestada, et hankemenetluse tulemusel sõlmitud leping on olemuselt tsiviilõiguslik leping, millele kohaldatakse asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut. 3.15. Ka RHS § 4 lg 1 selgitab, et hankelepinguks nimetatakse riigihanke tulemusena sõlmitud lepingut ning hankelepingule kohaldatakse õigusaktides vastava lepingu liigi kohta sätestatut. Hankelepingu mõistet tuleb mõista riigihankeõiguse kontekstis ja nimetatud mõistele antud tähenduses. Nii raamlepingu kui hankelepingu puhul on tegemist hankemenetluse tulemusel sõlmitud tsiviilõigusliku lepinguga, milles poolte vahelised suhted alluvad eraõigusele. RHS § 29 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus raamlepingu sõlmimisega ja analoogselt hankelepinguga võiks asuda seisukohale, et peale raamlepingu sõlmimist alluvad poolte vahelised suhted eraõigusele, ehk lähtuda tuleb võlaõigusseadusest ja sõlmitud lepingust. Ehk nii raamleping, kui hankeleping on mõlemad oma olemuselt lepingud, mis on sõlmitud hankemenetluse tulemusel. 3.16. RHS-i § 4 p-i 15 järgi on raamlepingu definitsioon järgmine: „raamleping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused.“ Raamlepingute puhul tuleb eristada kahte erinevat etappi: esimene on raamlepingu sõlmimine ja teine on raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimine. b) RTK pole finantskorrektsiooni tegemisel teostanud õiguspäraselt kaalutlusõigust 3.17. TLÜ on seisukohal, et FKO-s etteheidetud rikkumisele, milleks on riigihanke alusel sõlmitud raamlepingu õigusvastane muutmine, õiguslikuks aluseks saab olla ühendmääruse (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon) § 22 lg 14, mis sätestab, et hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse kuni 10%-i, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole § 22 lg-tes 2-11 ja 13 nimetatud. 3.18. Finantskorrektsiooni otsuses etteheidetav rikkumine seisnes asjaolus, et raamlepingu muutmine, milleks oli raamlepingu tähtaja ning rahalise mahu maksimaalse maksumuse ületamine, ei olnud kooskõlas RHS § 123 lg 1 sätetega. Kuna raamlepinguga seotud vaidluste korral rakendub hankelepingu regulatsioon ning selles osas erisusi raamlepingu-spetsiifiliselt pole siis on RTK kohaldanud õiget ühendmääruse alust, sest ühendmääruse § 22 lg 11 p hõlmab ka raamlepinguid. 3.19. Isegi kui finantskorrektsiooni alusena tuleks kohaldada ühendmääruse § 22 lg-t 14, mis võimaldab RTK-l teostada kaalutlusõigust vahemikus 0-10 protsenti ning 25 protsenti, ei tooks see kaasa finantskorrektsiooni otsuses toodud kaalutluste ja kohaldatava määra muutust. RTK on finantskorrektsiooni otsuses kaalunud ja selgitanud, miks ei saa konkreetsele rikkumisele kohaldada 25 protsendist madalamat korrektsioonimäära. Vaide lahendaja hinnangul on sellekohased põhjendused aktuaalsed ja asjakohased ka ühendmääruse § 22 lg 14 alusel korrektsioonimäära kohaldamisel ja motiveerimisel. Järelikult ei muutu konkreetsel juhul ka korrektsioonimäära kaalutlusõiguse teostamise piirid ega ulatus, niisamuti põhjendused ja tulemus. 3.20. RTK on põhjendanud, milliste asjaoludega on arvestatud finantskorrektsiooni määra kohaldamisel ja mis põhjustel ei ole vaidlusaluse rikkumise suhtes õigustatud kohaldada 25 protsendist madalamat määra või rikkumise lugemist üksnes formaalseks. Finantskorrektsiooni 4 otsustes väljatoodud põhjendused ja kaalutlused on piisavad ja asjakohased. RTK on seisukohal, et 48% mahu ületamisel ja 81 päevase tähtaja pikendamise puhul võib eeldada väga suurt mõju pakkujate ringile ja seega on ka kahju EL finantshuvidele suur ja tegemist on raske rikkumisega, mis väärib ka 25% finantskorrektsiooni määra kohaldamist. 3.21. Samuti on RTK FKO-s selgitanud, et hanke nr 183651 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel võrdses olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et teenuse osutamise periood on alates 1. juunist 2017 (k.a) kehtivusega kuni 24 kuud või kuni raamlepingu summa 2 000 000 EUR (km-ta) täitumiseni. Tähtajad ja mahud on olulised lepingu tingimused, mis avaldavad mõju pakkumuste maksumusele. Ei saa välistada võimalust, et nii potentsiaalne pakkuja, kes pikema teenuse osutamise aja või mahu tõttu oleks olnud huvitatud hankes osalemisest, kui ka pakkumuse teinud pakkuja, kes oleks olnud teadlik pikemast raamlepingu täitmise perioodist ja suuremast mahust, oleks teinud ka parima pakkumise, ja see omakorda avaldanuks mõju nii pakkujate ringile kui ka hanke tulemusele. Raamlepingu partneriks olemine tagab pakkujale olulise konkurentsieelise hankija ostumenetlustel osalemisel, kuna potentsiaalsete pakkujate ring on raamlepingu kehtivusaja jooksul piiratud üksnes raamlepingus osalevate ettevõtetega. Seega on toetuse saaja riigihankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja võimaldas raamlepingut täita raamlepingu ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt. Antud juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui pakkujad ning huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankelepingu kestvus on ligikaudu 3 kuud pikem ja mahtu on võimalik ületada 48%. Seega ei saa väita, et rahastusfond ei ole saanud kahju. 3.22. Euroopa Kohus on 01.10.2020 otsuse nr C-743/18 punktis 51 märkinud, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt ja nõukogu 11. juuli 2006. a määruse (EÜ) nr 1083/2006 art 2 lg 7 tõlgendamisel ning määruse (EL) nr 1303/2013 alusel eeldab eeskirjade eiramine kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. 3.23. Euroopa Kohus on sama kohtuasja punktis 67 täpsustanud, et nõutud ei ole konkreetse finantsmõju tõendamist ning leiab, et piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud (vt selle kohta 6. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Compania Naţională de Administrare a Infrastructurii Rutiere, C-408/16, EU:C:2017:940, punktid 60 ja 61 ning seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohus lisab 14.06.2016 kohtuasjas nr C‑406/14 punktis 44, et sellisel juhul ei ole nõutav, et konkreetne finantsmõju oleks nähtav (vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2011, Chambre de commerce et d’industrie de l’Indre, C‑465/10, EU:C:2011:867, punkt 47). 3.24. Samuti on Euroopa Kohus 06.12.2017 otsuse nr C-408/16 punktis 63 väljendanud seisukohta, et Liikmesriigi kohtul tuleb kontrollida, kas riigihankemenetluses osalejate ringi piirangu toimeks oli see, et mõju fondi eelarvele ei saa välistada. Seega ei saa välistada võimalust, et nii potentsiaalne pakkuja, kes pikema teenuse osutamise aja või mahu tõttu oleks olnud huvitatud hankes osalemisest, kui ka pakkumuse teinud pakkuja, kes oleks olnud teadlik pikemast raamlepingu täitmise perioodist ja suuremast mahust, oleks teinud ka parima pakkumise, ja see omakorda avaldanuks mõju nii pakkujate ringile kui ka hanke tulemusele. Siinjuures selgitab vaide lahendaja, et finantskorrektsiooni tegemisest loobumiseks ei piisa ainult kahju tekkimise ebatõenäosuse hindamisest, sest tulenevalt eelkirjeldatud Euroopa Kohtu lahenditest on vajalik jõuda ka järeldusele, et kahju tekkimise võimalus on välistatud. Seega isegi kui asuda seisukohale, et kahju tekkimise võimalus on vähetõenäoline, ei ole selle tekkimise võimalus välistatud. 3.25. Riigikohus on 03.10.2017 otsuses nr 3-15-1022 märkinud, et eksliku õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti 5 tühistamist juhul, kui on olemas haldusakti andmiseks asjakohane regulatsioon ning on ilmselge, et esinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks. Olenemata kohaldatavast ühendmääruse redaktsioonist on kaebaja finantskorrektsiooni otsuses märgitud asjaoludel rikkunud nii ühendmääruse kui riigihangete seaduse sätteid. Kaalutlemise tulemusel kohaldatavad finantskorrektsiooni määrad jäävad muutumatuks, mistõttu ei too ebaõige ühendmääruse kohaldamine toetuse saajale kaasa teistsuguseid õiguslikke tagajärgi ega finantskoormuse vähenemist. 3.26. RTK on põhjendanud, miks ei olnud antud juhul õigustatud 25 protsendist madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamine või rikkumise üksnes formaalseks lugemine. Ka hetkel kehtiva ühendmääruse seletuskirja järgi tuleb § 22⁸ (vanas ühendmääruses § 22 lg 14) rakendamisel asjakohase protsendimäära valikul reeglina lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, kuivõrd hankelepingu lubamatu muutmine viitab ühendmääruse § 22⁷ lõikes 2 (vanas ühendmääruses § 22 lg 11 p 18) kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 25-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale. Samuti on ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. 3.27. Samuti on finantskorrektsiooni otsustes põhjalikult selgitatud, miks ei saa välistada kahju tekkimist liidu eelarvele hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tõttu. Vaide lahendaja selgitab, et ühendmääruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Käesoleval juhul ei ole kahju suurust võimalik täpselt hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud pakkujate ring ja pakkumuste maksumused, kui potentsiaalsed pakkujad oleks teadnud, et reisteenuseid saab pakkuda oluliselt suuremas summas ja pikema aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt on vaide lahendaja hinnangul põhjendatud ning rikkumise raskuse ja ulatusega proportsionaalne rakendada hankelepingule ühendmääruse 25% finantskorrektsiooni määra kohaldamist, mitte 5% või 10% määra kohaldamist. 3.28. Vaide lahendaja nõustub TLÜ vaide p 11 toodud seisukohaga, et RTK seisukoht FKO-s on ekslik ühendmääruse § 22 lg 14 ja § 22 lg 11 p 18 osas, milles RTK asus seisukohale, et nii ühendmääruse § 22 lg 11 p 18 kui ka § 22 lg 14 räägivad hankelepingust, mistõttu jäi arusaamatuks TLÜ tõlgendus, et miks ühendmääruse § 22 lg 11 p 18 kontekstis tuleb terminoloogiliselt raamlepingut eristada hankelepingust, ent § 22 lg 14 kontekstis mitte. Vaide lahendaja seisukohalt on aga tegemist sellise minetusega, mis ei muudaks FKO sisu ja resolutsiooni, mistõttu ei mõjuta see ka käesolevat vaideotsust. 3.29. Lähtudes eeltoodust peab vaide lahendaja vajalikuks rõhutada, et haldusorganil on võimalik finantskorrektsiooni otsuse motivatsiooni hilisemalt täiendada, seda ennekõike juhul, kui on põhjust eeldada, et ta oleks algse otsuse tegemisel samadest kaalutlustest lähtunud. Riigikohus on 29.11.2012 otsuses nr 3-3-1-29-12 leidnud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt hilisemalt, nt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendustega. Riigikohus on samas lahendis pidanud võimalikuks põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata jätmist, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma. Käesoleval juhul on nii vaide lahendaja ja finantskorrektsiooni otsuse tegija üks ja seesama haldusorgan. Seega on vaide lahendajal võimalik finantskorrektsiooni otsuse motivatsiooni vaideotsusega täiendada, seda ennekõike juhul, kui on eeldada, et ta oleks algse otsuse tegemisel samadest kaalutlustest lähtunud. Lisaks on Riigikohus pidanud võimalikuks põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata 6 jätmist, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma (RK 3- 3-1-29-12). c) FKO-des ette heidetud rikkumine on juba sanktsioneeritud 3.30. TLÜ on seisukohal, et riigihanke läbiviimise õiguspärasust on rakendusüksus eelnevalt korduvalt kontrollinud ja samas riigihanes on tehtud finantskorrektsiooni otsus, mis on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. 3.31. TLÜ viitab vastuses EAS-i (endine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) poolt 17.11.2020 koostatud finantskorrektsiooni otsusele, milles on juba kajastatud käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumine ja selle eest on rakendatud finantskorrektsioon määr 25%. 3.32. EAS-i koostatud finantskorrektsiooni otsus on seotud aga projektiga nr 2014-2020.5.01.18- 0690 „„Boundaries in/of environmental history“: European Society for Environmental History (ESEH) kaheaastakonverents 2019 Tallinnas.“ Vaidlustatud finantskorrektsiooni otsus on aga seotud projektiga nr 2014-2020.4.01.16-0033 „TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja“. Kuna riigihange, milles rikkumine tuvastati, on seotud mitme erineva projektiga, siis finantskorrektsioon rakendub kõikides projektides, kuhu on esitatud hanke nr 183651 raames tehtud kulusid. EAS rakendas finantskorrektsiooni projektis nr 2014-2020.5.01.18-0690, mitte aga projektis nr 2014-2020.4.01.16-0033, milles ei ole varasemalt kõne all oleva rikkumise eest finantskorrektsiooni otsust koostatud. Seega ei saa väita nagu oleks finantskorrektsiooni sama asja eest uuesti rakendatud, seda enam, et kulud, mida projektidesse esitatakse, ei saa ega tohi kattuda. 4. Edasikaebamise õigus Vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila peadirektori asetäitja Koostaja: Marliis Elling 663 1864 [email protected] 7