Lp pr minister Liisa-Ly Pakosta Teie 01.07.2024 nr 8-3/5169-1
Justiitsministeerium Meie 26.08.2024 nr 10-3/24-253-2
[email protected]
Arvamuse esitamine
Esmalt täname võimaluse eest rääkida kaasa sedavõrd olulise seadusemuudatuste paketi koostamisel
kui seda on tsiviilkohtumenetluse optimeerimise väljatöötamiskavatsus. Enam kui 2/3 Pärnu Maakohtu
töökoormusest annavad tsiviilasjad ja seega on olemasoleva ülekoormatuse tingimustes tegemist
oluliste ettepanekutega kohtunike töö leevendamiseks. Täpsemalt ettepanekute osas järgnevalt:
1. Hagi tagamise avalduse läbivaatamise tähtaja pikendamine. Selle ettepanekuga on Pärnu
Maakohus igati päri, isegi kui see toob kaasa meie tööjaotusplaani muudatused. Sageli
laekuvad hagi tagamise avaldused pärast tööpäeva lõppu või selle lõpus, mis ei jäta just palju
aega otsustuse tegemiseks. Olukordi, kus hagi tagamine on tundide küsimus, esineb harva,
esialgse õiguskaitse rakendamine aga toimubki küllalt sageli mitu päeva pärast taotluse
esitamist, sest perekonnaasjades lihtsalt ei ole võimalik kõiki osapooli nii kiiresti kätte saada.
2. Kohtunikuabi ja/või vanemkohtujuristi pädevuse laiendamine. Meie kohtus on praegu vaid üks
vanemkohtujurist, kohtunikuabid on hõivatud maksekäsuosakonna tööga. Ilmselt on sama
olukord teistes kohtutes ja seetõttu leiame, et ettepanek mingit märkimisväärset kasu kohtutele
ei too. Pealegi ei ole vanemkohtujuristi nimetus seotud palgaerinevusega, mistõttu on
õigustatud küsimus, kuidas temale pandavat lisatööd finantseerida.
3. Maksekäsu kiirmenetluse muudatused. Esimene ettepanek on teretulnud ja kindlasti vähendab
kohtusse jõudvate asjade arvu. Seega toetame, et kohtusse ei jõua maksekäsuasi enne, kui
hagi on esitatud. Teise ettepaneku osas oleme seisukohal, et rahvusvahelise kohtualluvuse
kontrolli peaks tõepoolest teostama kohus, kuid seda peaks tegema see kohus, kelle alluvuses
Eesti kohtu pädevuse korral asi olema saab. Praeguse ringkonnakohtu praktika järgi peaks kõik
maksekäsuosakonnast tulev läbi vaadatama Pärnu Maakohtu kohtunike poolt, mis on
ebamõistlik ja juba iseenesest topeltkontroll.
4. Lihtmenetluse piirmäärade tõstmine. Selle ettepanekuga oleme nõus, loodame et ka Harju MK
initsiatiivil toimuv lihtmenetluse põhimõtete ülevaatamine aitab selle menetlusliigi juurutamisele
rohkem kaasa.
5. Määruskaebusmenetlus ringkonnakohtusse. See suurendab ringkonnakohtute koormust, v.a
maakohtu kohtunikuabide v vanemkohtujuristide tehtud määrustele esitatud kaebused.
Maakohtutel ei tohiks sellele lahendusele vastuväiteid olla. Kuna maakohtunik ise rahuldab vaid
1% määruskaebustest, ei ole see meile ka suur enda üle kontrolli rakendamise kaotus.
6. Kaja avalduse tähtaegade muutmine. Siinkohal märgin, et muudatus ilmselt olulist kasu
maakohtutele ei too. Kui võlgnikul on pooleli mitmeid täiteasju, võib see lahendi jõustamist (s.t
kontrolli, kas ja kuidas ta otsusest teada sai) isegi keerukamaks teha.
7. Riigilõivu tagastamine kohtu algatusel. Seda muudatust Pärnu Maakohus ei toeta. Peamise
murekohana näeme seda, et enamtasutud või üldse vajaduseta tasutud (keeldutakse
menetlusse võtmisest) riigilõivu tagastamisel avalduseta jätame kõik konkreetse
Aadress: Kuninga 22, Pärnu, 80099; registrikood: 74001883; telefon: 620 0100; e-post:
[email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
arvelduskontoga seotud riskid riigilõivu tasunud isiku kanda. Riigilõivu tasutakse tihti teise isiku
kontolt, samuti võib olla olukord, et konto on arestitud või suletud, kusjuures on/oleks olemas
teine konto, kuhu saaks riigilõivu tagastada, mida kohus aga ei tea. Menetlusosalise enda
huvides on raha tagasi saada ja seega peaks ainult temal olema see initsiatiiv näidata, et ja
kuhu ta seda soovib. Pealegi saab 2 aasta möödumisel selle raha avalduse puudumisel üldse
riigile jätta (TsMS § 150 lg 6). Ettepanekul ei ole kohtu tööd lihtsustavat mõtet.
Lõpetuseks teeme ise ettepaneku kaaluda üht seadusemuudatust. Nimelt on kohtutes järjest enam
eestkoste seadmise ja eestkostja ametiaja pikendamise avaldusi. Võib-olla peaks mõtlema võimalusele,
et teatud asjades (dementsed, nõrgamõistuslikud) saaks eestkostet määrata tähtajatult, hoidmaks
kokku kohtuniku aega kord viie aasta jooksul menetlust läbi viia. Kui on teada, ja viimasel ajal tihti ka
eksperdiarvamuses kirjas, et isikul paranemislootus puudub, siis võiks piisata iga-aastasest eestkostja
aruandest, millele lisandub nt kord viie aasta või isegi pikema aja tagant isiku ärakuulamine kohtuniku
poolt. Kui tervislik seisund muutub paremuse poole, mida võib mõjutada ka ümbritsev keskkond, on
nagunii kohtul kas omal algatusel läbi eestkoste järelevalveametniku ettepaneku või kohalikul
omavalitsusel alati võimalus taotleda eestkostja volituste ülevaatamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Talviste
Pärnu Maakohtu esimees