OTSUS EELNÕU Varbla xx . xx . 20 17 Lautri kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 27.02.2017.a esitas Varbla valla Mereäärse küla Lautri kinnistu (katastritunnus 86301:004:0159, kinnistu registriosa number 2889406) omanik Varbla Vallavolikogule taotluse detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringuala suurus on 0,6 ha ning sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on hoonestamata kinnistule alla 60 m 2 suuruse suvila, auto varjualuse-kuuri ning paadikuuri rajamine. Puurkaevu ja reovee kogumismahuti planeerimine, naaberkinnistule juurdepääsuservituudi määramine ja maakasutuse sihtotstarbe muutmine. Looduskaitse regulatsioonist tulenevalt jääb kinnistu kogu ulatuses ehituskeeluvööndis se . Ehituskeeluvööndi vähendamise ning maakasutuse sihtotstarbe muutmise vajadusest tulenevalt on tegu üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Lisaks jääb kinnistu Varbla valla üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu kohustusega alale. Kinnistu piirneb Siimu (86301:004:0162), Ranniku (86301:004:0404), Eero (86301:004:0163), Peebu (k86301:004:0403), Ranna (86301:004:0483) ning Pähnapuu (86301:004:0484) kinnistutega ning Läänemerega. Läänest piirneb Varbla laidude looduskaitsealaga, mis hõlmab Natura 2000 Väinamere linnu- ja loodusala (Väinamere hoiuala). Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest (planeerimisseadus § 142 lg 6). Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta küsiti seisukohta Muinsuskaitseametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Veeteede Ametilt, Päästeameti Lääne päästekeskuselt ja Keskkonnaameti Lääne regioonilt. Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus läbi viia eraldi muid täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, ekspertiise vms, siis tuleb need lisada planeeringulahendusse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, p laneerimisseaduse § 124 lg 6, lg 10, § 125 lg 1 p 1, § 128 l g 1 ja lg 5-8 , § 142 lg 1 p 1, p 6 ; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, § 35 lg 3 ja lg 5-7; Varbla Vallavolikogu 11.11.1999 määrus nr 1 „Varbla valla üldplaneering“, Varbla Vallavolikogu 28.04.2005. a määruse nr 8 „Varbla valla ehitusmääruse uue redaktsiooni kehtestamine“ p 5.4, Remo Väin taotluse alusel ning arvestades keskkonnamõju eelhinnangu „Varbla valla Mereäärse küla Lautri kinnistu detailplaneeringuala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ tulemusi, Varbla Vallavolikogu otsustab Algatada Varbla valla Mereäärse küla Lautri kinnistu (katastritunnus 86301:004:0159 ) detailplaneering. Arvestades keskkonnamõju eelhinnangu tulemusi (lisa 1) , jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad Lautri kinnistu detailplaneeringu koostamiseks (lisa 1) . Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Varbla Vallavolikogu. Koostamise korraldaja on Varbla Vallavalitsus . Detailplaneeringu koostamisel peab täitma ül d planeeringu menetlemise nõudeid. Varbla Vallavalitsusel: Korraldada hinnapakkumiste küsimine detailplaneeringu koostaja leidmiseks. Korraldada Lautri kinnistu detailplaneeringu koostamist. Teavitada planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid 30 päeva jooksul planeeringu algatamisest. Teatada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest Varbla valla lehes „Infoleht“ ja ajalehes „Pärnu Postimees“ 30 päeva jooksul peale planeeringu algatamist. Teavitada avalikkust Ametlike Teadaannete ja vallaveebilehe kaudu 14 päeva jooksul peale detailplaneeringu algatamist ja keskkonnamõju algatamata jätmist. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel kella 8.00-1 6.30 V arbla Vallavalitsuse kantseleis ja Varbla valla veebilehe varbla.kovtp.ee vahendusel. Otsust on võimalik vaidlustada vaide esitamisega Varbla Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama või kaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavaks tegemise päevast arvates. Margit Merila Vallavolikogu esimees Lisa 1 V arbla valla M ereäärse küla L autri kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad , 6 lehel. L isa 2 V arbla valla M ereäärse küla L autri kinnistu detailplaneeringuala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang , 10 lehel .
EELNÕU Lisa 2 Varbla Vallavolikogu xx.xx.2017.a otsuse nr xx „Lautri kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde Varbla valla Mereäärse küla Lautri kinnistu detailplaneeringu ala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Varbla valla Mereäärse küla Lautri kinnistu (katastriüksuse number 86301:004:0159, registriosa nr 2889406) omanik on esitanud Varbla Vallavolikogule taotluse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneering soovitakse algatada 0,6 ha suurusele hoonestamata Lautri kinnistule alla 60 m 2 suuru s e suvila, auto varjualune-kuur ning paadikuur i rajamiseks . Lisaks nähakse ette puurkaevu ja reo vee kogumismahuti planeerimine, naaberkinnistule (Peebu) juurdepääsuservituudi määramine . Hetkel toimub Peebu kinnistule (katastrinumber 86301:004:0403) juurdepääs Lautri kinnistu keskelt, kuid antud juurdepääs on Lautri kinnistut liialt koormav. Juurdepääs Peebu kinnistule on võimalik lahendada Lautri kinnistut võimalikult vähesel määral koormavalt. Lautri kinnistule saab ehitusõiguse määrata üksnes detailplaneeringu menetluse käigus, kuna kinnistu asub kogu ulatuses ehituskeeluvööndis . Lisaks asub kinnistu Varbla valla üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu kohustusega alal. Kinnistul asub kaitseala piiranguvöönd, veekogu kallasrada, ranna- või kalda veekaitsevöönd, -ehituskeeluvöönd, -piiranguvöönd ja elektripaigaldise kaitsevöönd (joonis 1) . Joonis 1 . Kitsenduste kaart. Varbla valla üldplaneeringus jääb Norma sadamast (Kadariku sadam) lõunas asuv Lautri kinnistu valgele alale ehk senise maakasutuse säilitavale alale (joonis 2 ). Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve senisest ei muutu ja selle muutmist ei piirata. Idast piirneb kinnistu puhkeasutuste reservmaaga. Detailplaneering muudab kehtivat Varbla valla üldplaneeringut seoses ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamisega ning maakasutuse sihtotstarbe muutmisega maatulundusmaast elamumaaks . 2726055 69849 0 0 Valla üldplaneering sätestab ka olemasoleva loodus- ja elukeskkonnaga arvestamise punkte. Ehitamisel tuleb arvestada loodusliku ümbrusega. Vältida tuleb suuremaid pinnavormide muutmisi juurdepääsu teede rajamisel või hoonete paigutamisel nõlvadele. Maastiku struktuur peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada kogu vaateväljaga. 2675255 1223010 Joonis 2 . Väljavõte Varbla valla üldplaneeringust 0 Joonis 2 . Väljavõte Varbla valla üldplaneeringust Kuna Lautri kinnistu detailplaneeringu puhul on tegemist planeerimisseaduse § 142 järgi üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Hinnang kavandatava tegevuse olulisest keskkonnamõjust kavandatava tegevuse ala ja selle lähiü mbruse keskkonnatingimuste osas Tegevuse ala ja selle lähiümbruse maakasutus Planeeringuala moodustab Varbla valla Mereäärse küla hoonestamata Lautri kinnistu (katastriüksuse number 86301:004:0159, registriosa nr 2889406) ( joonis 3 ). Maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kinnistu pindala 6056 m 2 . Joonis 3 . Lautri kinnistu asukoht (tähistatud punase joonega). Aluskaart Maa-amet Juurdepääs kinnistule toimub munitsipaaltee (Mereäärse tee) ning erateede kaudu. Juurdepääsutee puhul on tegemist ajaloolise külateega, mida maade erastamise käigus ei ole võetud terves ulatuses munitsipaalomandisse. Kinnistu piirneb läänest Läänemerega, põhjaküljest Norma ehk Kadariku sadama-ala Siimu kinnistuga (k.ü 86301:004:0162), ida ja lõunaküljest hoonestatud elamu- ja maatulundusmaadega (Ranniku (k.ü 86301:004:0404), Eero (k.ü 86301:004:0163), Peebu (k.ü 86301:004:0403) ja Ranna (k.ü 86301:004:0483)) ning kahe hoonestamata maatulundusmaaga (Pähnapuu (k.ü 86301:004:0484) ja Mererahu (k.ü 86301:004:0160 ) kinnistutega ). Ehitisregistri s on hoonete esmaseks kasutuseks märgitud Ranniku kinnistul 1996 .a, Eero kinnistul 1995.a ja Ranna kinnistul 1895.a. Peebu kinnistule on hoone kasutusluba väljastatud 1996. aastal. Maa-ameti ajalooliste kaardirakenduse alusel on vaadeldavas piirkonnas hoonestus olemas 1930ndate esimesel poolel (joonis 4 ). Joonis 4 . Eesti topokaart 1:50 000 (1935-1939). Maa-ame t Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime Planeeritav 6056 m 2 suurune Lautri kinnistu koosneb looduslik ust rohumaa st ( 3222 m 2 ) ning muu st maa st ( 2834 m 2 ) . Kinnistu piirneb ja jääb osaliselt Varbla laidude looduskaitsealale (joonis 5 ). Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunkti 66 kohaselt hõlmab kaitseala osa Väinamere linnualast ning tulenevalt lisa 1 punkti 2 alapunktist 517 hõlmab kaitseala osa Väinamere loodusalast, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Kaitseala osas traditsioonilist maastikku ei muudeta. Lautr i kinnistul kaitstavaid liike ei asu . Lähimad kaitsealused liigid (suitsupääsuke, punajalg-tilder, emaputk) asuvad ca 140 m kaugusel lõunas asuval Linda kinnistul (k.ü 86301:004:0122). Joonis 5 . Väljavõte Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardist Keskkonna vastupanuvõime Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest. Valla eesmärk on kasutada valla looduskeskkonda võimalikult säästlikult nii, et see säiliks kasutamis- ja elamisväärsena ka tulevastele põlvedele. Varbla valla üldplaneeringu järgi tuleb mererannikut tema suure rekreatiivse väärtuse tõttu lugeda hinnaliseks looduslikuks ressursiks. Selle stiihiline kasutamine või ülekoormamine võivad kaasa tuua tagajärgi, mille tõttu nende alade väärtus mitte üksnes ei vähene vaid võib muutuda pikaks ajaks kasutuskõlbmatuks. Ranniku järjest intensiivsema kasutamise tingimustes on vallal vaja suunata mere äärsete alade otstarbekat kasutamist nende omapära kahjustamata. Kuna kehtiv Pärnu maakonnaplaneering on aastast 2003 ja ajale jalgu jäänud ning uus Pärnu maakonnaplaneering on koostamisel, siis lähtutakse koostatava maakonnaplaneeringu lahendusest. Koostatava maakonnaplaneeringu alusel jääb kinnistu kaitsmata põhjaveega alale ning Paatsalu-Varbla laidude väärtuslike maastike alale. Hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule tuleb järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega. Planeeringuala jääb Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi maakonna suurele rohevõrgustiku alale (K 8, koridori keskmine läbimõõt 1 km) . Vastavalt Muinsuskaitseameti Kultuurimälestiste riikliku registrile ei asu planeeritaval alal ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilisi väärtusi. Kavandatav paadikuur jääb eskiislahenduse järgi umbes 50 m kaugusele merepiirist, suvila ja auto-varjualune umbes 70 m kaugusele. Lautri kinnistu asub väljakujunenud elamute piirkonnas, kus omakorda koos naabertaludega moodustatakse kompaktne hoonestatud ala , seega toimub looduskeskkonna ja rohevõrgustiku tükeldamine minimaalselt. Planeeritud hoonestuse ümbruses plaanitakse võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust säilitada , rohumaa niitmise sagedust ei plaanita muuta , ega rajada murupinda . Seetõttu olemasolev looduslik keskkonna väljanägemine , rohevõrgustik ja väärtuslik loodus säilitatakse võimalikult maksimaalses ulatuses . Uusi elemente ja maakasutust sobitatakse olemasolevaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning ei rikutaks pöördumatult olemasolevaid väärtusi. Kavandataval sotsiaalmaa sihtotstarbega maa-alal ei teostata tegevusi, millel oleks oluline mõju looduskeskkonnale . Hinnang: detailplaneeringuga kavandatava tegevuse alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas ei kaasne olulist keskkonnamõju. Hinnang kavandatava tegevuse olulisest keskkonnamõjust lähtudes: Tegevuse iseloomust Detailplaneeringuga kavandatud tegevus, suvila, paadikuuri, varjualuse-puukuuri planeerimine, muudab üldplaneeringut maakasutuse sihtotstarbe ning ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Planeeringuga järgitakse üldplaneeringus toodud põhimõtteid ja üldnõudeid elamuehitusele. Tehnoloogiline tase Projekteerimisel lähtutakse ja ehitamisel jälgitakse Eesti Vabariigi standardeid ja juhendeid. Ehitustöid tehes juhindutakse kohaliku omavalitsuse määrustest, otsustest ja heast ehitustavast. Uute hoonete ehitamisel on oluline tagada energiatõhusus. Loodusvarade kasutamine Kavandatud tegevusega säilitatakse ja kasutatakse planeeritaval alal loodusvarasid säästlikult, tagatakse terve elukeskkond. Maastiku omapära säilitatakse maksimaalselt. Planeeringuala reljeef on tasane ja kaldega mere suunas. Kinnistu absoluutkõrgused jäävad 0 m ku ni +2 m vahemikku. H oonestatav ala on planeeritud kinnistu ida ja kaguossa, kus maapinna kõrgus jääb üle 1,5 m merepinnast. Hoonestataval alal tuleb läbi viia osaline kõrghaljastuse (enamasti kadakad) eemaldamine, ülejäänud kinnistu osas keskkonna väljanägemist ei muudeta. Kõrghaljastuse eemaldamist on planeeritud minimaalselt, vaid ehitiste aluse ning vajaliku lähiümbruse alal. Jäätme- ja energiamahukus Soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Pärast ehitiste valmimist tuleb krunt heakorrastada (eemaldada s.h rajamistöödel ülejäänud ehitusmaterjalid ja pinnas). Ehitusel tekkivad jäätmed sorteerida kohapeal ja käidelda nõuetekohaselt. Ehitustegevuse jooksul on keelatud jäätmeid ladustada viisil, mis võimaldaks nende laialikandumise ilmastiku mõjul. Jäätmemajandus tuleb korraldada lähtudes Varbla vallas kehtestatud reeglitele. Lähipiirkonna teised tegevused Varbla valla üldplaneering sätestab, et r anniku järjest intensiivsema kasutamise tingimustes on vallal vaja suunata mere äärsete alade otstarbekat kasutamist nende omapära kahjustamata. Lisaks peab elamuehituses jääma põhiliseks ühepereelamute ehitamine. On oluline, et kogu maakasutus ja valla arengustrateegia harmoneeruksid meid ümbritseva looduskeskkonnaga. Selleks on vajalik igale konkreetsele kohale eelistada just sinna sobivat maakasutuse vormi ja ulatust. Planeeritava ala kontaktalaks on väljakujunenud elamuala, Kadariku sadama-ala ja Varbla laidude looduskaitseala . Kavandatava suvila koos lisahoonetega lisandumine Mereäärse küla väljakujunenud hoonestusalale, kus on olemasolev juurdepääs ja elektrivõrgustik, ei oma olulist kumulatiivset mõju piirkonnale. Lähipiirkonnas on kehtestatud 16.12.2015.a Kiviaia kinnistu (k.ü 86301:004:0250) detailplaneering elamu ning kahe abihoone rajamiseks. 21.09.2016.a kehtestati Kadariku sadama-ala hõlmav detailplaneering, mille alusel plaanitakse rekonstrueerida Kadariku sadam ning püstitada Siimu kinnistule linnuvaatlustorn. Hinnang: detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust lähtudes tegevuse alal ja lähiümbruses ei kaasne olulist keskkonnamõju. Hinnang kavandatava tegevuse olulisest keskkonnamõjust kavandatava tegevusega kaasnevate tagajärgede osas Vee, pinnase ja õhu saastatus Koostatava Pärnu maakonnaplaneeringu alusel jääb kinnistu kaitsmata põhjaveega alale. Suvila veega varustamine on võimalik Kadariku sadamasse planeeritud puurkaevu või planeeringualale võimaliku rajatava puurkaevu baasil. Reoveekanalisatsioon maa-alal planeeritakse lahenda da lokaalselt kogumismahuti abil. Kavandatava tegevusega vee, pin nase ja õhu saastamist ei toimu. Jäätmeteke Jäätmemajandus on korraldatakse vastavalt Varbla vallas kehtestatud reeglitele. Ehitusaegseid jäätmeid tuleb koguda eraldi ning toimetada sorteerimisjaama selleks, et need ei tekitaks reostust. Müra Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb tavapärane ehitusaegne müra. Olemasoleval alal ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Eelpool mainitud tegevus ei ole oluline ja pidev mürahäiring ning seetõttu ei vaja mürahinnangu koostamist. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega müra osas lisanduvat olulist keskkonnamõju ei ole. Vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas detailplaneeringu alal ei kaasne planeeritava tegevusega olulist keskkonnamõju. Ei kaasne ka kumulatiivset ega piiriülest mõju Hinnang: detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomu arvestades antud alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas ei kaasne olulist keskkonnamõju. Hinnang kavandatava tegevuse olulisest keskkonnamõjust kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkuse osas Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei ole ette näha eeldatavat avariiolukordade teket, kui jälgitakse loodusvarade kasutamisel ja ehitustöödel keskkonnaalaseid ohutusnõudeid ning kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Avariiolukorra tekkimisel tuleb tööd koheselt peatada ja asuda tekkinud avarii tagajärgi likvideerima. Ehitustegevuse järgselt võib, kuid on ebatõenäoline, ette tulla väikeses mahus pinnase või vee reostust, mis tekib näiteks kütuse tankimisel. Hinnang: detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise korral antud alal ja lähiümbruses ei kaasne olulist keskkonnamõju. Hinnang kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Lautri kinnistu piirneb läänest Varbla laidude looduskaitsealaga, mis hõlmab Natura 2000 Väinamere linnu- ja loodusala (Väinamere hoiuala). Natura eelhindamine Vastavalt EL direktiivile 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ning sellest tulenevalt Looduskaitseseaduse ja Pärnu maakonnas hoiualade loomise määruse järgi tuleb plaanide ja projektide puhul, millel võib eeldatavalt olla oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, läbi viia nende kohane Natura hindamine, mis on osa keskkonnamõju hindamise protsessist. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Keskkonnaregistri andmetel ei ole märgitud planeeringualale eelnimetatud liikide kasvukohti ja elupaiku. Väinamere hoiuala kaitstatava liigi punajalg-tilderi elupaik on registreeritud ca 140 m kaugusel Linda kinnistul. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatavad hooned, nendest lähtuv häiring ja mõju, mis hoonete rajamisega kaasneb, on kirjeldatud käesoleva eelhinnangu punktis 6. Tegemist on ühe pere otstarbeks planeeritava suvilaga, mille mõju Natura 2000 alale on minimaalne. Maapinna niiskusrežiimi ei planeerita muuta. Vajadusel tõstetakse vaid hoonete alust pinda. Alal ei ole käsil teisi Natura ala oluliselt mõjutada võivaid projekte või muid prognoositavaid oluliste mõjudega kavasid. Hinnang: detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavat mõju Natura 2000 võrgustiku alale või muule kaitstavale loodusobjektile. Kavandatud tegevusega tõenäoliselt kaasnev mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ning mõju ilmnemise tõenäosus Rajamise aegne mõju Kavandatava tegevuse mõju maksimaalseks ruumiliseks ulatuseks on planeeringuala hoonestusalad. Mõju algab ehitustegevuse alustamisega ja lõpeb peale tegevuse lõpetamist (ühekordne pöörduv mõju). Tegevus toimub eeldatavasti peamiselt päevasel ajal argipäevadel. Võimalik on ka tööde teostamine puhkepäevadel. Piiriülest mõju detailplaneeringuga ei kaasne. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Naaberkinnistul asuvas Kadariku sadamas ei ole ehitustöödega alustatud, kuid on võimalik, et Lautri kinnistu ning Kadariku sadama ehitustööd ajaliselt kattuvad. Sel juhul ehitustööde ajal tekkiv müra kumuleerub, kuid tegemist ei ole püsiva häiringuga. Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: tavaprotsessides esinevad mõjud ja avariiolukordades ilmneda võivad mõjud. Tavaprotsessides avalduvad mõjud, mis kaasnevad ehitustegevuseg a, on näiteks jäätmeteke, müra, ajutised häiringud sotsiaalsele keskkonnale jne. Ükski tavaprotsessidega kaasnevatest mõjudest ei ole oluline. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Õigete töövõtete ja tehniliselt korras tehnika kasutamisel on nende esinemise tõenäosus väike. Kasutamise aegne mõju Planeeringuga kavandatavate hoonete rajamise tagajärjel ei ole ette näha transpordivoogude suurenemist, kuna kinnistu on juba kasutusel. Kinnistul asub teisaldatav haagissuvila, mis on suvel kasutusel. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Hinnang: Negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning ajutised. Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavaid vajalikke meetmeid ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivsed mõjusid naaberkinnistutele ning minimeerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mistõttu KSH algatamine ei ole vajalik. Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35. Detailplaneeringu alal kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta koostatud eelhinnangu ja Natura 2000 eelhinnangu alusel detailplaneeringu ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, tegevuse iseloomust ja sellega kaasnevatest tagajärgedest lähtudes mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju ei saa pidada oluliseks. Kokkuvõte, sh kuidas on arvestatud ametiasutuste seisukohtadega Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadeti seisukoha kujundamiseks Muinsuskaitseameti le, Politsei- ja Piirivalveametile, V eeteede Ameti le, P äästeameti Lääne päästekeskusele ja Keskkonnaameti Lääne regioonile . …. Koostas: Anna Palusalu Varbla Vallavalitsuse arengu- ja keskkonnanõunik 27 .03.2017
Tere,
Edastan Teile Varbla valla Mereäärse küla Lautri kinnistu detailplaneeringu algatamisotsuse koos lisadega
(lähtetingimused ja KSH eelhinnang) seisukoha ja arvamuse avaldamiseks.
Lugupidamisega
Anna Palusalu
Varbla Vallavalitsuse arengu- ja keskkonnanõunik
[email protected]
449 6496