Pöördumine

Meie 28.02.2017 nr 1.10-13/17-0251/17-1676 Tere Edastan päringu ja palun arvamust riigi huvi sisustamisel. Palun tagasisidet hiljemalt 24. märtsiks k.a. Lugupidamisega Heli Just Üldosakond riigivara valdkonna juht 6256 346 -864235 -144145 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11 15072 TALLINN 23.02.17 nr 16-7/ 16-0695-032 Pöördumine Au statud Merike Saks Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) pöördub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses samale kohale kahe hoonestusloa taotlusega, mille kohaselt soovitakse Tallinna lahte paigaldada skulptuurid. Asjaolud Kalevipoja Kojutulek MTÜ esitas TJA- le 18.04.2016 hoonestusloa taotluse, mille kohaselt on taotlejal kavas rajada Tallinna lahte Kalevipoja monumentaalskulptuur. Skulptuur soovitakse rajada 900 m 2 suurusele betoonist alusele ning kuju kõrguseks on planeeritud 23,6 m. Lisaks alusele ning skulptuurile on kavas paigaldada aluse ümbrusesse umbes 3900 m 2 suurusele alale jäätõkked. Taotluse kohaselt on ette nähtud, et skulptuur on valgustatud, mille tarbeks rajatakse elektrikaabel maismaalt skulptuurini ehitusaluse pindalaga 10 m 2 . Lähtuvalt veeseaduse (edaspidi VeeS ) § 22 5 lõikest 1 on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. VeeS § 22 7 ja § 22 9 kohaselt otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja loa andmise TJA. VeeS § 5 lõike 2 kohaselt kuuluvad avalikud veekogud riigile ega ole tsiviilkäibes. Seega on hoonestusloa puhul tegemist isiku õigusega püstitada riigi maale ehitisi. Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamiseks peab TJA vastavalt veeseaduse regulatsioonile küsima enne otsuse tegemist seisukohti asjaomastelt asutustelt. Seoses Kalevipoja Kojutulek MTÜ hoonestusloa taotlusega küsis TJA 06.05.2016 seisukohti Keskkonnaametilt, Keskkonnaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Veeteede Ametilt, Muinsuskaitseametilt ja Tallinna linnalt. Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Veeteede Amet ja Tallinna linn avaldasid seisukohti lähtuvalt oma pädevuse piiridest ning nõustusid hoonestusloa menetluse algatamisega. Kultuuriministeerium vastas 07.06.2016 kirjaga nr 10-8/8-2, et soovitab hoonestusloa menetluse algatamata jätta põhjendades oma seisukohta asjaoluga, et Kultuuriministeeriumi hinnangul oleks ehitustegevusel Tallinna lahes otsene mõju 18. sajandist pärinevale merepatarei tsitadellile (kultuurimälestis reg nr 22268, kaitse alla võetud kultuuriministri 24.03.1999 määrusega nr 13 "Kultuurimälestiseks tunnistamine"). Samuti jääks kõnealuse asukoha lähedusse nii kaitsealuseid kui ka arvel olevaid laevavrakke. Kultuuriministeeriumi hinnangul tuleks enne hoonestusloa menetluse algatamist uuesti hinnata kavandatava objekti keskkonnamõju ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ning vaatekoridorite aspektist. Oma vastuseisu hoonestusloa menetluse algatamisele avaldas ka Muinsuskaitseamet põhjendades seisukohta asjaoluga, et skulptuuri kavandatav asukoht jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ja looks uue visuaalse dominandi Tallinna vanalinna nö kilukarbivaate ette Pirita teel. Samas viitas Muinsuskaitseamet asjaolule, et kui hoonestusloa menetlus siiski algatatakse tuleb hinnata ka keskkonnamõjusid ning mõju kultuuripärandile. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused on sätestatud VeeS §-s 22 8 ning selle kohaselt saab hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda järgmistel juhtudel: 1) kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. 2) taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võimalik anda teist hoonestusluba; 3) taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud; 4) kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering. Kuna asjaomaste asutuste seisukohtadest ei selgunud, et esineks VeeS § 22 8 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluseid, otsustas TJA menetlusega jätkata ning avaldas VeeS § 22 7 lõike 3 alusel teate hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes ja TJA kodulehel. Vastavalt VeeS § 22 7 lõikele 4 on teate avaldamisest 20 päeva jooksul huvitatud isikutel võimalik taotlusega tutvuda ning esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama ala kohta. Teate avaldamisest 20 päeva jooksul avaldasid oma vastuseisu Kalevipoja monumentaalskulptuuri hoonestusloa menetluse algatamiseks Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Kunsti- ja arhitektuurivaldkonna organisatsioonide ning eri loomevaldkondade eksperdid ja Eesti Kunstiakadeemia. Kõik arvamuse avaldajad leiavad, et Kalevipoja skulptuur ei anna lisaväärtust praeguseks väljakujunenud rannavaatele ja rikub Tallinna vanalinna legendaarselt olulise silueti vaadeldavust. Tallinna lahe ja Pirita tee äärse mereala puhul on tegemist silmatorkava asukohaga avalikus ruumis, kus hoonestusõiguse seadmise aluseks peaks olema selge avalik vajadus, mille üle tuleks otsustada avalikkust ja oma ala eksperte kaasates. 26.07.2016 esitas kooskõlas VeeS § 22 7 lõikega 4 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (edaspidi EKKM) omapoolse hoonestusloa taotluse, millega taotleb hoonestusluba Tallinna lahte paigaldatavale 25 m 2 suurusele skulptuurile „Betooni valatud merelaine“. TJA tuvastas, et Kalevipoja monumentaalskulptuuri ja betooni valatud merelaine taotletavad hoonestusalad kattuvad, mis tähendab, et tegemist on konku reerivate taotlustega VeeS § 22 7 lõike 5 mõistes. TJA küsis VeeS § 22 7 lõike 2 kohast seisukohta EKKM hoonestusloa taotlusele Veeteede Ametilt, Keskkonnaministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Muinsuskaitseametilt, Kultuuriministeeriumilt ja Tallinna linnalt. Veeteede Amet, Keskkonnaministeerium, Tallinna linn ja Keskkonnaamet ei olnud ka EKKM-i hoonestusloa menetluse algatamise vastu ega leidnud, et skulptuuridel võiks olla oluliselt erinev mõju keskkonnale. Muinsuskaitseamet leidis sarnaselt Kalevipoja skulptuurile, et ka betooni valatud merelainel võib olla mõju kultuuripärandile, mistõttu tuleb enne hoonestusloa andmist hinnata keskkonnamõju kultuuripärandile ning määrata allveearheoloogilised uuringud hoonestusalal ning selle mõjualal ja algatada keskkonnamõju hindamine. Ka Kultuuriministeerium leidis, et kuigi otsest alust hoonestusloa andmisest keeldumiseks ei ole, vajab esitatud projekt siiski täiendavat analüüsi, sest skulptuuri rajamine võib mõjutada veealuseid kultuurimälestisi. Hoonestusloa menetluse eelduseks peaks kindlasti olema pädev keskkonnamõju hindamine, sest mõju veealusele pärandile ei ole taotluses hinnatud. Samas on Kultuuriministeerium seisukohal, et esialgsel hinnangul puudub skulptuuril negatiivne mõju Tallinna vanalinna kui rahvusvahelise tähtsusega kultuurimälestise kaitsevööndile vaadeldavuse seisukohast. Olgugi, et betooni valatud merelainel on esialgsel hinnangul väiksem mõju keskkonnale ja kultuuripärandile, tuleb avalikku ruumi rajatava esteetilise objekti puhul analüüsida ka laiemalt teose semantilist tähendust, võimalikke tõlgendusvõimalusi ja sellest tulenevalt monumendi sisulist sobivust avalikku ruumi. Kultuuriministeerium on seisukohal, et eelnev eeldaks ekspertide kaasamist näiteks avaliku konkursi vormis, nagu on kunstiteoste tellimisel heaks tavaks. Järeldused Kokkuvõtvalt on TJA- le esitatud kaks hoonestusloa taotlust, millega soovitakse Tallinna lahte paigaldada/rajada kunstiteos. Vastavalt VeeS § 22 7 lõikele 5 kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu ala kohta esitatud mitu hoonestusloa taotlust, mille puhul puuduvad hoonestusloa andmisest keeldumise alused, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis kõige enam vastab Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule. Hoonestusloa andmisest keeldutakse juhul kui: 1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks; 2) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus mõne kehtiva hoonestusloaga; 3) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga; 4) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; 5) esineb oluline negatiivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; 6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist; 7) hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele; 8) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemustele tuginevalt vaja muuta ning taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui taotleja puhul esineb kahtlus, et ta võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut. Kummagi hoonestusloa taotluse puhul ei esine hoonestusloa andmisest keeldumise aluseid. Hoonestusloa menetluse algatamata jätmine oleks antud juhul võimalik ilmselge võimatuse või riigi eriplaneeringu koostamise kohustuse tõttu. Kuna kõnealuste hoonestusloa taotluste puhul soovib taotleja rajada avalikku veekogusse kunstiteost, siis oleme seisukohal, et TJA pädevuses ei ole hinnata nende teoste kunstilist väärtust ja piirkonda sobivust. Leiame, et TJA ei saa jätta hoonestusloa menetlust algatamata ilmselge võimatuse punkti alusel ning põhjendada otsust asjaoluga, et teosel puudub piisav kunstiline väärtus või hinnata, et kunstiteose semantiline tähendus ja tõlgendus ei ole piirkonda sobivad. Kalevipoja monumentaalskulptuuri hoonestusloa taotluse menetluse käigus on selgunud, et skulptuuri vastu on väga suur avalik huvi. Samuti on Tallinna lahe puhul tegemist mitte ainult avaliku veekoguga veeseaduse mõistes, vaid Tallinna laht on visuaalselt linnale avatud Miidurannast kuni Paljassaare tipuni. Tallinna lahe puhul on tegemist olulise avaliku huviga ruumiga ning selle planeerimisel peab riik saama kaasa rääkida ning otsustada , milliseid ehitisi sinna planeerida tohib. Leiame, et riik saab Tallinna lahe kujundamisel kaasa rääkida läbi avatud planeerimismenetluse, mis tagaks kõikide huvide tasakaalustatud arvestamise. Käesoleva hetkeni ei ole Tallinna lahte planeeritud, samuti ei ole algatatud üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu menetlust, mille eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis. Arvestades, et Tallinna lahte monumentaalskulptuuri püstitamine on pälvinud suure avaliku huvi, siis oleks mõistlikum algatada selle kavandamiseks riigi eriplaneering. TJA- le teadaolevalt on algatatud eelnõu tasemel merealade planeeringu koostamine, millest saab järeldada, et riik siiski soovib määrata, kus ja millist tegevust võib/saab tulevikus ellu viia. Planeerimismenetluse käigus saab avatud menetluse tingimustes läbi analüüsida kõik kaalumist vajavad asjaolud ja planeeringulahenduses anda suunised, milliseid tegevusi riiklikult ühel või teisel merealal ette nähakse. Lähtuvalt eelnevast teeb TJA Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ile ettepaneku selgitada välja riigi huvi Tallinna lahe planeerimisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Krupp p eadirektor i asetäitja Liis Piper 667 2004 [email protected]