KMH programmile seisukoha küsimine

-864235 -144145 0 0 Vastavalt nimekirjale Meie 20.02.17 nr 16-7/16-1489-017 KMH programmile seisukoha küsimine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 22 6 -22 16 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. Energiasalv Pakri OÜ esitas 28.09.16 Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TJA) hoonestusloa taotluse, mille kohaselt kavandatakse Paldiski linna 500 MW võimsusega pump-hüdroakumulatsioonijaama (edaspidi PHAJ), mis koosneks maismaal graniidikihis umbes 500 m sügavusel asuvast maa-alusest reservuaarist, seda merega ühendavast põhišahtist ning maismaal paiknevast juhtimiskeskusest. Tulenevalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 104 lg 3 punktist 4 on PHAJ veehaarde puhul tegemist kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisega, mille rajamiseks tuleb vastavalt EhS § 108 lõikele 2 taotleda VeeS § 22 5 sätestatud hoonestusluba. TJA algatas 27.01.17 otsusega nr 1-10/17-031 hoonestusloa menetluse ning tulenevalt asjaolust, et taotluses märgitud hoonestusalal ei ole varem keskkonnamõjusid veel hinnatud, tuli TJA-l algatada keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) KeHJS § 6 lg 1 punktide 17 1 ja 19 alusel. Kuna PHAJ hõlmab endas nii avalikus veekogus asuvaid ehitisi kui ka mais maaehitisi, siis tuli Paldiski L innavalitsusel algatada maismaa ehitiste planeerimiseks detailplaneering. Paldiski Linnavalitsus algatas detailplaneeringu Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutel (osaliselt) ning lähialal 18.11.2016 korraldusega nr 453 ja koos sellega keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamise. Kogu PHAJ rajamise eelduseks on järgmiste lubade/dokumentide olemasolu, mille menetlejateks ja otsustajateks on erinevad ametkonnad: Hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja (sellele järgneb ehitusloa taotlemine) – mereveehaarde ehitamiseks on vajalik kuni 12 ha põhjapindalaga kunstsaare rajamine. Otsustajaks Tehnilise Järel e valve Amet; detailplaneering maismaal ehituse võimaldamiseks. Otsustajaks on kohalik omavalitsus Vee erikasutusluba tahkete ainete uputamiseks merepõhja. Otsustaja Keskkonnaministeerium / Keskkonnaamet; Vee erikasutusluba vee võtmiseks ja tagasisuunamiseks (veevõtt merest ja tagasisuunamine merre). Otsustaja Keskkonnaministeerium / Keskkonnaamet. Vastaval t PHAJ detailplaneeringu KSH algatamise otsusele tuleb KSH käigus anda hinnang kavandatava PHAJ maismaaehitiste ja –rajatiste, merre rajatavate objektide ja veehaarde keskkonnamõjude kohta. TJA algatatud KMH käigus tuleb välja selgitada PHAJ rajamise ja ekspluatatsiooniga kaasnev võimalik keskkonnamõju ning hinnata merre rajatavate o bjektide (kunstsaar, veehaare) ning maa-aluste rajatiste (aluskorda rajatav veereservuaar, šahtid ja muud rajatised) võimalikku keskkonnamõju. Seega on algatatud KSH ja KMH puhul tegemist sisuliselt ühe menetlusega. Kuivõrd PHAJ puhul on tegemist ühe tervikliku kompleksiga, siis tuleb menetlus t e eesmärgipärasust ja efektiivsust silmas pidades nii Paldiski Linnavalitsuse algatatud KSH kui ka TJA algatatud KMH viia läbi terviklikult ja protsesse ühildades. Nii on tagatud, et kõik olulised keskkonnamõjud saavad hinnatud ning otsustajatel (ka edaspidistes menetlustes) , asutustel ja avalikkusel on kogu projektist terviklik ülevaade. Lähtuvalt eelnevast anname teada, et püüame PHAJ KMH ja KSH menetlused läbi viia paralleelselt n ing avalikud arutelud viia läbi üheaegselt , et kõigi huvitatud osapoolteni jõuaks terviklik info kogu PHAJ projektist ja sellega kaasnevatest mõjudest ning samuti oleks huvitatud osapooltel anda vahetult tagasisidet nii arendajale kui otsustajatele. Vastavalt KeHJS § 15 1 lõikele 1 peab otsustaja enne keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi. Energiasalv P a kri OÜ esitas 07.02.17 TJA-le keskkonnamõju hindamise programmi, mille on koostanud Hendrikson &amp; Ko OÜ (töö nr 2728/16). Vastavalt KeHJS § 15 1 lõikele 2 kontrollib otsustaja 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi vastavust sama seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Lähtudes KeHJS § 15 1 lõikest 2 edastame Teile PHAJ keskkonnamõju hindamise programmi seisukoha esitamiseks. Ootame Teie seisukohta 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates, sealhulgas hinnangut programmi asjakoha suse ja piisavuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahto Tuuling n õunik L isa 1: PHAJ keskkonnamõju hindamise programm Lisa 2: Adressaatide nimekiri Liis Piper 667 2004 [email protected] Versioon 07.02.2017 /// TÖÖ NR 2728/16 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise programm seisukohtade küsimiseks Töö nr 2728/16 Tartu-Tallinn 2017 Riin Kutsar KMH juhtekspert (litsents KMH 0131) SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 2 KASUTATAVAD LÜHENDID JA TERMINID ....................................................................... 3 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ............................................. 6 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE NING SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ............................................................................................. 10 2.1.1. Tehnoloogia kirjeldus .................................................................................. 12 3. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA ........... 16 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................... 18 4.1. Asustus ....................................................................................................... 18 4.2. Maakasutus ................................................................................................. 18 4.3. Klimaatilised tingimused .............................................................................. 18 4.4. Geoloogia ja hüdrogeoloogia ....................................................................... 19 4.4.1. Kvaternaari setted ...................................................................................... 20 4.4.2. Aluspõhi ..................................................................................................... 20 4.5. Põhja- ja pinnavesi ...................................................................................... 23 4.6. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura alad .................................................... 24 4.7. Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine ......................................... 30 4.7.1. Merepõhja elustik ja elupaigad .................................................................... 30 4.8. Kultuurimälestised ....................................................................................... 34 4.9. Merenavigatsiooni kitsendused .................................................................... 37 4.10. Muud keskkonnatingimused ...................................................................... 37 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ................................................................... 38 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD ................................................................................................. 41 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA .................................... 44 8. ANDMED KMH OTSUSTAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA ........................................................................................................................... 46 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA ........................................................................................................... 48 Lisad ..................................................................................................................... 50  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 3 keskkonnamõju hindamise programm KASUTATAVAD LÜHENDID JA TERMINID Lühend Tähendus Cm Kambrium DP detailplaneering HAJ hüdroakumulatsioonijaam KeHJS Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja juhtimissüsteemi seadus KMH Keskkonnamõju hindamine KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine O Ordoviitsium PHAJ pump-hüdroakumulatsioonijaam PlanS Planeerimisseadus Q Kvaternaar S Silur TJA Tehnilise Järelevalve Amet ÜP üldplaneering V Vend Nimetuste/terminite kasutus1 Eesti PHAJ = Paldiski PHAJ = Pakri PHAJ kunstsaar = tehissaar 1 Läbi erinevate menetluste on kasutusel mitmed nimetused/terminid. Siinkohal on toodud Boldis Arendaja nägemus nimetusest/terminist ning lisaks samatähenduslikud kasutusel olevad nimetused/terminid.  4 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm SISSEJUHATUS Energiasalv Pakri OÜ kavandab Paldiski linna rajada PHAJ. See koosneb maa-alusest, graniidikihis asuvast reservuaarist (sügavuses orienteeruvalt 500 m), seda maapinnaga ja mereveehaardega ühendavatest šahtidest ning maismaal paiknevatest muudest objektidest (juhtimiskeskus, alajaam jms). Jaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises : elektrienergiat tarbitakse, kui vett pumbatakse alumisest reservuaarist ülemisse , ehk kui elektrisüsteemis on tootmisvõimsuse ülejääk või elektrihind on odav ning elektrienergiat toodetakse ehk vett lastakse ülemisest reservuaarist läbi turbiinide alumisse reservuaari, kui süsteemis on elektritootmisvõimsuse puudujääk või elektrihind on kõrge. Šahti allosas paiknevas turbiinisaalis paiknevad elektriturbii nid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile elektrit toodavad (vee liikumisel merest reservuaari) või pumpavad vett reservuaarist üles tagasi merre. Jaama maismaal asuv teenindav kompleks kavandatakse kinnistutele Pallase piirkond 16 ja osaliselt Pallase piirkond 18. Maismaa osa kavandamiseks on algatatud Paldiski linnavalitsuse poolt 18. novembri 2016. aasta korraldusega nr 453 Paldiski hüdroakumulatsioonijaama detailplaneering (edaspidi lühendatud: PHAJ DP). PHAJ rajamine on üheks soodsamaks ja traditsioonilisemaks lahenduseks mittejuhitava võimsusega (st otseselt energiaallika intensiivsusest sõltuvate) elektrijaamade poolt toodetud elektrienergia pikaajaliseks ja suuremahuliseks salvestamiseks. PHAJ on energiabilansis elektrienergia tarbija, PHAJ ehitamise tehniline eesmärk seisneb elektrienergia tootmise ja tarbimise omavahelises ajalises optimeerimises elektrisüsteemis (nt Eesti elektrisüsteem). PHAJ-l on väga kiire võimsuse reguleerimisvõimekus ja suut likkus teiste, mittejuhitavate, elektritootjate ebaühtlast elektritootmist (nt tuulepargid, mille tootlikkus sõltub tuulest) ja aeglast reguleeritavust (nt soojuselektrijaamad ja tuumajaamad) kompenseerida. Selle omaduse tõttu täidavad PHAJ-d lisaks elektriturul osalemisele tihti ka avariireservi, reguleerimisenergia tootja ning sageduse hoidmisega seotud ülesandeid elektrisüsteemides. Euroopa elektrisüsteemis, milles on järjest rohkem mittejuhitava võimsusega elektritootmisüksusi, on suuremahuliste ja pika ajaliste energiasalvestite olemasolu energia varustuskindluse seisukohast kasvavalt oluline. Ka Eestis on suuremahulise salvestusvõimaluse olemasolu oluliseks eelduseks taastuvatest energiaallikatest energiatootmise laialdasemaks kasutuselevõtuks. PHAJ raj amine aitab kaasa Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimisele ülejäänud Euroopa elektrisüsteemiga. Lisaks elektrienergia suuremahulisele ja pikaajalisele salvestamisele seisneb PHAJ eelis võimaluses süsteemi koormust kiirelt muuta tulenevalt nõudlusest või elektri ööpäevasest hinnakõikumisest. Jaama nimivõimsus on 500 MW ja selle kasutegur on >80%, st et summaarselt on PHAJ elektrisüsteemis elektritarbija, kuna energia muundamiseks tehakse tööd ja hiljem hüdroenergiana kätte saadav elektrienergia on kadude tõttu väiksem. PHAJ rajamise idee tugineb Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud dokumendile “Eesti Elektrimajanduse Arengukava aastani 2018”, mille baasstsenaarium näeb ette Eestisse avariireservjaamade, tuuleparke tasakaalustavate jaamade ning tipukoorm use reservjaamade ehitamist. PHAJ rajamist tingib samuti hetkel Eestis puuduv kiire võimalus elektritootmist alla reguleerida. Oluline on märkida, et PHAJ rajamise vajadus Eestisse on lisatud ka Euroopa Liidu ühishuvi projektide nimekirja (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 347/2013, Baltic Energy Market Integration Plan, project 4.6. PCI hydro -pumped storage in Estonia).  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 5 keskkonnamõju hindamise programm Arendaja 28.09.2016 esitatud taotluse alusel TJA algatas oma 27.01.201. a. otsusega nr 1- 10/17-031 KMH Paldiski lahte rajatava PHAJ kunstsaare ja veehaarde raamise keskkonnamõjude väljaselgitamiseks. Vastavalt KMH algatamisotsusele hinnatakse KMH käigus kogu PHAJ rajamise ja ekspluatatsiooniga kaasneva t võimalikku keskkonnamõju avaldumist. KMH käigus hinnatakse merre rajatavate objektide (kunstsaar, veehaare), maismaale rajatava teeninduskompleksi ning maa-aluste rajatiste (aluskorda rajatav veereservuaar, šahtid ja muud rajatised) võimalikku keskkonnamõju. PHAJ rajamise eelduseks on järgmiste lubade/dokumentide olemasolu , mille menetlejateks ja otsustajateks on erinevad ametkonnad:  Hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja (sellele järgneb ehitusloa taotlemine) – mereveehaarde ehitamiseks on vajalik kuni 12 ha põhjapindalaga kunstsaare rajamine. Otsustajaks Tehnilise Järelvalve Amet;  DP maismaal ehituse võimaldamiseks. Algatatud Paldiski linnavalitsuse 18. novembri 2016. aasta korraldusega nr 453. Koos DP’ga algatati KSH. Otsustajaks on kohalik omavalitsus  Vee erikasutusluba tahkete ainete uputamiseks merepõhja. Otsustaja Keskkonnaministeerium / Keskkonnaamet;  Vee erikasutusluba vee võtmiseks ja tagasisuunamiseks (veevõtt merest ja tagasisuunamine merre). Otsustaja Keskkonnaministeerium / Keskkonnaamet. Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamis otsusest lähtuvalt (TJA 27.01.2017 a. nr 1-10/17- 031), keskendub käesolev KMH Paldiski lahte rajatava kunstsaare ja veehaarderajatise, aga ka maa-aluste rajatiste keskkonnamõju hindamisel e, PJAH maapeale teenindava kompleksi keskkonnamõjusid hinnatakse põhjalikumalt Paldiski linnavalitsuse 18. novembri 2016. aasta korraldusega nr 453 algatatud Pallase piirkond 16 ja 18 maaüksuste DP KSH käigus. Tulenevalt KeHJS § 3 1 on KMH eesmärk: anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Käesoleva KMH programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse PHAJ KMH aruanne.  6 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Keskkonnamõju hindamine koostatakse Paldiski linna ja Paldiski lahte planeeritava PHAJ ehitiste ja rajatiste keskkonnamõju väljaselgitamiseks . Paldiski linna kavandatakse PHAJ-d, mille peamisteks komponentideks on graniidikihis asuv maa-alune reservuaar (sügavuses orienteeruvalt 500 m), seda maapinnaga/merega ühendavad šahtid (juurdepääsušaht, reservuaari ventilatsioonišaht, kaablišaht), Paldiski lahes olev veehaarderajatis ja kunstsaar , pealevoolukanal ning maismaal paiknevad muud objektid (juhtimiskeskus, alajaam jms). Pealevoolukanali allosas paiknevas vastavas turbiinisaalis paiknevad elektriturbiinid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad elektrit (vee liikumisel alla merest reservuaari) või pumpavad vette reservuaarist üles tagasi merre. Jaama maismaa osa asub kinnistutel Pallase 16 ja 18 (joonis 1.1 – 1.3). Jaama võimsuseks on kavandatud orienteeruvalt 500 MW . Alternatiivse variandi puhul paikneb jaama maismaa osa kunstsaarel (mis on vastavalt sellevõrra suurem) koos veehaarde rajatistega. PHAJ tarbib teatud perioodi jooksul (nt 1 kuu) summaarselt rohkem elektrit kui ta toodab (planeeritav kasutegur on >80%), kuid jaam on eelkõige vajalik elektri tootmise ja tarbimise ajaliseks optimeerimiseks terviklikus elektrisüsteemis (nt Eesti ja regionaalne rahvusvaheline tasand). Nimelt on PHAJ-l väga kiire võimsuse reguleerimisvõimekus ja suutlikus teiste elektritootjate ebaühtlust (nt tuulepargid mille tootlikkus sõltub tuulest) ja aegl ast reguleeritavust (nt soojuselektrijaamad ja tuumajaamad) kompenseerida. Hoonestusloa taotluse kohaselt on PHAJ veehaarde asukoht keskkonnakaalutlustel kavandatud selliselt, et see paikneks väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala ning veevõtusügavus oleks üle 30 meetri. Arvesse on võetud Paldiski lahe tihedat laevaliiklust ning kunstsaare ja veehaarde asukoht on plane eritud välja poole ankrualasid ja muid laevade navigatsiooniks olulisi alasid. Käesolevaks ajaks on koostatud Paldiski lahte planeeritava PHAJ veehaarde eskiisprojekt (Merin OÜ, august 2016), milles esitatud andmetest (mõõtmetest) on käesolevas KMH programmis lähtutud. KMH aruande kokkupaneku ajaks võivad olla veehaarde lahenduse detailid täpsustunud.  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 7 keskkonnamõju hindamise programm Joonis 1.1 Eesti PHAJ ja veehaarderajatise asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2016  8 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm Joonis 1.2 PHAJ situatsiooniskeem põhialternatiivi rakendumisel. 1. vaade  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 9 keskkonnamõju hindamise programm Joonis 1.3 PHAJ situatsiooniskeem põhialternatiivi rakendumisel. 2. vaade  10 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine programm 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE NING SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS Käesoleva KMH raames käsitletakse kavandatava tegevusena ehk põhialternatiivina Energiasalv Pakri OÜ poolt PHAJ rajamist Paldiski linna ja lahe alale. Varasemate tööde käigus on kaalutud erinevaid asukoha alternatiive (sh hinnatud PHAJ rajamise võimalikkust ja keskkonnamõjusid Muuga sadama piirkonnas) Eesti PHAJ rajamiseks, kuid mitmetest olulistest teguritest (kristalse aluskorra suhteline lähedus maapinnale, piisav meresügavus, sadama ja raudtee olemasolu ja olemasolev energeetikataristu) sõltuvalt on tänaseks jaama rajamiseks sobivaimaks peetud just Paldi ski linna ja Paldiski lahe ala. Seetõttu ei käsitleta käesoleva K MH raames täiendavaid asukohaalternatiive. Käesolevas KMH protsessis käsitletakse alternatiividena järgmisi reaalseid alternatiive: Alternatiiv 1. Paldiski linna ja Paldiski lahe territooriumile rajatakse PHAJ võimsusega 500 MW . Jaama tarbeks rajatakse Paldiski lahte 2,6 ha suurune kunstsaar (saare tasapinnalise osa mõõtmed on 129 x 202 m), ja veehaarderajatis (joonis 2.1). Maa alla, ca 500 m sügavusele graniidi sisse rajatakse veehoidlad, veehaarde pealevoolukanal, turbiinisaal, sissepääsušaht, ventilatsiooni- ja kaablišahtid ning juurdepääsutunnelid (joonised 1.1 – 1.3). PHAJ tarbeks rajatakse maa-alused kaeveõõned ja nende teenindamiseks maapealne kompleks. Jaama maapealne teenindav kompleks rajatakse Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute alale. Pealmaakompleksi koosseisu kuuluvad tõstetorn, punk er, abitõste, purusti, sorteerimisseade, akumuleerimispunker, killustiku ladu, samuti settebassein, elektri - ja vesivarustus ning töökoda, ladu, parkla jt abirajatised.  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 11 keskkonnamõju hindamise programm Joonis 2.1 Alternatiiv 1. PHAJ kunstsaar ja veehaarderajatis rajatakse Paldiski lah te, jaama maapealne teenindav kompleks rajatakse Pallase piirkond 16 ja 18 alale . Alternatiiv 2. Paldiski lahe territooriumile rajatakse PHAJ võimsusega 500 MW. Jaama tarbeks rajatakse Paldiski lahte kaldaga püsivalt ühendamata 6 ha suurune kunstsaar (saar e tasapinnalise osa mõõtmed on 150 x 400 m), millele paigutatakse PHAJ teenindamiseks vajalikud ehitised ja rajatised (tõstetorn, punker, abitõste, purusti, sorteerimisseade, akumuleerimispunker, killustiku ladu, samuti settebassein, elektri - ja vesivarustus ning töökoda, ladu, parkla jt abirajatised). Maa alla, ca 500 m sügavusele graniidi sisse rajatakse veehoidlad, veehaarde pealevoolukanal, turbiinisaal, sissepääsušaht, ventilatsiooni - ja kablišahtid ning juurdepääsutunnelid. Kavandatavat tegevust ja nende reaalseid alternatiive hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (kavandatavat tegevust ei realiseerita). 0-alternatiiviks on Eesti PHAJ rajamisest loobumine Paldiski linna ja Paldiski lahe alale.  12 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm Joonis 2.2 Alternatiiv 2. PHAJ teenindava kompleksi ja veehaarderajatise ehitamiseks rajatakse Paldiski lahte 6 ha suurune kunstsaar. 2.1.1. TEHNOLOOGIA KIRJELDUS PHAJ tööpõhimõte on järgmine: elektrienergia tootmiseks avatakse veehaardes luuk, merevesi voolab pealevoolukanali kaudu läbi elektriturbiinide maa-alusesse veehoidlasse. Elektrienergia tarbimiseks pumbatakse reservuaarides asuv vesi tagasi merre. PHAJ koosneb tinglikult kolmest osast (joonised 1.1 – 1.3 ja 2.3): 1. maapealne teenindav kompleks (juhtimiskeskus, alajaam, šahtid); 2. maa-alune veehoidla turbiinisaali ja turbiin-pumpadega; 3. kunstsaar ja veehaare Paldiski lahes, millest voolab vesi maa-alusesse veehoidlasse. PHAJ maapealne teenindav kompleks (Alternatiiv 1- Pallase piirkond 16 ja 18 või Alternatiiv 2 - rajatav kunstsaar) PHAJ rajamine eeldab kõigepealt suures mahus e hitustöid, millest olulisim on maa-aluse veereservuaari ja selle teenindamiseks vajalike šahtide rajamine. Sisuliselt moodustavad suure osa eeltöödest kristalsesse aluskorda p laneeritavate rajatiste valmimiseks vajalikud graniidi väljamistööd. Esimese astme purustamine on kavandatud läbi viia maa all, teine aste  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 13 keskkonnamõju hindamise programm võib paigutuda nii maa alla kui maa peale tõstetorni. Tulenevalt kaeveõõnte läbindamise kiirustest on eeldatav aastane graniidimassiivi väljamise maht ca 2,5 miljonit t. Seetõttu on PHAJ pealmaakompleksi territooriumi esialgsed rajatised suures osas seotud graniidi purustamise ja ajutise ladustamisega. Kuivõrd pealmaakompleksi territoorium on piiratud, siis ei ole välj atud kaevist võimalik suures koguses kohapeal ladustada. Arvestades lähtekivimi kvaliteeti kavandab arendaja valmistada ehitamisel ülejäävast kaevisest ehituskillustikku ning seda turustada. See võimaldab hakkama saada olemasoleva territooriumiga paigutade s sellele ainult vahelaod. Materjali vedu tarbijatele hakkaks toimuma raudteetranspordiga (ca 40%) ja autotranspordiga (ca 60%), millest osa moodustab autotransport Paldiski sadamatesse killustiku laadimiseks laevadele. PHAJ maapealne kompleksi moodustavad järgmised ehitised ja rajatised:  peahoone;  töökoda;  elektrivarustus/alajaam  tõstetorn (skipp)  punker  abitõstetorn (kong- plokid ja inimesed, ventilatsioon)  purusti;  sõelur;  killustiku vaheladustusalad;  settebassein;  parkla. PHAJ allmaarajatiste tehnilised lahendused Allmaarajatiste valmimise eelduseks on graniidi väljamine. Kivimi väljamine rajatava maa - aluse baseini alalt hakkab toimuma tõstešahti kaudu. PHAJ maa -alune kompleks koosneb järgnevatest rajatistest:  sissepääsušaht;  ventilatsioonišaht;  kaablišaht;  alumine veehoidla;  veehoidla ventilatsioonišaht;  pealevoolukanal;  äravoolukanalid;  turbiinisaal, turbiinid;  juurdepääsutunnelid.  14 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm Joonis 2.3 PHAJ põhimõtteline tehnoloogiline skeem 2. 2 Energiasalv. http://energiasalv.ee/hudroakumulatsioonijaam  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 15 keskkonnamõju hindamise programm PHAJ veehaarede tehniline lahendus Veehaare koosneb 20 m siseläbimõõduga põhišahtist koos sellele eelnevate võredega ja kambritega, mis paiknevad selleks rajataval kunstsaarel ning ca 300 meetri pikkusest veehaardetorustikust (6 veehaardetoru igaüks läbimõõduga 3 m) kuni sügavuseni ca 30 meetrit. Veehaarde kasutamise otstarve on merest vee võtmine maksimaalse vooluhulgaga kuni 120 m 3 /s ning vee tagasisuunamine merre (vee väljapumpamise režiimis). Kunst saare veepealne tasapinnaline osa on pindalaga ca 2,6 hektarit, nõlvusi arvestades on merepõhjas pindala ca 7,7 hektarit. Koos merepõhjas paikneva torustikug a, ajutise ehitusaegse maismaa ühendusega (tamm/muul/sild) on praeguse eskiislahenduse järgi kogu veehaarde merepõhjas asuv ehitusalane pindala ca 8,4 hektarit. Alternatiiv 2 rakendumisel on Paldiski lahte rajatava kunstsaare pindala merepõhjas ca 10,7 ha. Arvestades projekti edasisel täpsustamisel vajalikku mõistlikku reservi (sh varianti, et kogu PHAJ maapealne teenindav kompleks rajatakse Paldiski lahte suuremale kunstsaarele) on taotletav ehitiste ehitusalune pindala orienteeruvalt kuni 12 hektarit. PHAJ veehaare koosneb järgmistest rajatistest:  kunstsaar;  veehaarderajatis;  veehaarde põhišaht (D 20 m);  veehaarde torustik merepõhjani (ca 6xD3,0 m, 300 m);  kaitsevõred; Paldiski lahe merevett rakendava PHAJ eripäraks on see, et meri on ülemiseks basseiniks ja alumine bassein rajatakse graniidimaardlasse ca 500 m sügavusele. Sellise lahenduse korral jääb jaama valmides maa peale vaid alajaam ja veehaarderajatise kunstsaar ning kogu ülejäänud tehnika - turbiinihall, veevoolukanalid, šahtid ning ka veehoidla ise – rajatakse maa alla.  16 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm 3. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. Täna on Eesti taastuvenergia potentsiaal suures osas kasutamata, kuid viimastel aastatel on selles valdkonnas toimunud kiire edasiminek. Üheks realistlikuks võimaluseks Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamiseks on Euroopa Liidu Taastuvenergia direktiivis toodud paindlike koostöömehhanismide rakendamine. Koostöömehhanismid võimaldavad riikidel, kahepoolsete kokkulepete alusel, müüa taastuvenergia toodangu statistilist üle jääki (siseriiklike taastuvenergia eesmärkide suhtes) riikidele, kellel ei ole õnnestunud võetud taastuvenergia eesmärke saavutada. Arvestades Eesti soovi rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike koostöömehhanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste primaarenergiaressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide realiseerimist. PHAJ rajamine Paldiskisse on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas. Jaama rajamine loob soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks, kuna lahendatakse täna taastuvenergiasektori arengu üks olulisim kitsaskoht ehk elektrienergia suuremahulise salvestamise võimaluse puudumine. Harju maakonnaplaneering Täna kehtib Harjumaal 1998. aastal vastu võetud maakonnaplaneering 3, mis on sisuliselt vananenud, kuid igasugune planeerimine peab kehtivale maakonnaplaneeringule vastama. Kehtiv Harju maakonnaplaneering seab olulisele kohale looduskaitse ja loodusressursside säästva kasutamise. Planeeritav PHAJ asub Harju maakonnaplaneeringu tiheasustuse teemakaardi kohaselt detailplaneeringut nõudval perspektiivsel h oonestusalal. Ala ei asu olulisel rohevõrgustiku alal ega kaitstavate loodusobjektide alal. Kavandatav tegevuse ei ole vastuolus kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga. Hetkel on koostamisel uus Harju maakonnaplaneering 2030+ 4 . Koostatava maakonnaplaneeringu teemakaardi „Asustuse suunamine“ alusel jääb Paldiski Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringuala linnalise asustusega alale, mis on soodne kompaktse asustuse arenguala ning mida iseloomustab maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äripiirkonnad, tihedale asutusele omased puhkealad), ühtsed teede - ja tehnovõrgud ning arvukate teenuste ja töökohtade olemasolu kohapeal. Kavandatav tegevuse ei ole vastuolus koostatava Harju maakonnaplaneeringuga. 3 Harju maakonnaplaneering. I etapp. Harju Maavalitus, Tallinn 1998. https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-19991 4 Harju maakonnaplaneering 2030+. Harju Maavalitsus. Hendrikson & Ko. Töö nr 1988/13 (koostamisel). Tartu-Tallinn 2013–2016. https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-2030-1  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 17 keskkonnamõju hindamise programm Paldiski linna üldplaneering Kehtiva Paldiski linna üldplaneeringu 5 maakasutuse kaardi kohaselt jääb Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringuala erineva maakasutuse funktsiooniga aladele. Pallase tee 16 kinnistu kirdenurk jääb üldplaneeringu kohaselt elamu reservmaale, kinnistu lõuna - ja lääneosa loodusliku haljasmaa ja kaitsehaljastuse alale ning väike osa kinnistu lääneservast jääb ettevõtluse reservmaa alale. Pallase piirkond 18 kinnistu piiresse jääv detailplaneeringuala asub kogu ulatuses ettevõtluse reservmaa l (joonis 4.1). Detailplaneeringuga kavandatud maakasutus Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutel eeldab kehtiva Paldiski linna üldplaneeringuga ettenähtud maakasutuse osalist muutmist , mida menetletakse PHAJ DP raames. 5 Paldiski linna üldplaneering. Kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14. juuni 2005. a määrus ega nr 15. http://paldiski.ee/index.php?id=12764&highlight=pakri  18 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 4.1. ASUSTUS 1997. aasta Vene sõjaväelaste perekondade väljarände tulemusena vähenes Paldiski linna elanikkond ligikaudu 2 korda – 3900 elanikuni. Riigisisese rände tulemusena hakkas elanikkond tasapisi suurenema ja saavutas 2000. aastal maksimumi – 4260 inimest. Seejärel on elanike arv vähehaaval langema hakanud. Statistikaameti andmeil elas 2016 . a. alguses Paldiskis 3767 elanikku. Rahvastiku väljarände peamiseks põhjuseks on Tallinna , aga ka Keila linna suhteline lähedus, mis meelitavad parema teenuste kvaliteediga. Paldiski linna tööhõivest moodustab ca 27% töötleva tööstuse sektor ja ca 20% veonduse ja laonduse sektor. Valdav osa töökohti on otseselt või kaudselt seotud Paldiski sadamaga. 4.2. MAAKASUTUS Paldiski linna territooriumi suuruseks on 60,14 km 2 , sellest 35,67 km 2 Pakri poolsaarel, 12,87 km 2 Väike-Pakri saarel ja 11,60 km 2 Suur-Pakri saarel. Paldiski linnas asuvatest maadest on üle kolmandiku vormistatud riigi omandisse. Linna omandis on 562,8 ha. Sellest ca 200 ha asub Pakri saartel 6. Paldiski linna territooriumil paiknev asustus koosneb tänapäeval Pakri poolsaare lääneküljel asetsevast linnakeskusest, millele lisanduvad paar väiksemat pere -elamute asumit ja Väike- Pakri saare külaasemetel püstitatud üksikutest talu - ja suvilahoonetest. Pallase tee 16 kinnistu kirdenurk jääb üldplaneeringu kohaselt elamu reservmaale, kinnistu lõuna- ja lääneosa loodusliku haljasmaa ja kaitsehaljastuse alale ning väike osa kinnistu lääneservast jääb ettevõtluse reservmaa alale. Pallase piirkond 18 kinnistu piires se jääv detailplaneeringuala asub kogu ulatuses ettevõtluse reservmaal. 4.3. KLIMAATILISED TINGIMUSED Paldiski piirkonnas mõõdetakse kliima karakteristikuid Paldiski rannikujaamas ja Paldiski meteoroloogiajaamas. Paldiski linnas on pikaajaliste ilmavaatluste 7 põhjal aasta keskmine õhutemperatuur 6,3 °C. Keskmise õhutemperatuuri jaotus kuude lõikes on esitatud joonis el 4.1. Aastakeskmine sademete hulk on 704 mm ja kõige rohkem sajab keskmiselt augustis (86 mm), sademete jaotumine kuude lõikes on esitatud joonisel 4.2. Järgnevalt on esitatud olulisemad Paldiski piirkonna ilma iseloomustavad karakteristikud, mis on saadud pikaajaliste (1981-2010) vaatluste tulemusel:  Absoluutne maksimaalne õhutemperatuur: 33,5°C  Absoluutne minimaalne õhutemperatuur: -29,7 °C  Sademete ööpäevane maksimum: 78,3 mm  Aastakeskmine suhteline õhuniiskus: 81 %  Keskmine tuule kiirus: 4,2 m/s 6 Paldiski linna arengukava aastani 2025. 7 Riigi ilmateenistus. Kliimanormid. Paldiski rannikujaama ja Paldiski meteoroloogiajaama andmed http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 19 keskkonnamõju hindamise programm  Maksimaalne tuule kiirus: 34 m/s  Keskmine õhurõhk: 1010,7 hPa  Maksimaalne õhurõhk: 1053,2 hPa  Minimaalne õhurõhk: 947,0 hPa Pikaajaline kuukeskmine õhutemperatuur Paldiskis 17,3 16,5 13,8 Temperatuur Cº 12 9,4 7,4 4,1 2,2 -0,7 -0,9 I -2,5 II III IV V VI VII VIII IX X XI XII -3,6 kuu Joonis 4.1 Paldiski pikaajaline kuukeskmine õhutemperatuur. Allikas: Riigi Ilmateenistus, 2016 . Pikaajaline kuukeskmine sademetehulk Paldiskis Sademete hulk (mm) 84 86 78 67 70 64 56 57 36 37 36 32 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Kuu Joonis 4.2 Paldiski pikaajaline kuukeskmine sademete hulk. Allikas: Riigi Ilmateenistus, 2016 . 4.4. GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA Kavandatavate maapealsete rajatiste maa-ala on suhteliselt tasase reljeefiga. Maapinna kõrgus merepinnast jääb vahemikku 16 – 20 m. Mullatüübilt levivad planeeringualal valdavalt klibumullad (Kk) ja gleistunud klibumullad (Kkg), väiksemate laikudena ka õhukesed madalsoomullad (M’). Kogu alal esineb mullastiku ülemise kihina (kiht 1.1) huumushorisont, mille paksus varieerub 0,05-st kuni 0,85 meetrini. Selle all on valdavalt paeklibune ja liivane huumuserikas muld (kiht 1.2). Selle mullakihi paksus on 0,25 – 2,05 m.  20 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm 4.4.1. KVATERNAARI SETTED Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute detailplaneeringuala katab 0,3 – 2,5 m paksune Kvaternaari kruusade kiht. Kruusad on valdava osiste läbimõõduga 2 - 64 mm, milles leidub peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni <50 % sette mahust. Alal varasemalt läbi viidud geoloogiliste uuringute alusel 8 saab alal eristad kahte settekihti: Kiht 2.1. Aleuriitne liivane kruus. Valdavalt keskmine kruus. 50-70% kruusa, 20-30% liiva, 7- 19% aleuriit ja 1-4% savi. Kiht lasub maapinnast 0,20-1,70 m sügavusel ja kihi paksus on 0,05-1,40 m. Kiht on valdavalt kesktihe ja tihe, veesisaldus jääb vahemikku 15 -20%. Kiht 2.2. Aleuriitne kruusane liiv. Valdavalt glatsiaalne suuremate keskmiste munakatega aleuriitne peene- ja keskmiseteraline liiv. Kiht sisaldab 25-35% ulatuses kruusa, 35-40% liiva, 20-33% aleuriiti ja 3-6% savi ning see lasub 0,30-2,10 m sügavusel maapinnast, kihi paksus on 0,05-0,70 m. Kiht on kesktihe ja tihe ning vee sisaldus on 24 -32%. 4.4.2. ALUSPÕHI Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivikompleks  Ülem-Ordoviitsiumi Viivikonna lade (kiht 3) Hall õhuke kuni tüse bioklastne põlevkivi (kukersiidi) vahekihtidega lubjakivi ja mergel. Kiht lasub maapinnast 0,40-2,65 m sügavusel. Kihi paksus on alal 8,25 -8,85 m  Kesk-Ordoviitsiumi Kõrgekalda lade (kiht 4) Hall keskmine ja õhuke argilliidi vahekihtidega lubjakivi. Kiht lasub piirkonnas 9,20-9,80 m sügavusel ja kihi paksus on 0,90-1,00 m.  Kesk-Ordoviitsiumi Väo ja Aseri lade (kiht 5) Hall keskmiste kuni tüsedate kihtidena lasuv lubjakivi, mille alusmises osas on märgatavad raua läätsed. Lasum asub 10,20-10,70 m sügavusel ja selle paksus on 4,20 -4,70 m  Kesk-Ordoviitsiumi Pakri lade (kiht 6) Pruunikas liivane lubjakivi kukersiidi ja lubjarikka liivakivi vahekihtidega. Kiht lasub alal 15,50 - 16-30 m sügavusel ja selle paksus on 1,20-1,60 meetrit.  Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi Toila lade (kiht 7) Hele hall lubjakivi glaukoniidi ja mergli sopistustega. Kiht lasub alal 15,50 -16-30 m sügavusel ja selle paksus on 1,30-1,60 meetrit. Alam-Ordoviitsiumi glaukoniit aleuriit ja liivakivi  Alam-Ordoviitsiumi Leetse lade (kiht 8) 8 LPG TERMINAL. Harju maakond Paldiski linn, Peetri 2a, Rae 1d, Rae põik 2 Majaka harutee T4, Pallase piirkond 18, Tallinna maa ntee 5. REPORT OF ENGINEERING-GEOLOGICAL SITE INVESTIGATION. Aaresil d, H. OÜ Rei Geotehnika. Project № 3211-13. Tallinn, April 2013.  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 21 keskkonnamõju hindamise programm Rohekas hall õrnalt tsementeerunud glaukoniit argilliit ja liivakivi savi sopistustega. Kiht lasub 16,80-17,70 m sügavusel maapinnast ja kihi paksus on 1,30-1,60 m.  Alam-Ordoviitsiumi Varangu lade (kiht 9) Rohekas- ja kollakashall õrnalt tsementeerunud glaukoniitliivakivi. Kiht lasub 19,40 -20,9 m sügavusel ja selle paksus on 0,40-0,60 m. Alam-Ordoviitsiumi argilliit  Alam-Ordoviitsiumi Türisalu lade (kiht 10) Tumepruun kerogeenargilliit aleuriidi sopistustega. Kiht lasub 19,9-21,5 m sügavusel maapinnast ja selle paksus on 4,00-5,05 m. Kambriumi-Ordoviitsiumi liivakivikompleks 9  Ülem-Ordoviitsiumi ja Alam-Ordoviitsiumi Kallavere lade (kiht 11) Pruunikas-hall nõrgalt tsementeerunud liivakivi, mille a lumises osas on konglomeraadi kihid. Kiht lasub 24,40-25,60 m sügavusel ning selle paksus on 3,70-5,10 m.  Ülem-Ordoviitsiumi Pakerordi lade (kiht 12) Helehall kvartsliivakivi aleuriidi vahekihtidega. Kiht lasub 27,0 -28,8 m sügavusel ning selle paksus on 5,6-7,8 m.  Alam-Kambriumi Tiskre lade (kiht 13) Helehall nõrgalt tsementeerunud aleuriitne liivakivi, milles esinevad savikad sopistused. Kiht lasub 30,6-32,3 m sügavusel ja selle paksus on alal 9,7 -11,4 m.  Alam-Kambriumi Lontova lade (kiht 14) Rohekashall kirju sitke savi. Kiht lasub 40,0-40,2 m sügavusel ja selle paksus on 45-48 m. Alam-Kambriumi alumised osa moodustavad ca 80 m ulatuses rohekashalli savi ja liivakivi kihid. Kambriumile eelneva Eel-Kambriumi Ediacara ladestu Vendi kompleksi Kotlini ja Voronka kihistu liivakivid ja aleuriitse savi kihid lasuvad planeeringuala piirkonnas ca 100 - 105 m sügavusel ja kihtide kogupaksus on 25 -30 m. Ediacara ladestu Vendi kompleksi Gdovi kihistu liivakivi ja aleuriidi kihid lasuvad ca 130 m sügavusel ja nende paksus alal on 80-100 m. Ediacara ladestule järgnevad Proterosoikumi kristalse aluskorra kristalsed kivimid. Planeeringuala iseloomustav üldine geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 4.1 ja joonisel 4.3. 9 Puurkaevude register. Keskkonnaregistri avalik teenus. Keskkonnainfo. Keskkonnaministeerium 2016.  22 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm Tabel 4.1 Pallase piirkond 16 ja 18 planeeringuala geoloogiline läbilõige 10. Strati- Lasumi Lamami Paksus, Ladestu graafiline Kivimi litoloogiline kirjeldus sügavus, sügavus, m indeks m m Kvaternaari kruusade kiht. Kruusad on valdava osiste läbimõõduga 2 - 64 mm, milles leidub Kvaternaar fQIII 0 2 2 peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni <50 % sette mahust. Alam-Ordoviitsiumi ladestike Kallavere kihistu Ordoviitsium O1vl-O2kl biodetriitne lubjakivi, liivakivi, aleuroliit, esinevad 2 20 18 õhukesed savi- ja argilliidi vahekihid. Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu hele väga C1ts-O1pk peene ja peeneteraline polümineraalne liivakivi, 20 42 22 rohekashallide savikate vahekihtidega Kambrium Alam-Kambriumi Lontova kihistu rohekashall, C1ln 42 90 48 violetne või kirju sitke savi. Alam-Kambriumi Lontova kihistu rohekashall, savi C1ln 90 103 13 aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega. Ediacara ladestu (Vendi kompleksi) Kotlini ja V2gd-vr Voronka kihistu liivakivi, aleuroliit, aleuriitne savi, 103 130 27 savi. Ediacara Ediacara ladestu (Vendi kompleksi) Gdovi kihistu V2gd segateraline polümineraalne liivakivi, kirju aleuroliit, 130 210 80 savi. Pakri poolsaarel on kolm (O, O-Cm ja Cm-V) põhjaveeladet vastavalt 7-20, 50 ja 90-200 m sügavuses. Kuna pinnakatte paksus on valdavalt alla 2 m (kohati isegi alla 0,3 m) ning Ordoviitsiumi lubjakivid on ülemises osas lõhelised , siis on infiltratsioon kiire ja püsivat pinnasevee (põhjavee ülemine, vabapi nnaline kiht) horisonti alal ei esine. Joonis 4.3 Paldiski piirkonna ja kavandatava PHAJ ala geoloogilise ja hüdrogeoloogili se läbilõike lihtsustatud skeem. 10 Puurkaevude register. Keskkonnaregistri avalik teenus. Keskkonnainfo. Keskkonnaministeerium 2016.  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 23 keskkonnamõju hindamise programm 4.5. PÕHJA- JA PINNAVESI Põhjavesi Paldiski poolsaarel ja Paldiski linna alal levib joogiveehaarde seisukohast kolm olulist aluspõhjalist veekompleksi: Siluri-Odroviitsiumi (O-S) põhjaveekompleks, Ordoviitsiumi- Kambriumi (O-Cm) põhjaveekompleks ja Kambrium -Vendi (Cm-V) põhjaveekompleks (joonis 4.3). Kõik kompleksid on ühtlasi arvel ka veekogumina ja nende regulaarne kvaliteedi seire toimub riiklikul tasandil. Esimese aluspõh jalise veekompleksi põhjavesi on maapinnalt pärineva reostuse eest kaitsmata. Ligilähedased staatilised veetasemed (survekõrgused) on O veekihis 2-4 m maapinnast, O- Cm veekihis ca 17 m maapinnast ja Cm-V veekihil ca 21 m maapinnast. Cm-V veekihist ammutab joogivee Paldiski linn. Vee kvaliteet on kõigis veekihtides lähedane joogivee nõuetele, enamasti ületab joogivee normi vaid rauasisaldus, Cm-V veekihis ka efektiivdoos. O veekihi vee kvaliteet on sesoonselt kõikuv, kuna toitub vahetult sademetest 11. Sügavamal lasuvad põhjavee horisondid on reostuse eest kaitstud sinisavikihiga. Joogiveena on Paldiski linnas kasutusel kõige sügavama kihi (Cm-V kompleks) vesi, mis on kaitstud seda eraldava sinisavikihi poolt ja mille kvaliteet on seetõttu hea. Paldiskis on C m-V põhjaveekogumi põhjaveevaru kinnitatud 2030. aastani 12 ja tarbevaru on 4000 m 3 /ööp 13 . Kõigi nimetatud veekogumite seisund on hea 14. Maapinnale lähemate põhjaveekihtide vett tarbitakse valdavalt üksikmajapidamistes suhteliselt väikestes kogustes ja seetõttu ei oma need veekompleksid Paldiski linna veevarustuses suurt osa. O-S ja O-Cm veekihtide põhjaveevaru Paldiski linnas kinnitatud ei ole. Pinnavesi Kunstsaare rajamisega toimub vahetu ehitustegevus Paldiski lahes. Paldiski laht (ka Pakri laht, VEE3138000) asub Pakri poolsaare, Väike-Pakri saare ja Kurkse ranna vahel. Laht on keskosas 15-20 sügav, selle põhjaosas ca 40 m sügav. Lahte suubuvad Vasalemma (VEE1099200), Kloostri jõgi (VEE1100800), Karilepa oja (VEE1100600) ja Saeveski kraav (VEE1101500). Vasalemma jõe ja Kloostrijõe ökoloogiline seisund on kesine, Karilepa oja ja Saeveskikraavi seisund on hea 15 16. Paldiski laht jääb intensiivse lainetuse ja hoovuste mõju alla. Selles piirkonnas on valdavateks settetüüpideks erinevad liivafraktsioonid peenliivast jämeliivani, mudane liiv või kivine aluspõhi, mis on kaetud klibu või liivaga. Vee soolsus varieerub 5,5−6,5 PSU piirides 17. 11 Hüdrogeoloogiline eksperthinnang Paldiski linna Pallase 16 ja 18 maaüksusele kavandatava pump -hüdroakumulatsiooni elektrijaama (PHAJ) šahtide rajamise mõj ust põhjaveekihtidele. Alasi, K. Balrock OÜ 2016. 12 Keskkonnaministri 26. aprill 2006. aasta käskkiri nr 396. Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine. 13 LPG TERMINAL. Harju maakond Paldiski linn, Peetri 2a, Rae 1d, Rae põik 2 Majaka harutee T4, Pallase piirkond 18, Tallinna maantee 5. REPORT OF ENGINEERING -GEOLOGICAL SITE INVESTIGATION. Aaresild, H. OÜ Rei Geotehnika. Project № 3211-13. Tallinn, April 2013. 14 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. Keskkonnaministeerium 2015. 15 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. Keskkonnaministeerium 2015. 16 Veekogude seisundi veebikaart. Keskkonnaamet. http://vesikonnad.keskkonnaamet.ee/?op=body&id=137 17 Rannikumere ülevaateseire 2016. Aruanne. Martin, G. TÜ Eesti Mereinstituut, Tallinn 2017  24 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm Riikliku seireprogrammi raames viiakse läbi merevee kvaliteedi seiret Paldiski lahe rannikuveekogumis (kood: EE_6). Veekogumi ökoloogiline seisund on viimastel aastatel olnud kesine. Muid veekogusid kavandatav tegevus olulisel määral ei mõjuta. 4.6. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA ALAD Paldiski PHAJ asukohavalikul on arvesse võetud tingimust, et selle tehnilised elemendid ei jääks oluliste looduskaitseliste objektide alale. EELIS andmeil ei ole kavandatavate tegevuste asukohtades - Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 planeeringualal ja kavandatava kunstsaare asukohas - kaitstavate taimeliikide leiukohtasid ega loomaliikide elupaikasid. Lähimad kaitstavad loodusobjektid on Pakri hoiuala ( KLO2000167), mis jääb Pallase piirkond 16 ja 18 planeeringualast lähimas punktis ca 1,8 km kaugusele ja Paldiski lahte planeeritavast kunstsaarest põhialternatiivi rakendumisel lähimas punktis ca 400 m kaugusele (joonis 4.4). Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe - kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo -lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lis as nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk- luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Lähim EELIS andmebaasis registreeritud kaitsealuse loomaliigi, k irjuhaha (Polysticta stelleri) elupaik asub Paldiski lahte rajatavast kunstsaarest ca 0,55 km idas, lähim kaitsealuse taimeliigi, nõmmnelgi (Dianthus arenarius) kasvukoht jääb kunstsaare piirkonnast ca 0,95 km ida suunas. Pallase piirkond 16 ja 18 planeeringu alale, ega selle vahetusse lähedusse ei jää EELIS-i andmeil ühtki kaitstavat loodusobjekti (joonis 4.4). Paldiski lahte rajatavale kunstsaarele lähimad kaitstavad loodusobjektid on ca 500 m ida suunas jääv LK II kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) elupaik ja ca 950 m idas asuv LK II kaitsekategooria taimeliigi nõmmnelgi ( Dainthus Arenarius) kasvukoht. Teised kaitstavad loodusobjektid jäävad kavandatava tegevuse alast eemale (joonised 4.4 ja 4.5). Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 25 keskkonnamõju hindamise programm Joonis 4.4 PHAJ paiknemine kaitstavate loodusväärtuste suhtes põhialternatiivi rakendumisel. Aluskaart: Maa-amet 2016.  26 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm Joonis 4.5 PHAJ paiknemine kaitstavate loodusväärtuste suhtes alternatiiv 2 rakendumisel. Aluskaart: Maa-amet 2016.  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 27 keskkonnamõju hindamise programm Natura alad Paldiski PHAJ rajatistele lähim Natura ala on Pakri linnu - ja loodusala (EE0010129), mis jääb põhialternatiivi rakendumisel lähimas punktis kavandatava tegevuse rajatistest (kunstsaare loodenurk) ca 400 m kaugusele (joonis 4.6). Alternatiiv 2 rakendumisel rajatakse suurem kunstsaar ja selle loodenurk jääb Pakri linnu - ja loodusala piirist ca 200 m kaugusele (joonis 4.7). Pakri loodusala kaitse-eesmärgiks on järgmiste liikide kaitse: emaputk, (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna). Pakri linnuala kaitse-eesmärgiks on järgmiste linnuliikide kaitse: viupart ( Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja väikeluik (Cygnus columbianus bewickii).  28 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm Joonis 4.6 PHAJ paiknemine Natura alade ja Natura elupaigatüüpide suhtes põhialternatiivi rakendumisel. Aluskaart: Maa-amet 2016.  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 29 keskkonnamõju hindamise programm Joonis 4.7 PHAJ paiknemine Natura alade ja Natura elupaigatüüpide suhtes alternatiiv 2 rakendumisel. Aluskaart: Maa-amet 2016.  30 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm 4.7. TAIMESTIK JA LOOMASTIK, ROHEVÕRGUSTIKU TOIMIMINE Kavandatav tegevus mõjutab taimestikku, loomastikku ja rohevõrgustikku eelkõige maa peale, Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutele , planeeritava jaama teenindava kompleksi rajamise ja ekspluatatsiooni läbi. Samas mõjutab Paldiski lahte rajatav kunstsaar vee- elustikku (loomastikku ja taimestikku), kuna kunstsaare rajami sega toimub merepõhja muutmine ja võib kaasneda heljumi kontsentratsiooni kasv ehitusperioodil. Maismaa loomastikule ja taimestikule avalduvaid keskkonnamõjusid käsitletakse põhjalikumalt Pallase piirkond 16 ja 18 maaüksuste PHAJ DP KSH-s. Käesoleva KMH raames antakse hinnang Paldiski lahe vee-elustikule ja muudele kunstsaare rajamisega kaasnevatele mõjudele. 4.7.1. MEREPÕHJA ELUSTIK JA ELUPAIGAD Loodusdirektiivi lisas 1 on ära märgitud Euroopa kontekstis oluliseks peetavad ja kaitset vajavad elupaigatüübid. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH raames teostati 2009. aastal TÜ Eesti Mereinstituudi poolt kavandatava kunstsaare piirkonnas rannikumere põhjaloomastiku, - taimestiku, elupaikade ja kalastiku inventuur ning merevee kvaliteedi hinnang. Merepõhja elustiku ja elupaikade inventuuri uuringuala hõlmas kogu Lahepere lahte ja Pakri poolsaare põhjaosa rannikumerd kuni Pakri madalani. Elustiku ja elupaigatüüpide tuvastamiseks tehti TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste poolt planeeringualaga piirnevas rannikumeres mitmed spetsiifilised inventuurid/uuringud konkreetselt kavandatava tegevuse piirkonnas, mille tulemused on võetud keskkonnamõju hindamise aluseks. Samuti on viimasel ca 10 aastal teostatud erinevate projektide ja uurimisprogrammide raames arvukalt töid, mis on järjest enam andnud teavet Eesti merealade loodusväärtuste, sh ka mereelupaikade leviku ja seisundi kohta. Nende tööde teostajaks on olnud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut (TÜ EMI), kes omab head ülevaadet olemasoleva informatsiooni hetkeseisust. TÜ EMI vastavate tööde juhtekspert on käesoleva KMH töörühma liige ning seega on käesolevas töös kasutatav materjal parim võimalik, seega keskkonnamõju hindamisel (sh selle osaks olevas Natura mõju hindamises) kasutatakse kõige uuemat teaduslikku ja inventuuridest tulenevat infot. Kavandatava kunstsaare piirkonnas elevivad loodusdirektiivi lisa I nimekirjas nimetatud kaks elupaigatüüpi - karid ning liivamadalad. Alljärgnevalt anname täpsustava ülevaate nende alade sisulisest olemusest ja kvalifitseeritavusest konkreetseks elupaigatüübiks. Joonisel 4.8 on esitatud Pakri loodusalal esinevad loodusdirektiivi l isa I merelised elupaigatüübid vastavalt EELISe andmetele, kust on näha, et loodusdirektiivi lisa I nimekirjas nimetatud elupaigatüüpe kavandatava kunstsaare piirkonnas (mitme kilomeetri ulatuses) ei esine.  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 31 keskkonnamõju hindamise programm Joonis 4.8 Pakri loodusala elupaigatüüpide esinemine. Aluskaart: Maa-amet 2015. Allikas: EELIS andmebaas). Joonistel 4.9 ja 4.10 on esitatud väljavõte 2014. aastal teostatud kogu Eesti mereala hõlmanud modelleerimistulemustest (ELFi tellimusel TÜ EMI poolt), kus on arvestatud kõiki olemasolevaid erinevate projektide ja tööde raames kogu tud vaatlusjaamade andmeid. Kuna modelleerimine iseenesest ei ole eksimatu tööriist ning algandmete (st proovikohtade) katvus ei ole ühtlane, siis peab olema modelleerimistulemuste tõlgendamisel ettevaatlik ja arvestama alusandmete ja keskkonnainfo katvust ja kvaliteeti hinnataval alal. Siiski on tegemist parima võimaliku teadmisega laialdaste merealade kohta ning see loob üldise taustsüsteemi kui me anname hinnanguid konkreetsetes asukohtades kavandatavate tegevuste ja nendega kaasnevate mõjude kohta.  32 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm Joonis 4.9 Karide elupaigatüübi esinemise tõenäosus Loode -Eesti rannikumeres (Karide elupaigatüübi esinemise tõenäosus otsese modelleerimise alusel). Punane värv näitab karide esinemise tõenäosust 99%, kollane 60% ja roheline 50% (TÜ Eesti Mereinstituut, 2 014). Joonis 4.10 Liivamadalate elupaigatüübi esinemise tõenäosus Loode -Eesti rannikumeres (Liivamadalate elupaigatüübi esinemise tõenäosus otsese modelleerimise alusel). Punane värv näitab liivamadalate esinemise tõenäosust ca 100%, oranž 70%, kollane 60% ja roheline 50% (TÜ Eesti Mereinstituut, 2014).  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 33 keskkonnamõju hindamise programm Paldiski lahe vee-elustik 18 19 Põhjataimestik. Planeeritava kunstsaare piirkonnas on merepõhjaks peamiselt kõva substraat, mille moodustavad liiva peal hulgaliselt paiknevad väikesed ja suured kivid ning rahnud. Selle peal kasvavad antud põhjale iseloomulikud liigid. Domineerivateks vetikateks on Fucus vesiculosus, Pilayella littoralis, Spacelaria arctica ja Polysiphonia nigrescens , mille katvus ulatub kuni 50 %-ni. Kuni 2 m sügavuseni esineb niitjat rohevetikat (Cladophora glomerata) ning põisadru (Fucus vesiuclosus), sügavamal domineerisid Battersia arctica ja Polysiphonia fucoides. Agarik (Furcellaria lumbricalis) esines 2,3–6,5 m sügavusel, kuid vaid üksikute eksemplaridena. Põhjataimestik levib kuni ca 15 m sügavuseni, põisadru esineb kuni ca 5 m sügavuseni. Põhjaloomastik. Paldiski lahe põhjaloomastiku liigiline koosseis on sarnane teiste põhjaranniku lahtedega. Peamiste liikide hulka, mis valdavad enamustes Paldiski lahe piirkondades, kuuluvad limused balti lamekarp ( Macoma balthica), söödav südakarp (Cerastoderma glaucum), liiva-uurikkarp (Mya arenaria) ja söödav rannakarp (Mytilus trossulus). Kogu lahe ulatuses leidub arvukalt ka vesitigu ( Hydrobia sp.). Vähilaadsetest laialdaselt levinud kirpvähk (Gammarus sp.), lehtsarv (Idotea sp.), harilik kootvähk (Corophium volutator) ja tavaline tõruvähk (Balanus improvisus), mis esineb peamiselt söödava rannakarbi küljes. Põhjaloomastiku arvukus ja biomass piirkonniti varieerub sõltuvalt merepõhja tüübist ja iseloomust. Kõige arvukam ja suurema biomassiga oli piirkonnas balti lamekarp. Seega Pakri veekogum i põhjaloomastiku koosseisu iseloomustab keskmine liigirikkus, väike üldarvukus, suur üldbiomass ni ng ühe ülekaaluka dominantliigi - balti lamekarp (Macoma balthica) esinemine. Kalastik. Paldiski lahe Paldiski Lõunasadamaga piirneva madalmere kalakoosluste liigiline koosseis on tavaline Soome lahe lääneosa madalmerele. Paldiski lahes esinevateks peamisteks merekaladeks on räim, kilu, lest, tursk, meritint ja ogalik. Vähearvukalt on esindatud veel teised Soome lahes elutsevad liigid nagu kammeljas, emakala, merivarblane jt. Samuti võivad lahes esineda kõik Soome lahe lõunaranniku keskosa meres elavad magevee ja siirdekalad. Need on (süstemaatilises järjestuses) jõesilm, lõhi, meriforell, vikerforell, meritint, haug, angerjas, särg, teib, säinas, roosärg, viid ikas, nurg, latikas, vimb, hõbekoger, karpkala luts, koha, ahven, kiisk. Välistada ei saa ka merisuti, rääbise, harjuse, turva, lepamaimu ja ründi esinemist. Linnustik. Paldiski laht koos Kurkse väina ja kõrvalasuva Lahepera lahega on Soome lahe suudme lõunaranniku tähtsaim veelindude koondumis - ja pesitsusala, kus igal aastal kujunevad välja ka talvituvate lindude kolooniad. Ka Pakri poolsaare ja sellega piirneva madalmere linnustik on rikkalik. Kokku on siin on kindlaks tehtud 138 linnuliiki, neist pesitsevaid 125 liiki. Sügisrände ajal on Paldiski laht tänu oma looduslikule mitmekesisusele ja toidurikkusele tähtis peatuspaik nii sukelduvatele kui veepinnalt toituvatele veelindudele. Pakri linnuala (pindalaga 20 190 ha) kuulub Natura 2000 alade võrgustikku , millede eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Linnuala jääb planeeritavast kunstsaarest 200 -400 m kaugusele. Paldiski lahe küllalt erinevad ilmaolud loovad sobivaid tingimusi enamikule Eesti rannikul pesitsevatele ja läbirändavatele linnuliikidele. Erinevate linnuliikide levik Paldiski lahel sõltub liikide toitumisökoloogiast, toiduobjektide kättesaadavusest, aga ka iga konkreetse aasta ilmastikutingimustest. Vastavalt erinevale toitumisökoloogiale on erinev ka eritüübiliste merealade kasutamine liigiti, näiteks sukelpardid peatuvad ja toituvad sügavusvahemikus 3...15 m, ujupardid aga rannalähedasel merealal sügavusega kuni 0,5 m. Pakri poolsaare klint on pesitsuspaigaks krüüslitele, 1930. aastatel loendati Pakri koloonias üle 100 krüüslipaari, 18 Paldiski lõunasadamasse lainemurdja rajamise keskkonnamõju hindamine. KMH aruanne. E -Konsult OÜ, Tallinn 2007. 19 Rannikumere ülevaateseire 2016. Aruanne. Martin, G. TÜ Eesti Mereinstituut, Tallinn 2017  34 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm mis käesolevaks ajaks on kahanenud 10–15 paarini. Krüüsel on eriti ohustatud liigina kantud Eesti punasesse raamatusse ning kuulub kaitstavate loodusobjektide seadusealusel II kategooria kaitsealuste liikide hulka. 4.8. KULTUURIMÄLESTISED Paldiski linna alal asuvad mitmed kultuurimälestised. Ükski kultuurimälestiste registrisse kantud objekt ei jää vahetult kavandatava tegevuse alale, kuid mõned objektid jäävad kavandatava Paldiski PHAJ tegevuste lähipiirkonda ja seetõttu on oluline nende paiknemist tegevuste planeerimise arvesse võtta. Kavandatava kunstsaare lähipiirkonnas ( ca 50 m idas) asuvad Paldiski linnuse bastionid, muulid ja vallikraav ning kultuurimälestise kaitsevööndi ala suurus on ca 30 ha. Pallase piirkond 16 ja 18 planeeringualale lähim kultuurimälestis, Paldiski linna kalmistu, asub ca 230 m edelas (joonised 4.11 ja 4.12). Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 35 keskkonnamõju hindamise programm Joonis 4.11 PHAJ paiknemine piirkonna kultuurimälestiste suhtes põhialternatiivi rakendumisel. Aluskaart: Maa-amet 2016.  36 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm Joonis 4.12 PHAJ paiknemine piirkonna kultuurimälestiste suhtes alternatiiv 2 rakendumisel. Aluskaart: Maa-amet 2016.  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 37 keskkonnamõju hindamise programm 4.9. MERENAVIGATSIOONI KITSENDUSED Paldiski laht on oluline laevaliikluse seisukohast ja seetõttu on PHAJ rajamisel oluline arvestada laevaliikluse kitsendustega. Planeeritav kunstsaar jääb põhialternatiivi rakendumisel Paldiski sadama alast ja lähedalolevast ankrualast välja. Planeeritava kunstsaare paiknemine Maa-ameti merekaardil on esitatud joonisel 4.13. Joonis 4.13. Kavandatava veehaarde asukoht põhialternatiivina (väiksem , punane, ristkülik 2,6 ha markeerib kunstsaare veepealset tasapinnalist, ehk nõlvadest seespool olevat, nö tehnoloogiliselt kasulikku osa) ning alternatiivse variandina, kus jaama maismaa osa paikneb samuti kunstsaarel (suurem, lilla, ristkülik 6,0 ha markeerib kunstsaare veepealset tasapinnalist, ehk nõlvadest seespool olevat, nö tehnoloogiliselt kasulikku osa ). Kollased ristkülikud tähistavad PHAJ veehaarderajatise ja veevõt utoru paiknemist. 4.10. MUUD KESKKONNATINGIMUSED Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaartidele 20 jääb jaama asukoht kõrge radoonisisaldusega alale (50 – 150 kBq/m 3 ). Kogu klindi poolne osa on kaetud graptoliitargiliidiga, mis lasub 9,20-9,80 m sügavusel maapinnast. Graptoliitargiliidist eraldub radioaktiivsel lagunemisel radooni. Seetõttu tuleks jaama maa -alal teha vastavad mõõtmised ning projekteerimisel/ehitamisel rakendada vajadusel meetmeid (ehituslikke lahendusi), mis väldivad radooni tungimist hoonetess e ja tagavad selle eemaldamise maa-alustest rajatistest ja kaeveõõnsustest. 20 Harjumaa pinnase radooniriski kaart. 1:200 000. Eest i Geoloogiakeskus OÜ. Petersell, Täht-Kok, K. ja Karimov, M. 2008. https://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf  38 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID Käesoleva KMH programmi koostamisel on arvestatud KMH algatamisotsuses (lisa 1) esitatud nõudeid, koostatud keskkonnamõju eelhinnang u 21 tulemusi ning KeHJS § 13 esitatud nõudeid KMH programmis käsitletavate teemade osas. Nimetatud dokumentide põhjal on määratletud olulisemad keskkonnateemad, mille osas on vajalik detailsem analüüs KMH aruande faasis. KMH aruande faasis käsitletakse järgmiseid teemasid:  Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale KMH aruande faasis analüüsitakse potentsiaalset müratasemete tõusu mõju ning antakse hinnang õhusaaste mõjude osas. Müra ja õhusaaste mõju hindamisel arvestatakse ka koosmõjuga lähipiirkonnas toimuvate teiste potentsiaalset müra tekitaate tegevustega . Lisaks selgitatakse välja piirkonna täpsed radoonitasemed ning nendest tulenevalt hinnata kse nende mõju ning vajadusel pakutakse välja leevendavad meetmed.  Müra – Kunstsaare rajamine eeldab suure koguse pinnase merre uputamist , mille transpordil ja vette paigutamisel tekitatakse müra. PHAJ pealmaakompleksi müraallikad on killustiku tootmisseadmed ning masinad (konveier, rataslaadur või/ja kallurauto, raudtee, purustus - ja sorteerimissõlm). Tekkiva müra prognoosimiseks on vajalik müra modelleerimine, mis võtab arvesse nii müraallikate paiknemise ja liikumise kui ka müra leevendavad meetmed.  Õhusaaste - Mõju välisõhu kvaliteedile avaldub PHAJ rajamise käigus tootmisseadmetes, –hoonetest ja masinatest välisõhku suunatavate saasteainete heitena.  Vibratsioon – Veehaarde rajamisel lõhkamistööd. Põhiline vibratsiooni allikas pealmaakompleksis on purustus-sorteerimissõlm. Operaatorite töökohad peavad olema spetsiaalse ehitusega, et minimeerida vibratsiooni mõju inimesele.  KMH aruande koostamisel analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju inimesele, võttes aluseks tänapäevase elukeskkonna (ja töökeskkonna) kujundamisel olulised lähtekohad, nagu funktsionaalse avaliku ruumi ja puhkealade olemasolu ja ligipääsetavus, erinevate liikumisviiside võimaldamine jm.  Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele Lähimad Natura alad on Pakri linnu- ja loodusala, mille piirid kattuvad piirkonnas Pakri hoiuala piiridega. Jaama asukohavalikul on muude oluliste tegurite hulgas arvesse võetud kaitstavate loodusobjektide paiknemist ja rajatised on planeeritud võimalikult eemale kaitstavatest loodusobjektidest. KMH eelhinnangu 22 käigus teostati taimestiku uuring. Uuringute tulemustega arvestatakse mõju hindamisel, ala ökoloogiliste väärtuste ning 21 Paldiski hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamisest. Eksperthinnang võimaliku keskkonnamõju ja optimaalse keskkonnamõju hindamise protsessi kohta . Keerberg, V ja Ruut. J. Hendrikson & Ko OÜ. Töö nr Töö nr 2641/16. Tallinn 2016 22 Paldiski hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hinda misest. Eksperthinnang võimaliku keskkonnamõju ja optimaalse keskkonnamõju hindamise protsessi kohta . Keerberg, V ja Ruut. J. Hendrikson & Ko OÜ. Töö nr Töö nr 2641/16. Tallinn 2016 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 39 keskkonnamõju hindamise programm kaitsealuste liikidega arvestava planeeringulahenduste väljatöötamisel ning leevendavate meetmete väljatöötamisel. Meres asuvate loodusväärtuste olemust täpsustatakse täiendavate uuringutega ning töötatakse välja lahendused negatiivse mõju vältimiseks ja leevendamiseks. Oluliseks aspektiks on reservuaaridesse suunatava vee võimalik kvaliteedimuutus ning selle mõju merekeskkonnale (mereökosüsteemile) ja seeläbi kaitsealustele objektidele/liikidele.  Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele Mõju hindamisel võetakse arvesse alal läbi viidava merekeskkonna uuringu tulemusi. Hinnatakse kunstsaare rajamisega kaasne vat elupaikade kadu ja võimalikku negatiivset keskkonnamõju erinevatele vee-elustiku gruppidele. Maksimaalselt kuni 12 ha merepõhja täitmisel võib olla oluline negatiivne keskkonnamõju Paldiski lahe vee -elustikule, kuna tegevusega hävitatakse otseselt potentsiaalsed elupaigad ja kudealad. Enne kunstsaare rajamist tuleb alal läbi viia mere-elustiku uuringud, mille alusel on võimalik hinnata tegelikku avalduvat keskkonnamõju ja vajadusel seada täiendavaid leevendavaid (kompenseerivaid) meetmeid elustiku hea seisundi tagamiseks. Mõju PHAJ maismaa tegevustega kaasnevad mõjusid taimkattele ja loomastikule hinnatakse DP KSH käigus.  Mõju pinnasele KMH aruande faasis antakse hinnang planeeringuala keskkonnareostuse esinemise võimalikkuse osas. Tegevus näeb ette osaliselt pinnase eemaldamist (rajatavate šahtide alalt).  Mõju pinna- ja põhjaveele KMH käigus antakse eksperthinnang kavandatava tegevuse mõjudest pinna - ja põhjaveele. PHAJ maa-aluste šahtide rajamisel läbistatakse kõik pealiskorra ki vimi- ja põhjaveekihid ning seetõttu on tegevuse keskkonnamõju hindamisel põhjavee mõjude hindamine olulisel kohal. KMH käigus hinnatakse tegevuse mõju piirkonna põhjavee kvaliteedile ja põhjavee kättesaadavusele joogiveehaarde kaevudest. PHAJ ekspluatatsiooni käigus toimub suure koguste merevee liigutamine. K MH käigus hinnatakse elektrijaama mõju nii pinnavee kvaliteedile kui ka mere-elustikule. Hindamises võetakse arvesse asjaolu, et mõnda aega maa-aluses reservuaaris olnud vee hapnikusisaldus on vähenenud ja selle merre tagasijuhtimine võib suubla ümbruses merevee hapnikuolusid halvendada. Veehaarde kaudu satub mere-elustik (eeskätt väikevormid) maa-alustesse reservuaaridesse, kus suur osa neist tõenäoliselt hukkub. Vee tagasi merre pumpamisel mõjub see negatiivselt merevee kvaliteedile.  Mõju kliimamuutusele Kavandatava tegevus on mastaapne elektrienergia projekt, mis kasutab tööks suures koguses merevett, teisest küljest võimaldab PHAJ rajamine taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks . KMH käigus hinnatakse tegevuse mõju kliim amuutustele.  Mõju kultuuripärandile ja maastikele  40 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm Planeeringualal läheduses asub mitmeid kaitsealuseid kultuurimälestisi. KMH käigus analüüsitakse maakasutusmuutustest tulenevaid mõjusid, sh visuaal set mõju.  Hinnang jäätmetekke võimaluste kohta Tegemist on väga suuremahulise arendusega, mis eeldab graniidi väljamist maapõuest, ulatusliku infrastruktuuri rajamist maa alla, maismaale ja merre. PHAJ rajamise käigus väljatav graniit on väärtuslik ehitusmaterjal ja kogu kivim läheb kasutusse. Ka muule ehituse käigus väljatavale maavarale on võimalik leida kasutusotstarve ja jäätmeteke on eeldatavasti väike. KMH käigus hinnatakse jaama rajamisega kaasnevat jäätmete ket ja selle keskkonnamõjusid. KeHJS § 40 lõige 4 loetletud aspektidest pole põhjalikum käsitlemine KMH-s vajalik:  Piiriülene mõju – tegemist on arendusega, mis ei asu riigipiiri lä heduses. Riigipiiriülest mõju pole põhjust eeldada.  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 41 keskkonnamõju hindamise programm 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS, RT I, 30.12.2015, 18), mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Käesoleva KMH programmi koostamisel on järgitud KeHJS -ist tulenevaid KMH programmi ülesehitusele ja programmi avalikustamise protsessile seatud nõudeid. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest, heast tavast ning kasutatakse sellekohast tunnustatud metoodikat ja tehnikaid. Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju hindamise programmi koostamine ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk -s 7. Keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument) on kava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega. Keskkonnamõju hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega ja KMH algatamise otsusega (lisa 1). Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus kasutatava materjali allikate kohta. KMH aruandele on lisatud ka koopiad mõju hindamise protsessi (sealhulgas avalikud arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja vastuväidetest, mis puudutavad aruannet. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendat akse nende mittearvestamist. Lisatakse avalike arutelude protokollid koos kommentaaridega. Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal- sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilise s ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse põhiliselt kvalitatiivset (võrdlevat) analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse eelnevalt ptk -s 5 välja toodud keskkonnaelementide lõikes. Kui keskkonnaelementide lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse üksnes subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) kui ka objektiivset hinnangut (uuringute, jms tulemused). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline välja tuua tegevusega kaasnevad tagajärjed (aspektid), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelement ides. KMH metoodika seisneb alternatiivsete tegevuskavade prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. Olulise osana kasutatakse ka geograafilisel infosüsteemil (GIS) baseeruvaid analüüsmeetodeid ja muid kartograafilisi lahendusi (nt visualiseerimine). GIS-il baseeruvad analüüsvõimalusi on mitmeid nagu näiteks kvalitatiivne konfliktalade meetod kaartide kombineerimise abil, kvantitatiivne meetod arvut uste alusel jne.  42 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm Mõju suuruse ja ulatuse määramiseks kasutatakse kõikide ptk -s 5 nimetatud keskkonnaelementide lõikes varasemalt teostatud seire tulemusi, uuringuid, hinnanguid ning kirjanduses leiduvaid analoogiliste olukordade võrdlusmaterjale. Natura hindamise metoodika ja põhimõtted: KMH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi (hinnatud käesolevas KMH programmis). Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse läbi asjakohane hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendi le „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Ee stis" (KeMÜ, koost 2013). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ 23. Kavandatava tegevuse elluviimine Natura ala(de)l või nende lähialadel on võimalik, kui hindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et oluline negatiivne mõju Natura -ala(de)le puudub või kavandatavad leevendavad meetmed tagavad Natura -ala(de) terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise. Kui leevendavad meetmed ei taga Natura -ala(de) terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist tuleb loobuda kavandatavast tegevusest või asuda (täiendavaid) alternatiivseid lahendusi otsima. Uuringutest Paldiski linna alal ja lähiümbruses on varasemalt lä bi viidud mitmeid uuringuid ja hinnangud, mille tulemustega arvestatakse keskkonnamõju hindamisel. Järgnevalt on nimetatud olulisemad asjakohased uuringud, mis on aluseks käesoleva KMH aruande koostamisel:  Hüdrogeoloogiline eksperthinnang Paldiski linna Pallase 16 ja 16 maaüksusele kavandatava pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) šahtid e rajamise mõjust põhjaveele 24;  LPG TERMINAL. Harju maakond Paldiski linn, Peetri 2a, Rae 1d, Rae põik 2 Majaka harutee T4, Pallase piirkond 18, Tallinna maantee 5. REPORT OF ENGINEERING - GEOLOGICAL SITE INVESTIGATION 25  Alexela Terminali laienduse ehk Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 26  Muuga Pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu k eskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 27; ja selle lisad: - Ekspertarvamus maa-aluse graniidisübendi rajamise kohta 28 23 Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Peterson, K. Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006. http://www.seit.ee/failid/36.pdf 24 Hüdrogeoloogiline eksperthinnang Paldiski linna Pallase 16 ja 16 maaüksusele kavandatava pump -hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) šahtide rajamise mõjust põhjaveele. Alasi, K. Balrock OÜ. 2016 25 LPG TERMINAL. Harju maakond Paldiski linn, Peetri 2a, Rae 1d, Rae põik 2 Majaka harutee T4, Pallase piirkond 18, Tallinna maantee 5. REPORT OF ENGINEERING -GEOLOGICAL SITE INVESTIGATION. Aaresild, H. OÜ Rei Geotehnika. Project № 3211-13. Tallinn, April 2013. 26 Alexela Terminali laienduse ehk Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnam õju strateegiline hindamine. KSH aruanne. Hendrikson & Ko OÜ, Töö nr 1576/11. Tartu -Tallinn 2011/12. Aruanne heaks kiidetud Keskkonnaameti 27.09.2013 kirjaga nr HJR 6 -8/13/4563-4. http://paldiski.ee/index.php?id=14284 27 Muuga Pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Ramboll Eesti AS, 2015 28 Täiendav ekspertarvamus maa-aluse graniidisüvendi rajamise kohta. Takala, M. 2012  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 43 keskkonnamõju hindamise programm - Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) rajamise ja käitlemisega seonduvad avariilised riskid 29 - Ekspertarvamus võimaliku mõju kohta mereelustikule seoses kavandatava Muuga PHAJ rajamisega 30  Paldiski hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamisest. Eksperthinnang võimaliku keskkonnamõju ja optimaalse keskkonnamõju hindamise protsessi kohta 31;  Alal läbi viidud taimestiku uuringud 32 33 Vaatamata asjaolule, et piirkonnas on varasemalt läbi viidud mitmeid uuringuid ja koostatud keskkonnamõju hinnanguid, siis tuleb arvestada, et mastaapse projekti puhul on lisaks vajalik hoonestusloa menetluse jooksul läbi viia täiendavaid uuringuid, et saada lisainformatsiooni olemasoleva olukorra kohta mis on aluseks sobiva (st minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga, tehnilis-majanudlikult ratsionaalne) lahenduse väljatöötamiseks . Vajalikud uuringud:  Batümeetriat täpsustav uuring kunstsaare rajamiseks vajalike tegevuste väljaselgitamiseks;  Merepõhja ehitusgeoloogiline/geotehniline uuring (sh pinnaseproovid võimaliku reostuse määramiseks);  Mere- ja merepõhja elustiku uuring;  Allveearheoloogilised uuringud;  Enne PHAJ rajamist tuleb läbi viia põhjalik geoloogiline uuring, mis eeldab kontroll - ja seirepuurkaevude rajamist tegelike PHAJ maa-aluste rajatiste planeeritava sügavuseni;  Tuleb teostada arvutused kunstsaare rajamiseks vajaliku mineraalpinnase mahtude kohta, et oleks tagatud k unstsaare stabiilsus. Sealjuures tuleb hinnata ekstreemsete ilmastikuolude (nt tugev lainetus kõrgvee tingimustes) mõju saarele;  Väga põhjalikult tuleb kirjeldada PHAJ šahtide rajamisel pealiskorra kivimikihtide (sh veepidemete) ohutu läbindamise tehnoloogia ja läbi viia riskianalüüs. 29 Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) rajamise ja käitlemisega seonduvad avari ilised riskid. Eksperthinnang. Talvari, A. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 2012 30 Ekspertarvamus võimaliku mõju kohta mereelustikule seoses kavandatava Muuga PHAJ rajamisega. Järvik, A. TÜ Eesti mereinstituut. Töö nr. LLOMI10216/1. Tallinn 2011 31 Paldiski hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamisest . Eksperthinnang võimaliku keskkonnamõju ja optimaalse keskkonnamõju hindamise protsessi kohta . Keerberg, V ja Ruut. J. Hendrikson & Ko OÜ. Töö nr Töö nr 2641/16. Tallinn 2016 32 Pallase piirkond 16 taimkatte ülevaade. Urman, K. 2012 33 Taimkatte täiendav uuring Paldiski linnas Pallase piirkond 16 rohumaal. Jõgar, Ü. Hendrikson & Ko OÜ, 2016  44 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS -sis ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele. Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on KMH programmi koostamise ajal r aske fikseerida, seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras. KMH läbiviimise etapid on esitatud tabelis 7.1. Tabel 7.1 KMH läbiviimise etapid Etapi toimumise kestus ja eeldatav KMH etapp34 Eeldatav läbiviimise tähtaeg36 töömaht35 Algatatud TJA 27.01.201. a. otsusega nr 1-10/17- KMH algatamine 031 2 nädala jooksul lepingu sõlmimisest / ettemaksu tasumisest. KMH programmi koostamisele eelneb olemasolevate ja kergesti Veebruar 2017 KMH programmi kättesaadavate materjalidega koostamine tutvumine. Ka alaga tutvumine (kuid see võib toimuda ka mõnes hilisemas faasis). Arendaja esitab KMH programmi Veebruar 2017 Otsustajale Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab seisukohtade Veebruar 2017 KMH programmi kontroll küsimiseks 14 päeva jooksul ja seisukohtade küsimine Seisukohtade esitamine asjaomastelt asutuste poolt hiljemalt 30 päeva Märts 2017 jooksul KMH programmi kontroll ja avalikust Aprill 2017 arutelust teavitamine 14 päeva jooksul Avaliku väljapanek kestus 14 päeva Kuigi vastavalt seadusele on KMH programmi avaliku väljapaneku korraldamine Otsustaja (Keskkonnaministeerium) ülesanne, on KMH programmi kontroll tavapraktikas vajalik siiski ja avalikust arutelust märkimisväärne eksperdi poolne panus teavitamine (teadete/kirjade draftide Aprill 2017 ettevalmistamine, info selle kohta kuhu kirju üldse saata jms) teavitamise korrektse läbiviimise eest. Programmi avaliku arutelu (sh ettekande) ettevalmistamine, arutelul osalemine (sh vajadusel korraldamine, et asi toimuks nõuetekohaselt) ja protokolli koostamine KMH programmi avalik Mai 2017 arutelu 34 KMH etapid ja etappide kestus tuleneb KMH algatamise ajal ( 15.05.2015 ) kehtinud KeHJS-ist. 35 Esitatud töömaht on kõikide töögrupi liikmete töömahtude summa (st sageli teeb sama tööetapi all tööd mitu eksperti/spetsialisti). 36 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevalt optimaalset etapi kestust.  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 45 keskkonnamõju hindamise programm Etapi toimumise kestus ja eeldatav KMH etapp34 Eeldatav läbiviimise tähtaeg36 töömaht35 Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja nendega KMH programmi arvestamise/mittearvestamise Mai 2017 täiendamine põhjendamine, hiljemalt 30 päeva jooksul kirjalikult vastamine ettepanekutele KMH programmi esitamine nõuetele vastavuse KMH programmi nõuetele vastavuse Juuni 2017 kontrollimiseks ja KMH kontroll 30 päeva jooksul programmi nõuetele vastavuse kontroll 4-8 nädalat Sisuline töö, mille osas maht sõltub Juuni-juuli 2017 KMH aruande kasutada olevate materjalide koostamine kvaliteedist, kättesaadavuse hõlpsusest jms. Arendaja esitab KMH aruande Juuli 2017 Otsustajale Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab seisukohtade Juuli 2017 küsimiseks 21 päeva jooksul Seisukohtade esitamine asjaomastelt KMH aruande kontroll ja asutuste poolt hiljemalt 30 päeva August-september 2017 seisukohtade küsimine jooksul Otsustaja poolne laekunud seisukohtade analüüs 14 päeva jooksul Oktoober 2017 ja eksperdile KMH aruande täiendamiseks esitamiseks Avalik väljapanek ja Avaliku väljapanek kestus 21 päeva November 2017 avalik arutelu KMH aruande avalik arutelu November 2017 Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja nendega KMH aruande arvestamise/mittearvestamise Detsember 2017 täiendamine põhjendamine, hiljemalt 30 päeva jooksul kirjalikult vastamine ettepanekutele KMH aruande KMH programmi nõuetele vastavuse kooskõlastamiseks kontroll 30 päeva jooksul esitamine ja KMH Eeldatavalt jaanuar-veebruar 2018 aruande nõuetele KMH aruande kooskõlastus vastavuse kontroll  46 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm 8. ANDMED KMH OTSUSTAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA Otsustaja, hoonestusloa ja KMH koostamise korraldaja Tehnilise Järelvalve Amet Rae tn 38 76806, Paldiski linn Kontaktisik: Liis Piper e-post: [email protected] Telefon: 667 2004 Arendaja Energiasalv Pakri OÜ Regati pst 1 11911, Tallinn Kontaktisik: Peep Siitam e-post: [email protected] KMH töörühma koosseis: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu Lennuki 22 10145 Tallinn Kontaktisik: Riin Kutsar e-post: [email protected] Tabel 8.1 Töörühma liikmed Töörühma liige Vastutav valdkond Töörühma pädevus Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc) KMH juhtekspert (litsents KMH00131)- mõju maastikule ja Töökogemus: enam, kui 12 aastane keskkonnamõjude Riin Kutsar maakasutusele, mõju hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, sh Natura 2000 kultuuripärandile, lõhn, hindamine; muu keskkonnaalane konsultatsioon, jäätmeteke. projektijuhtimine Haridus: zooloogia (BSc) Ekspert (zooloog)- mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Töökogemus: enam, kui 6 aastat töökogemust keskkonnamõju Kaile Peet Natura 2000 võrgustikule, hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise kogemus, loomastiku loomastikule uuringute läbiviimine. Keskkonna-alased konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud, Natura hindamised. Haridus: Keskkonnatehnoloogia (PhD) Ülle Jõgar Botaanik. Taimestiku ekspert  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 47 keskkonnamõju hindamise programm Töörühma liige Vastutav valdkond Töörühma pädevus Töökogemus: 10 aastat taimkatte ülevaadete koostamise, keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnaekspertiiside koostamise töökogemust Haridus: Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia (MSc) Ekspert (vee-ekspert) - mõju Töökogemus: 5 aastat töökogemust geoloogia ja Tõnn Tuvikene pinnasele, pinna- ja põhjaveele. sedimentoloogia alal. 3 aastat töökogemust keskkonnamõjude hindamise valdkonnas. Pinna- ja põhjavee keskkonnakonsultatsioonid. Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc) Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust Veiko Kärbla Müra ja õhusaaste ekspert keskkonnamõju (strateegilise) hindamise valdkonnas. Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja mürakaartide koostamise kogemus. Haridus: Geograafia (BSc) Kuido Kartau * Töökogemus: enam, kui 17 aastane keskkonnamõjude hindamise kogemus. KMH litsents KMH 0034. PhD, merebioloogia Georg Martin * Ca 25 aastane teadusliku ja rakendusteadusliku töö kogemus mereboiloogia valdkonnas. *Hendrikson&Ko välised eksperdid (sõlmitud põhimõttelised koostöökokkulepped). Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada.  48 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA KMH etappide osas seisukoha küsimine ja nende avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda, ja infokanalid, mille kaudu, käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse:  Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine).  Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu).  Kirjaga küsitakse seisukohti vastavalt KeHJSe § 2 3 nimetatud asjaomastelt asutustelt ja teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS § 16 lg 3. KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu on esitatud tabelis 9.1. Tabel 9.1 KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu Tabel 9.1 KMH koostamise protsessi kaasatava isikud või asutused Asutus või isik Mõju ja/või huvi Teavitamise vorm PHAJ veehaarde hoonestusloa On kaasatud tööprotsessi ja ametliku Tehnilise Järelevalve Amet andja, KMH korraldaja kirjaga eraldi ettepanekuid ei küsita. DP ja KSH algataja ja korraldaja, Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse Paldiski Linnavalitsus DP koostamise korraldaja ning e-kirja teel DP kehtestaja Keskkonnaministeerium Kontrollib, et keskkonnaalaseid Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse huvisid oleks tasakaalustatult e-kirja teel Keskkonnaameti Põhja regioon arvestatud Keskkonnainspektsioon Järelevalve looduskeskkonna ja - Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse varade kasutamise üle e-kirja teel Eesti Keskkonnaühenduste Koda Keskkonnakaitse edendamine Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse e-kirja teel Arengu edendaja ja Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse Harju maavalitsus tasakaalustatud avalike huvide e-kirja teel kaitsja maakondlikul tasandil Kontrollib, et julgeoleku aspektid Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse Kaitseministeerium oleks tasakaalustatult arvesse e-kirja teel võetud Kontrollib, et majandushuvisid Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oleks tasakaalustatult arvestatud e-kirja teel Planeeringualase tegevuse Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse Rahandusministeerium vastutaja e-kirja teel Kontrollib, et keskkonnatervise Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse Terviseamet aspektid oleks tasakaalustatult e-kirja teel arvesse võetud Kontrollib, et kultuuriväärtuste Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse Muinsuskaitseamet kaitse oleks tagatud e-kirja teel  Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 49 keskkonnamõju hindamise programm Asutus või isik Mõju ja/või huvi Teavitamise vorm Kontrollib, et laevaliikluse Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse Veeteede Amet kitsendustega oleks arvestatud e-kirja teel On vastutavad teeliikluse ja - Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse Maanteeamet ohutuse eest e-kirja teel Vastutav lennundusohutuse eest Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse Lennuamet e-kirja teel Hindab detailplaneeringu juures Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse hoonete vahelisi e-kirja teel tuleohutuskujasid, kustutusvee Põhja Päästekeskus saamise võimalusi, päästetehnikale juurdepääsu võimalusi, jmt Kohalikud ettevõtted, sh naaberkinnistu Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse omanikud (Paldiski Sadamate AS, Eesti e-kirja teel On huvitatud maa võimalikult Raudtee AS; Elering AS /Eesti Energia AS, kasulikust kasutamisest Alexela Terminal AS; Riigiressursside Keskus OÜ, Paldiski Linnahoolduse OÜ) Teavitatakse ja ettepanekuid küsitakse e-kirja teel Piirkonna elanikud, sh aiandusühistud, On huvitatud maa võimalikult suvekodude omanikud, piirinaabrid kasulikust kasutamisest Teavitatakse üleriigilises päevalehes ja kohaliku meedia kaudu. KMH protsessi etappidest teavitatakse erinevaid osapooli valdavalt e-kirja teel ning esitatud ettepanekutele antakse kokkuvõtlik tagasiside arvestamise/mittearvestamise osas. Kaasamise viisidena kasutatakse:  Informeerimist – teavitus lehes, info kodulehekülgedel internetis, teavitus e-kirjaga, teated, avalikel infostendidel, mille asukohad on eelnevalt kokku lepitud.  Konsulteerimine, seisukoha küsimine - konkreetsed küsimused (küsimustikud) või töödokumentidega tutvumine, mille osas oodatakse tagasisidet võimalike täienduste osas.  Osalus – arutelud, koosolekud, töögrupid. Kokkuvõte kaasamise etappidest lisatakse hilisemalt käesolevasse dokumenti.  50 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programm LISAD Eraldi dokumendina: „Eesti PHAJ KMH programmi lisad.pdf“  Versioon 07.02.2017 /// TÖÖ NR 2728/16 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise programm seisukohtade küsimiseks. Programmi lisad. Töö nr 2728/16 Tartu-Tallinn 2017 Riin Kutsar KMH juhtekspert (litsents KMH 0131) SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 2 Lisa 1. PHAJ hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsus (TJA 27.01.2017. a. otsus nr 1-10/17-031) ........................................................................................................ 3 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 3 keskkonnamõju hindamise programmi lisad LISA 1. PHAJ HOONESTUSLOA MENETLUSE JA KMH ALGATAMISE OTSUS (TJA 27.01.2017. A. OTSUS NR 1-10/17-031) 4 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programmi lisad Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 5 keskkonnamõju hindamise programmi lisad 6 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programmi lisad Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 7 keskkonnamõju hindamise programmi lisad 8 Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programmi lisad Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa 9 keskkonnamõju hindamise programmi lisad  OTSUS Tallinn 27.01.17 nr 1-10/17-031 Hoonestusloa menetluse algatamine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 226-2216 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. 1. Asjaolud ja menetluskäik Energiasalv Pakri OÜ (registrikood 14107173) esitas 28.09.2016 TJA-le VeeS §226 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse ning täiendas taotlust 19.12.16 (lisa 1). Paldiski linna kavandatakse 500 MW võimsusega hüdroakumulatsioonijaama, mis koosneks maismaal graniidikihis umbes 500 m sügavusel asuvast maa-alusest reservuaarist, seda merega ühendavast põhišahtist ning maismaal paiknevast juhtimiskeskusest. Põhišahti allaosas paiknevas turbiinisaalis asuvad elektriturbiinid või pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad elektrit vee liikumisel merest alla reservuaari või pumbates vett reservuaarist üles tagasi merre. Jaama maismaa osa on planeeritud kinnistutele Pallase 16 ja 18 ning alternatiivse variandina kaalub taotleja jaama rajamist merre tehissaarele. Merest vee pumpamiseks reservuaari või vastupidi on hoonestusloa taotluse kohaselt kavandatud rajada veehaare, mis koosneks Paldiski lahes tehissaarel asuvast 20 m siseläbimõõduga ja kuni 150 m sügavuseni ulatuvast põhišahtist ning kuuest 300 m pikkusest veehaardetorust läbimõõduga 3 m. Veehaardetorude veevoolu kiiruseks on arvestatud ca 3 m/s ning need ulatuks kuni sügavuseni ca 30 meetrit. Lähtuvalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 104 lg 3 punktist 4 on hüdroakumulatsioonijaama veehaarde puhul tegemist kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisega, mille rajamiseks tuleb vastavalt EhS § 108 lõikele 2 taotleda VeeS § 225 sätestatud hoonestusluba. Energiasalv Pakri OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Taotluse kohaselt on põhišaht planeeritud rajada tehissaarele, mille veepealne osa on pindalaga ca 2,6 hektarit (202 x 129 m), kuid koos nõlvadega ja veealuse osaga on merepõhjas tehissaare pindala ca 7,7 hektarit. Merepõhjas paikneva torustiku pindala on ca 0,6 hektarit. Alternatiivse variandina, kus jaama maismaa osa asuks samuti meres tehissaarel oleks saare veepealse osa pindala ca 6 hektarit (150 x 400 m). Kokku on merepõhjas asuvate ehitiste ehitusalune pindala taotluse kohaselt 8,4 – 10,7 hektarit, kuid taotleja soovib jätta koormatavale alale mõistliku reservi juhuks, kui menetluse käigus teostatavate uuringute tulemusena peaks koormatava ala suurus täpsustuma. Seetõttu taotletakse esialgu hoonestusluba 12 hektari suurusele alale ning seda täpsustatakse peale keskkonnamõju hindamist. Lisaks keskkonnamõju hindamisele on taotleja kirjeldanud, et soovib teostada järgmised uuringud:  batümeetriat täpsustav uuring (geodeetiline mõõdistus);  merepõhja ehitusgeoloogiline/geotehniline uuring (sh pinnaseproovid võimaliku reostuse määramiseks);  mereelustiku uuring. Lähtuvalt VeeS § 227 lõikest 2 peab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamise otsustamist küsima seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta asjaomastelt asutustelt. TJA küsis 13.10.16 kirjaga nr 16-7/16-1489-002 (lisa 2) seisukohta Keskkonnaministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Veeteede Ametilt, Muinsuskaitseametilt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Keskkonnaamet vastas 26.10.16 kirjas nr 14-3/16/645-2 (lisa 3), et toetab kaitseala valitsejana keskkonnamõju strateegilise hindamise ja/või keskkonnamõju hindamise (edaspidi KSH, KMH) algatamist. Samuti märkis Keskkonnaamet, et kuna taotluses märgitud hüdroakumulatsioonijaama asukoht on meres ca 500 meetri kaugusel Pakri hoiualast, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku arvatud Pakri loodus- ja linnuala, siis tuleb KMH käigus käsitleda ka kavandatava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 aladele ning vajadusel kaasata pädevaid eksperte. Veeteede Amet vastas oma 03.11.16 kirjas nr 6-3.-1./3666 (lisa 4), et nõustub hoonestusloa menetluse algatamisega, kuid juhtis tähelepanu asjaolule, et kuna kavandatav ehitis jääb Paldiski lahe ankruala C ja Paldiski Põhjasadama akvatooriumi vahele, siis tuleb hinnata selle mõju Paldiski lahe laevaliiklusele. Samuti märkis Veeteede Amet, et kavandatav tehissaar ja veehaardetorustik võib häirida laevaliiklust Paldiski Põhjasadamas ning Pakri lahe ankruala C kasutamist. Sellest tulenevalt palus Veeteede Amet hoonestusloa menetlemisel teha koostööd Paldiski Põhjasadamaga ja Veeteede Ametiga, et leida osapooli rahuldav tulemus. Muinsuskaitseamet vastas 11.11.16 nr kirjaga 1.1-7/2084-1 (lisa 5), et hoonestusloa taotluses märgitud alal ei asu kultuuriväärimälestisi, kuid on teada, et piirkonnas on toimunud 17. – 19. sajandil mitmeid laevahukke. Seetõttu leiab Muinsuskaitseamet, et KMH käigus tuleb teostada ka allveearheoloogilised uuringud ning need tulemused lisada KMH või KSH aruandesse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas 17.11.16 kirjaga nr 16-00051/019 (lisa 6), et kavandatav tegevus on kooskõlas energiamajanduse arengukava 2030 eesmärkidega ning nõustub hoonestusloa menetluse algatamisega. Keskkonnaministeerium vastas 17.11.16 kirjas nr 16-3/16/9196-2 (lisa 7), et ei ole hoonestusloa menetluse algatamise vastu, kuid palus taotlusele lisada käitise skeemi, millel on kavandatava ehitise paiknemine piirkonna geoloogilise ja hüdrogeoloogilise läbilõike suhtes. Samuti viitas Keskkonnaministeerium KMH vajalikkusele lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punktidest 171 ja 19. TJA edastas saabunud arvamused taotlejale 18.11.16 e-kirjaga nr 16-1489-008 (lisa 8), milles viitas ka taotluse täpsustamise vajadusele. Taotleja teavitas 18.11.16 e-kirjaga (lisa 9) TJA-d, et 18.11.2016 toimunud Paldiski Linnavalitsuse istungil otsustati Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringu algatamine koos KSH algatamisega. Keskkonnaministeeriumi 17.11.16 vastuses viidatud skeemiga täpsustatud taotluse esitas taotleja 19.12.16. Vastavalt Paldiski Linnavalitsuse 18.11.16 korraldusele nr 453 algatati Paldiski linnas osaliselt Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ja lähiala detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine. Korralduse punktis 3 kirjeldatakse, et lähtudes planeerimsseaduse § 142 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33, § 6 lg 1 punktist 17, § 11 lõigetest 6, 7 ja 71 tuleb koos detailplaneeringu algatamisega algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Korralduse punktis 3 selgitab Paldiski Linnavalitsus, et vastavalt detailplaneeringu elluviimisest tekkida võiva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kaalutlusele on hüdroakumulatsioonijaama rajamise üle otsustamisel määravaks nii kavandatavate maismaaehitiste kui ka terviku toimimiseks vajaliku veehaarde osa vette ehitamise võimalikkus. Seetõttu tuleb erinevate menetluste raames vajalik keskkonnamõju hindamine ühitada, mida võimaldab detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, mille raames analüüsitakse KMH täpsusastmes allmaaehitiste rajamise, ekspluateerimise ja likvideerimise, tahkete ainete merepõhja uputamise, kaldaga püsivalt ühendamata rajatiste ehitamise, ekspluateerimise ja likvideerimise, ning merevee võtu ja merre tagasisuunamisega kaasnevaid mõjusid. Hoonestusloa menetluses tuleb lisaks arvestada ka 2017. aasta alguses algatatava üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringuga (edaspidi mereala planeering). Parimate lahenduste leidmiseks peavad nii üleriigilise mereala teemaplaneeringu menetlus kui Energiasalv Pakri OÜ hoonestusloa menetlus käima paralleelselt, mis võimaldab tihedat koostööd erinevate huvigruppidega, et tagada nende arenguvajadustega arvestamine. Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Mereala planeeringuga ei seata siduvaid tingimusi rannikualadele, kuid käsitletakse funktsionaalseid seoseid mere ja maismaa vahel ning antakse suuniseid mereala planeeringu elluviimise võimaldamiseks näiteks kohalike omavalitsuste planeeringute kaudu. Kuna rajatav hüdroakumulatsioonijaam paikneb nii avalikus veekogus kui ka maismaal, siis tuleb jaama kavandamisel lähtuda tervikust ja tagada kõikide huvigruppide vajaduste tasakaalustatud arvestamine. Kuna hoonestusloa menetlust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud avaldas TJA 21.11.16 VeeS § 227 lg 3 kohase teate Ametlikes Teadaannetes (lisa 10), TJA kodulehel ning 23.11.2016 ajalehes Päevaleht. Ühtegi teist hoonestusloa taotlust samal alale 20 päeva jooksul peale teadete avaldamist TJA-le ei esitatud. 2. Õiguslikud järeldused VeeS § 226 lõike 1 ja § 227 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab TJA hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Käesoleva otsuse punktis 1 kirjeldatud asutused ei olnud hoonestusloa menetluse algatamise vastu. Vastavalt VeeS § 227 lõikele 7 määrab TJA hoonestusloa menetluse algatamisel isiku, kelle taotluse alusel menetlus läbi viiakse; keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise; vajaduse korral uuringud, mida taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja; vajaduse korral tingimused, millega peab arvestama, kui taotletava ala kohta on algatatud ka teine hoonestusloa menetlus või taotletava ala koormamiseks on kehtiv teine hoonestusluba; muud vajalikud tingimused. Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 1 punktidest 171 ja 19 tuleb otsustajal algatada keskkonnamõju hindamine, kui toimub merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit ning veejuhtme püstitamisel, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast. KeHJS § 11 lõige 6 kohaselt kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui KeHJS § 6 lõikes 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Vaatamata asjaolule, et 18.11.16 on Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 453 algatatud Energiasalv Pakri OÜ taotlusel Paldiski linnas Pallase piirkondade 16 ja 18 ning lähiala detailplaneeringu menetluse raames ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 punktidest 171 ja 19 ning asjaolust, et keskkonnamõju ei ole veel hinnatud, tuleb TJA-l algatada koos hoonestusloa menetlusega ka keskkonnamõju hindamine. Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 11 peatub hoonestusloa menetlus keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse Ametlikes Teadaannetes teatavaks tegemiseni. 3. Otsus Veeseaduse § 227 lõigete 1 ja 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 1, § 6 lg 1 punktide 171 ja 19, § 11 lõike 3 alusel:  1. Algatada hoonestusloa menetlus Energiasalv Pakri OÜ 28.09.2016 taotluse alusel Pakri hüdroakumulatsioonijaama veehaarde ja tehissaare rajamiseks; 2. Algatada keskkonnamõju hindamine hüdroakumulatsioonijaama suhtes tervikuna; 3. Keskkonnamõju hindamise käigus tuleb analüüsida kaasnevaid mõjusid ja välja selgitada ning teostada asjakohased uuringud mereala suhtes tervikuna 4. Teostada koormatava mereala suhtes tervikuna vähemalt järgmised uuringud: 1) allveearheoloogilised uuringud; 2) batümeetriat täpsustav uuring; 3) merepõhja ehitusgeoloogiline/geotehniline uuring (sh pinnaseproovid võimaliku reostuse määramiseks); 4) mere ja merepõhja elustiku uuring 5) muud keskkonnamõju hindamise programmis määratavad uuringud. Uuringud läbi viia 3 aasta jooksul; 5. Veehaarde torustiku asukoha valikul teha koostööd Paldiski Põhjasadama ja Veeteede Ametiga, et leida lahendus, mis ei mõjutaks Paldiski lahe laevaliiklust. 6. Hoonestusloa menetluses ja keskkonnamõju hindamise läbiviimisel tuleb arvestada üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu menetlusega. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest, esitades vaide Tehnilise Järelevalve Ameti (Sõle 23A, 10614 Tallinn, tel. 667 2000, faks 667 2001, [email protected]) peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak tööstusohutuse teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Koostaja: Liis Piper Lisad: 1. Energiasalv Pakri OÜ 28.09.16 esitatud ja 19.12.16 täpsustatud hoonestusloa taotlus; 2. TJA 13.10.16 kiri nr 16-7/16-1489-002 seisukohtade küsimiseks; 3. Keskkonnaameti 26.10.16 vastuskiri nr 14-3/16/645-2; 4. Veeteede Ameti 03.11.16 vastuskiri nr 6-3.-1./3666; 5. Muinsuskaitseameti 11.11.16 vastuskiri nr 1.1-7/2084-1; 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 17.11.16 vastuskiri nr 16-00051/019; 7. Keskkonnaministeeriumi 17.11.16 vastuskiri nr 16-3/16/9196-2; 8. Arvamuste edastamine taotlejale 18.11.16 e-kirjaga nr 16-1489-008; 9. Taotleja 18.11.2016 e-kiri; 10. Viide teatele Ametlikes Teadaannetes: https://ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1048402 Lisa 2. Kirja adressaadid Eesti Keskkonnaühenduste Koda Harju Maavalitsus Kaitseministeerium Keskkonnaameti Põhja regioon Keskkonnainspektsioon Keskkonnaministeerium Lennuamet Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Muinsuskaitseamet Paldiski Linnavalitsus Põhja Päästekeskus Rahandusministeerium Terviseamet Veeteede Amet Paldiski Sadamate AS Eesti Raudtee AS Elering AS Alexela Terminal AS Riigiressursside Keskus OÜ Paldiski Linnahoolduse OÜ Piirkonna elanikud