Versioon 22.11.2019 /// Töö nr 19003422 19003422
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-
Tallinn (Tallinna väikese ringtee)
eelprojekti keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise programm
Töö nr 19003422 Tartu 2019
Juhan Ruut
Juhtekspert, KMH litsents KMH 0155
Martin Ruul
Projektijuht
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
Sisukord
SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5
1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...................................... 6
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE
VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................... 7
2.1 Kavandatav tegevus ...........................................................................................................................7
2.2 Reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................................................................................7
2.2.1 Tallinna lennujaama territooriumist möödumise alternatiivid ..........................................................8
3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................ 9
3.1 Asustus ja maakasutus ......................................................................................................................9
3.2 Pinnas ja vesi .....................................................................................................................................9
3.3 Keskkonnatervis (sh müra, välisõhu kvaliteet) ................................................................................ 13
3.4 Loodusväärtused ............................................................................................................................. 13
3.5 Kultuuriväärtused ............................................................................................................................ 15
4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .......................................................................... 18
4.1 Harju maakonna arengustrateegia 2035+ ....................................................................................... 18
4.2 Harju maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................................. 18
4.3 Tallinna üldplaneering ..................................................................................................................... 18
4.4 Rae valla kehtiv üldplaneering ........................................................................................................ 19
4.5 Koostatav Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering ......................................................................... 19
4.6 Rail Baltic Harju maakonnaplaneering ............................................................................................ 20
4.7 Detailplaneeringud .......................................................................................................................... 20
5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE
KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING
MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID .......................................................... 23
6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS
VAJALIKUD UURINGUD.......................................................................................... 24
6.1 Hindamismetoodika ......................................................................................................................... 24
6.2 Uuringud .......................................................................................................................................... 25
7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA............................. 28
8 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA ........... 30
9 KAASAMINE .......................................................................................................... 31
9.1 Kaasamise kava .............................................................................................................................. 31
9.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine ............................................................ 32
9.3 Avalikustamine ja avalik arutelu ...................................................................................................... 32
9.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine ..................................... 32
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 5
SISSEJUHATUS
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojektiga kavandatakse uue tee
projekteerimist, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid. Tegemist on üle kümne
kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga teega, mistõttu on keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §6 lg 1 p 14 kohaselt projekti koostamisel vaja läbi viia
keskkonnamõju hindamine.
Keskkonnamõju hindamine algatati Maanteeameti keskkonna talituse juhataja 28.10.2019 otsusega nr
15-7/19/415.
Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel
viikse läbi KMH protsess ja koostatakse KMH aruanne. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda
teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta ning sobivaima lahendusvariandi valikuks, eesmärgiga vältida või vähendada ebasoodsat mõju
keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
Mõjude hindaja on Hendrikson & Ko OÜ (juhtekspert Juhan Ruut, litsentsi nr KMH 0155).
6 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA
ASUKOHT
Projektiga nähakse ette uue 2+2 sõidurajaga riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese
ringtee) projekteerimist, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid ning kulgeks Tallinn -
Rapla - Türi tugimaanteest nr 15 kuni Tallinn-Narva põhimaanteeni nr 1 (joonis 1.1).
Projekti eesmärgiks on Tallinna väikese ringtee uue tee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja
Rae valla haldusüksuseid, vähendaks liiklust Tallinna linnas, jagades liiklust ennetavalt eri suundades,
muudaks Tartu mnt linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel
suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse
alternatiivteid mööda.
Joonis 1.1 Kavandatava Tallinna väikese ringtee asukoht. Aluskaart: Maa-amet november 2019
www.hendrikson.ee
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 7
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE
REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE
LÜHIKIRJELDUS
2.1 Kavandatav tegevus
Projektiga nähakse ette Tallinna väikese ringtee uue tee projekteerimist, mis ühendaks Tallinna linna ja
Rae valla haldusüksuseid ning kulgeks Tallinn - Rapla - Türi tugimaanteest nr 15 kuni Tallinn-Narva
põhimaanteeni nr 1 (joonis 1.1).
Projekteeritav tee on terves ulatuses 2+2 sõidurajaga, mille kõrvale rajatakse jalg-ja jalgrattateed ning
vajalikud kogujateed ja muud vajalikud rajatised (nt bussipeatused, valgustus, sademevee käitlus, pargi
ja reisi parklad, jalakäijate tunnelid, jne), mille vajadus selgub projekteerimise käigus, näiteks
liiklusuuringu tulemuste põhjal.
Tartu maantee viadukt (Peetri liiklussõlm) kavandatakse arvestusega, et selle alla mahuks trammitee
ning Tallinn-Rapla-Türi maantee ristmiku lahendusel arvestatakse Tallinn-Rapla-Türi maantee
perspektiivse 2+2 lahendusega.
Vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele tuleb projekteerimisel arvestatakse järgmiste parameetritega:
▪ Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
▪ Sõiduradade arv – 4 (2+2);
▪ Sõiduraja laius – 3,50 m;
▪ Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – 2,5 m põhjendatud juhtudel 3 m;
▪ Sõidutee tunneli laius – Täpsustatakse projekteerimise käigus;
▪ Lennuvälja läbiva jalg- ja jalgrattateede tunneli laius – min 4 m;
▪ Jalg- ja jalgrattateede tunnel – min 3,5 m;
▪ Trammitee laius – täpsustada Tallinna Transpordiametiga;
▪ Tallinna linna piiresse jäävatel teede osadel valida parameetrid vastavalt 50km/h;
▪ Kogu trassil valida parameetrid lähtuvalt projektkiirusest 80 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti
madalam);
▪ Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide
projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale;
▪ Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis
projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
2.2 Reaalsed alternatiivsed võimalused
Tallinna ringtee vajalikkust ning perspektiivset asukohta on käsitletud Harju maakonnaplaneeringus
2030+1, Rae valla kehtivas üldplaneeringus2 ning koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu 3
raames läbi viidud Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuringu4 autoliikluse analüüsis (vt ptk 4). Käesoleva
projekti tasandi KMH-s keskendutakse reaalsete tehniliste ning asukohapõhiste lokaalse tasandi
alternatiivide keskkonnamõjude võrdlemisele (täpsem võrdlemise metoodika on kirjeldatud peatükis
7.1). Tee asukoha alternatiivide valik on võrdlemisi piiratud, kuna Järveküla ja Peetri küla piirkonnad on
1 Kehtestatud riigihalduse ministeri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.
2 Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 .
3 Algatatud Rae Vallavolikogu 2016. aasta 15.november otsusega nr 171.
4 Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuring. Hendrikson & Ko töö nr 2926/17, Rae -Tartu-Tallinn 2017-2018
8 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
tihedalt asustatud ning Harju maakonnaplaneeringu ning Rae valla üldplaneeringu perspektiivsele
trassikoridorile (millega projektiga kavandatava tee asukoht ühtib) mõistlikud alternatiivid selles
piirkonnas puuduvad.
Asukoha alternatiivina võrreldakse KMH käigus Tallinna lennujaamast möödumist (täpsemalt kirjeldatud
ptk 2.2.1). Lisaks käsitletakse vajadusel projekti käigus väljatöötatud ning kaalumisel olevaid tehnilisi
alternatiive (nt Rae rabas mass-stabiliseerimine, pinnasevaiadel tee rajamine või turba välja
kaevamine). Võrdluse eesmärgiks on anda otsuse tegemiseks teavet erinevate alternatiivide
elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta. Juhul, kui projekti käigus erinevaid tehnilisi
lahendusi välja ei töötata ega kaaluta, ei ole KMH raames neid võimalik ning mõistlik kunstlikult juurde
tekitada.
2.2.1 Tallinna lennujaama territooriumist möödumise alternatiivid
Vastavalt hanke lähteülesandele tuleb projekteerijal koostada kaks versiooni lennuvälja territooriumi
ületamiseks koos trassivariantide võrdlusega, et tellija saaks valida parima variandi, millele koostatakse
eelprojekt:
▪ Sõidutee tunneli lahendus lennuvälja alt (roheline joon joonisel 1.1). Sõidusuunad projekteerida
eraldi tunnelitesse. Näha ette jalg- ja jalgrattatee tunnel läbimaks lennuvälja ala.
▪ Lennuvälja ümbersõit (lilla joon joonisel 1.1).
KMH käigus analüüsitakse mõlema alternatiivi keskkonnamõjusid ning selgitatakse välja
keskkonnamõjude seisukohast eelistatud alternatiiv.
www.hendrikson.ee
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 9
3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA
KIRJELDUS
3.1 Asustus ja maakasutus
Kavandatava tee koridor paikneb Harju maakonnas Tallinna linna ja Rae valla territooriumil, kus see
läbib tiheda asustusega ning kasvava elanike arvuga Järveküla küla ning Peetri alevikku ning Rae külas
asuvat Rae raba. Tallinna lennuvälja ümbert kavandatud alternatiiv läbib ka Soodevahe küla.
Kavandatav väikene ringtee läbib mitmekesise maakasutusega piikondi – metsamaad ja liigniiskeid
alasid Ülemiste järve lõunaosa lähistel, valdavalt põllumaid Järvekülas ja Peetris ning Tallinna
lennuväljast lõunasse jäävat Rae raba ning põhja suunas asuvat tööstusala.
Kavandatud tee asukohas paikneb ka Tallinna lennuvälja territoorium, millest möödumiseks on
kaalumisel kaks alternatiivi (joonis 1.1)
Kavandatava tee suuremad ristumised teiste teedega:
▪ tee nr 1 Tallinn-Narva
▪ tee nr 11290 Tallinn- Lagedi
▪ tee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
▪ tee nr 11330 Järveküla-Jüri
▪ tee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi
3.2 Pinnas ja vesi
Aluspõhi, pinnakate
Trass kulgeb Põhja-Eesti lavamaal, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivi avamusalal. Geoloogilises
läbilõikes moodustavad suurema osa Ordoviitsiumi lubjakivid ja merglid, läbilõike alumise osa
moodustavad Kambriumi ning Vendi terrigeensed settekivimid.
Trass kulgeb muutliku pinnakattega alal (joonis 3.1). Lõiguti on pinnakate väga õhuke - Tallinna
lennujaama piirkond, Peetri alevikust ja Järvekülast vahetult idapoole jäävad alad. Soosetete levik on
seotud peamiselt märgalade ja veekogudega (trassi põhjaotsas Sõjamäe raba, keskosas Rae raba ja
lõunaosas Ülemiste järvest vahetult lõunas asuv piirkond). Trassi kesk- ja lõunapoolses osas levivad
lisaks veel moreenid ja liiv ning kruus. Pinnakatte paksus varieerub valdavalt vahemikus 1-5 meetrit,
kuid esineb ka väga õhukese pinnakattega alasid ning trassi läänepoolne ots jääb piirkonda, kus
pinnakatete paksused ulatuvad kuni 30 meetrini.
10 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 3.1 Pinnakatesetete levik ja paksus trassi piirkonnas. Allikas: Maa-ameti geoloogiliste kaartide
kaardirakendus, 2019
Trass läbib Rae turbamaardla Tallinna lennujaama ja Vaskjala-Ülemiste kanali vahelises lõigus ploki 11
(vähelagunenud turvas, passiivne tarbevaru), ploki 12 ja ploki 16 (hästi lagunenud turvas, passiivne
tarbevaru). Trassist läände jääb Rae 2 turbatootmisala, kus on väljastatud AS-le Ahtol kaevandamisluba
HARM-063.
Teised lähimad maardlad on Väo lubjakivimaardla, mis jääb trassist ca 1,8 km kaugusele idas ning
Tallinn-Saku liivakivimaardla trassi lõunaotsast ca 700 m kaugusel.
Avalikult kättesaadava teabe põhjal trassi läheduses jääkreostusobjekte ei esine.
Põhjavee kaitstus
Tallinna väike ringtree trass kulgeb põhjavee kaitstuse kaardi andmetel 5 valdavas osas kaitsmata või
nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (joonis 3.2). Vaid trassi läänepoolne ots jääb keskmiselt kaitstud
põhjaveega alale. Maapinnalt sügavamale liikudes jääb kavandatav trass osaliselt või tervikuna
järgmiste põhjaveekogumite alale:
▪ Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum levib Ülemiste järvest vahetult lõunas ning
läänes;
▪ Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum;
▪ Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas;
▪ Kambrium-Vendi põhjaveekogum.
5 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1: 400 000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus
www.hendrikson.ee
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 11
Kavandatav maantee trass ei läbi ühtegi puurkaevu sanitaarkaitseala. Lähimad olmevee puurkaevud
on Järveküla piirkonnas asuvad Siluri-Ordoviitiumi Harju põhjaveekogumisse rajatud puurkaevud
PRK0004950 (ca 57 m kavandatava tee telgjoonest), PRK0053830 (ca 35 m kavandatava tee
telgjoonest) ja PRK22476 (ca 85 m kavandatava tee telgjoonest). Lisaks on trassi põhjaosas kaks
hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu - PRK0019880 (ca 80 m olemasoleva J.Smuuli tee servast) ja
PRK0019877 (ca 47 m olemasoleva J.Smuuli tee servast) ning alternatiiv 2 kulgeb samuti kahe
hüdrogeoloogilise uuringupuurkaevu lähedalt - PRK0057656 (ca 57 m olemasoleva Tallinna-Lagedi tee
servast ja PRK0057657 (ca 6 m olemasoleva Tallinna-Lagedi tee servast) – joonis 3.2.
Joonis 3.2 Põhjavee kaitstus ning puurkaevude paiknemine trassi piirkonnas. Allikas: Maa-ameti
geoloogiliste kaartide kaardirakendus, 2019
Pinnavesi
Kavandatav Tallinna väike ringtee kulgeb Ülemiste järve piirkonnas, jäädes järvest siiski mitmesaja
meetri kaugusele, kuid läbides selle valgala ning ületades valgala oluliseks osaks olevat Kurna oja
(VEE1093100). Ülemiste järv on Tallinna peamine joogiveehaare, kust toimub vahetu vee võtmine
veepuhastusprotsessi. Ülemiste järve tähtsus on suurenenud ka Tallinnat ümbritsevate omavalitsuste
joogiveeallikana Tallinnaga külgnevatel aladel. Ülemiste järve veekvaliteedi kaitsmiseks on kehtestatud
sanitaarkaitseala, mille ulatus on määratud Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekti6 alusel
(joonis 3.3).
6 Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekt . AS Maves, töö nr 7003, Tallinn-2007-2009.
12 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 3.3 Põhjavee kaitstus ning puurkaevude paiknemine trassi piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet
oktoober 2019
Ülemiste järve lõunakaldal asub ka Kurna oja biolodu ehk tehismärgala, mille juures ulatub
sanitaarkaitseala piir kuni 800 meetrini veepiirist. Kurna oja biolodus toimuv looduslik
isepuhastusprotsess on väga oluline Ülemiste järve hea toorvee kvaliteedi seisukohalt. Kurna biolodu
on tüübilt vaba-veepinnaga märgala ehk vee puhastamiseks kasutatakse olemasolevat looduslikku
lodu, kuhu Kurna oja vesi juhitakse. Selleks, et vesi ei pääseks otse järve, on Kurna oja looduslik suue
suletud muldpiirdetammiga ning selle luhapoolsele küljele kaevatud kraavi valgub biolodu läbinud vesi,
kust see suunatakse Ülemiste järve läbi muldtammi ehitatud regulaatori kaudu.6 Ülemiste järve
sanitaarkaitsealasse kuuluvat biolodu hooldab AS Tallinna Vesi. Tehismärgala eesmärk on puhastada
Kurna oja vett eutrofeerumist põhjustavatest toiteainetest ja regulaatori abil ära hoida veest kergemate
reoainete (eelkõige õli) sattumine Ülemiste järve õnnetusjuhtumite korral Kurna oja valgalal.7
Viimases Ülemiste järve sanitaarkaitseala projektis (2007-2009) on märgitud, et Kurna oja biolodu
juures nihkus piir Ülemiste järve poole, võrreldes 2004. aasta sanitaarkaitseala projektiga, kuna välja
jäeti plaanitava Tallinna väikese ringtee maa-ala. Samuti on projekti kokkuvõttes öeldud, et kui tulevikus
kavandatavate uute teeprojektide analüüsimise tulemusel selgub, et mõistlikku lahendust tee
paigutuseks pole, saab järvest 90 m kaugemale jäävat sanitaarkaitseala piiri muuta põhjendatud
vajadustest lähtudes.
Tee läbib Rae raba, mis on 1960.–1980. aastatel kuivenduskraavide rajamisega kuivendatud. Rae
raba on kohaliku tähtsusega turbamaardlana arvele võetud (747.37 ha, registrikaardi nr 280). Raba
kesk- ja idaosas on väljastatud kaevandusload ning need raba osad on kaevandustegevusest oluliselt
mõjutatud. Raba lääneosas, mida läbib kavandatav tee, kaevanduslubasid väljastatud ei ole.
Tee ületab veel Vaskjala-Ülemiste kanalit (VEE1093000), mis suubub Ülemist järve ja kuulub Tallinna
linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse ning mille hüdromorfoloogiline koondseisund on hea.
7
Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis. AS Maves töö nr 11097, Tallinn 2011
www.hendrikson.ee
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 13
3.3 Keskkonnatervis (sh müra, välisõhu kvaliteet)
Kavandatav tee kulgeb valdavalt uuel trassil läbides mitmeid elamupiirkondi ning seega võib eeldada,
et projekti realiseerimisega võivad kaasneda olulised mõjud (sh müra ning õhusaaste), mida tuleb
keskkonnamõju hindamise raames käsitleda ning vajadusel ette näha leevendusmeetmed (eelkõige
müra puhul).
Olemasoleva olukorra hindamisel saab välja tuua erineva tuua erineva müratundlikkusega piirkonnad:
▪ Kavandatava tee esimesed kilomeetrid kulgevad linnakeskkonnas ning olemasolevas
teedevõrgus, seega ei ole lisanduvad mõjud tõenäoliselt märkimisväärsed;
▪ Tallinna lennujaamast möödumisel on olemasolevas olukorras mõjuteguriteks nii lennuliiklusega
kaasnev müra kui ka Suur-Sõjamäe tn (ning tee nr 11290 Tallinn-Lagedi). Alternatiivi 2 korral
jäävad tee lähedusse ning võimalikku mõjutsooni üksikud elamud, alternatiiv 1 korral mõjutatud
alasid tõenäoliselt ei esine;
▪ Tallinna lennujaama ning Peetri aleviku vahelises piirkonnas ei paikne tundlike objekte, samuti
puudub olemasolev teedevõrk;
▪ Peetri alevikus asuvad müratundlikud alad peamiselt suure liikluskoormusega tee nr 2 Tallinn-
Tartu-Võru-Luhamaa (liikluskoormus 2018. a Maanteeameti loendusandmetel oli ca 26 000 autot
ööpäevas) ning tee nr 11330 Järveküla-Jüri (Vana-Narva mnt, liikluskoormus 2018. a
Maanteeameti loendusandmetel oli ca 2050 autot ööpäevas) vahelisel alal. Piirkond on juba
olemasolevas olukorras liiklusmürast mõjutatud ning uue tee rajamisel mõjuala eeldatavasti
suureneb;
▪ Teele kõige lähemale jäävad tundlikud alad (elamupiirkonnad) Järveküla asula läbimisel ning
seda tuleb arvestada ka mõjude hindamisel ning leevendusmeetmete väljatöötamisel;
▪ Kavandatava tee lõpuosas võimalikke konfliktalasid ei asu.
3.4 Loodusväärtused
Kaitstavad loodusobjektid
Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemi andmetele8 ei jää trassile ühtegi kaitstavat loodusobjekti. Lähimad
on II kaitsekategooria liigi kanakull (Accipiter gentilis, KLO9118081) leiukoht ja III kaitsekategooria liigi
roo-loorkull (Circus aeruginosus, KLO9115425, ca) leiukoht, mis mõlemad asuvad ca 150 m
kavandatava tee telgjoonest. Kavandatavast teest rohkem kui 200 m kaugusel lõunas paiknevad 4
vääriselupaika (VEP154067, VEP154068, VEP154069 ja VEP154070). Kaitstavad loodusobjektid on
näidatud joonisel 3.4.
8 EELIS, Keskkonnaagentuur. Vaadatud 31.10.2019
14 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 3.4 Looduskaitseliste objektide paiknemine trassikoridori lähialal. Aluskaart Maa-amet, oktoober
2019.
Natura 2000 alad
Kavandatavale teele lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Rahumäe loodusala (RAH0000451), mis asub
rohkem kui 3 kilomeetri kaugusel.
Roheline võrgustik
Rohelise võrgustiku all peetakse silmas eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagavat ning
asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustavat looduslikest ja poollooduslikest kooslustest
koosnevat süsteemi. Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest.
Tallinna väikese ringtee trass jääb Tallinna linna ja Rae valla territooriumile, kus rohelise võrgustiku
kõige uuemad andmed on käsitletud dokumendis Harju maakonnaplaneering 2030+9.
Maakonnaplaneeringu kohaselt läbib trassikoridor rohevõrgustikku Rae valla territooriumil kahes lõigus
- põhjapool Rae raba piirkonnas ning lõunapool Ülemiste järvest vahetult lõunas (joonis 3.5). Mõlemad
piirkonnad on maakonnaplaneeringus määratletud kui maakondliku rohevõrgustiku rohekoridorid.
Koostamisel oleva Rae valla põhjaosa üldplaneeringu raames on läbi viidud Rae valla põhjapiirkonna
rohevõrgustiku väärtuste hinnang 10, mille raames anti hinnang Rae valla põhjapiirkonna
rohevõrgustikule (Ülemiste järve ja sellest lõunapoole jääva piirkond). Uuringus on Tallinna väike ringtee
trassi poolt läbitavad alad kirjeldatud kui rohevõrgustiku toimivuse jaoks olulised ja väärtuslikud ning
9 „Harju maakonnaplaneering 2030+“, kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/78.
https://maakonnaplaneering.ee/harju -maakonnaplaneering
10 ELLE OÜ. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu KSH koos lisauuringutega. Rohevõrgustiku väärtuste hinnang. Tallinn, 2018.
www.hendrikson.ee
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 15
rõhutatud on projektis rohevõrgusiku toimivuse tagamiseks (sh erinevate loomarühmade liikumist
tagavad üle- või altpääsud) vajalike leevendusmeetmete planeerimist ja rajamist.
Joonis 3.5 Rohevõrgustiku paiknemine trassikoridori piirkonnas vastavalt Harju maakonnaplaneering
2030+ toodule. Aluskaart Maa-amet, oktoober 2019
3.5 Kultuuriväärtused
Kavandatava Tallinna väikese ringtee ristumise piirkonnas Tallinn-Rapla-Türi maanteega (Viljandi mnt)
asub ristmikust lääne suunas Liiva kalmistu (reg nr 1081) – joonis 3.6. Kalmistu võeti kasutusele
1935. aastal ning see oma 64 hektarilise pindalaga oli 1978. aastani Tallinna suurim kalmistu.
Kavandatava ristmiku lähistel asuv kalmistu osa on säilinud veel puutumata ja korrastamata
metsaalana.
Lennuvälja ümbersõidu (lilla joon joonisel 1.1) alternatiivi korral läbiks kavandatav tee
arheoloogiamälestist Asulakoht (reg nr 18870) ning mööduks arheoloogiamälestise Kultusekivi
(reg nr 18874) lähistelt (umbes paarikümne meetri kauguselt kaitsevööndi piirist) – joonis .
16 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 3.6 Liiva kalmistu (tähistatud sinisega) paiknemine kavandatava tee (tähistatud punasega) ja
tee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi maantee (Viljandi mnt) indikatiivses ristumise piirkonnas. Allikas: Maa-ameti
kultuurimälestiste kaardirakendus, oktoober 2019
www.hendrikson.ee
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 17
Joonis 3.7 Kavandatava lennuvälja ümber mineva alternatiivi (tähistatud punasega) paiknemine
kultuurimälestiste suhtes (tähistatud sinisega) Soodevahe küla piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet,
oktoober 2019
18 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS
STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
4.1 Harju maakonna arengustrateegia 2035+
Harju maakonna arengustrateegia 2035+11 üheks strateegiliseks eesmärgiks on, et Harju maakonnas
on kiired, mugavad ja keskkonnasäästlikud ühendused nii välisriikide ja ülejäänud Eestiga kui ka
maakonnasiseselt.
Pikaajaliste tegevussuundade all on ühe riikliku tegevustasandi ettepanekuna välja toodud Tallinna
väikese ringtee (Smuuli tee–Peetri–Raudalu) väljaehitamine 2+2 sõidurajaga magistraaltänavaks (70
km/h).
Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonna arengustrateegiaga 2035+.
4.2 Harju maakonnaplaneering 2030+
Harju maakonnaplaneering 2030+12 kohaselt on olulisemad teedevõrgu arendused Harju maakonnas
seotud asulate omavaheliste ühenduste parandamisega, ümber- ja möödasõidu võimaluste
kavandamisega ning maanteede rekonstrueerimisega paremate läbilaskevõimaluste ja turvalisuse
tagamiseks.
Tallinna väike ringtee on üks maakonnaplaneeringuga kavandatud perspektiivsetest põhimõttelistest
maanteede trassikoridoridoridest, mille eesmärk on tagada Harju maakonna terviklik areng. Väikese
ringtee puhul on maakonnaplaneeringus täpsema eesmärgina toodud Tallinnasse siseneva Tartu
maantee liikluskoormuse hajutamine ning Tallinna tagamaa asustusalade paremate ühendusteede
tagamine.
Projektiga kavandatav tee asukoht kattub maakonnaplaneeringu perspektiivse trassikoridoriga (va
Tallinna lennuvälja ümbersõidu alternatiivi osas).
Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.
4.3 Tallinna üldplaneering
Tallinna üldplaneeringus on ühe transpordisüsteemi arengusuuna eesmärgiks vähendada kesklinna
liikluskoormust, viies transiitliikluse linnakeskusest eemale.
Kavandatav tegevus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.
11 Seisuga 00.10.2019 olid Harjumaa 16-st kohalikust omavalitsusest arengustrateegia heaks kiitnud 14. Heakskiitnud ei ole Kose ja
Viimsi vald.
12 Kehtestatud riigihalduse ministeri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/78.
www.hendrikson.ee
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 19
4.4 Rae valla kehtiv üldplaneering
Rae valla kehtivas üldplaneeringus13 on ette nähtud Tallinna väikese ringtee trassikoridor, mis hakkab
kulgema alates Tallinnas asuvast Suur-Sõjamäe teest Lennujaama alt ning läbi Peetri aleviku ja
Järveküla küla kuni Viljandi maanteeni. Projektiga kavandatava tee asukoht vastab Rae valla
üldplaneeringu trasskoridorile.
Ühe tiheasustusala elamumaa tingimusena on planeeringus öeldud, et kavandatava Tallinna väikese
ringtee ääres paiknevatel elamumaa-aladel tuleb arvestada võimaliku müraga ja võimaliku
leevendavate meetmete kasutamise vajadusega tee valmimisel.
Projektiga kavandatav tee asukoht kattub suures plaanis Rae valla üldplaneeringu perspektiivse
maanteekoridoriga (va Tallinna lennuvälja ümbersõidu alternatiivi osas).
Kavandatav tegevus on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga.
4.5 Koostatav Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering
Koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu14 raames läbi viidud Rae valla põhjapiirkonna
liikuvusuuringu15 autoliikluse analüüsi järelduse ja soovitusena on toodud Tallinna väikese ringtee
rajamine või osaline rajamine. Põhjendusena nähakse seda, et Tallinna väikese ringtee rajamine on
põhimõtteliselt ainuke alternatiiv muuta vähegi sujuvamaks Peetri aleviku elanike autodega (ja ka
liinibussidega) ligipääs Tallinnale põhilisel hommikusel tipptunnil. Projektiga kavandatav tee asukoht
kattub suures plaanis Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuringus kajastatud perspektiivse maantee
asukohaga (va Tallinna lennuvälja ümbersõidu alternatiivi osas).
Käesoleval hetkel ei ole teada, millises mahus liikuvusuuringu tulemused lõplikusse üldplaneeringu
lahendusesse jõuavad, kuid siiski võiks uuringus on toodud mõningad aspektid Tallinna väikese ringtee
projekteerimisel silmas pidada:
▪ Esialgse liiklusprognoosi põhjal piisaks Tallinna väikese ringtee rajamisest 1+1 sõidurajaga
teena, kuna nii Viljandi maantee kui ka Smuuli tänav ehk mõlemad ühendatavad teed on hetkel
1+1 sõidurajaga. Samas liiklussageduste kasvu korral on arvestatud näiteks Smuuli tänava
viadukti projektis teise sõiduraja osa võimaliku juurde ehitamisega ning tõenäoliselt on võimalik
ka Viljandi maanteed laiendada 2+2 sõidurajaga teeks. Seega võiks maa broneerimisel tulevikus
arvestada võimaliku 2+2 sõidurajaga tee äramahtumisega.
▪ Küll tundub mõistlik kohe 2+2 sõidurajaga pluss kergliiklusrada (või kergliiklustunnel läheduses)
ehitada eritasandilised risted Tallinn – Tartu maanteega ja tõenäoliselt ka Vana-Tartu
maanteega kui Rae valla põhjaosa asumite põhilise ühendusteega, kus esialgu 1+1 sõidurada
oleks otsesuunas liiklejatele ning teised rajad mõlemas sõidusuunas pöörajatele, mis tõstaks
ristete läbilaskvust. Samas ülejäänud kvartalisisesed ristmikud võiksid olla samatasandilised kas
ringristmikud, mis toimivad hästi liikluse rahustajana, või siis kanaliseeritud ristmikud.
▪ Elamupiirkonnas (Tartu mnt ja Viljandi mnt vahel) oleks otstarbekas planeerida kiiruspiirang
maksimaalselt 70 km tunnis ning raskeliikluse liikumispiirang. See väldiks Tallinna väikese
ringtee kujunemist Tallinna asumite ühendusteeks läbi Rae valla ning samas võimaldaks
ohutumat liiklusruumi ning teeületusvõimalusi kergliiklejatele.
▪ Eriti olulise kergliiklejate koondumiskoha korral võiks kaaluda ka kergliiklustunneli rajamist kas
Tallinna väikese ringtee või ka Vana-Tartu maantee alla (täpsemalt selgub ilmselt peale
kergliiklejate liikumisvõimaluse üle Tallinn – Tartu maantee selgumist). Täpsemad lahendused
saaks kujundada peale põhjaliku liiklusuuringu koostamist piirkonnas.
13 Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 4 62.
14 Algatatud Rae Vallavolikogu 2016. aasta 15.november otsusega nr 171.
15 Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuring . Hendrikson & Ko töö nr 2926/17, Rae -Tartu-Tallinn 2017-2018
20 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
4.6 Rail Baltic Harju maakonnaplaneering
Rail Baltic Harju maakonnaplaneeringu 16 Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise
ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm)
vastab Euroopa standardile. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee
rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis
võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada.
Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m. Raudtee rajamine on võimalik
üksnes planeeritud trassikoridori sees. Maakonnaplaneeringute alusel on alustatud raudteelõikude
projekteerimisega ning algatatud on projekteeritavate lõikude (sh Harjumaa lõigu) KMH hindamine17.
Kavandatava väikese ringtee projekteerimisel tuleb arvestada Rail Baltic raudtee maakonnaplaneeringu
ja ning käimasoleva Harju maakonna lõigu projekteerimise lahenduste ning KMH tulemustega , sh tuleb
analüüsida võimaliku koosmõju esinemise tõenäosust ning olulisust.
4.7 Detailplaneeringud
Kavandatava lõigu lähistel asub 71 Rae vallas ja Tallinnas kehtestatud või koostamisel
detailplaneeringut, millega projekti koostamisel tuleb arvestada – tabel 4.1 ja 4.2.
Tabel 4.1 Kavandatava lõigu lähistel asuvad kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud Rae
vallas
Jrk DP
Nimetus Seisund Kuupäev
nr number
KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD
1 DP0018 Loopealse-Suurekivi pereelamute kvartali DP kehtestatud 23.12.1997
Loopealne-Suurekivi pereelamute kvartali II
2 DP018a kehtestatud 13.05.2003
järjekorra DP
3 DP0133 Uusmaa ja Vägeva kinnistute detailplaneering kehtestatud 13.04.2004
4 DP0163 Allika III kinnistu detailplaneering kehtestatud 26.04.2005
Läike tee 7, Läike tee 10, Kaasikusalu, Kaasiku II ja
5 DP0185 kehtestatud 17.01.2006
Mäetamme - 1 kinnistute detailplaneering
6 DP0194 Kasemetsa 2 kinnistu detailplaneering kehtestatud 21.02.2006
7 DP0199 Vana-Uuetoa kinnistu detailplaneering kehtestatud 09.05.2006
8 DP0206 Tofre-I kinnistu detailplaneering kehtestatud 20.06.2006
Vägeva viadukti kinnistute piirkonna ja lähiala
9 DP0236 kehtestatud 05.08.2014
detailplaneering
10 DP0262 Sepa elamukvartal ja lähiala detailplaneering kehtestatud 20.03.2007
11 DP0321 Kasemetsa kinnistu detailplaneering kehtestatud 14.10.2008
12 DP0348 Kraaviääre kinnistu detailplaneering kehtestatud 12.09.2006
13 DP0357 Kalmuvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 14.03.2017
Viskaripõllu ja Alliku II kinnistute ning Annuse
14 DP0363 kehtestatud 11.08.2009
maaüksuse ja nende lähiala detailplaneering
Tuleviku tee ja Tuleviku tee I kinnistute
15 DP0390 kehtestatud 31.10.2006
detailplaneering
Allika kinnistu maatüki II, Voorema ja Vana-Lepiku IV
16 DP0446 kehtestatud 17.07.2007
kinnistute ja lähiala detailplaneering
16
Kehtestatud riigihalduse ministeri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/41
17
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) algatas 29.03.2019 otsusega nr 16 -6/19-0535-002 kaheksale Rail Baltica
raudteelõigu ehitusprojektile keskkonnamõju hindamised. Keskkonnamõju hindamised viiakse läbi ehitusprojektide koostamise käi gus.
www.hendrikson.ee
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 21
17 DP0457 Uuesuitsu kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 24.07.2018
Sepa-Maidu (Maidu) kinnistu ja lähiala
18 DP0459 kehtestatud 18.12.2012
detailplaneering
Mäe, Sauki ja Künnipõllu kinnistute ning lähiala
19 DP0464 kehtestatud 13.05.2008
detailplaneering
20 DP0486 Määni tee 3 kehtestatud 12.02.2008
21 DP0497 LM Lao kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 10.03.2009
Läike tee põik 5 ja 7, Sära tee 7 ja 8 ning Helgi tee 9
22 DP0500 kehtestatud 07.08.2007
kinnistute ja lähiala detailplaneering
Tähnase tee, Helgi tee ja Leevikese tee kinnistute
23 DP0501 kehtestatud 04.09.2007
piirkonna
24 DP0515 Pajuniidu kinnistu detailplaneering kehtestatud 12.02.2008
Läike tee T3, 18, 20, 20a, 22, 24, 26, Vägeva tee T5
25 DP0553 kehtestatud 14.06.2007
kinnistute ja lähiala detailplaneering
26 DP0556 Soodevahe tööstuspargi detailplaneering kehtestatud 08.12.2009
Laaneaia ja Uus-Kasemetsa kinnistute ja lähiala
27 DP0609 kehtestatud 13.01.2010
detailplaneering
28 DP0626 Küünimäe kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 01.10.2008
29 DP0678 Küti ja Treiali kinnistute ja lähiala detailplaneering kehtestatud 07.04.2010
30 DP0708 Kaasiku kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 14.02.2011
Vibu tee 12 ja Männi 6 kinnistute ja lähiala
31 DP0715 kehtestatud 17.06.2014
detailplaneering
32 DP0765 Poriaugu kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 28.01.2014
33 DP0786 Vägeva tee 3A kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 19.05.2015
Laanemäe tee ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute
34 DP0787 kehtestatud 20.11.2018
detailplaneering
35 DP0809 Raesepa kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 01.11.2014
Lepniku, Lepliku ja Lennuradari tee 6 kinnistute ning
36 DP0851 kehtestatud 06.02.2018
lähiala detailplaneering
37 DP0863 Vana-Laasi kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 15.03.2016
38 DP0890 Läike tee 34 kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 18.10.2016
KOOSTAMISEL DETAILPLANEERINGUD
1 DP0204 Oruvälja maatükk II kinnistu detailplaneering Algatatud 25.04.2005
Tudriku ja Sepa-Rae 2 kinnistute ning lähiala
2 DP0225 Algatatud 16.01.2006
detailplaneering
Allika, Suur-Allika ja Väike-Allika kinnistute ning
3 DP0540 Algatatud 27.11.2006
lähiala detailplaneering
Tallinna väikese ringtee äärse keskusala
4 DP0581 Taotlus 29.08.2018
detailplaneering
5 DP0583 Aali detailplaneering Taotlus 01.10.2007
Linnaaru tee 4, 13 ja 15 kinnistud ja lähiala
6 DP0634 Algatatud 23.07.2012
detailplaneering
Kuremetsa ja Ületeesauna kinnistute
7 DP0691 Taotlus 04.02.2008
detailplaneering
8 DP0731 Vana-Kongo kinnistu detailplaneering Algatatud 24.04.2001
9 DP0835 Lepniku, Lepliku taotlus 12.11.2014
10 DP0941 Soone kinnistu ja lähiala detailplaneering Taotlus 07.11.2016
11 DP0965 Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering Taotlus 22.03.2017
22 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala
12 DP1031 Algatatud 22.03.2017
detailplaneering
13 DP1033 Oruvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering taotlus 10.10.2018
Järveküla Ülemiste järve liikumisradade ja lähiala
14 DP1037 Algatatud 21.11.2018
detailplaneering
15 DP1060 Sauki kinnistu ja lähiala detailplaneering Algatatud 11.04.2019
16 DP1073 Vägeva tee 3a kinnistu detailplaneering Taotlus 30.08.2019
Tabel 4.2 Kavandatava lõigu lähistel asuvad kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud
Tallinnas
Jrk DP
Nimetus Seisund Kuupäev
nr number
KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD
1 DP007250 PETERBURI TEE 64 KINNISTU DETAILPLANEERING kehtestatud 10.01.2002
PETERBURI TEE 69 JA 71 KINNISTUTE
2 DP008490 kehtestatud 03.04.2003
DETAILPLANEERING
Raku kvartali osa ja Raku kvartali II osa
3 DP014380 kehtestatud 15.01.2014
detailplaneering
SUUR-SÕJAMÄE TN 35A KINNISTU
4 DP020500 kehtestatud 11.10.2006
DETAILPLANEERING
SUUR-SÕJAMÄE TN 35 JA 35B KRUNTIDE
5 DP020980 kehtestatud 21.12.2010
DETAILPLANEERING
6 DP029750 SUUR-SÕJAMÄE TN 29B KRUNDI DETAILPLANEERING kehtestatud 05.07.2010
VÄIKE-SÕJAMÄE TN 22 KINNNISTU JA LÄHIALA
7 DP031740 kehtestatud 05.02.2011
DETAILPLANEERING
8 DP033020 VESSE TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING kehtestatud 26.10.2010
9 DP037620 Valdeku tn 113 kinnistu detailplaneering kehtestatud 21.05.2015
DP osaliselt
10 DP019870 VILJANDI MNT 24D KINNISTU DETAILPLANEERING kehtetuks 15.01.2014
muutunud
DP osaliselt
Kalmistu tee 13 ja 34 kruntide ning lähiala
11 DP025880 kehtetuks 11.06.2015
detailplaneering
muutunud
DP osaliselt
12 DP025940 PETERBURI TEE 58 DETAILPLANEERING kehtetuks 02.06.2015
muutunud
DP osaliselt
13 DP030160 BETOONI TN 8B KINNISTU DETAILPLANEERING kehtetuks 23.09.2019
muutunud
DP osaliselt
14 DP032380 PETERBURI TEE 64A KINNISTU DETAILPLANEERING kehtetuks 11.01.2017
muutunud
KOOSTAMISEL DETAILPLANEERINGUD
Algatamisette
1 DP013860 VESSE TN 5 KINNISTU DETAILPLANEERING 09.10.2002
panek
SUUR-SÕJAMÄE PÕIK 11 KINNISTU
2 DP031130 algatatud 30.06.2010
DETAILPLANEERING
DP
3 DP042850 Suur-Sõjamäe tn 25a kinnistu detailplaneering 20.11.2017
koostamine
www.hendrikson.ee
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 23
5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
EELDATAVALT KAASNEV OLULINE
KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD
MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING
MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega
kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise
võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.
Kavandatavaks tegevuseks oleva uue maantee rajamine tihedalt asutatud piirkonnas ning Ülemiste
järve lähistel toob endaga kaasa nii ehitusaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, mis võivad olla
olulised.
Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisega kaasneda
võivad mõjud ning tegevuse poolt mõjutatavad keskkonnaelemendid, mille puhul on põhjust eeldada
võimalikku olulise ebasoodsa mõju avaldumist ning mida KMH aruande raames hinnatakse vastavalt
ptk 6 kirjeldatud hindamismetoodikale:
▪ mõju pinnaveele
▪ mõju pinnasele ja põhjavee kvaliteedile
▪ mõju välisõhu seisundile
▪ müra ja vibratsiooni mõju
▪ jäätmete käitlusega kaasneda võiv keskkonnamõju
▪ valguse mõju
▪ mõju kaitstavatele loodusobjektidele
▪ mõju maakasutusele
▪ mõju loodusvarade kasutusele
▪ mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
Mõju Natura 2000 aladele on välistatud (lähim ala asub rohkem kui 3 km kaugusel) ning piiriülest mõju
kavandatava tegevusega eeldatavalt ei kaasne.
24 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS
VAJALIKUD UURINGUD
6.1 Hindamismetoodika
Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise
läbiviimiseks. Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju hindamise
programmi koostamine ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist
tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 8.
Esimese etapina koostatakse keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava,
kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjuvaldkonnad,
läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega ning
täpsustatakse hindamise metoodika ning vajalikud uuringud.
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid 18.
Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad mõjuhindamise tehnikad (meetodid) kahte
kategooriasse:
▪ mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja mil viisil
otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida, sh võimalusel iseloomustatakse
mõjutegureid kvantitatiivselt;
▪ hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust
ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest).
Peamiseks eeldatavaks hindamismeetodiks KMH aruande faasis on erialaspetsialistide poolne
eksperthinnang, mis põhineb nii olemasolevale informatsioonile ja ekspertide kogemusele kui ka projekti
käigus läbiviidavate uuringute ja modelleerimiste tulemustele (nt ulukiuuring, müra modelleerimine – vt
ptk 6.2). Mõju hindamisel lähtutakse muutusest võrreldes olemasoleva olukorraga (baseline scenario).19
Keskkonnamõju hindamise tulemusena koostatakse KMH aruanne, mis on kogu protsessi kokkuvõttev
lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega ja KMH 28.10.2019
algatamise otsusega nr 15-7/19/415.
Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus kasutatava materjali
allikate kohta ning aruandele lisatakse ka koopiad mõju hindamise protsessi (sealhulgas avalikud
arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja vastuväidetest, mis puudutavad aruannet.
Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende
mittearvestamist. Lisatakse avalike arutelude protokollid koos kommentaaridega.
Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal -
sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju
saab lugeda oluliseks.
Keskkonnamõju hindamise tulemuste põhjal esitatakse aruandes kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks
keskkonnameetmed ning vajadusel soovitused seire korraldamiseks.
18
T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat, 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf
19
Guidance on the preparation of the Environment al Impact Assessment Report, European Commission, 2017.
https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_eia_report_final.pdf
www.hendrikson.ee
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 25
Alternatiivide võrdlemise metoodika
Alternatiivide võrdlemine on KMH etapp, milles sünteesitakse analüüsietapis saadud tulemused ja
esitatakse argumenteeritud järeldused, mis aitab otsusetegijal teha informeeritud otsust.
Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse
lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Seejuures tuleb välja pakkuda ja seejärel võrdlevalt
hinnata reaalseid alternatiive (KeHJS § 20 lg 1). Samuti defineeritakse Euroopa Komisjoni KMH aruande
koostamise juhendis20 alternatiivid, kui erinevad võimalused kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks
läbi projekti elluviimise.
Lähtuvalt eeltoodust ei analüüsita käesolevas KMH-s erinevaid lahendusi strateegilisel tasandil –
näiteks kavandatavast tee rajamisest loobumist – kuna tee vajalikkust ning asukohta on juba käsitletud
mitmetest strateegilise tasandi dokumentides (vt ptk 4) ning KMH puhul tuleb lähtuda projekti
lähteülesandest, milleks on uue 2+2 sõidurajaga tee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja
Rae valla haldusüksuseid. KMH-s võrreldavateks reaalseteks alternatiivideks on Tallinna Lennujaama
territooriumist möödumise asukohaalternatiivid ja võimalikud tehnilised alternatiivid, mida on kirjeldatud
peatükis 2.2.
Alternatiividega kaasnevad mõjud klassifitseeritakse alljärgneva skaala alusel:
▪ Tugev soodne mõju
▪ Mõõdukas soodne mõju
▪ Mõju puudub/ebaselge
▪ Mõõdukas ebasoodne mõju
▪ Tugev ebasoodne mõju
Alternatiivide eelistused kujundatakse eksperthinnangu alusel võttes arvesse kõikide mõjuvaldkondade
hindamise tulemusi.
6.2 Uuringud
Käesoleva KMH läbiviimisel arvestatakse ja kasutatakse varasemalt teostatud seire tulemusi, uuringuid,
hinnanguid ning kirjanduses leiduvaid analoogiliste olukordade võrdlusmaterjale. Lisaks olemasolevale
informatsioonile viiakse projekteerimise raames läbi ulukiuuring, mürauuring ja geotehnilised
uuringud, millel tulemusi KMH-s samuti arvestatakse (mürauuringu puhul arvestatakse esialgsete
tulemustega, kuna mürauuringu lõpptähtaega on projekti ajagraafiku kohaselt sama mis KMH-l).
Tallinna lennuväljast möödumise alternatiivi eelistamise korral läbiks tee arheoloogiamälestist Asulakoht
(reg nr 18870), mis tooks endaga eeldatavalt kaasa arheoloogilise uuringu vajaduse.
Ulukiuuring
Projekti raames viiakse läbi ulukiuuring, mis peab vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele vastama
järgmistele nõuetele:
▪ Viia läbi ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs, selgitamaks ulukite võimalikud liikumisalad
üle analüüsitava teelõigu. Töö eesmärgiks on selgitada välja transpordi ja ulukite liikumise
vahelised konfliktalad ning võimalikud leevendavad meetmed elupaikade sidususe tagamiseks,
sõltuvalt eelprojekti eesmärkidest ja lahendustest.
▪ Analüüs viiakse läbi olemasoleva informatsiooni põhjal, kasutades andmebaasides ja
planeeringutes sisalduvat informatsiooni (kaitsealad, rohevõrgustik) ning vajadusel teostades
elualade, isendite arvukuse ja liikuvuse hinnangulise kvantitatiivse kaardistamise vastavalt
elupaikade paiknemisele, olemasolevate andmekogude nagu Eesti Topograafia Andmekogu,
CORINE, Eesti Looduse Infosüsteem jt. alusel.
20 „Environmental Impact Assessmen t of Projects. Guidance on the preparation of the Environmental Impact Assessment Report“
European Commission 2017 https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guida nce_eia_report_final.pdf
26 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
▪ Võimalike leevendavate meetmete osas analüüsida maantee tarastamist, tarakatkestusi,
altpääse jms ulukirühmade (suurulukid, väikeulukid) kaupa, määrates miinimummeetmed
elupaikade sidususe tagamiseks; analüüsida eri piirdetüüpide mõju elustikule.
▪ Analüüsi tulemuste esitamiseks koostada aruanne, mis koosneb seletuskirjast ja
tulemusi/ettepanekuid kajastavatest skeemidest/joonistest.
Mürauuring
Projekti raames viiakse läbi mürauuring, mis peab vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele vastama
järgmistele nõuetele:
▪ Mürauuring peab arvesse võtma liiklusprognoosi tulemusi (vastavalt liiklusuuringule).
▪ Mürauuring peab käsitlema nii olemasolevat kui ka perspektiivset olukorda vastavalt
keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustel. Mudeli mõõtmed
ja arvutusalade valik kooskõlastada Tellijaga.
▪ Mürauuringus peab olema välja toodud müratõkete heliisolatsiooni ja helineelduvuse kategooria,
mis on toodud Harmoniseeritud standardis EVS-EN 14388 punktis 4.3.19.
▪ Olemasolev olukord - liiklusloenduse andmete alusel projekteeritud lahendusega elamute juures
(fassaadi arvutus , i.k. building evaluation) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid, mis ületavad Ld
> 55 dB ja Ln > 45 dB.
▪ Perspektiivne olukord - mürakaardid prognoositava liiklussagedusega koos ja ilma ekraanideta
arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid.
▪ Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse alusel tabelina, mis jaotab maaüksused
sihtotstarvete alusel kategooriatesse (vastavalt üldplaneeringule) arvestades piirtaseme
normsuuruseid. Iga müratõkke kohta tuleb eraldi 3D pilt teha ning vertikaalne arvutus.
▪ Mürakaardid pdf formaadis sisse zoomitavad.
▪ Arvutusruudu suurus ei tohi olla suurem kui 3m x 3m, mudeli kõrgusandmetena peab kasutama
projekteeritud lahendust, geodeetiliste mõõtmiste andmeid ning Maa-ameti kaardilt kõrgusjooni.
▪ Sõidukiirus valida vastavalt projektlahenduses toodud lubatud sõidukiirus.
▪ Siseriiklikud müraindikaatorid Ld ja Ln.
▪ Kasutada ööpäevast liikluse jaotust ja raskeliikluse osakaalu jagunemist, mis põhineb uuringu
„Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring“, kui liiklusprognoos ei näe ette muud
prognoositavaks aastaks.
▪ Müraarvutustarkvara tingimused – tuleb kasutada tarkvara viimast versiooni, müra vertikaalne
arvutus ja kujutamine, 3D pildi võimalus mudelist, fassaadiarvutus hoonel (i.k building
evaluation), võimalus märkida mürakaartidel erinevate värvidega müratundlikud ja teised
hooned, mürakaardi- ja punktiarvutuse võimalused, mudeli .shp ja .dxf eksportimise võimalus.
Arheoloogiline uuring
Tallinna lennuväljast möödumise alternatiivi eelistamise korral läbiks tee arheoloogiamälestist Asulakoht
(reg nr 18870, vt joonis 3.7 peatükis 3.6).
Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 3 kohaselt, tuleb kinnisasjal, kus ameti andmeil võib ajalooliste allikate
põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline kultuurkiht, teha keskkonnamõju
hindamise käigus arheoloogiline uuring.
Kavandatav tee läbiks Asulakohta vaid Tallinna lennuvälja ümbersõidu alternatiivi korral, mistõttu sõltub
uuringu vajadus alternatiivi valikust. Alternatiivide võrdlemisel võetakse arheoloogilise uuringu vajadust
Tallinna lennuvälja ümbersõidu alternatiivi puhul arvesse ning juhul kui Tallinna lennuvälja ümbersõidu
alternatiiv osutub eelistatuks, teostatakse arheoloogiline uuring, mille täpsem metoodika ning ulatus
tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
www.hendrikson.ee
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 27
Geotehnilised uurimustööd
Projekti raames viiakse läbi geotehnilised uurimustööd, mis peab vastavalt projekti tehnilisele
kirjeldusele vastama järgmistele nõuetele:
▪ Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud
“Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline
projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded.
▪ Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava
(mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale).
▪ Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja
rajatiste projekteerimist.
▪ Puuraukude asukohad valib Töövõtja. Asukohad kantakse geodeetilisele alusplaanile (EH2000
kõrgussüsteemis) ja esitatakse teadmiseks Tellijale, kellel on õigus vajadusel teha täiendavaid
ettepanekuid ja korrektuure. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null)
kõrgussüsteemi. EH2000 kõrgussüsteemi lähteandmed küsida Maa-ameti geodeesia
osakonnast.
▪ Igast põhitrassi puuraugust tuleb võtta min 1 pinnaseproov.
▪ Põhitrassi puuraukude asukohad ei tohi olla kaugemal kui 20m ristisuunas tulevase tee teljest.
▪ Iga rajatise iga samba alla tuleb rajada minimaalselt 1 puurauk paepinnasest min 2 m
sügavamale (maksimaalne puuraugu sügavus 20m). Minimaalselt tuleb igast puuraugust võtta
2 pinnaseproovi laboratoorseteks uuringuteks;
▪ Lennuvälja tunnelite alal on vaja teostada 3 maaradari (GPR) uuringu pikiprofiili mõõtmist (teljel
ja ca 10m teljest). Mõõdistus tuleb teostada 1-2 cm sammutihedusega (sc/m) min 5 meetrit
tulevase tunneli põhjast sügavamale. Maaradari antenni mõõtesagedus peab olema 50- 200
Mhz.
▪ Maaradari andmete põhjal peab määrama paekivimi võimalikud rikete kohad (rikete kohad
puurimiseks). Vastavalt maaradari tulemustele peab puurima vähemalt 10m sügavusele
vähemalt 10 puurauku. Lennuvälja alal puurida ristsuunaliselt kuni 10 m kaugusel tulevase
tunneli teljest ja vähemalt 5m sügavamale kui tulevase tunneli põhi.
▪ Maaradari andmed tuleb siduda trassi teljega (+/- 10cm täpsusega), võimalike rikete asukohtade
fikseerimiseks.
▪ Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal
pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et tagatud standardi järgne uurimussügavus
allapoole vaiaotsi; uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse
ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete
uuringute näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje ühikpinna vastupanu normväärtuseid.
▪ Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine
muldkeha alt ja kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise
ala algus ja lõpp.
▪ Sooalas (turbapinnasega aladel) tuleb teha kokku 20 penetratsioonikatset kuni kandva
pinnaseni.
Geotehniliste uuringute tulemuste põhjal töötatakse keerulisemate piirkondade jaoks (nt Ülemiste järve
lähipiirkond ja Rae raba piirkond) välja sobivad tehnilised lahendused (nt pinnasevaiadel tee rajamine
või mass-stabiliseerimine, vms), millega kaasnevaid mõjusid ning vastavust kehtivale seadusandlusele
hinnatakse KMH aruande käigus.
28 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS
JA AJAKAVA
Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s (järgides KMH
algatamisel 01.10.2019 kehtinud redaktsiooni) ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes
(haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.
Käesoleva KMH programmi koostamise ajal prognoositud ajagraafik on indikatiivne ning see võib
tegelikkuses erineda plaanitavast. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH
aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras (täpsemalt
peatükis 9.1).
Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö
käiku.
KMH läbiviimise etapid ja orienteeruv aeg on esitatud tabelis 7.1.
Tabel 7.1 KMH läbiviimise etapid
Eeldatav läbiviimise
KMH etapp Etapi sisu ja toimumise kestus
tähtaeg21
Algatatud Maanteeameti
keskkonna talituse juhataja
KMH algatamine
28.10.2019 otsusega nr 15-
7/19/415
KMH ekspertrühm koostab KMH programmi. oktoobri lõpp-novembri algus
KMH programmi
2019
koostamine
KMH programm esitatakse otsustajale. novembri keskpaik 2019
Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab selle
asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 14 päeva november 2019
jooksul.
Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva
detsember 2019
jooksul.
Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste
KMH programmi
seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH jaanuari esimene pool 2020
kontroll ja
programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.
seisukohtade
KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis
küsimine
parandused ja täiendused. jaanuari teine pool 2020
Orienteeruvalt kaks nädalat.
Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH
programmi 14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral
veebruar 2020
menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole
arvestatud.
Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust
KMH programmi ja avalikust arutelust. KMH programmi avalik väljapanek on
veebruar-märts 2020
avalikustamine vähemalt 14-päevaline. Toimub KMH programmi avaliku
arutelu.
KMH ekspertrühm teeb 14 päeva jooksul KMH programmi
KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis
täiendamine ning vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja märts 2020
esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist
vastavuse ning vastab esitatud küsimustele.
kontrollimiseks Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale nõuetele
märts 2020
vastavuse kontrollimiseks.
KMH programmi Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi
nõuetele vastavuse vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava
kontrollimine ja tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. aprill 2020
nõuetele vastavaks Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks
tunnistamine tunnistamise otsuse.
Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH
KMH aruande aprill-juuni 2020
aruande.
koostamine
KMH aruanne esitatakse otsustajale. juuni lõpp 2020
21 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat optimaalset etapi kestust.
www.hendrikson.ee
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 29
Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab selle
asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 21 päeva juuli 2020
jooksul.
Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva
august 2020
jooksul.
Otsustaja teostab 21 päeva jooksul asjakohaste asutuste
KMH aruande kontroll
seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH september 2020
ja seisukohtade
aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.
küsimine
KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes parandused
ja täiendused. oktoobrer2020
Orienteeruvalt 3 nädalat.
Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH aruannet
21 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse oktoober 2020
asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud.
Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust
KMH aruande ja avalikust arutelust. november-detsembri algus
avalikustamine KMH aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-päevaline. 2020
Toimub KMH aruande avaliku arutelu.
KMH ekspertrühm teeb 30 päeva jooksul KMH aruande kohta
KMH aruande tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud
täiendamine ning parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja detsember 2020-jaanuar 2021
esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist
vastavuse ning vastab esitatud küsimustele.
kontrollimiseks Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne
jaanuar 2021
otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks
asjaomastele asutustele, kes kooskõlastab või jätab
veebruar 2021
kooskõlastamata keskkonnamõju hindamise aruande 30
KMH aruande päeva jooksul.
nõuetele vastavuse Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva
kontrollimine ja jooksul KMH aruande vastavust programmile, nõuetele,
nõuetele vastavaks aruande asjakohasust ja piisavust, samuti esitatud märts 2021
tunnistamine ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata
jätmist.
Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks
märts 2020
tunnistamise otsuse.
30 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
8 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA
EKSPERTRÜHMA KOHTA
Otsustaja ja arendaja
Maanteeamet
Teelise 4, 10916 Tallinn
Tel: 611 9300
E-post:
[email protected]
Kontaktisik: Margus Viiklepp
Mob: +372 5684 0511; e-post:
[email protected]
Keskkonnamõju hindaja
OÜ Hendrikson & Ko
Raekoja plats 8, 51004 Tartu
Kontaktisik: Martin Ruul
Mob: 5547 911; E-post:
[email protected]
KMH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest:
Töörühma
Vastutav valdkond Eksperdi pädevus
liige
KMH juhtekspert (litsents Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc)
KMH00155) - mõju Töökogemus: Enam kui 20 aastane keskkonnamõjude
Juhan Ruut
õhukvaliteedile, avariiriskide hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine,
hindamine. projektijuhtimine.
Projektijuht - valguse mõju, Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc)
jäätmete käitluse mõju, mõju Töökogemus: Enam, kui 6 aastat töökogemust
Martin Ruul
maakasutusele ning inimese keskkonnamõju hindamise valdkonnas. Transporditaristu
tervisele, heaolule ja varale. projektide projektijuhtimise ja mõjuhindamise kogemus.
Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc)
Keskkonnaekspert, mõju
Töökogemus: 14 aasta töökogemust teeprojektide
kaitstavatele loodusobjektidele,
Jaak Järvekülg keskkonnamõjude hindamisel. 10 aastat kogemust KMH
kultuuriväärtustele, hindamise
juhteksperdina.
kvaliteedikontroll.
Keskkonnakorralduse spetsialist Haridus: Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia
– mõju pinnasele, pinna- ja (MSc)
Ethel Simmul põhjaveele
Töökogemus: Mitme aastane töökogemus keskkonnamõju
hindamise valdkonnas.
Ekspert (zooloog)- mõju Natura Haridus: zooloogia (BSc)
2000 võrgustikule, loomastikule,
rohelisele võrgustikule Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust
Kaile Eschbaum keskkonnamõju hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise
kogemus, loomastiku uuringute läbiviimine. Keskkonna-
alased konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud,
Natura hindamised.
Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc)
Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust
Veiko Kärbla Müra ja õhusaaste ekspert keskkonnamõju (strateegilise) hindamise valdkonnas.
Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja
mürakaartide koostamise kogemus.
www.hendrikson.ee
Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 31
9 KAASAMINE
9.1 Kaasamise kava
KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda,
ja infokanalid, mille kaudu, käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse:
▪ Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu,
programmi ja aruande heakskiitmine);
▪ Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);
▪ kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (programmi ja
aruande avalik väljapanek ning arutelu);
▪ Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust
vastavalt KeHJS §16 lg3.
KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust eeldatavalt teavitavate isikute loetelu on
esitatud tabelis 10.1.
Tabel 10.1 KMH protsessist eeldatavalt huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu
Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm
Viib ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse
ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda
Keskkonnaamet kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja Teavitatakse e-kirjaga
muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning
täiustamises.
Kaitseministeerium Riigikaitse korraldamine. Teavitatakse e-kirjaga
Siseministeerium Siseturvalisuse valdkonna poliitikate kujundamine. Teavitatakse e-kirjaga
Majandus- ja
Teostab riigivõimu majandus- ja sidevaldkonnas. Teavitatakse e-kirjaga
Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium Vastutab ruumilise planeerimise eest riigis. Teavitatakse e-kirjaga
Maa-amet Eesti riigi kompetentsikeskus maaküsimustes. Teavitatakse e-kirjaga
Muinsuskaitseamet Muinsuskaitse korraldus ja järelevalve. Teavitatakse e-kirjaga
Vastutab lennuohutusalaste rahvusvaheliste
Lennuamet Teavitatakse e-kirjaga
kohustuste täitmise eest.
Riigimetsa Majandamise
Riigimetsa majandamise korraldamine. Teavitatakse e-kirjaga
Keskus
Päästeamet Päästetööde korraldamine ja tuleohtusjärelevalve Teavitatakse e-kirjaga
Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest
Terviseamet Teavitatakse e-kirjaga
vastutav asutus.
Põllumajandusamet Maaparandussüsteemide korraldus ja järelevalve. Teavitatakse e-kirjaga
Keskkonnainspektsioon Korraldab keskkonnajärelevalvet. Teavitatakse e-kirjaga
Tallinna linna arengu ja ruumilise planeerimise
Tallinna Linnavalitsus Teavitatakse e-kirjaga
korraldamine.
32 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm
Rae valla arengu ja ruumilise planeerimise
Rae vallavalitsus Teavitatakse e-kirjaga
korraldamine.
Tallinn lennuväljaga seotud tegevuste
AS Tallinna Lennujaam Teavitatakse e-kirjaga
korraldamine.
Ülemiste järve, kui Tallinna peamise
AS Tallinna Vesi Teavitatakse e-kirjaga
joogiveehaare, haldaja.
Aktsiaselts Eesti Raudtee Teavitatakse e-kirjaga
- Eesti Keskkonnaühenduste Valitsusväliseid keskkonnaühendusi koondav Teavitatakse e-kirjaga
Koda koostöövõrgustik. või lihtkirjaga
Peab üleval ja arendab nii elektri kui gaasi
Elering AS Teavitatakse e-kirjaga
siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi.
Võrguettevõtja, kes haldab Harjumaal kuni kuni
Elektrilevi OÜ Teavitatakse e-kirjaga
110 kV pingega elektrivõrku.
AS Gaasivõrk Maagaasi jaotusvõrgu haldaja. Teavitatakse e-kirjaga
Telia Eesti AS Telekommunikatsioonivõrkude haldaja. Teavitatakse e-kirjaga
On huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteediga
Naaberkinnisasjade omanikud Teavitatakse e-kirjaga
elukeskkonnast.
Teavitatakse
üleriigilise meedia,
Ametlike Teadaannete
Kavandatav tegevus võib otseselt mõjutada
Piirkonna elanikud ja Maanteeameti,
piirkonna elanike elukvaliteeti.
Tallinna linna ning
Rae valla kodulehe
kaudu
Teavitatakse
üleriigilise meedia,
Ametlike Teadaannete
Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid. ja Maanteeameti,
Tallinna linna ning
Rae valla kodulehe
kaudu
9.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega
arvestamine
Tulenevalt KeHJS-i § 151 peab otsustaja enne KMH programmi avalikustamist programmi sisu kohta
küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt.
Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel.
9.3 Avalikustamine ja avalik arutelu
Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel.
9.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele
vastavaks tunnistamine
Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel.
www.hendrikson.ee
Keskkonnaamet
[email protected]
Meie 28.11.2019 nr 15-1/19-0764/50583-3
Keskkonnamõju hindamise programmi kohta
seisukoha küsimine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 15¹ tuginedes
peab Maanteeamet enne keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi KeHJS § 16 kohast
avalikustamist küsima seisukohta KMH programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.
KeHJS §15¹ lõigete 1 ja 4 alusel palume Teil 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates
esitada seisukohad riigitee nr 96 Tallinn - Peetri alevik - Tallinn (Tallinna väikese ringtee)
eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu asjakohasuse
ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata asutuse pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma
koosseisulist piisavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Lükk
keskkonnatalituse juhataja
Lisad: Tallinna väikese ringtee eelprojekti KMH programm_22-11-2019.pdf
Lisaadressaadid: Kaitseministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Lennuamet, Maa-amet,
Muinsuskaitseamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Põllumajandusamet, Päästeamet,
Terviseamet, Keskkonnainspektsioon, Tallinna Linnavalitsus, Rae Vallavalitsus
Kristi Olt
6119372
[email protected]
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)