Seisukoha küsimine Soodevahe küla Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule

Keskkonnaamet [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 8-8/9360 Seisukoha küsimine Soodevahe küla Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 palume ameti seisukohta Soodevahe küla Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Põldmäe abivallavanem Lisad: 1. Soodevahe küla Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (eelnõu). 2. Kuusiku põhijoonise eskiis Koopia: Lennuamet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Jana Suurthal, tel: 555 15 777 [email protected] Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto Jüri alevik, 75301 HARJUMAA Faks 605 6770 EE902200001120122757 Registrikood 75026106 E-post [email protected] Swedbank  Jüri xx . detsember 2019 nr Soodevahe küla Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering u koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik Aktsiaselts Tallinna Lennujaam on esitanud taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Soodevahe külas asuval Kuusiku (registriosa 144 98902 ; katastritunnus 65301:002:1 792 ; pindala 19 , 33 ha ; sihtotstarve 5 0% äri maa ja 50% tootmismaa ) kinnistul. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kuusiku kinnistu st jagada välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud , määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 20 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga , kus planeeringuala maakasutuse juhtotstar beks on määratud perspektiiv ne äri- ja tootmismaa . Detailplaneeringu: koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae Vallavalitsus (aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa); koostaja on K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, Tallinn, 10151, Harjumaa ). Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus , soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. K eskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 ning käesoleva korralduse lisas 1 peatükis 5 toodud nõuete kohaselt detailplaneeringu koostamise käigus. Korralduses ning korralduse lisades 1 ja 2 toodu osas on oma seisukohad andnud Keskkonnaamet, Lennuamet, Maanteeamet ja Muinsuskaitseamet, kelle seisukohtadest tulenevalt on korraldust ning korralduse lisasid 1 ja 2 vastavalt täiendatud. Arvestades eeltoodut ja lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, § 30 lõike 1 punktist 4; planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1 -4 ja 10 , § 125 lõi k e 1 punktist 1, § 126, § 127 lõigetest 1 ja 2, § 128 lõigetest 1 ja 5- 8; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõi k e 2 punktist 10, § 33 lõi k e 2 punktist 4 ja lõigetest 3-6, § 35 lõigetest 3 ja 5-7; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 1; Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsusega nr 14 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Rae Vallavalitsusele“ punktist 1; Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering ust; Rae valla, huvitatud isiku ning detailplaneeringu koostaja vahel sõlmitud ja 1 7 .0 9 .201 9 jõustunud lepingust ; huvitatud isiku poolt esitatud taotlusest; Rae Vallavalitsuse maa- ja keskkonnaameti ettepanekust ning olles tutvunud korralduse lisaks olevate keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ja detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtadega , Rae Vallavalitsus annab korralduse: Algatada Soodevahe küla Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas ligikaudu 20 ha suuruse ala planeerimiseks. Jätta algatamata Soodevahe küla Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada korralduse lisa 1 p eatükis 5 tooduga . Kinnitada Soodevahe küla Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, mis kehtivad kuni xx. detsember 20 20 , vastavalt korralduse lisale 2 . Korraldusega on võimalik tutvuda Rae valla kodulehel www.rae.ee ja tööpäevadel Rae Vallavalitsuses aadressil Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rae valla kodulehel. Teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Harju Elu ja Rae Sõnumid ning Keskkonnaamet it , Lennuamet it , Muinsuskaitseamet it , Maanteeamet it ja teisi valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ning isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Korralduse peale võib esitada Rae Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Ma dis Sarik vallavanem Martin Minn vallasekretär Lisa 1 KINNITATUD Rae Vallavalitsuse xx. detsembri 2019 korraldusega nr Soodevahe küla Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang TAUST Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Soodevahe külas Kuusiku kinnistu st (registriosa 144 98902 ; katastritunnus 65301:002:1 792 ; pindala 19,33 ha ; sihtotstarve 5 0% äri maa ja 50% tootmismaa ) jagada välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud , määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 20 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga , kus planeeringuala maakasutuse juhtotstar beks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa . Joonis 1. Planeeritav ala ja kontaktvöönd . Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. KeHJS § 33 lõige 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõi k e 2 punktis 10 nimetatud tegevuse alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 1 kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma tööstuspiirkonna arendamisel. Sama seaduse § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste seisukohtadest. Asjaolude hindamisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud järgmistest kriteeriumitest: 2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU 2.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Kuusiku kinnistu st jagada välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud , määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga , kus planeeringuala maakasutuse juhtotstar beks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa . Planeeritav ala asub Soodevahe küla idaosas , vahetult Tallinna Lennujaama maandumisraja, COOP logistikalao ning Soodevahe tööstuspargi vahel . Juurdepääs planeeritavale alale nähakse ette Suur-Sõjamäe teelt ( 11290 Tallinn-Lagedi tee ) alguse saavalt detailplaneeringuga kavandatavalt teelt . Planeeritava ala moodusta b Kuusiku kinnistu, suurusega 19,33 ha , katastritunnus 65301:002:1 792 , mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 144 98902 ja mille omanik on Aktsiaselts Tallinna Lennujaam . Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: Riigimaantee kaitsevöönd; Lennuvälja kaitsevöönd; Kinnismälestis „Kultusekivi“ ja selle kaitsevöönd, registrinumber 18874; 2. 2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga , kus planeeringuala maakasutuse juhtotstar beks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa . Rae valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 - 2028 kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas. 2. 3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Planeeringuala paikneb Rae valla territooriumil Soodevahe külas Tallinna Lennujaama vahetus läheduses. Vastavalt Rae valla üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa. Soodevahe külasse Suur-Sõjamäe maantee äärde on vastavalt Rae valla üldplaneeringule planeeritud perspektiivne rasketööstuse areng, kus elamualad ei asu lähemas kontaktvööndis ning tagatud on raudteeühendused ning hea juurdepääs Tallinna ringteele. Piirkonnas on reserveeritud suures osas maid tootmis- ja ärimaadena, mis funktsionaalselt liituksid Tallinna linna samalaadse piirkonnaga. Kuna piirkond moodustab kompaktse ala, mis on suurematest elamualadest ruumiliselt eraldatud, on siin lubatud arendada ka tootmist, millega võib kaasneda territooriumilt väljuvaid kahjulikke mõjusid. Kujunev tootmispiirkond on hästi varustatud transpordi-infrastruktuuridega – seda läbivad/piiravad Suur-Sõjamäe tänav, Tallinna ringtee ning Tallinn-Tapa raudteeharu. Ala on nii teede- kui raudteede võrguga ühendatud Muuga sadamaga ning teedevõrgu kaudu ka läheduses paikneva Tallinna lennujaamaga. Sellest tulenevalt on võimalik arendada ka transpordimahukaid tegevusi. 2. 4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonna-agentuuri Keskkonnaregistri andmetest. 2. 4.1 . Geoloogia ja maavarad Planeeringualal esineb aluspõhjana Viivikonna kihistu (O 3 vv). Planeeringuala ümbruse pinnakatte litoloogilistest setetest esineb põhiliselt madalsooturvast (biogeenne sete, mis koosneb taimede jäänustest. Madalsooturvas on hästi lagunenud; kuni 30% ulatuses turba mahust on taimeosad visuaalselt eristatavad). Muldadest esinevad väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad (M’; M’’ ). V astavalt Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmete le asub planeeringualast lõuna suunas ca 1 km kaugusel aktiivne kohaliku tähtusega Rae turbatootmisala (registrikaardi nr 280; mäeeraldise kood 242 ; plokid 1-18 ) , pindala ga 747 , 37 ha. Maavara on registreeritud aiandusturba , kütte- ja väetusturba eesmärgil kasutamiseks. Planeeringuala ei oma mõju turbamaardla le. 2. 4. 2 . Põhja- ja pinnavesi Rae valla põhjaosas on põhjavesi valdavalt kaitsmata. Vastavalt Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi andmetele (14.11.2019) jääb planeeringuala põhiliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega ala le , mistõttu on edasises planeerimismenetluses vajalik ette näha meetmed põhjavee kaitseks. 2. 4. 3 . Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik Rohevõrgustik Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt funktsioneerivaks tervikuks. Kogu võrgustiku toimimine toetub tugialadele, mis on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad ning mis on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodualad ning mis on tavaliselt juba looduskaitse alla võetud. Koos piisavalt suurte terviklike metsamassiividega moodustavad need tuumala. Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardile jääb planeeringuala Tallinna lähiala rohevõrgu piiresse, ent jääb välja rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad 2003. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ . Eelnimetatud teemaplaneeringus määratud r ohevõrgustiku tuumala T9 jääb planeeringualast ca 700 m lõuna poole . Taimestik Detailplaneeringuala kirdepoolses osas esineb vähesel määral kõrghaljastust üksiku t e puude näol. Enamik alast on kasutusest väljasolev haritav maa. Mõjud taimestikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik rajada uusi rajatisi (hooned, parkimisplatsid, teed). Hoonete, parkimisalade ja teede jaoks on vajalik taimkatte eemaldamine. Haljasala d tuleb osaliselt taastada Rae valla üldplaneeringust tulenevate kinnistu haljastusnõutete täitmisel. Teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada Rae valla üldplaneeringust tulenevate nõuete kinnistu haljastusprotsendi ning kõrghaljastuse osakaalu suhtes. Loomastik Mõjud loomastikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus müra- ning valgushäiringute näol. Arvestades detailplaneeringu eesmärki ning kavandatava tegevuse iseloomu, nihkub tegevuste elluviimise järgselt loomade liikumisruum ja neile sobilikum elukeskkond lõuna suunas. 2. 4. 4 . Kaitstavad loodusobjektid , s.h Natura 2000 alad Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (14.11.2019) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub. 2. 4. 5 . Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade kogumid: muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhu- ja muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti või muu sisuga. Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetele ( 14.11 .2019) asu b planeeringualal arheoloogiamälestis - Kultusekivi ja selle kaitsevöönd 50 m , registrinumber 18874 . Planeeringualal ei esine väärtuslikke maastike ega pärandkoosluseid. Planeeringuala põhja- ja kirdepoolne osa ( 11290 Tallinn-Lagedi tee pool ) on suures ulatuses prügistatud erinevate ehitus- ja olmejäätmetega , mis on piirkonnas alles jäänud omavolilise ehitiste lammutamisest . Planeeringu elluviimine parendab heakorda nimetatud piirkonnas. 2.5 . Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Detailplaneeringu elluviimisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. 3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA 3.1 . Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, s.h kumulatiivne ja piiriülene mõju Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kuusiku kinnistu st jagada välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud , määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Erinevate keskkonnalubade (veekasutusluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba) taotlemise vajadus selgub ehituslubade taotlemise käigus. Hetkel teadaolevate andmete põhjal ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist. Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju jaguneb ehitiste rajamisega ja nende hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Esineb mõju taimestikule ja loomastikule. Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavasti ei viida ohtlikke aineid pinnasesse ja seega pinnasele olulist negatiivset mõju ei ole. Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste kasutamise käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Rae valla jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused . Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline. Ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardi andmete le on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50–1 0 0 kBq/m³). Antud radooniriski levilate kaart on pigem suuremat piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade , s.h detailplaneeringuga hõlmatav ala , ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Kuivõrd kavandatava tegevusega kaasneb ka hoonete ehitus, on tarvilik kasutusele võtta radooniohje meetmed. Ala planeeritud kasutuselevõtt toob endaga kaasa olmevee kasutamise hoonetes. Täpsemad veekogused ei ole hetkel teada. Alale on kavandatud ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks tuleb eelistada looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida . Uusehituse varustamine veega, olmereovee ja sade mevee kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ja seega ei kujuta täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski. Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“. 3.2 . Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada eelkõige kaheks - ehitiste ehitamisega (nt parklate, teede, hoonete rajamine) ja ehitiste hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa välistada avariiolukordasid. Võimalikud avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked) ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus läbi kaaluda. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust ( nt lekete näol ) . Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole hetkel teada. E hitus tegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele . Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Hilisemal kasutusel võib esineda teatud määral transpordist tulenevat müra - ja valgusreostust. 3.3 . Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik mõju on pigem positiivne, luues paremad tingimused ettevõtluseks. Samuti parendab planeeringu elluviimine piirkonna heakorda, sest p laneeringuala põhja- ja kirdepoolne osa ( 11290 Tallinn-Lagedi tee pool ) on suures ulatuses prügistatud erinevate ehitus- ja olmejäätmetega, mis on piirkonnas alles jäänud omavolilise ehitiste lammutamisest. 3.4 . Eeldatavalt mõjutava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas loodulikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Arendustegevuse tulemusena muutub olemasolev maakasutus – kasutusest väljasolev maa-ala ja osaliselt prügistatud alad asenduvad tootmis- ja ärimaa kruntidega, kuhu on planeeritud hoonestus ning infrastruktuur. Lähtudes Rae valla üldplaneeringus väljatoodud tendentsidest on antud piirkond kujunenud pigem rasketööstuse arengualaks; suurem osa põllumassiividest ja intensiivsem põllumajanduslik maakasutus on kavandatud pigem Rae valla ida- ja lõuna piirkondadesse. Soodevahe kül l a Suur-Sõjamäe maantee äärde on planeeritud perspektiivne rasketööstuse areng, kus elamuala si d ei asu, tagatud on raudteeühendused ning hea juurdepääs Tallinna ringteele. Planeeringualal paikneva kinnismälestise osas tuleb tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Planeeringualast lõunas paik n eb Rae turba maardla. Planeeri nguala ei ulatu turbatootmis e mõjualasse. Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud pinnast (sõltuvalt materjalist) on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel tuleb reostamise vältimiseks jälgida seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, kuna sel juhul on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne. 3.5 . Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele ( 14.11 .2019) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, mistõttu mõju neile puudub. 3.6 . Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele ( 14.11 .2019) ei paikne planeeringualal Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju sellele puudub. 4. KeHJS § 33 LÕIKES 6 NIMETATUD ASUTUSTE SEISUKOHAD Detailplaneeringu eelnõu koos lisa dega saadeti seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Maanteeametile, Lennuametile ja Muinsuskaitseametile . 5. PLANEERIMISMENETLUSE, PROJEKTEERIMISE JA EHITUSTEGEVUSE KÄIGUS VAJALIKUD TEGEVUSED Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused; Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded; A nalüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest; Välja selgitada edaspidiste radooniohjemeetmete rakendamise vajadus ja t agada radooniohutu keskkond siseruumides, rakendades vastavaid EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, kuna piirkond paikneb kõrge radoonisisaldusega (50 – 100 kBq/m³) pinnasega alal; Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna piirkond paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ; Hoonete projekteerimisel lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“; Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida; Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldus eelistatult vastavalt punktile 5. 7 või kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega; Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“; Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine; Arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“; Tagada eluhoone projekteerimisel ja ehitamisel, et siseruumide müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid, rakendades vajadusel vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“); Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise liiklusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi; Lahendada ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele; Lahendada heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele . Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes; Haljasalaks planeerida 10% krundi pinnast, maantee kaitsevöönd on kohustuslik haljasala. Näha ette krundi iga 1000 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Läbivate teede äär de kavandada puudeallee. LÕPPJÄRELDUS Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist ( s.h pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist) . Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Soodevahe küla Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu osas . Rae Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. K eskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 ning käesoleva korralduse lisas 1 peatükis 5 toodud nõuete kohaselt detailplaneeringu koostamise käigus. Koostas: Jana Suurthal keskkonna järelevalvespetsialist Lisa 2 KINNITATUD Rae Vallavalitsuse xx. detsembri 2019 korraldusega nr LÄHTESEISUKOHAD Soodevahe küla Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks 1. ÜLDOSA Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kuusiku kinnistu st jagada välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistud , määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 20 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga , kus planeeringuala maakasutuse juhtotstar beks on määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa . 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. ASUKOHT, MAAOMAND 2.1.1. Planeeritav ala asub Soodevahe küla idaosas , vahetult Tallinna Lennujaama maandumisraja , COOP logistikalao ning Soodevahe tööstuspargi vahel . Juurdepääs planeeritavale alale nähakse ette Suur-Sõjamäe teelt ( 11290 Tallinn-Lagedi tee ) alguse saavalt detailplaneeringuga kavandatavalt teelt . 2.1.2. Planeeritava ala moodusta b : Kuusiku kinnistu, suurusega 19,33 ha , katastritunnus 65301:002:1 792 , mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 144 98902 ja mille omanik on Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ; Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. 2.1.4. Planeeringuala suurus on ligikaudu 20 ha. 2.2. HOONESTUS JA HALJASTUS Planeeritav al kinnistul ehitisregistri andmetel hooned puuduvad, väärtuslik kõrghaljastus puudub . 2.3. PIIRANGUD Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: Riigimaantee kaitsevöönd; Lennuvälja kaitsevöönd; Kinnismälestis „Kultusekivi“ ja selle kaitsevöönd, registrinumber 18874 ; 3. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS 3.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering; Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 - 2028; Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”; Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“; Rae Vallavalitsuse 13 .0 1 . 2015 korraldusega nr 29 kehtestatud Laaneaia ja Uus-Kasemetsa kinnistute ja lähiala detailplaneering ; Rae Vallavalitsuse 0 4 .0 6 . 2019 korraldusega nr 703 algatatud Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneering ; Katastriüksus t e plaan id . 3.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD Teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1:500 koos tehnovõrkudega ja kinnistute piiridega (ka naaberkinnistute piirid ja aadressid). Geodeetiline alusplaan tuleb digitaalselt esitada Rae valla digitaaljooniste arhiivi aadressil https://www.tarkvarastuudio.ee/rae_geo/index.php (kasutajaparoolid tuleb küsida Rae Vallavalitsusest). 4. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS 4.1. ÜLDNÕUDED 4.1.1. Koostada maa-ala detailplaneering mõõdus M 1:500 või M 1:1000. Planeeringus määrata moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad, hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul. 4.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas. 4.1.3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega, Rae valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga saab tutvuda Rae Vallavalitsuses Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa või Rae valla veebilehel www.rae.ee . Detailplaneeringutega on võimalik tutvuda Rae valla GIS-süsteemi planeeringute rakenduses http://gis.rae.ee . 4.2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS 4.2.1. Kavandatavate kruntide sihtotstarve määrata ärimaa või äri- ja tootmismaa. Kinnistute minimaalne suurus 0,7 ha. Tootmise kavandamisel ja ümberkorraldamisel eelistada võimalikult väikeste keskkonnamõjudega tehnoloogiat. Detailplaneeringuga seada tingimused, mis välistavad kavandatava tegevusega kaasnevate kahjulike mõjude levikut tootmisterritooriumist välja. Ehitisalune pind määrata kuni 60% krundi pindalast. Ühele krundile lubatud kuni 5 hoonet, kõrgus riigitee ääres kuni 16 m, kõrgus peab langema Lennujaama maandumisraja suunas, arvestada Lennujaama maandusmisraja kõrguslehtriga. Katusekalde vahemik 0-20°, parapetiga. Määrata hoonete ±0.00. 4.2.2. Näidata ära võimalikud/soovitavad hoonete asukohad. Alale peab kujunema sarnase kujunduse ja mahuga hoonete kompleks. 4.2.3. Planeeritavatel kruntidel määrata ehitis e alune pind ja täisehitus, hoonete arhitektuursed parameetrid ja kujundusprintsiibid (korruselisus, maksimaalne kõrgus, välisviimistlus). 4.2.4. Detailplaneeringuga kavandatava tee ja 11290 Tallinn-Lagedi tee poole näha ette esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad. Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati. Fassaadidel ett näha vähemalt kahte erinevat materjali kasutamine . Fassaad peab olema liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid värvitoone. 4.2.5. Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminist ri 11 . 12 .201 8 määrus es nr 63 „ Hoone energiatõhususe miinimumnõuded “ toodud nõudeid . 4.2.6. Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga. 4.3 HALJASTUS JA HEAKORD 4.3.1. Haljasalaks planeerida 10% krundi pinnast, maantee kaitsevöönd on kohustuslik haljasala. Näha ette krundi iga 1000 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Läbivate teede äärde kavandada puudeallee. 4.3.2. Piirded ei ole kohustuslikud . P iirete vajadusel planeerida võrkaed kõrgusega kuni 2 m. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. 4.3.3. Lahendada heakorrastus ja olmeprügi kogumine. 4.4. TEED 4.4.1. Juurdepääs näha ette avalikult kasutatavalt 11290 Tallinn-Lagedi teelt . 4.4.2. Krun tide sisesed teed planeerida asfaltkattega, lähtetasemeks “hea tase”. Läbiva tee koridori laius 24 m. 4.4.3. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas esitada parkimiskohtade arv. Parkimine lahendada moodustatavate kruntide siseselt. Äri- ja tootmismaa krundil planeerida parkimiskohad vastavalt kehtivatele normidele (EVS 843:2016). 4.4.4. Kanda joonisele nähtavuskolmnurgad. 4.5. TEHNOVÕRGUD 4.5.1. Lahendada tehnovarustus planeeritaval maa-alal ühisvõrkude baasil. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud detailplaneeringu joonist M 1:500 või 1:1000. Vajadusel määrata tehnovõrkude jaoks servituudid või kitsendused. Planeeringuala peab haarama kogu võrguühenduse. Tehnilised tingimused taotle da võrguvaldajatelt. 4.5.2. Tehnovõrgud vee ja kanalisatsiooni osas lahendada ühisvõrkude baasil. Tehniliste tingimuste osas pöörduda A ktsiaselts ELVESO poole. 4.5.3. Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele. 4.5.4. Sidevarustus lahendada vastavalt sideteenusepakkuja tehnilistele tingimustele. 4.5.5. Gaasivarustus lahendada vastavalt gaasiteenuspakkuja tehnilistele tingimustele. 4.5.6. Kavandatavate hoonete soojavarustus lahendada vastavalt tellija soovidele. 4.5.7. Lahendada tuleb vertikaalplaneerimine ning sade me - ja drenaaž i vee kõrvald amine kruntidelt ee s vooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sade me - ja drenaaž i vee ärajuhtimise lahenduse tehniliste tingimuste osas pöörduda tegevuspiirkonna vee-ettevõtte poole. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine. 4.5.8. Lahendada tuletõrje veevarustus. 5. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED 5.1. Detailplaneeringu peab heaks kiitma erinevates etappides Rae Vallavalitsuse planeerimis- ja maakorralduskomisjon. 5.2. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava ala kinnisasja de ja naaberkinnisasja de omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude valdajatega. Peale selle on detailplaneeringu lahendus vajalik kooskõlastada järgmiste ametkondadega: Põhja-Eesti Päästekeskus; Lennuamet; Maanteeamet; Muinsuskaitseamet . 5.3. Koostöös saadud nõusolekud detailplaneeringu lahenduse kohta lisada detailplaneeringusse tabeli kujul. 6. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS 6.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus , juhindudes teistest seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Detailplaneeringu üldosas anda planeeringu vajalikkuse põhjendus ja haakuvus kontaktvööndiga, seletuskirja alapunktides alapunkti tema lahenduste põhjendus. Kirjeldada, milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava. 6.2. Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvöönd naaberplaneeringute lahendustega, tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega mõõdetuna vähemalt 20 m planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast situatsioonist, põhijoonis, tehnovõrkude plaan M 1:500 või 1:1000, illustreeriv joonis, teede lõiked, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni ja ee s vooluni. 6.3. Detailplaneering esitada Rae Vallavalitsusele 3 eksemplaris köidetult paberkandjal ja digitaalselt andmekandjal ühes eksemplaris joonised .dwg- ja .pdf-formaadis, seletuskiri .doc- ja .pdf-formaadis. Lisaks esitada ühes eksemplaris värviline detailplaneeringu põhijoonis avalikustamise läbiviimiseks. 6.4. Põhijoonisest esitada lisaks AutoCad2010 .dwg fail, kus sidusa joonega on ära toodud 4 kihti: planeeringuala; kinnistu piir; ehitusala; hoone. Kihtide nimetamisel tuleb kasutada ainult nimesid, mitte numbreid. 6.5. Kõik esitatavad AutoCad2010 .dwg failid peavad olema kahemõõtmelised ja Eesti Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis. Sidusaid objekte kujutav geomeetria peab olema ka digitaalses esitluses sidus (hoone peab olema kinnine kontuur, planeeritud trass peab kaevust kaevuni olema sidus) . 6.6. Detailplaneering tuleb enne kehtestamist digitaalselt sisestada heaks kiitmiseks Rae valla digitaaljooniste arhiivi aadressil https://www.tarkvarastuudio.ee/rae_geo/index.php (kasutajaparoolid tuleb küsida Rae Vallavalitsusest). 7. PLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA 7.1. Detailplaneeringu koostamise algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu ; 7.2. P laneeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine: kuus kuud; 7.3. P laneeringu kooskõlastamine: k uus kuud; 7.4. P laneeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu; 7.5. P laneeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: üks kuni kolm kuud; 7.6. P laneeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: üks kuu. 8. PLANEERINGU KOOSTAMSEKS VAJALIKUD UURINGUD ja KAASATAVAD ISIKUD 8.1. Lähtudes Harjumaa pinnase radooniriski kaardist on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50-150 kBq/m 3 ). Detailplaneeringu koostamise raames tuleb teostada radooniuuring selgitamaks välja radoonitasemed ning edaspidised radooniohjemeetmed. 8.2. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 9. RAE VALLA GEOINFOSÜSTEEM Infot Rae valla detailplaneeringute kohta saab Rae valla geoinfosüsteemist http://gis.rae.ee . Süsteem võimaldab tutvuda ja infot saada kehtivate ja algatatud detailplaneeringute kohta, tutvuda ja alla laadida detailplaneeringu menetlusdokumentide ja materjalidega ning saada infot detailplaneeringu menetlusstaadiumi kohta. 10. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS Käesolevad lähteseisukohad kehtivad kuni xx . detsember 2020 . Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Rae Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Rae Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada. Koostas: Siim Orav peaarhitekt 92 3a La an 65 epõ 3a 92 91 911 30 llu 2 94 92 3a 91 L= 1:0 1a 3 40m 01 92 3 3a 94 99 :39 92 3a 3 92 92 92 3a 911 3a 95 1 95 3 23 92 92 4 3d 95 1 95 3 La 65 an 91 30 e 1:0 nuk 6/ 91 99 7 01 a 3 95 1 :40 95 3 18 92 3d 92 91 4 5 Bu uu ssi de tas as ku uk pr oh oje 5 ta kt ee rit ak se 91 5 Su ur- 65 Sõja 30 m 1:0 äe 01 tn ,4 :36 70 10 06 92 2 L= 10 0m 9 L _ _ _ _ - 15 - 1,0 5907 m² - 4,0 Su ur- 7 8 65 Sõja 30 m 1:0 äe L L 01 tn _ _ _ _ K :36 70 _ _ - _ _ - 65 ase 30 m 1:0 ets 06 13353 m² - - 1046 m² 1 10 ,5 02 a :14 35 Ä ja/või T 16 m 15100 4 - 25150 m² 4 TINGMÄRGID Planeeritud ala piir 8,0 Katastriüksuse piir 24,0 Moodustatava krundi piir 4,0 0,0 3,0 20 11 29 0T Olemasolev autoliikluse ala 4,0 65 allin 4,0 4,0 30 n-L 1:0 ag Planeeritud autoliikluse ala 02 ed :14 i te 57 e T 2 Planeeritud kergliikluse ala 4,0 5 4 65 K 30 uu ‰ Projekteeritud kergliikluse ala (Landverk OÜ töö nr T1705 "Riigitee 11290 Tallinn-Lagedi km 4,924-8,478 jalg- ja jalgrattatee 1:0 sik Ä ja/või T Ä ja/või T 02 u põhiprojekt") :17 11 ‰ 92 29 16 m 25350 5 16 m 25000 5 11 Ta0 Olemasolev lennujaama territooriumi väline teenindustee 4 - 4 - 29 ll 0T 65 inn-L 42257 m² 41748 m² ,7 a 65 llin 3 01 age Olemasolev lennujaama territooriumi sisene teenindustee 2 10 30 n- 1:0 La 02 ged :00 di 2:0 tee 28 T4 :14 i t 4 Veekogu Ä ja/või T 56 ee 65 T6 30 Kuu 1:0 sik 16 m 15400 10,0 02 u 4,0 - 4 Haljasala :17 4,0 4,0 4 92 5,0 25656 m² Planeeritud maapealne hoonestusala 145,6 139,5 Ehituskeeluala juhul kui krunte ei liideta 11 4,2 65 So o 30 dev 1:0 ah 273,9 4,0 1 Krundi positsiooni number 02 e 6,5 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES :04 30 3,0 KÕRGUS HOONEALUNE HOONETE ,2 MEETRITES PIND MAAPEAL Krundi ehitusõigus 4,0 ARV KRUNDIL 4 4,0 21 SUURIM HOONEALUNE KORRUSELISUS PIND MAA-ALL 2 P - hoones KRUNDI SUURUS P - õues Ä Ärimaa 4,0 4,7 T Tootmismaa 14 21 7,7 ,0 R5 0 3 L Tee, tänav Autode võimalik juurdepääs krundile 303,5 Ä ja/või T Nr18874 "Kultusekivi" 16 m 15500 4 - Kõrghaljastuse võimalik asukoht 4 25811 m² 10,0 10,0 Kultuurimälestis Kultuurimälestise kaitsevöönd 50 m Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m 65 K (Ehitusseadustik § 71 lõige 2) 30 ung 65 Ku 1:0 la 30 6 02 n 1:0 gla 10, Likvideeritav objekt :02 02 79 :02 79 6 4,0 L _ _ _ _ - Märkused: 20 - 13772 m² ,0 - 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 65 Ku 30 n 1:0 gla 2. Kõrvuti asetsevaid krunte on võimalik omavahel liita. Kruntide liitmisel summeerub ka kruntide lubatud ehitusõigus. 02 :02 79 Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus 65 L Geoalus: Koostaja: G.E.O Grupp OÜ Töö nr: G18002 Mõõdistatud: 02.2018 30 enn 1:0 u 02 :16 99 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti Soodevahe külas Kuusiku kinnistu detailplaneering tel +372 626 4100 [email protected] Le ref Objekti asukoht: n orm Tegevjuht M. Rannu /allkirjastatud digitaalselt/ 65 nur im Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla 30 ad ata Projektijuht H. Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ 1:0 ari riig 02 tee im Joonise nimi: :01 8 aa Arhitekt I. Orav /allkirjastatud digitaalselt/ 97 65 L Põhijoonis 30 enn 1:0 a Planeerija M. Mustkivi /allkirjastatud digitaalselt/ 02 :17 Faili nimi: Koostatud: Töö nr: Joonise tähis [nr - leht (lehti)]: Staadium: Mõõtkava: 01 P 28.10.2019 65 iloo 30 di 1:0 te 18009_DP.dwg 18009 DP-4 DP 1:1000 02 e 1 :09 2 6