Setomaa valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute ja arvamuste küsimine

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 11.11.2019 22:58 Adressaat: Lennuamet <[email protected]> Koopia: Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: 7-5/2965 Setomaa valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute ja arvamuste küsimine Manused: ÜP LS ja KSH VTK2.asice Setomaa valla ü ldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Värska 2018 1.SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise ( edaspidi KSH) läbi viimisele ja vastava aruande koostamisele . Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on koostatav Setomaa valla üldplaneering ( edaspidi ka ÜP). Üldplaneeringu eesmärgiks on ruumislise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine , nähes ette võimalused Setomaa valla tasakaalustatud ja säästvaks arenguks . Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Setomaa Vallavalitsus . Setomaa valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamine ning keskkonnamõju strareegiline hindamine on algatatud Setomaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 41 . Lähtudes planeerimisseaduse ( PlanS ) § 74 lõikest 4 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 33 lõike 1 punkti 2 alusel tuleb üldplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine . KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim - ja looduskeskkonna mõjusid arvestava tasakaalustatud lahenduse leidmine . Selle saavutamiseks on Setomaa valla üldplaneeringu KSH-l järgmised ülesanded : h innata üldplaneeringuga kavandatava elluviimisega kaasnevaid tagajärgi ning võimalikke muutusi keskkonnas , sealjuures nii positiivseid kui negatiivseid ; v älja tuua võimalikud olulised keskkonnamõjud v älja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi . Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eesmärgiks on kindlaks määrata keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja ajakava ning täpsustada valdkonnad , kus mõjude ilmnemine on võimalik . Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuginetakse planeerimisseaduses ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ( edaspidi KeHJS ) KSH protseduurile ja sisule esitatud nõuetele . Üldplaneeringu koostamise käigus läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusnõuded tulenevad planeerimisseadusest . Nõuded KSH aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest . Keskkonnakaalutlustega arvestamine peab algama juba piirkonna peamiste arengusuundade kavandamisel , sest KSH võimaldab ennetada hilisemaid probleeme ja võtta keskkonnaküsimusi arvesse otsuse tegemise kõrgemal tasandil . KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond . Mõju tuleb hinnata nii loodus -, kultuurilise -, sotsiaal - kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast . Hindamise käigus selgitatakse välja , kirjeldatakse ja hinnatakse planeeringu elluviimisel tekkida võivaid mõjusid keskkonnale , samuti keskkonnakaitse tagamist ja säästva arengu printsiipide rakendamist planeeritaval alal . Pakutakse välja parim võimalik lahendus ning vajadusel leevendus - või kompenseerimismeetmed . KSH aruanne valmib koostöös planeeringu koostamisega ja see ei ole käsitletav eraldiseisva protsessina . PlanS § 80 lõige 2 sätestab keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse sisu järgmiselt : „ keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju , sealhulgas mõju inimese tervisele , piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus , võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave “. 2.Üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise osapooled osapool asutus kontaktisik kontaktandmed ÜP ja KSH koostamise algataja j a kehtestaja Setomaa Vallavolikogu Helle Palok [email protected] tel 785 6651 ÜP ja KSH koostamise korraldaja Setomaa Vallavalitsus Erika Joonas Erika.joonas@setomaa .ee t el 796 4647 ÜP koostaja Hetkel teadmata KSH koostaja Hetkel teadmata 3 . Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja põhimõtted Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuginetakse planeerimisseaduse ja KeHJS -s- KSH protseduurile ja sisule esitatud nõetele . Keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Setomaa valla üldplaneering ning hindamise objektideks selle alusel kavandatavad arengusuunad . KSH raames hinnatakse üldplaneeringu rakendumisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid erinevatele keskkonnaelementidele ning vajadusel tehakse ettepanekud negatiivsete mõjude vähendamiseks või positiivsete mõjude suurendamiseks planeeringulahenduses . Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel hinnatakse üldplaneeringu ja selle võimalike alternatiivsete lahenduste mõju erinevatele keskkonnaelementidele . KSH läbi viimine lõimitakse planeeringu koostamisse nii , e t see moodustaks tervikprotsessi pideva koostisosa . Seda arvestatakse jooksvalt alternatiivsete lahendusvariantide võrdlemisel , neist eelistatavate valimisel ning leevendusmeetmete määratlemisel . KSH käigus hinnatakse planeeringulahendusest tulenevaid nii otseseid , kaudseid kui kumulatiivseid , samuti nii lühi - kui pikaajalisi mõjusid nii loodus - kui sotsiaal-majanduslikule keskkonnale . Seejuures on KSH käsitlusaluseks mõjud , mis avalduvad läbi keskkonnaelementides toimuvate muutuste . Arvestatakse nii üldplaneeringu mõju keskkonnale kui ka keskkonnast enesest tulenevaid piiranguid ja võimalusi . KSH viiakse läbi kvalitatiivse hindamisena eksperdigrupi koostööna . Eksperdihinnangute andmisel kasutatakse töövõtetena muuhulgas olemasolevate andmete ja taustamaterjalide läbi töötamist , sisend-väljund analüüse , ruumilisi analüüse , välitöid ning konsulteerimist osapooltega . KSH raames ei ole ette nähtud teemaspetsiifiliste alusuuringute koostamist . KSH ühe osana viiakse läbi n.ö . konfliktialade analüüs , eesmärgiga vältida või leevendada konflikte planeeringulahenduses ning võimendada soodsaid koosmõjusid . Analüüsi tulemused on jooksvaks sisendiks planeeringulahenduse kujunemisel ning ei pruugi seetõttu tingimata kajastuda KSH lõpparuandes . KSH teostamisel hinnatakse ka üldplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja vastavust nendes püstitatud eesmärkidele . Üldplaneeringu alusel kavandatavate tegevuste mõjuala piirdub eeldatavalt eeskätt Setomaa valla halduspiiridega . Üldplaneeringuga hõlmatava ala suurus on kokku 460,8 km². Keskkonnamõju ilmnemist hinnatakse lisaks üldplaneeringu alale vajadusel ka ümbritseval alal . Täpne mõjuala ulatus selgub keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus . Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju . Seoses keskkonnamõju strateegilise hindamise eripäraga arvestatakse aren g ualternatiivide leidmisel üldplaneeringu kui ruumislise planeerimisdokumendiga – alternatiivid saavad kujuneda vaid käsitletava territooriumi piires . Hinnatavaid arengualternatiive on kaks : Esiteks olukord , kus koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad olemasolevad arengusuunad , mis lähtuvad olemasolevatest kehtivatest planeeringutest ning planeerimisalastest n.ö . üksikotsustest . Teiseks alternatiiviks on koostatava üldplaneeringuga kavandatavad arengusuunad . Oluline on märkida , et KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest . Hindamisel keskendutakse teemadele , mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised . Teiseks tuleb silmas pidada seda , et planeeringulahendusd / arengustsenaariumid ei avalda otsest mõju senikaua , kui need ei realiseeru . Eeltoodust tulenevalt on üldplaneeringu keskkonnamõju hinnangutesse sisse kirjutatud suhteliselt suur määramatus ning üldistusaste , võrreldes näiteks objektipõhiste keskkonnamõju hindamistega . 4 . Üldplaneeringu eeluviimisega eeldatavalt kaasn e da võiv oluline keskkonnamõju Üldplaneeringu eesmärgiks on valla maakasutuse suunamine keskkonnatingimusi silmas pidades . Üldplaneeringu rakendamisega kaasneva võimaliku mõju hindamisel võetakse arvesse maakasutuse , hoonestatud / hoonestatavate alade paiknemise , infrastruktuuri ( sh liikluskorraldus ), jäätmetekke jms mõju erinevatele keskkonnaelementidele . Keskkonnamõju strareegilisel hindamisel lähtutakse põhimõttest , et hinnata tuleb muutusi keskkonnas , mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel . KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid , arvestades seejuures üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi . Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit . Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on võimalik täpsustada esialgse planeeringulahenduse selgumisel . KSH väljatöötamise kavatsus on võimalike mõjude identifitseerimisel lähtutud Setomaa valla iseloomust ja üldplaneeringu ülesannetest . Hinnata kse planeeringulahenduses välja pakutud kompostimis - ja ehitusjäätmeplatside ( sh nende asukohaalternatiivide ) võimalikku mõju ning vajadusel esitada leevendusmeetmed . Vajadusel pakkuda välja jäätmekogumispunktide ( kogumiskonteinerite ) täiendavad soovituslikud asukohad . Ettepanekud väärtuslike maastike väärtuste säilitamiseks ja kasutamiseks . Vajaduse tekkimisel hinnata Värska lahe ehituskeeluvööndi vähendamisest tulenevaid mõjusid ja pakkuda leevendusmeetmeid . Hinnata Obinitsa järve paisule rajatava hüdroelektrijaama keskkonnamõjusid . Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid , mida tuleb töö käigus hinnata . KSH läbiviimisel arvestatakse järgmiste ( peamiste ) võimalike mõjuvaldkondadega : 4.1. Mõju inimese tervisele , sotsiaalsetele vajadustele ja varadele : 1. jaanuari 2018. a seisuga oli haldusreformi järgses Setomaa vallas Statistikaameti andmetel 3369 elanikku , valla pindala on 463,10 km² ja asustustihedus on 7,3 elanikku km² kohta . 2000. aastatel on rahvastik praeguse Setomaa valla piirides pidevalt vähenenud . Sarnane trend on iseloomulik kõigile Eesti suurematest keskustest kaugemal asuvatele piirkondadele . Suhteliselt suur elanike arvu kasv 1. jaanuariks 2016. aastal on tingitud metoodika muutusest . Võrreldes 2016. aasta tulemusi 2017. ja 2018. aasta näitajatega ei saa väita , et elanike arv kasvaks . Rahvastiku vähenemise põhjuseks on negatiivne iive . 2008–2017 on Setomaa valla loomulik iive olnud pidevalt negatiivne . Viimastel aastatel on loomulik iive olnud vähem negatiivne , 2017. aastal on see näitaja aga taas suuremas miinuses (-42). KSH käigus hinnatakse planeeringulahenduse võimalikku mõju asustusstruktuurile ja rahvastiku arengusuundadele , teenuste kättesaadavusele , liikumisvõimalustele ( sh pööratakse tähelepanu kergliiklusteede võrgustikule ), elanike üldisele heaolule jms . Tuuakse välja üldplaneeringus kavandatavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud inimese tervisele ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks . Inimese tervist ja heaolu mõjutab näiteks liiklusest ja tootmistegevusest tulenev müra ja õhusaaste . Käsitlemist vajab Setomaa valla kiirgusohutus ( sh looduskiirgus ning pinnasõhu ja ruumide siseõhu radoonisisaldus . Tuleb hinnata ioniseeriva kiirguse ( sh radooni ) mõju inimese tervisele . Samuti arvestatakse üldplaneeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel riigikaitselistest tegevustest tulenevate keskkonnamõjudega ulatuses , mis on üldplaneeringu kontekstis asjakohane . Positiivse mõjuga on aga näiteks puhkealade ja kergliiklusteede planeerimine . Samuti käsitletakse KSH läbiviimisel planeeringulahendusest tulenevaid võimalikke olulisi mõjusid majanduskeskkonnale . Arvestatakse Lõuna-Eesti päästeala hädaolukordade riskianalüüside regionaalse kokkuvõttega ning koostatakse Päästeameti Lõuna päästekeskuse metoodika alusel Setomaa valla riskianalüüs . Mõju bioloogilisele mitmekesisusele , populatsioonidele , taimedele ning loomadele : Hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat koormust taimestikule , loomastikule ja populatsioonidele . Muuhulgas pööratakse tähelepanu rohelise võrgustiku toimimisele ja sidususele piirnevate aladega ning looduslike alade osakaalule ja terviklikkusele vallas.Vajadusel tehakse ettepanek üldplaneeringu täiendamiseks ning rohevõrgustiku sidususe parandamise meetmete rakendamiseks . Mõju pinnasele : Mõju pinnasele tuleneb eeldatavalt asustuse suunamisest , taristuobjektidest , tootmisalade , riigikaitseliste objektide vms planeerimisest , aga ka nt maardlatest ning säilitamist väärivate looduslike alade ja väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisest . Mõju pinnaveele ( voolu - ja seisuveekogudele ) ja põhjaveele : Hinnatakse võimalikku mõju haldusterritooriumi jõgedele ja järvedele ning põhjavee kvantiteedile ( põhjaveevarule ) ja kvaliteedile . Mõju pinna- ja põhjaveele võib tuleneda eelkõige asustuse suunamisest , taristuobjektidest , tootmisalade planeerimisest , aga ka teistest üldplaneeringuga suunatavatest tegevustest . Käsitletakse hüdrogeoloogiat , põhjavee kaitstust , veealade üldisi kasutamis - ja ehitamistingimusi , põhiliste tehnovõrkude trasside , joogiveeallikate ( sh sanitaarkaitsealad ), reoveepuhastite ( sh kujade ), maaparandussüsteemide asukoha määrami st , veekogude ranna ja kalda ulatus t ja ehituskeeluvöön dit , kallasra du , vajadusel maasoojus e ( puurkaevu sid ). K äsitlet akse põhjave ee , pinnav ee , sadeve e , üleujutuspiirkon dade , jääkreostus e ja neile arendusest tulenev aid mõju sid . Hindamisel võetakse arvesse veekogude seisundit ning seda seisundit mõjutavaid koormusallikaid , samuti veemajanduskavas sisalduvat teavet . Peipsi järve puhul piiriülese mõju esinemine . Mõju kultuuripärandile ja maastikele : Käsitletakse nii kaitsealuseid kultuurimälestisi , väljakujunenud väärtuslikke maastikke kui kultuuripärandit laiemalt . Arvestatakse planeeringulahenduse võimalikku mõju piirkonna identiteedile . Hinnatakse kultuurikeskkonna säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavust ning vajadusel tehakse strateegilise keskkonnamõju hindamise käigus täiendavaid ettepanekuid . Mõju kaitstavatele loodusobjektidele , Natura 2000 võrgustiku aladele ja kaitstavatele liikidele : KSH-s hinnatakse üldplaneerigus kavandatavast tegevusest tuleneda võivat mõju kõikidele kaitstavatele loodusobjektidele , selahulgas erineva kaitserežiimiga looduskaitselaustele üksikobjektidele , kaitstavatele liikidele ja kaitstavatele aladele . Hindamisel arvestatakse nii olemasolevate loodusobjektidega , sh kaitstavate aladega ning liikidega , ning nende kaitse-eesmärkidega kui vajadusel ka projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega . Eraldiseisvalt käsitletakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale . Tulenevalt üldplaneeringu üldistuse ja määramatuse astmest piirdutakse mõju hindamisel eeldatavalt Natura 2000 alade Natura eelhindamise läbi viimisega . Eelhindamine teostatakse esialgse planeeringulahenduse valmimisel . Kuna planeeringulahenduse välja töötamisel arvestatakse kaitsealadega , võib eeldada olulise mõju puudumist Natura- aladele . Siiski hinnatakse Natura mõju , sh kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid , nii detailselt , kui see on planeeringulahendusest tulenevalt võimalik . Sõltuvalt mõjuallikast ja/ või planeeringu täpsusastmest on vajalik teostada eelhindamine või asjakohane hindamine . Vajadusel tuuakse välja viited täismahus Natura hindamise ehk asjakohase hindamise läbi viimise vajadusele järgmisel planeerimistasandil . Mõju maavaradele . KSH läbi viimisel arvestatakse vastavalt vajadusele üldplaneeringuga kavandatavate arengusuundade mõju vallas leiduvatele maavaradele ( muda , mineraalvesi , dolokivi ) . Hinnata maardlatega ja maavarade kaevandamisega kaasnevaid mõjusid maakasutusele ja ehitamisele . Ja käsitleda ala kaevandamisjärgset maakasutust . Mõjude iseloomu , ulatust , olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes . 5 . KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Üldplaneeringu koostamise ning KSH läbiviimise protsess on integreeritud ning kulgeb paralleelselt . KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel ei ole KSH ja üldplaneeringu koostamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on koostatud ajakava esialgne ning see võib protsessi käigus muutuda . Üldplaneeringu ning KSH eeldatav ajakava on esitatud samuti üldplaneeringu lähteseisukohtade ga . LÄHTE SEISUKOHAD Setomaa valla üldplaneeringu koostamiseks Setomaa valla üldplaneeringu koostamise eesmärk Setomaa vald moodustati Vabariigi Valitsuse 10.07.2017 määruse nr 125 „Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja Misso valla territooriumiosa üleandmine“ alusel Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla ühinemise teel. Setomaa valla üldplaneeringu koostamise kohustus tuleneb Eesti territooriumi haldusjaotuse se a duse § 14 1 lõikest 11. Liidetud valdade üldplaneeringud on kehtestatud ajavahemikus 1999-2010 ning hakkavad kaotama oma ajakohasust alates vanimast üldplaneeringust . Setomaa valla üldplaneering u koostamise eesmärgiks on kogu valla territooriumiruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine . Lähteandmeteks on Setomaa valla territooriumil kehtivad planeeringud: Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Võru maakonna ja naabermaakondade planeeringud ja teemaplaneeringud. Setomaa vallas kehtivad üldplaneeringud: 3.1.M eremäe valla üldplaneering , kehtestatud 25.06.1999 Meremäe Vallavolikogu määrusega nr 14. 3.2. Mikitamäe valla üldplaneering , kehtestatud 26.02.2010 Mikitamäe Vallavolikogu määrusega nr 6 . 3.3. Misso valla üldplaneering , kehtestatud 12.09.2001 Misso Vallavolikogu määrusega nr 8 . 3.4. Värska valla üldplaneering , kehtestatud 21.07.2006 Värska Vallavolikogu määrusega nr 20 . 3.5. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneering (kehtestatud Värska ja Misso vallas, koostatud ka Mikitamäe valla territooriumil ja Meremäe valla territooriumil koos uue üldplaneeringuga) 3.6. Setomaa kultuuripärandi teemaplaneering (kehtestatud Värska vallas, koostatud ka Mikitamäe valla territooriumile) 4. Naaberomavalitsuste kehtivad üldplaneeringud ja arengukavad; 5. Setomaa vallas kehtivad detailplaneeringud; 6.Setomaa valla arengukava ja valdkondlikud arengukavad; 7.Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud üldplaneeringu ja KSH koostamise juhendmaterjalid. 8. Setomaa valla üldplaneeringute ülevaatamise tulemuste kinnitamine (Setomaa Vallavolikogu otsus 26.04.2018 nr 23) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumile. Üldplaneeringu koostamise lähteaineseks on 2017 . aastal koostatud üldplaneeringute ülevaatamise tulemused. Setomaa Vallavolikogu algatas üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamise 27.09.2018 otsusega nr 41. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH kirjeldab, selgitab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH näitab, milliste oluliste kaalutluste alusel toimus üldplaneeringu protsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine . Üld planeeringuga lahendatavad ülesanded Üldplaneeringu ülesanded s ätestab planeerimisseaduse § 75. Ü ldplaneeringuga lahendatakse eeltoodud paragrahvis nimetatud ülesanded, mis puudutavad Setomaa valla ruumilise arengu vajadus i ja planeeringu eesmär ke. Planeerimisseduse § 75 toodud ülesanded Lahendamise vajadus Setomaa valla üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded 1) transpordivõrgustiku , sealhulgas kohalike teede , raudteede , sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Integreeri takse planeeringusse maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „ Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad “ kavandatud teedevõrgustik , sealhulgas seatud tingimused , maakonnaplaneerin - guga kavandatud teedevõrgustik , - so riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad , kogujateed jms . Analüüsitakse kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata kse perspektiivsete kohalike teede ( sealhulgas jalgratta - ja jalgteede ) üldised asukohad , määratakse olemasolevate ja kavandatud teede funktsioonid . Käsitletakse riigipiiri teenindamiseks vajaliku teedevõrgu rajamist üldplaneeringu täpsusastmes . Sadamate temaatikat on lahendatud varasemate teemaplaneeringutega , seega kantakse ja vaadatakse üle nende asukohad , arengu suundumused ja tingimused uue üldplaneerigu kontekstis . Vajadusel määratakse ( või täpsustatakse ) a valikult kasutatava tee ja raudtee teekaitsevööndi ulatus , kajastatakse raudteem aal avalikult kasutatavate teed ja raudteeületuskohad . 2) kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Määratakse jäätmekäitlusekohad : kompostimise asukohad , jäätmejaamad jms . Vajadusel kajastatakse v alla territooriu mil asuvate suletud prügilate infot ja maakasutustingimusi . 3) tehnovõrkude ja - rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Tehnovõrkude ja - rajatiste üldis te asukoh tade kaardistamine , seonduva te kitsendus te ja probleemkoh tade välja toomine . Tänavavalgustus e ( hajaasustuses kohtvalgustus ), tuletõrje veevõtukoh tade asukohtade ja nendest tekkivate kitsenduste määramine . 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine jah Võimalike olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukoh tade kaalumine . Kaaluda ning arutleda , kas selliste objektide rajamine valda tuleks kõne alla . 5) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine ; jah Hüdroelektrijaamade , paisude , tammide , paadisilda d e ja purrete rajamise tingimuste määramine . 6) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine ; jah Põhimõtete määramine h aja - ja tihe asustuses ehitamiseks . Juhindutakse maakonnaplaneeringu asustusstruktuurist ja asustuse suunamise põhimõtetest . Tiheasustusala piiritlemine . Ettepanekute esitamine asustusüksuste piiride võimalikuks korrigeerimiseks . 7) supelranna ala määramine ; jah Kaalutakse supelranna alade määramist ja vastavate tingimuste seadmist . 8) tänava kaitsevööndi laiendamine ; jah Tä nava ja riigitee kaitsevööndi ulatuse ning sealsete kitsenduste täpsustamine . 9) korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul ; jah Määrata kse korduva üleujutusega alade piir id Värska lahel ja vajadusel teistel veekogudel ( Piusa jõgi ) ning täpsustatakse sealseid ehitustingimusi ( neile aladele pole mõistlik uusi arendusalasid lubada ) . 10) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alad ja tingimused täpsustatakse üldplaneeringu täpsusastmes . Kaalutakse raielangi suuruse määramist / piiramist ning raieliikide määramist alevike lähialadel ja kuurortpiirkonnas puhkealade säilitamise eesmärgil . 11) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ; jah Juurdepääsude k äsitlemine avalike veekogude ääres ( Peipsi-Pihkva ja Lämmijärv , jõed ) . Kallasraja sulgemine Võõpsu külas Silla 1 kinnistul . 12) ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine ; jah Ehituskeeluvööndi vähendamine Peipsi-Pihkva ja Lämmijärvel ( tuginedes endisele Värska lahe piirkonnale ning seal kehtinud vööndi laiusele ) . Kalda piiranguvööndi , ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndi ulatuse käsitlemine , samuti ehituskeeluvööndi lähtejoone määramine . 13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse - ja kasutustingimuste seadmine ; jah Teha ettepanek võtta kohaliku omavalitsuse tasandil loodusobjektina kaitse alla Meremäe kaasik ( sest riiklik kaitse on plaanis likvideerida ) ja liivikud Värska ümbruses . Seada neile kasutustingimused . 14) väärtuslike põllumajandusmaade , rohealade , maastike , maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse - ja kasutustingimuste seadmine ; jah Täpsustada väärtuslike p õllumajandusmaa de paiknemist ja tingimusi kohalikest huvidest lähtuvalt . Teiste väärtuslike alade määramine ning tingimuste seadmine . 15) maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Arvestada olemasolevate ja potensiaalsete maardlatega . Vajadusel täpsustada Marinova karjääri le maakasutus e määramist maavara ammendumis e järgselt. 16) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse - ja kasutustingimuste seadmine ; jah Aluseks võtta miljööalade t eemaplaneering ning täpsustada m iljööalade ulatus t ning tingimusi . L isada Mikitamäe , Meremäe ja Luhamaa piirkonnad ning määrata nende ehitus - ja kasutustingimused . 17) kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete , sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine ; jah Mälestuskivid e , asulakoh tade , maa-alus te kalmist u te , kalme te , Saatse ja Värska õigeusu kiriku te säilitamise meetmete ja üldiste kasutustingimuste määramine . 18) planeeringuala üldiste kasutus - ja ehitustingimuste , sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste , maakasutuse juhtotstarbe , maksimaalse ehitusmahu , hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine ; jah Detailplaneeringu kohustusega alade üle vaatamine ja vajadusel uute määra tle mine planeerimisseadusest ning kohalikest vajadustest tulenevalt . DP kohustusega alasid ja juhte võtta vähemaks , et muuta tingimused paindlikumaks . Määratakse üldised maakasutus - ja ehitustingimused . 19) riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine ; jah Riigipiir iga ja sellega seonduv a taristu asukohtade täpsustamine ( sh piiripunktid ) . Jahimeeste l asketiir u ja riigikaitselis te objektid e piiride täpsustamine ja maakasutustingimuste määratlemine . 20) puhke - ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Puhkealade täpsustamine ning sealsete tingimuste üle vaatamine . Vajadusel täiendavate tingimuste seadmine metsamajandamisele . 21) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste , müra , tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine ; jah Kaitsemetsa alade määramine ja tingimuste täpsustamine . Vajadusel r aielangi suuruse määrami ne asulate lähedal . Saastava ja vähemsaastava tööstus e defineerimine . 22) müra normtasemete kategooriate määramine ; J ah Müra kategooriate määramine maakasutuse otstarbe põhjal , vajadusel täiendavate müraga seotud probleemkohtade käsitlemine ning vastavate tingimuste seadmine , et leevendada normide ületust . 23) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine ; jah Parkimi se ja kergliiklusteede üldiste põhimõtete määramine . Vajadusel a rendusaladel k ogujateede määramine . 24) krundi minimaalsuuruse määramine ; jah Krundi minimaalsuuruse määramine sõltuvalt piirkonnast . 25) alade ja juhtude määramine , mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist ; ei Otsene vajadus täna puudub , kuid vajadusel kaalutakse . 26) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine ; jah Detailplaneeringu koostamise kohustusega a lad e ja juh tude määra mine . 27) maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine ; jah Tiheasustusega alade piiride korrigeerimine . 28) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Maaparandus süsteemide terviklikkuse s äilitamine vastavalt maaparandusseadusele . Tingimuste määramine l iigvee ära juhtimiseks . 29) PlS § 75 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise , sealhulgas sundvõõrandamise , või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine ; ei 30) sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Olulisemate p uurkaevud e asukohtade määramine ja nendest tulenevate kitsenduste määramine . 31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded . jah Taastuvenergeetika teemade kajastamine , p äikeseenergia parkide rajamise tingimus te määramine . Planeeringuga lahendavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist ja valla ruumilise arengu vajadustest . Üldplaneeringu koostamise käigus võib ülesannete loetelu laieneda ja teemade käsitlus täpsustuda . Üldplaneeringu koostamisel teosta tavad analüüsid ja teemakaardid Analüüsid 3.1.1. Rahvastikuprognoos ( koostöös tellijaga ) 3.1.2.E ttevõtluse ja tööhõive analüüs ( koostöös tellijaga ) 3.1.3. Liikuvusuuring 3.1.4. Rohevõrgustiku analüüs , sh väärtuslikud maastikud ja väärtuslik põllumaa , roheline võrgustik ja miljöö väärtusega piirkonnad ja objektid . 3.2. Üldplaneeringu käigus koostatakse järgmised t eemakaar did : 3.2.1. M aakasutus – üldplaneeringuga määratud juhtotstarbed ; 3.2.2.Piirkondlikud ehitustingimused - tihe - ja hajaasustusalad , krundi miinimumsuurused jm ; 3.2. 3 . Tehniline taristu - teed ja tehnovõrgud ; 3.2. 4 . Väärtused ja piirangud - k aits tavad ja väärtuslikud objektid ning nendest tulenevad piirangud ( mälestised , looduskaitse objektid sh Natura 2000 alad , pärandkultuuriobjektid , väärtuslikud maastikud , veekogud , maaparandussüsteemid , väärtuslikud põllumajandusmaad , üleujutusalad jm ) ; 3.2. 5 . E hitus keeluvööndi määramine Peipsi -, Pihkva ja Lämmijärve järve äärsetes külades ( Beresje , Lüübnitsa , Rõsna , Võpolsova , Väike-Rõsna , Võõpsu , Värska alevik , Kremessova , Podmotsa , Popovitsa , Tonja, Lobotka , Õrsava ) , kaardid külade kaupa . Üldplaneeringu ja KSH protsessi ajakava Üldplaneeringu ja KSH ajakava koostamisel lähtutakse seadustega ( PlanS , KeHJS , HMS) sätestatud menetlus test . Vastavalt KEHJS-e § 36 lõike 2 punktile 4 on omavahelises seoses KSH ning planeeringu koostamise ajakava d . Planeeringu koostamise ja KSH menetlus üh ildatakse võimalikult ulatuslikult . Üldplaneeringu ja KSH koostamise ajakava üh il damine on oluline seetõttu , et üldplaneeringu lahenduse ja KSH väljatöötamine ning avalikustamised viiakse läbi vastastikku seostatult , üheaegselt ja samade avalike väljapanekute ja arutelude raames . Mõlemad dokumendid täiendavad üksteist . KSH aruanne võetakse vastu ja tunnistatakse nõuetele vastavaks koos üldplaneeringu vastuvõtmisega . Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess järgib orienteeruvat ajakava : Ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi (ajakava määramatus tuleneb peamiselt üldplaneeringu ja KSH menetlustoimingute kestvusest) . Üldplaneeringu kaasamiskava Kaasamine on antud kontekstis strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel tehtav koostöö erinevate huvi rühmade ja avalikkusega neid puudutavate otsuste kujundamises , et tagada otsuste parim võimalik kvaliteet ning legitiimsus . Kaasamise tulemuseks on valla arengut võimaldav ja suunav üldplaneering . Kuna planeerimismenetlus on avalik, siis tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal huvirühmi, koostöö osapooli ja avalikkust arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja arutelusid. Üldplaneeringuga seotud materjalid saavad olema kättesaadavad valla kodulehel. Oluline on jagada piisavat, õiglast ja olulist infot. Planeeringu koostamisse kaasatakse partnerid kogu protsessi vältel teavituste, kokkulepete ja ühise koostöö kaudu. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid viise : Informeerimine - teated kohalikus ajalehes „Setomaa“ ja maakonnalehes „LõunaLeht“ , info valla kodulehel ( www.setomaa.ee ) , valla Facebooki lehel ( https://www.facebook.com/setomaavald/ ), paberil teated avalikel infostendidel valla teeninduspunktides (Värskas, Mikitamäel, Meremäel, Luhamaal) ning olulisemates asutustes , teavitused e-kirjaga (vajadusel postiga). Ettepanekud ja arvamused üldplaneeringule tuleb edastada Setomaa valla üldmeili le - [email protected] , valla poolne üldplaneeringu kontaktisik on majandus - ja arendusosakonna juhataja Erika Joonas , [email protected] , T: 796 4647, 5745 0133, vastuvõtu ajad : T 13:00-16:00, R 9:00-12:00. Avalikud väljapanekud ja arutelud on plaanis korraldada Värskas , Mikitamäel ja Obinitsas . Täpsemad asukohad ning vajadused selguvad üldplaneeringu käigus ning sellekohane info edastatakse jooksvalt vastavates teadetes . Huvitatud isikute nimekiri kajastub kaasatavate nimekirjas . Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus täiendavalt need osapooled , kes enda kaasamisest on huvitatud . Täiendavalt toimuvad üldplaneeringu töögrupid ja teema koosolekud, kuhu vajadusel kaasatakse huvigruppe. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „ Planeeringute kooskõlastamisel koostöö tegemise kord ja planeeri n gute kooskõlastamise alused “, koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega . Täiendavalt on lisatud osapooled, kelle huve üldplaneering võib puudutada. Kaasatavate nimekiri Osapool Kaasamise põhjendus Ametkonnad Kaitseministeerium P laneeringualal asub avalik veekogu – Värska laht kui piiriveekogu . Planeeringu käigus võib selguda vajadus tuulegeneraatori või üle 28 m kõrguse ehitise kavandamiseks . Planeeringuala võib asuda riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd või ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse; Keskkonnaministeerium Planeeringualal asub riigile kuuluv maa või reformimata riigimaa. Maa-amet Planeeringualal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa. Maaeluministeerium Maaelu- ja põllumajanduspoliitika, Eesti maaelu arengukava koordineerimine ja elluviimine, põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamine, väärtuslikud põllumaad. Siseministeerium Planeeringualal asub riigipiir. Maanteeamet Planeeringuala külgneb riigiteega ja hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis ning käsitleb liiklusohutust, teedevõrgustiku ja ühistranspordi valdkondi. Muinsuskaitseamet Planeeringualal asub avalik veekogu, muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Politsei- ja Piirivalveamet , [email protected] Planeeringualal asub avalik veekogu, planeeringualale jääb riigipiir ning piiriveekogu. Põllumajandusamet Planeeringualal asub maaparandussüsteem ning kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Päästeamet Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. Tehnilise Järelevalve Amet Planeeringuala on raudtee kaitsevööndis, planeeringualal asub raudteerajatis, planeeringuga võidakse kavandada avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist või objekti, mille ehitise ehitusloa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. Terviseamet Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja vibratsiooni teemasid. Veterinaar- ja Toiduamet Järelevalve poolt määratud, kuna tegemist on intensiivse põllumajanduspiirkonnaga. Veeteede Amet Planeeringualal asub avalik veekogu, planeeringu käigus võib tekkida vajadus käsitleda veesõiduohutuse küsimusi. Piirnevad kohalikud omavalitsused Võru Vallavalitsus Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes. Räpina Vallavalitsus ―l― Rõuge Vallavalitsus ―l― Täiendavad osapooled Rahandusministeerium i Võru talitus J ärelevalve teostaja Riigimetsa Majandamise Keskus , [email protected] Valla territooriumile jääb riigimetsa alasid ja matkaradu . Taristu valdajad OÜ Setomaa Haldus ÜVK teenuse osutaja Eesti Gaas AS Elektri- ja gaasipaigaldised planeeringualal Elering AS Elektri- ja gaasipaigaldised planeeringualal Elektrilevi OÜ Elektripaigaldised planeeringualal Telia Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Elisa Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Tele2 Eesti Aktsiaselts Sidepaigaldised planeeringualal Eesti Lairiba Arenduse AS Sidepaigaldised planeeringualal AS Eesti Raudtee Raudtee planeeringualal Vabaühendused Külaseltsid : MTÜ Matsuri Külakeskus, MTÜ Nedsaja Küla Selts, MTÜ Podmotsa küla, Värska aleviku seltsing , Beresje küla, MTÜ Karisilla, Lüübnitsa küla, Niitsiku küla, Perdaku küla, Tiirhanna küla, Uusvada küla, Saatse küla Kohalik elu-olu Laiem avalikkus (piirkonna elanikud) Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud kaasatakse kohalike infokanalite kaudu. Muud kohalikud huvigrupid Karo Mets OÜ , [email protected] Omab metsamaad Setomaa vallas Metsatervenduse OÜ , [email protected] Omab Setomaa vallas kinnistuid katastritunnustega: 46503:005:0538; 46503:005:0539; 73201:001:0251 . S oovime oma kinnistustel jätkata tavapärase metsamajandamisega metsaseaduse alusel. OÜ Metsagrupp, [email protected] Omab Setomaa vallas kinnistuid : 93401:007:0434 Võru maakond , Setomaa vald , Säpina küla , Sopka 46001:002:0630 Võru maakond , Setomaa vald , Jaanimäe küla , Kala S oovime oma kinnistutel jätkata tavapärase metsamajandamisega ja p õllumajandusega seaduse alusel. Valga Puu OÜ, [email protected] Omab metsamaad Setomaa vallas, nimekiri kinnistutest kirjas. Soovime oma kinnistustel jätkata tavapärase metsamajandamisega metsaseaduse alusel. Lisatud nimekiri kinnistutest. Abi Kinnisvara ja Raamatupidamine OÜ Silla 1, Võõpsu küla kinnistul kallasraja sulgemise taotlemine vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 39 lg (2) alusel ja selle kandmine Setomaa valla üldplaneeringusse . Vaikuse omanik 1, Värska alevik Arvestada Vaikuse 1 kinnistul elamumaa otstarbe säilimist. Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab lisaks veel eelnevalt nimetamata valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasustust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat, siis asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse vajaduse tekkimisel puudutatu koheselt planeeringu koostamisse .