Pr Riina Sikkut Teie 06.12.2023 nr 1.2-2/158-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 18.12.2023 nr 1.5-1/25954-2
Täiendavad tähelepanekud tervise- ja
tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9
„Immuniseerimiskava“ muutmise määruse
eelnõule
Lugupeetud minister
Saatsite Tervisekassale kooskõlastamiseks tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9
„Immuniseerimiskava“ muutmise määruse eelnõu, millele andsime omapoolse kooskõlastuse
08.12.2023.
Tulevikku vaatavalt soovime Tervisekassa vaatest juhtida täiendavalt tähelepanu paarile aspektile,
mis immuniseerimiskavas 01.09.2024 jõustuva § 3 lõike 5 muudatusega kaasnevad. Alates 2024.
aasta sügisest soovitakse immuniseerimiskavasse lisada Covid-19-vastase immuniseerimise
sihtgruppi tervishoiutöötajad ja sotsiaalhoolekandes seaduse alusel ööpäevaringset hooldusteenust
pakkuvate asutuste töötajad. Eelnõu kohaselt kehtib nimetatud regulatsiooni vähem kui aasta.
Elukutse- või tööandjapõhise sihtgrupi lisamine immuniseerimiskavasse on esmakordne ning võib
edaspidi anda tõuke soovile laiendada töötajate ringi, kellele tagatakse immuniseerimine riigi kulul.
Hetkel kehtiva nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt on tööandja kohustuseks
rahastada töötaja tervise kaitseks vajalikku immuniseerimist ja ennetavat ravi neil tegevusaladel,
kus töö iseärasuste tõttu on nakatumisoht (§ 42 lõige 4 punkt 1). Eelnõu seletuskirjast ei selgu,
millistele argumentidel on Covid-19-vastase vaktsineerimise sihtgruppi lisatud tervishoiutöötajad
ja sotsiaalhoolekandeseaduse tähenduses ööpäevaringse hooldusteenuseid osutavate asutuste kõik
töötajad. Seejuures ei ole võimalik leida seletuskirjast selgitust, miks sotsiaalteenuseid pakkuvate
asutuste töötajad, kelle puhul pole sihtgruppi piiratud elukutsetega, on eelisseisus võrreldes
tervishoiuteenust osutavate tööandjatega, kus immuniseerimiskava alusel on võimalik
vaktsineerida vaid tervishoiutöötajaid mitte kogu personali (nt tervishoiuteenuse osutajate juures
töötavad hooldajad).
Teise aspektina teeb Tervisekassa ettepaneku kaaluda tulevikus gripi- ja Covid-19-vastase
vaktsineerimise sihtgrupi määratlemist võimalikult sarnastel alustel. Hetkel luuakse eelnõuga
erisus sihtgrupi määratlemise loogikas gripi- ja Covid-19-vastasel vaktsineerimisel. Ühtsetel
põhimõtetel määratletud sihtgrupid kahe ägeda puhangutest kuni pandeemiateni leviva viirusliku
nakkushaiguse puhul, looks selgust nii vaktsineerimise läbiviijatele, sihtgrupile kui ka tööandjatele.
Hetkel jääb selgusetuks, mis põhjusel peab riik oluliseks tagada konkreetsete elukutsete
esindajatele või kindla tööandja juures töötavale inimestele Covid-19-vastane immuniseerimine
kuid mitte gripivastane immuniseerimine.
Kas sotsiaalministeeriumil on plaan jätkata arutelusid, mis puudutab gripi ja Covid-19-vastase
immuniseerimise sihtgrupi ühtlustamist?
Täiendavalt, igasugune sihtgrupi laiendamine omab otsest mõju Tervisekassa eelarvele, kuivõrd
immuniseerimiskava täitmiseks vajalike vaktsiinide hankimist rahastatakse Tervisekassa eelarvest
(NETS § 42 lõige 12). Lisaks tasub Tervisekassa vaktsineerimise läbiviimise eest. Tuues näiteks
gripivastase vaktsineerimise, siis tasus Tervisekassa 2023.a gripivaktsiini eest ligi 700 000 eurot ja
vaktsineerimise eest 126 000 eurot. Hooldekodu elanike vaktsineerimised tasume pearaha arvel.
Laiendades gripivastast vaktsineerimist tervishoiutöötajatele, on selle muudatuse täiendav
hinnanguline kulu ligi 500 000 eurot. Sellele summale lisanduksid veel hoolekandeasutuste
töötajad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Laane
juhatuse esimees
Katrina Koha
[Koostaja nimi]
744koostaja
7446 [tel nr]
[e-post]
[email protected]