Saatja: Gerlin Lõhmus </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=bf3c086f32a04eafb8f1206b4b2acc4b-Gerlin Kallas>
Saaja: '
[email protected]'
Teema: Vastus pöördumisele
Lugupeetud Aimar Karu,
Täname, et pöördusite Sotsiaalministeeriumi poole seoses ERR-i artikliga 06.10.2023 „Kavandatav seadusemuudatus nõuab kõigilt iluteenuse pakkujailt tunnistust“. Mõistame, et antud artikkel tekitas iluteenindajatele palju segadust ja vääriti mõistmist. Artikkel oli selgelt ajendatud rahvatervishoiuseaduse (edaspidi RTHS) uuest eelnõust, mis on hetkel kooskõlastamisel erinevate osapooltega. Seejärel esitatakse eelnõu Vabariigi Valitsusele. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et uudises käsitleti ka valdkondi, mida kavandatud seadusemuudatus ei hõlma. Esteetilised mittekirurgilised meditsiinilised protseduurid (näiteks botuliintoksiini süstid, täitesüstid, mesoteraapia, keemiline koorimine jms) on tervishoiuteenused ja kuuluvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse reguleerimisalasse ning selliseid teenuseid RTHS ei puuduta. Iluteenus on RTHS-i tähenduses juuksuri-, kosmeetiku-, solaariumi-, tätoveerimis-, püsimeigi- ja keha augustamise teenus ning küüne-, ripsme- ja kulmutehniku teenus.
Eelnõu eesmärk on kaitsta inimese tervist ja tagada pakutavate teenuste ohutus. Eelnõuga sätestatakse, et iluteenust vahetult osutaval inimesel peavad olema tõendatud teadmised ja oskused teenuse ohutuks osutamiseks ja tõsise soovimatu mõju ennetamiseks. See tähendab, et teenuseosutajal peaksid olema kindlad teadmised ja praktilised oskused, mille kohta on tõendid või tõestusmaterjal. Selleks võib olla haridustunnistus, sertifikaat, aga ka kogemused või muu tõendusmaterjal, mis näitab inimese pädevust teatud valdkonnas. Nõude eesmärk on tagada, et iluteenuseid vahetult osutavatel inimestel oleks piisavalt teoreetilisi teadmisi ja ka praktilisi oskusi protseduuri ohutuks teostamiseks, ning seeläbi parandada iluteenuste kvaliteeti. Piisavate teadmiste ja oskuste omamise korral oskab iluteenuse vahetu osutaja kasutada protseduuride tegemiseks vajalikke seadmeid oskuslikult ja ohutult, nõustada tarbijat protseduuride ja vastunäidustuste suhtes, säilitada puhast keskkonda ning vältida nakkus- ja nahahaiguste levikut. Täpsemad nõuded iluteenuseid vahetult osutavale inimesele sätestatakse määruses. Ka kehtivas iluteenuseid reguleerivas sotsiaalministri määruses „Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ on sätestatud nõuded iluteenuseid osutavale personalile, mille kohaselt peab iluteenuse vahetu osutaja omama tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise alaseid teadmisi, näiteks vajalikke teadmisi nakkus- ja nahahaiguste levikust, ennetamisest ja tõrjest ning seadmete ja pindade steriliseerimisest. Eelnõuga täpsustakse ja ajakohastatakse regulatsiooni võrreldes kehtiva rahvatervise seaduse alusel sätestatuga. Määrus on hetkel kavandi staatuses ja arutelud huvigruppidega on kavandatud aastasse 2024. Kaasame aruteludesse kindlasti ka erialaliitusid ja ühendusi, seega ka Eesti Juuksurite Liit on oodatud määruse koostamisel kaasa mõtlema.
Lugupidamisega,
Gerlin Lõhmus
nõunik
Rahvatervise osakond
Sotsiaalministeerium
________________________________
[email protected]
6269 181
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
www.sm.ee <http://www.sm.ee>
<https://sm.ee/>
________________________________
From: Eesti Juuksurite Liit EJL <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Tuesday, November 21, 2023 7:07 PM
To:
[email protected] <mailto:
[email protected]> <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Pöördumine
Sotsiaalministeerium
Terviseminister 21.11.2023
Austatud Riina Sikkut,
Pöördun Teie poole seoses ERR-i artikliga 06.10.2023 „Kavandatav seadusemuudatus nõuab kõigilt iluteenuse pakkujailt tunnistust“
Hetkel puudub enamustel juuksuritel teave antud kavatsuse osas, aga antud artiklist on jäänud paljudel mõistmine, et tulevikus hakkab juuksurite kvalifikatsiooni hindama Terviseamet.
Olen valdkonna tarbijavaidluste komisjoni liige ja on otsene kokkupuude enamuse valdkonnas toimunud probleemsete kaasususte osas. Tavaliselt on kaasuseid aastas ainult kümmekond ja enamus neist on seotud mitte kompententside puudumisega teenindaja poolt, vaid puudulike kommunikatsioonidega. Enamustel juhtudel ei tea tarbija mida soovib, aga on samuti olukordi, millal ei mõista teenindaja, mida klient soovib. Selliste probleemide algseks allikaks on olnud tavaliselt vähene riigikeele oskus mõlemalt poolt.
Põhjus, miks on tööturule tekkinud mõnevõrra tunnistuseta teenindajaid, on tingitud paljustki sellest, et tööandjatel ei ole võimalik tööturult leida sobivaid töötajaid, sest Eesti Töötukaasa lõpetas iluteeninduse valdkonnas töötute koolitamise ja kutsekoolide lõpetajad ei soovi siseneda antud valdkonnas tööturule.
Sellest tulenevalt on sunnitud tööandjad võtma tööle töötuid, kes soovivad alustada tegutsemist antud valdkonnas, aga kellel on, kas veel koolitus pooleli või on valmis eriala omandama mõne salongi meistri juures õpipoisina.
Olukorra parandamiseks oleks vaja taastada iluteeninduse valdkonna Töötukassa tööturukoolitused.
Terviseameti ülesanne oleks kontrollida teenuseid, mis on seotud iluteeninduse valdkonnas meditsiiniliste protseduuridega. Meditsiiniliste protseduuride teostamiseks on vaja tegevusluba ja selle taotluse käigus tuleb esitada tunnistused ja diplomid. Seda, kas teenuse pakkujal on tegevusluba või mitte saab kontrollida Terviseamet ka kehtivate regulatsioonide raames ja mingeid õigusaktide muudatusi selleks ei ole vaja. Samas võiks kaaluda kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi juurutamist, et tagada protseduuri ebaõnnestumise korral kliendile vajalik hüvitus.
Heade soovidega,
Aimar Karu
Eesti Juuksurite Liidu juhatuse liige
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tarbijavaidluskomisjoni liige