Leping

KOOSTÖÖKOKKULEPPE NR 1.8-2/1603-1//1.8-3/21/173 MUUTMISE KOKKULEPE nr 2 Sotsiaalministeerium, registrikood 7001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab kantsler Maarjo Mändmaa, kes tegutseb põhimääruse alusel (edaspidi nimetatud “Tellija”) ja Statistikaamet, registrikood 70000332, asukoht Tatari 51, 10134 Tallinn, mida esindab peadirektor Urmet Lee, kes tegutseb põhimääruse alusel (edaspidi nimetatud „Teostaja”), edaspidi nimetatud koos ja eraldi „Pooled” või „Pool”, võttes arvesse, et: (i) Pooled sõlmisid 22.12.2021 koostöökokkuleppe nr 1.8-2/1603-1//1.8-3/21/173 (edaspidi „Koostöölepe“), mille Lisas 1 lepiti kokku tööpoliitika seirekeskkonnas (edaspidi nimetatud „TöpS“) tööturu ja teiste andmete majutuse ja uuendamise tingimused ja maksumus; (ii) Teostaja on vastavalt Koostööleppe punktidele 6.3 ja 11.1 ning Lisa 1 punktile 1.2 teavitanud Tellijat TöpS- iga seotud asjaoludest uute näitajate lisamisel; (iii) Koostööleppe Lisa 1 punkti 2.1 kohaselt lepitakse TöpS-i lisatavate näitajatega seotud Ülahoiutööd ning nende maksumus kokku eraldi, täiendades käesolevat Koostööleppe Lisa 1, leppisid kokku Koostööleppe muutmises alljärgnevalt: 1. Muudetakse Koostööleppe Lisa 1 punkti 1 ja lisatakse punkti 1.3 tööturu andmete TöpS-is avaldamisega 2023.aastal seotud kulude hüvitamise sõnastus järgnevalt: 1. Tööturu ja pensionirakenduse andmete majutus ja uuendamine TöpS-is: „1.3 Aastal 2023 kuulub hüvitamisele vastavalt punktis 4 esitatud tabelites loetletud andmetega seotud töödele 1120 (tuhat ükssada kakskümmend) eurot.“ 2. Täiendatakse Koostööleppe Lisa 1 punktiga 1.4 järgnevas sõnastuses: „1.4 Tellija hüvitab vastavalt Teostaja kehtivale hinnakirjale pensioni andmete pensionirakenduse avaldamisega seotud kulud. Aastal 2023 kuulub hüvitamisele 1680 (tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot.“ 3. Täiendatakse Koostööleppe Lisa 1 punktiga 3 järgnevas sõnastuses: 3. Uute tööturu näitajate lisamine TöpS-i 3.1 TöpS-i lisatakse Tellijaga eelnevalt kokku lepitud uued tööturu näitajad, sealhulgas hoolduskoormuse näitajad, nelja kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui 30.aprilliks 2024. Kulud hüvitatakse Teostajale pärast tööturu näitajate loeteluga täiendatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist Poolte poolt ja pärast Teostaja poolse arve esitamist. Vastavalt Teostaja kehtivale hinnakirjale kuulub pärast töö üle andmist hüvitamisele 8120 (kaheksa tuhat ükssada kakskümmend) eurot.“ 4. Täiendatakse Koostööleppe Lisa 1 punktiga 4, milles esitatakse tabelite kujul punktis 4.1 pensionirakenduses ja punktis 4.2 tööturu rakenduses arvutatavate indikaatorite ja taustatunnuste loetelu seisuga 25.oktoober 2023. 4. Pensionirakenduses ja tööturu rakenduses arvutatavad indikaatorid ja taustatunnused 4.1 Pensionirakenduses ja tööturu rakenduses arvutatavad indikaatorid ja taustatunnused Indikaatori nimetus Selgitus Uuendamise sagedus Keskmine Nende vanaduspensioniikka jõudnud isikute pensioni kvartal vanaduspension (€) keskmine suurus eurodes, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. I sammas on riiklik pension. Vanaduspension sisaldab lisaks erisusteta vanaduspensionile ennetähtaegset vanaduspensioni, edasilükatud vanaduspensioni, paindlikku vanaduspensioni, soodustingimustel määratud vanaduspensioni, lasterikaste vanaduspensioni, represseeritute vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni ning eripensionit vanaduse ja väljateenitud aastate korral ja rahvapensionit vanaduse korral (RPKSi alusel). Vanaduspensioni Vanaduspensioni saajate arv. Vanaduspensioni saamiseks peab kvartal saajate arv (tuhat) isikul olema vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. I sammas on riiklik pension. Vanaduspension sisaldab lisaks erisusteta vanaduspensionile ennetähtaegset vanaduspensioni, edasilükatud vanaduspensioni, paindlikku vanaduspensioni, soodustingimustel määratud vanaduspensioni, lasterikaste vanaduspensioni, represseeritute vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni ning eripensionit vanaduse ja väljateenitud aastate korral ja rahvapensionit vanaduse korral (RPKSi alusel). Uute vanaduspensioni Perioodi jooksul lisandunud uute vanaduspensioni saajate arv. kvartal saajate arv (tuhat) Vanaduspensioni saamiseks peab isikul olema vähemalt 15- aastane Eestis omandatud pensionistaaž. I sammas on riiklik pension. Vanaduspension sisaldab lisaks erisusteta vanaduspensionile ennetähtaegset vanaduspensioni, edasilükatud vanaduspensioni, paindlikku vanaduspensioni, soodustingimustel määratud vanaduspensioni, lasterikaste vanaduspensioni, represseeritute vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni ning eripensionit vanaduse ja väljateenitud aastate korral ja rahvapensionit vanaduse korral (RPKSi alusel). Keskmine erisusteta Nende vanaduspensioniikka jõudnud isikute erisusteta kvartal vanaduspension (€) vanaduspensioni keskmine suurus eurodes ühes kuus, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. I sammas on riiklik pension. Vanaduspension ei sisalda ennetähtaegset vanaduspensioni, edasilükatud vanaduspensioni, paindlikku vanaduspensioni, soodustingimustel määratud vanaduspensioni, lasterikaste vanaduspensioni, represseeritute vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni. Erisusteta Eristusteta vanaduspensioni saajate arv. Vanaduspensioni kvartal vanaduspensioni saamiseks peab isikul olema vähemalt 15-aastane Eestis saajate arv (tuhat) omandatud pensionistaaž. I sammas on riiklik pension. Vanaduspension ei sisalda ennetähtaegset vanaduspensioni, edasilükatud vanaduspensioni, paindlikku vanaduspensioni,  soodustingimustel määratud vanaduspensioni, lasterikaste vanaduspensioni, represseeritute vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni. Uute erisusteta Perioodi jooksul lisandunud uute erisusteta vanaduspensioni kvartal vanaduspensioni saajate arv. Vanaduspensioni saamiseks peab isikul olema saajate arv (tuhat) vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. I sammas on riiklik pension. Vanaduspension ei sisalda ennetähtaegset vanaduspensioni, edasilükatud vanaduspensioni, paindlikku vanaduspensioni, soodustingimustel määratud vanaduspensioni, lasterikaste vanaduspensioni, represseeritute vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni. Keskmine Keskmine määratud ennetähtaegne vanaduspensioni summa kvartal ennetähtaegne eurodes ühes kuus. Ennetähtaegse vanaduspensioni saamiseks vanaduspension (€) ei tohi isik töötada, isikul peab olema jäänud 3 või vähem aastat vanaduspensioni eani ning tal peab olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži. Alates aastast 2026 seda pensioniliiki enam ei määrata. Selle asemel on võimalus jääda kuni viis aastat enne vanaduspensioniea saabumist paindlikule vanaduspensionile. Ennetähtaegse Ennetähtaegse vanaduspensioni saajate arv. Ennetähtaegse kvartal vanaduspensioni vanaduspensioni saamiseks ei tohi isik töötada, isikul peab saajate arv (tuhat) olema jäänud 3 või vähem aastat vanaduspensioni eani ning tal peab olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži. Alates aastast 2026 seda pensioniliiki enam ei määrata. Selle asemel on võimalus jääda kuni viis aastat enne vanaduspensioniea saabumist paindlikule vanaduspensionile. Uute ennetähtaegse Perioodi jooksul lisandunud uute ennetähtaegse kvartal vanaduspensioni vanaduspensioni saajate arv. Ennetähtaegse vanaduspensioni saajate arv (tuhat) saamiseks ei tohi isik töötada, isikul peab olema jäänud 3 või vähem aastat vanaduspensioni eani ning tal peab olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži. Alates aastast 2026 seda pensioniliiki enam ei määrata. Selle asemel on võimalus jääda kuni viis aastat enne vanaduspensioniea saabumist paindlikule vanaduspensionile. Keskmine edasilükatud Keskmine määratud edasilükatud vanaduspensioni suurus kvartal vanaduspension (€) eurodes ühes kuus. Pensioni saamist edasi lükates suureneb isiku vanaduspension 0,9% iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka. Vanaduspensioniealisel isikul, kellel oli õigus saada vanaduspensioni enne 2021. aastat, kuid kes ei ole seda taotlenud, on õigus üks kord valida, kas talle määratakse paindlik vanaduspension või edasilükatud vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud RPKSi alusel. Edasilükatud Edasilükatud vanaduspensioni saajate arv. Pensioni saamist kvartal vanaduspensioni edasi lükates suureneb isiku vanaduspension 0,9% iga kuu saajate arv (tuhat) eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka. Vanaduspensioniealisel isikul, kellel oli õigus saada vanaduspensioni enne 2021. aastat, kuid kes ei ole seda taotlenud, on õigus üks kord valida, kas talle määratakse paindlik vanaduspension või edasilükatud vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud RPKSi alusel. Uute edasilükatud Perioodi jooksul lisandunud uute edasilükatud kvartal vanaduspensioni vanaduspensioni saajate arv. Pensioni saamist edasi lükates saajate arv (tuhat) suureneb isiku vanaduspension 0,9% iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka. Vanaduspensioniealisel isikul, kellel oli õigus saada vanaduspensioni enne 2021. aastat, kuid kes ei ole seda taotlenud, on õigus üks kord valida, kas talle määratakse paindlik vanaduspension või edasilükatud vanaduspension enne 2021. aasta 1. jaanuari kehtinud RPKSi alusel. Keskmine paindlik Keskmine paindliku vanaduspensioni suurus eurodes ühes kvartal vanaduspension kuus. Paindlik vanaduspension on alates 2021. aastast kehtima hakanud uus pensioniliik, mis võimaldab jääda pensionile kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga. Paindlik vanaduspension vahetab lähiaastatel välja senise ennetähtaegse ja edasilükatud vanaduspensioni. Paindliku Paindliku vanaduspensioni saajate arv. Paindlik kvartal vanaduspensioni vanaduspension on alates 2021. aastast kehtima hakanud uus saajate arv pensioniliik, mis võimaldab jääda pensionile kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga. Paindlik vanaduspension vahetab lähiaastatel välja senise ennetähtaegse ja edasilükatud vanaduspensioni. Uute paindliku Perioodi jooksul lisandunud uute paindliku vanaduspensioni kvartal vanaduspensioni saajate arv. Paindlik vanaduspension on alates 2021. aastast saajate arv kehtima hakanud uus pensioniliik, mis võimaldab jääda pensionile kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga. Paindlik vanaduspension vahetab lähiaastatel välja senise ennetähtaegse ja edasilükatud vanaduspensioni. Keskmine Keskmine soodustingimustel määratud vanaduspensioni kvartal soodustingimustel suurus eurodes ühes kuus. Soodustingimustel vanaduspension (€) vanaduspensionide seaduse järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni: 1) isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel; 2) isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Soodustingimustel Soodustingimustel vanaduspensioni saajate arv. kvartal vanaduspensioni Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse järgi on õigus saajate arv (tuhat) saada soodustingimustel vanaduspensioni: 1) isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel; 2) isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja  ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25- aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Uute soodustingimustel Perioodi jooksul lisandunud uute soodustingimustel kvartal vanaduspensioni vanaduspensioni saajate arv. Soodustingimustel saajate arv (tuhat) vanaduspensionide seaduse järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni: 1) isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel; 2) isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Keskmine lasterikaste Keskmine määratud lasterikaste vanaduspensioni suurus kvartal vanaduspension (€) eurodes ühes kuus. Isik saab minna soodustingimustel varem vanaduspensionile, kui ta on ema, isa, lapsevanema abikaasa, eestkostja või hooldaja. 5 aastat varem saab vanaduspensionile minna, kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last; 5 aastat varem saab vanaduspensionile minna kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud viit või enamat last; 3 aastat varem saab vanaduspensionile minna kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud nelja last; 1 aasta varem saab vanaduspensionile minna, kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud kolme last. Lasterikaste Lasterikaste vanaduspensioni saajate arv. Isik saab minna kvartal vanaduspensioni soodustingimustel varem vanaduspensionile, kui ta on ema, saajate arv (tuhat) isa, lapsevanema abikaasa, eestkostja või hooldaja. 5 aastat varem saab vanaduspensionile minna, kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last; 5 aastat varem saab vanaduspensionile minna, kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud viit või enamat last; 3 aastat varem saab vanaduspensionile minna kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud nelja last; 1 aasta varem saab vanaduspensionile minna, kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud kolme last. Uute lasterikaste Perioodi jooksul lisandunud uute lasterikaste vanaduspensioni kvartal vanaduspensioni saajate arv. Isik saab minna soodustingimustel varem saajate arv (tuhat) vanaduspensionile, kui ta on ema, isa, lapsevanema abikaasa, eestkostja või hooldaja. 5 aastat varem saab vanaduspensionile minna, kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last; 5 aastat varem saab vanaduspensionile minna, kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud viit või enamat last; 3 aastat varem saab vanaduspensionile minna kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud nelja last; 1 aasta varem saab vanaduspensionile minna kui isik on vähemalt 8 aastat kasvatanud kolme last. Keskmine Keskmine määratud represseeritute vanaduspensioni suurus kvartal represseeritute eurodes ühes kuus. Kui isik on tunnistatud õigusvastaselt vanaduspension (€) represseeritud isikuks, siis on tal õigus minna varem pensionile, saada represseeritu staaži (kinnipidamiskohas/asumisel viibitud aeg kolmekordselt) ning saada pensionilisa. Pensionile võib minna nii mitu aastat varem, kui mitu täisaastat viibiti kinnipidamiskohas/asumisel, kuid mitte rohkem kui 5 aastat enne vanaduspensioni iga. Represseeritute Represseeritute vanaduspensioni saajate arv. Kui isik on kvartal vanaduspensioni tunnistatud õigusvastaselt represseeritud isikuks, siis on tal saajate arv (tuhat) õigus minna varem pensionile, saada represseeritu staaži (kinnipidamiskohas/asumisel viibitud aeg kolmekordselt) ning saada pensionilisa. Pensionile võib minna nii mitu aastat varem, kui mitu täisaastat viibiti kinnipidamiskohas/asumisel, kuid mitte rohkem kui 5 aastat enne vanaduspensioni iga. Uute represseeritute Perioodi jooksul lisandunud uute represseeritute kvartal vanaduspensioni vanaduspensioni saajate arv. Kui isik on tunnistatud saajate arv (tuhat) õigusvastaselt represseeritud isikuks, siis on tal õigus minna varem pensionile, saada represseeritu staaži (kinnipidamiskohas/asumisel viibitud aeg kolmekordselt) ning saada pensionilisa. Pensionile võib minna nii mitu aastat varem, kui mitu täisaastat viibiti kinnipidamiskohas/asumisel, kuid mitte rohkem kui 5 aastat enne vanaduspensioni iga. Keskmine väljateenitud Keskmine määratud väljateenitud aastate pensioni suurus kvartal aastate pension (€) eurodes ühes kuus. Väljateenitud aastate pensionile on õigus, kui on töötatud kutsealal, millega kaasneb enne pensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mistõttu ei saa enam sellel kutsealal või ametikohal töötada. Õigus saada väljateenitud aastate pensionit on nt politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel; tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel; allmaa- ja pealmaamäetöölistel; mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisude töötajatel; tekstiilitööstuse töötajatel; asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste pedagoogidel; riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja rahvusooperi artistidel; AIDSi nakatunud meditsiinitöötajatel; linnasiseste regulaarliinide ühissõidukijuhtidel. Väljateenitud aastate Väljateenitud aastate pensioni saajate arv. Väljateenitud kvartal pensioni saajate arv aastate pensionile on õigus, kui on töötatud kutsealal, millega (tuhat) kaasneb enne pensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mistõttu ei saa enam sellel kutsealal või ametikohal töötada. Õigus saada väljateenitud aastate pensionit on nt politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel; tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel; allmaa- ja pealmaamäetöölistel; mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisude töötajatel; tekstiilitööstuse töötajatel; asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste pedagoogidel; riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja rahvusooperi artistidel; AIDSi  nakatunud meditsiinitöötajatel; linnasiseste regulaarliinide ühissõidukijuhtidel. Uute väljateenitud Perioodi jooksul lisandunud uute väljateenitud aastate kvartal aastate pensioni pensioni saajate arv. Väljateenitud aastate pensionile on õigus, saajate arv (tuhat) kui on töötatud kutsealal, millega kaasneb enne pensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mistõttu ei saa enam sellel kutsealal või ametikohal töötada. Õigus saada väljateenitud aastate pensionit on nt politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel; tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel; allmaa- ja pealmaamäetöölistel; mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisude töötajatel; tekstiilitööstuse töötajatel; asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste pedagoogidel; riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja rahvusooperi artistidel; AIDSi nakatunud meditsiinitöötajatel; linnasiseste regulaarliinide ühissõidukijuhtidel. Keskmine eripension Keskmine määratud eripensioni (kutsealade sooduspensioni) kvartal (€) suurus eurodes. Kutsealade sooduspensionid on: politseiametniku pension, prokuröri pension, kaitseväelase pension, kohtuniku pension, riigikontrolli pension, õiguskantsleri pension ja parlamendiliikme pension. Eripensioni saajate arv Eripensioni (kutseala sooduspensioni) saajate arv. Kutsealade kvartal (tuhat) sooduspensionid on: politseiametniku pension, prokuröri pension, kaitseväelase pension, kohtuniku pension, riigikontrolli pension, õiguskantsleri pension ja parlamendiliikme pension. Uute eripensioni Perioodi jooksul lisandunud uued eripensioni (kutseala kvartal saajate arv (tuhat) sooduspensioni) saajate arv. Kutsealade sooduspensionid on: politseiametniku pension, prokuröri pension, kaitseväelase pension, kohtuniku pension, riigikontrolli pension, õiguskantsleri pension ja parlamendiliikme pension. Keskmine Keskmine määratud toitjakaotuspension suurus eurodes ühes kvartal toitjakaotuspension (€) kuus. Toitjakaotuspensionit saab isik, kui ta on surnud pereliikme: alla 18-aastane laps või kuni 24-aastaseks saamiseni juhul, kui isik õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel; lesk ja isiku töövõime on vähenenud; vanaduspensioniealine lesk; vanaduspensioniealine vanem; vanem ja isiku töövõime on vähenenud; mittetöötav lesk ja isik on rase; kuni kolmeaastase lapse vanem või eestkostja ja isik ei tööta. Kahe toitjaga isikud on joonisel kahekordselt. Toitjakaotuspensioni Toitjakaotuspensioni saavate pereliikmete arv. kvartal saajate arv (tuhat) Toitjakaotuspensionit saab isik, kui ta on surnud pereliikme: alla 18-aastane laps või kuni 24-aastaseks saamiseni juhul, kui isik õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel; lesk ja isiku töövõime on vähenenud; vanaduspensioniealine lesk; vanaduspensioniealine vanem; vanem ja isiku töövõime on vähenenud; mittetöötav lesk ja isik on rase; kuni kolmeaastase  lapse vanem või eestkostja ja isik ei tööta. Kahe toitjaga isikud on joonisel kahekordselt. Uute Perioodi jooksul lisandunud uute toitjakaotuspensioni saavate kvartal toitjakaotuspensioni pereliikmete arv. Toitjakaotuspensionit saab isik, kui ta on saajate arv (tuhat) surnud pereliikme: alla 18-aastane laps või kuni 24-aastaseks saamiseni juhul, kui isik õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel; lesk ja isiku töövõime on vähenenud; vanaduspensioniealine lesk; vanaduspensioniealine vanem; vanem ja isiku töövõime on vähenenud; mittetöötav lesk ja isik on rase; kuni kolmeaastase lapse vanem või eestkostja ja isik ei tööta. Kahe toitjaga isikud on joonisel kahekordselt. Keskmine Keskmine töövõimetuspensioni suurus eurodes ühes kuus. kvartal töövõimetuspension (€) Töövõimetuspensionit saab isik, kes ei ole võimeline tööga elatist teenima või see on raskendatud. Töövõime kaotus võib olla täielik (100%) või osaline (10-90%). Töövõimetuspensionit saab, kui töövõime kaotus on 40–100% ja kui isikule on enne 1. juulit 2016 väljastatud selle kohta ekspertiisiotsus. 2016. aastal toimus töövõimereform ja sellega seoses alates 1. juulist 2016 sotsiaalkindlustusamet töövõimetust enam ei hinda. Töövõimetuspensioni Töövõimetuspensioni saajate arv. Töövõimetuspensionit saab kvartal saajate arv (tuhat) isik, kes ei ole võimeline tööga elatist teenima või see on raskendatud. Töövõime kaotus võib olla täielik (100%) või osaline (10-90%). Töövõimetuspensionit saab, kui töövõime kaotus on 40–100% ja kui isikule on enne 1. juulit 2016 väljastatud selle kohta ekspertiisiotsus. 2016. aastal toimus töövõimereform ja sellega seoses alates 1. juulist 2016 Sotsiaalkindlustusamet töövõimetust enam ei hinda. Keskmine rahvapension Rahvapensioni suurus eurodes ühes kuus. Rahvapension kvartal (€) määratakse isikule, kel puudub vanaduspensioni saamiseks vajalik pensionistaaž. Õigus rahvapensionile on ka toitjakaotuse korral, kui surnud perekonnaliikmel puudus pensioni taotlemiseks vajalik pensionistaaž. Rahvapensioni saajate Rahvapensioni saajate arv. Rahvapension määratakse isikule, kvartal arv (tuhat) kel puudub vanaduspensioni saamiseks vajalik pensionistaaž. Õigus rahvapensionile on ka toitjakaotuse korral, kui surnud perekonnaliikmel puudus pensioni taotlemiseks vajalik pensionistaaž. Uute rahvapensioni Perioodi jooksul lisandunud uute rahvapensioni saajate arv. kvartal saajate arv (tuhat) Rahvapension määratakse isikule, kel puudub vanaduspensioni saamiseks vajalik pensionistaaž. Õigus rahvapensionile on ka toitjakaotuse korral, kui surnud perekonnaliikmel puudus pensioni taotlemiseks vajalik pensionistaaž. Eesti pensioni saajate Välismaal elavad Eesti pensioni saajad, kellele on määratud aasta arv välismaal pension nii riiklike õigusaktide kui ka Euroopa Liidu määruste või kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute alusel. Lepingute alusel Kahepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute alusel määratud aasta pensioni saajate arv pensioni saajate arv, kes võivad elada nii Eestis kui ka kokku väljaspool Eestit. Pensionilisa saajate arvTäiendava pensionilisa lapse kasvatamise eest makstakse: kvartal lapse kasvatamise eest vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere (tuhat) vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt 8 aastat, 2 pensioni aastahinde suuruses; vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud vähemalt 8 aastat, 1 pensioni aastahinde suuruses; vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt 8 aastat, 3 pensioni aastahinde suuruses. Üksi elava pensionäri Üksi elava pensionäri toetust makstakse üks kord aastas kõigile aasta toetuse saajate arv vanaduspensionieas olevatele inimestele, kes elavad (tuhat) rahvastikuregistri andmetel üksi ning kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension. Keskmine Keskmise pensioniõigusliku staaži suurus pensionäridel. aasta pensioniõiguslik staaž Pensioniõigusliku staaži (kuni 31.12.1998) hulka kuuluvad pensionäridel (aasta) järgmised tegevused: 1. töötamine; 2. töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksid sotsiaalmaksu; 3. teenistus Eesti kaitseväes; 4. õppimine kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis statsionaarses õppes; 5. väikelapse eest hoolitsemine kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (ühele lapse kasvatajatest); 6. lapse kasvatamine vähemalt 8 aastat (ühele lapse kasvatajatest 2 aastat iga lapse kohta); 7. tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolitusel osalemine ja aeg, mil said töötu abiraha; 8. I grupi invaliidi või alla 18- aastase invaliidist lapse eest hoolitsemine; 9. loomeliitude ja kutseühingute liikmena tegutsemine; 10. töötamine talus, kui talu oli maksude maksmisest vabastatud; 11. tingimisi vabadusekaotusega karistatud isikuna kohustuslikus korras töötamine, vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötamine või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötamine. Keskmine Keskmise pensionikindlustusstaaži suurus pensionäridel. Alates aasta pensionikindlustusstaaž 1. jaanuarist 1999 on pensionikindlustusstaaži arvestamise pensionäridel (aasta) aluseks sotsiaalmaks. Pensionikindlustusstaaži alusel kontrollitakse isiku tööaastaid ja seda, kas isikul on õigus pensionile. Pensionikindlustusstaaž ei ole aluseks pensioni suuruse arvutamisel. Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse, kui isiku eest on arvestatud või makstud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalga aastasumma ulatuses. Keskmine pensionistaaž Keskmise pensionistaaži suurus pensionäridel. Pensionistaaž aasta pensionäridel (aasta) kujuneb isiku eluteel toimunud tegevustest, nagu õppimine, laste kasvatamine, töötamine, sõjaväes teenimine. Pensionistaaž jaguneb kaheks: pensioniõiguslik staaž kuni 31.12.1998, mida arvestatakse tööraamatu ja dokumentide alusel; ning pensionikindlustusstaaž alates 01.01.1999, mida arvestatakse isiku eest makstud sotsiaalmaksu alusel.  Pensionistaaž võib koosneda ka ainult pensioniõiguslikust staažist või ainult pensionikindlustusstaažist. Töötavate pensionäride Pensioni saajate arv, kes töötavad töötamise registri (TÖR) ja aasta arv (tuhat) tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) alusel. Aastatel 2012–2014 on töötamine määratud TSD alusel, alates 2015. aastast on arvesse võetud isikud, kes TÖRi alusel vähemalt ühe kuu valitud aastast töötasid. Keskmine töötasu on leitud TSD alusel. Tabel sisaldab unikaalseid isikuid. Kui ühel isikul on ühe aasta jooksul mitu töösuhet, on neist arvesse võetud pikema kestusega töösuhe. Kui ühel isikul on korraga mitu kehtivat pensioniliiki, on neist arvesse võetud suurima määratud summaga pensioniliik. Seoses töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele üleminekuga alates 1.jaanuarist 2017 ei ole töövõimetuspensioniäre graafikul ka varasematel aastatel. 65-aastaste ja 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, kelle sissetulekute aasta vanemate elanike tase jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri, milleks on Euroopa suhtelise vaesuse määr Liidus kokkulepitud metoodika kohaselt 60% leibkonnaliikmete (%) aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhteline vaesus väljendab sissetulekute ebavõrdset jaotust ühiskonnas ja sellest tulenevat võimaluste (suhtelist) ebavõrdsust elanikkonna eri rühmade vahel. 65-aastaste ja llmajäetuse määr näitab nende 65-aastaste ja vanemate aasta vanemate ilmajäetuse isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit määr (%) komponenti 13-st: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajadusel isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist. Vanaduspensionäride Vanaduspensionäride (hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aasta suhtelise vaesuse määr aastas enam kui 6 kuul) osatähtsus, kelle sissetulekute tase (%) jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri, milleks on Euroopa Liidus kokkulepitud metoodika kohaselt 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhteline vaesus väljendab sissetulekute ebavõrdset jaotust ühiskonnas ja sellest tulenevat võimaluste (suhtelist) ebavõrdsust elanikkonna eri rühmade vahel. Üksikute vanemaealiste Üksik 65-aastane ja vanem – üheliikmeline leibkond, mille liige aasta suhtelise vaesuse määr on vähemalt 65-aastane. Üksikute 65-aastaste ja vanemate (%) inimeste osakaal, kelle sissetulekute tase jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri, milleks on Euroopa Liidus kokkulepitud metoodika kohaselt 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhteline vaesus väljendab sissetulekute ebavõrdset jaotust ühiskonnas ja  sellest tulenevat võimaluste (suhtelist) ebavõrdsust erinevate elanikkonnarühmade vahel. 65+ aastaste kvintiilide Kordaja näitab, kui palju madalaima ja kõrgeima sissetulekuga aasta suhte kordaja elanike sissetulekud erinevad. Kvintiilide suhte kordaja 65- aastastel ja vanematel – kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatis. Sissetuleku järgi jaotatakse elanikud viide kvintiili – esimeses on madalaima sissetulekuga ja viiendas kõrgeima sissetulekuga elanikud. Sissetulekukvintiili aluseks on ekvivalentnetosissetulek, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14- aastaste kaal 0,3), ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Kuni 64-aastaste Kordaja näitab, kui palju madalaima ja kõrgeima sissetulekuga aasta kvintiilide suhte kordaja elanike sissetulekud erinevad. Kvintiilide suhte kordaja 0 kuni 64-aasteastel ja vanematel – kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatis. Sissetuleku järgi jaotatakse elanikud viide kvintiili – esimeses on madalaima sissetulekuga ja viiendas kõrgeima sissetulekuga elanikud. Sissetulekukvintiili aluseks on ekvivalentnetosissetulek, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14- aastaste kaal 0,3), ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Kvintiilide suhte kordaja Kordaja näitab, kui palju madalaima ja kõrgeima sissetulekuga aasta elanike sissetulekud erinevad. Kvintiilide suhte kordaja kogu elanikkonnal – kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatis. Sissetuleku järgi jaotatakse elanikud viide kvintiili – esimeses on madalaima sissetulekuga ja viiendas kõrgeima sissetulekuga elanikud. Sissetulekukvintiili aluseks on ekvivalentnetosissetulek, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14- aastaste kaal 0,3), ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Suhtelise vaesuse piir Suhtelise vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku aasta (€) alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,3), ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Rahvapensioni määra Keskmine brutopalk ja rahvapensioni määr ning nende põhjal aasta suhe keskmisesse arvutatult, kui suure osa rahvapension keskmisest brutopalka brutopalgast moodustab. Rahvapensioni määra Töötasu alammäär ja rahvapensioni määr ning nende põhjal aasta suhe töötasu arvutatult, kui suure osa rahvapension töötasu alammäärast alammäära moodustab. Rahvapensioni määra Arvestusliku elatusmiinimumi suurus ja rahvapensioni määr aasta suhe elatusmiinimumi ning nende põhjal arvutatult, kui suure osa rahvapension arvestuslikust elatusmiinimumi suurusest moodustab. Keskmise Keskmine brutopalk ja keskmine brutovanaduspension aasta brutovanaduspensioni statistikaameti andmetel (tegelik tase) ning nende põhjal suhe keskmisesse arvutatult, kui suure osa keskmine brutovanaduspension brutopalka keskmisest brutopalgast moodustab. Pensioniindeks (indeks) Igal aastal 1. aprillil viiakse läbi kõikide pensionite aasta indekseerimine, et hoida neid proportsioonis palkade ja hindade muutustega. Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80% ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus ja 20% ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus. Nende muutuste alusel arvutatakse indeks, mille kinnitab valitsus. Indeksiga korrutatakse riiklike pensionite arvutamise aluseks olevaid näitajaid – pensioni baasosa ja aastahinnet, samuti rahvapensioni määra. Rahvapensionimäära indekseeritakse indeksiga, pensioni baasosa 10% suurendatud indeksiga ja pensioni aastahinnet 10% vähendatud indeksiga. Pensioni baasosa määr Pensioni baasosa on pensioni solidaarne komponent, mis on aasta (€) kõikidel inimestel ühesugune. Pensioni aastahinne (€) Pensioni aastahinne on ühe aasta pensioniõigusliku staaži või aasta kindlustusosaku maksumus. Teoreetiline 44-aastase pensioniõigusliku staažiga isiku teoreetiline aasta vanaduspension (44- vanaduspensioni suurus eurodes arvutatakse pensionivalemi aastasese staažiga) (€) alusel: pensioni baasosa + 44 * pensioni aastahinne. Teoreetiline 33-aastase pensioniõigusliku staažiga isiku teoreetiline aasta vanaduspension (33- vanaduspensioni suurus eurodes arvutatakse pensionivalemi aastase staažiga) (€) alusel: pensioni baasosa + 33 * pensioni aastahinne. Rahvapensioni määr (€) Rahvapensioni määra suurus eurodes. Arvutatakse igal aastal aasta 1. aprilli seisuga. Keskmine isikustatud Keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suurus eurodes aasta sotsiaalmaks (€) (see on aluseks pensioniindeksi arvutamisel). Keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav ühe kalendrikuu tulu (arvutatakse sotsiaalkindlustusameti poolt iga aasta 1. aprilliks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel). Arvestuslik isikustatud Arvestusliku sotsiaalmaksuga maksustatav ühe kalendrikuu aasta sotsiaalmaks (€) tulu suurus eurodes rahandusministeeriumi majandusprognoosi alusel. Alampalk (€) Alampalk ehk palga alammäär on brutokuupalk, mille kinnitab aasta valitsus ja millest madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Keskmine palk (€) Keskmine palk on kõigi täisajaga töötavate inimeste palkade aasta summa, mis on jagatud palgasaajate arvuga, ehk töötasude aritmeetiline keskmine. 2022.aastal toimus metoodikamuutus keskmise palga arvutamisel - võrreldes varasemate küsitlusuuringu andmetega on keskmise palga leidmiseks kasutatud maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Sotsiaalmaksu kuumäär Sotsiaalmaksu kuumäära suurus eurodes. Sotsiaalmaksu määr aasta (€) on 33%. Sotsiaalmaksu maksjatele on kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammäär, mida on kohustatud maksma: tööandja (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg-tes 2 ja 3 sätestatud juhtudel), riik (sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 loetletud isikute eest) ja füüsilisest isikust ettevõtja oma ettevõtlustuludelt (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 5 alusel). Oodatav eluiga Oodatav eluiga sünnimomendil – 0 aasta vanuses keskmiselt aasta sünnimomendil (aasta) elada jäävate aastate arv, kui suremus ei muutu. Elada jäänud aastad 65 Elada jäänud aastad – keskmiselt elada jäävate aastate arv 65 aasta aasta vanuses (aasta) aasta vanuses, kui suremus ei muutu. Mittetöötavate Pensioniea tõttu mitteaktiivsete ja hõivatute (15–74-aastased) aasta vanaduspensionäride ja suhtarv. hõivatute suhtarv Riigi sissemaksed II Riigipoolsete II samba sissemaksete summa lapse kasvatamise aasta sambasse lapse eest. 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise kasvatamsie eest: eest on vanemal õigus saada riigieelarvest täiendavaid summa (tuhat €) sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni (II pensionisambasse). Makse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust (arvutatakse sotsiaalkindlustusameti poolt iga aasta 1. maiks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel). II pensionisamba sissemakseid teeb sotsiaalkindlustusamet isikule, kes on kogumispensioniga liitunud ja kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset ja kes kasvatab kuni 3-aastast last. Last kasvatavaks isikuks, kel on õigus vanemapensioni saada, on lapse vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Õigus täiendavatele sissemaksetele tekib alates lapse sünnist ning kehtib kuni tema 3-aastaseks saamiseni sõltumata sellest, kas vanem on läinud tööle tagasi või mitte. Riigi sissemaksed II Laste arv, kelle eest on tehtud II samba riigipoolseid aasta sambasse lapse sissemakseid. 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamsie eest: laste kasvatamise eest on vanemal õigus saada riigieelarvest arv (tuhat) täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni (II pensionisambasse). Makse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust (arvutatakse sotsiaalkindlustusameti poolt iga aasta 1. maiks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel). 2017. aastal lisandus pensionikontole 38.76 eurot. II pensionisamba sissemakseid teeb sotsiaalkindlustusamet isikule, kes on kogumispensioniga liitunud ja kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset ja kes kasvatab kuni 3-aastast last. Last kasvatavaks isikuks, kel on õigus vanemapensioni saada, on lapse vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Õigus täiendavatele sissemaksetele tekib alates lapse sünnist ning kehtib kuni tema 3-aastaseks saamiseni sõltumata sellest, kas vanem on läinud tööle tagasi või mitte. Riigi sissemaksed II Inimeste arv, kes on saanud II samba riigipoolseid aasta sambasse lapse sissemakseid lapse kasvatamise eest. 1. jaanuaril 2013 ja kasvatamsie eest: hiljem sündinud lapse kasvatamise eest on vanemal õigus isikute arv (tuhat) saada riigieelarvest täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni (II pensionisambasse). Makse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust (arvutatakse sotsiaalkindlustusameti poolt iga aasta 1. maiks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel). 2017. aastal lisandus pensionikontole 38.76 eurot. II pensionisamba sissemakseid teeb sotsiaalkindlustusamet isikule, kes on kogumispensioniga liitunud ja kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset ja kes kasvatab kuni 3-aastast last. Last kasvatavaks isikuks, kel on õigus vanemapensioni saada, on lapse vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Õigus täiendavatele sissemaksetele tekib alates lapse sünnist ning kehtib kuni tema 3-aastaseks saamiseni sõltumata sellest, kas vanem on läinud tööle tagasi või mitte. Taustatunnuse Uuendamise nimetus Selgitus sagedus Sugu Mees; Naine Kvartal Vanuserühm (10- 0-4; 5-9; 10-14; 15-19; 20-24; 25-29; 30-34; 35-39; 40-44; 45-49; aastane) 50-54; 55-59; 60-64; 65-69; 70-74; 75-79; 80-84; 85-89; 90+ Kvartal Vanuserühm (5- aastane) 0-9; 10-19; 20-29; 30-39; 40-49; 50-59; 60-69; 70-79; 80-89; 90+ Kvartal Vanus Paindlik, kasutaja valib soovitud vanusevahemiku Kvartal esimese taseme haridus; teise taseme haridus; kolmanda taseme Haridus (3-ne jaotus) haridus; määramata Kvartal madalam kui põhiharidus; põhiharidus; kutseharidus; üldkeskharidus; kutsekesk- või keskeriharidus põhihariduse baasil; kutsekeskharidus keskhariduse baasil; keskeriharidus Haridus (8-ne jaotus) keskhariduse baasil; kõrgharidus; määramata Kvartal Põhja-Eesti (Harjumaa); Kesk-Eesti (Järva-; Lääne-Viru- ja Raplamaa); Kirde-Eesti (Ida-Virumaa); Lääne-Eesti (Hiiu-; Lääne-; Elukoha piirkond Saare- ja Pärnumaa); Lõuna-Eesti (Jõgeva-; Tartu-; Põlva-; Valga-; (NUTS3) Viljandi- ja Võrumaa); Välismaa; määramata Kvartal Harju maakond; Hiiu maakond; Ida-Viru maakond; Jõgeva maakond; Järva maakond; Lääne maakond; Lääne-Viru maakond; Põlva maakond; Pärnu maakond; Rapla maakond; Saare Elukoha maakond maakond; Tartu maakond; Välismaa; määramata Kvartal Rahvus (2-ne jaotus) Eestlane; Mitte-eestlane Kvartal Rahvus (3-ne jaotus) Eestlane; Venelane; Muu Kvartal Kodakondsus (2-ne jaotus) Eesti kodakondsus; Muu või määramata kodakondsus Kvartal Kodakondsus (4-ne Eesti kodakondsus; Venemaa kodakondsus; Muu kodakondsus; jaotus) Määramata kodakondsus Kvartal Eesti kodakondsus; Venemaa kodakondsus; EL liikmesriigi v.a Kodakondsus (5-ne Eesti kodakondsus; Kolmanda riigi v.a Venemaa kodakondsus; jaotus) Määramata kodakondsus Kvartal Keskmise vanaduspensioni tausttunnus: Pensioniõiguslik staaž Paindlik, kasutaja valib soovitud aastate vahemiku Kvartal Uute ennetähtaegse vanaduspensioni saajate taustatunnus: Ennetähtaegse pensioni aeg kuni 12 kuud varem; 13-24 kuud varem; 25-36 kuud varem Kvartal Rahvapensioni taustatunnus: Rahvapensioni saamise alus Vanaduse alusel; töövõimetuse alusel; toitjakaotuse alusel Kvartal Üksi elava pensionäri toetuse saajate, töötavate pensionäride või staaži näitajate taustatunnused Pensioni summa kuni 400 eurot; 400-500 eurot; 500-600 eurot; üle 600 euru Aasta Vanaduspensioni kuni 450 eurot; 450 kuni 500 eurot; 500 kuni 550 eurot; 550 kuni summa 600 eurot; üle 600 euro Aasta alla 300 euro; 300-500 eurot; 500-700 eurot; 700-900 eurot; 900- 1100 eurot; 1100-1300 eurot; 1300-1500 eurot; 1500-1700 eurot; 1700-1900 eurot; 1900-2100 eurot; 2100-2300 eurot; Töötasu suurus 2300-2500 eurot; üle 2500 euro Aasta Erisusteta vanaduspension; Ennetähtaegne vanaduspension; Edasilükatud vanaduspension; Paindlik vanaduspension; Soodustingimustel määratud vanaduspension; Lasterikaste vanaduspension; Represseeritute vanaduspension; Väljateenitud aastate pension; Eripension; Toitjakaotuspension; Pensioni liik Töövõimetuspension; Rahvapension Aasta Lepingu liik Palgatöö; Juhatuse liikme tasu; Töövõtuleping; FIE Aasta Aasta jooksul töötatud kuude arv Kuni 3 kuud; 4-6 kuud; 7-9 kuud; 10-12 kuud Aasta Toitjakaotuspensioni saajate taustatunnus: Toitjate arv Üks toitja; kaks toitjat Kvartal 4.2 Tööturu rakenduses arvutatavad indikaatorid ja taustatunnused Indikaatori Uuendamis nimetus Selgitus e sagedus Tööealine rahvastik – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel Tööealised (tuhat) aluseks võetavas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased). kvatal Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad Tööjõud (tuhat) töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). kvatal Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne Hõivatud (tuhat) muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. kvatal Alakasutatud tööjõud – vaeghõivatute, töötute ja mitteaktiivsete töösoovijate summa. (OECD definitsioon) Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatöö kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil Alakasutatud ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala tööjõud (tuhat) jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Mitteaktiivne töösoovija kvatal  – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatöö kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma. Osaajatöötaja – hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, Vaeghõivatud hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla (tuhat) kolme kuu kestva põhjuse tõttu. kvatal Osaajatöötaja – hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu Põhitööl osaajaga (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja töötavad hõivatud sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne (tuhat) muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. kvatal Tähtajaline ehk ajutine töö – suhteliselt lühikeseks ajaks võetud töö. Töö lõpptähtpäev võib olla määratud töölepinguga, suulise kokkuleppega või muul viisil (näiteks kui tegemist on hooajatööga, teise töötaja asendamisega tema äraolekul või tööga valitaval ametikohal). Palgatöötaja – isik, kes on hõivatud asutuse, ettevõtte Tähtajalise tööga või muu tööandja heaks täis- või osaajatööga (olenemata sellest, kas palgatöötajad töökoht on või ei ole ametlikult registreeritud) ja kellele tasutakse (tuhat) rahas või natuuras. kvatal Ületunnitööd teinud palgatöötaja – palgatöötaja, kes uuringunädalal tegi põhitööl tasustatud või tasustamata ületunnitööd. Ületunnitöö – Ületunnitööd töötamine üle kokkulepitud tööaja normi. Palgatöötaja – isik, kes on teinud hõivatud asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks täis- või palgatöötajad osaajatööga (olenemata sellest, kas töökoht on või ei ole ametlikult (tuhat) registreeritud) ja kellele tasutakse rahas või natuuras. kvatal Vähemalt 48 tundi nädalas töötav palgatöötaja – palgatöötaja, kes tavaliselt töötab nädalas põhitöökohal 48 tundi või rohkem. Vähemalt 48 tundi Palgatöötaja – isik, kes on hõivatud asutuse, ettevõtte või muu nädalas töötavad tööandja heaks täis- või osaajatööga (olenemata sellest, kas töökoht palgatöötajad on või ei ole ametlikult registreeritud) ja kellele tasutakse rahas või (tuhat) natuuras. kvatal Kaugtööd tegev hõivatu – hõivatu, kes kasutas viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) põhitööl kaugtöö võimalust. Kaugtöö – töötamine väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus või kaugbüroos), olles samal ajal tööandjaga ühenduses tänapäevaste infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahenditega. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või Kaugtööd tegevad oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli hõivatud (tuhat) õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud kvatal  puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. Kõrgtehnoloogilised sektorid – kõrgtehnoloogiline tööstus ja teadmistemahukas kõrgtehnoloogiline teenindus. Nendesse sektoritesse kuuluvad Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 järgi tegevusalad 21 „Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine“, 26 „Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine“, 59 „Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine, helisalvestiste ja muusika kirjastamine“, 60 „Meediateenused“, 61 „Elektroonilise side teenus“, 62 „Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevus“, 63 „Infoalane tegevus“ ning 72 „Teadus- ja arendustegevus“. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); Hõivatud ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, kõrgtehnoloogiliste hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla s sektorites (tuhat) kolme kuu kestva põhjuse tõttu. kvatal Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib Töötud (tuhat) aktiivselt tööd. kvatal Pikaajaline töötu – töötu, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö Pikaajalised töötud leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib (tuhat) aktiivselt tööd. kvatal Registreeritud töötu tööjõu-uuringu järgi – isik, kes on uuringunädala Registreeritud viimase päeva seisuga töötukassas töötuna registreeritud. töötud tööjõu- Registreeritud töötute andmed on lingitud töötuna ja tööotsijana uuringu arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist järgi (tuhat) (EMPIS). Joonisel kuvatakse andmeid alates aastast 2012. kvatal NEET-noor – 15–34-aastane isik, v.a ajateenija ja institutsioonis NEET-noored viibija, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (Neither in (tuhat) Employment nor in Education and Training). kvatal Mitteaktviised Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada (tuhat) või ei ole selleks võimelised. kvatal Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis Mitteaktviised kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. töösoovijad (tuhat) Viimane tingimus eristab teda töötust (ILO definitsiooni järgi). kvatal Mitteaktiivne tööotsija – isik, kes ei tööta ja on viimase nelja nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud, kuid ei saaks töö leidmisel kohe (kahe Mitteaktiivsed nädala jooksul) tööd alustada. Viimane tingimus eristab teda töötust tööotsijad (tuhat) (ILO definitsiooni järgi). kvatal Potentsiaalne tööjõud – mitteaktiivsete töösoovijate ja mitteaktiivsete tööotsijate summa. (Eurostati definitsioon) Potsentsiaalne Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis tööjõud kokku kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. (tuhat) Mitteaktiivne tööotsija – isik, kes ei tööta ja on viimase nelja nädala kvatal  jooksul aktiivselt tööd otsinud, kuid ei saaks töö leidmisel kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustada. Elukestvas õppes osalenud isik – viimase nelja nädala jooksul Elukestvas õppes (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) formaalharidussüsteemis osalenud (tuhat) õppinud või koolitusel osalenud isik. kvatal Tööalasel koolitusel osalenud isik – viimase nelja nädala jooksul Tööalasel koolitusel (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) tööga seotud täiendus- või osalenud (tuhat) ümberõppekursusel, konverentsil või seminaril osalenud isik. kvatal Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr – tööjõu osatähtsus rahvastikus. Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, Tööjõus osalemise kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute määr (%) summa). kvatal Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus rahvastikus. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla Tööhõive määr (%) kolme kuu kestva põhjuse tõttu. kvatal Täistööajale taandatud tööhõive määr – tööhõive määr ehk hõivatute osatähtsus rahvastikus korrutatud tavalise nädala keskmise töötundide arvuga (põhi- ja kõrvaltöödel kokku) hõivatu kohta ja jagatud 40-ga. (OECD definitsioon) Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, Täistööajale haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud taandatud tööhõive koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse määr (%) tõttu. kvatal Tööjõu alakasutuse määr – alakasutatud tööjõu osatähtsus tööjõus. Alakasutatud tööjõud – vaeghõivatute, töötute ja mitteaktiivsete töösoovijate summa. (OECD definitsioon) Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatöö kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. Tööjõud ehk Tööjõu alakasutuse majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on määr (%) võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). kvatal Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatöö kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma. Osaajatöötaja – hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest Vaeghõivatute tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas osatähtsus pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel hõivatute hulgas ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); (%) ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, kvatal  hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. Osaajatöötaja – hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli Põhitööl osaajaga lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu töötavate (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, rasedus- ja hõivatute sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga seotud koolituse või mõne osatähtsus (%) muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva põhjuse tõttu. kvatal Tähtajaline ehk ajutine töö – suhteliselt lühikeseks ajaks võetud töö. Töö lõpptähtpäev võib olla määratud töölepinguga, suulise kokkuleppega või muul viisil (näiteks kui tegemist on hooajatööga, teise töötaja asendamisega tema äraolekul või tööga valitaval ametikohal). Palgatöötaja – isik, kes on hõivatud asutuse, ettevõtte Tähtajalise tööga või muu tööandja heaks täis- või osaajatööga (olenemata sellest, kas palgatöötajate töökoht on või ei ole ametlikult registreeritud) ja kellele tasutakse osatähtsus (%) rahas või natuuras. kvatal Ületunnitööd teinud palgatöötaja – palgatöötaja, kes uuringunädalal tegi põhitööl tasustatud või tasustamata ületunnitööd. Ületunnitöö – Ületunnitööd töötamine üle kokkulepitud tööaja normi. Palgatöötaja – isik, kes on teinud hõivatud asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks täis- või palgatöötajate osaajatööga (olenemata sellest, kas töökoht on või ei ole ametlikult osatähtsus (%) registreeritud) ja kellele tasutakse rahas või natuuras. kvatal Vähemalt 48 tundi nädalas töötav palgatöötaja – palgatöötaja, kes tavaliselt töötab nädalas põhitöökohal 48 tundi või rohkem. Vähemalt 48 tundi Palgatöötaja – isik, kes on hõivatud asutuse, ettevõtte või muu nädalas töötavate tööandja heaks täis- või osaajatööga (olenemata sellest, kas töökoht palgatöötajate on või ei ole ametlikult registreeritud) ja kellele tasutakse rahas või osatähtsus (%) natuuras. kvatal Kaugtööd tegev hõivatu – hõivatu, kes kasutas viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) põhitööl kaugtöö võimalust. Kaugtöö – töötamine väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus või kaugbüroos), olles samal ajal tööandjaga ühenduses tänapäevaste infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahenditega. Hõivatu – isik, kes töötas uuritaval ajavahemikul vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; oli lapsehoolduspuhkusel ja sai või kel oli õigus saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist); ajutiselt ei töötanud Kaugtööd tegevate puhkuse, haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, hooajalise töö, tööga hõivatute seotud koolituse või mõne muu eeldatavalt alla kolme kuu kestva osatähtsus (%) põhjuse tõttu. kvatal Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja Töötuse määr (%) töötute summa). kvatal  Pikaajalise töötuse määr – pikaajaliste (12 kuud või kauem tööd otsinud) töötute osatähtsus tööjõus. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Tööjõud ehk Pikaajalise töötuse majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on määr (%) võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). kvatal Töötukassa kaudu tööd otsiv töötu – töötu, kes otsis viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) tööd Töötukassa kaudu töötukassa kaudu. Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tööd otsivate tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu töölt töötute osatähtsus ajutiselt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd (%) alustama; otsib aktiivselt tööd. kvatal Töötukassa osalusel töö Töötukassa osalusel töö saanute osatähtsus – viimase 12 kuu jooksul saanute osatähtsus töötukassa osalusel töö saanute osatähtsus kõigi viimase 12 kuu (%) jooksul töö saanud hõivatute hulgas. kvatal NEET-noorte määr – NEET-noorte osatähtsus rahvastikus. NEET-noor – 15–34-aastane isik, v.a ajateenija ja institutsioonis viibija, kes ei NEET-noorte määr tööta, ei õpi ega osale koolitusel (Neither in Employment nor in (%) Education and Training). kvatal Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis Mitteaktiivsete kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. töösoovijate Viimane tingimus eristab teda töötust (ILO definitsiooni järgi). osatähtsus tööjõus Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad (%) töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa). kvatal Mitteaktiivsete Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis töösoovijate kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. osatähtsus Viimane tingimus eristab teda töötust (ILO definitsiooni järgi). mitteaktiivsete Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada hulgas (%) või ei ole selleks võimelised. kvatal Mitteaktiivne tööotsija – isik, kes ei tööta ja on viimase nelja nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud, kuid ei saaks töö leidmisel kohe (kahe Mitteaktiivsete nädala jooksul) tööd alustada. Viimane tingimus eristab teda töötust tööotsijate (ILO definitsiooni järgi). Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik osatähtsus tööjõus – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja (%) töötute summa). kvatal Mitteaktiivsete Mitteaktiivne tööotsija – isik, kes ei tööta ja on viimase nelja nädala tööotsijate jooksul aktiivselt tööd otsinud, kuid ei saaks töö leidmisel kohe (kahe osatähtsus nädala jooksul) tööd alustada. Viimane tingimus eristab teda töötust mitteaktiivsete (ILO definitsiooni järgi). Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik – hulgas (%) isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. kvatal Potentsiaalne tööjõud – mitteaktiivsete töösoovijate ja mitteaktiivsete tööotsijate summa. (Eurostati definitsioon) Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. Mitteaktiivne tööotsija – isik, kes ei tööta ja on viimase nelja nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud, kuid ei saaks töö leidmisel kohe (kahe Potentsiaalse nädala jooksul) tööd alustada. Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne tööjõu osatähtsus rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama tööjõus (%) (hõivatute ja töötute summa). kvatal  Potentsiaalne tööjõud – mitteaktiivsete töösoovijate ja mitteaktiivsete tööotsijate summa. (Eurostati definitsioon) Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. Potentsiaalse Mitteaktiivne tööotsija – isik, kes ei tööta ja on viimase nelja nädala tööjõu osatähtsus jooksul aktiivselt tööd otsinud, kuid ei saaks töö leidmisel kohe (kahe mitteaktiivsete nädala jooksul) tööd alustada. Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik hulgas (%) – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. kvatal Teise või kolmanda Teise või kolmanda taseme haridusega isik – taseme haridusega formaalharidussüsteemis üldkesk-, kutsekesk-, keskeri- või isikute osatähtsus kõrghariduse (ISCED 2011 klassifikaatori järgi haridustase 3–8) (%) omandanud isik. kvatal Eri- ja kutsealase hariduseta isik – vähem kui põhiharidusega, põhi- Eri- ja kutsealase või üldkeskharidusega (ISCED 2011 klassifikaatori järgi haridustase 0, hariduseta isikute 10, 24 või 34) isik, kes ei ole formaalharidussüsteemis omandanud osatähtsus (%) eri- ega kutsealast haridust. kvatal Elukestvas õppes osalemise määr – elukestvas õppes osalenud isikute osatähtsus rahvastikus. Elukestvas õppes osalenud isik – viimase nelja Elukestvas õppes nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) osalemise määr (%) formaalharidussüsteemis õppinud või koolitusel osalenud isik. kvatal Tööalasel koolitusel osalemise määr – tööalasel koolitusel osalenud isikute osatähtsus rahvastikus. Tööalasel koolitusel osalenud isik – viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) Tööalasel koolitusel tööga seotud täiendus- või ümberõppekursusel, konverentsil või osalenute määr (%) seminaril osalenud isik. kvatal Taustatunnuse Uuendamise nimetus Selgitus sagedus Sugu Mees; Naine Kvartal Vanuserühm (3-ne jaotus) 15–24; 25–49; 50–74 Kvartal Vanuserühm (10- aastane) 15–24; 25–34; 35–44; 45–54; 55–64; 65–74 Kvartal Vanuserühm (5- 15–19; 20–24; 25–29; 30–34; 35–39; 40–44; 45–49; 50–54; 55– aastane) 59; 60–64; 65–69; 70–74 Kvartal Vanus Paindlik, kasutaja valib soovitud vanusevahemiku Kvartal Põhja-Eesti (Harjumaa); Kesk-Eesti (Järva-, Lääne-Viru- ja Raplamaa); Kirde-Eesti (Ida-Virumaa); Lääne-Eesti (Hiiu-, Lääne-, Elukoha piirkond Saare- ja Pärnumaa); Lõuna-Eesti (Jõgeva-, Tartu-, Põlva-, Valga-, (NUTS3) Viljandi- ja Võrumaa) Kvartal Harju maakond; Hiiu maakond; Ida-Viru maakond; Jõgeva maakond; Järva maakond; Lääne maakond; Lääne-Viru maakond; Põlva maakond; Pärnu maakond; Rapla maakond; Saare maakond; Tartu maakond; Valga maakond; Viljandi maakond; Elukoha maakond Võru maakond Kvartal Tallinn Elukoht Tallinnas Kvartal Tartu Elukoht Tartus Kvartal Rahvus (2-ne jaotus) Eestlane; Mitte-eestlane Kvartal Rahvus (3-ne jaotus) Eestlane; Venelane; Muu Kvartal Kodakondsus (2- ne jaotus) Eesti kodakondsus; Muu või määramata kodakondsus Kvartal Kodakondsus (4- Eesti kodakondsus; Venemaa kodakondsus; Muu kodakondsus; ne jaotus) Määramata kodakondsus Kvartal Eesti kodakondsus; Venemaa kodakondsus; EL liikmesriigi v.a Kodakondsus (5- Eesti kodakondsus; Kolmanda riigi v.a Venemaa kodakondsus; ne jaotus) Määramata kodakondsus Kvartal Eesti keel on kodune keel; Oskab eesti keeles rääkida ja kirjutada; Oskab eesti keeles igapäevase suhtlemise piires rääkida; Saab Eesti keele oskus eesti keelest igapäevase suhtlemise piires aru; Ei oska eesti keelt Kvartal Haridustase (3-ne Esimese taseme haridus (ISCED2011 järgi 0–2); Teise taseme jaotus) haridus (3–4); Kolmanda taseme haridus (5–8) Kvartal Põhiharidus (põhikooli 6 klassi) või madalam; Põhiharidus (põhikooli 9 klassi); Põhiharidusenõudeta kutseharidus, kutseharidus põhihariduse baasil; Üldkeskharidus; Kutsekeskharidus (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil; Kutsekeskharidus keskhariduse baasil; Haridustase Keskeriharidus keskhariduse baasil; Kõrgharidus, magistri- ja (ISCED2011) doktorikraad Kvartal Kõrgharidus (ISCED2011 järgi 6–8) Bakalaureus või sellega võrdsustatud; Magistri-ja doktorikraad Kvartal Alla 18-aastaste laste olemasolu (samas leibkonnas) On alla 18-aastaseid lapsi; Ei ole alla 18-aastaseid lapsi Kvartal Noorima lapse vanus (samas leibkonnas) 0–2; 3–6; 7–17; Ei ole alla 18-aastaseid lapsi Kvartal Vähenenud töövõime (SKA+Töötukassa) Ei ole vähenenud töövõimega; On vähenenud töövõimega Aasta Töövõimetuse % (SKA; 2-ne jaotus) 10–30%; 40–100% Aasta Töövõimetuse % (SKA; 3-ne jaotus) 10–30%; 40–70%; 80–100% Aasta Töövõime ulatus (Töötukassa) Osaline töövõime; Puuduv töövõime Aasta Puude olemasolu On puue; Ei ole puuet Aasta Puude raskusaste Keskmine puue; Raske puue, Sügav puue Aasta Vähenenud Vähenenud töövõime ja puue; Ainult vähenenud töövõime; töövõime ja puue Ainult puue, Ei ole vähenenud töövõimet ega puuet Aasta Hõiveseisund Hõivatud; Töötu; Mitteaktiivne Kvartal Hõivatu-hõivatu (sama töö); Hõivatu-hõivatu (vahetas tööd); Hõivatu-töötu; Hõivatu-mitteaktiivne; Töötu-töötu; Töötu- hõivatu; Töötu-mitteaktiivne; Mitteaktiivne-mitteaktiivne; Tööturu vood Mitteaktiivne-hõivatu; Mitteaktiivne-töötu Kvartal Üheliikmeline; Üksikvanem kuni 25-aastaste lastega; Kuni 25- Leibkonna tüüp aastaste lasteta paar; Kuni 25-aastaste lastega paar; Muu kuni Kvartal  25-aastaste lasteta leibkond; Muu kuni 25-aastaste lastega leibkond Leibkonnaliikme netosissetulek I kvartiil; II kvartiil; III kvartiil; IV kvartiil Aasta Hõivatute taustatunnused: Primaarsektor (EMTAK 2008 järgi A); Sekundaarsektor (B–F); Majandussektor Tertsiaarsektor (G–S) Kvartal Põllumajandus, jahindus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 järgi A); Mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia, gaasi- ja veevarustus (B–E); Ehitus (F); Hulgi- ja jaekaubandus, hotellid ja restoranid, veondus, laondus, side (G–J); Finantsvahendus, kinnisvara, rentimine ja äritegevus (K–N); Avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus, palgatöötajatega Tegevusala (6-ne kodumajapidamiste ja kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud jaotus) eristamata tootmine (O–S) Kvartal A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; B Mäetööstus; C Töötlev tööstus; D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; E Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; F Ehitus; G Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont; H Veondus ja laondus; I Majutus ja toitlustus; J Info ja side; K Finants- ja kindlustustegevus; L Kinnisvaraalane tegevus; M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; N Haldus- ja abitegevused; O Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; P Haridus; Q Tegevusala Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; R Kunst, meelelahutus ja vaba (EMTAK 2008) aeg; S Muud tegevusalad Kvartal Sõjaväelased; Juhid; Tippspetsialistid; Tehnikud ja keskastme spetsialistid; Ametnikud; Teenindus- ja müügitöötajad; Põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajad; Käsitöölised ja oskustöötajad; Seadme- ja Ametiala (ISCO 08) masinaoperaatorid ja koostajad; Lihttöölised Kvartal Töö ja hariduse vastavus Jah; Ei Kvartal Töö ja hariduse vastavus (3-ne Jah; Ei, töö eeldab kõrgemat haridustaset; Ei, töö eeldab jaotus) madalamat haridustaset Kvartal Töötute taustatunnused: Töötuse kestus (2- Lühiajalised töötud (kuni 12 kuud); Pikaajalised töötud (12 kuud ne jaotus) või kauem) Kvartal Töötuse kestus (4- ne jaotus) Vähem kui 6 kuud; 6–11 kuud; 12–23 kuud; 24 kuud või kauem Kvartal Mitteaktiivsete taustatunnus: Õpingud; Ajateenistus; Haigus või vigastus; Rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus; Vajadus hoolitseda laste või teiste Mitteaktiivsuse pereliikmete eest; Pensioniiga; Heitunud (kaotanud lootuse tööd põhjus leida); Muu põhjus Kvartal 5. Jätta Koostööleppe ülejäänud punktid muutmata. 6. Kokkulepe jõustub selle allkirjastamisest mõlema Poole poolt. 7. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt. Teostaja Tellija (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Urmet Lee Maarjo Mändmaa Peadirektor Kantsler Statistikaamet Sotsiaalministeerium