Eelnõu kooskõlastamiseks

Vabariigi Valitsus .10.2023 nr 1-1/15-338/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu kultuurikomisjoni k.a 25. oktoobril algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kümnel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Seletuskiri Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse Eesti Kultuurkapitali seadust ja hasartmängumaksu seadust, et: - luua võimalus rahastada lisaks Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas nimetatud kultuuriehitistele veel ühe strateegilise eesmärgiga riikliku tähtsusega kultuuriehitist, - täpsustada, millisel kujul esitatakse teave erinevatest võimalikest ehitistest Riigikogule ja Eesti Kultuurkapitali nõukogule enne konkreetse ehitise osas otsuse tegemist ning - toetada Eesti kultuuri säilimisse ja arendamisse oluliselt panustavate loovisikute toimetulekut. Selleks antakse Eesti Kultuurkapitali nõukogule juurde täiendav ülesanne, muudetakse hasartmängumaksust laekunud vahenditest rahastatavate tegevuste osakaalu ning muudetakse loometöötoetus loometöötasuks. Viimane annab loomeinimesele sotsiaalkaitse. Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu kultuurikomisjon koostöös Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitaliga. Eelnõuga muudetakse Eesti Kultuurkapitali seadust (RT I, 13.12.2022, 28) ja hasartmängumaksu seadust (RT I, 07.12.2021, 6). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu esimene eesmärk on anda Eesti Kultuurkapitali nõukogule õigus otsustada lisaks Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas olevatele kultuuriehitistele investeeringutoetuse eraldamine veel ühele riikliku tähtsusega kultuuriehitisele. Toetuse eraldamine ei tohi mõjutada Riigikogu otsusega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste valmimist. Samuti täpsustatakse seaduses, millisel kujul esitatakse teave erinevatest võimalikest ehitistest Riigikogule ja Eesti Kultuurkapitali nõukogule enne konkreetse ehitise osas otsuse tegemist. Selle eesmärk on anda otsustamiseks põhjalik ja ühetaoline teave, mis võimaldab teha realistlikke otsuseid. Eesti Kultuurkapitali seaduse (KultKS) § 11 lõike 2 punkti 4 kohaselt jaotab Kultuurkapitali nõukogu hasartmängumaksu seaduse (HasMMS) alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereale. Riigikogu võttis riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: 1) Tartu südalinna kultuurikeskus, 2) Narva Kreenholmi kultuurikvartal ˮManufaktuurˮ, 3) Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, 4) Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus, 5) Tallinna filmilinnak. Kõik eelnimetatud kultuuriehitised on oma loomult väga erinevad. Osade ehitiste töösse võtmise ja tööde lõpetamise ajagraafikud on 2023. aastal alles täpsustamisel. Mõne ehitise (nt Rahvusooper Estonia juurdeehitus) töössemineku tingimused ja aeg võivad selguda alles aastate pärast. Samuti võib selguda, et polegi võimalik algselt kavandatud mahus ja tingimustel 1 riiklikult tähtsat kultuuriehitist rajada. Pingerivis olevaid kultuuriehitisi realiseeritakse vastavalt sellele, millise realistliku põhjalikkusega esitati taotlus Riigikogule, kas taotluses oli / ei olnud läbi mõeldud ja koostatud teave ehitamise kooskõlast kõigi asjassepuutuvate nõuetega. 2023. aastaks on olnud näha, et mitmed kavandatud tegevused Riigikogu nimetatud kultuuriehitiste ehitamiseks on põrkunud erinevate takistustega ja sellest tulenevalt on ajagraafikud nihkes. Edasi lühike ülevaade kõigist viiest objektist: 1. Tartu südalinna kultuurikeskus Kultuurikeskuse väljaarendamise rahastamise (investeeringutoetuse) leping sõlmiti 19.12.2022. Tööde hinnanguliseks maksumuseks 01.01.2022 seisuga on koos käibemaksuga prognoositud 88,4 mln eurot, millest 67% kaetakse Kultuurkapitali toetusega ja 33% katab Tartu Linnavalitsus omapoolse finantseeringuga. Hinnangulist maksumust korrigeeritakse ehitushinnaindeksi muutusega vahetult enne Kultuurikeskuse ehitamise lepingu sõlmimist, saades selliselt tööde lõppmaksumuse, mis ei tohi olla suurem hinnangulisest maksumusest. Lõppmaksumusele lisandub intressikulu, kui linn kasutab sildfinantseeringut Kultuurkapitali poolt kaetava osa eelfinantseerimiseks. Kultuurkapitali antav investeeringutoetus koos intressikuluga on hinnanguliselt 67,2 mln eurot ja see makstakse välja kokkulepitud graafiku alusel kümne aasta jooksul. Kui algselt oli Kultuurkapitali esimene makse planeeritud aastasse 2022, siis tegelikult seni ühtegi väljamakset tehtud ei ole. Jätkub töö algselt kavandatud tööde graafiku täpsustamisega. 2. Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres Muusikamaja väljaarendamise rahastamise (investeeringutoetuse) leping sõlmiti 10.04.2023. Tööde hinnanguliseks maksumuseks on koos käibemaksuga 23,0 mln eurot, millest 91,3% katab Kultuurkapital ja 8,7% Rakvere Linnavalitsus. Hinnangulist maksumust korrigeeritakse ehitushinnaindeksi muutusega vahetult enne Muusikamaja ehitamise lepingu sõlmimist, saades selliselt tööde lõppmaksumuse, mis ei tohi olla suurem hinnangulisest maksumusest. Kultuurkapitali antav investeeringutoetus on 21,0 mln eurot, millest 10,0 mln pidi kokkulepitud graafiku alusel välja makstama käesoleval aastal, 10,0 mln järgmisel aastal ning veel 1,0 mln eurot 2025. aasta alguseks. 2023. aasta teiseks poolaastaks ei ole algselt kavandatud graafikus kavandatud tegevusi ellu viidud. Prognoosi kohaselt võib 2023. aasta lõpus Kultuurkapitali väljamakse olla 3–4 mln eurot. 3. Tallinna filmilinnak Filmilinnaku väljaarendamise rahastamise leping saadeti 07.07.2023 Tallinn Film Wonderland OÜ-le. Läbirääkimised lepingu sisu üle eelnõu koostamise ajal jätkuvad. Kultuurkapitali nõukogu otsusega rahastatakse Filmilinnaku arendust ja antakse investeeringutoetust kuni 22,0 mln eurot, mis makstakse välja viie aasta jooksul. Esimene väljamakse summas kuni 5,0 mln eurot oli kavandatud käesolevasse aastasse. Väljamakse lükkub edasi. Filmilinnakule investeeringutoetuse andmisel on keskseks küsimuseks ka riigiabi andmine. Lisaks jätkuvad 2023. aasta teisel poolaastal läbirääkimised Tallinna Arendused AS-iga, kes on arendatava kinnistu omanikud ja tegelikud arendajad. 2023. aastal ja arvatavasti ka 2024. aastal jätkuvad eeltegevused, et määratleda tingimused jm oluline, et sõlmida ehitamise rahastamise leping. 2 4. Rahvusooper Estonia juurdeehitus Riigikogu otsustamise ajal 2021. aastal oli teada, et kavandatav ehitis ei ole kooskõlas muinsuskaitse ja looduskaitse tingimuste ning Tallinna üldplaneeringuga. 2023. aasta teise poolaasta seisuga ei ole koostatud juurdeehituse ehitamise alustamiseks vajalikke dokumente, mis oleksid erinevate seaduste nõuetega kooskõlas. Seetõttu ei alga eelduslikult ehitustööd lähiajal ning juurdeehituse rahastamiseni võib kuluda mitu järgmist aastat. 5. Narva Kreenholmi kultuurikvartal Venemaa täiemahulise sõja tõttu Ukrainas on muutunud kultuurikvartali esialgne kontseptsioon, mida kultuurikomisjonis tutvustati. Eelkirjeldatud olukorra tõttu võib 2023. aastal järeldada, et 2021. aastal kindlaks määratud kultuuriehitiste ehitamistegevused viibivad märkimisväärselt, mistõttu on rahalised vahendid kasutamata. Hasartmängumaksu laekumine võimaldab töösse võtta rohkem objekte, kui seni riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja kuuluvad viis objekti. Eesti Kultuurkapitalil on kogunenud ja kogunemas vahendeid, mida saaks kasutada teiste, samuti kultuurile erakordselt oluliste ehitiste arenduseks või rekonstrueerimiseks. Kiire inflatsiooni tingimustes ei ole mõistlik neid koguda, vaid kasutada vabu vahendeid ehitistel, mis paratamatult vajavad lähiaastatel investeeringuid. Käesoleva eelnõuga luuakse võimalus Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehituseks. Tabel 1. Kultuuriehitiste rahastamise ning raha jaotamise prognoos. Eelnevast tulenevalt on mõistlik ja põhjendatud luua seadusega võimalus eraldada investeeringutoetus täiendavalt ühe kultuuriehitise rajamiseks või renoveerimiseks. See tähendab, kui nimetatud objekti jaoks on viimane väljamakse tehtud, on Eesti Kultuurkapitali nõukogul õigus nimetada järgmine objekt. Seda siis, kui ei kahjustata Riigikogu otsuse alusel nimetatud kultuuriehitiste valmimist. Seadusega antakse Eesti Kultuurkapitali nõukogule volitus eraldada investeeringutoetus täiendavalt ühele kultuuriehitisele juhul, kui Eesti Kultuurkapitalil on vabu vahendid, et neid ressursitõhusalt kasutada ja tagada mõne objekti investeeringud kiiremini, kui seda saaks teha Riigikogu otsusega. Riigikogu 13. septembril 2021 vastu võetud otsusega ”Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine” on paika pandud pikem vaade, aga Eesti Kultuurkapitali nõukogu saab toetada ühe kultuuriobjekti täiendavat rahastamist kiiremini olukorras, kus Eesti Kultuurkapitalil on selleks vahendeid. Seejuures on oluline, et täiendava kultuuriehitise rahastamine ei tohi mõjutada Riigikogu otsusega kinnitatud pingereas olevate kultuuriehitiste valmimist. Riigikogu on 2022. aastal täiendanud Eesti Kultuurkapitali seadust § 11 lõikega 21, mille kohaselt „võib toetada üheaegselt mitut objekti ja toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui pingereas eespool asuvat objekti, kui see ei mõjuta 3 pingereas eespool oleva objekti valmimist. Pingereas tagapool asuvat objekti võib toetada varem kui eespool asuvat objekti juhul, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist“. Ühest küljest näitas ka see muudatus, et kultuuriobjektide nimekirja ei taheta näha jäiga ja staatilisena ning Kultuurkapitali vahendeid tuleb kasutada otstarbekalt. Teisest küljest jääb see põhimõte endiselt kehtima, et Kultuurkapitali nõukogu otsus ei saa seada Riigikogu otsusega kinnitatud kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist ohtu. Riigikogul on ühtlasi õigus omal algatusel algatada § 11 lg 2 punkti 4 alusel menetlus, millega muuta või täiendada oma algset otsust, millised kultuuriehitised millises järjekorras ehitatakse. Lisaks nähakse ette, et Eesti Kultuurkapitali nõukogu peab kultuuriehitise rahastamise otsuse vastu võtma nõukogu koosseisu kolmeneljandikulise häälteenamusega. See muudab otsused kaalukamaks ning läbipaistvamaks. Tavapäraselt võtab Kultuurkapitali nõukogu otsuseid vastu lihthäälteenamusega või teatud küsimuste puhul ka koosseisu lihthäälteenamusega. Selleks, et säilitada Riigikogu kaasatus riiklikult oluliste kultuuriehitiste ehitamisse ja veenduda, kas erinevaid ehitisi ehitatakse nõuetekohaselt ja Riigikogu otsust arvestades, esitab edaspidi Eesti Kultuurkapitali nõukogu Riigikogule igal aastal sellekohase aruande. Eelnõuga muudetakse hasartmängumaksu seaduses sätestatud kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks eraldatavate vahendite määra 3,8 protsendilt 2 protsendile. Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 1 nähakse ette, et hasartmängumaksust laekuvast tulust läheb 47,8 protsenti Eesti Kultuurkapitalile, millest omakorda 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ning 3,8 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö programmiks. Ülejäänud osa (35,6%) läheb jagamisele vastavalt kultuurkapitali seadusele. 2018. aastal suurendati Eesti Kultuurkapitalile laekuvat hasartmängumaksu osa 46 protsendilt 47,8 protsendini. Antud kasvu arvelt lisati Eesti Kultuurkapitalile kohustus eraldada kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse edendamiseks 3,8 protsenti hasartmängumaksust laekuvatest summadest. Selleks on loodud stipendiumprogramm, mille eesmärgiks on toetada avalik-õiguslike ülikoolide ning riigi rakenduskõrgkoolide kunstide ja rahvakultuuri loomeerialade õppejõudude loometegevust ja seeläbi loomeerialasid õpetavate kõrgkoolide konkurentsivõimet ja edukat akrediteerimist. Eesti Kultuurkapital peab õppejõudude taotlusi menetlema nii nagu kõiki ülejäänud Eesti Kultuurkapitalile laekuvaid taotlusi, mis tähendab, et sõltumatult eralduse fikseeritud protsendist tuleb tagada kõigi taotlejate võrdne kohtlemine alates taotluste esitamisest kuni vahendite sihipärase kasutamise kontrollini. Kõnealuse stipendiumi saamise tingimus on, et ülikoolides looverialasid õpetavad õppejõud oleksid vähemalt 0,5 koha ulatuses ülikoolis alalise töölepinguga tööl. Stipendium võimaldaks neil mingi osa ajast pühenduda loomingule, et seeläbi ennast arendada ja olla veelgi parem õppejõud. Muudatuse kavandamisel 2018. aastal loodeti jõuda kuni 50 õppejõududele määratava stipendiumini ning ühe stipendiumi suuruseks arvestati 10 000 eurot. Esimesel aastal pärast seaduse jõustumist (2019) maksis Eesti Kultuurkapital välja 52 stipendiumi suuruses 10 000 eurot stipendium. Käesoleval aastal maksab Eesti Kultuurkapital välja juba 90 stipendiumit. Võiks maksta ka rohkem, aga polnud Eesti Kultuurkapitalile esitatud vastavaid taotlusi. 4 2024. aastal, kui võtta aluseks ainult Rahandusministeeriumi prognoos hasartmängumaksu laekumisest ja mitte arvestada varasemate aastate jääki, oleks võimalik välja maksta juba 105 stipendiumit ja koos jäägiga 117 stipendiumit. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kasvab hasartmängumaksu laekumine järgmisel aastal veelgi. 2025. aastal saaks õppejõududele määrata juba ca 120–130 stipendiumit. Seda oleks kaks ja pool korda enam, kui algselt kavandati. Tabel 2. Hasartmängumaksust laekuva raha jagunemine ning õppejõududele eraldatava toetuse suurus ja stipendiumite arv aastate kaupa. Eesti Kultuurkapitalil ei ole ühtegi teist valdkonda peale õppejõudude loometegevuse stipendiumi, kus seda saavad kõik taotlejad. Kõigi taotluste rahuldamine tähendab seda, et puudub igasugune konkurents ja see omakorda devalveerib eesmärgi – ergutada ja tunnustada tublimaid. Üheks lahenduseks oleks näha ette suurem stipendium. Kui muuta stipendiumi suurust näiteks kaks korda, siis oleks ühe stipendiumi suuruseks 20 000 eurot ja saajaid taas 50. Antud lahendus oleks aga ebaõiglases proportsioonis teiste Eesti Kultuurkapitali poolt makstavate stipendiumite piirmääradega, mille suurus on vahemikus mõni tuhat kuni kümme tuhat eurot. Eelnõus ettenähtud toetusprotsendi 3,8 protsendilt 2 protsendile vähendamise eesmärk on vältida tänaseks kujunenud olukorda, kus kõik taotlejad saavad positiivse vastuse ja Eesti Kultuurkapitalil puudub võimalus ja ka vajadus sisuliselt kontrollida taotluste sisu ja kvaliteeti, sest muudel eesmärkidel ei saa Eesti Kultuurkapital toetuseks eraldatud raha kasutada ning see jääks Eesti Kultuurkapitali kontole n-ö seisma. Algselt kavandatud 50 stipendiumi väljamaksmine on tagatud ka pärast toetusprotsendi vähendamist. Õppejõudude loometöö toetusest vabanev summa (1,8% Eesti Kultuurkapitalile laekuvast hasartmängumaksust) suunatakse sihtkapitalide ning ekspertgruppide käsutusse. Koos hasartmängumaksu ning aktsiisimaksu kavandatava tõusuga suureneks 2024. aasta sihtkapitalidele ja maakondlikele ekspertgruppidele suunatavate vahendite summa ca 2,1 mln eurot. Sihtkapitalid ja maakondlikud ekspertgrupid suudavad laekunud taotlustest rahuldada keskmiselt 40%. Igale eraldusotsusele eelneb väga põhjalik taotluse läbivaatamine ehk ekspertiis. Mõistlik oleks jõuda olukorrani, kus pool või pisut enam küsitud toetustest saaksid positiivse vastuse. Teine eesmärk on toetada Eesti kultuuri jaoks oluliste loovisikute toimetulekut. Edaspidi nimetatakse loometöötoetus loometöötasuks ja tasu maksmine vormistatakse käsunduslepinguga. Sellisel kujul kaasnevad tasu saajale kõik sotsiaalmaksu alusel kaasnevad sotsiaalkaitsed. Praegu makstav loometöötoetus on töötamise iseloomuga, mistõttu tulebki sellele määrata sobiv tegutsemisvorm. Seega võetakse suund töötasuvormidele, millega 5 kaasnevad tööandjapoolsed maksude tasumised ja sotsiaalsed garantiid, kui tegemist on avaliku sektori poolt finantseeritud loometöö tasustamisega. Loometöötasu ja sellega inimesele kaasnevad sotsiaalgarantiid lahendavad kultuurivaldkonna väga teravat probleemi – vabakutseliste loomeinimeste muret sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse üle. Paljudel kultuurialadel ei ole loomeinimestel palgalisi töökohti ja tööandjat. Seetõttu on tulu loometegevusest ebaregulaarne ja tihti väike. Sageli on töö rahastajaks peamiselt Eesti Kultuurkapital, kes toetab loovtööd maksuvabade toetuste ja stipendiumidega. Eelnõuga asendatakse loometöötoetus töötamise iseloomuga tegevustele omase loometöötasuga. Nii muutub loometöötoetus professionaalse vabakutselise loometöö rahastusinstrumendiks, millega kaasnevad sotsiaalsed garantiid. Lahendus on oluline samm loomeinimestele sotsiaalsete garantiide tagamisel. Kultuuriministeerium analüüsib valdkonna probleeme tervikuna, on selleks koos loomevaldkondadega kaardistanud erinevad kitsaskohad, ning kaalub lahendusalternatiive. Paljud lahendused, mis on kaasamisel välja pakutud, eeldavad põhjalikumat sotsiaal- või kultuuripoliitilist muudatust või on eeldatavalt hetkevõimaluste kontekstis liiga suure eelarvemõjuga. Mahukas töö on pooleli. Rohkem infot on näha Kultuuriministeeriumi veebilehel: https://www.kul.ee/LLSVTK. Eelnõu piiritleb Eesti kultuuri jaoks olulist panust osutavate professionaalide ringi, kellele makstakse loometöö tegemiseks tasu, millega kaasnevad sotsiaalmaksust ja töötuskindlustusmaksest tingitud hüved. Näiteks ravi-, pensioni- ja töötuskindlustus. Kultuuri mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik loometöö õiglases vormis tasustamine ka turutõrke olukorras, ehk tingimustes, kus igale konkreetsele kultuurinähtusele ei ole Eesti keele- ja kultuuriruumi väiksusest tulenevalt piisaval hulgal maksejõulist publikut ega teatud juhtudel (nt kujutav kunst, kirjandus, mõned etenduskunstide vormid, osa muusikast jne) ka avalikult rahastatud institutsioone, mis maksaksid loovisikutele töötasu. Kultuurkapitali sihtkapitalid on loometöötoetusi kogusummana eraldanud alljärgnevalt. 2023. aasta numbrite juures tuleb arvestada, et üks jaotus on veel olemata. Seetõttu ei saa kahte aastat üks-ühele võrrelda. Seni on Kultuurkapitali makstud keskmine loometöötoetuse summa olnud vahemikus 2000–2300 eurot. Kõige väiksem loometöötoetus on olnud 350 ja kõige suurem 10 000 eurot. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 6 Eelnõu § 1 punkt 1 Eelnõu § 1 punktiga 1 kaotatakse ära loometöötoetus ning luuakse selle asemele loometöötasu. Kultuurkapitali seni makstud loometöötoetus vihjab juba selle mõistest tulenevalt, et tegemist on töötamise iseloomuga tegevusega, mille tulemusena valmib teos, raamat, heliteos, etendus, näitus vms. Sellise töötamise iseloomuga tegevuse eest ei ole sobiv maksta toetust, preemiat ega stipendiumit. Sobiv vorm on võlaõiguslik leping nii nagu see kehtib kõikides sarnastes olukordades mistahes muus valdkonnas. Eelnõu § 1 punkt 2 Eelnõu § 1 punktis 2 on esiteks kirjas, et loometöötasu eesmärk on võimaldada erialaselt aktiivsel loomingulises tippvormis loomeinimesel pühenduda konkreetsele loomingulisele tegevusele või tööle, mille tulemusena luuakse eesti kultuuri arenguks oluline autori- või esitajaõiguse alla kuuluv teos. Sarnane eesmärk on juba praegu Kultuurkapitali antaval loometöötoetusel. Tasu on mõeldud loomeinimestele, kellel on oluline panus põhiseadusliku kultuuri säilimise ja arendamise ülesandesse. Loodetavasti annab tasu selle saajale vabaduse ja toimetulekukindluse keskendumaks ühiskonna jaoks olulise kultuuriteose loomisele. Teiseks sätestatakse, et sellise tegevuse ajaks ja tasu maksmiseks sõlmitakse käsundusleping. Need tingimused on Kultuurkapitalile kohustuslikud ning edaspidi ei ole lubatud töötamise iseloomuga tegevust vormistada muus, loomeinimese jaoks ebasoodsas vormis. Kolmandaks on seaduses kirjas, et loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus. Nii saab inimene püsiva sissetuleku ning sellega seonduva sotsiaalkaitse kogu tegevuseks vajaliku aja jooksul. Käsunduslepingu vormiga kaasneb lisaks sotsiaalmaksu hüvedele ka tulumaksu tasumise kohustus. Kuna 2024. aastal on maksuvaba tulu 700 eurot kuus, tuleb tulumaks tasuda seda ületavalt summalt. Eelnõu § 1 punkt 3 Eelnõu § 1 punkti 3 järgi kehtestab Kultuurkapitali nõukogu lisaks preemiate, stipendiumide ja toetuste maksmiste alustele, taotlemise ja taotluse menetlemise ning toetuse tagasinõudmise korrale ka loometöötasuga seonduva. Nõukogu peab siiski arvestama seaduses loometöötasu kohta sisalduvat ja on sellega seotud. Nõukogul on küll avar kaalutlusruum, kuid loodavad tingimused peavad ellu viima Riigikogu tahte, et: - loometöötasu makstaks piisavale arvule loomeinimestele, - tasu saavad kultuurivaldkondade tipptegijad, - tasu tulemusena valmivad eesti kultuuri jaoks olulised teosed, - tasu maksmine vormistatakse käsunduslepinguga ning - tasu on piisavalt suur, et sellelt arvutatud sotsiaalmaksuga kaasnevad sotsiaalgarantiid. Eelnõu § 1 punkt 4 Eelnõu § 1 punktis 6 täiendatakse seadust ja luuakse Riigikogule järelevalve võimalus saada teada ja hinnata Eesti Kultuurkapitali tegevust Riigikogu otsuse elluviimisel. Seadusesse lisatakse Eesti Kultuurkapitali nõukogu kohustus esitada Riigikogule kirjalikult kord aastas aruanne Riigikogu ja Eesti Kultuurkapitali nõukogu otsustatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste ehitamise kohta. See võimalda Riigikogul ja ühtlasi avalikkusel järjepidevalt teada ja kontrollida, kas ja kuidas on Kultuurkapital korraldanud erinevate kultuuriehitiste ehitamisega seonduvat. Kui on tekkinud viivitusi, saab Riigikogu neist ning põhjustest teada ning anda soovitusi ja juhiseid. 7 Aruandlusest saadav teave võib ühtlasi olla sisend, et Riigikogu võib oma varasema otsuse üle vaadata ja seda muuta. Eelnõu § 1 punkti 5 järgi määrab lisaks muude toetuste, preemiate ja stipendiumitele ka loometöötasude piirmäärad aastas ja kvartalis kindlaks Kultuurkapitali nõukogu. Seetõttu peaks nõukogu arvestama, et loodav loometöötasu on oluline eesti kultuuri kestlikkuse ja arengu jaoks. Loometöötasu puhul tuleb arvestada ka sotsiaalmaksu osa ehk 33% tasust. Samuti peab nõukogu silmas pidama kõikide loomevaldkondade loomeinimeste võrdse kohtlemise nõuet. Praegu maksab Kultuurkapital oma erinevate sihtkapitalide kaudu loometöötoetust kirjanduses kuni 12 000, helikunstis 4000, spordis 2000, näitekunstis 3000 ja rahvakultuuris kuni 10 000 eurot. Nendest summadest tulenevalt oleks sotsiaalmaksu maksmisega kaasnev inimeste sotsiaalkaitse erineva suurusega. Nõukogu peab neid erisusi põhjendama. Eelnõu § 1 punkt 6 Eelnõu § 1 punktiga 5 lisatakse Eesti Kultuurkapitali seaduse §-i 11 uued lõiked 22–26. Eesti Kultuurkapitali nõukogule nähakse ette võimalus otsustada piisavate rahaliste vahendite olemasolul lisaks Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas olevatele ehitistele korraga veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise toetamine. Lisaks nähakse eelnõus ette lisatingimus, et Kultuurkapitali nõukogu poolt nimetatud kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt. Ettepaneku Kultuurkapitali nõukogule kultuuriehitise osas teeb kultuuriminister. Enne nimetatud ettepaneku tegemist esitab kultuuriminister selle heakskiitmiseks Riigikogu kultuurikomisjonile. Kultuuriministeeriumil on olemas tervikpilt Kultuuriministeeriumi haldusalas olevatest kultuuriehitistest, nende investeeringuvajadustest ja objektide prioriteetsusest. Ettepaneku tegemisel peab kultuuriminister silmas pidada ja põhjendama lisatavast lõikest 23 sätestatud nõuet, st kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt Käesoleva muudatuse eesmärk on, et Kultuurkapitali rahalisi vahendeid saaks kasutada mõistlikult ning tagada ja toetada veel ühe kultuuriobjekti valmimist. Riigikogu otsusega kehtestatud nimekirjas ehitamist vajavate kultuuriobjektide valmimine on seatud küll prioriteediks, aga nende valmimisel tuleb arvestada ka objektide valmisolekut. Samas võib olla vajadus rahastada vahendite olemasolul mõnda kultuuriobjekti lisaks ning antud juhul on võimalik seda teha Kultuurkapitali nõukogu otsusega kiireloomuliselt. Sellest johtuvalt on põhjendatud, et Kultuurkapitali nõukogule antud erandlikku pädevust saab rakendada kultuuriministri ettepanekul, kelle valitsemisalas on kultuuripoliitika kujundamine ja rakendmaine. Kultuuriministeerium on pädev organ määratlemaks kultuuriobjekti, mille rahastamine on kultuuripoliitiliselt oluline ning samas hindamaks ehitamise elluviimise realistlikkust. Enne ettepaneku esitamist Kultuurkapitali nõukogule peab minister saama ettepanekule Riigikogu kultuurikomisjoni heakskiidu. See nõue tagab Riigikogu kaasatuse. KultKS § 11 lõike 2 punkti 4 mõte on, et üleriigiliselt olulised ning ehitatavad kultuuriehitised otsustab esmalt Riigikogu ise. Eesti Kultuurkapitali nõukogu võib Riigikogu asemel otsustada siis, kui on põhjendatud eraldada rahastus kiiremini, kui seda võimaldab Riigikogu otsustamise otsustuskord. Kuna KultKS § 11 lõike 2 punkti 4 mõte ja eesmärk on, et Riigikogu ise otsustab kõige olulisemate kultuuriehitiste valiku üle, peab ka täiendav nõukogu otsustusvõimalus lähtuma sarnasest kriteeriumist, et rahastatav kultuuriobjekt oleks üleriikliku tähtsusega. Muudatus ei välista lahendust, kus Riigikogu algatab mõne uue kultuuriehitise ehitamiseks enda otsuse eelnõu ja teeb otsuse ise. Selleks, et ära hoida ebapiisavast teabest tingitud ohtu, et algselt kavandatud ehitustööd ei tehta sujuvalt ja tõrgeteta, nähakse seaduses ette, et edaspidi esitatakse Riigikogule ja Eesti 8 Kultuurkapitalile otsuse tegemiseks eelnevalt võimalikult täpne ülevaade planeeritud ehitisest, selle funktsioonidest, kultuuripoliitilisest olulisusest, kavandatud tegevustest, kooskõlast muude õigusaktidega ja ehitamise ajagraafikust. Kui ehitustööd eeldavad kooskõla looduskaitse, muinsuskaitse ja kohaliku omavalitsusüksuse planeerimise ja ehitamise nõuetega, siis tuleks aruteluks esitada visioonidokument vms, milles on nendega arvestatud. See nõue kohaldub ka kultuuriministri tehtavale ettepanekule. Seaduses piiritletakse ühtlasi, et Kultuurkapitali nõukogu võib uue otsuse teha ainult juhul, kui kõik eelmiseks sama lõike alusel otsustatud kultuuriehitise valmimiseks ettenähtud väljamaksed on tehtud. Eelnõu § 1 punkt 7 Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse Eesti Kultuurkapitali seaduse § 13 lõikega 41 selliselt, et Kultuurkapitali nõukogu otsustab Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas olevatele ehitistele veel ühe kultuuriehitise toetamise nõukogu koosseisu kolmeneljandikulise häälteenamusega selleks, et suurendada selle otsuse läbipaistvust ja kaalukust. Eelnõu § 1 punkt 8 Eelnõu § 1 punkti 8 järgi lisatakse sihtkapitali nõukogu kohustus teha järelevalvet ja jälgida, kas sihtkapital kasutab loometöötasu vahendeid sihipäraselt või mitte. Eelnõu § 2 Eelnõu §-ga 2 muudetakse hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks eraldatavate vahendite määra 3,8 protsendilt 2 protsendile. Protsendi vähendamise põhjuseks on tekkinud olukord, kus vajadus on väiksem kui olemasolevad vahendid ning puudub nendele konkurents. Kui 3,8 protsendi suurune toetusmäär hasartmängumaksu seaduses kehtestati, siis loodeti jõuda 50 stipendiumi maksmiseni. Käesoleval aastal on võimalik välja maksta juba 90 stipendiumit. Seega on seadusega püstitatud eesmärk täidetud ning toetusprotsendi vähendamine 2 protsendile võimaldab endiselt seda eesmärki täita ehk 50 stipendiumit eraldada. Kultuurkapitali nõukogu ei saa hasartmängumaksust õppejõududele suunatud toetusraha kasutada muudel eesmärkidel ning seetõttu jääksid kasutamata summad n-ö kontole seisma ning kaotaksid inflatsiooni tõttu väärtust. Muudatuse tulemusel vabanev summa (1,8% Eesti Kultuurkapitalile laekuvast hasartmängumaksust) suunatakse Eesti Kultuurkapitali alla kuuluvate sihtkapitalide ning maakondlike ekspertgruppide käsutusse ning see võimaldab rakendada loometöötasu maksmist. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse uue termina loometöötasu mõistet. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Seadus muudab paindlikumaks riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamise võimaluse. Samas luuakse Riigikogu järelevalve. Muutes Eesti Kultuurkapitali kasutatavate rahaliste vahendite osakaalu erinevate ülesannete vahel, ei kahjustata ühegi grupi õiguseid. Praktikas on jäänud õppejõudude toetuse fond täielikult kasutamata. 9 Loometöötasu kasutuselevõtuga sisustatakse töötamise iseloomuga tegevus sellele vastava õiglase sisu ja vormiga. Inimesega sõlmitakse käsundusleping, millega kaasneb sotsiaal-, tulumaksu- ja töötuskindlustusmaksu ning tulumaksu tasumise kohustus. Maksude ja maksete tasumisega tekivad inimesele vastavad tagatised. Sellisel kujul on lahendus kooskõlas üldise, kõikides valdkondades kasutatava lahendusega. Lahendus ei vaja Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ega Tervisekassa infosüsteemide muutmist. 8. Rakendusaktid Kultuurkapitali nõukogu kinnitab kultuuriehitistele investeeringutoetuste maksmise korra. Kultuurkapitali nõukogu kehtestab loometöötasu maksmise alused, taotlemise ja taotluse menetlemise ning tasu tagasinõudmise korra ning loometöötasude piirmäärad aastas ja kvartalis. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, st kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskiri on valminud Riigikogu kultuurikomisjoni, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali koostöös. Eelnõu kooskõlastatakse huvirühmadega peale eelnõu algatamist. Algatab kultuurikomisjon 25.10.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Heljo Pikhof Kultuurikomisjoni esimees 10  EELNÕU Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus § 1. Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmine Eesti Kultuurkapitali seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks maksab Kultuurkapital projekti-, tegevus-, investeeringu-, elutöö-, juubeli-, ravimi- ja matusetoetust ning loometöötasu.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Loometöötasu, mille maksmise eesmärk on võimaldada käesolevas seaduses sätestatud kultuurivaldkondade erialaselt aktiivsel loomingulises tippvormis loomeinimesel pühenduda konkreetsele loomingulisele tegevusele või tööle, mille eesmärgiks on luua eesti kultuuri arenguks oluline autori- või esitajaõiguse alla kuuluv teos, maksmiseks sõlmitakse käsundusleping. (32) Käesoleva paragrahvi lõike 31 alusel makstav loometöötasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus.“; 3) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud preemiate, stipendiumide, toetuste ja lõikes 31 nimetatud loometöötasu maksmise täpsemad alused, taotlemise ja taotluse menetlemise ning toetuse ja loometöötasu tagasinõudmise korra kinnitab Kultuurkapitali nõukogu.“; 4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kultuurkapitali nõukogu esitab Riigikogule kirjalikult kord aastas aruande käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punkti 4 ja lõike 22 alusel otsustatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste ehitamise kohta. “; 5) paragrahvi 11 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „toetuste“ tekstiosaga „ja loometöötasude“; 6) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 22-26 järgmises sõnastuses: „(22) Kultuurkapitali nõukogu võib kultuuriministri ettepanekul piisavate rahaliste vahendite olemasolu korral lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kultuuriehitistele otsustada ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta Riigikogu otsusega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste valmimist. (23) Käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt. (24) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud ettepaneku tegemist esitab kultuuriminister selle heakskiitmiseks Riigikogu kultuurikomisjonile. (25) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud Riigikogu otsuse ja lõikes 22 Kultuurkapitali nõukogu otsuse tegemiseks esitab ettepaneku tegija eelnevalt võimalikult täpse ülevaate planeeritud ehitisest, selle funktsioonidest, kultuuripoliitilisest olulisusest, kavandatud tegevustest, kooskõlast muude õigusaktidega ja ehitamise ajagraafikust. (26) Kultuurkapitali nõukogu võib käesoleva paragrahvi lõike 22 alusel uue otsuse teha juhul, kui sama lõike alusel otsustatud eelmise kultuuriehitise valmimiseks ettenähtud kõik väljamaksed on tehtud.“; 7) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Nõukogu võtab käesoleva seaduse § 11 lõikes 22 nimetatud otsuse vastu nõukogu koosseisu kolmeneljandikulise häälteenamusega.“; 8) paragrahvi 14 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „toetuste“ sõnadega „ja loometöötasude“. § 2. Hasartmängumaksu seaduse muutmine Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „3,8“ arvuga „2“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab kultuurikomisjon 25.10.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Heljo Pikhof Kultuurikomisjoni esimees 2  Seletuskiri Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse Eesti Kultuurkapitali seadus t ja hasartmängumaksu seadus t , et: - luua võimalus rahastada lisaks Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas nimetatud kultuuriehitistele veel üh e strateegilise eesmärgiga riikliku tähtsusega kultuuriehitist , - täpsusta da , millisel kujul esitatakse teave erinevatest võimalikest ehitistest Riigikogule ja Eesti Kultuurkapitali nõukogule enne konkreetse ehitise osas otsuse tegemist ning - toetada Eesti kultuuri säilimisse ja arendamisse oluliselt panustavate loovisikute toimetulekut. Selleks antakse Eesti Kultuurkapitali nõukogule juurde täiendav ülesanne, muudetakse hasartmängu maksust laekunud vahenditest rahastatavate tegevuste osakaal u ning muudetakse loometöötoetus loometöötasuks. Viimane annab loomeinimesele sotsiaalkaitse . Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu kultuurikomisjon koostöös Kultuuriministeeriumi , Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitaliga. Eelnõuga muudetakse Eesti Kultuurkapitali seadust (RT I, 13.12.2022, 28) ja hasartmängumaksu seadust (RT I, 07.12.2021, 6). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu esimene eesmärk on anda Eesti K ultuurkapitali nõukogule õigus otsustada lisaks Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas olevatele kultuuriehitistele investeeringutoetuse eraldamine veel ühele riikliku tähtsusega kultuuriehitisele. Toetuse eraldamine ei tohi mõjutada Riigikogu otsusega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehi ti ste valmimist. Samuti täpsustatakse seaduses, millisel kujul esitatakse teave erinevatest võimalikest ehitistest Riigikogule ja Eesti Kultuurkapitali nõukogule enne konkreetse ehitise osas otsuse tegemist. Selle eesmärk on anda otsustamiseks põhjalik ja ühetaoline teave, mis võimaldab teha realistlikke otsuseid. Eesti Kultuurkapitali seaduse (KultKS) § 11 lõike 2 punkti 4 kohaselt jaotab Kultuurkapitali nõukogu hasartmängumaksu seaduse ( HasMMS ) alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summad vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereale. Riigikogu võttis riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: 1) Tartu südalinna kultuurikeskus, 2) Narva Kreenholmi kultuurikvartal ˮManufaktuurˮ, 3) Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, 4) R ahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus, 5) Tallinna filmilinnak. Kõik eelnimetatud kultuuriehitised on oma loomult väga erinevad . Osade ehitiste töösse võtmise ja tööde lõpetamise ajagraafikud on 2023. aastal alles täpsustamisel. Mõne ehitise (nt R ahvusooper Eston i a juurdeehitus) töössemineku tingimused ja aeg võivad selguda alles aastate pärast. Samuti võib selguda, et polegi võimalik algselt kavandatud mahus ja tingimustel riiklikult tähtsat kultuuriehitist rajada. Pingerivis olevaid kultuuriehitisi realiseeritakse vastavalt sellele, millise realistliku põhjalikkusega esitati taotlus Riigikogule , kas taotluses oli / ei olnud läbi mõeldud ja koostatud teave ehitamise kooskõlast kõigi asjassepuutuvate nõuetega . 2023. aastaks on olnud näha, et mitmed kavandatud tegevused Riigikogu nimetatud kultuuriehitist e ehitamiseks on põrkunud erinevate takistustega ja sellest tulenevalt on ajagraafikud nihkes . Edasi lühike ülevaade kõigist viiest objektist: 1. Tartu s üdalinna k ultuurikeskus Kultuurikeskuse väljaarendamise rahastamise (investeeringutoetuse) leping sõlmiti 19.12.202 2 . Tööde hinnanguliseks maksumuseks 01.01. 2022 seisuga on koos käibemaksuga prognoositud 88,4 mln eurot, millest 67% kaetakse Kultuurkapitali toetusega ja 33% katab Tartu Linnavalitsus omapoolse finantseeringuga . Hinnangulist maksumust korrigeeritakse ehitushinnaindeksi muutusega vahetult enne Kultuurikeskuse ehitamise lepingu sõlmimist, saades selliselt tööde lõppmaksumuse, mis ei tohi olla suurem hinnangulisest maksumusest. Lõppmaksumusele lisandub intressikulu, kui linn kasutab sildfinantseeringut Kultuurkapitali poolt kaetava osa eelfinantseerimiseks . Kultuurkapitali antav investeeringutoetus koos intressikuluga on hinnanguliselt 67,2 mln eurot ja see makstakse välja kokkulepitud graafiku alusel kümne aasta jooksul. Kui algselt oli Kultuurkapitali esimene makse planeeritud aastasse 2022 , siis tegelikult seni ühtegi väljamakset tehtud ei ole. Jätkub töö algselt kavandatud tööde graafik u täpsustamisega . 2. Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres Muusikamaja väljaarendamise rahastamise (investeeringutoetuse) leping sõlmiti 10.04.2023. Tööde hinnanguliseks maksumuseks on koos käibemaksuga 23,0 mln eurot, millest 91,3% katab Kultuurkapital ja 8,7% Rakvere Linnavalitsus. Hinnangulist maksumust korrigeeritakse ehitushinnaindeksi muutusega vahetult enne Muusikamaja ehitamise lepingu sõlmimist, saades selliselt tööde lõppmaksumuse, mis ei tohi olla suurem hinnangulisest maksumusest. Kultuurkapitali antav investeeringutoetus on 21,0 mln eurot, millest 10,0 mln pidi kokkulepitud graafiku alusel välja makstama käesoleval aastal, 10,0 mln järgmisel aastal ning veel 1,0 mln eurot 2025. aasta alguseks. 2023. a asta teiseks poolaastaks ei ole algselt kavandatud graafiku s kavandatud tegevusi ellu viidud. Prognoosi kohaselt võib 2023. a asta lõpu s Kultuurkapitali väljamakse o lla 3 – 4 mln eurot. 3. Tallinna filmilinnak Filmilinnaku väljaarendamise rahastamise leping saadet i 07.07. 20 23 Tallinn Film Wonderland OÜ-le. Läbirääkimised lepingu sisu üle eelnõu koostamise ajal jätkuvad . Kultuurkapitali nõukogu otsusega rahastatakse Filmilinnaku arendust ja antakse investeeringutoetust kuni 22,0 mln eurot, mis makstakse välja viie aasta jooksul. Esimene väljamakse summas kuni 5,0 mln eurot oli kavandatud käesolevasse aastasse. Väljamakse lükkub edasi. Filmilinnakule investeeringutoetuse andmisel on keskseks küsimuseks ka riigiabi andmine . L isaks jätkuvad 2023. a asta teisel poolaastal l äbirääkimised Tallinna Arendused AS-iga, kes on arendatava kinnistu omanikud ja tegelikud arendajad . 2023. aastal ja arvatavasti ka 2024. aastal jätkuvad eeltegevused, et määratleda tingimused jm oluline, et sõlmida ehitamise rahastamise leping . 4. Rahvusooper Estonia juurdeehitus Riigikogu otsustamise ajal 2021. a astal oli teada, et kavandatav ehitis ei ole kooskõlas muinsuskaitse ja looduskaitse tingimuste ning Tallinna üldplaneeringuga. 2023. aasta teise poolaasta seisuga ei ole koostatud juurdeehituse ehitamise alustamiseks vajalikke dokumente, mis oleksid erinevate seaduste nõuetega kooskõlas. Seetõttu ei alga eelduslikult ehitustööd lähiajal ning j uurdeehituse rahastamiseni võib kulu da mitu järgmist aasta t . 5 . Narva Kreenholmi kultuurikvartal Venemaa täiemahulise sõja tõttu Ukrainas on muutunud kultuurikvartali esialgne kontseptsioon, mida kultuurikomisjoni s tutvustati. Eelkirjeldatud olukorra tõttu võib 2023. aastal järeldada, et 2021. aastal kindlaks määratud kultuuriehitiste ehitamistegevused viibivad märkimisväärselt, mistõttu on rahalised vahendid kasutamata. H asartmängumaksu laekumine võimaldab töösse võtta rohkem objekte, kui seni riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja kuuluvad viis objekti. Eesti Kultuurkapitalil on kogunenud ja kogunemas vahendeid, mida saaks kasutada teiste, samuti kultuurile erakordselt oluliste ehitiste arenduseks või rekonstrueerimiseks. Kiire inflatsiooni tingimustes ei ole mõistlik neid koguda, vaid kasutada vabu vahendeid ehitistel, mis paratamatult vajavad lähiaastatel investeeringuid. Käesoleva eelnõuga luuakse võimalus Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehituseks . Tabel 1. Kultuuriehitiste rahastamise ning raha jaotamise prognoos. Eelnevast tulenevalt on mõistlik ja põhjendatud luua seadusega võimalus eraldada investeeringutoetus täiendavalt ühe kultuuriehitise rajamiseks või renoveerimiseks . See tähendab, kui nimetat u d objekt i jaoks on viimane väljamakse tehtud , on Eesti Kultuurkapitali nõukogul õigus nimetada järgmine objekt. Seda siis, kui ei kahjustata Riigikogu otsuse alusel nimetatud kultuuriehitiste valmimist. Seadusega an takse Eesti K ultuurkapitali nõukogule volitus eraldada investeeringutoetus täiendavalt ühele kultuuriehitisele juhul, kui Eesti K ultuurkapitalil on vabu vahendid, et neid ressursitõhusalt kasutada ja tagada mõne objekti investeeringud kiiremini , kui seda saaks teha Riigikogu otsusega . Riigikogu 13. septembril 2021 vastu võetud otsusega ” Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine” on paika pandud pikem vaade, aga Eesti K ultuurkapitali nõukogu saab toetada ühe kultuuriobjekti täiendavat rahastamist kiiremini olukorras, kus Eesti K ultuurkapitalil on selleks vahendeid. Seejuures on oluline, et täiendava kultuuriehitise rahastamine ei tohi mõjutada Riigikogu otsusega kinnitatud pingereas olevate kultuuriehitiste valmimist. Riigikogu on 2022. aastal täiendanud Eesti Kultuurkapitali seadust § 11 lõikega 2 1 , mille kohaselt „võib toetada üheaegselt mitut objekti ja toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui pingereas eespool asuvat objekti, kui see ei mõjuta pingereas eespool oleva objekti valmimist. Pingereas tagapool asuvat objekti võib toetada varem kui eespool asuvat objekti juhul, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetuse eraldamist“. Ühest küljest näitas ka see muudatus, et kultuuriobjektide nimekirja ei taheta näha jäiga ja staatilisena ning K ultuurkapitali vahendeid tuleb kasutada otstarbekalt. Teisest küljest jääb see põhimõte endiselt kehtima, et K ultuurkapitali nõukogu otsus ei saa seada Riigikogu otsusega kinnitatud kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist ohtu. Riigikogul on ühtlasi õigus omal algatusel algatada § 11 lg 2 punkti 4 alusel menetlus, millega muuta või täiendada oma algset otsust, millised kultuuriehitised millises järjekorras ehitatakse. Lisaks nähakse ette, et Eesti K ultuurkapitali nõukogu peab kultuuriehitise rahastamise otsuse vastu võtma nõukogu koosseisu kolmeneljandikulise häälteenamusega. See muud ab otsused kaalukam a k s ning läbipaistvamaks. Tavapäraselt võtab K ultuurkapitali nõukogu otsuseid vastu lihthäälteenamusega või teatud küsimuste puhul ka koosseisu liht häälteenamusega. Selleks, et säilitada Riigikogu kaasatus riiklikult oluliste kultuuriehitiste ehitamisse ja veenduda, kas erinevaid ehitisi ehitatakse nõuetekohaselt ja Riigikogu otsust arvestades, esitab edaspidi Eesti Kultuurkapitali nõukogu Riigikogule igal aastal sellekohase aruande. Eelnõuga muudetakse hasartmängumaksu seaduses sätestatud kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks eraldatava te vahendite määra 3,8 protsendilt 2 protsendile. Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 1 nähakse ette, et hasartmängumaksust laekuvast tulust läheb 47,8 protsenti Eesti Kultuurkapitalile, millest omakorda 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ning 3,8 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö programmiks. Ülejäänud osa (35,6%) läheb jagamisele vastavalt kultuurkapitali seadusele. 2018. aastal suurendati Eesti Kultuurkapitalile laekuvat hasartmängumaksu osa 46 protsendilt 47,8 protsendini. Antud kasvu arvelt lisati Eesti Kultuurkapitalile kohustus eraldada kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse edendamiseks 3,8 protsenti hasartmängumaksust laekuvatest summadest. Selleks on loodud s tipendiumprogramm , mille eesmärgiks on toetada avalik-õiguslike ülikoolide ning riigi rakenduskõrgkoolide kunstide ja rahvakultuuri loomeerialade õppejõudude loometegevust ja seeläbi loomeerialasid õpetavate kõrgkoolide konkurentsivõimet ja edukat akrediteerimist. Eesti Kultuurkapital peab õppejõudude t aotlusi menetlema nii nagu kõiki ülejäänud Eesti Kultuurkapitalile laekuvaid taotlusi, mis tähendab, et sõltumatult eralduse fikseeritud protsendist tuleb tagada kõigi taotlejate võrdne kohtlemine alates taotluste esitamisest kuni vahendite sihipärase kasutamise kontrollini. Kõnealuse stipendiumi saamise tingimus on, et ülikoolides looverialasid õpetava d õppejõud oleksid vähemalt 0,5 koha ulatuses ülikoolis alalise töölepinguga tööl. Stipendium võimaldaks neil mingi osa ajast pühenduda loomingule, et seeläbi ennast arendada ja olla veelgi parem õppejõud. Muudatuse kavandamisel 2018. aastal loodeti jõuda kuni 50 õppejõududele määratava stipendiumini ning ühe stipendiumi suuruseks arvestati 10 000 eurot. Esimesel aastal pärast seaduse jõustumist (2019) maksis Eesti Kultuurkapital välja 52 stipendiumi suuruses 10 000 eurot stipendium. Käesoleval aastal maksab Eesti Kultuurkapital välja juba 90 stipendiumit. Võiks maksta ka rohkem, aga polnud Eesti Kultuurkapitalile esitatud vastavaid taotlusi. 2024. aastal, kui võtta aluseks ainult Rahandusministeeriumi prognoos hasartmängumaksu laekumisest ja mitte arvestada varasemate aastate jääki, oleks võimalik välja maksta juba 105 stipendiumit ja koos jäägiga 117 stipendiumit. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kasvab hasartmängumaksu laekumine järgmisel aastal veelgi. 2025. aastal saaks õppejõududele määrata juba ca 120 – 130 stipendiumi t . Seda oleks kaks ja pool korda enam, kui algselt kavandati. Tabel 2. Hasartmängumaksust laekuva raha jagunemine ning õppejõududele eraldatava toetuse suurus ja stipendiumite arv aastate kaupa . Eesti Kultuurkapitalil ei ole ühtegi teist valdkonda peale õppejõudude loometegevuse stipendiumi , kus seda saavad kõik taotlejad. Kõigi taotluste rahuldamine tähendab seda, et puudub igasugune konkurents ja see omakorda devalveerib eesmärgi – ergutada ja tunnustada tublimaid. Üheks lahenduseks oleks näha ette suurem stipendium. Kui muuta stipendiumi suurust näiteks kaks korda, siis oleks ühe stipendiumi suuruseks 20 000 eurot ja saajaid taas 50. Antud lahendus oleks aga ebaõiglases proportsioonis teiste Eesti Kultuurkapitali poolt makstavate stipendiumite piirmääradega, mille suurus on vahemikus mõni tuhat kuni kümme tuhat eurot. Eelnõus ettenähtud toetusprotsendi 3,8 protsendilt 2 protsendile vähendamise eesmärk on vältida tänaseks kujunenud olukorda, kus kõik taotlejad saavad positiivse vastuse ja Eesti Kultuurkapitalil puudub võimalus ja ka vajadus sisuliselt kontrollida taotluste sisu ja kvaliteeti, sest muudel eesmärkidel ei saa Eesti Kultuurkapital toetuseks eraldatud raha kasutada ning see jääks Eesti Kultuurkapitali kontole n-ö seisma. Algselt kavandatud 50 stipendiumi väljamaksmine on tagatud ka pärast toetusprotsendi vähendamist. Õppejõudude loometöö toetusest vabanev summa (1,8% Eesti Kultuurkapitalile laekuvast hasartmängumaksust) suunatakse sihtkapitalide ning ekspertgruppide käsutusse. Koos hasartmängumaksu ning aktsiisimaksu kavandatava tõusuga suureneks 2024. aasta sihtkapitalidele ja maakondlikele ekspertgruppidele suunatavate vahendite summa ca 2,1 mln eurot. Sihtkapitalid ja maakondlikud ekspertgrupid suudavad laekunud taotlustest rahuldada keskmiselt 40%. Igale eraldusotsusele eelneb väga põhjalik taotluse läbivaatamine ehk ekspertiis. Mõistlik oleks jõuda olukorrani, kus pool või pisut enam küsitud toetustest saaksid positiivse vastuse. Teine eesmärk on toetada Eesti kultuuri jaoks oluliste loovisikute toimetulekut. Edaspidi nimetatakse loometöötoetus loometöötasuks ja tasu maksmine vormistatakse käsunduslepinguga. Sellisel kujul kaasnevad tasu saajale kõik sotsiaalmaksu alusel kaasnevad sotsiaalkaitsed. Praegu makstav loometöötoetus on töötamise iseloomuga, mistõttu tulebki sellele määrata sobiv tegutsemisvorm . Seega võetakse suund töötasuvormidele, millega kaasnevad tööandjapoolsed maksude tasumised ja sotsiaalsed garantiid , kui tegemist on avaliku sektori poolt finantseeritud loometöö tasustamise ga. L oometööt asu ja sellega inimesele kaasnevad sotsiaalgarantiid lahenda vad kultuurivaldkonna väga teravat probleemi – vabakutseliste loo meinimeste muret sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse üle. Paljudel kultuurialadel ei ole loo meinimestel palgalisi töökohti ja tööandjat. Seetõttu on tulu loometegevusest ebaregulaarne ja tihti väike . S ageli on töö rahastajaks peamiselt Eesti Kultuurkapital , kes toeta b loovtööd maksuvabade toetuste ja stipendiumidega. Eelnõuga asenda takse loometöötoetus töö tamise iseloomuga tegevuste le omase loometöötasuga. Nii muutub loometöötoetus professionaalse vabakutselise loometöö rahastusinstrumendiks, millega kaasne vad sotsiaalsed garantiid. Lahendus on oluline samm loomeinimestele sotsiaalsete garantiide tagamisel. Kultuuriministeerium analüüsib valdkonna probleeme tervikuna, on selleks koos loomevaldkondadega kaardistanud erinevad kitsaskohad , ning kaalub lahendusalternatiive. Paljud lahendused, mis on kaasamisel välja pakutud, eeldavad põhjalikumat sotsiaal- või kultuuripoliitilist muudatust või on eeldatavalt hetkevõimaluste kontekstis liiga suure eelarvemõjuga. Mahukas töö on pooleli. R ohkem infot on näha Kultuuriministeeriumi veebilehel: https://www.kul.ee/LLSVTK . Eelnõu piiritleb Eesti kultuuri jaoks olulist panust osutavate professionaali d e ringi, kellele makstakse loometöö tegemiseks t asu , mille ga kaasnevad sotsiaalmaksust ja töötuskindlustusmaksest tingitud hüved. Näiteks ravi- , pensioni - ja töötus kindlustus. Kultuuri mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik loometöö õiglases vormis tasustamine ka turutõrke olukorras, ehk tingimustes, kus igale konkreetsele kultuurinähtusele ei ole Eesti keele- ja kultuuriruumi väiksusest tulenevalt piisaval hulgal maksejõulist publikut ega teatud juhtudel (nt kujutav kunst, kirjandus, mõned etenduskunstide vormid, osa muusikast jne) ka avalikult rahastatud institutsioone, mis maksaksid loovisikutele töötasu. Kultuurkapitali sihtkapitalid on loometöötoetusi kogusummana eraldanud alljärgnevalt. 2023 . aasta numbrite juures tuleb arvestada, et üks jaotus on veel olemata. Seetõttu ei saa kahte aastat üks-ühele võrrelda. Seni on Kultuurkapitali makstud keskmine loometöötoetuse summa o lnud vahemikus 2000 – 2 300 eurot. Kõige väiksem loometöötoetus on olnud 350 ja kõige suurem 10 000 eurot . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 Eelnõu § 1 punktiga 1 kaotatakse ära loometöötoetus ning luuakse selle asemele loometöötasu. Kultuurkapitali seni makst ud loometöötoetus vihjab juba selle mõistest tulenevalt, et tegemist on töötamise iseloomuga tegevusega, mille tulemusena valmib teos , raamat, heliteos, etendus, näitus vms. Sellise töötamise iseloomuga tegevuse eest ei ole sobiv maksta toetust, preemiat ega stipendiumit. Sobiv vorm on võlaõiguslik leping nii nagu see kehtib kõikides sarnastes olukordades mistahes muus valdkonnas. Eelnõu § 1 punkt 2 Eelnõu § 1 punkti s 2 on esiteks kirjas, et loometöötasu eesmärk on võimaldada erialaselt aktiivsel loomingulises tippvormis loomeinimesel pühenduda konkreetsele loomingulisele tegevusele või tööle, mille tulemusena luuakse eesti kultuuri arenguks oluline autori- või esitajaõiguse alla kuuluv teos. Sarnane eesmärk on juba praegu Kultuurkapitali antaval loometöötoetusel. Tasu on mõeldud loomeinimestele, kellel on oluline panus põhiseadusliku kultuuri säilimise ja arendamise ülesandesse. Loodetavasti annab tasu selle saajale vabaduse ja toimetulekukindluse keskendumaks ühiskonna jaoks olulise kultuuriteose loomisele. Teiseks sätestatakse, et sellise tegevuse ajaks ja tasu maksmiseks sõlmitakse käsundusleping. Need tingimused on Kultuurkapitalile kohustuslikud ning edaspidi ei ole lubatud töötamise iseloomuga tegevust vormistada muus, loomeinimese jaoks ebasoodsas vormis. Kolmandaks on seaduses kirjas, et loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus. Nii saab inimene püsiva sissetuleku ning sellega seonduva sotsiaalkaitse kogu tegevuseks vajaliku aja jooksul. Käsunduslepingu vormiga kaasneb lisaks sotsiaalmaksu hüvedele ka tulumaksu tasumise kohustus. Kuna 2024. aastal on maksuvaba tulu 700 eurot kuus, tuleb tulumaks tasuda seda ületavalt summalt. Eelnõu § 1 punkt 3 Eelnõu § 1 punkti 3 järgi kehtestab Kultuurkapitali nõukogu lisaks preemiate, stipendiumide ja toetuste maksmiste alustele, taotlemise ja taotluse menetlemise ning toetuse tagasinõudmise korrale ka loometöötasuga seonduva. Nõukogu peab siiski arvestama seaduses loometöötasu kohta sisalduvat ja on sellega seotud. Nõukogul on küll avar kaalutlusruum, kuid loodavad tingimused peavad ellu viima Riigikogu tahte, et: - loometöötasu makstaks piisavale arvule loomeinimestele, - tasu saavad kultuurivaldkondade tipptegijad, - tasu tulemusena valmivad eesti kultuuri jaoks olulised teosed, - tasu maksmine vormistatakse käsunduslepinguga ning - tasu on piisavalt suur, et sellelt arvutatud sotsiaalmaksuga kaasnevad sotsiaalgarantiid. Eelnõu § 1 punkt 4 Eelnõu § 1 punktis 6 täiendatakse seadust ja luuakse Riigikogule järelevalve võimalus saada teada ja hinnata Eesti Kultuurkapitali tegevust Riigikogu otsuse elluviimisel. Seadusesse lisatakse Eesti Kultuurkapitali n õukogu kohustus esita da Riigikogule kirjalikult kord aastas aruan n e Riigikogu ja Eesti Kultuurkapitali nõukogu otsustatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste ehitamise kohta. See võimalda Riigikogu l ja ühtlasi avalikkus el järjepidevalt teada ja kontrollida, kas ja kuidas on Kultuurkapital korraldanud erinevate kultuuriehitiste ehitamisega seonduvat. Kui on tekkinud viivitusi, saab Riigikogu neist ning põhjustest teada ning anda soovitusi ja juhiseid. Aruandlusest saadav teave võib ühtlasi olla sisend, et Riigikogu võib oma varasema otsuse üle vaadata ja seda muuta. Eelnõu § 1 punkti 5 järgi määrab lisaks muude toetuste, preemiate ja stipendiumitele ka loometöötasude piirmäärad aastas ja kvartalis kindlaks Kultuurkapitali nõukogu. Seetõttu peaks n õukogu arvestama, et loodav loometöötasu on oluline eesti kultuuri kestlikkuse ja arengu jaoks . Loometöötasu puhul tuleb arvestada ka sotsiaalmaksu osa ehk 33% tasust. Samuti peab nõukogu silmas pidama kõikide loomevaldkondade loomeinimeste võrdse kohtlemise nõuet. Praegu maksab Kul tuur ka pital oma erinevate sihtkapitalide kaudu loometöötoetust kirjanduses kuni 12 000, helikunstis 4000, spordis 2000, näitekunstis 3000 ja rahvakultuuris kuni 10 000 eurot . Nendest summadest tulenevalt oleks sotsiaalmaksu maksmisega kaasnev inimeste sotsiaalkaitse erineva suurusega. Nõukogu peab neid erisusi põhjendama. Eelnõu § 1 punkt 6 Eelnõu § 1 punktiga 5 lisatakse Eesti Kultuurkapitali seaduse §-i 11 uu ed lõi k e d 2 2 – 2 6 . Eesti K ultuurkapitali nõukogule nähakse ette võimalus otsustada piisavate rahaliste vahendite olemasolul lisaks Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas olevatele ehitistele korraga veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise toetami n e. Lisaks nähakse eelnõus ette lisatingimus, et Kultuurkapitali nõukogu poolt nimetatud kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt. E ttepaneku Kultuurkapitali nõukogule kultuuriehitise osas teeb kultuuriminister . Enne nimetatud ettepaneku tegemist esitab kultuuriminister selle heakskiitmiseks Riigikogu kultuurikomisjonile. Kultuuriministeeriumil on olemas tervikpilt Kultuuriministeeriumi haldusalas olevatest kultuuriehitistest, nende investeeringuvajadustest ja objektide prioriteetsusest. Ettepaneku tegemisel peab kultuuriminister silmas pidada ja põhjendama lisatavast lõikest 2 3 sätestatud nõuet , st kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt Käesoleva muudatuse e esmärk on , et K ultuurkapitali rahalisi vahend e id saaks kasutada mõistlikult ning tagada ja toetada veel ühe kultuuriobjekti valmim ist. R iigikogu otsus ega kehtestatud nimekirjas ehitamist vajava te kultuuriobjektide valmimine on seatud küll prioriteediks, aga nende valmimisel tuleb arvestada ka objektide valmisoleku t . Samas võib olla vajadus rahastada vahendite olemasolul mõnda kultuuriobjekti lisaks ning antud juhul on võimalik seda teha Kultuurkapitali nõukogu otsusega kiireloomuliselt. Sellest johtuvalt on põhjendatud, et Kultuurkapitali nõukogule antud erandlikku pädevust saab rakendada kultuuriministri ettepanekul , kelle valitsemisalas on kultuuripoliitika kujundamine ja rakendmaine . Kultuuriministeerium on pädev organ määratlemaks kultuuriobjekti, mille rahastamine on kultuuripoliitiliselt oluline ning samas hind a maks ehitamise elluviimise realistlikkust. Enne ettepaneku esitamist Kultuurkapitali nõukogule peab minister saama ettepanekule Riigikogu kultuurikomisjoni heakskiidu. See nõue tagab Riigikogu kaasatuse. KultKS § 11 l õike 2 punkti 4 mõte on, et ülerii giliselt olulised ning ehitatavad kultuuriehitised otsustab esmalt Riigikogu ise . Eesti Kultuurkapitali nõukogu võib Riigikogu asemel otsustada siis, kui on põhjendatud eraldada rahastus kiiremini , kui seda võimaldab Riigikogu otsustamise otsustus kord. Kuna KultKS § 11 l õike 2 punkti 4 mõte ja eesmärk on, et Riigikogu ise otsustab kõige olulisemate kultuuriehitiste valiku üle , peab ka täiendav nõukogu otsustusvõimalus lähtuma sarnasest kriteeriumist , et rahastatav kultuuriobjekt oleks üleriikliku tähtsusega . Muudatus ei välista lahendust, kus Riigikogu algatab mõne uue kultuuriehitise ehitamiseks enda otsuse eelnõu ja teeb otsuse ise. Selleks, et ära hoida ebapiisavast teabest tingitud ohtu, et algselt kavandatud ehitustö ö d ei tehta sujuvalt ja tõrgeteta, nähakse seaduses ette, et edaspidi esitatakse Riigikogu le ja Eesti Kultuurkapitali le otsuse tegemiseks eelnevalt võimalikult täpne ülevaade planeeritud ehitisest, selle funktsioonidest, kultuuripoliitilisest olulisusest, kavandatud tegevustest, kooskõlast muude õigusaktidega ja ehitamise ajagraafikust. Kui ehitustööd eeldavad kooskõla looduskaitse, muinsuskaitse ja kohaliku omavalitsusüksuse planeerimise ja ehitamise nõuetega, siis tuleks aruteluks esitada visioonidokument vms, milles on nendega arvestatud. See nõue kohaldub ka kultuuriministri tehtavale ettepanekule. Seaduses piiritletakse ühtlasi, et K ultuurkapitali nõukogu võib uue otsuse teha ainult juhul, kui kõik eelmi s e ks sama lõike alusel otsustatud kultuuriehitise valmimiseks ettenähtud väljamaksed on tehtud. Eelnõu § 1 punkt 7 Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse Eesti Kultuurkapitali seaduse § 13 lõikega 4 1 selliselt, et K ultuurkapitali nõukogu otsustab Rii gi kogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas olevatele ehitistele veel ühe kultuuriehitise toetamise nõukogu koosseisu kolmeneljandikulise häälteenamusega selleks, et suurendada selle otsuse läbipaistvust ja kaalukust. Eelnõu § 1 punkt 8 Eelnõu § 1 punkti 8 järgi lisatakse sihtkapitali nõukogu kohustus teha järelevalvet ja jälgida, kas sihtkapital kasutab loometöötasu vahendeid sihipäraselt või mitte. Eelnõu § 2 Eelnõu §-ga 2 muudetakse hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks eraldata vate vahendite määra 3,8 protsendilt 2 protsendile. P rotsendi vähendamise põhjuseks on tekkinud olukord, kus vajadus on väiksem kui olemasolevad vahendid ning puudub nendele konkurents. Kui 3,8 protsendi suurune toetusmäär hasartmängumaksu seaduses kehtestati, siis loodeti jõuda 50 stipendiumi maksmiseni. Käesoleval aastal on võimalik välja maksta juba 90 stipendiumi t . Seega on seadusega püstitatud eesmärk täidetud ning toetusprotsendi vähendamine 2 protsendile võimaldab endiselt seda eesmärki täita ehk 50 stipendiumit eraldada . Kultuurkapitali nõukogu ei saa hasartmängumaksust õppejõududele suunatud toetusraha kasutada muudel eesmärkidel ning seetõttu jääksid kasutamata summad n-ö kontole seisma ning kaotaksid inflatsiooni tõttu väärtust. Muudatuse tulemusel vabanev summa (1,8% Eesti Kultuurkapitalile laekuvast hasartmängumaksust) suunatakse Eesti Kultuurkapitali alla kuuluvate sihtkapitalide ning maakondlike ekspertgruppide käsutusse ning see võimaldab rakendada loometöötasu maksmist. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutata kse uu e termin a loometöötasu mõistet . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Seadus muudab paindlikumaks riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamise võimaluse. Samas luuakse Riigikogu järelevalve . Muutes Eesti Kultuurkapitali kasutatavate rahaliste vahendite osakaalu erinevate ülesannete vahel , ei kahjustata ühegi grupi õiguseid. Praktikas on jäänud õppejõudude toetuse fond täielikult kasutamata. Loometöötasu kasutuselevõtuga sisustatakse töötamise iseloomuga tegevus sellele vastava õiglase sisu ja vormiga. Inimesega sõlmitakse käsundusleping, millega kaasneb sotsiaal- , tulumaksu- ja töötuskindlustusmaksu ning tulumaksu tasumise kohustus. Mak sude ja mak sete tasumisega tekivad inimesele vastavad tagatised. Sellisel kujul on lahendus kooskõlas üldise, kõikides valdkondades kasutatava lahendusega. Lahendus ei vaja Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ega Tervisekassa infosüsteemide muutmist. 8. Rakendusaktid Kultuurkapitali nõukogu kinnitab kultuuriehitistele investeeringutoetuste maksmise korra . Kultuurkapitali nõukogu kehtestab loometöötasu maksmise alused, taotlemise ja taotluse menetlemise ning t asu tagasinõudmise korra ning loometöötasude piirmäärad aastas ja kvartalis . 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, st kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskiri on valminud Riigikogu kultuurikomisjoni, Kultuuriministeeriumi , Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali koostöös. Eelnõu kooskõlastatakse huvirühmadega peale eelnõu algatamist. Algatab kultuurikomisjon 25.10 .2023. (allkirjastatud digitaalselt) Heljo Pikhof Kultuurikomisjoni esimees EELNÕU Eesti Kultuurkapitali seaduse ja h asartmängumaksu seaduse muutmise seadus § 1. Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmine Eesti Kultuurkapitali seaduses tehakse järgmised muudatused: paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks maksab Kultuurkapital projekti-, tegevus-, investeeringu-, elutöö-, juubeli-, ravimi- ja matusetoetust ning loometöötasu.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „ (3 1 ) Loometöötasu , mille maksmise eesmärk on võimaldada käesoleva s seaduse s sätestatud kultuurivaldkondade erialaselt aktiivsel loomingulises tippvormis loomeinimesel pühenduda konkreetsele loomingulisele tegevusele või tööle, mille eesmärgiks on luua eesti kultuuri arenguks oluline autori- või esitajaõiguse alla kuuluv teos , maksmiseks sõlmitakse käsundusleping . (3 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 3 1 alusel makstav l oometöötasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus. “ ; 3) paragrahvi 2 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud preemiate, stipendiumide , toetuste ja lõikes 3 1 nimetatud loometöötasu maksmise täpsemad alused, taotlemise ja taotluse menetlemise ning toetuse ja loometöötasu tagasinõudmise korra kinnitab Kultuurkapitali nõukogu. “ ; 4 ) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kultuurkapitali n õukogu esitab Riigikogule kirjalikult kord aastas aruande käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punkti 4 ja lõike 2 2 alusel otsustatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste ehitamise kohta. “; 5) p aragrahvi 11 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „toetuste“ tekstiosaga „ ja loometöötasude “ ; 6 ) paragrahvi 11 täiendatakse lõi g e te ga 2 2 - 2 6 järgmises sõnastuses: „(2 2 ) Kultuurkapitali nõukogu võib kultuuriministri ettepanekul piisavate rahaliste vahendite olemasolu korral lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kultuuriehitistele otsustada ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta R iigikogu otsusega kinnitatud riikliku tähtsusega kultuuriehi ti ste valmimist . (2 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärk e täitev riikliku tähtsusega objekt. (2 4 ) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud ettepaneku tegemist esitab kultuuriminister selle heakskiitmiseks Riigikogu kultuurikomisjoni le . ( 2 5 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud Riigikogu otsuse ja lõikes 2 2 Kultuurkapitali nõukogu otsuse tegemiseks esitab ettepaneku tegija eelnevalt võimalikult täp se ülevaa te planeeritud ehitisest, selle funktsioonidest, kultuuripoliitilisest olulisusest, kavandatud tegevustest, kooskõlast muude õigusaktidega ja ehitamise ajagraafikust. ( 2 6 ) Kultuurkapitali nõukogu võib käesoleva paragrahvi lõike 2 2 alusel uue otsuse teha juhul, kui sama lõike alusel otsustatud eelmise kultuuriehitis e valmimiseks ettenähtud kõik väljamaksed on tehtud . “ ; 7 ) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „ (4 1 ) Nõukogu võtab käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 2 nimetatud otsuse vastu nõukogu koosseisu kolmeneljandikulise häälteenamusega. “ ; 8) paragrahvi 14 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „toetuste“ sõnad ega „ja loometöötasude“. § 2 . Hasartmängumaksu seaduse muutmine Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punkt is 1 asendatakse arv „3,8“ arvuga „2“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 20 2 3 Algatab kultuuri komisjon 25. 10 .20 2 3 . (allkirjastatud digitaalselt) Heljo Pikhof Kultuuri komisjoni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-1443 - Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 7.11.2023 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 16.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d1a4168b-250b-4e40-9442-0ab18baaad52 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d1a4168b-250b-4e40-9442-0ab18baaad52?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 06.11.2023 / nr 1-1/15-338/1; Riigikantselei / 06.11.2023 / nr 2-5/23-02122 Resolutsiooni teema: Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE) Adressaat: Kultuuriministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 23.11.2023 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 16.11.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 30.11.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 23-1443). Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Kaire Karp, Büroo- ja dokumendihalduse juht Kinnitamise kuupäev: 06.11.2023 Resolutsiooni koostaja: Kaire Karp [email protected], 693 5833 Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 06.11.2023 / 1-1/15-338; Riigikantselei / 06.11.2023 / 2-5/23-02122 Resolutsiooni teema: Riigikantselei 6.11.2023 resolutsiooni täiendamine: (Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada Kulturiministeeriumile ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 16.11.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 30.11.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 23-1443). Teadmiseks riigiasutustes: Kultuuriministeerium <[email protected]>, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 07.11.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655