Taotlus

Marilin Sternhof Välisvahendite juht Nutika arengu toetamise osakond Sotsiaalministeerium [email protected] 6. november 2023 nr 6-6/SF/31359 Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus Austatud Marilin Sternhof Tartu Ülikool esitab taotluse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuse 2014–2021 programmist "Kohalik areng ja vaesuse vähendamine" rahastatud projekti "Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine" abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks kuni 30.04.2024 (k.a). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Rutiku juhataja Tartu Ülikooli grandikeskus Lisad: 1. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise põhjendus 2. Projekti kirjeldus (track changes) 3. EE_LOCALDEV_PDP_5_budget_physical_activity_of_children_change Riina Järvela +372 529 5091, [email protected] Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073  Projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ abikõlblikkuse perioodi muutmine Tartu Ülikool esitab taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks maksimaalse tähtajaga kuni 30. aprill 2024 olemasoleva eelarve raames. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise peamine eesmärk on jätkusuutlike lahenduste tugevam arendamine ühiskondlikest vajadustest lähtuvalt. Projekti täitmise periood on langenud enamuse ajast COVID-19 kriisiolukorrale, mis nõudis tegevuste ümberorienteeritust, kohanemist ja projekti tegevuste elluviimist planeeritust erineval viisil. Projekti pikenemine annab võimaluse tulemuste parendamiseks. 1. Põhjendavad argumendid ja fokusseeritud tegevused 1.1. Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) programmi jätkusuutlikkus kohalike omavalitsuste (KOV) tasandil: o LKK juurutamine KOV-des on komplitseeritud protsess lähtuvalt KOV-de eripalgelisusest ja aktuaalsetest teemadest, millest mõjusamatena võib välja tuua COVID-19, kohalike omavalitsuste valimised, sõda ja majanduslangus. Tartu Ülikooli (TÜ) sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor on siiani rakendanud erinevaid viise KOV-de teadlikkuse tõstmiseks; sügisseminari töötoad, osalemine ja esinemine XVII Linnade ja Valdade Päevadel, artiklid ja sõnavõtud üleriigilises meedias, kodulehe täiendus KOV-de abistamiseks liikuma kutsuvate lahenduste loomisel, 2023. a Riigikogu valimistel kõikidele erakondadele liikumisaktiivsust toetava materjali edastamine, kohtumised KOV esindajatega jms. TÜ liikumislabori hinnangul on vajalik KOV-de nõustamine jätkusuutlike muutuste elluviimiseks. o Tartu Ülikooli liikumislabor on alustanud koostööd Tervise Arengu Instituudiga (TAI) loodava haridusasutuste tervisedenduse spetsialistide võrgustiku käivitamiseks. TAI koostöös Tervisekassaga on eestvedamas tervisedenduse programmi, mille raames luuakse haridusasutuste tervisedenduse spetsialisti ametikohad. Spetsialistide värbamisega alustatakse sellel aastal ja uute töötajate võrgustik saab esialgsete hinnangute alusel hakata toimima 2024. aasta algusest. Esmaste sammudena on olulised võrgustiku arendustegevused, sh koolituste pakkumine, nt TAI tervisedenduse baaskursus. TÜ liikumislabori roll ja valmisolek on osaleda täiendavate koolitusmoodulite arendamisel ja piloteerimisel laste liikumisaktiivsuse toetamiseks, samuti korraldada uutele maakondlike arendusorganisatsioonide (MARO) tervisedenduse spetsialistidele arenduspäevi ja pakkuda liikumise valdkonna õppemoodulit. 1.2. LKK programmi arendus ja laienemine gümnaasiumiastmele: o LKK programm on teadus- ja arendusprogramm. Seega tuleb kohaneda vastavalt muutunud keskkonnale. Lapsed ja noored veedavad suurema osa oma vabast ajast istudes1. Pikk järjestikune istumisaeg on aga seotud kõrge 1 Mooses, K. et al. Objectively measured sedentary behaviour and moderate and vigorous physical activity in different school subjects: A cross-sectional study. BMC Public Health 17, 108 (2017). 1  kehamassiindeksi, vähenenud sotsiaalse suhtlemise, madalama enesehinnanguga2, depressiooniga ja üldise eluga rahulolu ning õnnetundega. Isegi noored, kes muidu järgivad igapäevaseid liikumissoovitusi, võivad kuuluda eluviisist tulenevate haiguste riskirühma, kui ülejäänud aeg nende päevast möödub suuremas osas istudes3. Keskmiselt iga viies laps Eestis on ülekaaluline ja alla poolte lastest liigub vähem, kui on minimaalne Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus. TÜ liikumislabor LKK programmi eestvedajana peab seisma igakülgselt laste ja noorte liikumisaktiivsuse toetamise eest. o Senised Liikuma Kutsuva kooli tegevused on suunatud põhikooliõpilastele, kuid uuringutulemustest4 selgub, et LKK programmi peab lisaks arendama edasi gümnaasiumiastme suunal. Vajadust suurendab omakorda riigi tasandil arutelud IV kooliastme kõigile noortele kohustuslikuks muutmise kohta. Seega liikumisega seotud sekkumised gümnaasiumides on möödapääsmatud. Sekkumine võimaldab meil tõsta noorte kehalist aktiivsust ja anda neile teadmisi, kuidas püsida aktiivne kogu oma edaspidise elu jooksul. TÜ liikumislabor on alustanud koostöös kolme riigigümnaasiumiga (Saaremaa Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium) gümnaasiumiastme mudeli arendamist, mis põhineb teaduspõhisel lähenemisel. Gümnaasiumides on märkimisväärne roll õpilaste kaasamisel uute lahenduste väljatöötamiseks. Lahendamist vajab koolide eneseanalüüsi (KENA) tööriista valideerimine gümnaasiumiastmele sobivaks. TÜ liikumislabor on alustanud gümnaasiumiastme fookusgrupi intervjuude uuringu ettevalmistamisega. Hetkel on taotlus uuringu läbiviimiseks esitatud TÜ inimuuringute eetika komiteele. 1.3. Materjalide kättesaadavuse tehniline korraldus: o Projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ üks eesmärk on LKK programmi kättesaadavuse suurendamine. Selle üheks eelduseks on toimivad veebilahendused. Ilmnenud on erinevad kodulehekülje tehnilised probleemid. Päevakorras on tõrgete ulatuse ja võimalike lahenduste otsimine. See omakorda mõjutab nii olemasoleva kui ka loodava veebipõhise materjali (nt on koostamisel veebipõhised juhised „Teekond liikuma kutsuvaks kooliks“, töös on LKK programmi tutvustavad videod jms) avaliku juurdepääsu tagamist. o Samuti on LKK programmi kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamise eelduseks materjalide tõlkimine. See hõlmab nii TÜ liikumislabori loodud materjalide inglise keelde tõlkimist kui ka rahvusvaheliste õppematerjalide eestindamist (vt täpsemalt tegevus 4. kirjeldus tulemuste saavutamiseks). Teema on aktuaalne lähtuvalt veebiplatvormi tehnilistest küsimustest, teadus- ja arendusprogrammile kohaselt jätkuvalt loodavatest uutest juhenditest ja aastatepikkusest ametlikust rahvusvaheliste materjalide tõlkimise nõusoleku küsimisest. 2 Tremblay, M. S., LeBlanc, A. G., Kho, M. E., Saunders, T. J., Larouche, R., Colley, R. C., Goldfield, G., & Gorber, S. (2011). Systematic review of sedentary behaviour and health indicators in school-aged children and youth. International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity, 8(1), 98. 3 Cohen, D. A., Han, B., Kraus, L., & Young, D. R. (2019). The trajectory of patterns of light and sedentary physical activity among females, ages 14-23. PLOS ONE, 14(11). 4 Vihalemm, T., Tooding, L-M. (2021). 2018.–2021. aasta üldhariduskoolide rahulolu ja koolikeskkonna küsitlus. Teemaploki “Liikumisvõimalused koolis” ülevaade”. Ühiskonnateaduste instituut. Tartu Ülikool. 2 2. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise seosed projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ toetuse rahuldamise otsusega ja projektikirjeldusega (Lisa 1) 2.1. Projekti eesmärk ja indikaatorid: o LK 10-11-> „1.3 Projekti otsene eesmärk on initsieerida ja toetada muutusi koolikultuuris üle Eesti, mis võimaldavad liikumisaktiivsusel kujuneda koolipäeva loomulikuks osaks programmi Liikuma Kutsuv Kool (LKK) põhimõtete arendamise, levitamise ja rakendamise abil ning tagada LKK tegevuste jätkusuutlikus ning kättesaadavus. Liikumissõbralik koolikultuur loob võimalused liikumiseks kogu koolipäeva jooksul, rakendades LKK põhimõtteid aktiivse koolitee, aktiivsete ainetundide, aktiivsete vahetundide, liikumisõpetuse ja liikumist toetava koolikeskkonna ning kogu koolipere kaasamise kaudu. Projektitegevuste pikaajaline eesmärk on tervena elatud aastate ja eeldatava eluea tõus Eesti elanikkonnas ning ebavõrdsuse vähendamine tervises suurendades liikumisaktiivsust toetavate valikute kättesaadavust laste ja noorte hulgas.  Fookus 1.1. aitab koostöös KOV-de, TAI jt nupukoja partneritega kaasa LKK tegevuste jätkusuutlikkuse ja liikumisaktiivsust toetavate valikute kättesaadavuse tagamisele ning ebavõrdsuse vähendamisele tervises.  Fookus 1.2. keskendub LKK arendamisele ja laienemisele gümnaasiastmele, et toetada muutusi koolikultuuris ja võimaldada liikumisaktiivsusel kujuneda koolipäeva loomulikuks osaks.  Fookus 1.3. on kodulehekülje ja avalike õppematerjalidega aluseks ühiskondliku teadlikkuse tõstmisele. o Lk 11->1.4 Projekti tulemus Projekti oodatavad tulemused saavutatakse rakendades projekti sisutegevusi (tegevused 1-3) ja projekti juhtimise (tegevus 4), mis toetavad projektile seatud indikaatorite sihttaseme saavutamist (vt pt 3).  Kõik projektile seatud indikaatorite sihttasemed on saavutatud. 21.09.2023 2023 Indikaator tulemus sihttase LKK mudelit rakendavate eesti õppekeelega koolide arv 178 140 LKK mudelit rakendavate vene õppekeelega koolide arv 26 8 LKK põhimõtete rakendamiseks ja levitamiseks arendatud tööriistade ja meetodite arv 14 6 LKK põhimõtete rakendamiseks ja levitamiseks läbi viidud koolituste ja seminaride arv 346 80 Kõiki projekti oodatavaid tulemusi on võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendamisel parendada. 3 2.2. Projekti tulemused - LK 11-> Oodatavad peamised tulemused: o 1. Välja on töötatud LKK mudel ja selle jätkusuutliku laienemise põhimõtted.  Projekti perioodi muutmise fokusseeritud tegevused 1.1. ja 1.2. Eestis Haridus- ja Noorteameti poolt läbiviidud põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste seas läbiviidud küsitluste põhjal ning sotsioloogide Triin Vihalemm ja Liina-Mai Toodingu analüüsist on selgunud, et mida paremad on koolis liikumisvõimalused, seda vähem leidub õpilaste seas kooliväsimust, koolis tuntakse end paremini ja sinna minnakse heal meelel. Paremaks hinnatakse ka oma üldist enesetunnet. Põhikooli õpilastega võrreldes olid aga gümnaasiumiõpilaste antud hinnangud madalamad õpetajate julgustuse osas vahetunnis liikumiseks, tundides liikumise võimalustele (aktiivsetele ainetundidele) ning ka aktiivse transpordi kasutamisele (aktiivsele kooliteele). Eelnev uuring kinnitab vajadust arendustegevusteks gümnaasiumiastmes toetamaks laste ja noorte liikumisaktiivsust.  Töös on jätkusuutliku laienemise põhimõtted KOV-de ja MARO-de suunal. See on otseses seoses riiklikul tasandil toimuvate protsessidega. o 2. Välja on töötatud LKK rakendamist toetavad tööriistad.  Projekti perioodi muutmise fokusseeritud suund 1.3.  Indikaatori sihttase on täidetud. Jätkuvat tööd vajab tööriistade tehnilise kättesaadavuse tagamine veebilahendustena.  Seoses LKK mudeli laiendamisega ja teadlikkuse tõstmisega on töös uute tööriistade valmimine (nt veebipõhised juhised) ja rahvusvaheliste materjalide eestindamine. o 3. Välja on töötatud LKK koolitusprogramm ja -materjalid erinevatele sihtrühmadele (klassi- ja aineõpetajad, koolide direktorid ja juhtkond, kooli LKK meeskond, õpilastest mängujuhid, huvijuhid/ mängujuhtide mentorid, lapsevanemad, KOV-d).  Tulemuse parandamist toetavad kõik fokusseeritud tegevused 1.1.- 1.3. o 4. Välja töötatud koolitusprogramm on läbi viidud erinevatele sihtrühmadele.  Tulemuse parandamist toetavad fokusseeritud tegevused 1.1.-1.2.  Eraldi tähelepanu vajab lastevanemate teadlikkuse tõstmine läbi mitmekülgse kommunikatsiooni.  LKK jätkuv arendustegevus tuleneb teadusprogrammi eripärast. o 5. LKK mudel koos tööriistadega mudeli rakendamiseks on internetis vabalt kättesaadav kõikidele huvilistele.  Tulemuse parandamist toetab fokusseeritud tegevus 1.3.  Kättesaadavus on tagatud, kuid vajalik on süsteemi tehniliste lahenduste arendamine materjalide kättesaadavuse kindlustamiseks ja uute materjalide tagamine. 4  o 6. LKK põhimõtteid rakendavate ehk teadlikult ja süsteemselt õpilaste liikumisaktiivsust toetavat koolikultuuri ja -keskkonda rakendavate eesti ja vene õppekeelega koolide arv kokku on kasvanud vähemalt 140 koolini.  Tulemuse parandamist toetavad kõik fokusseeritud tegevused 1.1.- 1.3.  Sihttase on saavutatud. Koolide kohanemine LKK mudeliga kulgeb erinevas tempos lähtuvalt iga kooli arendustegevustest ja võimalustest. TÜ liikumislabori stabiilne tugi mitmekülgsete LKK programmi järjepidevat rakendamist toetavate koolituste pakkumisega on hädavajalik. 2.3. Projekti tegevused tulemuste saavutamiseks - lk 15-> Projekti otsese eesmärgi saavutamiseks läbiviidavad põhitegevused vastavalt EMP ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingule on järgmised: o 1. LKK mudeli arendus ja levitamine tagamaks projekti jätkusuutlikkuse ning võrdse kättesaadavuse koolidele ja õpilastele (tegevused 1-3);  Jätkub jaanuar–aprill 2024  Seotud kõigi fokusseeritud suundadega ja planeeritud tegevustega 1.1. – 1.3. o 2. Koolide LKK tiimide oskuste ja teadlikkuse arendamine läbi koolituste, seminaride, materjalide jms ning nõustamine LKK põhimõtete rakendamisel ja tegevuste elluviimisel loomaks liikumist toetavat koolikultuuri (tegevused 1-3);  Jätkub jaanuar–aprill 2024  Arendustegevused fokusseeritud teemadel 1.1. ja 1.2.  Rakendustegevused LKK programmi koolituste pakkumisel, sh idee- ja vunkseminarid. o 3. Õpetajate oskuste ja teadlikkuse arendamine läbi koolituste, seminaride, materjalide jms ning nõustamine LKK põhimõtete rakendamisel ja tegevuste elluviimisel loomaks liikumist toetavat koolikultuuri (tegevused 1-3);  Jätkub jaanuar–aprill 2024  Rakendustegevused LKK programmi koolituste pakkumisel õpetajatele (nt aktiivse ainetunni baaskoolitused õpetajatele, mängujuhtide koolitused). o 4. Kehalise kasvatuse õpetajate koolitamine LKK põhimõtete rakendamisel ja tegevuste elluviimisel (tegevused 1-3);  Jätkub jaanuar–aprill 2024  Liikumisõpetuse ainekava rakendamisel riigi toetamine ja nõustamine elukestva liikumisharrastuse kujundamiseks.  Lapse- ja noorukieas on oluline, et õpilane omandab mitmekülgsed liikumisoskused. Mitmekülgsete liikumisoskustega laps ja noor on igapäevaelus kehaliselt aktiivsem, mis omakorda toetab vaimset ja füüsilist tervist. Oskustepõhine lähenemine kooli ainekavades on maailmas viimase 10 aastaga väga tugevalt levinud. Eesti alustas oskustepõhise lähenemise suunatud teadvustamisega aastal 2016, kui Tartu Ülikoolis pandi alus Liikuma Kutsuva Kooli programmile ja 5  kehalise kasvatuse uuendamisele. 23. veebruaril 2023 võttis Vabariigi Valitsus vastu uue liikumisõpetuse ainekava. Uus liikumisõpetuse ainekava on oskustepõhine, kuid praegu puuduvad head näidismaterjalid Eesti õpetajatele, mida võtta õpetamisel aluseks. Samas rahvusvaheliselt on neid juba koostatud päris suurel hulgal. Nendes materjalides on lahti kirjutatud kõik olulised liikumisoskused õpetamise ja omandamise aspektist, juurde on toodud visuaalne materjal oskuse paremaks mõistmiseks. TÜ liikumislabor on alates 2020. aastast olnud suhtluses erinevate materjalide autoritega, et saada ametlikku luba nende eestindamiseks ja levitamiseks. Augustis 2023 sai liikumislabor positiivse tagasiside Uus-Meremaa kehalise kirjaoskuse õppematerjali tõlkimiseks ja levitamiseks, mis annab võimaluse minna edasi ametliku loa saamisega. Protsess on väga aeganõudev ja tõlgitav materjal mahukas. o 5. Õpilastest mängujuhtide koolitussüsteemi arendamine ja koolituste läbiviimine (tegevused 1-3);  Jätkub jaanuar–aprill 2024  Koolituste pakkumine ja/või mängujuhtide mentorite inspiratsioonipäeva korraldamine. o 6. Parimate praktikate jagamine ja nõustamine liikumist toetavad koolikeskkonna kujundamisel (tegevused 1-3);  Jätkub jaanuar–aprill 2024  Tegevused on valdavalt seotud KOV, koolide ja TAI koostööga. o 7. Monitoorimis-, analüüsi- ja hindamistööriistade arendamine, LKK tegevuste monitoorimine ning parimate praktikate jagamine (tegevused 1-3);  Jätkub jaanuar–aprill 2024  Tegevused toimuvad lähtuvalt LKK programmi järjepidevast arendusest ja LKK koolide võrgustiku võimestamisest. o 8. Koostöö ja parimate praktikate jagamine rahvusvaheliste ja Eesti ekspertidega (tegevused 1-3).  Jätkub jaanuar–aprill 2024  Teaduskoostöö projekti ametliku partneriga, University of South- Eastern Norway, jätkub laste liikumisaktiivsuse toetamise teemaliste uuringute publitseerimisel.  Materjalide kättesaadavus veebis nii eesti kui inglise keeles. 6  Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58 „ Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglid“ Lisa 2 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014 – 2021 Programm „Local Development and Poverty Reduction“ Increasing physical activity of schoolchildren Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine Projekti elluviimise periood 52 48 kuud (01.01.2020- 30.04.2024 31.12.2023 ) Programmioperaator Sotsiaalminist e erium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti elluviija Tartu Ülikool Projekti partner(id) University of South -Eastern Norway S ISUKORD TOC \o "1-4" \h \z \u 1. Projektikirjeldus PAGEREF _Toc21870627 \h 4 1.1 Projekti seos riiklike / valdkondlike arengukavadega PAGEREF _Toc21870628 \h 4 1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade / programmidega PAGEREF _Toc21870629 \h 10 1.3 Projekti eesmärk PAGEREF _Toc21870630 \h 10 1.4 Projekti tulemus PAGEREF _Toc21870631 \h 11 1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus PAGEREF _Toc21870632 \h 12 1.6 Projekti eelarve PAGEREF _Toc21870633 \h 13 1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad PAGEREF _Toc21870634 \h 14 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks PAGEREF _Toc21870635 \h 15 3. Indikaatorid PAGEREF _Toc21870636 \h 27 4. Projekti mõju läbivatele teemadele PAGEREF _Toc21870637 \h 29 5. Projekti jätkusuutlikkus PAGEREF _Toc21870638 \h 31 6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles PAGEREF _Toc21870639 \h 33 7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine PAGEREF _Toc21870640 \h 34 8. Lisad PAGEREF _Toc21870641 \h 37 Projekti „ Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine “ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (ingl programme agreement) alusel ning järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 rakendusmääruses („Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“) ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut. Mõisted käesoleva projekti tähenduses LKK – Liikuma Kutsuv Kool TR – töörühm Projekti kirjeldus Projekti seos riiklike / valdkondlike arengukavad e ga Projekti eesmärgid ja tegevused on kooskõlas mitmete riiklike arengukavade ja strateegiliste arengusuundadega. Rahvastiku T ervise A rengukava 2009–2020 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA) strateegiliseks üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Arengukava strateegilised arendussuunad näevad ette: sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava elu-, töö- ja õpikeskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamist. Käesolev projekt aitab RTA eesmärkide saavutamisele kaasa järgnevalt: „ A E1 Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsu s tervises vähenenud. “ Projekti panus : projekt loob võrdsed võimalused koolidele sõltumata kooli tüübist, regionaalsest asukohast või kooli õppekeelest liitumiseks projekti tegevustega laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamiseks ning istumisaja vähendamiseks vähendades sellega ebavõrdsust tervises. Projektiga liitunud koolide võrgustiku tegevused toetavad nii eri piirkondade kui mitte-eesti emakeelega õpetajaskonna ja õpilaste suhtlemist teiste koolidega suurendades sidusust ühiskonnas Lisaks toetavad mitmed projekti tegevused (nt aktiivsed õpimeetodid nagu erinevad grupitööd jms, mängujuhtide poolt läbi viidud aktiivsed vahetunnid jms) õpilaste ja õpetajate omavahelisi suhteid ning sotsiaalset sidusust ka koolisiseselt Lisaks õpilastele toetatakse projektitegevuste raames ka koolitöötajate liikumisaktiivsust. „ A E2 Laste ja noorte suremus ja psüühika- ning käitumishäirete esmashaigestumine on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu. “ Projekti panus: Vaimset tervist ning tervise enesehinnan gut mõjutab kindlasti koolirõõm, mis programmi pilootuuringu kohaselt liikuma kutsuva kooli põhimõtteid rakendavates koolides suureneb ning kooli väsimus väheneb. Liikumistegevused koolipäeva jooksul aitavad kaasa vaimse väsimuse vähenemisele ja stressiga toimetulemisele toetades sellega laste vaimset tervist. „ A E3 Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud. “ Projekti panus: Uuringute kohaselt on istumisaeg eraldi terviseriski tegur. Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtteid järgivates koolides luuakse nii töötajatele kui ka õpilastele liikumisvõimalusi ning keskendutakse istumisaja vähendamisele, misläbi vähenevad ka vähesest liikumisest ning pikast järjestikkusest istumisest tingitud terviseriskid. „ A E4 Rahvastiku kehaline aktiivsus on tõusnud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud. “ Projekti panus: Programmiga liitunud koolides luuakse koolikultuur, mis toetab töötajate ja õpilaste koolis veedetud aja liikumisaktiivsust. Seniste uuringute kohaselt aitab koolipäeva suurem liikumisaktiivsuse tase tõsta kogu päeva liikumisaktiivsust. Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgid on : 1) Eesti inimeste eeldatav eluiga ja tervena elatud aastate arv kasvavad ; 2) t ervena elatud aastate arv kasvab kiiremini kui eeldatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust te rvisest tulenevate piiranguteta; 3) e bavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb. Arengukava elluviimisel toetutakse järgmistele põhimõtetele: tervis igas poliitikas, koostöö, ebavõrdsuse vähendamine tervises, innovaatilise lähenemise rakendamine, kogukondade kaasamine, inimkesksus, tõenduspõhisus, elukaarepõhine lähenemine. Käesolev projekt aitab RTA eesmärkide täitmisele kaasa järgnevalt: Alaeesmärgi „Tervist toetavad valikud“ soovitav tulemus on, et „tervist toetavad valikud on lihtsalt kättesaadavad, neid on võimalik teha kogu elukaare jooksul oma igapäevases elukorralduses olenemata sissetulekust, haridustasemest või elukoha piirkonnast. Antud meetme üheks prioriteediks on „laste liikumise edendamine lasteasutustes“ ning „elanikkonna toitumis- ja liikumisalase teadlikkuse, hoiakute ja oskuste edendamine kogu elukaare vältel“ Projekti panus: Projekti tegevused toetavad tervislikke valikuid liikumist soodustava keskk onna ning elukestva liikumisharjumise loomisel, mis on lihtsasti kättesaadavad kõikidele lastele sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust staatusest, kooli õppekeelest või piirkonnast . Samuti tõstetakse erinevate projekti tegevuste abil nii õpilaste kui ka koolitöötajate ja lastevanemate teadlikkust liikumise kasulikkuse või võimalikkuse osas. Alaeesmärgi „Tervist toetav keskkond“ soovitav tulemus on, et „võimalikud elukeskkonna negatiivsed mõjud on viidud miinimumini ning elukeskkonna tervist toetavaks muutmiseks on loodud paremad tingimused kõikides sektorites, elukeskkond pakub inimestele rahulolu ja toetab tervislikke valikuid“. Projekti panus: Projekti tegevused panustavad laste järjestikkuse istumisaja vähendamist toetava sse keskkonda . Samuti toetatakse koole ja kohalikke omavalitsusi nii kooli ruumide ja õueala ümbermõtestamisel tervist toetavamaks, kus tervislikud liikumisviisid on liikuma kutsuvad, lihtsalt kättesaadavad ning liikumisrõõmu pakkuvad. Elukestva õppe strateegia 2020 (EÕS) üldeesmärk on kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomise kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Väärika eneseteostuse eelduseks on tervis. Projekt toetab EÕSi järgmisi alaeesmärke: „ Muutnud õpikäsitus, mille eesmärk on iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamine kõigil haridustasemetel ja –liikides. “ Õpikäsitluse olulisemad muutuse suunad on seotud koostöise õppe ja autonoomia arendamine. Efektiivsete õpikes k kondade arendamisel on rõhutatud „Vahetunnid, mis pakuvad liikumisvõimalusi, toovad kaasa ka parema käitumise tundides ning aitavad vältida kooliväsimust.“ Projekti panus: Liikuma Kutsuva Kooli programmi põhimõtted toetavad muutunud õpikäsituse rakendamist koolides. Projekti tegevustes on oluline koht koosloomel, mis toob kaasa suurema sidususe nii koolis, kogukonnas kui terves ühiskonnas. Koolide autonoomiat toetab iga kooli enda tegevuskava väljatöötamine kujunemaks Liikuma Kutsuvaks Kooliks. Liikumisvõimalusi toetavad vahetunnid on üks projekti fookusi. „ Digipööre elukestvas õppes, mille eesmärk on rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskusi ning tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule. “ Projekti panus: suurendatakse digitaalsel kujul avalikult kättesaadavaks olevate liikumist toetavate metoodikate hulka ning tutvustatakse koolidele võimalusi digitehnoloogia ja liikumise lõimimiseks. Samuti on oluline roll liikumist toetava õpikogukonna kujunemisel ja koolide suhtlemise soodustamisel digilahendustel, näit. sotsiaalmeedia võimalustel Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 on sätestatud Eesti spordipoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk, mille kohaselt vastab aastal 2030 eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ja heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. Liikumisel ja spordil on oluline ning suurenev roll eestimaalaste elujõu edendamisel ja terviseseisundi parandamisel, haiguste ennetamisel ning laste ja noorte tervisliku arengu toetamisel. Projekt toetab Eesti spordipoliitika põhialuste järgmisi arengusuundi: Valdav osa elanikest liigub ja spordib, sh alasuunad „ 5.2. Elukestva liikumis- ja spordiharrastuse alused luuakse ea- ja vajaduskohase liikumisõpetuse abil lasteaedades ja koolides, õpetades eluks vajalikke põhioskusi ja innustades sportimisest rõõmu tundma. Õpetajakoolitus on kohandatud liikumise ja sportimise lõimitud õpetamiseks. “ Projekti panus: Projekti tegevused toetavad õpilaste kehalise kirjaoskuse kujunemist ning põhioskuste omandamist koolis õpilasi kaasavate ja aktiivsete tegevuste kaudu . Õpetajatele pakutakse koolitusi ja materjale ning avalikult kättesaadavaid meetodeid liikumise lõimimiseks õppetöö sse . Lisaks tehakse koostööd õpetajakoolituse täiendamiseks liikumist soodustavate õppemeetodite õpetamise kaudu. „ 5.3. Inimesed on teadlikud liikumise ja sportimise mõjust tervisele, sellealased hoiakud, teadmised ja oskused on omandatud haridussüsteemis, neid täiendatakse eneseharimise ning kampaaniate kaudu. Liikumist ja sportimist mõjutavate erialade töötajatele korraldatakse regulaarselt koolitusi. Inimeste liikumis- ja sportimisharjumusi seiratakse ning tulemusi kasutatakse tegevuste ja poliitika kujundamisel. “ Projekti panus: kooli töötajatele, õpilastele ja lastevanematele antakse infot liikumise kasust vaimsele, sotsiaalsele ja kehalisele tervisele tutvustatakse erinevaid meetodeid ning arendatakse oskusi liikumise lisamiseks koolipäeva. „ 5.4. Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks teevad eri valdkonnad sisulist koostööd. Osalemine liikumisüritustel ja vajaduspõhine tervisekontroll on kättesaadav kõigile. “ Projekti pannus: projekti tegevuste elluviimisel tehakse koostööd erinevate sihtrühmade ja huvirühmadega leidmaks täiendavaid võimalusi laste ja noorte liikumisaktiivsuse toetamiseks nii koolis kui ka väljaspool kooli . „ 5.6. Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav. “ Projekti panus: tehakse koostööd erinevate sihtrühmade ja huvirühmadega, sh arhitektide ja kohalike omavalitsustega toetamaks liikumisvõimaluste taristu arendamist, et seeläbi pakkuda täiendavaid võimalusi laste ja noorte liikumisaktiivsuse toetamiseks. Muutunud õpikäsitus Muutunud õpikäsituse kohaselt peetakse efektiivsete õpikeskkondade puhul oluliseks, et „õ ppija huvi loomiseks ja hoidmiseks on oluline tuua õpikeskkonda ja õppeprotsessi vaheldust, …“ ning „v ahetunnid, mis pakuvad liikumisvõimalusi, toovad kaasa ka parema käitumise tundides ning aitavad vältida kooliväsimust “ . Projekti panus: Projekti tegevused on suunatud õpetajate teadlikkuse ja oskuste tõstmisele liikumise lisamiseks ainetundi, mis pakub võimaluse tuua nii õpikeskkonda kui ka õppeprotsessi vaheldust. Lisaks tegeleb projekt aktiivsete vahetunni võimaluste välja töötamise ja levitamisega. Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ üheks eesmärgiks on et „teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides“. Projekti panus: p rojekti tegevused tuginevad tõenduspõhistele rahvusvahelistele ja riiklikele praktikatele. Projekti tegevuste elluviimisel on teadustegevusel oluline panus tegevuste arendamises ning muutuste jälgimisel. Rahvastikupoliitika põhialused 2035 kohaselt on Eesti rahvastikupoliitika eesmär k „kindlustada Eesti rahvastikku kestlikkus ja areng, lähtudes selles põhiseaduslikust ülesandest tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade“. Projekti tegevused on seotud mitmete tegevussuundadega: Valdkond 5.1 Tervisliku eluviisi edendamine, kusjuures „erilist tähelepanu pööratakse laste ja noorte tervisekäitumise parandamisele“. Projekti panus: Projekti tegevused on otseselt suunatud laste ja noorte tervisliku eluviisi edendamisele. Valdkond 5.2 Riskikäitumise vähendamine Projekti panus: Projekti tegevused toetavad eakaaslastega ühiseid liikumistegevusi, mida otseselt toetab mängujuhtide koolitamine. Mängujuhtide poolt korraldatavad ühistegevused aitavad kaasa kiusamise ja tõrjutuse vähenemisele ning pakuvad oskusi ja teadmisi aja sisustamiseks ühiselt ja aktiivselt, aidates seeläbi vähendada noorte riskikäitumist. Valdkond 7.5. Ühiskonna sidususe suurendamine. Projekti panus: projektis osalevad koolid üle Eesti ning projekti tegevuste käigus soodustatakse koolide, sh eri õppe- ja emakeelega õpilaste ja koolitöötajate ning eri piirkondade koolide omavahelist suhtlust, mis toetab ühiskonna sidusust. Valdkond 8.3. Kaasava hariduse ja õppiva eluviisi väärtustamine, kus „väärtustatakse loomingulisust, võimaldatakse kogeda erinevaid õppetöövorme, toetatakse laste terviklikku arengut, enesejuhtimiseoskusi, huvitegevuste ja liikumise ühildamist õppetegevusega“. Projekti panus: E rineva d seminarid ja tööt oad parandavad õpetajate oskusi ja valmisolekut lõimida liikumist tunnitegevustega ning aitavad vii ja enam õppetöö d klassist välja. Koole innustatakse looma võimalusi õppetööks koridorides ja õues ning toetama õpetajaid liikumise lisamisel ainetundidesse , millega toetatakse nii loomingulisust kui võimalust kogeda eri õppevorme ning seeläbi toetatakse liikumise ühildamist õppetegevustega . Valdkond 8.5. Regionaalselt tasakaalustatud elukeskkonna arendamine. Projekti panus: Projekti on kaasatud kooli üle Eesti ning kõikidele kaasatud koolidele pakutakse tuge projekti tegevuste elluviimisel ning võimalust osaleda erinevatel koolitustel ja seminaridel. Selleks, et koolitused ja seminarid oleksid kättesaadavad sõltumata kooli asukohast, korraldatakse samu koolitusi ja seminare erinevates Eesti piirkondades. Valdkond 8.6 Heaolu ja õnnelikud inimesed Projekti panus: Liikumine toetab oluliselt lisaks kehalisele tervisele ja vaimset ja sotsiaalset heaolu, mistõttu projekti liikumist toetavad tegevused mõjutavad ka projektis osalejate heaolu. Lisaks õpilastele pööratakse tähelepanu ka koolitöötajate heaolule ning liikumisvõimalustele. Põhikooli riiklik õppekava Põhikooli riiklik õppekava toob alusväärtusena esile, et „ p õhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. “ Lisaks tuuakse välja, et „Põhikool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist.“ ja „Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.“ Projekti panus: Liikumisaktiivsusel on oluline ja asendamatu roll lapse tervislikul arengul ning projektitegevuste laudu luuakse enam liikumisvõimalusi kogu koolipäeva kestel : aktiivne koolitee, aktiivne vahetund, aktiivne ainetund, aktiivne vaba aeg. Projekti tegevuste käigus toetatakse koole liikumise lisamisel ainetundi ja vahetundi, liikumist sisaldavate huviringide, aktiivse transpordi jt teemade osas. Laste ja perede arengukava 2012–2020 eesmärk on „laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde“ . Projekt toetab arengukava järgmisi tegevussuundi: 1.1.2 lapsi ja peresid otseselt mõjutavate valdkondade koostöö ja arengusuundade ühtlustamine. Projekti panus: Projekti raames kaasatakse erinevaid osapooli alates erinevate valdkondade riigiasutustest kuni kodanikuühenduste ja eraettevõteteni loomaks jätkusuutliku Liikuma Kutsuva Kooli mudelit, mis jõuaks iga Eesti lapseni. 3.1.2. lapse osaluse ja kaasatuse suurendamine indiviidi- ja ühiskonnatasandil Projekti panus: Projekti raames innustatakse koole kaasama õpilasi liikumist toetavate lahenduste välja töötamisse ja ellu viimisesse. Lisaks koolitatakse õpilastest mängujuhte, kes kaasatakse aktiivselt vahetundide korraldamisese ning oskavad teadlikult sisustada aktiivseid vahetunde vähendades sellega kiusamist ja tõrjutust. Heaolu arengukava 2016–2023 üldeesmärk on „ tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu “ ning „ sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus “ . Projekti panus: tervislike eluviiside ning vajalike põhioskuste omandamine lapseeas suurendab tervisliku eluviisi tõenäosust täiskasvanuna. Projekti tegevused toetavad erinevate liikumisoskuste omandamist ning liikumise väärtustamist nii õpilaste kui ka koolitöötajate ja lapsevanemate seas. Tervislik eluviis terve elukaare kestel toetab omakorda pikka ja kvaliteetset tööelu. Projekti tegevused on suunatud kõikidele eesti koolidele ja õpilastele sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust staatusest või soost. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” üheks eesmärgiks on heaolu kasv, mille all peetakse silmas majandusliku jõukuse, turvalisuse ja võimaluste mitmekesisusega seotud aspekte. Tervis on inimeste turvalisuse põhielement ja eesmärgiks on 2030. aastaks tõsta Eesti inimeste keskmine eluiga 77–78 eluaastani. Teiseks eesmärgiks on sidus ühiskond, mille all mõistetakse nii sotsiaalset kui regionaalset tasakaalustatust, sotsiaalse tõrjutuse vähendamist ja sotsiaalset kaasatust . Projekti panus: Projekti tegevused toetavad koolide ja õpilaste koostööd üle Eesti, mis aitab kaasa ühiskonna sidususe parandamisele ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele. Kindlasti on projekti liikumist toetavate võimaluste ja keskkonna loomisel positiivne mõju tervisele. Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade / programmid e ga Tartu Ülikool (TÜ) on Eesti juhtiv teadus- ja uurimiskeskus, mis on ainus Baltimaade ülikool maailma parimate ülikoolide 1.2% seas . Samuti on Tartu Ülikool parim uue Euroopa ülikool . Tartu Ülikooli arengukava aastateks 2015-2020 sätestab, et Tartu Ülikool „ osaleb aktiivselt Eesti haridus-, teadus-, kultuuri-, tervishoiu- ja ühiskonna teiste valdkondade arenguks vajaliku, keskkonnahoiule ning majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule suunatud poliitika kujundamisel ja elluviimisel; a lgatab Eesti ühiskonnale oluliste teemade ja probleem ide uurimise ja avaliku arutelu. Tartu Ülikooli arengukava aastani 2025 eelnõu kohaselt on Tartu Ülikool „Eesti ühiskonna arengu tagaja“ ning Ülikooli teadustöö peab „olema ühiskonna teenistuses“, „targa majanduse kiirendi“ ning „innustav ja teed rajav organisatsioon“. Just nendele sammastele toetub ka käesolev projekt, mis töötab välja ja rakendab teaduspõhiseid lahendusi kogu Euroopas probleemiks oleva noorte vähesele liikumisele ja ülekaalulisusele pakkudes liikumist toetavaid valiku id E esti koolikeskkonnas, eesmärgiga tõsta tervena elatud eluaastaid, oodatavat eluiga ning parandada täiskasvanuea tervisenäitajaid tulevikus. TÜ Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut (SFI) tegeleb nii õppe- kui teadustegevuse raames erinevate tervisega seotud teemadega. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut vastavalt põhikirjale „teeb teadus- ja arendustööd liikumis- ja sporditeaduste, füsioteraapia, kehalise kasvatuse, spordi ning nende sidusalade valdkondade s“. Projekti eesmärk Projekti otsene eesmärk on initsieerida ja toetada muutusi koolikultuuri s üle Eesti , mis võimaldavad liikumisaktiivsusel kujuneda koolipäeva loomulikuks osaks programmi Liikuma Kutsuv Kool (LKK) põhimõtete arendamise, levitamise ja rakendamise abil ning tagada LKK tegevuste jätkusuutlikus ning kättesaadavus . Liikumissõbralik koolikultuur loob võimalused liikumiseks kogu koolipäeva jooksul, rakendades LKK põhimõtteid aktiivse koolitee, aktiivsete ainetundide, aktiivsete vahetundide, liikumisõpetuse ja liikumist toetava koolikeskkonna ning kogu koolipere kaasamise kaudu . Joonis 1. Liikuma Kutsuva Kooli ideekavand Projektitegevuste pikaajaline eesmärk on tervena elatud aastate ja eeldatava eluea tõus Eesti elanikkonnas ning ebavõrdsuse vähendamine tervises suurendades liikumisaktiivsust toetavate valikute kättesaadavust laste ja noorte hulgas. Projekti tulemus Projekti oodatavad tulemused saavutatakse rakendades projekti sisutegevus i (tegevused 1-3) ja projekti juhtimise (tegevus 4) , mis toetavad projekti le seatud indikaatorite sihttaseme saavutamist (vt pt 3) . Oodatavad peamised tulemused: Välja on töötatud LKK mudel ja selle jätkusuutliku laienemis e põhimõtted. Välja on töötatud LKK rakendamist toetavad tööriistad. Välja on töötatud LKK koolitusprogramm ja -materjalid erinevatele sihtrühmadele ( klassi- ja aine õpetajad, kooli de direktorid ja juhtkond, kooli LKK meeskond, õpilastest mängujuhid, huv ijuhid/ mängujuhtide mentorid , lapsevanemad, KOV-d ) . Välja töötatud koolitusprogramm on läbi viidud erinevatele sihtrühmadele. LKK mudel koos tööriistadega mudeli rakendamiseks on i nternetis vabalt kättesaadav kõikidele huvilistele . LKK põhimõtteid rakendavate ehk teadlikult ja süsteemselt õpilaste liikumisaktiivsus t toetavat koolikultuuri ja - k eskkonda rakendavate eesti ja vene õppekeelega koolide arv kokku on kasvanud vähemalt 205 140 koolini . Projekti vajalikkuse põhjendus Liikumine ehk kehaline aktiivsus peaks kuuluma kõigi laste ja noorte igapäevaellu ning vastavalt liikumissoovitustele peaks iga laps ja noor liikuma igal päeval vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"7e4rOsOn","properties":{"formattedCitation":"[1]","plainCitation":"[1]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":517,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/F7ZK8QX2"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/F7ZK8QX2"],"itemData":{"id":517,"type":"report","title":"Global recommendations on physical activity for health","publisher":"World Health Organisation","publisher-place":"Geneva","event-place":"Geneva","title-short":"Global recommendations on physical activity for health","author":[{"literal":"WHO"}],"issued":{"date-parts":[["2010"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [1] . Kehalisel aktiivsusel on määrav osa lapse tervislikus arengus ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"Ad2IGKfi","properties":{"formattedCitation":"[2]","plainCitation":"[2]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":282,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/U49U5E8R"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/U49U5E8R"],"itemData":{"id":282,"type":"article-journal","title":"Physical activity for preschool children--how much and how?","container-title":"Canadian journal of public health = Revue canadienne de sante publique","page":"S122-134","volume":"98 Suppl 2","abstract":"Alarming trends in childhood obesity even among preschool children have re-focused attention on the importance of physical activity in this age group. With this increased attention comes the need to identify the amount and type of physical activity appropriate for optimal development of preschool children. The purpose of this paper is to provide the scientific evidence to support a link between physical activity and biological and psychosocial development during early childhood (ages 2-5 years). To do so, we summarize pertinent literature informing the nature of the physical activity required to promote healthy physical, cognitive, emotional, and social development during these early years. A particular focus is on the interaction between physical activity and motor skill acquisition. Special emphasis is also placed on the nature of physical activity that promotes healthy weight gain during this period of childhood. The paper also discusses the strongest determinants of physical activity in preschool-age children, including the role of the child's environment (e.g., family, child-care, and socio-economic status). We provide recommendations for physical activity based on the best available evidence, and identify future research needs.","ISSN":"0008-4263 0008-4263","journalAbbreviation":"Can J Public Health","language":"eng","author":[{"family":"Timmons","given":"Brian W."},{"family":"Naylor","given":"Patti-Jean"},{"family":"Pfeiffer","given":"Karin A."}],"issued":{"date-parts":[["2007"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [2] ning mitmete haiguste, sh rasvumise ja südame-veresoonkonna haiguste, ennetamises ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"jVexBQK7","properties":{"formattedCitation":"[3,4]","plainCitation":"[3,4]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":23,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/5XZQID3U"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/5XZQID3U"],"itemData":{"id":23,"type":"article-journal","title":"Systematic review of the health benefits of physical activity and fitness in school-aged children and youth","page":"40","volume":"7","abstract":"BACKGROUND: The purpose was to: 1) perform a systematic review of studies examining the relation between physical activity, fitness, and health in school-aged children and youth, and 2) make recommendations based on the findings. METHODS: The systematic review was limited to 7 health indicators: high blood cholesterol, high blood pressure, the metabolic syndrome, obesity, low bone density, depression, and injuries. Literature searches were conducted using predefined keywords in 6 key databases. A total of 11,088 potential papers were identified. The abstracts and full-text articles of potentially relevant papers were screened to determine eligibility. Data was abstracted for 113 outcomes from the 86 eligible papers. The evidence was graded for each health outcome using established criteria based on the quantity and quality of studies and strength of effect. The volume, intensity, and type of physical activity were considered. RESULTS: Physical activity was associated with numerous health benefits. The dose-response relations observed in observational studies indicate that the more physical activity, the greater the health benefit. Results from experimental studies indicate that even modest amounts of physical activity can have health benefits in high-risk youngsters (e.g., obese). To achieve substantive health benefits, the physical activity should be of at least a moderate intensity. Vigorous intensity activities may provide even greater benefit. Aerobic-based activities had the greatest health benefit, other than for bone health, in which case high-impact weight bearing activities were required. CONCLUSION: The following recommendations were made: 1) Children and youth 5-17 years of age should accumulate an average of at least 60 minutes per day and up to several hours of at least moderate intensity physical activity. Some of the health benefits can be achieved through an average of 30 minutes per day. [Level 2, Grade A]. 2) More vigorous intensity activities should be incorporated or added when possible, including activities that strengthen muscle and bone [Level 3, Grade B]. 3) Aerobic activities should make up the majority of the physical activity. Muscle and bone strengthening activities should be incorporated on at least 3 days of the week [Level 2, Grade A].","DOI":"10.1186/1479-5868-7-40","ISSN":"1479-5868; 1479-5868","title-short":"Systematic review of the health benefits of physical activity and fitness in school-aged children and youth","journalAbbreviation":"Int J Behav Nutr Phys Act","author":[{"family":"Janssen","given":"I."},{"family":"Leblanc","given":"A. G."}],"issued":{"date-parts":[["2010"]]}}},{"id":761,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/DDS2GKNN"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/DDS2GKNN"],"itemData":{"id":761,"type":"article-journal","title":"Systematic review of the relationships between objectively measured physical activity and health indicators in school-aged children and youth","page":"S197-S239","volume":"41","issue":"6","DOI":"10.1139/apnm-2015-0663","ISSN":"1715-5312","journalAbbreviation":"Appl Physiol Nutr Metab","author":[{"family":"Poitras","given":"Veronica Joan"},{"family":"Gray","given":"Casey Ellen"},{"family":"Borghese","given":"Michael M."},{"family":"Carson","given":"Valerie"},{"family":"Chaput","given":"Jean-Philippe"},{"family":"Janssen","given":"Ian"},{"family":"Katzmarzyk","given":"Peter T."},{"family":"Pate","given":"Russell R."},{"family":"Connor Gorber","given":"Sarah"},{"family":"Kho","given":"Michelle E."},{"family":"Sampson","given":"Margaret"},{"family":"Tremblay","given":"Mark S."}],"issued":{"date-parts":[["2016"]],"season":"juuni"}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [3,4] . Lisaks on liikumisaktiivsusel oluline positiivne mõju õpivõ imele, nt mälule ja tähelepanule ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"c9OWp2ly","properties":{"formattedCitation":"[5,6]","plainCitation":"[5,6]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":173,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/ZGVUB46S"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/ZGVUB46S"],"itemData":{"id":173,"type":"article-journal","title":"Effects of physical activity on children’s executive function: contributions of experimental research on aerobic exercise","container-title":"Developmental review : DR","page":"331-551","volume":"30","issue":"4","archive":"PMC","archive_location":"PMC3147174","abstract":"Executive function refers to the cognitive processes necessary for goal-directed cognition and behavior, which develop across childhood and adolescence. Recent experimental research indicates that both acute and chronic aerobic exercise promote children’s executive function. Furthermore, there is tentative evidence that not all forms of aerobic exercise benefit executive function equally: Cognitively-engaging exercise appears to have a stronger effect than non-engaging exercise on children’s executive function. This review discusses this evidence as well as the mechanisms that may underlie the association between exercise and executive function. Research from a variety of disciplines is covered, including developmental psychology, kinesiology, cognitive neuroscience, and biopsychology. Finally, these experimental findings are placed within the larger context of known links between action and cognition in infancy and early childhood, and the clinical and practical implications of this research are discussed.","ISSN":"0273-2297","author":[{"family":"Best","given":"John R"}],"issued":{"date-parts":[["2010",12]]}}},{"id":398,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/3M3IZMJ3"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/3M3IZMJ3"],"itemData":{"id":398,"type":"article-journal","title":"Exercise improves executive function and achievement and alters brain activation in overweight children: a randomized controlled trial","container-title":"Health psychology : official journal of the Division of Health Psychology, American Psychological Association","page":"91-98","volume":"30","issue":"1","archive":"PMC","archive_location":"PMC3057917","abstract":"OBJECTIVE: This experiment tested the hypothesis that exercise would improve executive function. DESIGN: Sedentary, overweight 7- to 11-year-old children (N = 171, 56% female, 61% Black, M ± SD age 9.3 ± 1.0 yrs, body mass index (BMI) 26 ± 4.6 kg/m(2), BMI z-score 2.1 ± 0.4) were randomized to 13 ± 1.6 weeks of an exercise program (20 or 40 minutes/day), or a control condition. MAIN OUTCOME MEASURES: Blinded, standardized psychological evaluations (Cognitive Assessment System and Woodcock-Johnson Tests of Achievement III) assessed cognition and academic achievement. Functional magnetic resonance imaging measured brain activity during executive function tasks. RESULTS: Intent to treat analysis revealed dose response benefits of exercise on executive function and mathematics achievement. Preliminary evidence of increased bilateral prefrontal cortex activity and reduced bilateral posterior parietal cortex activity due to exercise was also observed. CONCLUSION: Consistent with results obtained in older adults, a specific improvement on executive function and brain activation changes due to exercise were observed. The cognitive and achievement results add evidence of dose response, and extend experimental evidence into childhood. This study provides information on an educational outcome. Besides its importance for maintaining weight and reducing health risks during a childhood obesity epidemic, physical activity may prove to be a simple, important method of enhancing aspects of children’s mental functioning that are central to cognitive development. This information may persuade educators to implement vigorous physical activity.","DOI":"10.1037/a0021766","ISSN":"0278-6133","author":[{"family":"Davis","given":"Catherine L"},{"family":"Tomporowski","given":"Phillip D"},{"family":"McDowell","given":"Jennifer E"},{"family":"Austin","given":"Benjamin P"},{"family":"Miller","given":"Patricia H"},{"family":"Yanasak","given":"Nathan E"},{"family":"Allison","given":"Jerry D"},{"family":"Naglieri","given":"Jack A"}],"issued":{"date-parts":[["2011",1]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [5,6] ning vaimsele tervisele ja sotsiaalsetele suhetele ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"Sc2JaKtX","properties":{"formattedCitation":"[3,4]","plainCitation":"[3,4]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":23,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/5XZQID3U"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/5XZQID3U"],"itemData":{"id":23,"type":"article-journal","title":"Systematic review of the health benefits of physical activity and fitness in school-aged children and youth","page":"40","volume":"7","abstract":"BACKGROUND: The purpose was to: 1) perform a systematic review of studies examining the relation between physical activity, fitness, and health in school-aged children and youth, and 2) make recommendations based on the findings. METHODS: The systematic review was limited to 7 health indicators: high blood cholesterol, high blood pressure, the metabolic syndrome, obesity, low bone density, depression, and injuries. Literature searches were conducted using predefined keywords in 6 key databases. A total of 11,088 potential papers were identified. The abstracts and full-text articles of potentially relevant papers were screened to determine eligibility. Data was abstracted for 113 outcomes from the 86 eligible papers. The evidence was graded for each health outcome using established criteria based on the quantity and quality of studies and strength of effect. The volume, intensity, and type of physical activity were considered. RESULTS: Physical activity was associated with numerous health benefits. The dose-response relations observed in observational studies indicate that the more physical activity, the greater the health benefit. Results from experimental studies indicate that even modest amounts of physical activity can have health benefits in high-risk youngsters (e.g., obese). To achieve substantive health benefits, the physical activity should be of at least a moderate intensity. Vigorous intensity activities may provide even greater benefit. Aerobic-based activities had the greatest health benefit, other than for bone health, in which case high-impact weight bearing activities were required. CONCLUSION: The following recommendations were made: 1) Children and youth 5-17 years of age should accumulate an average of at least 60 minutes per day and up to several hours of at least moderate intensity physical activity. Some of the health benefits can be achieved through an average of 30 minutes per day. [Level 2, Grade A]. 2) More vigorous intensity activities should be incorporated or added when possible, including activities that strengthen muscle and bone [Level 3, Grade B]. 3) Aerobic activities should make up the majority of the physical activity. Muscle and bone strengthening activities should be incorporated on at least 3 days of the week [Level 2, Grade A].","DOI":"10.1186/1479-5868-7-40","ISSN":"1479-5868; 1479-5868","title-short":"Systematic review of the health benefits of physical activity and fitness in school-aged children and youth","journalAbbreviation":"Int J Behav Nutr Phys Act","author":[{"family":"Janssen","given":"I."},{"family":"Leblanc","given":"A. G."}],"issued":{"date-parts":[["2010"]]}}},{"id":761,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/DDS2GKNN"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/DDS2GKNN"],"itemData":{"id":761,"type":"article-journal","title":"Systematic review of the relationships between objectively measured physical activity and health indicators in school-aged children and youth","page":"S197-S239","volume":"41","issue":"6","DOI":"10.1139/apnm-2015-0663","ISSN":"1715-5312","journalAbbreviation":"Appl Physiol Nutr Metab","author":[{"family":"Poitras","given":"Veronica Joan"},{"family":"Gray","given":"Casey Ellen"},{"family":"Borghese","given":"Michael M."},{"family":"Carson","given":"Valerie"},{"family":"Chaput","given":"Jean-Philippe"},{"family":"Janssen","given":"Ian"},{"family":"Katzmarzyk","given":"Peter T."},{"family":"Pate","given":"Russell R."},{"family":"Connor Gorber","given":"Sarah"},{"family":"Kho","given":"Michelle E."},{"family":"Sampson","given":"Margaret"},{"family":"Tremblay","given":"Mark S."}],"issued":{"date-parts":[["2016"]],"season":"juuni"}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [3,4] . Samuti on leitud, et kehaliselt piisavalt aktiivsete laste üldine enesehinnang ja elukvaliteet on kõrgem võrreldes väheaktiivsete lastega ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"img48jAQ","properties":{"formattedCitation":"[7]","plainCitation":"[7]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":358,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/VMIBMQF8"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/VMIBMQF8"],"itemData":{"id":358,"type":"article-journal","title":"A systematic review and meta-analysis of interventions designed to increase moderate-to-vigorous physical activity in school physical education lessons","page":"152-161","volume":"56","issue":"2","DOI":"10.1016/j.ypmed.2012.12.004","ISSN":"0091-7435","journalAbbreviation":"Prev Med","author":[{"family":"Lonsdale","given":"Chris"},{"family":"Rosenkranz","given":"Richard R."},{"family":"Peralta","given":"Louisa R."},{"family":"Bennie","given":"Andrew"},{"family":"Fahey","given":"Paul"},{"family":"Lubans","given":"David R."}],"issued":{"date-parts":[["2013",2]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [7] . Teadusuuringute kohaselt on Eesti lastel ja noortel liikumisaktiivsus tervisliku arengu seisukohalt ebapiisav kuna soovitusliku liikumisaktiivsuse tasemeni küündib alla veerandi lastest ja noortest ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"Om5J30fy","properties":{"formattedCitation":"[8,9]","plainCitation":"[8,9]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":113,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/D7IW9QDB"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/D7IW9QDB"],"itemData":{"id":113,"type":"report","title":"Eesti koolilaste tervisekäitumise uuring. 2013/2014. õppeaasta. Tabelid [Health Behavior in School-aged Children(HBSC) Study 2013/2014]","publisher":"National Institute of Health Development","publisher-place":"Tallinn","event-place":"Tallinn","author":[{"family":"Aasvee","given":"Katrin"},{"family":"Rahno","given":"Jaana"}],"issued":{"date-parts":[["2015"]]}}},{"id":1177,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/2FIDUY89"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/2FIDUY89"],"itemData":{"id":1177,"type":"thesis","title":"Physical activity and sedentary time of 7-13 year-old Estonian students in different school day segments and compliance with physical activity recommendations","publisher":"University of Tartu","publisher-place":"Tartu","genre":"Dissertation","event-place":"Tartu","author":[{"family":"Mooses","given":"Kerli"}],"issued":{"date-parts":[["2017"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [8,9] . Seega 75% Eesti lastest ja noortest ei liigu piisavalt tagamaks tervislikku arengut. Eesti laste kehalise aktiivsuse märgatav langus ja igapäevase istumisaja suurenemine leiab aset laste vanuse tõustes ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"510pxr85","properties":{"formattedCitation":"[10]","plainCitation":"[10]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":248,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/3P7DHEDN"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/3P7DHEDN"],"itemData":{"id":248,"type":"article-journal","title":"Objectively measured physical activity in European children: the IDEFICS study","container-title":"Int J Obes","page":"S135-43","volume":"38","DOI":"10.1038/ijo.2014.144","journalAbbreviation":"Int J Obes","author":[{"family":"Konstabel","given":"K."},{"family":"Veidebaum","given":"T."},{"family":"Verbestel","given":"V."},{"family":"Moreno","given":"L. A."},{"family":"Bammann","given":"K."},{"family":"Tornaitis","given":"M."}],"issued":{"date-parts":[["2014"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [10] . Eraldi riskiteguriks on ülemäärane istumisaeg, mis suurendab krooniliste haiguste tekkeriski sõltumatult üldisest kehalise aktiivsuse tasemest ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"Q3xQI0zh","properties":{"formattedCitation":"[11]","plainCitation":"[11]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":502,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/PV7IRWEH"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/PV7IRWEH"],"itemData":{"id":502,"type":"article-journal","title":"Association of moderate to vigorous physical activity and sedentary time with cardiometabolic risk factors in children and adolescents","page":"704-712","volume":"307","issue":"7","archive":"PMC","archive_location":"PMC3793121","abstract":"CONTEXT: Data on the combined associations between physical activity and sedentary time with cardio-metabolic risk factors in healthy children is sparse. OBJECTIVE: To examine the independent and combined associations between objectively measured time in moderate and vigorous intensity physical activity and sedentary time with cardio-metabolic risk factors. DESIGN, SETTING AND PARTICIPANTS: Pooled data from 14 studies collected between 1998 and 2009 comprising 20,871 children (4-18 years) from the International Children’s Accelerometry Database was used. Time spent in moderate and vigorous physical activity and sedentary time was measured using accelerometry after reanalysing raw data files. The independent associations between time in moderate and vigorous physical activity and sedentary time with outcomes were examined using meta-analysis. In combined analyses, participants were stratified by tertiles of time spent in moderate and vigorous physical activity and tertiles of sedentary time. MAIN OUTCOME MEASURES: Waist circumference, systolic blood pressure, fasting triglycerides, HDL-Cholesterol and insulin. RESULTS: Children accumulated 354±96 min/d and 30±21 min/d sedentary and in MVPA, respectively. Time in moderate and vigorous physical activity was significantly associated with all cardio-metabolic outcomes independent of sex, age, monitor wear time, time spent sedentary and waist circumference (when waist circumference was not the outcome). Sedentary time was not associated with any outcome independent of time in moderate and vigorous physical activity. In the combined analyses, higher levels of moderate and vigorous physical activity were associated with better cardiometabolic risk factors across tertiles of sedentary time. The differences in outcomes between higher and lower moderate and vigorous physical activity were greater the lower the sedentary time. The mean differences in waist circumference between the bottom and top tertiles of moderate and vigorous physical activity varied between 3.6 cm (95% CI, 2.8-4.3) for high sedentary time to 5.6 (95% CI, 4.8-6.4) for low sedentary time. For systolic blood pressure, the mean differences were 0.7 mm Hg (95% CI, −0.07-1.6) for high sedentary time and 2.5 mm Hg (95% CI, 1.7-3.3) for low sedentary time, and for HDL-cholesterol, −2.6 mg/dL (95% CI, −1.4- −3.9) for high sedentary time and −4.5 mg/dL (95% CI, −3.3- −5.6) for low. Geometric mean differences for insulin and triglycerides showed similar variation. Children in the top tertile of MVPA accumulated &gt;35 minutes/day in this intensity level compared with &lt;18 minutes/day for those in the bottom tertile. In prospective analyses (N=6413, 2.1 yrs follow-up time), neither MVPA nor SED were associated with WC at follow-up, whereas a higher WC at baseline was associated with higher amounts of SED at follow-up. CONCLUSION: Higher levels of time spent in MVPA by children and adolescents were associated with better cardio-metabolic risk factors regardless of the amount of time spent sedentary.","DOI":"10.1001/jama.2012.156","ISSN":"0098-7484","journalAbbreviation":"JAMA","author":[{"family":"Ekelund","given":"Ulf"},{"family":"Luan","given":"Jian’an"},{"family":"Sherar","given":"Lauren B"},{"family":"Esliger","given":"Dale W"},{"family":"Griew","given":"Pippa"},{"family":"Cooper","given":"Ashley"}],"issued":{"date-parts":[["2012",2,15]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [11] . Vältimaks väheliikuva elustiili epideemilist levikut laste ja noorte hulgas on vajalik keskenduda lahendustele – laste ja noorte liikumisaktiivsust suurendavate sekkumiste ja toetavate võimaluste loomisele ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"gVlufH1c","properties":{"formattedCitation":"[12]","plainCitation":"[12]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":882,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/KCIT4SJF"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/KCIT4SJF"],"itemData":{"id":882,"type":"article-journal","title":"The Toronto Charter for Physical Activity: a global call for action.","page":"421-422","volume":"7","issue":"4","ISSN":"1543-3080 1543-3080","note":"PMID: 20683082","journalAbbreviation":"J Phys Act Health","language":"eng","author":[{"family":"Bull","given":"Fiona C."},{"family":"Gauvin","given":"Lise"},{"family":"Bauman","given":"Adrian"},{"family":"Shilton","given":"Trevor"},{"family":"Kohl","given":"Harold W. 3rd"},{"family":"Salmon","given":"Art"}],"issued":{"date-parts":[["2010",7]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [12] . E bapiisava kehalise aktiivsuse probleemi ei lahenda ainult organiseeritud spordis osalemi ne, vaid oluline on toetada liikumisvõimalusi erinevates keskkondades terve päeva jooksul ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"KZ1AQxWF","properties":{"formattedCitation":"[12]","plainCitation":"[12]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":882,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/KCIT4SJF"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/KCIT4SJF"],"itemData":{"id":882,"type":"article-journal","title":"The Toronto Charter for Physical Activity: a global call for action.","page":"421-422","volume":"7","issue":"4","ISSN":"1543-3080 1543-3080","note":"PMID: 20683082","journalAbbreviation":"J Phys Act Health","language":"eng","author":[{"family":"Bull","given":"Fiona C."},{"family":"Gauvin","given":"Lise"},{"family":"Bauman","given":"Adrian"},{"family":"Shilton","given":"Trevor"},{"family":"Kohl","given":"Harold W. 3rd"},{"family":"Salmon","given":"Art"}],"issued":{"date-parts":[["2010",7]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [12] . Ühe efektiivse sekkumiskohana on teadusuuringute põhjal välja toodud koolikeskkond, millele omistatakse võtmeroll laste ja noorte liikumisaktiivsuse suuren damisele koolipäeva jooksul ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"1JPULjNZ","properties":{"formattedCitation":"[13\\uc0\\u8211{}15]","plainCitation":"[13–15]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":505,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/QQG9R6QM"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/QQG9R6QM"],"itemData":{"id":505,"type":"article-journal","title":"Schools and obesity prevention: creating school environments and policies to promote healthy eating and physical activity.","container-title":"The Milbank quarterly","page":"71-100","volume":"87","issue":"1","abstract":"CONTEXT: Research consistently shows that the majority of American children do not consume diets that meet the recommendations of the Dietary Guidelines for Americans, nor do they achieve adequate levels of daily physical activity. As a result, more children are overweight today than at any other time in U.S. history. Schools offer many opportunities to develop strategies to prevent obesity by creating environments in which children eat healthfully and engage regularly in physical activity. METHODS: This article discusses the role of schools in obesity prevention efforts. Current issues in schools' food and physical activity environments are examined, as well as federal, state, and local policies related to food and physical activity standards in schools. The article is organized around four key areas: (1) school food environments and policies, (2) school physical activity environments and policies, (3) school body mass index measurements, and (4) school wellness policies. Recommendations for accelerating change also are addressed. FINDINGS: The article found that (1) competitive foods (foods sold outside of federally reimbursed school meals) are widely available in schools, especially secondary schools. Studies have related the availability of snacks and drinks sold in schools to students' high intake of total calories, soft drinks, total fat and saturated fat, and lower intake of fruits and vegetables; (2) physical activity can be added to the school curriculum without academic consequences and also can offer physical, emotional, and social benefits. Policy leadership has come predominantly from the districts, then the states, and, to a much lesser extent, the federal government; (3) few studies have examined the effectiveness or impact of school-based BMI measurement programs; and (4) early comparative analyses of local school wellness policies suggest that the strongest policies are found in larger school districts and districts with a greater number of students eligible for a free or reduced-price lunch. CONCLUSIONS: Studies show that schools have been making some progress in improving the school food and physical activity environments but that much more work is needed. Stronger policies are needed to provide healthier meals to students at schools; limit their access to low-nutrient, energy-dense foods during the school day; and increase the frequency, intensity, and duration of physical activity at school.","DOI":"10.1111/j.1468-0009.2009.00548.x","ISSN":"1468-0009 0887-378X","journalAbbreviation":"Milbank Q","language":"eng","author":[{"family":"Story","given":"Mary"},{"family":"Nanney","given":"Marilyn S."},{"family":"Schwartz","given":"Marlene B."}],"issued":{"date-parts":[["2009",3]]}}},{"id":745,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/9IGP4MV9"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/9IGP4MV9"],"itemData":{"id":745,"type":"article-journal","title":"Scaling up physical activity interventions worldwide: stepping up to larger and smarter approaches to get people moving","container-title":"The Lancet","page":"1337-48","volume":"388","issue":"10051","DOI":"10.1016/S0140-6736(16)30728-0","ISSN":"0140-6736","journalAbbreviation":"The Lancet","author":[{"family":"Reis","given":"Rodrigo S"},{"family":"Salvo","given":"Deborah"},{"family":"Ogilvie","given":"David"},{"family":"Lambert","given":"Estelle V"},{"family":"Goenka","given":"Shifalika"},{"family":"Brownson","given":"Ross C"}],"issued":{"date-parts":[["2016"]]}}},{"id":409,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/45JQIDVE"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/45JQIDVE"],"itemData":{"id":409,"type":"article-journal","title":"NCD Prevention: Investments that work for physical activity","container-title":"Br J Sports Med","page":"709-712","volume":"46","issue":"10","DOI":"10.1136/bjsm.2012.091485","journalAbbreviation":"British Journal of Sports Medicine","author":[{"literal":"Global Advocacy for Physical Activity (GAPA) the Advocacy Council of the International Society for Physical Activity and Health (ISPAH)"}],"issued":{"date-parts":[["2012",8,1]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [13–15] , kuna seal viibivad õpilased märkimisväärse aja oma päevast ja õpinguaastatest . Eesti õpilaste puhul tuleb esile madal liikumisaktiivsus koolikeskkonnas ja seda nii vahetunnis kui ainetundides ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"JS9ouwfO","properties":{"formattedCitation":"[16]","plainCitation":"[16]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":418,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/29W85R5B"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/29W85R5B"],"itemData":{"id":418,"type":"article-journal","title":"Different methods yielded two-fold difference in compliance with physical activity guidelines on school days","container-title":"PLoS ONE","page":"e0152323","volume":"11","issue":"3","abstract":"Introduction The aim was to compare the average and the days method in exploring the compliance of children with physical activity guidelines and describe their physical activity patterns in different school day segments. Methods Physical activity was objectively measured in 472 children aged 6?13 for one school week. Children were compliant when fulfilling PA recommendations 1) on average over all measured days (average method) or 2) on at least four measured days (days method). To explore the difference in moderate to vigorous physical activity (MVPA) minutes between compliant and non-complaint children (using both the average and days method) in various day segments, linear mixed models was used. Results Compliance with physical activity guidelines was significantly higher with the average compared to the days method (51.7% and 23.7%, respectively). In segmented-day analysis, compliant children accrued more MVPA minutes in all day segments, especially during after-school. Gender differences appeared only during the in-school segments, where girls spent less time in MVPA (average method: -4.39 min, 95% CI = -5.36,-3.42, days method: -4.45 min, 95%CI = -5.46,-3.44). Older children accrued more MVPA minutes during physical education classes, but less during breaks, compared to younger children. Conclusions The used methods yielded remarkably different prevalence estimates for compliance to physical activity recommendations. To ensure comparability between studies, interventions and reports, there is a need for internationally agreed operationalization and assessment methods of physical activity guidelines. As non-compliant children had lower MVPA during all day segments, greater efforts should be made to provide physical activity opportunities both during and after school.","DOI":"10.1371/journal.pone.0152323","journalAbbreviation":"PLoS ONE","author":[{"family":"Mooses","given":"Kerli"},{"family":"Mäestu","given":"Jarek"},{"family":"Riso","given":"Eva-Maria"},{"family":"Hannus","given":"Aave"},{"family":"Mooses","given":"Martin"},{"family":"Kaasik","given":"Priit"},{"family":"Kull","given":"Merike"}],"issued":{"date-parts":[["2016",3,25]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [16] , näiteks Eesti kooliõpilased koguvad koolis veedetud aja jooksul vaid 22% kogu päevasest liikumisaktiivsusest ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"ncjTMG5M","properties":{"formattedCitation":"[16]","plainCitation":"[16]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":418,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/29W85R5B"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/29W85R5B"],"itemData":{"id":418,"type":"article-journal","title":"Different methods yielded two-fold difference in compliance with physical activity guidelines on school days","container-title":"PLoS ONE","page":"e0152323","volume":"11","issue":"3","abstract":"Introduction The aim was to compare the average and the days method in exploring the compliance of children with physical activity guidelines and describe their physical activity patterns in different school day segments. Methods Physical activity was objectively measured in 472 children aged 6?13 for one school week. Children were compliant when fulfilling PA recommendations 1) on average over all measured days (average method) or 2) on at least four measured days (days method). To explore the difference in moderate to vigorous physical activity (MVPA) minutes between compliant and non-complaint children (using both the average and days method) in various day segments, linear mixed models was used. Results Compliance with physical activity guidelines was significantly higher with the average compared to the days method (51.7% and 23.7%, respectively). In segmented-day analysis, compliant children accrued more MVPA minutes in all day segments, especially during after-school. Gender differences appeared only during the in-school segments, where girls spent less time in MVPA (average method: -4.39 min, 95% CI = -5.36,-3.42, days method: -4.45 min, 95%CI = -5.46,-3.44). Older children accrued more MVPA minutes during physical education classes, but less during breaks, compared to younger children. Conclusions The used methods yielded remarkably different prevalence estimates for compliance to physical activity recommendations. To ensure comparability between studies, interventions and reports, there is a need for internationally agreed operationalization and assessment methods of physical activity guidelines. As non-compliant children had lower MVPA during all day segments, greater efforts should be made to provide physical activity opportunities both during and after school.","DOI":"10.1371/journal.pone.0152323","journalAbbreviation":"PLoS ONE","author":[{"family":"Mooses","given":"Kerli"},{"family":"Mäestu","given":"Jarek"},{"family":"Riso","given":"Eva-Maria"},{"family":"Hannus","given":"Aave"},{"family":"Mooses","given":"Martin"},{"family":"Kaasik","given":"Priit"},{"family":"Kull","given":"Merike"}],"issued":{"date-parts":[["2016",3,25]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [16] , samas kui Soomes õpilaste hu lgas on vastav näitaja üle 40% ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"duPmglTP","properties":{"formattedCitation":"[17]","plainCitation":"[17]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":439,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/V9NVGXHM"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/V9NVGXHM"],"itemData":{"id":439,"type":"article-journal","title":"Objectively measured school day physical activity among elementary students in the United States and Finland.","container-title":"J Phys Act Health","page":"440-6","volume":"13","abstract":"Schools are in a unique position to ensure that all students meet the current physical activity (PA) recommendations. This study aimed to examine 1st to 3rd grade elementary students' accelerometer measured school day PA in the United States (U.S.) and Finland. The sample consisted of 200 students (107 girls, 93 boys; ages 6 to 8) and their school day PA was monitored with hip-worn ActiGraph GT3X+ accelerometers across a 5-day school week and the thresholds 100 and 2,296 count per minute were used to separate sedentary time, light PA and moderate-to-vigorous PA (MVPA). On an average school day, students were engaged in MVPA for 20.0 min in U.S. and 24.1 min in Finland PA. Students' school-day MVPA was 9 to 16 minutes higher during physical education (PE) days compared to non-PE days (U.S: 25.8 vs. 16.6 min/day; Finland: 36.3 vs. 20.1 min/day). Girls had less MVPA and more sedentary time compared to boys in both samples. Study highlights both the role of PE and other school day physical activities in meeting PA guidelines. Policy measures are needed to change the structure of the school day and enhance PA to ensure that students meet the PA recommendations.","DOI":"10.1123/jpah.2015-0335","ISSN":"1543-5474 1543-3080","journalAbbreviation":"J Phys Act Health","language":"ENG","author":[{"family":"Yli-Piipari","given":"Sami"},{"family":"Kulmala","given":"Janne Santeri"},{"family":"Jaakkola","given":"Timo"},{"family":"Hakonen","given":"Harto"},{"family":"Fish","given":"Joseph Cole"},{"family":"Tammelin","given":"Tuija"}],"issued":{"date-parts":[["2015"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [17] . Eriti tugevalt väljendub see III kooliastmes, kus d omineerib järjestikune istumine ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"XNlq7NFf","properties":{"formattedCitation":"[9]","plainCitation":"[9]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":1177,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/2FIDUY89"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/2FIDUY89"],"itemData":{"id":1177,"type":"thesis","title":"Physical activity and sedentary time of 7-13 year-old Estonian students in different school day segments and compliance with physical activity recommendations","publisher":"University of Tartu","publisher-place":"Tartu","genre":"Dissertation","event-place":"Tartu","author":[{"family":"Mooses","given":"Kerli"}],"issued":{"date-parts":[["2017"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [9] . Liikumise olulisust koolipäeva jooksul näitab ka see, et õpilastel seostub koolipäeva liikumine suurema koolirõõmuga ning mitteaktiivsus kooliväsimusega ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"9BCEAh1y","properties":{"formattedCitation":"[18]","plainCitation":"[18]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":786,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/HIEH9JBG"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/HIEH9JBG"],"itemData":{"id":786,"type":"report","title":"VUNK! Liikuma kutsuvad koolide veebiuuringu raport","author":[{"family":"TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor","given":""}]}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [18] . Koolipõhiste sekkumiste puhul on rõhutatud laiapõhjalise lähenemise olulisust ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"Oy6oLbGN","properties":{"formattedCitation":"[19]","plainCitation":"[19]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":1215,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/NWVRYD3P"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/NWVRYD3P"],"itemData":{"id":1215,"type":"article-journal","title":"Comprehensive School-Based Physical Activity Promotion: A Review","container-title":"Quest","page":"412-428","volume":"65","issue":"4","DOI":"10.1080/00336297.2013.791872","ISSN":"0033-6297","journalAbbreviation":"Quest","author":[{"family":"Erwin","given":"Heather"},{"family":"Beighle","given":"Aaron"},{"family":"Carson","given":"Russell L."},{"family":"Castelli","given":"Darla M."}],"issued":{"date-parts":[["2013",10,1]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [19] , mis hõlmavad endas laste liikumisaktiivsuse toetamist kehalise kasvatuse tundide, aktiivsete aine- ja vahetundide, koolitöötajaskonna, õpilaste ja lastevanemate kaasamis e abil . Muutuste tekitamine koolikeskkonnas on mitmetahuline, koolikultuuri muutusi puudutav protsess, kus lisaks teadlikkuse tõstmisele on oluline tegevuste ga luua uusi oskusi ja harjumusi liikumise integreerimiseks koolipäeva tegevustesse ning liikumist toetavaid keskkondi ja norme . Selleks, et kujundada õpilastes harjumusi aktiivsemaks koolipäevaks, on vaja terviklikku koolikultuuri muutust, mis hõlmab keskkonda, ajakasutust, õpetajate ja kaasõpilaste poolset vastastikust toetust. TÜ poolt läbiviidud uuringud kinnitavad, et muutuste toimumiseks on vaja: a) tähendust, et liikumine koolikeskkonnas on normaalne ja vajalik ning liikumine aitab kaasa hariduslike eesmärkide saavutamisele (toetades vaimset töövõimet); b) õpetajate ja õpilaste oskusi (nt vahetundide tegevuste kui ainetundide liikumist suurendavate metoodikate osas, süsteemne lähenemine muutuste elluviimiseks); c) liikumist toetavad füüsilist keskkonda ning vahendeid (ruumi, vahendeid, õppematerjale) ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"woQpqpvi","properties":{"formattedCitation":"[20]","plainCitation":"[20]","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":184,"uris":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/NRCNB46T"],"uri":["http://zotero.org/users/local/GUoBxmMa/items/NRCNB46T"],"itemData":{"id":184,"type":"book","title":"From intervention to social change. A guide to re-shaping everyday practices","publisher":"Ashgate","publisher-place":"London","event-place":"London","author":[{"family":"Vihalemm","given":"Triin"},{"family":"Keller","given":"Margit"},{"family":"Kiisel","given":"M"}],"issued":{"date-parts":[["2015"]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} [20] . Liikuma Kutsuva Kooli pilootprogramm kinnitas, et koolid vajavad tuge nii ideede, nõustamise, koolituste kui ka liikumist toetavate metoodiliste materjalide näol selleks, et kujundada koolikeskkond ja –kultuur liikuma kutsuvaks. Pilootprojekti tulemusena vähenes õpilaste kooliväsimus ning mitmetes koolides saavutati kogu koolipere, sh väljaspool kooli väheliikuvate õpilaste liikumisharjumuste muutus: vahetundides istumise asemel jalutatakse või osaletakse liikumistegevustes ja -mängudes ning tunni jooksul tehakse ergastuspause. 90% pilootkoolide koolitöötajatest lei dis , et võrreldes varasemaga on õpilaste liikumisvõimalused koolipäeva jooksul paranenud. Muutusi koolikultuuri kinnitas ka pea kahekordistu nud õpetajate hulk, kes tunnetavad, et kooli juhtkond toetab õpetajat õpilase liikuma innustamisel. TÜ liikumislabori tegevusi LKK mudeli arendamisel ja rakendamisel hindavad kõrgelt lapsevanemad – Eesti Lastevanemate Liit tunnustas Liikuma Kutsuvaid Koole Aasta Tervisetegu 2019 tiitliga. Samuti on Liikuma Kutsuva Kool nomineeritud Euroopa Komisjoni #Be Active hariduse valdkonna auhinna kolme parima hulka. ADDIN ZOTERO_BIBL {"uncited":[],"omitted":[],"custom":[]} CSL_BIBLIOGRAPHY Projekti eelarv e Summa Osakaal 1 EMP/Norra toetus 1 953 326 EUR 72,25% 2 Riiklik kaasfinantseering 344 705 EUR 12,75% 3 Omafinantseering 405 535 EUR 15% 4 Eelarve kokku 2 70 3 566 EUR 100% Projekti tegevustega ei teenita tulu . Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad O tsesed sihtrühmad on: LKK tiim on igas programmiga liitunud koolis, kes kavandab , kaasab ja juhib Liikuma Kutsuva Kooli tegevusi oma koolis. LKK tiim moodustatakse igas koolis programmiga liitumisel vastavalt konkreetse kooli vajadustele/võimalustele ning koosneb soovituslikult vähemalt juhtkonna esindajast, õpetajate esindajast, õpilaste esindajast ja lastevanemate esindajatest. LKK tiimile pakutakse projekti raames eraldi seminare ja koolitusi (tegevus 2) ning LKK tiimi liikmetel on võimalus panustada LKK arendustegevustesse (tegevus 1) . K ooli direktor , kes osaleb oma kooli LKK meeskonna tegevuses ning LKK meeskondadele suunatud seminarides . Lisaks on plaanis korraldada koolijuhtidele eraldi seminare nende võimestamiseks ning koolidevahelise suhtluse tugevdamiseks (tegevus 2 ) . Koolijuhid on kaasatud mudeli jätkusuutliku lahenduse väljatöötamisse jt arendustegevustesse (tegevus 1) . Õ petajatel on võimalus osaleda akt iivsete ainetundide koolitustel, erinevates seminarides ja töötubades (tegevus 2) . Lisaks kaasatakse õpetaja id erinevatesse arendustegevustesse, nt uute materjalide välja töötamine ja testimine , ideepanga täiendamine ideedega (tegevus ed 1 ja 3 ). Õpet ajad saavad anda tagasiside projekti tegevustele ja hinnangu koolis toimuvate muutuste osas osaledes iga-aastases veebiuuringus, mis on üheks sisendiks kooli tegevuskava koostamisse (tegevus 2). Õpilas tel on võimalus olla koolis ise liikumistegevuste kavandaja ja läbiviija ning osaleda mängujuhi koolitustel (tegevus 2) . Lisaks julgustatakse koole kaasama õpilasi erinevate aktiivsete tegevuste välja töötamisse ja ellu viimisesse (tegevus 2). Õpilasi kaasatakse vahetunni tegevustega seotud arendustegevustesse (tegevus 1). Mängujuhtide mentorid on koolis õpilas test mängujuhtide kontakt isikuks ja mentoriks koolis , mistõttu osalevad nad koos õpilastega mängujuhtide koolitustel ja mängujuhtide FB õpikogukonna s (tegevus 2). Lisaks on nad kaasatud vahetunni tegevustega seotud arenduste gevustes (tegevus 1). Enamasti on tegemist huvijuhtidega. K ooli juhtkond osaleb kooli tegevuskava elluviimises (tegevus 2) ning kaasatakse mudeli jätkusuutliku lahenduse väljatöötamisse jt arendustegevustesse (tegevus 1). Kooli ülejäänud töötajad osalevad kooli LKK tegevuskava elluviimises (tegevus 2) . Kaudsed sihtrühmad : L apsevanemad on soovi korral kaasatud LKK tiimi, samuti lastevanematele suunatud materjalid e välja töötamisse , mis aitavad tõsta lastevanemate teadlikkust LKK tegevustest ning liikumise kasulikkusest (tegevus ed 1 ja 3 ). Lisaks julgustatakse koole kaasama lapsevanemaid LKK tegevuste kavandamisel ja elluviimise l (tegevus 2). K o halike omavalitsuste esindajad kui koolipidajad osalevad projekti s kui koolide tugi koolikultuuri muutuste elluviimisel (tegevus 2). Kõiki LKK omavalitsusi teavitatakse nende koolide liitumisest ja pakutakse koostöövõimalusi. Lisaks on KOVi esindajad kaasatud jätkusuutliku laienemismudeli väljatöötamisse ja levitamisesse (tegevus 1 ja 3 ) . Vajadusel nõustatakse KOVe liikumist toetava taristu arendamisel (tegevus 3) . Riigiasutused osalevad projektis kui projekti koostööpartnerid kellega te h akse süsteemset koostööd laiema mõju saavutamiseks laste tervise ja liikumisaktiivsuse edendamisel erinevate riiklike arendusprogrammmide ja – tegevuste kaudu . Jätkatakse koostööd Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kulutuuriministeeriumi ja Maanteeametiga. Lisaks otsitakse koostöövõimalusi teiste riigiasutustega (nt Tervise Arengu Instituut, Kaitseministeerium jt). Ärie ttevõtted ja kolmanda sektori ettevõtted osalevad projektis kui partnerid, kes pakuvad koolidele oma valdkonnaga seotud tuge LKK tegevuste elluviimisel (tegevus 2) ning aitavad levitada LKK põhimõtteid (tegevus 3) . Vajadusel on nad kaasatud jätkusuutliku LKK mudeli väljatöötamisesse (tegevus 1). Erialaliidud osalevad jätkusuutliku mudeli välja töötamises (tegevus 1). Võimalusel kaasatakse arendustegevustesse Eesti Arhitektide Liit , Eesti Kehalise Kasvatuse Liit , Eesti Õpetajate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Lastevanemate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit , Eesti Perearstide Liit, Eesti Lastearstide Liit . Vajadusel otsitakse koostöö võimalusi veel teiste erialaliitudega (nt erinevad spordialaliidud). Erialaliitudega koostöös tutvustatakse LKK tegevusi ning levitatakse liikumisega seotud infot erinevatele sihtrühmadele (tegevus 3). Haridusinnovatsiooni ja muutuste juhtimist vedavad organisatsioonid (nt TÜ Haridusuuenduskeskus ja haridusteaduste instituut , ühiskonnateaduste instituut ) osalevad jätkusuutlikute lahenduste loomises se (tegevus 1). Spordiorganisatsioonid (nt EOK, Kehali se Kasvatuse Liit, spordiklubid, jt spordiorganisatsioonid) osalevad jätkusuutlike lahenduste loomises (tegevus 1) , LKK tegevuste tutvustamises ja liikumisega seotud info levitamises erinevatele sihtrühmadele (tegevus 3) . N oorteorganisatsioonid (nt TORE, Õpilasesinduste Liit ) osalevad õpilaste kaasamise võimaluste arendamisel (tegevus 1) ja õpilastele suunatud teavitustegevustes (tegevus 3). Tegevus te kirjeldus tulemuste saavutamisek s Projekti otse s e eesmärgi saavutamiseks läbiviidavad põhitegevus e d vastavalt EMP ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „ Local Development and Poverty Reduction “ programmilepingu le on järgmised: LKK mudeli arendus ja levitamine tagamaks projekti jätkusuutlikkuse ning võrdse kättesaadavuse koolidele ja õpilastele (tegevused 1-3); Koolide LKK tiimide oskuste ja teadlikkuse arendamine läbi koolituste, seminaride, materjalide jms ning nõustamine LKK põhimõtete rakendamisel ja tegevuste elluviimisel loomaks liikumist toetavat koolikultuuri (tegevused 1-3); Õpetajate oskuste ja teadlikkuse arendamine läbi koolituste, seminaride, materjalide jms ning nõustamine LKK põhimõtete rakendamisel ja tegevuste elluviimisel loomaks liikumist toetavat koolikultuuri (tegevused 1-3); Kehalise kasvatuse õpetajate koolitamine LKK põhimõtete rakendamisel ja tegevuste elluviimisel (tegevused 1-3); Õpilastest mängujuhtide koolitussüsteemi arendamine ja kooli tuste läbiviimine (tegevused 1-3 ); Parimate praktikate jagamine ja nõustamine liikumist toetavad koolikeskkonna kujundamisel (tegevused 1-3 ); Monitoorimis-, analüüsi- ja hindamistööriistade arendamine, LKK tegevuste monitoorimine ning parimate praktikate jagamine (tegevused 1-3); Koostöö ja parimate praktikate jagamine rahvusvaheliste ja Eesti ekspertidega (tegevused 1- 3). Projekt tegevusi võib jagada neljaks , millest kaks esimest hõlmavad otseseid mudeli arenduse ja rakendamisega seotud tegevusi ning kaks viimast panustavad läbivalt kõiki desse sisuarenduse ja rakendus tegevustesse : Tegevus 1: Liikuma K utsuva K ooli (LKK) programmi arendamisega seotud tegevused; Tegevus 2: LKK mudeli rakendamine koolide seas; Tegevus 3 : LKK tegevuste ja tulemuste levitamine ; Tegevus 4: j uhtimine . Projekti kestuseks on planeeritud 52 48 kuud, alates 01.01.2020, kuni 30.04.2024 31.12.2023 (4 aastat ja 4 kuud ). Juhul kui projekti alguskuupäev on hilisem, nihkub samavõrra edasi ka projekti lõppkuupäev, et mitte muuta projekti 48-kuulist kogukestust. Taotleja on teadlik, et tegevusi ei saa lükata edasi või pikendada hilisemaks kui programmiperioodi lõpukuupäev. Mudelite, tööriistade, materjalide ja koolituste/seminaride arendustegevus ja projekti tegevuste monitooring on läbivad kogu projekti jooksul, samas kui rakendamine koolides on iteratiivne, toimudes mitmes tsüklis igas kaasatud koolis ning haarates projekti jooksul järjest uusi koole (joonis 2) . Joonis 2 . Projekti peamised tegevused ja nende omavahelised seosed Tegevus 1 : LKK mudeli arendamine ja valideerimine Suureks väljakutseks on laienemine ehk olemasoleva LKK piloot mudeli laiendamine üle-eestiliseks , nii et Eesti eri piirkondade, eri tüüpi ja erineva õppekeelega koolid saaksid soovi korral liituda LKK võrgustikuga ning saada vajalikku tuge liikumist toetava koolikultuuri kujunemisega seotud muutuste elluviimiseks . Seejuures tuleb arvestada laienemisega kaasneva t pideva t projektimeeskonna tegevuste mahu suurenemist, mistõttu tuleb olemasolevat mudelit programmi tegevuste käigus kohandada ja valideerida tagamaks optimaal ne mudeli toimimi ne . K oole on vaja toetada süsteemsete lahenduste, meetodite ja materjalidega, mis aitavad neil edukalt LKK mudelit rakendada , mistõttu on läbivalt projekti jooksul vaja jätkata arendustööga. Lisaks sisutegevuste arendusele tuleb eraldi tähelepanu pöörata koole toetavatele lahendustele, mis toimivad ka üha suureneva arvu võrgustiku liikmete tingimustes. Samuti on väga oluline luua taustsüsteem, mis toetab LKK tegevuste jätkusuutlikkust peale projekti lõppemist. Sellest tulenevalt võib Tegevus 1 jagada alamtegevusteks. Tegevus 1.1 . Materjalide, meetodite, tööriistade ja seminaride arendamine toetamaks koolide tegevusi. Arendamise käigus: L uuakse lahendusi süsteemsete muutuste toetamiseks , nt meetodeid , tööriistu, seminare jt õpitubasid, mis aitavad vähendada koolipäeva jooksul istuvat aega ning suurendada õpilaste liikumisaktiivsust (nt ainetundides, vahetundides ja aktiivse koolitee elementide kasutamise kaudu ) . Mõnede näidetena võib välja tuua õpikogukondade/regionaalsete minivõrgustike te ket toetavad seminar/ töötuba , kohalike omavalitsustega koostööd arendavad seminarid/töötoad, kehalise kasvatuse õpetajatele suunatud koolitus/seminar . Luuakse abistavaid tööriistu koolidele (ja vajadusel teistele sihtrühmadele) , mis aitavad tutvustada LKK tegevusi kooli töötajatele, lapsevanematele, jt osapooltele ning aitavad kaasata muutuste teostamiseks erinevaid osapooli. Jälgitakse koolides toimuvaid muutusi ja protsesse, analüüsitakse erinevate sihtgruppide vajadusi ning antakse sisendit täiendavate arendustöö vajaduste osas. Arendustöö käigus kogutakse erinevate meetodite abil nii võrgustikku kuuluvatelt kui ka väljaspool võrgustikku olevatelt koolidelt ning rahvusvahelistelt partneritelt toimivaid praktikaid ja lahendusi . V älja töötatuid lahendusi, nt materjal e ja meetodeid , piloteeritakse ning vajadusel kohandatakse enne LKK võrgustikus laiemalt levitamist. Arendustöö puhul arvestatakse sihtrühma tagasisidega ja vajadustega ning arendused valmivad koostöös koolide ja/või õpetajatega ja/või teiste sihtrühmade esindajatega ja/või rahvusvaheliste ja/või riigisiseste partneritega . Projektiaasta jooksul arendatavate lahenduste, nt materjalide /seminaride sisu ja vorm otsustatakse iga projektiaasta alguses tulenevalt sihtrühmadelt saadud vajadusanalüüsist, tagasisidest ning tegevusuuringust. Tegevus 1.2. Laienemismudeli arendamine jätkusuutlik k use tagamiseks. Koostöös erinevate valdkondade ekspertidega (haridus , tervis , linnap laneerimi n e, integratsioon jt), valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonidega alustatakse laienemismudeli välja töötamist ja piloteerimist. Tuginedes senistele kogemustele on laienemise võtmekohaks koostöö kohalike omavalitsuste ehk koolipidaja tega ning regionaalsete võrgustike/ õpikogukondade loomine, mis suurendaksid ühes piirkonnas tegutsevate koolide koostööd, omavahelist info ja parimate praktikate jagamist ning vastastikust võimestamist . Jätkusuutlikkuse seisukohalt on kindlasti oluline LKK põhimõtete ja meetodite integreerimine õpetajakoolitusse jt sidusvaldkondade õppekavadesse. Seega on o luline pidev arendusprotsess ühelt poolt laienemis mudeli rakendamisel, mis toimiks üha enam liituvate koolide tingimustes ning te isalt on fookuses jätkusuutlikkuse mudel i arendus , mis tagaks LKK tegevuste jätkumise peale projekti lõppu kujundades püsiva partnerlus e eri osapoolte, sh kohalike omavalitsuste ja eri valdkondade partnerite vahel . Tegevus 1. 3 . Arendustegevusi toetavad uuringud ja arendused Kõikide mudeli arendusprotsesside analüüsiks (tegevused 1.1-1.2 ) rakendatakse erinevaid uuringumeetodeid ( nt õpilaste ja koolitöötajate veebiuuring, koolide eneseanalüüs, tegevusuuring, seminaride tagasisided jms), millest saadavat infot kasutatakse LKK mudeli rakendusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse arendamises . U uringu d annavad nii sisendi erinevate sihtrühmade vajadustest kui aitavad ka hinnata ja parandada arendavate lahenduste kasutatavust. Projekti käigus toimub monitoorimisvahendite täiendav arendus, mis aitab kaasa muutuste jälgimise kaardistamisele ja koolide eneseanalüüsi võimekuse suurendamisele. Monitoorimisvahendite arendamisesse kaasatakse nii võrgustikukoole kui ka projektipartnereid. U uringute täpsemad vajadused hinnatakse iga projektiaasta alguses. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon LKK mudeli arendamise eest vastutab projekti arendusjuht ( projekti juhtkonna liige) . Arendustegevuste vajadused selgitatakse välja koostöös juhtkonna, valdkondlike töörühmade (TR1-5) , nupukoja liikmete ja Norra partneriga (vt ptk 2.4, joonis 4) . Arendustegevuste plaani kinnitab iga-aastaselt projekti juhtkond. Arendustegevused viiakse ellu töörühmade kaudu , kaasates erinevate sihtrühmade esindajaid ning eksperte . Norra partner panustab arendustegevustesse peamiselt õue keskkonna kujundamise ekspertsuse kaudu (töörühmad 1 ja 3). Sihtrühmad Otsesed sihtrühmad : LKK tiim, koolide direktor id ja juhtkond , õpetajad, õpilased, huvijuhid / mängujuhtide mentorid , KOV, haridusinnovatsiooni ja muutusi vedavad organisatsioonid. Kaudsed sihtrühmad : lapsevanemad, erialaliidud , spordiorganisatsioonid, riigi asutused, noorteorganisatsioonid, äriettevõtted ja kol manda sektori organisatsioonid . Saavutatavad tulemused Arendatud on vähemalt 15 6 erinevat tööriista / meetodi t LKK põhimõtet e rakendamiseks ja levitamiseks; LKK kodulehte ning veebipõhist ideepanka on täiendatud projekti käigus loodud tööriistade ja meetoditega tagamaks võrdsed võimalused loodavate lahenduste kättesaadavuse osas ; Arendatud on LKK põhimõtteid rakendavate koolide tugisüsteem, mis toetab mudeli jätkusuutli k ku laienemist ; Täiendavalt on arendatud v eebipõhi st monitoorimis e tööriista, mis võimaldab paremini hinnata koolides toimuvaid muutusi ning jälgida koolidel enda muutusi; Välja on töötatud täiendavaid piirkondlike koolitusi ja/või seminare üle Eesti erinevatele projekti sihtrühmadele (nt piirkondliku võrgustike eestvedajad, kehalise kasvatuse õpetajad, KOVi esindajad jt) ; Programmi arendamise ja elluviimise eesmärgil on toimunud nii eestisisene kui rahvusvaheline koostöö , t utvutud on rahvusvaheliselt tunnustatud lahendustega laste ja noorte liikumisaktiivsuse toetamiseks ning sobivusel on nende ga arvestatud arendustegevustes; Loodud on LKK arengudokument, mis kirjeldab täpsemalt projekti tulemuste jätkusuutlikkuse mudelit ja mille alusel hakatakse programmi pärast projekti lõppemist arendama ja ellu viima . Tegevus 2 : LKK mudeli rakendamine Mudeli rakendamine koolides on iteratiivne, toimudes mitmes tsüklis igas kaasatud koolis ning haarates projekti jooksul järjest uusi koole . Tegevus 2 raames saab eristada kaks alamtegevust: Tegevus 2.1. Seminaride, koolituste, kohtumiste jms läbiviimine võrgustiku koolidele Erinevatele sihtrühmadele viiakse läbi LKK mudeli rakendamiseks vajalikke koolitusi ja seminare, mis tutvustavad LKK mudelit ja tegevusi, aitavad rakendada LKK põhimõtteid, annavad täiendavaid ideid liikumise toetamiseks , arendavad oskusi liikumise lõimimiseks koolipäeva jne. Siia kuuluvad stardi-/ ideeseminar liituvate koolide LKK meeskondadele , koolitused ja seminarid klassi- ja a ineõpetajatele liikumise lisamiseks ainetundi, mängujuhtide koolitused õpilastele ja nende mentoritele liikumise lisamiseks vahetundi, jt . Vastavalt LKK mudelile pakutakse koolidele erinevaid seminare, mis toetavad liikumist toetava koolikultuur i arendamist, võimaldavad koolidel vahetada kogemusi , tutvuda nii Eesti kui ka rahvusvaheliste heade praktikatega ning tugevdada võrgustiku toimimist (näiteks kogemusseminarid, sügisseminar) . Lisaks viiakse läbi kooli de külastusi ja nõustamisi, toetamaks koole muutuste kavandamisel ja elluviimisel. Nelja projekti aasta jooksul lisandub arendustegevustest uue sisuga seminare , koolitus i ja partnerlus vorme . Mõnede näidetena võib välja tuua õpikogukondade /regionaalsete minivõrgustike teket toetavad seminarid/ töötoad/ koolikülastused, kohalike omavalitsustega koostö öd arendavad seminarid/töötoad jms. Pakutavate koolituste/seminaride/töötubade vms eesmärgid on: o skuste ja teadmiste suurendamine liikumist toetava koolikultuuri arendamiseks , k oolide omavahelise suhtluse toetamine , p arimate praktikate jagamine , p rojekti põhimõtete levitamine , koostöö arendamine projekti sihtrühmadega, k oolide toetamine liikuma kutsuva keskkonna ja koolikultuuri kujundamisel ja tugisüsteemi arendamine . Tegevus 2.2. LKK v õrgustiku tegevuste monitooring T egevusuuringu jt uuringute ga tagatakse teaduspõhine arendus- ja rakendustegevus. Näiteks kõikidel liituvatel koolidel oodatakse osalemist veebiuuringus, kus kaardistatakse õpetajate ja õpilaste liikumis aktiivsusega seotud hoiakud ja harjumused ning tajutud liikumisvõimalused koolis. Nii veebiuuring kui ka teised läbiviidavad uuringud on : 1) sisendiks koolide le tegevuskavade koostamis e l kuna kõik uuringutes osalevad koolid saavad koolipõhise tagasiside oma tulemustest ; 2) sisendiks projekti arendustegevuste vajaduste hindamisel, 3) tagasisideks muutuste jälgimisel . Koolide jt partneritega toimub pidev suhtlus ning muutuste kaardistamine, mis aitab hinnata erinevate sihtrühmade vajadusi ning ko olikeskkonnas toimuvaid muutusi. Koolide esimeste aastate tegevused peale võrgustikuga liitumist on kujutatud joonisel 3 . Joonis 3 . Võrgustikuga liitunud koolide esimeste aastate tegevused Tegevus e elluviijad ja nende kvalifikatsioon Projekti rakendustegevuste elluviimise eest vastuta vad valdkonna töörühmade juhid (TR 1-5, vt ptk 2.4 joonis 4). Valdkondlikud töörühmad viivad rakendustegevusi ellu koos töörühma liikmetega ning kaasavad eksperte ja erinevate sihtrühmade esindajaid . Peamisteks koostööpartneriteks tegevuste elluviimisel Eestis on üldhariduskoolid ja kohalikud omavalitsused. Siht rühmad Otsesed siht rühmad : LKK tiim, koolide direktorid ja juhtkond , õpetajad, õpilased, huvijuhid / mängujuhtide mentorid , jt koolitöötajad Kaudsed siht rühmad : lapsevanemad, kohalikud omavalitsused, riigiasutused , äriettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid, erialaliidud, noorteorganisatsioonid, spordi organisatsioonid, haridusinnovatsiooni ja muutusi vedavad organisatsioonid . Saavutatavad tulemused LKK põhimõtteid rakendavate koolide, sh vene õppekeelega koolide, arv on suurenenud kuni 205 140 koolini, millest vähemalt 26 8 on vene õppekeelega kooli; Igas maakonnas on vähemalt üks LKK põhimõtteid rakendav kool; LKK võrgustikku kuuluvatele koolidele on läbi viidud vähemalt 360 80 LKK mudeliga seotud koolitust ja seminari; L äbi on viidud piirkondlikke koolitusi ja seminare üle Eesti erinevatele projekti sihtrühmadele, kes panusta vad koolipäeva liikumisaktiivsuse toetamisse ; L äbi on viidud seminarid LKK mudeli arendamiseks ning piirkondlike õpikogukondade /võrgustiku eestvedajate võimestamiseks; Läbi on viidud koolide külastusi ja koole on nõusta tud , toetamaks koole muutuste kavandamisel ja elluviimisel; Koolides toimuvaid muutusi on monitooritud, osalejatelt on kogutud tagasisidet ja seda on analüüsitud . Tegevus 3: Teavitustegevused LKK mudeli tutvustamiseks , nähtavuse suurendamiseks ja levitamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid ja viiakse ellu vähemalt järgmised tegevused, mis leiavad kajastamist ka projekti eesti- ja inglise keelsel veebisaidil : Projekti e esti ja inglisekeelse veebilehe loomine ja haldamine projekti tegevuste kajastamiseks; Projekti lõpukonverentsi ettevalmistamine ja läbi viimine (teavitusüritus 1); Programmi tunnustussüsteemi loomine ja tunnustuste jagamine projekti sügisseminaril ( 1 . , 2 . , ja 3. aastal ) ja lõpukonver entsil (4. aasta) (teavitusüritus 1-4 ) ; LKK eesmärkide ja tegevuste tutvustamine erinevate meediakanalite kaudu , nagu näiteks sotsiaalmeedia (F a cebook , Insta gramm ) , televisioon (uudsete lähenemiste ja edulugude tutvustamine nt. uudiste - , teadus -, noorte- , haridussaadetes jt ) , raadio (nt. uudistesaated, huvitaja jt ) ja ajakirjandus (kirjutav meedia nt Õpetajate L eh t, Postimees, P äevaleht jt ) ; programmi uuenduste tutvustamine LKK programmiga liitunud koolidele suunatud seminaridel ; programmi tutvust ami ne erinevatele sihtrühmadele (v t ptk 1.7) suunatud seminaridel, konverentsidel, õppepäevadel , kohtumistel jms; p rojekti tegevustega seotud teadusuuring ute tulemus te avaldamine teadusartiklitena. E rilist tähelepanu pööratakse koostöö arendamisele kohalike omavalitsustega toetamaks nende teadlikkust LKK programmi ja koostöövõimaluste kohta . Samuti otsitakse võimalusi käia projektipartnerite teadmisi, kogemusi ja projekti tulemusi tutvustamas ka teistes riikides, et LKK kujuneks parimaks praktikaks rahvusvaheliselt. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Teavitustegevuste eest vastutab 5. töörühma (Teavitustegevused) juht, kes saab tööks vajalikku sisendit enda ja teiste valdkondlike töörühmade (TR 1-5) ja projekti juhtkonna liikmetelt (vt ptk 2.4 joonis 4) . Töörühma kuulub juht (teavitustegevused) ja kaks eksperti (kommunikatsioon/teavitustegevused, strateegiline kommunikatsioon). Teavitustegevuste töörühm teeb k oostööd ptk 1.7 toodud sihtrühmadega ning kaasab sõnumite väljatöötamisse ja levitamisesse ka Nupukoja liikmesorganisatsioonide esindajaid. Sihtrühmad Otsesed sihtrühmad : LKK tiim, koolide direktorid ja juhtkond , õpetajad, õpilased, huvijuhid / mängujuhtide mentorid , jt koolide töötajad, kohalikud omavalitsused, lapsevanemad Kaudsed sihtrühmad : haridusinnovatsiooni ja muutusi vedavad organisatsioonid, erialaliidud, riigia s u tused, noorteorganisatsioonid, spordiorgan isatsioonid, äriettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioo nid ning laiem avalikkus . Saavutatavad tulemused Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) mudelit on tutvustatud erinevatele huvi- ja sihtrühmadele üle Eesti ning seeläbi on suurenenud LKK põhimõtteid rakendavate koolide arv; Loodud on eesti ja inglisekeelne projekti tegevusi tutvustav koduleht; Internetis on avalikult kättesaadavaks tehtud LKK mudeli ja selle rakendamisega seotud info ja tööriistad (sh eneseanalüüsi tööriistad, infograafikud jms) ; Erinevates meediakanalites on i lmun ud projekti põhimõtteid, koolide kogemusi ning saavutusi tutvustavaid kajastusi ; KOV-de le on tutvustatud LKK programmi rakendamise ja koostöövõimalusi ; LKK p arimad praktikad on esile tõstetud ning jagatud riigisiseselt ja rahvusvaheliselt. Tegevus 4 : Juhtimine Projekti edukaks toimimiseks luuakse projekti juhtimisstruktuur. Projekti kõrgeim organ on projekti juhtkond , kuhu kuuluvad: TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi esindaja (TÜ nimel allkirjaõiguslik isik), Liikumislabori esindaja (projekti arendusjuht ), projekti juht (projekti tegevuste ettevalmistamise ja elluviimise koordineerimine ) ja valdkondlike töörühmade juhid (TR 1-5) . Projekti juhtkonna töömeetod on juhtkonna koosolek. Juhtkonna koosolekud toimuvad vähemalt üks kord poolaastas. Juhtkonna koosolekutel on vähemalt 7 päeva enne kokku lepitud päevakord koos otsus(t)e ettepanekutega ning otsused protokollitakse. Projekti juhtkonna pädevuses on : projekti tegevuste strateegiline planeerimine ; aruandlus e kinnitamine; finantsküsimused . Projekti juhtkond on otsustusvõimeline kui kohal on 50% + 1 inimene kehtivast koosseisust. Projekti juhatus teeb otsuseid eelista t ult konsensuslikult , kuid vajadusel hääletatakse päevakorraliste küsimuste üle. Otsus võetakse vastu lihthäälte enamuse alusel. Võrdsete häälte arvu korral otsustab TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi esindaja arvamus. Juhtkonna koosole kuid juhatab projekti juht. Projekti juht vastutab projekti ja projektimeeskonna igapäevase juhtimise eest ning on aruandekohustuslik projekti juhtkonna ees. Projekti juht koordineerib valdkonna töörühmade tegevusi ning toetab valdkondlike töörühmade tegevust administratiivsete tegevustega (nt pakkumuste võtmised, lepingute sõlmimised jms) . Projekti juht esindab projekti nii rahastaja, programmi operaatori kui teiste projektiväliste isikute juures. Projekt viiakse ellu kasutades valdkondli k e töörühmi . Töörühmade tegevuse eest vastu t avad töörühmade juhid , kes juhivad töörühma tegevusi ning kaasavad oma töösse erinevaid eksperte . Töörühmade juhid on aruandekohustu s likud projekti juhi ees. Projekti alalised töörühmad on: aktiivsete ainetundide töörühm, aktiivsete vahe tundide töörühm, monitoorimise/uuringute töörühm, jätkusuutliku laienemismudeli arendamise töörühm , teavitustegevuste töörühm . Lisaks alalistele töörühmadele saab projekti juhtkond moodustada täiendavaid töörühmi vastavalt projekti vajadustele ja võimalustele . Projekti kolmandaks kuuks k utsutakse ellu projekti nupukoda , kuhu kuuluvad erinevate partner- ja sidusorganisatsioonide esindajad. Ettepanek nupukotta ühe esindaja määramiseks saadetakse vähemalt järgmistele organisatsioonidele: Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Lastevanemate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit. Nupukoja liikmed annavad oma organisatsiooni tegevuspiirides projekti juhtkonnale soovitusi strateegiliste tegevuste planeerimiseks ning tagasisidet läbi viidud tegevustele vähemalt kord aastas. Projekti Norra partner University of South -E as t ern Norway on avaldanud soovi osal e da peamiselt sisutegevustes. Juhtkonnas osalemine tooks kaasa olulisel määral tehnilisi muutusi (nt. asjaajamise ja aruandluse keel) ja kulusid (reisikulud koosolekutele) . Seetõttu oleme Norra partnerid planeerinud osalema pr ojekti töörühmades ekspertidena ( vastavalt nende valdkondlikele kompetentsidele ), projekti juhtkonna nõustajatena ning projekti teavitustegevustes . Vähemalt üks kord aastas korraldatakse Norra partnerile kohtumine projekti juhtkonna liikmetega seni tehtu läbivaatamiseks ja edasiste ühistegevuste planeerimiseks nin g elluviimiseks. Norra partner määrab projektile ka omapoolse projektijuhi, kes on peamiseks kontaktisikuks ja koostööpartneriks LKK projekti juhile. Joonis 4. Projekti juhtimismudel Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Projekti juhtimise eest vastutab projekti juht, kelle kaudu käib suhtlus Rakendusüksusega. Projekti juhtkonna liikmed kinnitavad töörühmade strateegilised arengusuunad ning kooskõlastatult juhtkonnaga taotleb projekti juht vajadusel projekti toetuslepingu muutusi. Projekti sisutegevuste (tegevused 1-3) elluviimine toimub läbi alaliste töörühmade (1-5). Saavutatavad tulemused Projekti tegevused on õigeaegselt ja kvaliteetselt vastavalt projekti plaanile ja juhatuse otsustele ellu viidud. Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Tegevuse elluviija (organisatsioon ja/või ekspert) Tegevus 1: LKK mudeli arendamine ja valideerimine 2020- 30.04.2024 202 3 TÜ Liikumislabor koostöös partnerite ja/või kolmandate osapooltega Materjalide, meetodite, seminaride, tööriistade jms arendamine koolide tegevuste toetamiseks 2020- 30.04.2024 202 3 TÜ Liikumislabor koostöös partnerite ga , sh Norra partneritega ja/või kolmandate osapooltega . Jätkusuutliku laienemismudeli väljatöötamine 2020- 30.04.2024 202 3 TÜ Liikumis labor koostöös partnerite ja kolmandate osapooltega Mudeli arendustegevusi toetavad teadus- ja arendustegevused 2020- 30.04.2024 202 3 TÜ Liikumislabor koostöös partnerite , sh Norra partneritega ja/või kolmandate osapooltega Tegevus 2: LKK mudeli rakendamine koolides 2020- 30.04.2024 202 3 TÜ Liikumislabor koostöös partnerite ja/või kolmandate osapooltega 2.1. Seminarid, koolitused, kohtumised jms võrgustiku koolidele 2020- 30.04.2024 202 3 TÜ Liikumislabor koostöös partnerite ja/või kolmandate osapooltega 2.2. Võrgustikukoolides toimuvate muutuste jälg i mine 2020- 30.04.2024 202 3 TÜ Liikumislabor koostöös partnerite ja/või kolmandate osapooltega Tegevus 3: Teavitustegevused 2020- 30.04.2024 202 3 TÜ Liikumislabor koostöös partnerite ja/või kolmandate osapooltega LKK nähtavuse suurendamine, tulemuste ja materjalide levitamine 2020- 30.04.2024 202 3 TÜ Liikumislabor koostöös partnerite , sh Norra partneritega ja/või kolmandate osapooltega Tegevus 4: J uhtimine 2020- 30.04.2024 202 3 TÜ Liikumislabor koostöös nupukoja ga Indikaatorid Projekti tulemus- ja väljundindikaatorid vastavalt Concept Note’ile . Indikaator Nimetus Algtase (2019 ) Sihttase ( 30.04.2024 202 3 ) Selgitus Tulemusindikaator ( Outcome indicator ) LKK mudelit rakendatavate koolide arv LKK mudelit rakendatavate vene õppekeelega koolide arv 79 6 205 140 26 8 Vt. peatükk 1.4 Projekti tulemus (peamine tulemus 6). Saavutatakse tegevustega 1-3 . Väljundindikaator ( Output indicator ) LKK põhimõtete rakendamiseks ja levitamiseks arendatud tööriistade ja meetodite arv 0 15 6 Vt. peatükk 1.4 Projekti tulemus (peamine tulemus 1, 2, 5). Saavutatakse tegevustega 1 ja 3. LKK põhimõtete rakendamiseks ja levitamiseks läbi viidud koolituste ja seminaride arv 0 360 80 Vt. peatükk 1.4 Projekti tulemus (peamine tulemus 3, 4). Sa avutatakse tegevustega 2 ja 3. Projekti tulemus- ja väljundindikaatorite saavutamine toetab Programmi eesmärkide (kohalik areng ja vaesuse vähendamine) ja Programmi oodatud tulemuste (paranenud integreeritud teenuste kvaliteet ja rahvatervise sekkumismeetmed kohalikul tasandil) saavutamist. Hea haridus on olnud Eesti riikluse ja arengu üks alustala. Viimaste kümnendite tehnoloogia areng ja sotsiaalsed trendid on viinud liikumisharjumuste vähenemiseni koolikeskkonnas. Tänaseks on tõendatud, et laste vaimne võimekus on positiivses korrelatsioonis füüsilise aktiivsusega. Käesoleva projektiga arendatakse liikumisharjumuste üldhariduskoolidesse viimise metoodikaid ja rakendatakse neid Eesti koolides, sõltumata nende geograafilisest asukohast või õppekeelest. Oodatavalt annab see programmiga liitunud koolidele konkurentsieelise õpitulemustes ja koolirõõmus, võrreldes mitteliitunud koolidega. Tihtipeale on konkurentsieelise saavutamine ja kõrgem kvaliteet olulisem just maapiirkonna koolides, toetades nende püsimajäämist (regionaalpoliitiline kasu) . Ühtlaselt kõrge ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline üldharidus ning terved koolilõpetajad panustavad Eesti majanduslikku jätkusuutlikkusse (aeglasemalt tõusvad kulud tervishoiule) ja edumeelsed teadus- ja arenduslahendused (majanduslik kasu, ettevõtluse areng) aitavad pikemaajaliselt kaasa vaesuse vähenemisele riigis tervikuna (sotsiaalmajanduslik kasu). Projekti mõju läbivatele teemadele Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada ): Mõju regionaalsele arengule FORMCHECKBOX jah FORMCHECKBOX ei Selgitus : LKK programmi laienemine on suunatud üle-eestiliselt, sh eesmärgiks on LKK programmi põhimõtteid järgivate koolide liitumine kõigis maakondades. Seda toetavad regionaalsed seminarid ja regionaalsete õpikogukondade arendamine programmi tegevustena. Mõju keskkonnahoiule FORMCHECKBOX jah FORMCHECKBOX ei Selgitus : LKK programm sisaldab ühe elemendina aktiivse koolitee arendust, mis on suunatud laste liikumisele jalgsi või rattaga, mis toetab keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja tegutsemist. Samuti julgustatakse koole enam kasutama õuesõpet, mis aitab lastel viibida enam õues ning seeläbi õppida väärtustama ümbritsevat loodust. Mõju infoühiskonna edenemisele FORMCHECKBOX jah FORMCHECKBOX ei Selgitus : LKK programm kasutab laiema mõju saavutamiseks infotehnoloogia võimalusi, sh sotsiaalmeedia võimalusi, mis toetab info paremat liikumist, suurendab info kättesaadavust ning arendab seejuures koolipere oskusi info edastamisel. Samuti täiendatakse projekti raames LKK kodulehel asuvat ideepanka, tehes liikumist lisavad meetodid ja ideed kergesti kättesaadavaks. Mõju kodanikuühiskonna arengule FORMCHECKBOX jah FORMCHECKBOX ei Selgitus : Koolide liitumine LKK programmiga põhineb koolide motivatsioonil ja huvil ise oma koolis liikuvamat koolikultuuri toetavaid muutusi kavandada ja ellu viia , aidates sellega kaasa laste ja noorte vähese liikumise kui ühiskonnas olulise probleemi lahendami se le . LKK programm loob võimalusi kogukondade võimestamiseks ja õpikogukondade tekkeks , soodustades sellega koostööd ja suurendades ühiskonna sidusust . Samuti toetatakse õpilaste poolt kavandatavate ja elluviidavate tegevuste teke t, millega toetatakse õpilastes tegutsemisvõimekust ning ühiskondlikult aktiivsete ja ise vastutust võtvate kodanikuühiskonna liikmete kujunemist . Mõju võrdsete võimaluste edendamisele S ooline võrd õiguslikkus (k as projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas ) FORMCHECKBOX jah FORMCHECKBOX ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral) : Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Projekt sisaldab tegevusi, mis panusta vad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse Tegevuste kirjeldus : Projekti raames kaasatakse mõlemast soost õpilasi ja õpetajaid tegevuste kavandamisse ja elluviimisse, võimestades sellega aktiivse kodanikuühiskonna liikmete kujunemist mõlema soo osas. Mõlemale soole suunatud muutuste protsessis osalemine annab kogemuse nii kaasatuse osas kui protsessi kujundaja rollis, toetades seeläbi enam võrdõiguslikkust ühiskonnas. Võrdne kohtlemine FORMCHECKBOX jah FORMCHECKBOX ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral) : Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Kirjeldada, kuidas on võrdne kohtlemine tagatud : erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine; LKK põhimõtteid on võimalik rakendada kõikidel koolitöötajatel ja õpilastel sõltumata nende vanusest. puudega inimeste võrdne kohtlemine; LKK programmis osalevad ka erivajadustega õpilaste koolid tagades võrdsed võimalused programmi tegevuste kättesaadavuste osa sõltumata puudest või tervislikust seisundist. võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest ( kirjelduses tuua välja tunnus – sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus ) LKK põhimõtteid on võimalik rakendada kõikidel koolitöötajatel, õpilastel ja lastevanematel sõltumata nende soost, usutunnistusest, rahvusest või seksuaalsest sättumusest. Nt on programmi üks indikaatoreid mitte-eesti emakeelega koolide osalemine programmis toetades nii võrdset kohtlemist sõltumata rahvuslikust kuuluvusest. Projekti jätkusuutlikkus LKK programmi ja tegevuste vajalikkust toetavad erinevad raamdokumendid, arengukavad ja strateegiad, nii organisatsioonilisel, kohalikul, riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel. P rogrammi jätkusuutlikkus tagatakse eri tasandite (arendus Tartu Ülikoolis, rakendamine koolides, institutsionaliseeritud koostöö koolipidajatega ) koordineeri tud ja sihipäraste tegevustega . Projekti tegevustega luuakse programmile süsteemne teaduslik ja rakenduslik alus ning tööriistad, valideeritakse programm , viiakse ellu osalevates koolides ning tööriistad ja materjalid tehakse kättesaadavaks nendele koolidele, kes projekti jooksul liituda ei jõua või ei saa . Projekti jätkusuutlikkuse tagamiseks koostatakse projekti jooksul LKK arengudokument , mis kirjeldab täpsemalt projekti jätkusuutlikkuse mudelit, mille alusel programmi pä rast projekti lõppemist arendada ja ellu viia . Tegutsetakse selle nimel, et integreeri da LKK tegevusi olemasolevatesse süsteemidesse (nt . õpetajakoolitus e õppekavad , KOVi tegevused), vähendades seeläbi täiendava püsikulu tekkimist . Nii projekti jooksul kui ka pärast selle lõppemist otsitakse täiendavaid ressursse arendustegevuse jätkumiseks ja uute teenuste väljatöötamiseks ning projekti tulemi rakendamiseks Eestis ja rahvusvaheliselt, sh. koostatakse taotlusi täiendavale avalikule ja era rahastusele/ projektidele. Näiteks EL teadus- ja arendustegevusi toetavatest programmidest (H2020/Horizon Europe, EIT Health, jne.), õppetegevuse programmidest (Erasmus+) j a kohalikest programmidest/taotlusvoorudest (Tartu linn, kohalikud omavalitsused, jne.). LKK tegevuste jätkusuutlikkust pärast projekti lõppemist toetavad järgmised projekti perioodil läbi viidud tegevused ja nende tulemused : I Süsteemsed muutused koolikultuuris Uute liikumist toetavate praktikate kujunemine koolikultuuris loob aluse p rojekti lõppedes tegevus te jätkumisele . Kui õpilased ja õpetajad harjuvad tegevustega kui normaalsusega ning LKK põhimõtted ning tegevused muutuvad koolikultuuri osaks, ei vaja tegevused kestmiseks pingutust. Valdav osa pro jekti käigus te htud struktuurse test muutustest (näiteks koolipäeva struktuuri muutumine, liikumisvahetunni rakendamine jt) ei vaja hilisemalt märkimisväärseid lisaressursse. Süsteemsete muutuste toimumist toetavad projekti arendus- ja rakendustegevused (tegevus 1 ja 2), mille tulemusena : Koolide päevakavades on loomulikuks koolikultuuri toimivaks osaks kujunenud liikumisvahetunnid, sh õuevahetunnid. Õpetajad on omandanud metoodikad, mis katkestavad järjestikkuse istumisaja ja võimaldavad liikumist. Senised LKK uuringud on näidanud, et koolituste järgselt võtavad meetodid kasutusele üle 90% koolitustel osalenud õpetajatest. Koolides on kujunenud välja uued praktikad (oskused, kogemused, vahendid) õpilastes kaasamisest liikumistegevuste korraldamisse, näit. mängujuhtide osas , mis loob aluse isetoimivaks süsteemiks. Õpilaste kaasatust Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtete jätkuvaks rakendamiseks on toetatud hariduselu suunavate juhendite kaudu. Näit. loovtööd, mis on kohustuslik osa kooliprogrammis, loob jätkuvalt võimalusi igapäevases koolielus õpilaste kaasamisele ( https://oppekava.innove.ee/loovtoo-omaloominguna/ ) . LKK põhimõtete rakendamine on sisse viidud ka koolide t egevus - ja arengukavadesse . II Õpetajate täiendkoolitus, teadustegevus, kõrgkoolide tegevus Projekti arendustegevuste üheks suunaks on koostöövõimaluste otsimine haridusinnovatsiooni ja muutuste juhtimist vedavate organisatsioonidega eesmärgiga i ntegreerid a õ petajakoolitusse jt . sidusvaldkondade õppekavadesse teemad, mis käsitlevad laste ja noorte liikumise mõju nende tervisele ja õppimisele, annavad ülevaate LKK põhimõtetest ja oskused liikuma kutsuva koolikeskkonna kujunemise toetamiseks , vähendades seeläbi vajadus t täiendavate baaskoolituste järele . Projekti jooksul välja töötatud juhendmaterjalid koolidele ja metoodilised materjalid õpetajatele (tegevus 1) on kasutatavad ning vabalt kättesaadavad ka peale programmiperioodi lõppemist (tegevus 3). III Mitmetasandiline ja laiahaardeline koostöö erinevate huvi- ja sidusrühmadega tagab valdkonna arendus - ja tegevuspõhimõtete jätkumise ka peale programmiperioodi lõppu . Projekti arendus - ja rakendustegevused (tegevused 1 ja 2) saa vad teoks koostöös erinevate osapooltega, sh: Kohalikud omavalitsused ja riigi asutused (nt Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Maanteeamet, Tervise Arengu Instituut jt) , teise d haridusinnovatsiooni ja muutuste juhtimist vedavad organisatsioonid ja asutused (nt TÜ h aridus uuendus keskus ja haridusteaduste instituut , ühiskonnateaduste instituut ) , spordiorganisatsioonid (nt EOK, Kehali se Kasvatuse Liit, spordiklubid, spordiorganisatsioonid ) noorteorganisatsioonid (nt TORE, Õpilasesinduste Liit jms ) erialaliidud (Eesti Perearstide Liit, Eesti Lastearstide Liit , Kohalike Omavalitsuste Liit, Eesti Koolijuhtide Liit jt ) . IV Raamdokumendid ja arengustrateegiad, mis võimaldavad sihtrühmadel LKK tegevusi pärast projekti lõppemist jätkata. Nagu projekti peatükis 1.1 on juba nimetatud, on LKK programmil puutepunkte suure hulga erinevate arengudokumentidega. Nendest enamuse juurde kuulub ka tegevus- või rakendusplaan koos eelarvega, mis võimaldab läbipaistval juhtimisel ja kaasaval planeerimisel rahastada ka LKK tegevusi pärast käesoleva projekti lõppemist. V Toetavate materjalide kättesaadavus Projekti raames loodud infomaterjalid, juhendid, ülevaated meetoditest tehakse kättesaadavaks LKK kodulehel . Kodulehe töös hoidmise kulud on marginaalsed ning kantakse Projekti elluviija poolt. Pärast projekti lõppemist jätkub valdkonna uurimistöö Tartu Ülikoolis tavapärase teadus- ja arendustegevuse raames võimalusel uuendatakse ka projekti jooksul loodud materjale. V I Hõlmatus Kuna projekti üheks eesmärgiks on LKK põhimõtteid rakendavate koolide olemasolu igas maakonnas, siis antud mude l toetab LKK kogemuste jagamist ja liikumist toetava koolikultuuri põhimõtete leviku t informaalse suhtluse abil, samuti regionaalsete haridusseminaride korraldamist võrgustikuvälistele koolidele ka pärast programmiperioodi . Võimaliku t ugisüsteemi (näit. piirkondlike õpikogukondade ) arendamine loob eelduse koolidevaheliseks otseseks suhtlus eks ka pärast programmiperioodi (tegevus 1). VII Institutsionaalne jätkusuutlikkus Projekti jooksul koostatavas LKK programmi arengudokument analüüsib erinevaid variante programmi jätkamiseks . Lähtuvalt analüüsi tulemustest ning programmi levikust Eesti ja rahvusvaheliselt selgub optimaalne programmi juhtimisstruktuur . Teadus- ja arendustegevus jääb kindlasti Tartu Ülikooli liikumislabori ülesandeks. Rakendamist, laiendamist ja teavitustegevusi (tuginedes projektis juba välja töötatud materjalidele) võivad ellu viia ka teised organisatsioonid, kellele see oleks üheks põhiülesandeks. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles D ecreasing physical activity (PA) of children is a great concern . E vidence shows that school s has a high potential to support the PA of students . The aim of the project is to develop and disseminate a model where school culture encourages the PA of students throughout the school day and to establish sustainable scaling up of the model. The core content activities of the project are: 1) M odel of Schools in Motion (SiM ) development and validation; 2) SiM implementation in schools all over Estonia ; 3) Awareness rising and d issemination of SiM principl es, activities and best practic es . Projekti elluviimise ga seotud r iskide hindamine Risk Riski MÕJU Riski TÕE - NÄOSUS Riski ASTE kokku Tegevus ed riskide maandamiseks Finantseerimisega seotud riskid : Kulude suurenemine tulenevalt õigusruumi muutustest või muutustest majanduskeskkonnas , tõstab oluliselt tööjõukulude (projekti peamine kulurida) osakaalu. 3 3 9 Personalikulude planeerimisel on võetud arvesse projekti kestvust ning hetke ja tuleviku potentsiaalseid palgatasemeid ja koormusi, vastavalt senistele kogemustele ja projekti spetsiifikale. Oluliste muutuste ilmnemisel (oodatust suuremad personalikulud) koostatakse riskihaldusplaan ja tehakse vajadusel rahastajale ettepanek projekti tegevuste (mahtude) muutmiseks vastavalt muutunud oludele. Projekti juhtimisalased riskid 1 : Projekti meeskonnas toimuvad töötajate vahetused (õpingud, laste sünd , jms) , t öötajate läbipõlemine . 2 3 6 V õimaldatakse ja toetatakse osakoormusega tööta mist , uutele töötajatele lepitakse kokku mentorid ja rakendatakse teisi toetavaid meetmeid , võimaldatakse kaugtööd . Projekti juhtimisstruktuur toetab regulaarset riskihindamist, riskide tuvastamist ja vajalike meetmete rakendamist enne riskide realiseerumist. Projekti juhtimisalased riskid 2 : Projekti arendustegevustega pidevalt lisanduv projekti haldus- ja juhtimis koormus. 2 3 6 Projektile palgatakse täiskohaga projektijuht , keda toetavad Programmi arendusjuht, projekti assistent, Nupukoja ja Töörühma liikmed. Kogu projekti elluviimist toetab ka TÜ tugistruktuur (grandikeskus, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus, valdkond, teaduskond, instituut) ja nende olemasolev infrastruktuur. Meeskonna liikmete individuaalsed riskid. Projektimeeskonna liikmete rollimuutustega kaasnev toimetulek laienemis protsessi dünaamikas (nt koolitajast/arendajast regionaalse / valdkondliku võrgustiku juhiks või koolitusjuhiks) 3 3 9 Projektimeeskonna s üsteemsed arenguseminarid ja regulaarsed koosolekud. Õiguslikud/seadusandlikud riskid: Programmi elluviija asutuses (TÜ) muudetakse programmide menetlemise ja elluviimisega seotud asutusesiseseid regulatsioone . 3 3 9 Projekti juhtkonda on kaasatud mitmeid Tartu Ülikooli inimesi erinevatelt juhtimistasanditelt ning projekti juht, kes saavad muutuste ettevalmistamise ajal kaasa rääkida ning seetõttu arvestavad muutused juba ka käesoleva projekti nõuetega ning neid on võimalik vajadusel sisse viia. Väliskeskkonna riskid : Maj anduslangus ühiskonnas , riigieelarve mittetäitumine (Riigieelarve hariduskulude vähenemine võib kaasa tuua koolide arendus tegevustele piirangu ja mõjutada koolikeskkonnas toimuvaid protsesse pidurdavalt) 2 2 4 Koolide arendustegevuste kavandamine ei peaks põhinema vaid eelarvelistel tegevustel, vaid rõhuasetusega hoiakutel (liikumise tähenduse muutus) ja oskustel liikumise lõimimiseks koolipäeva. Projekti edu korral integreeritakse projekti tulemid koolide igapäevaellu ilma oluliste täiendavate kuludeta. Sisulised arenduse ja rakenduse riskid: Projekti jooksul avaldatakse uusi teadustulemusi projekti valdkonnas, mis tingivad projekti tegevuste muutuse koolides. 2 4 8 Projekti ülesehitus on tsükliline (arendus-rakendus), mistõttu uued teadmised saab sujuvalt integreerida projekti tegevustesse ja viia koolidesse. Läbi uuenevate materjalide (k.a. pärast projekti lõppu) on tagatud projekti ajakohane areng pärast projekti lõppu. Koolide sulgemine ja ressursipuudus ei võimalda saavutada projekti väljundindikaatoreid: Projekti jooksul ei leita piisaval hulgal uusi liituvaid koole. 3 2 6 Koolide omavaheline konkurents lastele , LKK programmi rakendamise suhteline odavus ja positiivne mõju nii õpiväljundite saavutamisele kui ka kooli renomeele toetavad LKK rakendamist ka kitsastes rahalistes tingimustes. Samuti oleme ette näinud võimaliku laienemise lähiriikidesse. Riskikategooriad: Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest , eeltingimused täitmine jne); Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid; Projekti juhtimisalased riskid; Õiguslikud/seadusandlikud riskid; Väliskeskkonnast tulenevad riskid. Mõju hindamise skaala 1-4: 1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad) 2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb) 3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud) 4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata) Tõenäosuse skaala 1-4: 1 = üliharv 2 = vähetõenäoline 3 = tõenäoline 4 = väga tõenäoline / vältimatu Riski ASTE ( mõju x tõenäosus ): 1-2 = väheoluline risk 3-6 = madal risk 7-11 = tingimuslik risk 12-16 = kriitiline risk 8 . Lisad 1. Projekti e elarve 2. Projekti partnerlusleping Kasutatud kirjandus: 1. WHO. Global recommendations on physical activity for health. Geneva: World Health Organisation; 2010. 2. Timmons BW, Naylor P-J, Pfeiffer KA. Physical activity for preschool children--how much and how? Can J Public Health Rev Can Sante Publique. 2007;98 Suppl 2:S122-134. 3. Janssen I, Leblanc AG. Systematic review of the health benefits of physical activity and fitness in school-aged children and youth. Int J Behav Nutr Phys Act. 2010;7:40. 4. Poitras VJ, Gray CE, Borghese MM, Carson V, Chaput J-P, Janssen I, et al. Systematic review of the relationships between objectively measured physical activity and health indicators in school-aged children and youth. Appl Physiol Nutr Metab. 2016;41:S197–239. 5. Best JR. Effects of physical activity on children’s executive function: contributions of experimental research on aerobic exercise. Dev Rev DR. 2010;30:331–551. 6. Davis CL, Tomporowski PD, McDowell JE, Austin BP, Miller PH, Yanasak NE, et al. Exercise improves executive function and achievement and alters brain activation in overweight children: a randomized controlled trial. Health Psychol Off J Div Health Psychol Am Psychol Assoc. 2011;30:91–8. 7. Lonsdale C, Rosenkranz RR, Peralta LR, Bennie A, Fahey P, Lubans DR. A systematic review and meta-analysis of interventions designed to increase moderate-to-vigorous physical activity in school physical education lessons. Prev Med. 2013;56:152–61. 8. Aasvee K, Rahno J. Eesti koolilaste tervisekäitumise uuring. 2013/2014. õppeaasta. Tabelid [Health Behavior in School-aged Children(HBSC) Study 2013/2014]. Tallinn: National Institute of Health Development; 2015. 9. Mooses K. Physical activity and sedentary time of 7-13 year-old Estonian students in different school day segments and compliance with physical activity recommendations [Dissertation]. [Tartu]: University of Tartu; 2017. 10. Konstabel K, Veidebaum T, Verbestel V, Moreno LA, Bammann K, Tornaitis M. Objectively measured physical activity in European children: the IDEFICS study. Int J Obes. 2014;38:S135-43. 11. Ekelund U, Luan J, Sherar LB, Esliger DW, Griew P, Cooper A. Association of moderate to vigorous physical activity and sedentary time with cardiometabolic risk factors in children and adolescents. JAMA. 2012;307:704–12. 12. Bull FC, Gauvin L, Bauman A, Shilton T, Kohl HW 3rd, Salmon A. The Toronto Charter for Physical Activity: a global call for action. J Phys Act Health. 2010;7:421–2. 13. Story M, Nanney MS, Schwartz MB. Schools and obesity prevention: creating school environments and policies to promote healthy eating and physical activity. Milbank Q. 2009;87:71–100. 14. Reis RS, Salvo D, Ogilvie D, Lambert EV, Goenka S, Brownson RC. Scaling up physical activity interventions worldwide: stepping up to larger and smarter approaches to get people moving. The Lancet. 2016;388:1337–48. 15. Global Advocacy for Physical Activity (GAPA) the Advocacy Council of the International Society for Physical Activity and Health (ISPAH). NCD Prevention: Investments that work for physical activity. Br J Sports Med. 2012;46:709–12. 16. Mooses K, Mäestu J, Riso E-M, Hannus A, Mooses M, Kaasik P, et al. Different methods yielded two-fold difference in compliance with physical activity guidelines on school days. PLoS ONE. 2016;11:e0152323. 17. Yli-Piipari S, Kulmala JS, Jaakkola T, Hakonen H, Fish JC, Tammelin T. Objectively measured school day physical activity among elementary students in the United States and Finland. J Phys Act Health. 2015;13:440–6. 18. TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor. VUNK! Liikuma kutsuvad koolide veebiuuringu raport. 19. Erwin H, Beighle A, Carson RL, Castelli DM. Comprehensive School-Based Physical Activity Promotion: A Review. Quest. 2013;65:412–28. 20. Vihalemm T, Keller M, Kiisel M. From intervention to social change. A guide to re-shaping everyday practices. London: Ashgate; 2015. Saatja: "Mall Hiet" <[email protected]> Saaja: "SM Info" Teema: FW: DHIS: Taotlus Kuupäev: 2023-11-07 09:16 From: Tartu Ülikool <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, November 7, 2023 10:15 AM To: Marilin Sternhof <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Ülar Vaadumäe <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: DHIS: Taotlus Lugupeetud Marilin Sternhof Esitame projekti "Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine" abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse. Parimate soovidega Riina Järvela projektijuht liikumislabor sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Tartu Ülikool +372 529 5091 [email protected] <mailto:[email protected]> _____ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.