Pöördumine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Sotsiaalministeerium 03.11.2023 nr 2.1.-5/23/2466-3 [email protected] [email protected] Nõudekiri Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördus Eesti Kindlustusseltside Liit (EKSL) seoses surmateatise ja surma põhjuse teatise väljastamisega kindlustusandjatele tervise infosüsteemist Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) poolt1. EKSL on seisukohal, et tulenevalt kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 219 lõike 1 punktist 1 on TEHIK kohustatud väljastama kindlustusandjatele eelnimetatud teatisi. Lisaks on EKSL pöördumises leidnud, et surmateatise ja surma põhjuse teatise puhul on tegemist rangelt surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel fakti tuvastamise andmetega ja erinevalt tavalistest terviseandmetest puudub TEHIK-l tervise infosüsteemi volitatud töötlejana tõlgendamisvajadus, millises ulatuses on haiguslugu ja terviseandmed seotud kindlustusjuhtumiga. Kindlustusandjate õigus töödelda terviseandmeid tuleneb KindlTS § 218 lõike 2 punktist 2, mille järgi on terviseandmete töötlemine muu hulgas lubatud, kui see on vajalik kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm. Seega seadusest tulenevalt on kindlustusandjal konkreetse kindlustusjuhtumiga seotud ulatuses õigus terviseandmeid töödelda. KindlTS § 219 lõige 1 näeb ette eraldi aluse isikuandmete töötlejate omavaheliseks andmete vahetuseks, kohustades riigi- või kohaliku omavalitsuse asutust, tervishoiuteenuse osutajat, kindlustusandjat või muud kolmandat isikut edastama kindlustusandja nõudel isikuandmeid, sh terviseandmeid, kui andmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Inspektsioon on varasemalt leidnud, et eelviidatud sätted, mis lubavad küll kindlustusandjal kliendi terviseandmeid töödelda ja neid kolmandatelt isikutelt saada, ei anna siiski kindlustusandjale automaatselt õigust saada terviseandmeid tervise infosüsteemist, vaid lähtuda tuleb ka tervise infosüsteemi puudutavatest õigusnormidest. Lisaks on inspektsioon leidnud, et erinevalt TEHIK-st on just tervishoiuteenuse osutajal võimalik kogumis hinnata, millises ulatuses on vajalik konkreetse kindlustusjuhtumiga seotud andmeid väljastada. Juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 593. Nimetatud paragrahvi lõige 6 reguleerib juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele ning lõige 7 loetleb konkreetsed asutused ja alused, millal tervise infosüsteemist 1 EKSL 26.09.2023 nõudekiri (https://adr.rik.ee/aki/dokument/14697119) Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235 andmeid väljastada tohib. Sealjuures näeb seadus ette, et lõikes 7 loetlemata juhtudel on väljastamine lubatud, kui tervise infosüsteemist andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud. Lisaks näeb sama paragrahvi lõige 8 ette, et lõikes 7 sätestatu kehtib ka surnud andmesubjekti isikuandmete väljastamise kohta ehk ka surnu andmete tervise infosüsteemist väljastamine või edastamine peab olema seaduses sätestatud. TTKS § 593 lõigete 7 ja 8 osas on erinevate eelnõude seletuskirjades antud mitmeid selgitusi. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse 778 SE eelnõu seletuskirjas2 (lk 112, punkt 31) on märgitud, et TTKS § 593 täiendatakse lõigetega 7 ja 8, millega täpsustatakse tervise infosüsteemi andmete töötluse ulatust, kuna tegemist on väga delikaatsete andmetega, mis vajavad lisakaitset. Lisaks on lõike 8 osas selgitatud, et lõikes 7 toodu kehtib ka surnud andmesubjekti isikuandmete väljastamise kohta. Kuna andmed on tundlikud ja neid kogutakse tähtajatult, on eriliiki andmete rangem kaitstus õigustatud, kui see võib sisaldada pärilikke jms näitajaid ja mis võivad riivata lisaks ka lähisugulaste eraelu. Samuti on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seaduse 347 SE eelnõu seletuskirjas3 (lk 8) põhjendatud surma põhjuse tuvastamise seaduse täiendamise vajadust ning muu hulgas on selgitatud järgmist: tulenevalt sellest, et TTKS § 593 lõige 7 seab piirangud andmete väljastamisele ning viitab, et väljastamine võib toimuda ka muus seaduses sätestatud alusel, on vajalik, et see tuleneks eriseadusest sõnaselgelt välja ning kaoks eri- ja üldseaduse tõlgendamise probleematika. Lisaks on sama eelnõu seletuskirjas TTKS § 593 lõike 7 muutmise osas selgitatud, et muudatus on vajalik õigusselguse loomiseks, et tagada tõlgenduste ühtsus, millistel juhtudel on võimalik riiklikust andmekogust andmeid saada ja millistel juhtudel mitte. Sama paragrahvi lõikes 6 sätetatud muude isikute juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele on seaduses sätestatud (vt nt OAS, TVTS, KVTS, ATS jne). Selleks, et luua andmesubjektile selgus ka võimalike andmete väljastamise protsessidest, koondatakse ka siia alused ja asutused, mille ülesannete täitmiseks on terviseandmete väljastamine vajalik (Terviseamet teeb järelevalvet nii tervishoiuteenuse osutajate üle TTKS-i alusel, samuti võib isikuandmete väljastamine leida aset isikuandmete kaitse kontekstis). Praegu väljastatakse andmeid seaduses sätestatud eesmärkidel näiteks tervisetõenditega seoses liiklusseaduse alusel, surma põhjuste tuvastamise seaduses sätestatud alustel jne. Eeltoodust võib järeldada, et juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele kui eriliiki isikuandmetele nõuab selget sätet kas TTKS-s või mõnes muus eriseaduses. Surma põhjuse tuvastamise seaduse järgi on surma põhjuse teatis (edaspidi teatis) surnud isiku surmasündmuse, surma põhjuse, surma põhjuse tinginud asjaolu ja surma põhjuse tuvastanud isiku andmeid kajastav elektrooniline dokument, mille alusel kantakse andmed surma põhjuste registrisse4. Teatis kajastab andmeid TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisus5, millest nähtub, et lisaks surnu isikuandmetele märgitakse teatisele muu hulgas vahetu surmapõhjus (diagnoos), varasem surmapõhjus (diagnoos), surma algpõhjus (diagnoos), välispõhjus (diagnoos), välispõhjusest tingitud surma täpsustavad asjaolud ning muud surma soodustanud olulised seisundid (diagnoos). 2 IKSRS 778 SE (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-17b2c83eedb1) 3 NETS muutmise seadus 347 SE (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/319b2b38-cfb8-4b27-9fb0- 9c515d2dc189/nakkushaiguste-ennetamise-ja-torje-seaduse-muutmise-seadus) 4 Surma põhjuse tuvastamise seaduse § 81 lõige 1 (https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023090#para8b1). 5 Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/5202/3044/21.pdf#) 2 (3) Seega kuvatakse teatisel lisaks surma põhjuse vahetule diagnoosile ka muid surnud isiku tervisega seotud diagnoose, mille puhul võib tekkida küsimus, kuivõrd on sellises ulatuses terviseandmete väljastamine kindlustusandjale kooskõlas taotlemise eesmärgiga (nt selgitada välja, kas surm saabus pika haiguse tagajärjel esimesel kindlustusaastal või kas tegemist on suitsiidiga) ning kas ja millisel määral võib kirjeldatud ulatuses terviseandmete väljastamine riivata surnu lähisugulaste eraelu (nt teave pärilike haiguste kohta). Riigikohus on oma 26.09.2022 otsuse nr 3-20-14496 punktis 24 selgitanud, et isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda siiski seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega ka kooskõlas. Ühtlasi on kohus selgitanud, et lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust alusest enesest, samuti EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 sätestatud töötlemise põhimõtetest. Nii sätestab IKÜM art 5 lg 1 p c võimalikult väheste andmete kogumise ehk minimaalsuse põhimõtte. Nimetatud põhimõtet tuleb hinnata koostoimes IKÜM art 6 lg 1 p-s c ning art 9 lg 2 p-des f ja g sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumiga, st konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema „vajalik“ kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks. „Vajalikkust“ kui kriteeriumi tõstavad esile ka KindlTS §-d 218 ja 219. Seoses EKSL pöördumisele vastamisega palume Sotsiaalministeeriumil selgitada, kuidas suhestuvad omavahel KindlTS § 219 lõike 1 punkt 1 ning TTKS § 593 lõiked 6, 7 ja 8, sealhulgas palume vastust küsimusele, kas tervise infosüsteemist andmete saamiseks saab kindlustusandja tugineda eelnimetatud sätetele. Samuti palume Sotsiaalministeeriumi seisukohta surma põhjuse teatise puhul terviseandmete kindlustusjuhtumiga seotuse ning väljastatavate andmete vajalikkuse hindamise osas. Vastust ootame võimalusel hiljemalt 17. novembriks 2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Enula jurist peadirektori volitusel 6 Riigikohtu 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449 (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=322596708) 3 (3)