Pöördumine

Saatja: <"SM Info"> Saadetud: 02.11.2023 15:24 Adressaat: <"SM Info"> Teema: FW: superviisorite koolitus From: Maivi Parv &lt;&gt; Sent: Friday, October 27, 2023 1:41 PMTo: Triin Viskus &lt;&gt;; Anne Randväli &lt;&gt;Cc: Rene Randver &lt;&gt;; Kristin Kuusk &lt;&gt;Subject: superviisorite koolitus Tere Triin ja Anne, Meie poole on pöördunud TÜK ja PERH küsimusega, kas Tervisekassa saaks rahastada superviisorite koolituse projekti, kus projekti idee pakkuda töötajatele professionaalset vaimse tervise tuge väljaõppe läbinud superviisorite ja coachide abil meeskonnas tekkinud pingete või kriisiolukordadega toime tulemiseks. Hindame ise, et mõte väga hea, plaanitav tegevus väga vajalik, aga paraku meie innovatsioonifondi rahastamisele selline projekt ei sobitu. Kas SoM VTO leiaks sellisele projektile rahalised vahendid? Lisan projektiidee vormi. Tervitades Maivi Projektiidee vorm 1. OMANIK: Kes on idee esitaja? Nimi ja perenimi: Kätlin Pärn Amet: personaliteenistuse arendusspetsialist Organisatsioon: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum E-posti aadress: [email protected] Telefon: +372 5328 7669 2. IDEE: Milles projekti idee seisneb? 1-2 lausega: Kellele, mida, kuidas soovite pakkuda? Soovime pakkuda töötajatele professionaalset vaimse tervise tuge väljaõppe läbinud superviisorite ja coachide abil meeskonnas tekkinud pingete või kriisiolukordadega toime tulemiseks. Seeläbi parandame töötajate rahulolu, mis kandub üle ka ravitöösse patsientidega. 3. PROBLEEM: Millist probleemi tervisesüsteemis soovite lahendada? Milles seisneb vajadus lahenduse järele? Miks on teie pakutav lahendus oluline? ( max . 200 sõna) Tervishoiutöötajate puudus soodustab ületöötamist, stressi tekkimist ning läbipõlemist. Seeläbi suurenevad pinged kolleegide vahel, kuid pingete põhjusteks võivad olla ka muud asjaolud. Tervishoiuvaldkond on tuntud oma tugevalt hierarhilise süsteemi poolest, kus on paigas kindlad alluvussuhted. Samal ajal on tavaline olukord, kus töötatakse mitmetes erinevates rollides, kus alluvussuhted võivad ametikohati vastupidised olla. Tahame tööandjana pakkuda töötajatele võimalusi üldise vaimse tervise edendamiseks ja taastamiseks pärast traumaatilist sündmust või pikemat intensiivsemat perioodi. Õigeaegse professionaalse abi korral väldime seeläbi töötajate läbipõlemist. Soovime töötajate jaoks luua võimalusi töötada keskkonnas, kus omavaheline suhtlus on avatud ja igaühe mõtteid austatakse. Meeldiv töökeskkond on oluline töötajate jaoks, kuid see peegeldub ka patsientide rahulolus. Meie eesmärgiks on patsiendisõbralik keskkond ja suhtlus, mis on võimalik vaid pingevabas keskkonnas rahulolevate töötajate poolt. 4. MÕJU: Mis on idee elluviimise oodatav mõju? Kes on projektist kasu saajad ja mis nende jaoks projekti tulemusel paremaks muutub? ( max . 200 sõna) Projektist otsese kasu saajad: · Väljaõppes osalejad (36 inimest) – uued oskused · Osalejate individuaalsed kliendid väljaõppe jooksul – kliendid saavad projekti abil leida lahendusi keerulistele olukordadele, toetust vaimse tervise osas, sh läbipõlemise ennetamine. · Osalejate poolt loodud kovisiooni gruppides osalejad - töö juhtumitega (koos leitakse lahendusi keerukatele juhtumitele, samuti õpitakse õnnestumistest, toetatakse üksteist eesmärkide elluviimisel) · Väljaõppes osalejate poolt superviseeritud meeskonnad - eluterve töökultuuri loomine, arendamine, hoidmine, keeruliste olukordade lahendamine meeskonnas, tõhus töökorraldus ja toimimine, sh struktuurid, rollid, ülesanded, ootused ja võimalused Projektist kaudse kasu saajad: · Patsiendid, nende lähedased – teenuse kvaliteedi paranemine · Kolleegid – koostöö paranemine organisatsioonis tervikuna · Organisatsioon – tagasiside organisatsiooni osas paraneb, areneb coachiv juhtimine 5. LAHENDUS: Kuidas probleem lahendatakse? Milles lahendus seisneb? Kuidas see toimib? ( max . 200 sõna) Probleemi lahendamiseks soovime koolitada asutusesisesed superviisorid ja coachid , kelle abil soovime hoida oma töötajate vaimset tervist ja suurendada organisatsiooni üldist heaolu. Regulaarne supervisioon aitab kaasa kvaliteetsemale klienditööle, töötajate heaolule ja vähendab läbipõlemisjuhtumeid . Professionaalne, valdkondade ülene ( cross-occupational ing.k ) supervisioon on tõenduspõhine teenus kõikidele erialadele, kus inimesed töötavad inimestega. Supervisiooni eesmärgiks on ennekõike reflektiivne õppimine, osaleja erialane areng, mitmetasandilise meeskonna toimimine ja tõhusus, töökeskkonnas tekkivate tunnete, rollide ja suhete mõistmine ja korrastamine, organisatsiooni kohanemine sisemiste ja väliste nõudmistega. Tervishoius on tõhusa supervisiooniteenuse tulemiks turvaline ja kvaliteetne teenus patsiendile või kliendile. Coachingut saab kasutada nii juhtimisvõttena, kuid sama edukalt ka konkreetsete oskuste arendamiseks ning kirjeldatavate tulemuste saavutamiseks. Näiteks on coaching tõhus organisatsiooni arengukava väljatöötamisel või töötaja individuaalse tööalase eesmärgi sõnastamisel ja saavutamiseks vajaliku tegevuskava koostamisel ja täitmise jälgimisel. 6. TULEMUS: Mis arendusprojekti lõpuks konkreetselt valmis saab? Mis on projekti oodatavad tulemused Kuidas projekti tulemusi mõõdetakse ning millised on oodatavad tulemused. ( max . 200 sõna) Osaleja Väljaõpe annab lõpetanutele nii supervisiooni kui coachingu läbiviimise oskused ning võimaluse töötada nii organisatsioonivälise kui -sisese superviisorina ja coachina . Lõpetanul on pädevus viia läbi individuaalset supervisiooni ja - coachingut , grupisupervisiooni ja - coachingut , töötada meeskondadega. Organisatsioon Olemas on võimekus alustada organisatsioonisisese supervisiooni/ coachingu teenuse arendamisega. Lõpetanud saavad pakkuda organisatsioonisiseselt nii individuaalset teenust kui ka töötada gruppidega. Paranenud on juhtimiskvaliteet, kuna kõik õpitavad oskused on kasutatavad igapäevases juhtimise praktikas. Õppeperioodi jooksul toimuvad regulaarsed supervisioonid, coachingud ja kovisioonid mõlemas organisatsioonis. Pärast seda saavad vajalike pädevustega töötajad organisatsioonis nende tegevustega iseseisvalt jätkata. 7. ARENDUSFAAS: Kui kaugel te idee arendamisega täna olete? Mis on juba ära tehtud (nt erinevad uuringud) või juba olemas (nt osapoolte kokkulepped, partnerid, tehnoloogiline lahendus, projektijuht, rahalised ressursid vms)? ( max . 200 sõna) Projektiidee osas oleme mõtteid vahetanud nii asutuse siseselt, Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga, kui ka ISCI- ga (International Supervision and Coaching Institute ). Projekt on plaanis läbi viia üheskoos Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. Kliinikumi poolt on eest vedajaks personaliteenistuse arendusspetsialist Kätlin Pärn. Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolne kontaktisik on personaliteenistuse arendusspetsialist Külli Uhs . 8. RESSURSID: Milliseid ressursse on idee realiseerimiseks vaja? Mis ressursid (raha, kompetents, osapooled vms) on idee realiseerimiseks vajalikud? Rahalised ressursid – näitena välja toodud tasud ISCI pakutud programmi osas. Väljaõppe maksumus 112 320 € haigla kohta (kokku 224 640 €), millele lisandub käibemaks. Lisandub seminariruumide üür Tallinnas ja Tartus moodulite toimumise ajal. Kompetents – vajalike kompetentsidega ettevõtte teenuste kasutamine võimaldab pakkuda professionaalset õpet uutele superviisoritele ja coachidele tervishoiuasutustes. Osapooled – vajalik Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja sobiva teenusepakkuja tihe koostöö projekti ellu viimisel. Millised ressursid on olemas ja millised on veel puudu? Kompetents on tagatud oma ala spetsialistide kaasamisega. Osapoolte vahel toimub aktiivne suhtlus projekti parima elluviimise osas. Hetkel puudub kogu vajaminev rahaline ressurss. Osaliselt planeerime ressursse haiglate eelarvest, kuid projekti teostamiseks täiendava ressursi hankimiseks taotleme innovatsioonitoetust Tervisekassalt. Kuidas plaanite puuduvad ressursid hankida? Puuduolevate rahaliste ressursside hankimiseks planeerib Kliinikum vahendeid saada Kliinikumi arendusfondist ja üldisest eelarvest. Põhja-Eesti Regionaalhaigla planeerib puuduoleva summa koolituse eelarvest. Milline on idee realiseerimise ajaraam? ( max . 200 sõna) Sooviksime projektiga alustada esimesel võimalusel. Algusaeg sõltub ressursside hankimise võimekusest. Väljaõppe kestus on 2,5 aastat, mille jooksul toimub õpe moodulitena ning praktika.