Jäätmeseaduse muutmise seadus

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1418 - Jäätmeseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dc72b054-2248-401f-aeed-30418858ce91 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dc72b054-2248-401f-aeed-30418858ce91?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse jäätmeseadust (JäätS), täiendades ja täpsustades laiendatud tootjavastutusega seotud sätteid. Eelnõu sisaldab esmajoones tehnilisi korrastavaid muudatusi, mis on tingitud seaduse rakendamisel ilmnenud probleemidest ja millega ajakohastatakse JäätS-i sätted või viiakse kooskõlla praeguse praktikaga. Muudatustel on õigusselgust tagav mõju ning need ei muuda kehtivaid põhimõtteid. Võrreldes praegusega laiendatakse termini „rehvi tootja“ määratlust ja lisatakse, et rehvi tootja on ka isik, kes laseb rehve Eestis turule iseseisva tootena „rehv“ või haagise, pukseeritava seadme, maastiku- või mootorsõidukiga koos. Seni kehtinud termin määratles rehvi tootjana üksnes isiku, kes laseb rehve Eestis turule iseseisva tootena „rehv“. Arvesse on võetud huvigruppide ettepanekuid ühtse tootjavastutuse süsteemi loomiseks. Tootja laiendatud vastutus on meede, tagamaks jäätmete korduskasutamise, jäätmete vältimise, ringlussevõtu ja muu taaskasutamise. Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib probleemtooteid, on tootja laiendatud vastutus ehk tootja on kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Ühtse tootjavastutussüsteemi loomise abil muutuvad kulud mastaabiefekti kaudu märgatavalt väiksemaks ning edaspidi saavad ettevõtted ja tarbijad kasutuselt kõrvaldatud rehvid tasuta piiramata koguses vanarehvide kogumispunkti viia. Õigusselguse huvides ja praktikas ilmnenud probleemide järgselt tuuakse mootorsõiduki tootja, põllumajandusplasti tootja ja mootorsõiduki osa tootja mõistes selgelt välja, et turule laskmine hõlmab ka sidevahendi abil kauba kättesaadavaks tegemist. Kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate kohustused on samasugused, mistõttu õigusselguse huvides lisatakse terminile tootja klausel, et tootja on isik, kes laseb probleemtooteid turule mis tahes müügiviisil. Täpsustused on vajalikud, et vähendada tootjavastutusest kõrvale hoidvaid tootjaid ning vältida olukorda, kus kõnealused muud turustuskanalid peavad kandma tootjavastutusega seotud kulud nende probleemtoodete eest, mille puhul seadmed müüdi kaugmüügi või elektroonilise müügi teel. Täpsustatakse probleemtoodete kogumisel ja taaskasutamisel tekkinud kulude jagamist tootjate ja tootjate ühenduste vahel. Eri huvigrupid (tootjad, tootjate ühendused, jäätmekäitlejad jt) tõlgendavad tootjavastutust oma huvidest lähtuvalt erineval viisil. Kulude jagamine ja hüvitamine peab olema kindlaks määratud läbipaistval viisil tootjate ja asjaomaste kolmandate isikute vahel. Kulude hüvitamise arvutamisel tuleb võtta arvesse probleemtoodete korduskasutamisest ja teiseste toorainete müügist saadavat tulu. Lisaks luuakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus määrusega kehtestada proovivõtu kord. Proovivõtu määruse kehtestamine on vajalik, kuna puudulik proovivõtt on üks tegur, mis raskendab jäätmete usaldusväärset klassifitseerimist. Säilitatakse praegune jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa ning ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa taotlemisel nõutud kindlustus- ja garantiisüsteem, ent selles tehakse muudatusi. Näiteks muutub tagatise kohustuse täitmine paindlikumaks: laiendatakse tagatise liike ja luuakse jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseluba omavatele isikutele võimalus kasutada ühe rahalise tagatise liigina 1 deposiiti ehk selleks määratud kontole makstud tagatissummat. Deposiidi kasutamise võimalus on toeks eelkõige väiksematele ettevõtjatele, kelle puhul võib pankadest garantii saamine osutuda liialt keeruliseks või isegi võimatuks, mistõttu paraneb selliste ettevõtjate olukord turul. Samuti aitab deposiidi kasutamine vältida olukorda, kus panga garantii võib osutuda takistuseks hilisemate laenude saamiseks ja sellega seoses takistada ettevõtte arengut. Muudetakse ka jäätmete ladustamise tagatisest vabastatud isikute ringi ja täpsustakse tagatise eesmärki. Tagatise omamise kohustusest vabastatud isikute ringi laiendamise eesmärk on vabastada tagatise omamise kohustusest isikud, kelle käideldavad jäätmekogused on väikesed või kelle puhul on vähetõenäoline, et jäätmed jäetakse käitlemata, vähendades seeläbi selliste isikute halduskoormust. Parandatakse ebatäpne viide prügila kulusid puudutavas Jääts-i § 341 lõikes 1. Samuti täpsustatakse, et kaevandamisjäätmete käitlemisele ei kohaldata JäätS-i 8.–9. peatükki. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega parandatakse 2020. aasta 1. jaanuaril jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 21.12.2019, 1) tekkinud ebatäpsus. Lisaks sätestatakse erand, mille kohaselt ei kohaldata kaevandamisjäätmete ladustamisel jäätmehoidlas JäätS-i § 28 lõikes 7 toodud jäätmete ladustamisele seatud ajalisi piiranguid. Jäätmehoidlad ehitised või alad, mis on rajatud kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks. Jäätmehoidlates võib kaevandamisjäätmete ladustamine toimuda nii ajutiselt enne nende taaskasutusse või kõrvaldamisele suunamist kui ka püsivalt, mistõttu ei ole jäätmehoidlates kaevandamisjäätmete ladustamisele ajalise piirangu seadmine põhjendatud. Eelnõukohase seadusega korrastatakse ka metallijäätmete kokkuostmise piirangu sätteid. Tegemist on tehniliste muudatustega, millega ajakohastatakse JäätS-i sätted ja viiakse need kooskõlla kehtiva õigusega. Muudatustel on õiguskorda korrastav ja õigusselgust tagav mõju ning need ei muuda metallijäätmete kokkuostmise piirangu põhimõtteid. Lisaks kaotatakse ohtlike jäätmeid sisaldavate probleemtoodete kokkuostu eeldustest täiend ohtlikud jäätmed. Edaspidi kehtib kokkuostmise piirang kõigile probleemtoodetele, mitte ainult ohtlikke aineid sisaldavatele probleemtoodetele või nendest toodetest eraldatud osadele. Täpsustused on vajalikud, kuna probleemtoodete jäätmetele on sätestatud kogumise ja ringlussevõtu sihtarvud. Täpsustused loovad parem õigusselguse, ühtsema lähenemise probleemtoodetega seotud osapooltele ning tagavad kehtestatud sihtarvude täitmise ja vähendavad illegaalset probleemtoodete kokkuostu, sh lammutamist. Eelnõukohase seadusega kehtestatakse probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumise väärtegude puhul (JäätS-i § 124) üldisest väärtegude aegumistähtajast pikem, nelja-aastane aegumistähtaeg. Probleemtoodete jäätmetele on sätestatud kogumise ja ringlussevõtu sihtarvud. Kogumise sihtarv on konkreetse kalendriaasta protsendimäär, mis saadakse kalendriaasta jooksul kogutud elektroonikaromude massi jagamisel kolme eelmise aasta jooksul turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmise massiga aasta kohta. Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumise väärtegude pikem aegumistähtaeg võimaldab vähendada väärtegude aegumiste osakaalu ning riigil tagada nõutavate sihtarvude täitmist. Samuti on eelnõuga kavandatud märgitud muudatuse mõjude järelhindamine. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja JäätS-i muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on ette valmistanud Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) keskkonnakorralduse osakonna nõunikud Görel Grauding (626 2897, 2 [email protected]), Piret Otsason (626 2859, [email protected]), Kerli Rebane (626 2859, [email protected]; teenistussuhe ajutiselt peatatud) ja Kristel Kibin (626 0700, [email protected]; teenistussuhe ajutiselt peatatud). Eelnõu õigusekspertiisi tegi KLIM õigusosakonna nõunik Käthlin Raudla (626 0798, [email protected]) ja keeletoimetaja oli sama osakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on JäätS-i ühe paragrahvi kahe lõike ulatuses seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Täpsemalt, viiakse JäätS-i § 23 lõiked 12 ja 17 kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34–43) (nii nimetatud romusõidukite direktiiv). Hetkel kehtivas jäätmeseaduses ei ole täpsustatud millistele mootorsõidukitele ja millistele mootorsõidukite osadele kohaldub mootorsõidukite ja nende osade tootjavastutus. Romusõidukite direktiivi kohaldatakse M1, N1 ja L2e kategooria sõidukitele, seetõttu täpsustatakse, et mootorsõidukite tootja on isik, kes suunab Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria sõidukeid. Eelnõukohase seadusega muudetakse JäätS-i redaktsiooni RT I, 17.03.2023, 36. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on kehtestada meetmed, millega välditakse ja vähendatakse jäätmete tekitamist ning jäätmete tekitamise ja käitlemise negatiivset keskkonnamõju. Eelnõu viib mootorsõiduki ja mootorsõiduki osade tootja termini kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk. 34–43). Romusõidukite direktiivi kohaldatakse M1, N1 ja L2e kategooria sõidukitele ning nende osadele. Hetkel kehtivas jäätmeseaduses ei ole täpsustatud millistele mootorsõidukitele ja millistele mootorsõidukite osadele kohaldub mootorsõidukite ja nende osade tootjavastutus, seetõttu täpsustatakse, et mootorsõidukite tootja on isik, kes suunab Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria sõidukeid ja mootorsõidukite osade tootja on isik, kes suunab Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria sõidukite osasid. Eelnõu täiendab ja täpsustab laiendatud tootjavastutuse regulatsiooni. Eelnõu laiendab ja täpsustab rehvide tootja mõistet, mille tulemusel saab vanarehve anda üle piiramata koguses vanarehvide kogumispunkti ning millega väheneb vanarehvide viimine selleks mitte ettenähtud kohta, nt metsa alla. Eelnõu täpsustab mootorsõiduki tootja, põllumajandusplasti tootja ja mootorsõiduki osa tootja termineid, mis võimaldab õigusselguse huvides ja praktikas ilmnenud probleemide järgselt vähendada päringuid tootja mõiste osas ning mõistega seotud vaidlusi tootjate ja riigiasutuste vahel. Kuna kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate kohustused on samasugused, siis tootja mõistes tuuakse selgelt välja, et turule laskmine hõlmab 3 ka sidevahendi abil kauba kättesaadavaks tegemist. Selgem mõiste võimaldab vähendada tootjavastutusest kõrvale hoidvaid kaugmüügiga tegelevaid tootjaid ning vältida olukorda, kus kõnealused muud turustuskanalid peavad kandma tootjavastutusega seotud kulud nende probleemtoodete eest, mille puhul seadmed müüdi kaugmüügi või elektroonilise müügi teel. Eelnõu eesmärk on tagada probleemtoodete jäätmete kogumise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmine korrastades ja sätestades selleks probleemtoodete ja nendest toodetest eraldatud osade kokkuostul senisest konkreetsemad nõuded. Kokkuostmise selgemad nõuded võimaldavad vähendada illegaalset probleemtoodete lammutamist ning saavutada tootjatel ja Eestil elektroonikaromude ning patarei- ja akujäätmete kogumise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmist ning romusõidukite ringlussevõtu sihtarvude täitmist. Näiteks elektroonikaromude osas on kogumise sihtarvuks 65%, kuid 2021. aastal saavutas Eesti 53,4% taseme. Ebaseaduslikud lammutajad võtavad probleemtoodete jäätmetest välja vaid väärtusliku metalli ning viivad selle vastavasse kokkuostu ja ülejäänu segatakse kokku teiste jäätmeliikidega või viiakse mittekomplektsetena tootjate ühenduste kogumiskohtadesse. Kui probleemtoodete jäätmed ei ole komplektsed ja milles võivad puududa olulised osad, siis ei ole võimalik saavutada probleemtoodete taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarve. Lisaks pikendab eelnõu probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumise väärtegude aegumistähtaega, et võimaldada vähendada väärtegude aegumiste osakaalu ning tagada nõutavate sihtarvude täitmine. Eelnõu loob jäätmete ladustamiseks ning ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitselubade taotlemisel nõutud tagatise osas õigusselguse ja vähendab seeläbi vaidlusi ning taotlejate ja riigiasutuste koormust. Samuti on eesmärgiks parandada väiksemate ettevõtete konkurentsivõimet läbi deposiidikonto kasutamise võimaluse loomise ja vähendada taotlejate ja riigiasutuste koormust vabastades väikese keskkonnamõjuga tegevused tagatise omamise kohustusest. Samuti on eelnõu eesmärk kaotada kaevandamisjäätmete jäätmehoidlas ladustamisele seatud põhjendamatud ajalised piirangud ja parandada 2020. aasta 1. jaanuaril jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 21.12.2019, 1) tekkinud ebatäpsus, mis puudutab kaevandamisjäätmete käitlemisele mitte kohaldatavaid JäätS-i peatükke. Eelnõu annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega jäätmetest proovivõtu kord ning luua seeläbi paremad võimalused jäätmete usaldusväärseks klassifitseerimiseks. Rehvidega seotud muudatuste jaoks on koostatud väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK)1 , mis läbis 2016. aasta juulis kooskõlastusringi. VTK kooskõlastamise tulemusel toetati vajadust leida lahendus vanarehvide kuhjumise vältimiseks. VTK läbis 2016. aastal kooskõlastuse, kuid antud hetkel on asjaolud ja vajadused muutunud ning VTK-s kavandatud muudatusena täpsustatakse rehvide tootja mõistet. Muude sätete kohta ei ole enne seaduseelnõu ja seletuskirja ettevalmistamist koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust (hea õigusloome ja normitehnika eeskiri 2 (HÕNTE) § 1 lg 2 p 5). Tootja mõiste täpsustamisega ei kaasne õiguslikku muudatust, tootja mõiste täpsustamisega tootja mõistet ei muudeta pigem on tegemist tehnilise korrastava muudatusega. Tootjad, kes teevad probleemtooted turul kättesaadavaks on juba praegu 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62cc8d62-9385-4af7-861b-256e0801d47f. 2 RT I, 29.12.2011, 228 4 jäätmeseaduse kohaselt tootjad sõltumata müügiviisist, sh müük sidevahendi abil. Tootja mõiste täpsustamine vähendab tootja ja järelevalve vahelisi vaidlusi ning seadusega sätestatud nõuetest kõrvalehoidjate hulka. Probleemtoodete kokkuostmise muudatuste kehtestamine ei muuda jäätmeseaduses kehtivat põhimõtet. Probleemtoodete kokkuostmise piirangu nõudest kaotatakse ära tekstiosa „ohtlike aineid“. Viidatud märge on eksitav, kuna probleemtooted (elektri- ja elektroonikaseadmed, patareid ja akud, romusõidukid), mida müüakse juba sisaldavad ohtlikke osi. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt vastutab tootja turule suunatud probleemtoodete jäätmekäitluskohustuste täitmise eest. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid peavad tagama kasutuselt kõrvaldatud probleemtoodete efektiivsema kogumise ning nõuetekohase töötluse kooskõlas jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega. Paljud jäätmekäitlejad, kes tegelevad probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemisega juba omavad lepinguid tootjate ühenduse või tootjaga. Sellised jäätmekäitlejad tagavad taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise ning esitavad andmeid tootjatele, tootjate ühendusele või mõni otse probleemtooteregistrisse. Kokkuostmise piirang mõjutab pigem ettevõtteid, kes illegaalsetelt lammutajatelt ostavad probleemtooteid ning esitavad jäätmearuandes probleemtooteid metallijäätmete koodi alt, mille tõttu ei ole võimalik riigil saavutada kehtestatud sihtarvude täitmist. Kokkuostmise piirang võimaldab korrektsemat aruandlust ning vähendab illegaalset probleemtoodete kokkuostu ning mittenõuetekohast lammutamist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse ja täiendatakse JäätS-i, teise paragrahviga reguleeritakse seaduse jõustumise aega. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu §-ga 1 muudetakse JäätS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse JäätS-is läbivalt sõna „finantstagatis“ sõnaga „rahaline tagatis“. Finantstagatist reguleerib asjaõigusseaduse § 3141 . Praktikas on tegemist väga harvaesineva tagatisega, mille seadmine on võimalik vaid asjaõigusseaduses toodud poolte vahel. JäätS-is on finantstagatist mõeldud laiemalt kui üksnes asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatut. Selguse huvides asendatakse JäätS-is termin „finantstagatis“ läbivalt terminiga „rahaline tagatis“. JäätS-i § 1 lõige 31 JäätS-i (RT I, 02.07.2019, 4) § 1 lõige 31 sätestas muuhulgas, et kaevandamisjäätmete käitlemisele ei kohaldata JäätS-i 7.–9. peatükki, välja arvatud juhul, kui kaevandamisjäätmeid ladestatakse prügilas. 2020. aasta 1. jaanuaril jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 21.12.2019, 1) tunnistati JäätS-i 7. peatükk kehtetuks ja muudeti JäätS-i § 1 lõiget 31 selliselt, et kaevandamisjäätmete käitlemisele ei kohaldata JäätS-i 6.–9. peatükki. Tegemist oli eksitusega ja muudatuse eesmärk oli jätta välja viide kehtetuks tunnistatavale JäätS-i 7. peatükile, mitte laiendada sätteid, mida kaevandamisjäätmete käitlemisel ei kohaldata. Seetõttu muudetakse JäätS-i § 1 lõike 31 sõnastust ja täpsustatakse, et kaevandamisjäätmete käitlemisele ei kohaldata JäätS-i 3., 4., 8. ja 9. peatükki. 5 JäätS-i § 1 lõige 35 JäätS-i (RT I, 02.07.2019, 4) § 28 lõike 7 kohaselt võib jäätmeid ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta. Selle sätte eesmärgiks on suunata jäätmete tekitajaid ja jäätmekäitlejaid jäätmete edasise käitluse osas kiiremini otsuseid vastu võtma vältides jäätmete kuhjumist ning jäätmete kvaliteedi ja ringlussevõtu potentsiaali halvenemist keskkonna mõjul. Kui jäätmeid hoitakse kauem, käsitatakse selliseid jäätmete ladustamise kohti prügilatena JäätS-i § 34 kohaselt. JäätS ei tee jäätmete ladustamise ajale seatud piirangute osas erisusi, mistõttu kohalduvad eelpool toodud ajalised piirangud ka jäätmehoidlates ladustatavatele kaevandamisjäätmetele. JäätS-i § 352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks. Jäätmehoidlates võib kaevandamisjäätmete ladustamine toimuda ajutiselt enne nende taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamist või püsivalt. Sageli ladustatakse jäätmehoidlates jäätmeid eesmärgiga kasutada need hiljem kaevandatud ala korrastamisel. Ajaperiood jäätmete tekke ja karjääri korrastamise vahel on üldjuhul pikem kui kolm aastat, ulatudes kohati isegi üle 10 aasta. Tulenevalt eelnevast ja arvestades asjaolu, et sarnaselt prügilatele on ka jäätmehoidlate puhul JäätS-is sätestatud nõuded jäätmehoidla rajamisele, kasutamisele ja sulgemisele, mis aitavad vältida kaevandamisjäätmete ladustamisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, sätestatakse eelnõukohase seadusega erand, mille kohaselt ei kohaldata JäätS-i § 28 lõikes 7 sätestatud jäätmete ladustamise ajalist piirangut jäätmehoidlates jäätmete ladustamisele. JäätS-i § 2 lõige 5 JäätS-i § 2 lõikes 5 sätestatud volitusnormi sõnastust muudetakse ja lisatakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada määrusega proovivõtu kord. Volitusnormi laiendamine on vajalik, kuna puudulik proovivõtt on üks tegur, mis raskendab jäätmete usaldusväärset klassifitseerimist. Seetõttu on vaja anda valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada kord jäätmete liigitamise eesmärgil tehtavatele proovidele. Tegemist on valdkonnaspetsiifilise küsimusega, mis ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala, mistõttu on kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on korraldusliku ja tehnilise iseloomuga normi kehtestamisega, mistõttu ei ole kohane selle seadusega reguleerimine. Määrus hakkab sisaldama tingimusi, millest lähtuvad jäätmekäitlejad ja Keskkonnaamet. JäätS-i § 23 lõige 12 JäätS-i § 23 lõike 12 sõnastust muudetakse ja viiakse kooskõlla romusõidukite direktiiviga. Romusõidukite direktiiv on võetud üle Vabariigi Valitsuse määrusega 17.06.2010 määrusega nr 79, „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad 1“. Hetkel kehtivas jäätmeseaduses ei ole aga täpsustatud millistele mootorsõidukitele kohaldub mootorsõidukite tootjavastutus. Romusõidukite direktiivi kohaselt on mootorsõiduk direktiivi 70/156/EMÜ IIA lisas määratletud M1-või N1-kategooria mis tahes sõiduk ning direktiivi 92/61/EMÜ määratluse kohased kolmerattalised mootorsõidukid, välja arvatud kolmerattalised mootorrattad, ehk L2e kategooria sõidukid. Edaspidi on mootorsõiduki tootja isik, kes suunab Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria sõidukeid 3 . 3 M1 kategooria sõiduk on reisijateveoks ettenähtud mootorsõiduk, millel on lisaks juhtistmele kõige rohkem kaheksa istekohta. N1 kategooria sõiduk on kaubaveoks ettenähtud sõiduk, mille suurim mass ei ületa 3,5 tonni. L2e on kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja mille sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või muu sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW. 6 Lisaks kooskõlla viimisega täpsustatakse tootja terminit. Tootja terminile lisatakse klausel, et mootorsõiduki tootja on isik, kes laseb mootorsõidukeid turule mis tahes müügiviisil. Kehtiva JäätS-i sõnastus – tootja toob tooted Eestisse sisse – on tekitanud nii tootjate kui ka järelevalve poolel küsimusi, sest Eestisse sissevedu või toodete valmistamine ei tähenda iga kord automaatselt ka nende toodete Eestis turule laskmist. Toode tehakse turul kättesaadavaks, kui see tarnitakse kaubandustegevuse käigus tasu eest või tasuta liidu turule kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks. Seejuures ei ole oluline, millist müügiviisi tootja toote turule laskmisel kasutas, st arvesse läheb ka müük sidevahendi, näiteks interneti kaudu (internetipoed). Rõhk on asjaolul, et tootja peab need tooted turule laskma, et rakenduks tootjavastutus ja ettevõtja loetaks probleemtoodete tootjaks JäätS-i tähenduses. Tootjavastutuse nõudeid kohaldatakse probleemtoodete ja probleemtoodete tootjate suhtes müügiviisist olenemata, st kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate kohustused on samasugused tootjatega, kes kasutavad kauba turule laskmiseks müügikohta. Edaspidi on kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate kohustused selgemad, et vältida olukorda, kus kõnealused muud turustuskanalid peavad kandma tootjavastutusega seotud kulud nende probleemtoodete eest, mis müüdi kaugmüügi või elektroonilise müügi teel. Mootorsõiduki tootja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, müük sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria sõidukeid; füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria sõidukeid; füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele M1, N1 ja L2e kategooria sõidukeid, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu. JäätS-i § 23 lõige 15 JäätS-i § 23 lõike 15 sõnastust muudetakse ja täiendatakse. Võrreldes praegusega laiendatakse termini „rehvi tootja“ määratlust ja lisatakse, et rehvi tootja on ka isik, kes laseb rehve Eestis turule iseseisva tootena „rehv“ või haagise, pukseeritava seadme, maastiku- või mootorsõidukiga koos. Seni kehtinud termin määratles rehvi tootjana üksnes isiku, kes laseb rehve Eestis turule iseseisva tootena „rehv“. Rehvide tootjad on edaspidi isikud, kes lasevad Eesti turule rehve liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega. Rehvi tootja termini alla lähevad isikud, kes lasevad rehve Eestis turule imporditud kasutatud sõidukite alt pärit rehve, mis on protekteeritud või korduskasutusse suunatud ning imporditud kasutatud rehvid, mis on protekteeritud või korduskasutusse suunatud. JäätS-is on reguleeritud nii rehvide kui ka mootorsõiduki tootjatele tootjavastutus nende turule lastud probleemtoodete kogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks. Mootorsõidukite all olevad rehvid kuuluvad praegu JäätS-i § 25 lg 2 punktis 3 sätestatud mootorsõidukite ja nende osade hulka. JäätS-i § 26 lõike 43 kohaselt peab mootorsõidukeid ja mootorsõiduki haagiseid turule toov tootja mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagise rehvide koguste ja massi üle pidama eraldi arvestust ning korraldama kasutuselt kõrvaldatud vanarehvide kogumise ja taaskasutamise. Seadusandjal ei ole kohustust sätestada eraldi turule lastud rehvidele ning mootorsõidukite all turule lastud rehvidele ühtset tootjavastutussüsteem, kuid õigusselguse ja täpsema regulatsiooni eesmärgil laiendatakse rehvi tootja terminit ja luuakse sellega ühtne tootjavastutussüsteem. Seni kehtinud rehvi tootja termin määratles rehvi tootjana üksnes isikut, kes laseb rehve Eestis turule 7 rehve iseseisva tootena. Selleks, et luua ühtne tootjavastutussüsteem, kuuluvad edaspidi rehvi tootjate termini alla kõik isikud, kes lasevad Eesti turule rehve liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega ja iseseisva tootena, sh romusõidukite alt pärit ja kasutuselt kõrvaldatud rehvid, mis on protekteeritud või korduskasutusse suunatud. Vanarehvide kogumine toimub tootjate kogumispunkide kaudu, kuid romusõidukite all olevate rehvide kogumine toimub romusõidukite töötlemisega tegelevate lammutustöökodade ehk keskkonnakaitseluba omavate jäätmekäitlejate kaudu. Rehvi tootja termini laiendamine loob ühtse tootjavastutussüsteemi, kus edaspidi saab kõik rehvid piiramata koguses vanarehvide kogumispunkti viia. Lisaks ei pea tootjad enam enne veenduma, et tasuta ei võetaks vastu vanarehve romusõidukite töötlemisega tegelevalt hooldustöökojalt. Vanarehvide üleandjate kontrollimine on koormav tootjatele ja tootjate ühendustele. Kasutuselt kõrvaldatud rehve ehk vanarehve võetakse vastu tootjate ühenduse kogumispunktides. Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 määruse nr 80 „Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord“ § 5 sätestab, et tootja (kui tootja on oma kohustused üle andnud tootjate ühendusele, siis tootjate ühendus) on kohustatud vanarehvid tasuta tagasi võtma piiramata koguses. Vanarehve tuleb tasuta tagasi võtta piiramata koguses rehvide kasutajalt, mootorsõidukite ja rehvide hooldustöökojalt, kohalikult omavalitsuselt ja kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt. Vanarehve ei tohi tasuta tagasi võtta romusõidukite töötlemisega tegelevalt lammutustöökojalt. Mitmed kohalikud omavalitsused on välja toonud, et tootjate ühenduse vanarehvide kogumispunktides on määranud koguselised piirangud (4 või 8 vanarehvi), kui palju vanarehve isiku käest vastu võetakse. Kuna rehvitootjate kogumispunktides ei kontrollita üleandjaid, siis on kogumispunktid piiranud vastuvõetavate rehvide kogust, kuna see on tootjatele koormav. Rehvide kogumise piiramise eesmärk on mitte tasuta vastu võtta vanarehve romusõidukite töötlemisega tegelevatelt lammutustöökodadelt ja kasutatud rehvidega kauplejatelt, kes toovad näiteks Soomest või Rootsist sisse koorma rehve, mille Eestis kohapeal sorteerivad ning proovivad kasutuseks kõlbmatud rehvid tuua vanarehvide kogumispunkti tasu maksmata. Praktikas on järelevalvel ja tootjatel tekkinud küsimusi ka tootja termini kohta, et kas rehvi tootja on ka romusõidukite töötlemisega tegelev lammutustöökoda, kes müüb romusõidukitelt pärit rehve tarbijatele. Eestis turule lastud rehvide hulka kuuluvad ka romusõidukite alt protekteeritud või korduskasutusse suunatud rehvid. Romusõidukite ja kasutuselt kõrvaldatud rehvide maaletoojad, kes tegelevad protekteerimise või korduskasutusse suunamisega ning kes müüvad need rehvid tootena edasi, on kohustatud täitma tootjavastutuse nõudeid. Imporditud rehvide eest, mis on kasutuselt kõrvaldatud ja mida tootena edasi suunata ei saa, tuleb tasuda rehvijäätmete käitlejale. Mootorsõiduki tootja puhul võib praktikas realiseeruda variant, kus mootorsõidukist tekkivad jäätmed, sh rehvid, kogutakse pärast mootorsõiduki eluea lõppu. See tähendab muu hulgas, et mootorsõiduki tootja kannab autoromu all olevate rehvide kogumise ja taaskasutamise kulu (st mootorsõiduki viimased rehvid). Mootorsõiduki eluiga on aga üldjuhul ca 15 aastat. Samas on rehvide eluiga paar aastat, mistõttu on võimalik, et turule lastud mootorsõiduki alt tulevad esimesed rehvid koguvad ja taaskasutavad küll rehvitootjad, kuid autoromu alt tulevad viimased rehvid (mille on aga tootnud rehvitootja) koguvad ja taaskasutavad mootorsõiduki tootjad. Selline olukord on tekitanud rehvide tootjate ühendusel küsimuse, et kas ja kui palju kulusid kannavad mootorsõidukite tootjad ning kas mõni romusõidukite käitleja toob rehvide tootjate kogumispunktidesse romusõidukite rehve. Kuna romusõidukite käitlejad näitavad oma 8 jäätmearuannetes vanarehvide üleandmist ning rehvi tootjate kogumispunktid ei oma ülevaadet vanarehvide toojatest, siis ei ole võimalik hinnata kas ja kui palju romusõidukite alt pärit vanarehve viiakse rehvi tootjate kogumispunktidesse. Ühtse tootjavastutuse süsteemi loomine võimaldab viia kõik rehvid ühte kogumiskohta ning lahendada rehvide käitlust tõhusamalt. Lisaks termini „rehvi tootja“ määratluse laiendamisega täpsustatakse ka tootja terminit. Tootja terminile lisatakse klausel, et rehvi tootja on isik, kes laseb rehve turule mis tahes müügiviisil. Kehtiva JäätS-i sõnastus – tootja toob tooted Eestisse sisse – on tekitanud nii tootjate kui ka järelevalve poolel küsimusi, sest Eestisse sissevedu või toodete valmistamine ei tähenda iga kord automaatselt ka nende toodete Eestis turule laskmist. Toode tehakse turul kättesaadavaks, kui see tarnitakse kaubandustegevuse käigus tasu eest või tasuta liidu turule kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks. Seejuures ei ole oluline, millist müügiviisi tootja toote turule laskmisel kasutas, st arvesse läheb ka müük sidevahendi, näiteks interneti kaudu (internetipoed). Rõhk on asjaolul, et tootja peab need tooted turule laskma, et rakenduks tootjavastutus ja ettevõtja loetaks probleemtoodete tootjaks JäätS-i tähenduses. Tootjavastutuse nõudeid kohaldatakse probleemtoodete ja probleemtoodete tootjate suhtes müügiviisist olenemata, st kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate kohustused on samasugused tootjatega, kes kasutavad kauba turule laskmiseks müügikohta. Edaspidi on kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate kohustused selgemad, et vältida olukorda, kus kõnealused muud turustuskanalid peavad kandma tootjavastutusega seotud kulud nende probleemtoodete eest, mis müüdi kaugmüügi või elektroonilise müügi teel. Edaspidi on rehvi tootja füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuskoht on Eestis ja sõltumata müügiviisist, müük sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule rehve, sealhulgas liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega; füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule rehve, sealhulgas liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega; füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele rehve, sealhulgas liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu. JäätS-i § 23 lõige 16 JäätS-i § 23 lõike 16 sõnastust muudetakse ja täpsustatakse. Tootja terminile lisatakse klausel, et põllumajandusplasti tootja on isik, kes laseb põllumajandusplasti turule mis tahes müügiviisil. Kehtiva JäätS-i sõnastus – tootja toob tooted Eestisse sisse – on tekitanud nii tootjate kui ka järelevalve poolel küsimusi, sest Eestisse sissevedu või toodete valmistamine ei tähenda iga kord automaatselt ka nende toodete Eestis turule laskmist. Toode tehakse turul kättesaadavaks, kui see tarnitakse kaubandustegevuse käigus tasu eest või tasuta liidu turule kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks. Seejuures ei ole oluline, millist müügiviisi tootja toote turule laskmisel kasutas, st arvesse läheb ka müük sidevahendi, näiteks interneti kaudu (internetipoed). Rõhk on asjaolul, et tootja peab need tooted turule laskma, et rakenduks tootjavastutus ja ettevõtja loetaks probleemtoodete tootjaks JäätS-i tähenduses. Tootjavastutuse nõudeid kohaldatakse probleemtoodete ja probleemtoodete tootjate suhtes müügiviisist 9 olenemata, st kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate kohustused on samasugused tootjatega, kes kasutavad kauba turule laskmiseks müügikohta. Edaspidi on kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate kohustused selgemad, et vältida olukorda, kus kõnealused muud turustuskanalid peavad kandma tootjavastutusega seotud kulud nende probleemtoodete eest, mis müüdi kaugmüügi või elektroonilise müügi teel. Edaspidi on põllumajandusplasti tootja selle seaduse tähenduses füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, müük sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule põllumajandusplasti; füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule põllumajandusplasti; füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele põllumajandusplasti, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu.“. JäätS-i § 23 lõige 17 JäätS-i § 23 lõike 17 sõnastust muudetakse ja viiakse kooskõlla romusõidukite direktiiviga. Romusõidukite direktiivi kohaselt on mootorsõiduk direktiivi 70/156/EMÜ IIA lisas määratletud M1-või N1-kategooria mis tahes sõiduk ning direktiivi 92/61/EMÜ määratluse kohased kolmerattalised mootorsõidukid, välja arvatud kolmerattalised mootorrattad, ehk L2e kategooria sõidukid. Mootorsõiduki tootjavastutust rakendatakse ka mootorsõidukite osadele. Kehtivas jäätmeseaduses ei ole aga täpsustatud, millistele mootorsõidukite osadele kohaldub mootorsõidukite tootjavastutus. Edaspidi on mootorsõiduki osade tootja isik, kes suunab Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria sõidukite osasid. Lisaks kooskõlla viimisega täpsustatakse tootja terminit. Tootja terminile lisatakse klausel, et mootorsõidukite osade tootja on isik, kes laseb mootorsõidukite osasid turule mis tahes müügiviisil. Kehtiva JäätS-i sõnastus – tootja toob tooted Eestisse sisse – on tekitanud nii tootjate kui ka järelevalve poolel küsimusi, sest Eestisse sissevedu või toodete valmistamine ei tähenda iga kord automaatselt ka nende toodete Eestis turule laskmist. Toode tehakse turul kättesaadavaks, kui see tarnitakse kaubandustegevuse käigus tasu eest või tasuta liidu turule kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks. Seejuures ei ole oluline, millist müügiviisi tootja toote turule laskmisel kasutas, st arvesse läheb ka müük sidevahendi, näiteks interneti kaudu (internetipoed). Rõhk on asjaolul, et tootja peab need tooted turule laskma, et rakenduks tootjavastutus ja ettevõtja loetaks probleemtoodete tootjaks JäätS-i tähenduses. Tootjavastutuse nõudeid kohaldatakse probleemtoodete ja probleemtoodete tootjate suhtes müügiviisist olenemata, st kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate kohustused on samasugused tootjatega, kes kasutavad kauba turule laskmiseks müügikohta. Edaspidi on kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate kohustused selgemad, et vältida olukorda, kus kõnealused muud turustuskanalid peavad kandma tootjavastutusega seotud kulud nende probleemtoodete eest, mis müüdi kaugmüügi või elektroonilise müügi teel. Edaspidi on mootorsõiduki osa tootja füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, müük sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria sõidukite osasid; füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria sõidukite osasid; füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele M1, N1 ja L2e kategooria sõidukite osasid, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu. 10 JäätS-i § 23 lõige 19 JäätS-i § 23 lõike 19 sõnastust muudetakse. Asendatakse termin kaubandustegevus terminiga majandus- ja kutsetegevus, kuivõrd kaubandustegevuse seadus on 2021. aasta 1. maist kehtetu, Nimetatud valdkond on osa majandustegevusest, millele kohalduvad majandustegevuse üldnormid (MSÜS), korrakaitseseadus (KorS), võlaõigusseadus (VÕS) ning erinormid konkreetset valdkonda reguleerivates seadustes. Lõikele lisatakse tekstiosa teistele isikutele. Toote turule laskmine eeldab kahe või enama juriidilise või füüsilise isiku vahelist pakkumist või kokkulepet (kirjalikku või suulist) asjaomase tootega seotud omandi, valduse või muu omandiõiguse üleandmiseks pärast tootmise lõppu. Toote üleandmine võib toimuda müügi, laenamise, üürimise, rentimise või kinkimise korral. Turul kättesaadavaks tehtavad tooted peavad vastama Eesti õigusaktidele, sh JäätS-i nõuetele, ehk probleemtooted saab teha kättesaadavaks ainult siis, kui need vastavad JäätS-i nõuetele (ning muudele asjakohastele õigusaktidele ja tehnilistele nõuetele). Oluline on tagada, et tootjad ja turustajad järgiksid kehtestatud nõudeid, mida tuleb täita probleemtoodete turule laskmisel. Tootjatel peavad olema võrdsed tingimused. JäätS-i § 23 lõige 5 JäätS-i § 23 lõikest 5 jäetakse välja viimane lause „Turustaja võib olla samal ajal ka tootja käesoleva paragrahvi lõigete 11 –17 tähenduses“. Kuna kõik tootja terminid on edaspidi selged ja täpsemad, siis ei ole vaja täpsustada enam, et turustaja võib olla samal ajal olla ka tootja. JäätS-i § 25 lõike 3 punkt 3 Romusõidukite direktiiv 2000/53/EÜ kohaldub M1, N1 ja L2e kategooria sõidukitele. Õigusselguse huvides täpsustatakse, et tootjavastutuse alla kuuluvad mootorsõidukid, mis on M1, N1 ja L2e kategooria sõidukid ja mootorsõidukite osade alla kuuluvad M1, N1 ja L2e kategooria sõidukite osad. Rehvi tootja termini laiendamisega ei kuulu mootorsõidukite ja mootorsõidukite osade hulka enam rehvid. Mootorsõiduki osade hulka kuuluvad uued, korduskasutusse suunatud ja korduskasutuseks ettevalmistatud M1, N1 ja L2e kategooria sõidukite osad. JäätS-i § 25 lõike 3 punkt 5 Sätet täiendatakse ning lisatakse, et rehv on liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagise, punktis 36 määratletud maastikusõiduki, punktis 40 määratletud mootorsõiduki, punktis 58 määratletud pukseeritava seadme rehv ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldise rehv. Rehvi mõiste täiendamine on oluline ühtse rehvide tootjavastutussüsteemi loomiseks. Rehvide alla kuuluvad ka romusõidukite alt pärit ja kasutuselt kõrvaldatud rehvid, mis on protekteeritud või korduskasutusse suunatud. JäätS-i § 252 lõike 1 punkt 2 JäätS-i § 252 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. Lõikega 1 võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.06.2019, lk 1–19; edaspidi ka direktiiv) artikli 8 lõiked 1–3. Kuna direktiiv ei kohusta niisutatud pühkepaberi tootjat ja õhupalli tootjat kandma avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomasest tootest tekkinud jäätmete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete selle edasise veo ja käitlemise kulusid , tuleb punkt 2 tunnistada kehtetuks. Paragrahv viiakse täielikku kooskõlla direktiivi artikli 8 lõigetega 1–3 JäätS-i § 252 lõike 2 muutmisega (vt järgmist selgitust). JäätS-i § 252 lõige 2 JäätS-i § 252 lõige 2 sõnastust muudetakse. Kehtiva § 252 lõike 1 punkt 2 lisatakse lõikesse 2. Kehtiva § 252 lõike 1 punkt 2 kohustas filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks 11 turustatava filtri tootjaid kandma avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest toodetest tekkinud jäätmete kogumise, sh taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud. Kehtiva § 252 lõige 2 kohustab filtriga tubakatoodete ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatava filtri tootjat kandma kulud, mis on seotud nende toodete tarbimisel tekkivate jäätmete kogumise taristu rajamisega kohtades, kus prügistamise tõenäosus on suur. taristu rajamise kulud. Muudetud sõnastuse kohaselt peab filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja peab kandma lisaks veel asjaomastesse avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud. Nende kulude hulka võib kuuluda taristu rajamine spetsiaalselt nimetatud toodete tarbimisel tekkivate jäätmete kogumiseks, näiteks sobilikud jäätmemahutid kohtades, kus prügistamise tõenäosus on suurem. JäätS-i § 26 lõige 17 Kuna mootorsõiduki tootja, rehvi tootja, põllumajandusplasti tootja ja mootorsõiduki osa tootja mõistes selgelt välja, et turule laskmine hõlmab ka sidevahendi abil kauba kättesaadavaks tegemist, siis täpsustatakse täiendatakse volitatud esindaja sätet ning täpsustatakse, et volitatud esindaja määratakse kirjaliku volitusega. Edaspidi tuleb mootorsõiduki, mootorsõiduki osa, rehvi ja põllumajandusplasti tootjal, kes laseb majandus- või kutsetegevuse korras oma tooteid teise Euroopa Liidu liikmesriigi turule, kus tal puudub asukoht, määrata selles liikmesriigis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilisest isikust volitatud esindaja, kes täidab tema eest tootjale pandud kohustusi. Volitatud esindaja võimaldab siseturu tõrgeteta toimimist ning vähendab halduskoormust. Volitatud esindaja vastutab tootja kohustuste täitmise eest. Volitatud esindaja määramine võimaldab lihtsamini tootja registreerimist ning aruande esitamist JäätS-i § 26 lõige 43 See säte tunnistatakse kehtetuks, kuna kõik rehvid, sh mootorsõidukitega turule toodavad rehvid, kuuluvad edaspidi tootjavastutuse alla ning eraldi arvestust ei ole mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagise rehvide üle vaja pidada. JäätS-i § 264 Sätet muudetakse, selle kehtiv tekst muudetakse ja loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi lisatakse lõiked 2, 3, 4 ja 5. Normi eesmärk on sätestada, kuidas toimub probleemtoodete kogumisel, taaskasutamisel või kõrvaldamisel tekkinud kulude jagamine tootjate või tootjate ühenduste vahel, ning paragrahv annab õiguse hüvitise saamiseks teiselt tootjalt või tootjate ühenduselt. Eri huvigrupid (tootjad/ tootjate ühendused, jäätmekäitlejad jt) tõlgendavad tootjavastutust oma huvidest lähtuvalt eri viisil, seetõttu peab kulude jagamine toimuma tootjate või tootjate ühenduste vahel sõlmitud lepingu alusel, kus on kokku lepitud läbipaistev ja kõigile arusaadav arvutusmeetod. JäätS-i § 264 lõige 1 JäätS-i § 264 lõikes 1 sätestatakse, et kollektiivse vastutuse kohaselt on igal probleemtoote tootjal ja tootjate ühendusel, kes on kogunud ja nõuetekohaselt ringlusse võtnud või taaskasutanud probleemtoodetest tekkinud jäätmeid rohkem kogusest, mis on võrdeline tema turuosaga seda liiki probleemtoote turul, on õigus nõuda teiselt tootjalt või tootjate ühenduselt, kes on probleemtoodetest tekkinud jäätmeid kogunud ja nõuetekohaselt ringlusse võtnud või taaskasutanud vähem kogusest, mis on võrdeline tema turuosaga seda liiki probleemtoote turul, kogumise, ringlussevõtu või taaskasutamise ning kõrvaldamise kulude hüvitamist ulatuses, mis tagab jäätmekäitluskulude jagamist võrdeliselt tootja või tootjate ühenduse turuosaga seda liiki probleemtoodete turul. Nõuetekohane ringlussevõtt või taaskasutamine tähendab, et jäätmekäitleja, kes on tootja või tootjate ühenduse eest jäätmed kogunud, sortinud ja teinud 12 muid ettevalmistusi jäätmete ringlussevõtuks või taaskasutamiseks ning jäätmed ringlusse võtab või taaskasutab, kasutab parimat võimalikku tehnikat, tema käitluskoht vastab vähemalt JäätS-iga sätestatud nõuetele ning ta suudab täita ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarve. Kui taaskasutamise või ringlussevõtu sihtarvud ei ole saavutatud, ei ole teisel tootjal kohustust tasuda kulutusi, mida on teinud see tootja, kes on kogunud ja ringlusse võtnud või taaskasutanud jäätmeid rohkem kogusest, mis on võrdeline tema turuosaga. Kui tootja või tootjate ühendused on enam kogutud jäätmed nõuetekohaselt ringlusse võtnud või taaskasutanud, on tal õigus nõuda teiselt tootjalt või tootjate ühenduselt ka enam kogutud jäätmete ringlussevõtu või taaskasutamise kulude hüvitamist. JäätS-i § 251 lõike 6 kohaselt on rehvidest, kantavatest patareidest ja akudest ning kodumajapidamistes kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamiseks tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega. Seega kehtib kollektiivne vastutus rehvidele, kantavatele patareidele ja akudele, kodumajapidamistes kasutatavatele elektri- ja elektroonikaseadmetele. JäätS-i § 264 lõige 2 JäätS-i § 264 lõikes 2 sätestatakse, et turuosade ja jäätmekoguste arvutamine toimub probleemtooteregistri andmete alusel. Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise kulude hüvitamise nõude esitamisel peavad tootjad ja tootjate ühendused tuginema probleemtooteregistri andmete alusel registri volitatud töötleja välja arvutatud andmetele tootjate turuosade kohta vastava alaliigi probleemtoodete turul ning kogutud ja taaskasutatud jäätmete massi kohta. Probleemtooteregistrisse esitatakse andmed turule lastud probleemtoote massi, kogutud probleemtootejäätmete massi, taaskasutatud probleemtootejäätmete massi kohta. Probleemtooteregistri volitatud töötleja saab kasutada tootjate ja tootjate ühenduste turuosade ja jäätmekoguste arvutamiseks registrisse esitatud andmeid. JäätS-i § 261 lõike 11 kohustab tootjaid esitama andmeid probleemtooteregistrisse. JäätS-i § 261 lõike 2 alusel kehtestatud määruse „Probleemtooteregistri põhimäärus1 “ § 7 sätestab probleemtoodete ja probleemtoodetest tekkinud jäätmete andmete esitamise tootjatele ja tootjate ühendustele. JäätS-i § 264 lõige 3 JäätS-i § 264 lõikes 3 sätestatakse, et kui tootja või tootjate ühendus soovib, tuleb talle tema turule lastud toodetest tekkinud jäätmed füüsiliselt üle anda. Need jäätmed on võimalik identifitseerida nende tunnuste (näiteks kaubamärk) järgi, mis ta on probleemtooteregistrisse esitanud. Tootjad ja tootjate ühendused võivad ringlussevõtu- või taaskasutamiskulude hüvitamise asemel kokku leppida ka kogutud jäätmete üksteisele üleandmises enne jäätmete saatmist ringlussevõtuks või taaskasutamiseks. JäätS-i § 264 lõige 4 JäätS-i § 264 lõikes 4 sätestatakse, et probleemtoote tootjate ja tootjate ühenduste probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise, taaskasutamise või kõrvaldamise kulud ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud JäätS-i §-s 251 nõutud tegevuste kulutõhusaks tegemiseks. Kulude jagamise ja hüvitamise kord määratakse kindlaks läbipaistvalt tootjate ja asjaomaste kolmandate isikute vahel. Rehvidest, kantavatest patareidest ja akudest ning kodumajapidamistes kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamiseks on eespool nimetatud probleemtoote tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega. Tootjate ühendustel ja probleemtoodete tootjatel, kellel kohustuste andmise kohustust tootjate ühendustele ei ole, peab olema jäätmekäitluskava ning lepingud jäätmekäitlejatega. Lepingutes on sätestatud jäätmekäitluse teenuste hinnad, mistõttu kulude hüvitamine peab toimuma tootjate või tootjate ühenduste vahel. 13 JäätS-i § 264 lõige 5 JäätS-i § 264 lõikes 5 sätestatakse, et kulude hüvitamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduses sätestatust. Kuna probleemtoodetest tekkinud jäätmeid on osaliselt võimalik korduskasutuseks ette valmistada ning materjalina taaskasutusse võtta, siis on oluline kulude hüvitamise arvutamisel võtta arvesse probleemtoodete korduskasutamisest ja teiseste toorainete müügist saadavat tulu. JäätS-i § 268 esitatakse uuesti Kuna §-s 268 tuleb teha arvukalt muudatusi, siis võetakse need muudatused kokku ühe muudatusena, sest vastasel juhul muutuksid iga üksiku lõike muutmise, üksiku punkti kehtetuks tunnistamise, viite asendamise ja uue lõike lisamise vormelid raskesti jälgitavaks. Lõikega 1 esitatakse uuesti lõige 1 ning lisatakse, et ka tootjate ühendusel on kohustus anda probleemtoodete kasutajale teavet probleemtoodetest tekkinud jäätmete tagastamiskohtadest. Tootjate ühendused juba jagavad kasutajatele teavet probleemtoodetest tekkinud jäätmete tagastamiskohtadest oma veebilehel. Lisaks täpsustatakse lõikes 1 teabekampaania korraldamise eesmärki. Kehtiv nõue näeb ette, et tootjal on kohustus korraldada teabekampaaniaid kasutajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Uues sõnastuses täpsustatakse, et teabekampaaniaid tuleb korraldada selleks, et suurendada kasutajate keskkonnateadlikkust ning motiveerida kasutajaid vastutustundlikult käituma, tehes neile kättesaadavaks probleemtoodete kasutamisel tekkivate jäätmete tagastamise ja käitlemise võimalused ning selgitades jäätmete sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale. Tarbijate teavitamine võimaldab vähendada jäätmete teket ja tagada jäätmete käitlemine viisil, mis ei sea ohtu inimese tervist ega kahjusta keskkonda. Lõikega 2 esitatakse uuesti kehtiv lõige 2. Lõikega 3 esitatakse uuesti kehtiv lõige 3. Teadlikkuse kasvatamine on seotud pikaajaliste eesmärkidega, mistõttu peab teavitamine olema süsteemne ja järjepidev protsess. Kommunikatsiooni planeerimisel tuleb silmas pidada konkreetse toote ostmise sagedust. Iga päev ostetava toote kommunikatsioon peab olema pidev ja harvemini ostetava toote kampaaniaid võib planeerida näiteks paar korda aastas. Lõikega 4 esitatakse uuesti kehtiv lõige 4. Lõikega 5 esitatakse uuesti lõige 5 ning lisatakse, et kui tootjad ja tootjate ühendused korraldavad ühiseid teabekampaaniaid, kannavad nad kulud proportsionaalselt oma turuosaga. Kuna kulud kaetakse proportsionaalselt, siis suuremaid kulusid kannavad need tootjad, kes suunavad suuremaid koguseid turule ja kelle turuosa on suurem. Lõikega 6 esitatakse uuesti lõige 6 ning täiendatakse sõnastust. pidada aruandlust eelmisel kalendriaastal korraldatud teabekampaaniate kohta. Lõikes 6 täiendatakse ka esitatava aruande sisu. Edaspidi peab esitatav aruanne sisaldama lisaks teabekampaaniate kulude andmetele ka tehtudtegevusi ning korraldamise aega. Lõikes 7 esitatakse uuesti kehtiv lõige 7. Lõikes 8 esitatakse uuesti kehtiv lõige 8. Lõikes 9 esitatakse uuesti kehtiv lõige 9 ning ajakohastatakse lõiget eelnõukohaste muudatuste järgi. Lõike 9 punktis 3 esitatakse uuesti kehtiva lõike 9 punkt 3 ning viiakse see kooskõlla 14 kehtiva seadusega, § 26 lõige 1 asendatakse § 251 lõikega 1. Kehtiva lõike 9 punkt 5 jäetakse loetelust välja, kuna rehvi tootja mõiste laiendamisega liiguvad rehvi tootjad rehvi tootjavastutuse alla, mistõttu ei ole teabekampaania korraldamisest vabastatud need rehvi tootjad, kes lasevad turule rehve üksnes koos mootorsõidukite või maastikusõidukitega. Lõike 9 punktina 5 esitatakse kehtiva lõike 9 punkt 6, kuna senine punkt 5 muutub kehtetuks. Lõikes 10 esitatakse uuesti kehtiv lõige 10. Paragrahvi täiendatakse lõikega 11.. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjatelt ei nõuta teadlikkuse suurendamise meetmena üleriigilise teabekampaania korraldamist, kuna teave ei tohi olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete teabekampaania teavitustegevused tuleb suunata tootegrupi tarbijaskonnale ja avalikkusele . Ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite puhul nähakse ette, et teabekampaania tuleb suunata tootegrupi konkreetsele tarbijaskonnale. Lõike 11 punktis 1 sätestatakse, et plasti sisaldava kalapüügivahendi tootjal ei pea korraldama teadlikkuse suurendamise meetmena üleriigilist teabekampaaniat. Teabekampaania peab jõudma kalapüügivahendite tarbijaskonda, mistõttu tuleks kasutajaid teavitada kalapüügiga seotuid meediakanalites, sh ajakirjad ning veebilehed, nt kalale.ee, kalafoorum.ee jms. Kalapüügivahendite tarbijaskonnale peaks teavitustegevusi tegema avalikel üritustel, näiteks merepäevadel või kalapüügivõistlustel. Lõike 11 punktis 2 sätestatakse, et niisutatud pühkepaberi tootja ei pea korraldama teadlikkuse suurendamise meetmena üleriigilist teabekampaaniat. Teavitus peab jõudma niisutatud pühkepaberi tarbijaskonnale. Lõike 11 punktis 3 sätestatakse, et õhupallide tootja ei pea korraldama teadlikkuse suurendamise meetmena üleriigilist teabekampaaniat. Teavitus peab jõudma õhupallide tarbijaskonnale tootereklaami ja erinevate meediakanalite kaudu. Lõike 11 punktis 4 sätestatakse, et filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja ei pea korraldama teadlikkuse suurendamise meetmena üleriigilist teabekampaaniat. Tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete reklaam on keelatud (reklaamiseaduse § 17 lg 1). Kuna lõppkasutajate otsustel on otsene mõju keskkonnale ja kanalisatsioonivõrgule, siis peaks teavituse edastamine arvestama, et teave jõuab sihtgrupini veebi ja sotsiaalmeedia vahendusel ning eakama sihtgrupini otsesuhtlusega. JäätS-i § 269 lõige 1 Säte viiakse kooskõlla paragrahvi pealkirjaga ja lõike 1 sõnastust muudetakse. Edaspidi kehtib probleemtoodete kokkuostmise piirang kõigi probleemtoodete, mitte ainult ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete või nendest toodetest eraldatud osade korral. Probleemtoodete kokkuostmise muudatuste kehtestamine ei muuda jäätmeseaduses kehtivat põhimõtet. Probleemtooted (elektri- ja elektroonikaseadmed, patareid ja akud, romusõidukid), mida müüakse juba sisaldavad ohtlikke osi. Põllumajandusplast ja vanarehvid ei sisalda kriitilisi tooraineid (kuld, hõbe, liitium, vask jne), mistõttu ringlusse võetud materjal ei ole positiivse väärtusega ning seetõttu nende jäätmete üleandmise eest tuleb maksta käitlustasu. Probleemtoodete, mis sisaldavad kriitilisi tooraineid ja metalli (elektri- ja elektroonikaseadmed, romusõidukid), korral toimub tasaarvestamine käitluskuludega. Kokkuostmise piirang mõjutab pigem ettevõtteid, kes illegaalsetelt lammutajatelt ostavad probleemtooteid. Järelevalve tulemusel on selgunud, et osad jäätmekäitlejad ostavad eraisikutelt illegaalse jäätmekäitluse tulemusel tekkinud kriitilisi tooraine sisaldusega probleemtooteid ja probleemtoodete osasid. Vastuvõetud probleemtooted ja probleemtoodete osad märgitakse jäätmearuandes metallijäätmete koodi alla, mille tõttu kaovad probleemtoodete jäätmete kogused ning tootjatel ja riigil ei ole võimalik saavutad a kehtestatud sihtarvude täitmist. Kokkuostmise piirang võimaldab korrektsemat aruandlust ning vähendab illegaalset probleemtoodete kokkuostu ning mittenõuetekohast lammutamist. 15 Probleemtoodetele on kehtestatud kogumise ja ringlussevõtu sihtarvud, mistõttu on oluline, et kõik probleemtooted ja probleemtoodetest eraldatud osad kogub kokku probleemtooteregistris registreeritud tootja või tootjate ühendus või keskkonnaluba omav ettevõtja, kellel on leping tootja või tootjate ühendusega või kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt vastutab tootja turule suunatud probleemtoodete jäätmekäitluskohustuste täitmise eest. See vastutus hõlmab eelkõige kohustust rahastada ja korraldada tootja poolt turule suunatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete liigiti kogumist ja töötlemist ning selle aruandlust. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid peavad tagama kasutuselt kõrvaldatud probleemtoodete efektiivsema kogumise ning nõuetekohase töötluse kooskõlas jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega. Selleks, et tagada tõhusam probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumine ja käitlus, on kehtestatud rehvide, kantavate patareide ja akude ning kodumajapidamistes kasutatavate elektri- ja elektroonikaseadmete tootjatele kohustus sõlmima kirjalik leping tootjate ühendusega. Jäätmearuannete järelevalve tulemusel on selgunud, et jäätmekäitlejad on võtnud eraisikutelt vastu suurtes kogustes probleemtootest tekkinud jäätmeid. Sellistest jäätmearuannetest võib järeldada, et eraisikute puhul on tegemist illegaalsete lammutajatega. Ebaseaduslikud lammutajad võtavad probleemtoodete jäätmetest välja vaid väärtusliku metalli ning viivad selle vastavasse kokkuostu ja ülejäänu segatakse kokku teiste jäätmeliikidega või viiakse mittekomplektsetena tootjate ühenduste kogumiskohtadesse. Mittekomplektsed probleemtooted aga ei kaalu sama palju kui komplektsed probleemtoodete jäätmed, mistõttu kogutavate probleemtoodete jäätmete kaal on väiksem ning seetõttu ei ole võimalik saavutada probleemtoodete kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarve. Elektroonikaromude kogumise sihtarvu on 65%. Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt oli elektroonikaromude kogumise määr 2021. aastal 53,78%. Üks tootjate ühendus suutis 2021. aastal saavutada kogumise sihtarvuks 30,3% ning teine tootjate ühendus suutis saavutada kogumise sihtarvuks 37,8%. Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt oli kantavate patareide ja akude kogumise määr 2021. aastal 44,78%. Üks tootjate ühendus suutis 2021. aastal saavutada kogumise sihtarvuks 23,1% ning teine tootjate ühendus suutis saavutada kogumise sihtarvuks 26,7%. Kokkuostmise piirang võimaldab kontrollitavat aruandlust ning vähendab illegaalset probleemtoodete kokkuostu ning mittenõuetekohast lammutamist. Kui probleemtooteid lammutavad ebapädevad isikud, on see oht keskkonnale ja inimese tervisele. Seetõttu on oluline, et edaspidi on probleemtoodete või nendest toodetest eraldatud osade kokkuostmine jäätmetena lubatud üksnes probleemtooteregistris registreeritud tootjalt või tootjate ühenduselt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kel on leping tootjaga või tootjate ühendusega või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. Muudatus võimaldab vähendada illegaalsete lammutajate tegevust ning tootjatel täita paremini kogumise ja ringlussevõtu sihtarve. JäätS-i § 341 lõige 1 Kehtiva JäätS-i § 341 lõige 1 sätestab, et tasu, mida prügila käitaja võtab mis tahes jäätmete prügilasse ladestamise eest, peab katma prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise kulud ning niivõrd, kui see on võimalik, JäätS-i § 91 punktis 5 nimetatud finantstagatise või kindlustuse kulud ja prügila järelhoolduse hinnangulised kulud perioodiks, mille pikkus on vähemalt 30 aastat. JäätS-i § 91 lõike 1 punkt 5 viitab prügila töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavate meetmete kirjeldusele. Kohustus esitada prügila käitamiseks jäätmeloa taotlemisel rahalise tagatise või kindlustuse olemasolu tõendav dokument on sätestatud JäätS-i § 91 lõike 1 punktis 4. Eelnõukohase seadusega parandatakse JäätS-i § 341 lõikes 1 ebatäpsus, asendades viite JäätS-i § 91 punktile 5 viitega JäätS-i § 91 lõike 1 punktile 4. 16 JäätS-i § 65 lõige 2 Säte viiakse kooskõlla kehtiva seadusega. Hetkel kehtiva § 65 lõikes 2 on viidatud JäätS-i § 26 lõikele 1, mis tunnistati kehtetuks 05.05.2021 seoses § 251 kehtestamisega. Sättes asendatakse tekstiosa „välja arvatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud juhul“ tekstiosaga „välja arvatud käesoleva seaduse § 251 lõikes 1 nimetatud juhul“. JäätS-i § 71 lõige 2 JäätS-i § 71 lõike 2 kohaselt tuleb tiheasustusalalt olmejäätmeid ära vedama sagedusega vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Erandina võib vedu toimuda harvemini (kuid mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul) vaid juhul, kui kinnistul, kus jäätmed tekivad, on tagatud biojäätmete nõuetekohane kompostimine. Kompostimisnõuded kehtestab ja nende täitmist kontrollib kohalik omavalitsus. Seega peab jäätmevaldaja harvema jäätmeveo saamiseks taotlema seda võimalust omavalitsuselt. Senise sätte sõnastuse kohaselt võis kohalik omavalitsus lubada jäätmevaldajale harvemat olmejäätmete vedu vaid juhul, kui tiheasustusalal asuval kinnistul oli tagatud biojäätmete tekkekohas kompostimine. Muudatusega luuakse kohalikule omavalitsusele võimalus lubada tiheasustusalal asuval kinnistul segaolmejäätmete harvemat vedu ka siis, kui biojäätmed kogutakse kinnistul eraldi mahutisse ja veetakse kinnistult regulaarselt, vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ära. Nii biojäätmete regulaarse äraveo kui ka nende tekkekohas nõuetekohase kompostimise korral kogutakse biojäätmed teistest olmejäätmetest eraldi. Seega ei ole karta segaolmejäätmete harvemast veost tulenevat ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Jäätmevaldajal on võimalik vältida peaaegu tühja segaolmejäätmete konteineri tühjendamise eest tasumist või tühisõite, kui jäätmete liigiti kogumise ja segaolmejäätmete vähesuse tõttu pole segaolmejäätmete mahutit veopäevaks välja pandud. Seega suurendab eelnõukohane muudatus jäätmevaldajate motivatsiooni biojäätmeid liigiti koguda. JäätS-i § 983 lõige 1 Kehtiv JäätS ei nimeta otseselt võimalust kasutada tagatise liigina deposiiti, milleks on selleks määratud kontole makstud tagatissumma, vaid tagatisena on märgitud üldiselt garantii või finantstagatis. Deposiidikonto loomise vajadus on tingitud olukorrast, kus ettevõttel puudub võimalus või soov JäätS-i § 983 lõikes 1 sätestatud garantii võtmiseks pankadest. Sageli on pankade garantii andmise tingimused ettevõtetele liiga ranged ja ettevõtte käitlusvõimet arvestades ebaproportsionaalselt kulukad, samas on ettevõtetel olemas summa, mida kanda deposiidikontole, ja seda kasutades on võimalus ettevõttel tegevusega jätkata. Kui garantii annab pank, võrdsustub see sisuliselt panga antava hüpoteegi või laenuga, mis võib ettevõttele osutuda takistuseks hilisemate laenude saamiseks ja sellega seoses takistada ettevõtte arengut. Ühtlasi hindavad pangad ettevõtte finantssuutlikkust ja kui tagatise väärtus on küsitav, võib pank keelduda garantiikirja andmisest. Kui pankade tingimused osutuvad ettevõtjale ebasoodsaks või ei soovi ettevõtja muul põhjusel kasutada pankade pakutavat garantiid , on tal võimalik otsustada deposiidikonto kasutamise kasuks. Väiksemad ettevõtted on välja toonud, et raha maksmine riigi kontole on neile jõukohasem kui pangast garantii saamine. Deposiidikonto on Rahandusministeeriumi konto. Konto haldajaks määratakse Keskkonnaamet, kes omakorda volitab isiku, kes hakkab makseid kontrollima, vabastama ja tagastama. Deposiidikontole tagatise tasumise tõendamise dokumendiks on maksekorraldus. Kuivõrd ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks muid rahalise tagatise liike ei kasutata, asendatakse JäätS-i § 983 lõikes 1 viide rahalisele tagatisele viitega deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissummale. JäätS-i § 983 lõige 11 JäätS-i § 983 lõikes 2 on nimetatud elemendid, millest tuleb jäätmete ladustamise tagatise arvutamisel lähtuda ning sama paragrahvi lõikes 4 on täpsustatud, et tagatise väärtus peab 17 moodustama vähemalt 115% taotletud ladestatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude eeldatavast summast. Eelnõukohases seaduses esitatakse vastav info, st jäätmete ladustamise tagatise summa kujunemine, selguse huvides valemi kujul. Valemis tähistab M jäätmete ladustamise tagatise suurust eurodes, T keskkonnakaitseloa taotluses või keskkonnakaitseloas toodud üheaegselt ladustatavat jäätmete kogust tonnides, K jäätmete käitlemise hinda tonni kohta eurodes, L jäätmete laadimise hinda tonni kohta eurodes ning V jäätmete veo hinda eurodes. Valemisse lisatud kordaja 1,15 tuleneb JäätS-i § 983 lõikes 3 sätestatud nõudest, et tagatise väärtus peab moodustama vähemalt 115% ladestatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude eeldatavast summast. Jäätmete käitlemise hind tonni kohta sõltub jäätmeliigist ning tuleb arvutada iga jäätmeliigi kohta eraldi. Täpne hinnakiri on Keskkonnaameti juhises, vt https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/jaatmed/ladustamise-tagatis. Hinnakiri on koostatud Keskkonnaameti ja Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu koostöös ning selle koostamisel on lähtutud tegelikest käitlemise hindadest. Asjaosalised vaatavad hinnakirja regulaarselt üle ja teevad vajaduse korral selles muudatusi. Keskkonnaameti juhise kohaselt arvestatakse jäätmete laadimise kulu tonnipõhise hinna alusel ning veo kulu kilomeetri põhjal arvestatuna lähima prügilani. Jäätmete laadimise ja veo kulu puhul ei sõltu hind jäätmeliigist. Juhend on kaalutlusõiguse teostamist suunav ja täpsustav akt, mis tagab Keskkonnaametile antud diskretsioonivolituse ühtse ja ühetaolise realiseerimise. Juhendiga on tagatud vajalik paindlikkus ja võrdne kohtlemine, millest Keskkonnaamet saab juhendist põhjendatud juhtudel kõrvale kalduda ja kasutada nt ettevõtja meetodit. Teisisõnu, ettevõte võib konkreetsel juhul välja pakkuda ka oma metoodika seaduses sätestatud nõuete täitmiseks. JäätS-i § 983 lõige 12 Jäätmete ladustamise tagatise puhul on garantii saaja Keskkonnaamet. Keskkonnaamet korraldab juhul, kui isik ei ole võimeline kohustusi täitma, tagatisega hõlmatud kohustuste täitmise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alustel ja korras. JäätS-i § 983 lõige 13 Tagatissumma tuleb maksta deposiidina Rahandusministeeriumi kontole krediidiasutuses. JäätS-i § 983 lõige 14 Kui tagatise nõudmiseks olev alus on ära langenud, korraldab Keskkonnaamet deposiidina makstud tagatissumma tagastamise ja garantii väljastanud ettevõtja garantiist tulenevate kohustuste lõppemise. Keskkonnaamet esitab Riigi Tugiteenuste keskusele taotluse tagatise vabastamiseks, kui nõuet, mille tagamiseks see esitati, enam ei eksisteeri või seda pole tekkinudki. Tagatis on alati seotud konkreetse nõudega ja ilma seda vabastamata ei ole võimalik tagatist teiste nõuete jaoks kasutada. Garantii lõpetamiseks esitab Keskkonnaamet garandile kirjaliku kinnituse garantii lõppemise kohta. JäätS-i § 983 lõige 2 Lähtudes § 983 lõikes 1 tehtud muudatusest, ühtlustatakse sõnastust ning täpsustatakse, et jäätmete ladustamise tagatis peab kogu jäätmete ladustamise aja jooksul lisaks olemas olemisele ka kehtima. JäätS-i § 983 lõiked 2–5 Lähtudes § 983 lõikes 1 tehtud muudatusest, ühtlustatakse lõigete 2–5 sõnastust ja asendatakse tekstiosa „garantii või rahaline tagatis“ tekstiosaga „jäätmete ladustamise tagatis“ vastavas käändes. 18 JäätS-i § 983 lõige 41 Keskkonnaamet kontrollib tagatise suuruse vastavust, et tagada ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmine. Tagatise suuruse määramisel lähtutakse nii ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise kui ka käitlemise kuludest. Tagatise suuruse arvestamise üks alustest võib olla Keskkonnaameti koostatud juhis, vt https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/jaatmed/ladustamise-tagatis. Vt juurde JäätS-i § 983 lõike 42 selgitusi. Keskkonnametil tuleb arvestada, et tagatis ei tohi ületada tagatava nõude kulude suurust. Kui tagatis ei vasta eesmärgile, keeldutakse jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa andmisest. JäätS-i § 983 lõige 42 JäätS-i § 93 lõikes 42 täpsustatakse, et tagatise arvutamisel võetakse jäätmete käitlemise korraldamise kuludena arvesse nii jäätmete laadimise kui ka nende veo kulu ning jäätmete käitlemise kulude all mõistetakse konkreetse jäätmeliigi käitluse hinda. Kulude eeldatav summa arvestatakse ühe viisina Keskkonnaameti koostatud juhise alusel, vt https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/jaatmed/ladustamise-tagatis. Keskkonnaameti juhise kohaselt arvestatakse jäätmete laadimise kulu tonni hinna alusel ning veo kulu kilomeetri põhjal arvestatuna lähima prügilani. Jäätmete laadimise ja veo kulu puhul ei sõltu hind jäätmeliigist. Jäätmete käitlemise kulu sõltub jäätmeliigist ning täpne hinnakiri on Keskkonnaameti juhises. Hinnakiri on koostatud Keskkonnaameti ja Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu koostöös ning selle koostamisel on lähtutud reaalsetest käitlushindadest. Asjaosalised vaatavad hinnakirja regulaarselt üle ja teevad vajaduse korral selles muudatusi. Juhend on kaalutlusõiguse teostamist suunav ja täpsustav akt, mis tagab Keskkonnaametile antud diskretsioonivolituse ühtse ja ühetaolise realiseerimise. Juhendiga on tagatud vajalik paindlikkus ja võrdne kohtlemine, millest Keskkonnaamet saab juhendist põhjendatud juhtudel kõrvale kalduda ja kasutada näiteks ettevõtja meetodit. Teisisõnu, ettevõte võib konkreetsel juhul välja pakkuda ka oma metoodika seaduses toodud nõuete täitmiseks. JäätS-i § 983 lõige 43 Jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseluba omav isik peab vähemalt iga kolme aasta tagant tagatise piisavust hindama. Kui selgub, et tagatis ei ole piisav, et katta ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulusid, peab luba omav isik tagatist suurendama. Hinnang jäätmete ladustamise tagatise piisavuse kohta peab olema vormistatud kirjalikult taasesitatavas vormis. Jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseluba omav isik peab tagatise piisavuse hindamiseks üle vaatama oma tegevuse (kas on muutusi jäätmekäitlustoimingu tes, käideldavates jäätmeliikides või ladustatavates kogustes jne) ja Keskkonnaameti juhise, vt https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- tegevused/jaatmed/keskkonnaluba/finantstagatis-jaatmete-ladustamiseks, ning kontrollima, kas juhises välja toodud käitlushindades on tehtud muudatusi. Ettevõte võib välja pakkuda ka oma metoodika seaduses sätestatud nõuete täitmiseks. JäätS-i § 983 lõige 44 Loa omaja tegevuse käigus võib selguda, et tagatis ei ole piisav, et katta ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulusid ning tagatist on vaja suurendada. Eelnõukohane seadus annab loa andjale võimaluse nõuda tagatise suurendamist, kui loa andja hinnangul ei ole olemasolev tagatis piisav. Tagatise summa piisavuse hindamisel lähtutakse kas Keskkonnaameti juhisest, vt https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutu s- keskkonnatasu/jaatmed/ladustamise-tagatis või ettevõtte välja pakutud metoodikast. 19 JäätS-i § 983 lõige 45 JäätS-i § 983 lõikes 45 tehakse tagatise sihtotstarbelist eesmärki arvestades täpsustus, et jäätmete ladustamise tagatis ei kuulu jäätmete ladustaja pankrotivara hulka. Lõikes 45 ettenähtud erisus pankrotiseadusest on vajalik, et tagatisega kaitstav eesmärk oleks kiiresti kättesaadav ning tõhus. Erisus on oluline tagamaks, et ladustatud jäätmete käitlemine saaks korraldatud ja käitlemiskulud kaetud ka juhul, kui jäätmeid ladustav isik läheb pankrotti. Jäätmete nõuetekohane käitlemine on oluline, et vältida ohtu keskkonnale (tuleoht, lõhnahäiringud, pinnase ja põhjavee saastumine jms) ja inimeste tervisele. Ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja jäätmete käitlemise kulud, mis võivad ulatuda sadadesse tuhandetesse või isegi miljonitesse eurodesse (nt Raadi endise sõjaväelennuvälja korrastamine sinna ladustatud vanarehvidest läks maksma 1,48 miljonit eurot), ei jääks sellisel juhul maaomaniku või riigi kanda. Seega on sätte eesmärk näidata vastutustunnet üldsuse vajaduste ja riigi rahaliste vahendite suhtes ehk vältida riigieelarveliste kulutuste ootamatut suurenemist muude üldsuse vajaduste arvelt. Vt juurde JäätS-i § 983 lõike 8 selgitusi. JäätS-i § 983 lõike 5 punkt 1 JäätS-i kohaselt ei ole jäätmete ladustamise tagatise omamise kohustust kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmejaamal. Eelnõukohase seadusega laiendatakse seda erandit ka kohaliku omavalitsuse kogumispunktile. Kogumispunkti all mõistetakse jäätmejaamadega sarnaseid kohti, milles kogutakse vähem jäätmeliike kui jäätmejaamas. Näiteks on kogumispunkt koht, kus kogutakse pakendijäätmeid, väikeelektroonikat, ohtlikke jäätmeid, tekstiili vms. Kogumispunktiks loetakse ka jäätmemaja, mis on paigutatud jäätmete kogumiseks teatud kogukonna tarbeks. Kogumispunktid tegutsevad jäätmejaamadega sarnaselt ning on reguleeritud samaväärsete lepingute ja põhimõtete alusel, mistõttu on põhjendatud nendele jäätmejaamadega sarnase erandi sätestamine. JäätS-i § 983 lõike 5 punkt 4 Jäätmekäitlejatele on põhjustanud ebaselgust tootjavastutusorganisatsiooni nimel probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemine. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse õigusselguse huvides, et isikul, kes käitleb probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tootja või tootjavastutusorganisatsiooni nimel, ei ole tagatise omamise kohustust juhul, kui tegevus toimub tootja või tootjavastutusorganisatsiooniga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Kohaliku omavalitsusega seotud käitluskohtade (jäätmejaamad, kogumispunktid) puhul võib leping olla sõlmitud tootjate ühenduse ja kohaliku omavalitsuse vahel, kuna kohaliku omavalitsuse jäätmejaamad ja kogumispunktid on tihtipeale tootjate ühenduste kogumispunktid. JäätS-i § 983 lõike 5 punkt 6 JäätS-i kohaselt ei ole jäätmete ladustamise tagatise omamise kohustust isikul, kellel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45) sätestatud nõuetele vastav keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem (EMAS). Seda võib rakendada ühes, mitmes või kõikides tegevuskohtades, mis kuuluvad mis tahes tegevusvaldkonna era- või avaliku sektori organisatsioonidele. EMASi dokumentides ja avalikus keskkonnaaruandes tuleb selgelt eristada, millistel organisatsiooni tegevuskohtadel on EMASi määruse kohane keskkonnajuhtimissüsteemi registreering ning millistel mitte. Kõik EMASi määrusega kaetud tegevuskohad tuuakse välja EMASi registreerimistunnistusel. Tegevuskoht on EMASi määruse mõistes teatav geograafiline koht, mida organisatsioon kontrollib ning mis hõlmab tegevust, tooteid ja teenuseid, sealhulgas kogu infrastruktuuri, kõiki seadmeid ja materjale. Eelnõukohase seadusega täpsustatakse, et jäätmete ladustamise tagatise omamise kohustust ei ole EMASi 20 registreeringut omaval isikul selliste jäätmete ladustamise kohtade korral, mis on kantud EMASi registreerimistunnistusele. JäätS-i § 983 lõike 5 punktid 7 ja 8 Eelnõukohase seadusega vabastatakse teatud juhul jäätmete ladustamise tagatise omamise kohustusest jäätmete taaskasutamiseks jäätmekäitleja registreeringut omavad isikud. Jäätmete ladustamise tagatisest on vabastatud jäätmekäitleja registreeringut omavad isikud, kes registreeringu alusel suunavad taaskasutusse jäätmeid, kui jäätmete ladustamise tagatise suurus ei ületa 500 eurot. Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ (edaspidi määrus 21) sätestab tavajäätmete liigid, kogused ning nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik ning mille puhul piisab jäätmekäitleja registreerimisest Keskkonnaametis. Lisaks jäätmeliikidele on määruse 21 lisas 1 sätestatud konkreetsed jäätmekäitlustoimingud. Näiteks on jäätmekäitleja registreeringu alusel võimalik taaskasutada jäätmeliike, nagu kivid ja pinnas, tellised, betoon jms, maa-alade planeerimisel, täitmisel, korrastamisel või teede ehitamisel. Samuti on jäätmekäitleja registreeringu alusel võimalik tegeleda jäätmeteks muutunud mööbli restaureerimisega, kasutuselt kõrvaldatud puidust kaubaaluste parandamise jms tegevustega. Registreeringu alusel tehtava jäätmekäitlustegevusega võib kaasneda lühiajaline jäätmete ladustamine (nt maa-alade täitmise või teede ehituse korral piisava taaskasutatava materjali koguse varumine), kuid registreering antakse siiski konkreetseks jäätmekäitlustegevuseks, mistõttu puudub registreeringute puhul reeglina oht, et jäätmed kuhjatakse kokku ning jäetakse käitlemata. Kui tegemist on suuremahulise tegevusega ning Keskkonnaamet leiab, et kavandatav tegevus vajab siiski jäätmeloaga lisanõuete või -meetmete määramist, on Keskkonnaametil JäätS-i § 987 lõike 4 kohaselt võimalus nõuda isikult jäätmeloa taotlemist ning jäätmeloa taotluse menetluse raames nõuda kindlustusandja garantiid, rahalist tagatist või deposiidina selleks määratud kontole tagatissumma maksmist. Sageli on registreeringute alusel tehtavad toimingud väikesemahulised ning registreeringute taotlejateks eraisikud, mistõttu võib tagatise hankimise ajaline ja rahaline kulu osutuda ebaproportsionaalselt suureks. Vältimaks olukorda, kus registreeringu alusel kuhjatakse siiski taaskasutamise eel kokku suured jäätmekogused, mis ei ole jäätmete ladustamise tagatisega kaetud ning millega võib omakorda kaasneda risk, et jäätmete käitlemise kulud jäävad maaomaniku või riigi kanda, sätestatakse, et jäätmete ladustamise tagatise erand kehtib juhul, kui jäätmete ladustamise tagatise suurus ei ületa 500 eurot. Eelnõukohase seadusega vabastatakse JäätS-i § 983 lõikes 1 sätestatud garantii või rahalise tagatise omamise või deposiidina selleks määratud kontole tagatissumma maksmise nõudest vee-ettevõtted, kelle enda tegevuses reoveesete tekib ja kes tekkinud reoveesetet ise käitlevad. JäätS-i kohaselt käsitletakse reoveesetet kui reovee puhastamise tulemusena tekkinud jäätmeid. Vee-ettevõtete puhul on enda tegevuses reovee puhastamisel tekkinud reoveesette käitlemine sageli osa nende põhitegevusest ning vee-ettevõttel ei ole võimalik reovee puhastamisel reoveesette tekkimist vältida. Kuigi reoveesetet on võimalik mõnele teisele jäätmekäitlejale üle anda, käideldakse reoveesetet sageli puhasti juures, et vältida pikki transpordivahemaid ja lisakulutusi. Vee-ettevõtetel on ka edaspidi võimalik tekkinud reoveesete üle anda käitlemiseks mõnele muule luba omavale isikule. Kavandatav erand võib aidata kaasa vee-ettevõtete konsolideerumisele, kuna see hõlmab ka ühe vee-ettevõtte piires eri puhastite juures reovee puhastamisel tekkinud reoveesetet, mida ettevõte ise käitleb. 21 Sätestatav erisus ei laiene teistelt isikutelt vastu võetud reoveesettele. Teistelt isikutelt vastu võetud reoveesette korral rakendab Keskkonnaamet praktikat, mille kohaselt arvestatakse ladustamise tagatise suuruse arvutamisel reoveesette käitluse hinnaks 0 eurot tonn, arvesse lähevad vaid laadimise ja veokulud. Sama praktikat rakendatakse ka muude ettevõtete puhul, kellele JäätS-i § 983 lõike 5 punkti 8 erisus ei laiene. Samuti rakendab Keskkonnaamet reoveesette käitlejate puhul praktikat, kus tagatise arvutamisel võetakse arvesse seda, kas reoveesete on kompostimisel või mitte. Kompostimise protsessis olevale reoveesettele tagatist ei rakendata ning tagatis rakendub üksnes ladustatud materjalile, mis ootab kompostimisele suunamist, ja kompostimisel tekkinud materjalile, mis jääb ootele, et see ära kasutatakse. Töödeldud reoveesette, näiteks valminud komposti ladustamise tagatise vältimiseks on võimalik reoveesete tooteks sertifitseerida keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrusele nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ vastavuse korral. Sellisel juhul on tegemist tootega, mille ohutus- ja kvaliteedinäitajatele vastavus on tõendatud ja jäätmetele kehtestatud nõuded enam ei kohaldu. JäätS-i § 983 lõige 6 Kui ilmneb, et keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda ladustatud jäätmete käitlemist korraldada, peab ta sellest kohe teatama Keskkonnaametile. JäätS-i § 983 lõige 7 Jäätmete ladustamise tagatise kasutamise otsustab Keskkonnaamet ning keskkonnakaitseloa omaja suhtes algatatud pankrotimenetlus ei piira Keskkonnaameti õigusi tagatise kasutamisel. Vt juurde JäätS-i § 983 lõike 8 selgitusi. JäätS-i § 983 lõige 8 Jäätmete ladustamise tagatise kasutamiseks korraldab Keskkonnaamet jäätmete likvideerimise ning käitlemise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alustel ja korras. Tagatis avaneb, kui jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseluba omav isik jätab täitmata oma kohustused käidelda jäätmeid ning Keskkonnaamet teeb otsuse asendustäitmiseks. Asendustäitmise kulud kaetakse tagatisest. Pärast sihtkontolt väljamakse tegemist on jäätmete ladustajal endiselt kohustus tagada, et tagatis oleks piisav. Jäätmete ladustamise tagatist võib kasutada ainult ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks. Jäätmete ladustamise tagatist ei saa kasutada jäätmeid ladustava isiku muude nõuete rahuldamiseks (võlgade tasumiseks). JäätS-i § 983 lõige 9 Kui selgub, et keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita oma kohustust käidelda ladustatud jäätmeid ja Keskkonnaamet on teinud otsuse asendustäitmise kohta, esitab Keskkonnaamet garantii väljastanud ettevõtjale garantii alusel väljamakse tegemiseks nõude või teeb deposiidina makstud tagatissumma kohta väljamakse otsuse. JäätS-i § 983 lõige 10 Tagatise väljamakse tegemise tähtaeg peab olema 20 tööpäeva nõude esitamisest arvates. JäätS-i § 983 lõige 11 Kui deposiidina selleks määratud kontolt Keskkonnaameti määratud kontole kantud tagatis või garantiisumma on suurem kui jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise tegelikud kulud, kantakse ülejäänud summa keskkonnakaitseloa omaniku kontole tagasi. Konto puudumise korral kantakse ülejäänud summa riigieelarvesse. 22 JäätS-i § 983 lõige 12 Kui keskkonnakaitseluba omava isiku jäätmete ladustamise tagatisest ei piisa ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks, siis peab puuduoleva osa tagama keskkonnakaitseluba omav isik. JäätS-i § 984 Lähtudes § 983 lõikes 1 tehtud muudatusest, ühtlustatakse selguse huvides sõnastust. Samuti täpsustatakse, et jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa andmisest võib keelduda ka juhul, kui loa andja ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks. Tagatise küllaldaseks ja usaldusväärseks lugemisel lähtutakse kas Keskkonnaameti juhisest, vt https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/keskkonnaluba/ finantstagatis-jaatmete- ladustamiseks või ettevõtte välja pakutud metoodikast. JäätS-i § 985 lõike 1 punkt 2 JäätS-i kohaselt tuleb ohtlike jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks jäätmeloa taotlemisel esitada loa andjale muu hulgas Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantsasutuse või kindlustusandja garantiid või rahalist tagatist tõendav dokument õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse kulude likvideerimiseks. Selle sätte eesmärk on tagada õnnetusjuhtumitest tingitud keskkonnakahju hüvitamine. Kehtiva JäätS-i § 985 lõike 1 punktis 2 välja toodud sõnastuse järgi on kindlustusseltsidel olnud probleeme ohtlike jäätmete käitlejatele vastutuskindlustuse pakkumisega, mistõttu täpsustatakse eelnõukohase seadusega sätte sõnastust. Lisaks eemaldatakse JäätS-i § 985 lõike 1 punktist 2 viide rahalisele tagatisele, kuna õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatisena rahalist tagatist ei kasutata. JäätS-i § 985 lõige 2 Selleks, et viia JäätS-i § 985 lõike 2 sõnastus kooskõlla sama paragrahvi lõikega 1, asendatakse JäätS-i § 985 lõikes 2 toodud valemis viide garantii või muu tagatise suurusele viitega õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatise suurusele. Lisaks täpsustatakse, et valemis tähistab T hinda 255 eurot ühe tonni kohta ning L jäätmeloa taotluses nimetatud ohtlike jäätmete aastast käideldavat kogust tonnides. Tegemist on sõnastuse täpsustustega, mis kehtivaid põhimõtteid ei muuda. JäätS-i § 985 lõige 21 Eelnõukohase seadusega täiendatakse § 985 lõikega 21 , milles täpsustatakse, millistele tingimustele peab vastutuskindlustusleping vastama ning mida loetakse kindlustusjuhtumiks. Samuti sätestatakse, et kindlustussumma peab olema mõistlik ning arvestama muu hulgas ka ohtlike jäätmete käitlemisega seotud tegevuskohta, ohtlike jäätmete kogust ja käitlemise viisi, tegevuse ja sellest tuleneda võivate kahjustuste ulatust ning muid asjakohaseid asjaolusid. JäätS-i § 985 lõige 22 Paragrahvi 985 lõikes 22 täpsustatakse, et vastutuskindlustusleping ei pea katma kahju, mis tekkis käitaja poolt keskkonnaseisundi halvendamisest, välja arvatud esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused esmase kahju likvideerimiseks ja kahju suurenemise ärahoidmiseks. Samuti ei pea vastutuskindlustusleping katma kahju, mis tekitati käitaja valduses olevale varale või tuleneb sündmusest, mille käitaja põhjustas tahtlikult. JäätS-i § 985 lõige 23 Paragrahvi 985 täiendatakse lõikega 23 , mille kohaselt on kindlustusandjal õigus keelduda vastutuskindlustuslepingu sõlmimisest, kui käitaja keeldub esitamast riskianalüüsi või kindlustusandja poolt kindlustusriski hindamiseks vajalikuks peetavaid asjaolusid tuvastada võimaldavaid tõendeid. 23 JäätS-i § 985 lõiked 3-5 Lähtudes eelnõukohase seaduse § 985 lõike 1 punktis 2 tehtud muudatusest, ühtlustatakse sõnastust ning täpsustatakse, et õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatis peab ohtlike jäätmete käitlemise ajal lisaks olemas olemisele samal ajal ka kehtima. Lisaks ühtlustatakse sõnastust teiste tagatist käsitlevate sätetega ja asendatakse viide tagatise väärtusele viitega tagatise suurusele. JäätS-i § 986 punkt 1 Lähtudes eelnõukohase seadusega § 985 lõike 1 punktis 2 tehtud muudatusest, ühtlustatakse sõnastust. JäätS-i § 105 lõige 2 JäätS-is kehtestatud metallijäätmete kokkuostmise piirangud kehtivad alates 2004. aastast. JäätS-i metallijäätmete kokkuostupiiranguid käsitlevates sätetes toodud mõisteid „seadusjärgset turuluba omav võrguettevõte“ ja „tegevusluba omav telekommunikatsioonivõrgu operaator“ reguleerinud energiaseadus ja telekommunikatsiooniseadus on kehtetud. Eelnõukohase seadusega asendatakse JäätS-i § 105 lõikes 2 viide seadusjärgset turuluba omavale võrguettevõtjale ja tegevusluba omavale telekommunikatsioonioperaatorile viitega elektrituruseaduses nimetatud võrguettevõtjale, kellel on elektrituruseaduse alusel antud tegevusluba, ning elektroonilise side seaduses nimetatud elektroonilise side ettevõtjale, kes on esitanud elektroonilise side seaduses nõutud majandustegevuse teate. Muudatusega ei kitsendata ega laiendata metallijäätmete kokkuostmise piiranguid, vaid ajakohastatakse sõnastust. JäätS-i § 105 lõige 3 JäätS-is metallijäätmete kokkuostupiiranguid käsitlevates sätetes on kasutatud terminit „teehoiutööde tegevusluba omav ettevõte“. Seda terminit reguleerinud teeseadus on kehtetu. Eelnõukohase seadusega asendatakse JäätS-i § 105 lõikes 3 viide teehoiutööde luba omavale ettevõtjale viitega avalike teede korrashoiu pädevust omavale isikule, kes on esitanud ehitusseadustikus nõutud majandustegevuse teate. Ühtlasi ajakohastatakse raudteeinfrastruktuuri ettevõtja määratlust, tuues välja, et silmas peetakse raudteeseaduses sätestatud raudteeinfrastruktuuri ettevõtjat, kellel on raudteeseaduse alusel antud tegevusluba. Muudatusega ei kitsendata ega laiendata metallijäätmete kokkuostmise piiranguid, vaid ajakohastatakse sõnastust. JäätS-i § 1245 Paragrahvi sõnastust muudetakse. Vastutussäte viiakse kooskõlla JäätS-i § 269 lõike 1 muudetava sõnastusega. Vastutussätte pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete või nendest toodetest eraldatud osade“ tekstiosaga „Probleemtoodete ja probleemtoodetest eraldatud osade“. Muudatus tehakse, kuna probleemtoodete kokkuostmise piirangu rikkumise sätet tuleb rakendada kõigile probleemtoodetele, mitte ainult ohtlikke aineid sisaldavatele probleemtoodetele või nendest toodetest eraldatud osadele. JäätS-i § 127 esitatakse uuesti Paragrahvis 127 tuleb eelnõuga teha arvukalt muudatusi, samuti on kehtivas JäätS-i § 127 mitmeid kehtetuks tunnistatud sätteid. Seetõttu on otstarbekas korrastada § 127 sõnastust, parandada viited ning esitada tervikuna uues sõnastuses. Lõikega 1 esitatakse uuesti lõige 2 ning ajakohastatakse lõike sõnastust ning parandatakse viited. Uues sõnastusest jääb välja viide JäätS-i §-le § 12611 , sest vastav paragrahv on 2021. aasta 21. aprillil tunnistatud kehtetuks. Kohtuvälise menetlejana sätestatakse 24 politseiasutuse asemel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) (eelnõuga kavandatud JäätS-i § 127 lõike 1 punkt 2). Vastav muudatus ei kitsenda ega laienda kohtuväliste menetlejate ringi, sest PPA ongi ainus politseiasutus. Lõikega 2 esitatakse uuesti kehtiv lõige 3. Lõikega 3 esitatakse uuesti kehtiv lõige 4. Lõikes 4 esitatakse uuesti kehtiv lõige 5 ning ajakohastatakse lõike sõnastust. Päästeameti kui kohtuvälise menetleja pädevust puudutavas sättes (eelnõuga kavandatud JäätS-i § 127 lõige 4) asendatakse viide kehtetuks tunnistatud JäätS-i §-le 12611 viitega kehtivale JäätS-i §-le 12610 . Lõikes 5 sätestatakse probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse (JäätS-i § 124) rikkumise väärtegude aegumistähtaeg on neli aastat. JäätS-i §-s 124 sätestatud väärteokoosseis on otseses seoses Euroopa Liidu kehtestatud sihtarvudega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34–43), elektroonikaromu direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1–14). JäätS-i § 261 lõike 11 kohaselt on tootjad kohustatud esitama andmeid probleemtooteregistrisse. JäätS-i § 117 lõike 21 kohaselt on probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitleja kohustatud esitama probleemtooteregistrile andmed probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kohta JäätS-i 261 lõike 2 alusel sätestatud nõuete kohaselt. JäätS-i § 261 lõike 2 alusel kehtestatud määruse „Probleemtooteregistri põhimäärus1 “ § 17 sätestab andmete esitamise tähtajad. Eelmise kalendriaasta kohta esitatakse probleemtoote (v.a patareid ja akud) andmed hiljemalt 31. jaanuaril ning patarei ja akujäätmete kohta esitatakse andmed hiljemalt 30. aprillil. Tootjad ja tootjate ühendused on kohustatud saavutama kogumise nõutava sihtarvu. Kogumise sihtarv on konkreetse kalendriaasta protsendimäär, mis saadakse kalendriaasta jooksul kogutud patarei- ja akujäätmete massi jagamisel selle aasta ja kahe eelneva aasta jooksul keskmiselt aastas vahetult kasutajale müüdud või kolmandatele isikutele kasutajatele müümiseks üle antud probleemtoodete massiga. Laiendatud tootjavastutuse valdkonnas on ilmnenud mitu probleemi ning Eesti ei suuda juba praegu täita direktiividega nõutud sihtarve. Keskkonnaamet peab tootjaid/tootjate ühendusi kontrollides veenduma, kas tootja/tootjate ühendus on saavutanud sihtarvud või mitte. Kui tootja/ tootjate ühendus sihtarve ei täida, ei ole ka liikmesriigil võimalik sihtarve täita. Kui sihtarve ei ole täidetud, on Keskkonnaametil võimalus alustada menetlust seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral. Hetkel kehtib probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumise väärtegude üldine 2-aastane aegumistähtaeg, mis ei võimalda Keskkonnaametil väärteomenetlust alustada, kuna edasikaebamise korral lõpetatakse väärteomenetlus aegumistähtaja möödumise tõttu. Keskkonnaamet saab kontrollida sihtarvude täitmist andmete esitamise hetkest, kuid sihtarvude täitmise kohustus tootjal ja jäätmekäitlejal oli juba eelmisel kalendriaastal. Tootjate ühendus esitab 2021 kogumise sihtarvude täitmise andmed kõige varem 31.01.2022 ning ringlussevõtu sihtarvud kõige varem 30.04.2022. Praktikas on selgunud, et tootjad ja tootjate ühendused küsivad andmete esitamise osas ajapikendust ning andmed esitatakse hiljemalt maiks, ehk kogumise sihtarve saab kontrollida alates maikuust. Lisaks tuleb arvestada, et jäätmekäitlejate jäätmearuanded saavad kontrollitud 25 ja kinnitatud juuniks. Keskkonnaamet saaks alustada kogumise sihtarvude rikkumise tõendamisega alates juunist, kuid siis on juba 6 kuud väärteost möödunud. Sihtarvudega seotud menetlused on keerulised ning selleks, et otsus kohtus peaks on Keskkonnaametil vaja tõendada kogumise koguseid, mistõttu kontrollitakse täiendavalt ka jäätmekäitlejaid, kes on kogumisega seotud. Selle raames tehakse jäätmekäitlejatele päringuid või kontrollitakse kohapeal andmeid. Andmete päring ja kontrollimine on väga mahukas ning menetlusele kuluv aeg sõltub andmete mahust ja menetlusaluse isiku koostööst menetlejaga. Sellised kontrollid ja andmete kogumine ning tulemuste vormistamine võib võtta kuni kuus kuud aega, kuid sellisel juhul on juba 12 kuud väärteost möödunud. Sihtarvudega seotud menetlused viiakse läbi üldmenetluse raames. Üldmenetluses esitatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokoll ning peale väärteoprotokolli tehakse ühe kuu pärast üldmenetluse otsus. Sellisel juhul on juba minimaalselt 13 kuud väärteost möödunud. Menetluse läbiviimisel tuleb arvestada aega, mis kulub ka kohtuvaidlustele (Harju maakohus 8 kuud ja Riigikohus 1 aasta ja 4 kuud ). Näiteks Keskkonnainspektsioon (praegune Keskkonnaamet) tegi 08.07.2016 üldmenetluse otsuse ühe tootjate ühenduse suhtes, kes jättis täitmata sihtarvude täitmise ajavahemikul 01.01.2014– 31.12.2014 ja 01.01.2015–31.12.2015. Üldmenetluse otsus sihtarvude täitmise kohta ajavahemikul 01.01.2014–31.12.2014 lõpetati VTMS-i § 29 lõike 1 punkti 5 alusel, s.o väärtegude aegumistähtaja möödumise tõttu, kuna asja ei jõutud menetleda kahe aasta jooksul. Nelja-aastane väärteo aegumise periood võimaldaks koostada hästi tõendatud otsuse ning võimaldaks ka ootamatustega seotud ajakuluga otsuse valmis saada. Väärtegude menetlemisel eelistatakse, et menetlus ei jääks venima, kuid alati võib olla erandeid ja menetlused võivad hakata venima. Tootjaid ja tootjate ühendusi, keda Keskkonnaamet peab kontrollima, on ligi 800. Keskkonnaamet alustas perioodil 01.01.2016–31.12.2022 sihtarvude täitmata jätmise osas kaks väärteomenetlust, mis mõlemad lõppesid väärteomenetluse aegumisega. Üks menetlus lõpetatid büroos ning teine lõppes kohtumenetluse käigus. Lisaks sihtarvude täitmisele alustas Keskkonnaamet probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumise osas perioodil 01.01.2016–31.12.2022 13 väärteomenetlust, millest 5 lõpetati väärteo aegumisega. Kogemuste põhjal on väärteo menetlemise aeg liiga lühike ning kahetsusväärselt ei jõua kaasus sisulise otsuseni, vaid lõpeb aegumisega. Seetõttu ei ole Keskkonnaamet probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumiste korral otstarbekuse kaalutlustel väga palju väärteomenetlusi alustanud, kuivõrd on ette teada, et menetlus lõppeb aegumise tõttu. Sihtarvude täitmine on aga liikmesriikidele pandud kohustus (mis karmistub veelgi) ja nelja- aastane aegumistähtaeg aitab rikkujate karistamise kaudu jõuda kiiremini nende kohustuste täitmiseni. JäätS-i § 13618 –13623 Seadust täiendatakse §-dega 13618 –13622 . Tegemist on rakendussätetega, mis teevad erisuse rehvi tootja, volitatud esindaja määramise kohustuse, probleemtoodete kokkuostmise piiramise, jäätmete ladustamise tagatise kohustuse vabastuse ja väärtegude menetluse aegumistähtaja muudatuste rakendamisel. Seadust täiendatakse ka sättega, kuidas korraldatakse kavandatud väärtegude menetluse aegumistähtaja muutmise mõju järelhindamist. JäätS-i § 13618 sätestab rehvi tootja mõiste laiendamise kohustuse rakendamise erisust. Isikule, kes laseb rehve Eestis turule haagise, pukseeritava seadme, maastiku- või mootorsõidukiga koos rakendub laiendatud tootjavastutuse kohustus alates 2024. aasta 1. juulist. 26 JäätS-i § 13619 sätestab volitatud esindaja määramise kohustuse rakendamise erisust. Mootorsõiduki, mootorsõiduki osa, rehvi ja põllumajandusplasti tootjale, kes laseb majandus- või kutsetegevuse korras oma tooteid teise Euroopa Liidu liikmesriigi turule, kus tal puudub asukoht, määrata selles liikmesriigis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilisest isikust volitatud esindaja, rakendatakse volitatud esindaja määramise kohustust 2024. aasta 1. juulist. JäätS-i § 13620 sätestab probleemtoodete kokkuostmise erisuse rakendamise kohustuse. Kõikidele probleemtoodetele rakendatakse kokkuostmise piirangut 2024. aasta 1. juulist. JäätS-i § 13621 sätestab jäätmete ladustamise tagatise rakendamise vabastuse rakendamise erisuse isikule, kes käitleb probleemtoodetest tekkinud jäätmeid tootja või tootjavastutusorganisatsiooni nimel tootja või tootjavastutusorganisatsiooniga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Jäätmete garantii või finantstagatise kohustusest vabastust kirjaliku lepingu alusel rakendatakse 2024. aasta 1. juulist. JäätS-i § 13622 sätestab JäätS-i §-s 124 loetletud väärtegude menetlustele aegumistähtaja rakendamise erisust. Nelja-aastast aegumistähtaega rakendatakse menetlustele, mida alustatakse 2024. aasta 1. juulil või hiljem. JäätS-i § 13623 sätestab probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse väärteo aegumise tähtaja muutmise järelhindamise kohustuse. Kehtiva karistusseadustiku (KarS) § 81 lõige 3 näeb ette, et üldreeglina on väärteo aegumistähtaeg kaks aastat ning seaduses sätestatud juhtudel võib ette näha kolmeaastase aegumistähtaja. 01.11.2023 jõustuva KarS-i § 81 lõike 3 (RT I, 11.03.2023, 1) järgi väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kuni viieaastast aegumistähtaega. Lisatava sätte kohaselt analüüsib Kliimaministeerium hiljemalt 2029. aasta 31. detsembriks aegumistähtaja üldreeglist erineva, s.o nelja-aastase tähtaja eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. Viidatud tähtaeg annab võimaluse sätte rakenduspraktika tekkimiseks, millele tuginedes on regulatsiooni eesmärgipärasust võimalik analüüsida. Eesti riiklik jäätmekava 2022–2028 näeb ette elektroonikaromude kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamist 2022–2028 ning kantavate patareide ja akude kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamist 2022–2028. Kui sihtarve ei ole täidetud, on Keskkonnaametil õigus alustada menetlust seadusest tuleneva kohustuse rikkumise osas. Hetkel kehtib probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumise väärtegude üldine kaheaastane aegumistähtaeg, mis ei võimalda Keskkonnaametil väärteomenetlust alustada, kuna tänase praktika järgi edasikaebamise korral lõpetatakse väärteomenetlus aegumistähtaja möödumise tõttu. Eelkõige on vajalik analüüsida seega mõju sihtarvude täitmise kohtusele suunamisel. Kui seni võis seadusest tulenevad kohustused jätta täitmata, kuna eelduslikult väärtegu aegus, siis nelja- aastane aegumistähtaeg peaks suunama isikuid õiguskuulekama käitumise poole. Lisaks hinnatakse, kas pikendatud väärteo aegumistähtaeg võimaldab valdkonnas väärteomenetlusi tõhusalt läbi viia, arvestades nendes valdkondades toime pandavate väärtegude keerukust ning ka olukorras, kus kohus peab asuma väärteoasja hindama. 27 Kui järelhindamise käigus selgub, et eesmärki ei ole saavutatud või on saavutatud osaliselt, saab järelhindamine olla uute muudatuste kavandamise aluseks. Normitehniline märkus Eelnõuga viiakse JäätS-i § 23 lõiked 12 ja 17 kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34–43). Sellest tulenevalt täiendatakse vastava viitega ka JäätS-i normitehnilist märkust. Lisaks täiendatakse eelnõu normitehnilise viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15). Kui liikmesriigid võtavad vastu tehnilisi eeskirju, peavad nad nende ametlikul avaldamisel lisama nimetatud direktiivi artikli 9 järgi nendesse või nende juurde viite sellele direktiivile. Tehniline norm direktiivi (EL) 2015/1535 mõistes sisaldub eelnõuga kavandatud rehvide tootja ning mootorsõiduki osa tootja regulatsioonis, täpsemalt kavandatud: JäätS-i § 23 lõige 15 (rehvi tootja mõiste); JäätS-i § 25 lõige 3 punkt 5 (rehvi mõiste); JäätS-i § 26 lõige 17 (volitatud esindaja). Samuti on vaja teavitada Euroopa Komisjoni põllumajandusplatsi tootjale laienevast regulatsioonist, sest JäätS-i varasemate muudatuste kontekstis jäi teavitus tegemata. Põllumajandusplasti tootjat käsitleb eelnõuga kavandatud JäätS-i § 23 lõige 16 . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus on valdavalt kasutatud kehtivas õiguses kasutuses olevaid termineid. Täpsustatakse rehvi tootja ja põllumajandusplasti tootja terminit. Eelnõus on sätestatud täpsustatud terminite tähendus ja avatud nende sisu. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõukohase seadusega viiakse JäätS-i § 23 lõiked 12 ja 17 kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34–43 ). Muudatus on eelkõige täpsustavat ja regulatsiooni korrastavat laadi, muutmata seejuures JäätS-is sätestatud põhimõtteid. 6. Seaduse mõju Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Kavandatud muudatus 1: rehvi tootjate termini alla kuuluvad kõik isikud, kes lasevad Eesti turule rehve liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega ja iseseisva tootena, sh romusõidukite alt pärit ja kasutuselt kõrvaldatud rehvid, mis on protekteeritud või korduskasutusse suunatud. 28 Sihtrühm: rehvitootja termini laiendamine mõjutab kõiki isikud, kes lasevad Eesti turule rehve liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega. Kategooriate M1, N1 ja L2e mootorsõidukeid Eestis turule laskvad ettevõtted (132). 2022. aastal registreeriti 9224 uut ja 6837 kasutatud mootorsõidukit (veoautod, bussid, mootorrattad, mopeedid, traktorid, liikurmasinad), 7519 uut haagist, 1679 kasutatud haagist, 125 uut maastikusõidukit, 277 kasutatud maastikusõidukit ning 20561 uut M1, N1 mootorsõidukit ja 29173 kasutatud M1, N1 mootorsõidukit-. Liiklusregistris ei kuulu registreerimisele pukseeritavad seadmed ja vahetatavad pukseeritavad seadmed ning nende üle puudub Transpordiametil ülevaade, seega ei teata nende arvu ega ettevõtteid, kes nimetatud seadmeid turule lasevad. Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele. Mõju märgitud ettevõtja gruppidele on erinev. Mõju on väiksem M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõidukite tootjatele. JäätS-i § 251 lõike 1 kohaselt on tootja kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. See vastutus hõlmab eelkõige kohustust rahastada ja korraldada probleemtoodetest tekkinud jäätmete liigiti kogumist ja töötlemist. JäätS-i § 25 lõike 2 punktide 3 ning 5 kohaselt on probleemtoodeteks nii mootorsõidukid ja nende osad kui ka rehvid. JäätS-i § 26 lõike 43 kohaselt peab mootorsõidukeid ja mootorsõiduki haagiseid turule toov tootja mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagise rehvide osas pidama eraldi arvestust rehvide koguse ja massi üle ning korraldama kasutuselt kõrvaldatud vanarehvide kogumise ja taaskasutamise. Seega sätestab jäätmeseadus nii rehvi tootjale kui ka mootorsõiduki tootjale samasuguse kohustuse enda poolt turule lastud probleemtoodete taaskasutusse suunamiseks, sh mootorsõiduki tootjale spetsiifilise kohustuse mootorsõidukite all turule toodud rehvide kogumiseks ja taaskasutusse suunamiseks. Edaspidi peab M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõiduki tootja jälgima ka rehvide tootjavastutusega seotud nõudeid, liituma tootjate ühendusega ning tasuma rehvide kogumise ja taaskasutamise eest taaskasutustasu rehvide tootjate ühendusele. Kehtiva seaduse kohaselt on rehvide tootjad kohustatud oma toodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamiseks sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega. Tootjate ühenduse poolt loodud nõuetekohane kogumisvõrgustik võimaldab vähendada rehvide jäätmekäitluse kulusid, kuna ilma tootjate ühenduse toetava võrgustikuta on rehvide kogumine individuaalselt põhjendamatult kulukas. M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõidukite tootjatele on mõningane mõju aruannete esitamises. Varasemalt esitas M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõidukite tootja ühise aruande mootorsõidukite ja rehvide kohta probleemtooteregistrisse, kuid edaspidi tuleb esitada aruanne üksnes mootorsõiduki kohta probleemtooteregistrisse ning eraldi aruanne rehvide turule laskmise kohta tootjate ühendusele. Kuna suurema osa rehvi tootjatest moodustavad edaspidi just M1, N1 ja L2e mootorsõidukite maaletoojad, siis ettevõtjate tegevusele rehvi tootja termini laiendamine suurt mõju ei avalda. Mõju puudub neile tootjatele, kes lasevad Eesti turule rehve liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga ja punktis 40 määratletud mootorsõidukiga. Alates 2013. aastast on kehtinud rehvide tootjavastutus liiklusseaduse § 2 punktis 36 määratletud maastikusõiduki, punktis 40 määratletud mootorsõiduki ja nende haagise rehvidele, mis suunati turule iseseisva tootena. Selliste toodete tootjad omavad juba lepingut tootjate ühendusega, omavad registreeringut ning esitavad andmeid. Mõju on suurem neile tootjatele, kellele varem rehvide tootjavastutuse kohustused ei kohaldanud, ehk ettevõtted, kes lasevad Eesti turule pukseeritavate seadmete ning vahetatavate pukseeritavate seadeldiste rehve ning rehve, mis on pukseeritavate seadmete ning vahetatavate 29 pukseeritavate seadeldiste all. Need uued rehvide tootjad peavad tasuma oma turule lastud rehvidest tekkinud jäätmete käitluse kulud, sh kogumise ning töötluse kulud. Lisaks tulevad juurde administratiivsed kulud, mis on seotud probleemtooteregistrisse registreerimisega ning aruande esitamise kohustusega. Nende rehvide jäätmehoolduse kulu on varem tasunud jäätmevaldaja, kuid nüüd tasub selle ettevõte, kes rehvid turule suunab. Tavapäraselt on probleemtoodete tootjavastutuse kulu lisatud toote hinna osana, seega tootja kulud ei suurene. Imporditud kasutatud sõidukite alt pärit rehvide, mis on protekteeritud või korduskasutatud ja imporditud kasutatud ja protekteeritud rehvide tootjale mõju ei ole, kuna tootjavastutus kohaldub imporditud kasutatud sõidukite alt pärit rehvidele, mis on protekteeritud või korduskasutusse ja imporditud kasutatud ja protekteeritud rehvidele, mis tehakse esmakordselt turul kättesaadavaks. Mõju võib tekkida neile tootjatele, kes on lasknud turule imporditud kasutatud sõidukite alt pärit rehve, mis on protekteeritud või korduskasutusse suunatud ning imporditud kasutatud rehve, mis on protekteeritud või korduskasutusse suunatud, kuid on kõrvale hoidnud rehvide tootjavastutusest. Ühtse tootjavastutussüsteemi loomine loob parema õigusselguse ning edaspidi saavad ka kõik rehvide tootja termini alla kuuluvad tootjad suunata kõik rehvid piiramata koguses vanarehvide kogumispunkti. Lisaks võimaldab ühtse süsteemi loomine edaspidi võrrelda ühe aasta lõikes mootorsõidukite ning rehvide tootjate poolt turule lastud ning kogutud ja taaskasutusse suunatud rehvide koguseid ning lähtuda ühisest keskmisest taaskasutamise määrast. Ühtse tootjavastutussüsteemi loomise abil muutuvad kulud mastaabiefekti tõttu märgatavalt väiksemaks, nagu selgelt näitas ka E&Y analüüs4 . Ettevõtjad puutuvad muudatusega regulaarselt kokku, kuid kuna muudatusega luuakse ühtne tootjavastutussüsteem, mis on rehvide tootjatele ja tarbijatele selgem ning vähem aeganõudev, siis on mõju ulatus väike. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: mõningane mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse korraldusele. Keskkonnaametil ja Keskkonnaagentuuril võib esimesel aastal ajutiselt töökoormus suureneda, kuid järgmistel aastatel mõju puudub. Keskkonnaametis on tootjavastutuse töögrupp, kuhu kuulub 8–10 inimest, kes tegelevad probleemtoodete tootjate, tootjate ühenduste ning probleemtoodete jäätmete jäätmekäitlejate kontrollimisega. Probleemtooteregistri volitatud esindaja on Keskkonnaagentuur. Keskkonnaagentuuris tegeleb probleemtoodete tootjate juhendamisega, tootjate registreeringutega, tootjate aruannetega ning andmete analüüsiga üks töötaja. Keskkonnaagentuuri töökoormus võib suureneda ajutiselt seoses ettevõtete nõustamise ja kontrollimisega esimesel aastal. Keskkonnaameti töökoormus võib suureneda ajutiselt, kuna esimestel aastatel tuleb kontrollida, kas pukseeritava seadmega ja vahetatava pukseeritava seadeldisega rehvide tootjad, kellele varem tootjavastutus ei kohaldunud täidavad rehvide tootja kohustusi. Keskkonnaametis tootjavastutuse töögrupp kontrollib igal aastal valimi järgi 50–100 probleemtoodete tootjat ning valim määratakse vastavalt vajadusele. Kui valmiks on rehvide tootjad ja teised probleemtoodete tootjate kontrollimise arvu vähendatakse siis töökoormus ei suurene. Keskkonnaameti teenistujate ja kohalike omavalitsuste ametnike töökoormus võib väheneda rehvide vastuvõtmisega seotud probleemide teadete lahendamise ja vastamise poolest, kuna edaspidi võetakse piiramatus koguses vastu rehvide kogumispunktides kõik vanarehvid, sh pukseeritavate seadeldise ja vahetatava pukseeritava seadeldise vanarehvid. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: oluline mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne, kuna kõik nimetatud rehvid saab tasuta ära anda rehvide kogumiskohtadesse. Edaspidi ei piirata kasutuselt kõrvaldatud rehvide kogumist ning eraldi nende eest maksma ei pea. Võib järeldada, et vähem kasutuselt kõrvaldatud rehve viiakse ka 4 Tootja ja tootjavastutusorganisatsiooni tagatise ning tootjatele proportsionaalsuse tagamise võimaluste majandusliku mõju analüüs (Ernst & Young Baltic AS, 2014). 30 loodusesse, kuna kasutaja saab viia edaspidi piiramatus koguses vanarehvid rehvide kogumispunkti. Nimelt mitmed kohalikud omavalitsused on välja toonud, et tootjate ühenduse vanarehvide kogumispunktides on määranud koguselised piirangud vanarehvide vastuvõtule, näiteks osades kogumispunktides võetakse korraga vastu 4 vanarehvi ning osades kuni 8 vanarehvi. Piiramine on tinginud olukorra, kus vanarehvid visatakse kogumiskohtade lähedusse metsa vms kohta. Tootjate ühenduse jaoks vanarehvide vastuvõtmise piiramine vajalik, kuna kogumispunktides ei kontrollita vanarehvide üleandjaid. Rehvide kogumise piiramise eesmärk on mitte tasuta vastu võtta vanarehve romusõidukite töötlemisega tegelevatelt lammutustöökodadelt ja kasutatud rehvidega kauplejatelt, kes toovad näiteks Soomest või Rootsist sisse koorma rehve, mille Eestis kohapeal sorteerivad ning proovivad kasutuseks kõlbmatud rehvid tuua vanarehvide kogumispunkti tasu maksmata. Rehvi tootja termini laiendamisega ei ole tootjate ühendusel enam põhjust vanarehvide vastuvõttu piirata. Mõju olulisus: pigem väheoluline mõju. Uue muudatusega kohaldatakse rehvide tootjavastutust M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõidukite rehvidele, mis on mootorsõidukite ja maastikusõidukite küljes nende turule laskmise ajal ja pukseeritavate seadmete ning vahetatavate pukseeritavate seadeldiste rehvidele. Mõju on väiksem M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõidukite tootjatele. JäätS-i § 251 lõike 1 kohaselt on tootja kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. See vastutus hõlmab eelkõige kohustust rahastada ja korraldada probleemtoodetest tekkinud jäätmete liigiti kogumist ja töötlemist. JäätS-i § 25 lõike 2 punktide 3 ning 5 kohaselt on probleemtooted nii mootorsõidukid ja nende osad kui ka rehvid. Sellised mootorsõidukid on näideteks M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõidukite puhul rakendati mootorsõiduki jäätmeks muutumisel romusõiduki tootjavastutust ehk romusõiduki all olevad vanarehvid käideldi koos romusõidukiga ja selle eest tasus M1, N1 ja L2e mootorsõiduki tootja. Mootorsõidukite, mis ei kuulu M1, N1 ja L2e kategooriasse, haagiste, pukseeritava seadmete ja vahetatava pukseeritava seadeldiste turule laskjad kannavad edaspidi jäätmehoolduse kulu, mille varem on tasunud jäätmevaldajad. Võttes aluseks 2022. aastal registreeritutud sõidukite statistika võib eeldada, et kõige suurem rehvide turule laskmise kogused suurenevad uute ja kasutatud M1 ja N1 mootorsõidukite rehvide osas. Romusõidukite käitlejatele võib rehvide tootjavastuse laiendamine kaasa tuua kulude vähenemise, kuna edaspidi saab romusõidukitelt eemaldatud vanarehvid tasuta tootjate ühenduse kogumispunkti viia. Järelevalve käigus on tuvastatud põhjendamatut vanarehvide ladustamist jäätmekäitluse platsil. Rehvide tootja mõiste laiendamisel väheneb ka vanarehvide ladustamine romusõidukite jäätmekäitlusplatsidel. Rehvide tootja mõiste laiendamisel on mõningane mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse korraldusele. Keskkonnaametil ja Keskkonnaagentuuril võib esimesel aastal ajutiselt töökoormus suureneda, kuid järgmistel aastatel mõju puudub. Kavandatud muudatus 2: sätestatakse erand, mille kohaselt ei rakendata kaevandamisjäätmete ladustamisel jäätmehoidlates jäätmeseaduse § 28 lõikes 7 sätestatud jäätmete ladustamise ajalisi piiranguid. Sihtrühm: jäätmehoidlate käitajad, kes ladustavad kaevandamisjäätmeid. Sihtrühm on väike. Keskkonnaameti poolt on väljastatud 38 keskkonnakaitseluba maavara kaevandamiseks, millele on märgitud jäätmete ladustamine. Seega on Eestis vähemalt 38 kaevandamisjäätmete hoidlat. Kuivõrd isiku enda tegevuse tulemusel tekkinud jäätmete ladustamiseks ega 31 kaevandamisjäätmehoidla käitamiseks ei ole keskkonnakaitseluba vaja, on kaevandamisjäätmete hoidlate arv reaalselt suurem. Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: väheoluline mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele. Muudatusega kaasneb ettevõtjatele positiivne mõju. Kehtiva JäätS-i kohaselt võib jäätmeid ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta. JäätS ei tee jäätmete ladustamise ajale seatud piirangute osas erisusi, mistõttu kohalduvad eelpool toodud ajalised piirangud ka jäätmehoidlates ladustatavatele kaevandamisjäätmetele. Eelnõukohase seaduse jõustumisel tekib jäätmehoidlate käitajatel õigus ladustada jäätmehoidlas kaevandamisjäätmeid pikema aja jooksul. Mõju sagedus on väike – jäätmehoidlate käitajaid on vähe ning kuna muudatusega luuakse võimalus ladustada jäätmeid ilma ajalise piiranguta ning samuti ei teki kaevandamisjäätmehoidlate käitajatel kohustust tasuda kaevandamisjäätmete üle kolme aasta ladustamise korral keskkonnatasu, on mõju ulatus väike. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: väheoluline mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse korraldusele. Muudatusega kaasneb Keskkonnaametile mõningal määral väiksem töökoormus jäätmehoidlate käitajate puhul kaevandamisjäätmete ladustamise aja osas järelevalve teostamisele. Mõju sagedus on suur – Keskkonnaameti töötajad puutuvad muudatusega regulaarselt kokku, kuid kuna muudatusega kaotatakse jäätmehoidlas jäätmete ladustamise korral ajalised piirangud, on mõju ulatus kokkuvõttes pigem väike. Mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju elu- ja looduskeskkonnale on väheoluline, kuna sarnaselt prügilatele on ka jäätmehoidlate puhul JäätS-is sätestatud nõuded jäätmehoidla rajamisele, kasutamisele ja sulgemisele, mis aitavad vältida kaevandamisjäätmete ladustamisest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Mõju olulisus: tervikuna pigem väheoluline mõju. Jäätmehoidlate käitajatele on mõju väheoluline, kuivõrd nimetatud isikutel on edaspidi õigus ladustada kaevandamisjäätmeid ilma ajalise piiranguta. Samuti ei avalda muudatus olulist mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ega elu- ja looduskeskkonnale. Kavandatud muudatus 2: täpsustatakse jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa ning ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa taotlemisel nõutud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või rahalise tagatisega seotud sätteid. Jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseluba taotlevatele isikutele luuakse võimalus kasutada ühe rahalise tagatise liigina deposiiti ehk selleks määratud kontole makstud tagatissummat. Sihtrühm: jäätmekäitlejad, kes tegelevad jäätmete ladustamise või ohtlike jäätmete veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega. Sihtrühm on väike. Jäätmete ladustamiseks on väljastatud ca 500 registreeringut ja jäätmeluba ning ohtlike jäätmete veoks ca 55 registreeringut. Jäätmekäitluskohti, mille puhul on märgitud, et tegeletakse ohtlike jäätmete käitlemisega on ca 270. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et jäätmete ladustamiseks väljastatud lubade ja registreeringute arv hõlmab ka selliseid käitluskohti, millele tagatise nõue ei rakendu ning samuti võib ühele ettevõttele olla väljastatud mitu registreeringut või jäätmeluba. Seega on mõjutatud isikute reaalne arv mõnevõrra väiksem. Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: väheoluline mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele. Muudatusega kaasneb ettevõtjatele positiivne mõju. Kehtiv JäätS ei nimeta võimalust kasutada tagatise liigina deposiiti, vaid tagatisena on märgitud üldiselt garantii või finantstagatis. Deposiidikonto kasutamise võimaluse lisamine annab ettevõtetele lisavõimaluse tagatise nõude täitmiseks. Ettevõtted on avaldanud arvamust, et tagatissumma maksmine 32 deposiidikontole on neile mugavam ja jõukohasem kui krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii saamine. Lisaks võimaldab muudatus sõlmida ohtlike jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamisega tegelevatel ettevõtetel kindlustusseltsidega vastutuskindlustuslepingu, et katta õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulud. Mõju sagedus esineb pigem harva – deposiidikontole tagatise maksmine, krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garanti taotlemine ei ole sagedane tegevus, vaid seda tuleb teha üksnes kindla ajaperioodi tagant või ettevõtte tegevuse muutumisel. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: väheoluline mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse korraldusele. Muudatusega kaasneb Keskkonnaametile mõningal määral suurem töökoormus Riigi Tugiteenuste Keskusega suhtlemise ja deposiidikontole tagatissumma kandmise kontrollimisega. Samuti suurendab Keskkonnaameti töökoormust see, kui ettevõtted soovivad deposiidikonto kasutamise võimaluse lisandumisel kasutada mitut tagatise liiki. Näitena võib tuua olukorra, kus esmalt on ettevõttele väljastatud pangagarantii, kuid ladustatavate jäätmekoguste suurendamise või muude jäätmeliikide ladustamise korral kannab ettevõte tagatissumma deposiidikontole. Mitme tagatise liigi kasutamisega kaasneb Keskkonnaametile suurem koormus tagatise olemasolu ja piisavuse kontrollimisel. Mõju sagedus on suur – Keskkonnaameti töötajad puutuvad muudatusega regulaarselt kokku, kuid kuna muudatusega täpsustatakse lisaks deposiidikonto kasutamise võimaluse loomisele ka muid tagatisega seotud sätteid, luues sellega õigusselgust, on mõju ulatus kokkuvõttes pigem väike. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: väheoluline mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne, kuna deposiidikontole rahalise tagatise kandmine on üks viis, mille kaudu on võimalik tagada, et ladustatud jäätmed saavad nõuetekohaselt käideldud. Samuti avaldab elu- ja looduskeskkonnale positiivset mõju ohtlike jäätmete taaskasutajate ja kõrvaldajate tegevuseks nõutava kindlustusega seotud sätete täpsustamine. See aitab tagada, et ohtlike jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamisega tegelevatel ettevõtetel on olemas vastutuskindlus õnnetusjuhtumist tingitud keskkonnasaastuse likvideerimiseks. Mõju olulisus: pigem väheoluline mõju. Jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa ning ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa taotlemisel tuleb loa taotlejal ka kehtiva JäätS-i kohaselt esitada loa andjale Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiid või rahalist tagatist tõendav dokument. Muudatusega täpsustatakse garantii või rahalise tagatisega seotud sätteid ning luuakse jäätmete ladustamise tagatise omamise kohustuse korral võimalus kasutada veel üht tagatise liiki, milleks on deposiit – tagatissumma kandmine selleks ettenähtud deposiidikontole. Kavandatud muudatus 3: muudetakse jäätmete ladustamiseks tagatise omamise kohustusest vabastatud isikute loetelu. Sihtrühm: Keskkonnaametis registreeritud isikud, kohalike omavalitsuste jäätmepunktid ja vee-ettevõtted. Sihtrühm on väike. Keskkonnaametis registreeritud isikuid, kes on tasunud deposiidikontole tagatist väiksemas summas kui 500 eurot on ca 15, enda tegevuses tekkinud reoveesetet käitlevaid vee-ettevõtteid on ca 20. Kohalike omavalitsuste jäätmepunktide osas peetakse arvestust koos jäätmejaamadega (kohalike omavalitsuste jäätmejaamasid ja jäätmepunkte kokku on ca 115). Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: väheoluline mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele. Mõju vee-ettevõtetele, kes ise oma tegevuses tekkinud reoveesetet käitlevad , kohalike omavalitsuste jäätmepunktidele ning Keskkonnaametis registreeritud isikutele, kelle 33 ladustatavate jäätmete ladustamise tagatise suurus ei ületa 500 eurot, on positiivne, kuna eespool nimetatud isikud vabastatakse jäätmete ladustamiseks tagatise omamise kohustusest. Samas võib sellise lahenduse tulemusena tekkida vee-ettevõtete puhul olukord, kus osa ettevõtteid ei ole huvitatud enam mujal tekkinud reoveesette vastuvõtmisest, kuna nii on võimalik vältida kohustust omada jäätmete ladustamise tagatist. Väiksematel puhastitel võib seetõttu osutuda keerulisemaks leida vastuvõtjat. Samas tegelevad reoveesette käitlemisega ka erinevad jäätmekäitlusettevõtted, kellele on väiksematel puhastitel võimalik oma tegevuses tekkivat reoveesetet üle anda. Teisalt võib see suunata vee-ettevõtteid ühinema (liituvad väiksemad vee-ettevõtted, et tagada ettevõtte enda mõne puhasti juures käitlemine). Mõju sagedus on suur – ettevõtjad puutuvad muudatusega regulaarselt kokku, kuid kuna muudatusega laiendatakse tagatise omamise kohustusest vabastatud isikute ringi, on mõju ulatus väike. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: väheoluline mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse korraldusele. Keskkonnaamet peab isikute tagatisest vabastamise tingimusi kontrollima, kuid eelduslikult Keskkonnaameti töökoormus siiski väheneb. Mõju sagedus on suur – Keskkonnaameti töötajad puutuvad muudatusega regulaarselt kokku, kuid kuna muudatusega vabastatakse teatud isikud tagatise omamise kohustusest ja Keskkonnaameti töökoormus sellega seoses väheneb, on mõju ulatus väike. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: väheoluline mõju elu- ja looduskeskkonnale. Jäätmete ladustamise tagatise omamise nõudest vabastatavad isikud on need, kelle käideldavad jäätmekogused on väikesed või kelle puhul on vähetõenäoline, et jäätmed jäetakse käitlemata. Seega on mõju elu- ja looduskeskkonnale pigem väheoluline. Mõju olulisus: tervikuna pigem väheoluline mõju. Mõnele Keskkonnaametis registreeritud isikule, kohalike omavalitsuste jäätmepunktidele ja vee-ettevõtjale on mõju väheoluline, kuivõrd nimetatud isikutel ei pea edaspidi olema tagatist jäätmete ladustamiseks. Samuti ei avalda muudatus olulist mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ega elu- ja looduskeskkonnale. Kavandatud muudatus 4 – täpsustatakse põllumajandusplasti tootja, rehvi tootja ja mootorsõiduki tootja termineid. Sihtrühm: põllumajandusplasti tootjad, rehv tootjad, mootorsõiduki tootjad ja mootorsõiduki osade tootjad. Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: väheoluline mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele. Probleemtooteregistris on 12.06.23 seisuga registreeritud 930 elektri- ja elektroonikaseadmete tootjat, 7 põllumajandusplasti tootjat, 183 rehvi tootjat, 132 mootorsõiduki tootjat ning 51 mootorsõiduki osade tootjat. Tegemist on väheolulise mõjuga, kuna tootja termineid täpsustatakse ainult õigusselguse huvides. Juba praegu kehtib jäätmeseaduses toodud probleemtoodete tootjatele laiendatud tootjavastutus. Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja, toodab, töötleb, müüb või impordib probleemtooteid, on tootja laiendatud vastutus ehk tootja on kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Hetkel kehtiv mõiste on tekitanud küsimusi ning segadust tootjavastutuse osas. Muudatuse mõju on positiivne, kuna edaspidi on kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate kohustused selgemad. Selgus võimaldab vältida olukorda, kus muud turustuskanalid peavad kandma 34 tootjavastutusega seotud kulud nende probleemtoodete eest, mille puhul seadmed müüdi kaugmüügi või elektroonilise müügi teel. Tootjavastutusest kõrvalehoidjate osakaalu kohta puudub analüüs, kuid võttes aluseks tarbimise ja toodete eluea võib eeldada, et kõige suurema osakaalu tootjavastutusest kõrvalehoidjatest moodustavad elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad. Tootja mõiste täpsustamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust, kuna kehtiva seaduse alusel on võimalik tõestada tootja mõistet sarnaselt täpsustatud tootja mõistega. Selgem tootja mõiste pigem vähendab tootja ja järelevalve vahelisi vaidlusi. Mõju sagedus ei ole suur. Keskkonnaamet kontrollib igal aastal ca 50–100 eeldatavat probleemtoodete tootjat, mille tulemusel tootjad, sh kaugmüügiga tegelevad tootjad alustavad tootjavastutuse kohustuse täitmisega. Selgema tootja mõistega ei ole võimalik enam Kaugmüügiga tegeleval tootjal tootjavastutusest kõrvale hoida ning edaspidi korraldab tootjavastutuse nõuete täitmise tootja ühenduse kaudu, registreerib end probleemtooteregistris ning esitab kord aastas aruandeid, nagu teisedki probleemtoodete tootjaid. Põllumajandusplasti ringlussevõtu hind on näiteks 250 €/t, sõiduauto vanarehvi kogumise ja taaskasutamise hind liitunud tootjale on 120 €/t ning mitteliitunud tootjale 160 €/t. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: väheoluline mõju riigiasutustele. Keskkonnaametis on tootjavastutuse töögrupp, kuhu kuulub 8-10 inimest, kes tegelevad probleemtoodete tootjate, tootjate ühenduste ning probleemtoodete jäätmete jäät mekäitlejate kontrollimisega. Probleemtooteregistri volitatud esindaja on Keskkonnaagentuur. Keskkonnaagentuuris tegeleb probleemtoodete tootjate juhendamisega, tootjate registreeringutega, tootjate aruannetega ning andmete analüüsiga üks töötaja. Järelevalvele ja Keskkonnaministeeriumisse saadetakse mitmeid päringuid tootja mõiste defineerimise ja kohustuste osas. Järelevalve saadetakse väärteoteated tootjavastutusest kõrvalehoidjate kohta ning lisaks tegeletakse aastas 50–100 eeldatava probleemtoodete tootjaga, kellele tuleb läbi erinevate jäätmeseaduse paragrahvide seletada tootjavastutuse kohaldumist tootjale. Keskkonnaministeeriumisse saadetakse kuus 2–4 päringut tootjavastutuse kohaldumise kohta. Muudatusega väheneb riigiasutuste töökoormus sellist tüüpi päringutele vastamise osas. Mõju sagedus ei ole suur – Keskkonnaameti töötajad puutuvad muudatusega küll kokku, kuid päringute hulk tootja mõiste osas väheneb. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: väheoluline mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju elu- ja looduskeskkonnale pigem väheoluline. Mõju olulisus: tervikuna pigem väheoluline mõju. Muudatusega luuakse parem õigusselgus ja ühtsem lähenemine kõigile tootjatele. Muudatus ei avalda kokkuvõttes olulist mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ega elu- ja looduskeskkonnale. Kavandatud muudatus 5: põllumajandusplasti tootja, rehvi tootja ja mootorsõiduki tootjad, kellel Eestis tegevuskohta ei ole, kuid kes sõltumata müügiviisist lasevad majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule probleemtooteid, määravad probleemtoodete turule laskmiseks Eestis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilise isikust volitatud esindaja. Sihtrühm: põllumajandusplasti tootjad, rehv tootjad ja mootorsõiduki tootjad. Probleemtooteregistris on 12.06.23 seisuga registreeritud 930 elektri- ja elektroonikaseadmete tootjat, 7 põllumajandusplasti tootjat, 183 rehvi tootjat, 132 mootorsõiduki tootjat ning 51 mootorsõiduki osade tootjat. Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: mõningane mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele. Edaspidi on tootja, kes tegutseb Eesti turul, kuid kellel ei ole Eestis tegevuskohta, võimalus jäätmeseadusest tulenevaid kohustusi täita volitatud esindaja kaudu. Selle sättega võimaldatakse tootjal tegutseda ilma tegevuskohata, kui tootja on määranud endale volitatud 35 esindaja. See võimaldab siseturu tõrgeteta toimimist ning vähendab tootjate halduskoormust. Tootjate halduskoormus väheneb, kuna tootjal lubatakse tegutseda ilma tegevuskohata. Kui tootja volitatud esindajat ei määrata, tuleb seadusest tulenevaid kohustusi täita tootjal endal ning luua Eestisse tegevuskoht. Volitatud esindaja peab ennast registreerima probleemtooteregistris ning seejärel nimetab ta endaga liitunud probleemtoodete tootjad ja turustajad, kelle asukoht on väljaspool Eestit, kuid kes lasevad Eesti turule probleemtooteid. Mõju sagedus on ühekordne, kaugmüügiga tegelev tootja sõlmib lepingu volitatud esindajaga, kes korraldab tootja registreerimise probleemtooteregistrisse ning kes esitab kord aastas aruandeid, nagu teisedki probleemtoodete tootjaid. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: väheoluline mõju riigiasutustele. Keskkonnaametis on tootjavastutuse töögrupp, kuhu kuulub 8–10 inimest, kes tegelevad probleemtoodete tootjate, tootjate ühenduste ning probleemtoodete jäätmete jäätmekäitlejate kontrollimisega. Probleemtooteregistri volitatud esindaja on Keskkonnaagentuur. Keskkonnaagentuuris tegeleb probleemtoodete tootjate juhendamisega, tootjate registreeringutega, tootjate aruannetega ning andmete analüüsiga üks töötaja. Keskkonnaameti ja probleemtooteregistri töötajad puutuvad muudatusega küll kokku, kuid töökoormust muudatus oluliselt ei mõjuta. Tootjate kontrollimisel kontrollitakse, kas tootja täidab jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid, sh kas tootjal on olemas tegevuskoht Eestis. Edaspidi lisandub tootja ja volitatud esindajaga lepingu olemasolu kontrollimine, mis töökoormust oluliselt ei mõjuta. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: väheoluline mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju olulisus: tervikuna pigem väheoluline mõju. Täpsustused on vajalikud, et luua parem õigusselgus ja ühtsem lähenemine kõigile tootjatele. Samuti ei avalda muudatus olulist mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Tootjatel võimaldab siseturu tõrgeteta toimimist ning vähendab tootjate halduskoormust. Kavandatud muudatus 6. Täpsustatakse probleemtoodete kogumisel ja taaskasutamisel tekkinud kulude jagamist tootjate ja tootjate ühenduste vahel. Sihtrühm: tootjate ühendused (4), probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlejad ( ca 70). Probleemtooteregistris on 12.06.23 seisuga registreeritud 930 elektri- ja elektroonikaseadmete tootjat, 230 patarei ja aku tootjat, 7 põllumajandusplasti tootjat, 183 rehvi tootjat, 132 mootorsõiduki tootjat ning 51 mootorsõiduki osade tootjat. 2022. aastal esitas probleemtooteregistris jäätmekäitluse osas andmed 40 jäätmekäitlejat, kes omasid lepingut tootja või tootjate ühendusega ning 10 jäätmekäitlejat, kes ei omanud lepingut tootja või tootjate ühendusega. Probleemtooteregistrisse esitas 2021. aastal esitas jäätmekäitluse osas andmed 60 jäätmekäitlejat. Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: teatav mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele, kuna kulude jagamiseks tuleb edaspidi sõlmida leping tootjate või tootjate ühenduste vahel. Tegemist on täpsustustega, mis loovad parema õigusselguse ja ühtsema lähenemise kõigile tootjatele ja tootjate ühendustele. Muudatuse vajaduse on tinginud tootjate ühenduste ja jäätmekäitlejate päringud kulude jagamise tõlgendamise osas. Kuna kulude jagamise ja hüvitamise kohustus kehtib juba, siis konkureerivad tootjate ühendused on juba sõlminud omavahelised lepingud ning neile muudatus olulisi mõjusid kaasa ei too. Tootjate ühendused peavad vaatama lepingud üle ning vajadusel viima need vastavusse. 36 Mõju sagedus: muudatusel on ühekordne mõju. Kulude jagamine toimub edaspidi tootjate või tootjate ühenduste vahel sõlmitud lepingu alusel, kus on kokku lepitud läbipaistev ja kõigile arusaadav arvutusmeetod. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: teatav mõju riigiasutuste korraldusele. Keskkonnaametis on tootjavastutuse töögrupp, kuhu kuulub 8-10 inimest, kes tegelevad probleemtoodete tootjate, tootjate ühenduste ning probleemtoodete jäätmete jäätmekäitlejate kontrollimisega. Probleemtooteregistri volitatud esindaja on Keskkonnaagentuur. Keskkonnaagentuuris tegeleb probleemtoodete tootjate juhendamisega, tootjate registreeringutega, tootjate aruannetega ning andmete analüüsiga üks töötaja. Muudatus võib kaasa tuua teatava töökoormuse probleemtooteregistri töötajale, kes peab täiendavalt arvutama esitatud andmete aluses tootja ja tootjate ühenduse turuosad, eksportima nõutavad andmed faili ning edastama need tootjale ja tootjate ühendusele, kuna probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise kulude hüvitamise nõude esitamisel peavad tootjad ja tootjate ühendused tuginema probleemtooteregistri andmete alusel registri volitatud töötleja välja arvutatud andmetele tootjate turuosade kohta vastava alaliigi probleemtoodete turul ning kogutud ja taaskasutatud jäätmete massi kohta. Mõju sagedus – mõju sagedus sõltub konkureerivate tootjate või tootja ühenduste vaidluste hulgast. Konkureerivate tootjate vahel ei ole Eestis vaidlusi esinenud. Kulude jagamises on toimunud üks vaidlus tootjate ühenduste vahel. Kavandatav muudatus ei too kaasa vaidluste vähenemist ega suurenemist, vaidluste esinemine sõltub pigem tekkivatest olukordadest, mida ei osatud ette näha. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: kavandatav muudatus mõju elu- ja looduskeskkonnale ei oma. Mõju olulisus. Tegemist on täpsustustega, mis loovad parema õigusselguse ja ühtsema lähenemise kõigile tootjatele ja tootjate ühendustele. Muudatuse vajaduse on tinginud tootjate ühenduste ja jäätmekäitlejate päringud kulude jagamise tõlgendamise kohta. Kavandatud muudatus 7. Probleemtoodete kokkuostmine on edaspidi lubatud probleemtooteregistris registreeritud tootjal või tootjate ühendusel või keskkonnaluba omaval ettevõtjal, kes omab lepingut tootja või tootjate ühendusega või keskkonnaluba omaval ettevõtjal, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. Sihtrühm: tootjad, tootjate ühendused (4), probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlejad (ca 70). Probleemtooteregistris on registreeritud 7 põllumajandusplasti tootjat, 230 patarei ja aku tootjat, 183 rehvi tootjat, 132 mootorsõiduki tootjat. 2022. aastal esitas probleemtooteregistris jäätmekäitluse kohta andmed 40 jäätmekäitlejat, kel oli leping tootja või tootjate ühendusega, ning 10 jäätmekäitlejat, kellel ei olnud lepingut tootja või tootjate ühendusega. Probleemtooteregistrisse esitas 2021. aastal jäätmekäitluse andmed 60 jäätmekäitlejat. Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: väheoluline mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele. Edaspidi kehtib probleemtoodete kokkuostmise piirang kõigile probleemtoodetele, mitte ainult ohtlikke aineid sisaldavatele probleemtoodetele või nendest toodetest eraldatud osadele. Probleemtoodete kokkuostmine on edaspidi lubatud probleemtooteregistris registreeritud tootjal või tootjate ühendusel või keskkonnaluba omaval ettevõtjal, kes omab lepingut tootja või tootjate ühendusega või keskkonnaluba omaval ettevõtjal, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. Laiendatud tootjavastutuse põhimõtte kohaselt vastutab tootja turule suunatud probleemtoodete jäätmekäitluskohustuste täitmise eest. See vastutus hõlmab eelkõige kohustust rahastada ja 37 korraldada tootja poolt turule suunatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete liigiti kogumist ja töötlemist ning selle aruandlust. Laiendatud tootjavastutuse süsteemid peavad tagama kasutuselt kõrvaldatud probleemtoodete efektiivsema kogumise ning nõuetekohase töötluse kooskõlas jäätmeid käsitlevate EL-i õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega. Paljud jäätmekäitlejad, kes tegelevad probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemisega juba omavad lepinguid tootjate ühenduse või tootjaga. Sellised jäätmekäitlejad tagavad taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise ning esitavad andmeid tootjatele, tootjate ühendusele või mõni otse probleemtooteregistrisse. Lepingut omavaid jäätmekäitlejaid on palju, mistõttu ei ole muudatusel suurt mõju. Paljud probleemtooted (elektri- ja elektroonikaseadmed, patareid ja akud, mootorsõidukid), mida müüakse juba sisaldavad ohtlikke osi. Põllumajandusplasti ja vanarehvide käitluse eest tuleb maksta käitlustasu ning nendel positiivset väärtust ei ole. Need jäätmekäitlejad, kes lepingut tootjaga või tootjate ühendusega ei oma, peavad edaspidi sõlmima lepingu ning tagama taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise. Kokkuostmise piirang mõjutab pigem ettevõtteid, kes illegaalsetelt lammutajatelt ostavad probleemtooteid ning esitavad jäätmearuandes probleemtooteid metallijäätmete koodi alt. Järelevalve tulemusel on selgunud, et osad jäätmekäitlejad ostavad eraisikutelt illegaalse jäätmekäitluse tulemusel tekkinud kriitilisi tooraine sisaldusega probleemtooteid ja probleemtoodete osasid. Vastuvõetud probleemtooted ja probleemtoodete osad märgitakse jäätmearuandes metallijäätmete koodi alla, mille tõttu kaovad probleemtoodete jäätmete kogused ning tootjatel ja riigil ei ole võimalik saavutada kehtestatud sihtarvude täitmist. Ebaseaduslikud lammutajad võtavad probleemtoodete jäätmetest välja vaid väärtusliku metalli ning viivad selle vastavasse kokkuostu ja ülejäänu segatakse kokku teiste jäätmeliikidega või viiakse mittekomplektsetena tootjate ühenduste kogumiskohtadesse. Kui probleemtoodete jäätmed ei ole komplektsed ja milles võivad puududa olulised osad, siis ei ole võimalik saavutada probleemtoodete taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarve. Ebaseaduslike lammutajate tegevuse tulemusel ei suudeta probleemtoodete kogumise sihtarve saavutada ning probleemtoodete jäätmed jäävad nõuetekohaselt käitlemata. Muudatus võimaldab vähendada illegaalsete lammutajate tegevust ning tootjatel täita paremini kogumise ja ringlussevõtu sihtarve. Elektroonikaromude osas on kogumise sihtarvuks 65%, kuid 2021. aastal saavutas Eesti 53,4% taseme. Kokkuostmise piirang võimaldab kontrollitavat aruandlust ning vähendab illegaalset probleemtoodete kokkuostu ning mittenõuetekohast lammutamist. Mõju sagedus: muudatusel on ühekordne mõju. Probleemtoodete kokkuostmiseks on vaja probleemtoodete kokkuostjatel sõlmida leping tootja või tootjate ühendusega. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: teatav mõju riigiasutuste korraldusele. Keskkonnaametis on tootjavastutuse töögrupp, kuhu kuulub 8-10 inimest, kes tegelevad probleemtoodete tootjate, tootjate ühenduste ning probleemtoodete jäätmete jäätmekäitlejate kontrollimisega. Muudatusega kaasneb teatav mõju Keskkonnaameti järelevalvele, kes peavad jäätmekäitlejaid kontrollides edaspidi kontrollima ka lepingu olemasolu tootjaga või tootjate ühendusega. Kuna paljud jäätmekäitlejad juba omavad lepinguid tootjate või tootjate ühendusega, siis kontrollide arv väga suur ei ole. Mõju riigile on positiivne, kuna see muudatus võimaldab tagada tekkinud jäätmete kogumise ja käitluse, sh tagada riigile kehtestatud sihtarvude täitmise. Mõju sagedus – Keskkonnaameti järelevalve kontrollib jäätmekäitlejaid plaanilises korral ning kontrollisagedus sõltub ettevõtte tegevusmahtudest ning eelneva kontrollitulemustest. Muudatus kontrollimise sagedust ei suurenda. 38 Mõju elu- ja looduskeskkonnale: teatav mõju elu- ja looduskeskkonnale. Kui probleemtooteid lammutavad pädevust mitteomavad isikud, siis on see oht keskkonnale ja inimese tervisele. Muudatusel on positiivne mõju, kuna edaspidi käitlevad proleemtooteid ainult need jäätmekäitlejad, kes suudavad tagada nõuetekohase probleemtoodete käitluse. Mõju olulisus: kohustuse täitmise vastu on suur avalik huvi. Muudatus võimaldab riigil paremini tagada Euroopa Liidu kehtestatud sihtarvude täitmise. Euroopa Liit on kehtestanud riigile sihtarvude täitmise nõude. Hetkel ei ole küll Euroopa Liit ühelegi riigile sihtarvude täitmata jätmise eest trahvi määranud, kuid ei saa välistada, et tulevikus võidakse sihtarvude täitmata jätmiste eest trahv määrata. Lisaks võimaldab kehtestatud sihtarvude täitmine riigile paremaid läbirääkimise tingimusi, kuna riiki võetakse tõsisemalt. Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse täitmine on oluline, et saavutada jäätmete nõuetekohane käitlemine ja maksimaalne taaskasutamine, sh ringlussevõtu kõrge tase. Kavandatud muudatus 8: probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumise väärtegude aegumistähtaja pikendamine kahelt aastalt neljale aastale. Euroopa Liit on kehtestanud kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud kantavatele patareidele ja akudele ja elektri- ja elektroonikaseadmetele ning taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvud mootorsõidukitele. Tootjad ja tootjate ühendused on kohustatud saavutama kogumise, taaskasutamise ja ringlussevõtu nõutavad sihtarvud. Laiendatud tootjavastutuse valdkonnas on ilmnenud mitu probleemi ning Eesti ei suuda juba praegu täita direktiividega nõutud sihtarve. Elektroonikaromude osas on kogumise sihtarvuks 65%. Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt oli elektroonikaromude kogumise määr 2021. aastal 53,78%. Üks tootjate ühendus suutis 2021. aastal saavutada kogumise sihtarvuks 30,3% ning teine tootjate ühendus suutis saavutada kogumise sihtarvuks 37,8%. Keskkonnaagentuuri arvutuste kohaselt oli kantavate patareide ja akude kogumise määr 2021. aastal 44,78%. Üks tootjate ühendus suutis 2021. aastal saavutada kogumise sihtarvuks 23,1% ning teine tootjate ühendus suutis saavutada kogumise sihtarvuks 26,7%. Kokkuostmise piirang võimaldab kontrollitavat aruandlust ning vähendab illegaalset probleemtoodete kokkuostu ning mittenõuetekohast lammutamist. Keskkonnaamet peab tootjaid/tootjate ühendusi kontrollides veenduma, kas tootja/tootjate ühendus on saavutanud sihtarvud või mitte, kui tootja/ tootjate ühendus sihtarve ei täida, ei ole ka liikmesriigil võimalik sihtarve täita. Kui sihtarve ei ole täidetud, on Keskkonnaametil õigus alustada menetlust seadusest tuleneva kohustuse rikkumise osas. Hetkel kehtib probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumise väärtegude üldine kaheaastane aegumistähtaeg, mis ei võimalda Keskkonnaametil väärteomenetlust alustada, kuna edasikaebamise korral lõpetatakse väärteomenetlus aegumistähtaja möödumise tõttu. Menetlemisel tuleb arvestada aega, mis kulub ka kohtuvaidlustele (Harju maakohus 8 kuud ja Riigikohus 1 aasta ja 4 kuud). Nelja-aastane väärteo aegumise periood võimaldaks koostada hästi tõendatud otsuse ning võimaldaks ka ootamatustega seotud ajakuluga otsuse valmis saada. JäätS-i § 13623 kohaselt analüüsib Kliimaministeerium 2029. aasta 31. detsembriks eelnõukohase seaduse § 127 lõikes 5 sätestatud väärteo aegumise tähtaja tõhusust ja eesmärgipärasust. Viidatud tähtaeg annab võimaluse sätte rakenduspraktika tekkimiseks, millele tuginedes on regulatsiooni eesmärgipärasust võimalik analüüsida. Eelkõige on vajalik analüüsida, kas ja kuidas pikem aegumistähtaja kehtestamine on mõjutanud isikute õiguskuulekust ja sellest tulenevalt sihtarvude täitmist, samuti kuidas on aidanud kaasa pikem 39 aegumistähtaeg menetluste läbiviimisel sisulise lõppotsusele jõudmisel. Eelkõige on vaja analüüsida sihtarvude täitmise kohustusele suunamise mõju ning vajaduse korral töötada välja uued, asjakohased meetmed. Sihtrühm: tootjad, tootjate ühendused, probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlejad. Sihtrühm on väike. Probleemtooteregistris on 12.06.23 seisuga registreeritud 930 elektri- ja elektroonikaseadmete tootjat, 230 patarei ja aku tootjat, 7 põllumajandusplasti tootjat, 183 rehvi tootjat, 132 mootorsõiduki tootjat ning 51 mootorsõiduki osade tootjat. Mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele: väheoluline mõju ettevõtjate tegevusele ja majandusele. Tootja ja tootjate ühendused on juba praegu kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja taaskasutamise sihtarvude täitmise. Väärteomenetluse aegumistähtaja pikendamise mõju võib avalduda pigem üksikutele ettevõtjatele või tootjate ühendustele, kelle puhul on kokkupuude väärteomenetlusega tõenäolisem. Eeldatav positiivne mõju seisneb selles, et paraneb isikute õiguskuulekus ning seeläbi kaebeõigus ja ebaproportsionaalse ettevõtlusvabaduse riive ning konkurentsimoonutus. Mõju sagedus sõltub pigem rikkumiste arvust, seega võiks sagedust hinnata rikkumiste esinemise järgi. Alates 05.05.2021 on rehvide, kantavate patareide ja akude ning kodumajapidamistes kasutatavate elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega. Eestis on kokku kolm tootjate ühendust, kes on võtnud tootjate kohustused kogumise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise osas üle. Keskkonnaamet kontrollib tootjate ühendusi üks kord aastas, ning ca 50-100 eeldatavat tootjat. Seega võib Keskkonnaamet algatada 1–50 väärteomenetlust sihtarvude mittetäitmise alusel. Hetkel Keskkonnaamet rakendab tootjate tootjavastutuse nõuete rikkumise lõpetamiseks haldusmenetlust, kuna see on tõhusam meetod tootjavastutusest kõrvalehoidjatele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: mõningane mõju riigiasutuste korraldusele. Mõju Keskkonnaametile on positiivne. Keskkonnaametis on tootjavastutuse töögrupp, kuhu kuulub 8–10 inimest, kes tegelevad probleemtoodete tootjate, tootjate ühenduste ning probleemtoodete jäätmete jäätmekäitlejate kontrollimisega. Väärteomenetluse aegumistähtaja pikendamine annab Keskkonnaametile väärtuslikku aega väärteo menetlemiseks ning edasikaebamise korral on väärteomenetluse aegumise võimalus väiksem, mis vähendab ka riigi menetluskulusid. Mõju riigile on positiivne, kuna see muudatus võimaldab tagada riigile kehtestatud sihtarvude täitmise ning sellega väheneb Euroopa Liidul võimalus määrata trahvi Eesti Vabariigile. Mõju kohtuorganitele on mõningane, kuna väärteomenetluse aegumistähtaja pikendamine võib suurendada kohtuvälise menetleja otsuste peale kohtule esitatud kaebuste arvu. Mõju sagedus muutub mõningal määral – väärtegude aegumistähtaja pikendamine võib eeldada väärteomenetluste alustamise arvu kasvu tulevikus, millel oleks ameti töökoormust kasvatav mõju. Keskkonnaamet on varem viinud läbi probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise nõuete rikkumiste kõrvaldamiseks haldusmenetlusi ja ka väärteomenetlusi. Väärtegude aegumistähtaja pikendamine võimaldab Keskkonnaameti järelevalvel läbi viia efektiivsemalt väärteomenetlust probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise nõuete täitmata jätmise korral. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: väheoluline mõju elu- ja looduskeskkonnale. Väärtegude aegumistähtaja pikendamise mõju on positiivne, kuna väärteo menetluse võimalused on suuremad ning sihtrühm peab tagama probleemtootest tekkinud jäätmete nõuetekohase käitluse. Õiguskuulekama käitumise korral vähenevad olulise negatiivse keskkonnamõjuga 40 rikkumised. Näiteks väärtegude aegumistähtaja pikendamine oleks võimaldanud hoida ära Raadil vanarehvide kuhjumise ning sellega vähendanud ka rehvide leostumisel tekkivat mõju keskkonnale. Mõju olulisus: kohustuse täitmise vastu on suur avalik huvi. Väärteo aegumistähtaja pikendamine võimaldab riigil paremini tagada Euroopa Liidu kehtestatud sihtarvude täitmise. Euroopa Liit on kehtestanud riigile sihtarvude täitmise nõude. Hetkel ei ole küll Euroopa Liit ühelegi riigile sihtarvude täitmata jätmise eest trahvi määranud, kuid ei saa välistada, et tulevikus võidakse sihtarvude täitmata jätmiste eest trahv määrata. Lisaks võimaldab kehtestatud sihtarvude täitmine riigile paremaid läbirääkimise tingimusi, kuna riiki võetakse tõsisemalt. Kuna Eesti on täitnud elektri- ja elektroonikaseadmete nõutavad sihtarvud, siis Eestil on olnud kohtumisi mitmete naaberriikidega, kes uurivad Eestis korraldatud elektroonikaromude kogumise nõudeid ja lahendusi ning andmete kogumist registrisse. Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse täitmine on oluline, et saavutada jäätmete nõuetekohane käitlemine ja maksimaalne taaskasutamine, sh ringlussevõtu kõrge tase. Muudatustega ei tohiks kaasneda otsest halduskoormuse kasvu sihtrühmadele, kuivõrd ettevõtjad peavad seaduses sätestatud nõudeid järgima sõltumata sellest, kas väärteo aegumistähtaeg on tavapärast aasta pikem. Mõjuanalüüsi kokkuvõttev osa Muudatuste koondmõju ettevõtjate halduskoormusele jääb pikas perspektiivis samale tasemele. Tootjavastutusega seotud muudatustel (selgem tootja mõiste, rehvide tootja mõiste, kulude jagamine tootjate ja tootjate ühenduste vahel, probleemtoodete kokkuostmise piiramise muudatustel ja väärteo aegumistähtaja pikendamisel on sihtrühmade halduskoormusele pigem ühekordne mõju. Tegemist on täpsustustega, mis loovad parema õigusselguse ja ühtsema lähenemise kõigile tootjatele ja tootjate ühendustele. Tootjatele juba kehtib tootjavastutus ning tootjate ühendused on juba sõlminud kulude jagamise lepingu ning paljudel jäätmekäitlejatel on juba lepingud tootjate ühendustega. Muudatused on vajalikud, et tagada ühtlane tootjavastuse nõuete täitmine. Kõige enam mõjutavad muudatused Keskkonnaamet tootjavastutuse töögruppi, kes tegelevad probleemtoodete tootjate, tootjate ühenduste ning probleemtoodete jäätmete jäätmekäitlejate kontrollimisega. Selgem tootja mõiste võimaldab tõhusamat järelevalvet. Muudatuste tulemusel jääb koondmõju riigiasutustele pikas perspektiivis samale tasemele. Keskkonnaametil ja Keskkonnaagentuuril võib esimesel aastal ajutiselt töökoormus suureneda, kuid järgmistel aastatel töökoormuse mõju puudub. Kulude jagamise ja kokkuostmise piiramine toovad kaasa pigem ühekordse mõju, Keskkonnaamet saab kontrollida nõuete täitmist ning nõuete mitte täitmisel on vaja suunata ettevõtted nõudeid täitma. Rehvide tootja termini laiendamine võib mõjutada esimese kahe aasta töökoormust, kuid tööplaani planeerides on võimalik töökoormust hoida samal tasemel. Väärtegude aegumistähtaja pikendamine võimaldab Keskkonnaameti järelevalvel viia läbi efektiivsemalt väärteomenetlusi probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise nõuete täitmata jätmise korral. Keskkonnaagentuuri töötajale toob muudatus kaasa esimesel aastal ajutise töökoormuse seoses ettevõtete nõustamise ja kontrollimisega esimesel aastal. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Seadusemuudatusega kuuluvad kõik rehvid tootjavastutuse alla ning eraldi mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagise rehvide üle arvestust pidada ei ole enam vaja. Probleemtooteregistris on klassifikaatorite muutmiseks vaja luua asjakohased infotehnoloogilised lahendused. Infosüsteemis vajalikud IT-arendused teevad Keskkonnaagentuuri ning 41 Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse töötajad. Probleemtooteregistris mootorsõiduki osadega seotud funktsionaalsuse eemaldamise IT arendustööde maksimaalne kulu on 1000 eurot. See kulu on lisatud Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse 2021. aasta eelarvesse. 8. Rakendusaktid Muudetud JäätS-iga tuleb kooskõlla viia järgmised õigusaktid: • Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määrus nr 79 „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“; • Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määrus nr 80 „Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord“; • Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määrus nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus“; • keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määrus nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord 1 “. Määruste muutmise eelnõude kavandid on seletuskirja lisas 1. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Rakendussätetes – §-des 13618 –13622 – sätestatud rakendumistähtaeg on valitud arvestusega, et seaduse jõustumise ja rakendamise vahele jääks piisav aeg, et normi adressaadid saaksid muudatustega tutvuda ja arvestada uute nõuetega. Rakendussätted võimaldavad normi adressaatidel seaduse jõustumise järel muudatustega enne nende rakendamise kohustuslikuks muutumist tutvuda. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti EISi ja huvirühmadele kooskõlastamiseks 12.11.2021. Tulenevalt tagasisidest ning ilmnenud probleemidest täiendati paragrahvi § 23 lõiget 12 (mootorsõiduki tootja mõiste), paragrahvi § 23 lõiget 17 (mootorsõiduki osa tootja mõiste), paragrahvi § 23 lõiget 19 (turul kättesaadavaks tegemine), paragrahvi 25 lõike 3 punkti 3 –(mootorsõiduki mõiste), paragrahvi 252 lõikeid 1 ja 2 (teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodetega seotud kulude katmine), paragrahvi 268 (probleemtoote kasutaja teavitamine ja teabekampaania korraldamine), paragrahvi 269 lõiget 1 (probleemtoodete kokkuostmise piirang), paragrahvi 65 lõiget 2 (ohtlike jäätmete käitluse korraldamine), paragrahvi 71 lõiget 2 punkti 2 (kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri), paragrahvi 1245 (probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse rikkumine) ja paragrahvi 127 (menetlus). Eelnõu esitatakse uuesti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele: SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Ragn-Sells AS, Eesti Energia AS, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit, MTÜ Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus, MTÜ Eesti Elektroonikaromu, MTÜ Rehviringlus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, 42 Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Autoettevõtete Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, MTÜ ELV, Eesti Vee-ettevõtete Liit, E-Kaubanduse Liit, AS Kuusakoski, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Pangaliit, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Keemiatööstuse Liit, E-kaubanduse Liit, Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon, Philip Morris Eesti, Vastutustundliku ettevõtluse foorum, Saarevõrk OÜ, Eesti Kalaliit, Viitanet OÜ. Eelnõu sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EÜ tähenduses (tehniline norm). Seega esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele (toote nõuetele vastavuse seaduse5 § 43). Tehniline norm sisaldub eelnõuga kavandatud rehvide tootja ning mootorsõiduki osa tootja regulatsioonis, täpsemalt eelnõuga kavandatud: JäätS-i § 23 lõige 15 (rehvi tootja mõiste); JäätS-i § 25 lõike 3 punkt 5 (rehvi mõiste); JäätS-i § 26 lõige 17 (volitatud esindaja). Samuti on vaja teavitada Euroopa Komisjoni põllumajandusplatsi tootjale laienevast regulatsioonist, sest JäätS-i varasemate muudatuste kontekstis jäi vastav teavitus tegemata. Põllumajandusplasti tootjat käsitleb eelnõuga kavandatud JäätS-i § 23 lõige 16 . __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2024 allkirjastatud digitaalselt 5 RT I, 03.02.2023, 11 43  Haridus- ja Teadusministeerium 31.10.2023 nr 1-4/23/5061 Jäätmeseaduse muutmise eelnõu Esitame uuesti kooskõlastamiseks jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume esitada arvamus ja ettepanekud kümne tööpäeva jooksul eelnõu EISi esitamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1) Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 2) Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 3) Rakendusaktide kavandid 4) Vastavustabel 5) Märkustega arvestamise tabel Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Teadmiseks: Partnerite nimekiri Piret Otsason, 626 2859 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 02.10.2023 Jäätmeseaduse muutmise seadus § 1. Jäätmeseaduse muutmine Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) asendatakse läbivalt sõna „finantstagatis“ sõnadega „rahaline tagatis“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 1 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „3., 4. ja 6.–9. peatükki“ tekstiosaga „3., 4., 8. ja 9. peatükki“; 3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 35 järgmises sõnastuses: „(35 ) Kaevandamisjäätmete ladustamisel jäätmehoidlas ei kohaldata käesoleva seaduse § 28 lõiget 7.“; 4) paragrahvi 2 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „Jäätmete“ sõnadega „proovivõtu ning“; 5) paragrahvi 23 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12 ) Mootorsõiduki tootja käesoleva seaduse tähenduses on: 1) füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud müük sidevahendi abil, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria sõidukeid; 2) füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria sõidukeid; 3) füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele M1, N1 ja L2e kategooria sõidukeid, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu.“; 6) paragrahvi 23 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(15 ) Rehvi tootja käesoleva seaduse tähenduses on: 1) füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud müük sidevahendi abil, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule rehve, sealhulgas liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega; 2) füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule rehve, sealhulgas liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega; 3) füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele rehve, sealhulgas liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, 1 punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu.“; 7) paragrahvi 23 lõiked 16 –17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(16 ) Põllumajandusplasti tootja käesoleva seaduse tähenduses on: 1) füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud müük sidevahendi abil, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule põllumajandusplasti; 2) füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule põllumajandusplasti; 3) füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele põllumajandusplasti, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu. (17 ) Mootorsõiduki osa tootja käesoleva seaduse tähenduses on: 1) füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud müük sidevahendi abil, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõidukite osasid; 2) füüsiline või juriidiline isik, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõidukite osasid; 3) füüsiline või juriidiline isik, kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõidukite osasid, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu.“; 8) paragrahvi 23 lõige 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(19 ) Turul kättesaadavaks tegemine käesoleva seaduse tähenduses on majandus- või kutsetegevuse korras toote tasu eest või tasuta tarnimine Eesti turule toote turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks teistele isikutele.“; 9) paragrahvi 23 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa: „Turustaja võib olla samal ajal ka tootja käesoleva paragrahvi lõigete 11 –17 tähenduses.“; 10) paragrahvi 25 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) mootorsõiduk – M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõiduk ja M1, N1 ja L2e mootorsõiduki osa;“; 11) paragrahvi 25 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) rehv – liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagise, punktis 36 määratletud maastikusõiduki, punktis 40 määratletud mootorsõiduki, punktis 58 määratletud pukseeritava seadme rehv ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldise rehv;“; 12) paragrahvi 252 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 252 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja peab kandma lisaks asjaomastesse avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud. Nende 2 kulude hulka võib kuuluda taristu rajamine spetsiaalselt nimetatud toodete tarbimisel tekkivate jäätmete kogumiseks, näiteks sobilikud jäätmemahutid kohtades, kus prügistamise tõenäosus on suurem.“; 14) paragrahvi 26 lõige 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(17 ) Elektri- ja elektroonikaseadme, mootorsõiduki, mootorsõiduki osa, rehvi, põllumajandusplasti, niisutatud pühkepaberi, õhupalli, filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri ning plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja, kes laseb majandus- või kutsetegevuse korras oma tooteid teise Euroopa Liidu liikmesriigi turule, kus tal puudub asukoht, määrab selles liikmesriigis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilisest isikust volitatud esindaja, kes täidab tema eest tootjale pandud kohustusi. Volitatud esindaja määratakse kirjaliku volitusega.“; 15) paragrahvi 26 lõige 43 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 264 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Probleemtoodetest tekkinud jäätmete korral, mille suhtes kehtib kollektiivne vastutus, on igal probleemtoote tootjal ja tootjate ühendusel, kes on kogunud ja nõuetekohaselt taaskasutanud või kõrvaldanud probleemtoodetest tekkinud jäätmeid rohkem kogusest, mis on võrdeline tema turuosaga seda liiki probleemtoote turul, õigus nõuda teiselt probleemtoote tootjalt või tootjate ühenduselt, kes on probleemtoodetest tekkinud jäätmeid kogunud ja nõuetekohaselt taaskasutanud või kõrvaldanud vähem kogusest, mis on võrdeline tema turuosaga seda liiki probleemtoote turul, kogumise, taaskasutamise või kõrvaldamise kulude hüvitamist ulatuses, mis tagab proportsionaalse vastutuse nende turuosade põhjal. (2) Probleemtoodete kogumisel ja taaskasutamisel tekkinud kulude jagamise arvutamise aluseks on probleemtooteregistris registreeritud andmed. (3) Probleemtoote tootjal ja tootjate ühendusel on probleemtoodete kogumisel ja taaskasutamisel tekkinud kulude hüvitamise nõude esitamise õigus vaid juhul, kui ta on pakkunud probleemtoodetest tekkinud jäätmete üleandmist, ent asjaomane probleemtoote tootja või tootjate ühendus on sellest keeldunud. (4) Probleemtoote tootjate ja tootjate ühenduste probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise, taaskasutamise või kõrvaldamise kulud ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud selleks, et teha käesoleva seaduse §-s 251 nõutud tegevused kulutõhusaks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulude jagamise ja hüvitamise kord määratakse tootjate ja asjaomaste kolmandate isikute vahel kindlaks nii, et see on kõigile arusaadav. Kulude hüvitamisel lähtutakse võlaõigusseaduses sätestatust. Kulude hüvitamise arvutamisel võetakse arvesse probleemtoodete korduskasutamisest ja teiseste toorainete müügist saadavat tulu.“; 17) paragrahvi 268 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tootjal ja tootjate ühendusel on kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud jäätmete tagastamiskohtadest ja korraldada teabekampaaniaid, et suurendada kasutajate keskkonnateadlikkust ning motiveerida kasutajaid vastutustundlikult käituma, tehes kasutajale kättesaadavaks probleemtoodete kasutamisel tekkivate jäätmete tagastamise ja käitlemise võimalused, ning selgitada jäätmete sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale. 3 (2) Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud koostöös turustajatega tegema probleemtoote kasutajale kättesaadavaks teabe, kuhu on võimalik probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada, avaldades asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast infot. (3) Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud korraldama vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, sealhulgas üleriigilisi teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoote kasutajaid probleemtootest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest. (4) Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Teavitamise, sealhulgas teabekampaaniate korraldamise kulud tasub tootja või tootjate ühendus. Tootjad ja tootjate ühendused võivad korraldada ühiseid teabekampaaniaid , sel juhul kantakse kulud proportsionaalselt oma turuosaga. (6) Tootja, kes täidab kohustusi individuaalselt, ja tootjate ühendus on kohustatud pidama aruandlust eelmisel kalendriaastal korraldatud teabekampaaniate kohta. Aruanne peab sisaldama tehtud tegevusi, korraldamise aega ja andmeid teabekampaaniate kulutuste kohta. (7) Mootorsõiduki osa, patarei ja aku või kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadme tootja ning tootjate ühendus on kohustatud koostöös turustajaga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabele tegema teatavaks ka teabe võimaluse kohta tagastada elektroonikaromu, patarei- ja akujäätmed või kasutatud mootorsõiduki osad müügikohta. (8) Patarei ja aku tootja ning tootjate ühendus ei pea käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 7 nimetatud teavet müügikohas üles panema juhul, kui patarei- ja akujäätmete mahuti on kõigile müügikoha külastajatele nähtavas kohas ning kogumismahutil on asjakohane tähistus. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabekampaaniaid, sealhulgas üleriigilist teabekampaaniat, ei ole kohustatud korraldama: 1) elektri- ja elektroonikaseadmete tootja, kes laseb turule üksnes muid seadmeid kui kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmed; 2) patarei ja aku tootja, kes laseb turule patareisid või akusid üksnes tööstuslikuks või professionaalseks kasutamiseks või akusid, mida kasutatakse mis tahes tüüpi elektrisõidukites; 3) patarei ja aku tootja, kes laseb turule patareisid ja akusid üksnes koos mootorsõidukite või maastikusõidukitega, millele ei kohaldata käesoleva seaduse § 251 lõikes 1 sätestatud kohustust; 4) rehvi tootja, kes laseb turule täisrehve või kaevanduskallurite rehve; 5) põllumajandusplasti tootja. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tootja võib lõikes 3 sätestatud teabe teha kättesaadavaks muul viisil. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud üleriigilist teabekampaaniat ei ole kohustatud korraldama: 1) plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja; 2) niisutatud pühkepaberi tootja; 3) õhupalli tootja; 4) filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja.“; 4 18) Paragrahvi 269 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Probleemtoodete või nendest toodetest eraldatud osade kokkuostmine jäätmetena on lubatud üksnes käesoleva seaduse § 261 lõike 2 alusel asutatud probleemtooteregistris registreeritud tootjalt või tootjate ühenduselt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega või kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.“; 19) paragrahvi 341 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 91 punktis 5“ tekstiosaga „§ 91 lõike 1 punktis 4“; 20) paragrahvi 65 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „välja arvatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud juhul“ tekstiosaga „välja arvatud käesoleva seaduse § 251 lõikes 1 nimetatud juhul“; 21) paragrahvi 71 lõike 2 punkti 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tiheasustusalalt, kus jäätmetekke kohas on tagatud biojäätmete kompostimine või regulaarne äravedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.“; 22) paragrahvi 983 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „rahalist tagatist“ tekstiosaga „deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma (edaspidi jäätmete ladustamise tagatis) olemasolu“; 23) paragrahvi 983 täiendatakse lõigetega 11 –14 järgmises sõnastuses: „(11 ) Jäätmete ladustamise tagatise suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: M = (T × K + T × L + V) × 1,15, kus M – on jäätmete ladustamise tagatise suurus eurodes; T – keskkonnakaitseloa taotluses või keskkonnakaitseloas märgitud ühel ajal ladustatav jäätmekogus tonnides; K – jäätmete käitlemise hind ühe tonni kohta eurodes; L – jäätmete laadimise hind ühe tonni kohta eurodes; V – jäätmeveo hind eurodes. (12 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud garantii korral on tagatise saaja Keskkonnaamet. (13 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tagatissumma makstakse deposiid ina Rahandusministeeriumi kontole krediidiasutuses. (14 ) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alus nõuda jäätmete ladustamise tagatist on ära langenud, korraldab Keskkonnaamet deposiidina makstud tagatissumma tagastamise ja garantii väljastanud ettevõtja garantiist tulenevate kohustuste lõppemise.“; 24) paragrahvi 983 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis peab katma kõikide taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud ning olemas olema ja kehtima kogu jäätmete ladustamise aja jooksul.“; 25) paragrahvi 983 lõigetes 3–5 asendatakse tekstiosa „garantii või rahaline tagatis“ tekstiosaga „jäätmete ladustamise tagatis“ vastavas käändes; 5 26) paragrahvi 983 täiendatakse lõigetega 41 –45 järgmises sõnastuses: „(41 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatise suurus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga, kes kontrollib, kas tagatise suurus on õigesti määratud. Tagatise suuruse määramisel lähtutakse nii ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise kui ka käitlemise kuludest. (42 ) Jäätmete ladustamise tagatise arvutamisel võetakse jäätmete käitlemise korraldamise kuludena arvesse nii jäätmete laadimise kui ka nende veo kulu ning jäätmete käitlemise kuludena jäätmekäitluse kulu jäätmeliigi järgi. (43 ) Keskkonnakaitseluba omav isik hindab kirjalikult taasesitatavas vormis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatise piisavust vähemalt iga kolme aasta tagant ja muudab seda peab vajaduse korral. (44 ) Kui loa andja hinnangul ei kata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja nende käitlemise kulusid, on loa andjal õigus nõuda keskkonnakaitseluba omavalt isikult tagatise suurendamist. (45 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis ei kuulu keskkonnakaitseluba omava isiku pankrotivara hulka.“; 27) paragrahvi 983 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „jäätmejaamal“ tekstiosaga „või kogumispunktil“; 28) paragrahvi 983 lõike 5 punkti 4 sõnastust täiendatakse pärast tekstiosa „nimel“ tekstiosaga „kirjaliku lepingu alusel“; 29) paragrahvi 983 lõike 5 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem“ tekstiosaga „, nendes jäätmekäitluskohtades, mis on kantud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi registreerimistunnistusele;“; 30) paragrahvi 983 lõiget 5 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punkti 1 alusel Keskkonnaametis registreeritud isikul taaskasutamisele suunatavate jäätmete korral, kui jäätmete ladustamise tagatise suurus ei ületa 500 eurot; 8) vee-ettevõttel enda tegevuses tekkinud reoveesette käitlemise korral.“; 31) paragrahvi 983 täiendatakse lõigetega 6–12 järgmises sõnastuses: „(6) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust, teavitab ta sellest viivitamata Keskkonnaametit. (7) Jäätmete ladustamise tagatise kasutamise otsustab Keskkonnaamet. Keskkonnakaitseloa omaja suhtes algatatud pankrotimenetlus ei piira Keskkonnaameti õigusi tagatise kasutamisel. (8) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust, korraldab Keskkonnaamet nimetatud kohustuste täitmise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alustel ja korras. 6 (9) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust ja Keskkonnaamet on teinud otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud asendustäitmise kohta, esitab Keskkonnaamet garantii väljastanud ettevõtjale garantii alusel väljamakse tegemiseks nõude või teeb deposiidina makstud tagatissumma kohta väljamakse otsuse. (10) Garantii alusel esitatud nõude väljamaksmise tähtaeg on 20 tööpäeva. (11) Kui deposiidina selleks määratud kontolt Keskkonnaameti määratud kontole kantud tagatis- või garantiisumma on suurem kui jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise tegelikud kulud, kantakse ülejäänud summa keskkonnakaitseloa omaniku kontole tagasi, selle puudumise korral riigieelarvesse. (12) Kui keskkonnakaitseluba omava isiku jäätmete ladustamise tagatisest ei piisa ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks, tagab puuduoleva osa keskkonnakaitseluba omav isik.“; 32) paragrahvi 984 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa andmisest, kui taotlejal puudub § 983 lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis või loa andja ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks.“; 33) paragrahvi 985 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) Õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse garantiid tõendava dokumendi või vastutuskindlustuslepingu (edaspidi õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatis);“; 34) paragrahvi 985 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatise suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: M = T × L / 52, kus M – on õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatise suurus eurodes; T – 255 eurot ühe tonni kohta; L – jäätmeloa taotluses nimetatud ohtlike jäätmete aastane käideldav kogus tonnides; 52 – nädalate arv aastas.“; 35) paragrahvi 985 täiendatakse lõigetega 21 –23 järgmises sõnastuses: „(21 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud vastutuskindlustusleping peab vastama järgmistele tingimustele: 1) kindlustusleping on sõlmitud kindlustusandjaga, kellel on õigus kindlustada Eestis asuvat kindlustusriski; 2) kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil juhtunud ohtlike jäätmete või ainete käitlemisest või ohtliku jäätme või aine omadusest põhjustatud äkiline ja ettenägematu sündmus, millest tekkinud kahju eest vastutab käitaja; 3) kindlustussumma peab olema mõistlik, arvestades ohtlike jäätmete käitlemisega seotud tegevuskohta, ohtlike jäätmete kogust ja käitlemise viisi, kindlustuslepinguga kindlustatava tegevuse ja sellest tuleneda võivate kahjustuste ulatust ning muid asjakohaseid asjaolusid. 7 (22 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel sõlmitud vastutuskindlustusleping ei pea katma kahju, mis: 1) tekkis käitaja tegevuse tõttu keskkonnaseisundi halvenemisest, välja arvatud esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulud, et likvideerida esmane kahju ja ära hoida kahju suurenemine; 2) tekitati käitaja valduses olevale varale; 3) tuleneb sündmusest, mille käitaja põhjustas tahtlikult. (23 ) Kindlustusandjal on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud vastutuskindlustuslepingu sõlmimisest, kui käitaja keeldub esitamast riskianalüüsi ja tõendeid, mis võimaldavad tuvastada asjaolusid, mida kindlustusandja hinnangul on vaja kindlustusriski hindamiseks.“; 36) paragrahvi 985 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud valemi järgi arvutatud õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatise suurus on väiksem kui 6400 eurot, on õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatise suurus 6400 eurot aastas. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud valemi järgi arvutatud õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatise suurus on suurem kui 320 000 eurot, on õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatise suurus 320 000 eurot aastas. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatis või vastutuskindlustusleping peab olemas olema ja kehtima samal ajal, kui käideldakse ohtlikke jäätmeid.“; 37) paragrahvi § 986 punktis 1 asendatakse tekstiosa „garantii või rahaline tagatis“ tekstiosaga „õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatis“; 38) paragrahvi 105 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt“ tekstiosaga „elektrituruseaduses nimetatud võrguettevõtjalt, kellel on elektrituruseaduse alusel antud tegevusluba, elektroonilise side seaduses nimetatud elektroonilise side ettevõtjalt, kes on esitanud elektroonilise side seaduses nõutud majandustegevuse teate“; 39) paragrahvi 105 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt“ tekstiosaga „avalike teede korrashoiu pädevusega isikult, kes on esitanud ehitusseadustikus nõutud majandustegevuse teate, raudteeseaduses sätestatud raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt, kellel on raudteeseaduse alusel antud tegevusluba“; 40) paragrahvi 1245 pealkirjas asendatakse tekstiosa „Ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete ja nendest toodetest eraldatud osade“ tekstiosaga „Probleemtoodete ja probleemtoodetest eraldatud osade“; 41) paragrahvi 1245 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete või nendest toodetest eraldatud osade“ tekstiosaga „Probleemtoodete või nendest eraldatud osade“; 8 42) paragrahvi 127 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse §-des 120–12610 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Keskkonnaamet; 2) Politsei- ja Piirivalveamet; 3) valla- või linnavalitsus. (2) Käesoleva seaduse §-des 1204 , 1205 ja 122 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Maksu- ja Tolliamet. (3) Käesoleva seaduse §-des 122, 1246 ja 12611 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (4) Käesoleva seaduse §-s 12610 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Päästeamet. (5) Käesoleva seaduse §-s 124 sätestatud väärteo aegumise tähtaeg on neli aastat.“; 43) seadust täiendatakse §-dega 13618 –13623 järgmises sõnastuses: „§ 13618 . Rehvi tootjale laiendatud tootjavastutuse rakendamine Käesoleva seaduse § 23 lõikes 15 nimetatud tootjatele rakendatakse §-s 231 ja § 251 lõigetes 1–4 sätestatud laiendatud tootjavastutuse kohustust alates 2024. aasta 1. juulist. § 13619 . Volitatud esindaja määramise kohustuse rakendamine Käesoleva seaduse § 23 lõikes 12 ja lõigetes 15 –17 nimetatud tootjatele rakendatakse käesoleva seaduse § 26 lõikes 17 sätestatud kohustust alates 2024. aasta 1. juulist. § 13620 . Probleemtoodete kokkuostmise erisuse rakendamine Käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 nimetatud probleemtoodetele rakendatakse käesoleva seaduse § 269 lõikes 1 sätestatud kohustust alates 2024. aasta 1. juulist. § 13621 . Jäätmete ladustamise tagatise kohustusest vabastamise rakendamine Käesoleva seaduse § 983 lõikes 5 nimetatud jäätmete ladustamise tagatise kohustusest vabastust kirjaliku lepingu alusel rakendatakse alates 2024. aasta 1.juulist. § 13622 . Aegumise rakendamine Käesoleva seaduse § 127 lõikes 5 sätestatud aegumistähtaega rakendatakse menetlustele, mida alustatakse 2024. aasta 1. juulist või hiljem. § 13623 . Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse väärteo aegumise tähtaja järelhindamine Kliimaministeerium analüüsib 2029. aasta 31. detsembriks käesoleva seaduse § 127 lõikes 5 sätestatud väärteo aegumise tähtaja eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.“; 9 44) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34–43); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15).“. § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub üldises korras. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn „…“ ………….. 2023 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2023 allkirjastatud digitaalselt 10  Esitaja § või koht Ettepanek/arvamus Keskkonnaministeeriumi arvamus ja uued sõnastused eelnõus Autode Juhime tähelepanu asjaolule, et paljud kasutatud autode müüjad kasutavad oma Osaliselt arvestatud. Müügi- ja äri huvides ebaausaid võtteid, mis teevad nendele rehvide tootja vastutuse Teenindus- riputamise keeruliseks - ühe näitena suunatakse klient auto registreerimiseelsele Eelnõu sõnastust on muudetud ning tootja terminit on ettevõtete ülevaatusele. Kooskõlastatava seaduse valguses on maaletooja sellisel kujul ostja laiendatud. Seletuskirja on täpsustatud ning lisatud, et Eesti Liit (eraisik/juriidiline isik), kes toob probleem toote riiki oma tarbeks. See ja eraisik on siis tootja, kui laseb majandus- või analoogilised võtted on laialt levinud. AMTEL on valmis ka omalt poolt kutsetegevuse korras Eesti turule sõidukeid ehk kui panustama turu korrastamisse selles osas, et vältida ebaausa konkurentsi levimist. müüb imporditud sõiduki edasi. Seletuskirjas täpsustasime, et isikut, kes tegeleb majandus- või kutsetegevuse korras kasutatud mootorsõidukite müügiga eraisikutele, käsitletakse tootjana. Ebaausa konkurentsi vähendamise võimalusi on vaja analüüsida täpsemalt ning leida võimalused tuvastada isikud, kes seda tekitavad. Eesti § 98 5 lg 1 Kõnealuses sättega nähakse ette, et: „Euroopa Majanduspiirkonnas asuva Arvestatud, eelnõu muudetud. Kindlustus- p2 krediidi- või finantseerimisasutuse garantiid või finantstagatist tõendava seltside Liit dokumendi õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude Eelnõu sõnastust on muudetud, kuid sellele katmiseks või vastutuskindlustuslepingu õnnetusjuhtumitest vaatamata kohaldub lõikes 2 sätestatud tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks (edaspidi õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatise arvutamise õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatis), mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes valem ka vastutuskindlustuslepingu korral. 2–2 3 sätestatud tingimustele;“. Eelnõu menetluses arutati seda sõnastust veel kord Eesti Kindlustusseltside Liiduga ning arutelude Sedastatud sätte sõnastus tekitab segadust. Sõnastust on võimalik tõlgendada nii, käigus jõuti järeldusele, et jäätmeseaduse § 98 5 lõike et vastutuskindlustuse leping peab vastama justkui nii lõigetes 2 kui ka 2 1-3 1 punktis 2 sätestatud valem võib jääda kasutusele ka sätestatule. Ilmselt on eelnõu autorid pidanud silmas, vastutuskindlustuse korral. et garantii või finantstagatis peab vastama lõikes 2 sätestatud tingimustele ja vastuskindlustus peab vastama lõigetes 2 1 -2 3 sätestatud tingimustele. Eelnõu sõnastusest see paraku välja ei tule. Teeme ettepaneku õigusselguse huvides muuta sätet järgnevalt: „„2) Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse garantiid või finantstagatist tõendava dokumendi õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks või vastutuskindlustuslepingu õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks (edaspidi õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatis), mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–2 3 sätestatud tingimustele.;“.“ § 98 5 lg 2 1 Kõnealuses sättes sätestatakse, et kindlustusjuhtum i on kindlustusperioodil Arvestatud, eelnõu muudetud. p2 toimunud ohtlike jäätmete või ainete käitlemisest või ohtliku jäätme või aine omadusest põhjustatud ootamatu sündmus, millest tekkinud kahju eest kahjustatud isikule vastutab kindlustusandja. Juhime tähelepanu, et lisaks sellele, et kindlustusjuhtumi toimumine peab olema ootamatu (st äkiline), peab ka selle tekkepõhjus olema ettenägematu (näiteks ei ole see, et talvel kütteta jäetud majas külmuvad torud ettenägematu; tahtlik kahju tekitamine, vms). Lisaks jääb arusaamatuks, miks on lisatud kindlustusjuhtumi määratlusele lauseosa: „,millest tekkinud kahju eest kahjustatud isikule vastutab kindlustusandja.“. See, et kohustusliku kindlustuse korral saab täitmist nõuda kindlustusandjalt ei vaja ülekordamist (VÕS § 521 lg 1-2). Küll aga ei vastuta kindlustusandja tekkinud kahju eest (VÕS § 510). Kindlustusandja hüvitab kahju kindlustusvõtja (kindlustatu) asemel (VÕS § 510, 521). Vastutuskindlustuse olemus seisnebki selles, et kindlustusandja hüvitab kahju, mille tekitamise eest vastutab kindlustatu. Kohustusliku vastutuskindlustuse korral saab kindlustusandjalt täitmist nõuda kindlustatu asemel (VÕS § 510, 521). Eelpooltoodust tulenevalt teeme ettepanekus sõnastada kindlustusjuhtumi määratlus järgnevalt: „2) kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil toimunud ohtlike jäätmete või ainete käitlemisest või ohtliku jäätme või aine omadusest põhjustatud äkiline ja ettenägematu sündmus, millest tekitatud kahju eest vastutab käitaja,“. § 98 5 lg 3 Eelnõuga nähakse ette, et kindlustussumma peab olema mõistlik, arvestades Mitte arvestatud. ja 4 ohtlike jäätmete käitlemisega seotud tegevuskohta, ohtlike jäätmete kogust ja käitlemise viisi, tegevuse ja sellest tekkida võivate kahjustuste ulatust ning muid Kindlustussumma suurus sõltub ettevõtte asjakohaseid asjaolusid. Mõistliku kindlustussumma määramine on käideldavatest jäätmeliikidest, käitlusviisist, kindlustusvõtja ülesanne, selle kontrollimine omakorda Keskkonnaameti käideldavatest kogustest jms asjaoludest. Teatud ülesanne. Mõistlik on määratlemata õigusmõiste. Seadusandja peaks lisaks juhtudel on võib tegevus olla väikesemahuline ja kriteeriumitele, mida tuleb kindlustussumma määramisel arvestama andma ka olulise keskkonnariskita . Näiteks võib tuua väikeses omapoolse indikatsiooni summa näol. Vastasel juhul on seaduse nõuet mahus kasutuselt kõrvaldatud arvutite keeruline täita, samuti võivad tekkida vaidlused keskkonnaam etiga korduskasutuseks ettevalmistamise – tegemist on kindlustussumma piisavuse osas, mis tekitab tarbetut halduskoormust nii ohtlike jäätmete taaskasutamisega, mis eeldab järelevalve subjektile kui ka järelevalvele. Selle vältimiseks on KemS § õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatise olemasolu, kuid väikesemahulise tegevuse korral ei ulatu  25 lõikes 3 sätestatud, et: „ (3) Käitaja peab valima kindlustussumma, mis on õnnetusjuhtumi likvideerimise kulud eeldatavasti mõistlik, arvestades kemikaalide käitamisega seotud tegevuskohta, kemikaalide 50 000 euroni. Jäätmeseaduses sätestatud minimaalse kogust ja käitlemise viisi, tegevuse ja sellest tuleneda võivate kahjustuste ulatust kindlustussumma muutmine eeldab lisaanalüüsi ning ning muid asjaolusid. Kindlustussumma peab katma vähemalt käesoleva võtame ettepaneku teadmiseks. paragrahvi lõike 2 punktiga 2 hõlmatud nõuded ning ei tohi olla väiksem kui 400 000 eurot.“ Nimetatud regulatsioon on ennast käibes õigustanud. Kehtiva seaduse alusel arvutatud summad on kindlustusandjate arvates olnud sageli ebapiisavad. Teenuse spetsiifikast lähtudes juhtuvad kahjud harva, ent on suured. Kindlasti on ebapiisav tänane miinimumsumma 6400 eurot. Seda nii kindlustuse kui ka õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatise puhul. Kindlustuse riskihindajate arvates võiks minimaalne kindlustussumma kõnealusel tegevusalal olla 50 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada punkt 2 järgmiselt: „3) kindlustussumma peab olema mõistlik, arvestades ohtlike jäätmete käitamisega seotud tegevuskohta, ohtlike jäätmete kogust ja käitlemise viisi, tegevuse ja sellest tuleneda võivate kahjustuste ulatu st ning muid asjaolusid, kuid mitte väiksem kui 50 000 eurot.“. Viru Keemia § 98 3 lg 5 Paragrahvi 98 3 lõiget 5 täiendada punktiga 9 järgmises sõnastuses: Mitte arvestatud. Grupp AS 9) kaevandamisettevõttel enda tegevuses tekkinud kaevandamisjäätmete käitlemise korral. Kui kaevandamisettevõte soovib enda tegevuses tekkinud kaevandamisjäätmeid (nt aheraine) suunata Eelnõuga kavandatud jäätmeseaduse paragrahvi 1 lõike 31 muutmine tooks taaskasutusse ja teeb seda kolme aasta jooksul nende kaevandamisjäätmeid vastavalt keskkonnalubades sätestatud tingimustele tekkimisest arvates, ei vaadelda aherainet jäätmetena taaskasutamiseks vaheladustatavatele ettevõtetele kaasa äärmiselt koormavad ja ning kaevandamisettevõte ei pea omama jäätmeluba ilmselgelt ebaproportsionaalsed tagatissummad – VKG Kaevandused OÜ puhul jäätmete taaskasutamiseks. Kui kaevandamisettevõte esialgse Keskkonnaameti kodulehel avaldatud Exceli tabeli kohaselt arvutatu lt 12 ladustab tekkinud aherainet üle kolme aasta , loetakse 847 800 eurot, mis on mh kordades suurem jäätmeseaduse paragrahvi 985 lõikes jäätmete ladustamise koht jäätmehoidlaks ning 4 ohtlikele jäätmetele ette nähtud tagatise ülempiirist 320 000 eurot. Teadaolevalt jäätmeseaduse § 98 3 lõike 5 punkti 3 kohaselt ei ole pole põlevkivi kaevandamisel tekkiv aheraine keskkonnaohtlik ning vähemalt jäätmehoidla käitajal jäätmete ladustamise tagatise VKG Kaevandused OÜ puhul aheraine taaskasutatakse või suunatakse ringlusse omamise kohustust. Seega ei ole kirjeldatud tegevus sertifitseeritud lubjakivitäitematerjalina. Euroopa Liidu tasandil on selline, millega kaasneks jäätmete ladustamise kaevandamisjäätmete direktiivis ette nähtud tagatis vaid kaevandamisjäätmete tagatise omamise kohustus. ladestamisel jäätmehoidlatesse (preambuli p 25, art 7 ja art 14) ehk kaevandamisjäätmete püsiladestuse puhuks. Seega ei ole taaskasutamisele Lisaks on Keskkonnaministeeriumis käimas projekt suunatavatele kaevandamisjäätmetele (ka juhul, kui neid vaheladustatakse) „Keskkonnakaitseluba 3.0“, mille raames vaadatakse finantstagatise nõude seadmine antud regulatsiooni eesmärgiks. Eelnõu üle senised keskkonnaloastamise põhimõtted.  seletuskirja kohaselt pole kavandatud muudatusega kaevandusettevõtete Projekti eesmärk on suunata ressurss suurema tegevusele kaasnevat mõju hinnatud, mis omakorda kinnitab, et vaheladustatavate keskkonnamõjuga tegevuste loastamisele ning kaevandamisjäätmete hõlmamine finantstagatise regulatsiooniga ei ole eelnõu vähendada väiksema keskkonnamõjuga tegevuste eesmärgiks. loastamist. Projekti raames on kaardistatud tegevused, mis ei oma olulist keskkonnamõju ning mille loastamisest on võimalik juba praegu loobuda. Ettevalmistamisel on seaduseelnõu (edaspidi: kiirete muudatuste eelnõu), millega loobutakse teatud tegevuste loastamisest. Muuhulgas on kavas loobuda jäätmeseaduse § 73 lõike 2 punktis 7 sätestatud nõudest, mille kohaselt on jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel vajalik jäätmeluba. Selle seadusemuudatuse jõustumisel kaob maavarade kaevandajatel ja rikastajatel kohustus omada jäätmeluba jäätmete tekitamiseks. § 98 3 Paragrahvi 98 3 täiendada lõikega 4 6 järgmises sõnastuses: Mitte arvestatud. (4 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatise väärtus ei ole suurem kui 320 000 eurot aastas. Jäätmete ladustamise tagatise eesmärk on tagada ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja Kuivõrd ohtlike jäätmete tagatisele on paragrahvi 98 5 lõikes 4 ette nähtud käitlemise kulude katmine juhul, kui käitaja jätab ülempiir 320 000 eurot, ei ole mõistlikku põhjust ega põhjendust, et mitteohtlike oma kohustuse täitmata. Tagatise suurus sõltub jäätmete ladustamise puhul peaks finantstagatise suuruse osas kaalumisruum ladustatavast jäätmeliigist ja ladustatavatest olema laiem. kogustest. Suures koguses või kõrge käitlushinnaga jäätmete ladustamise korral võib jäätmete käitlemise korraldamise kulu olla suurem kui 320 000 eurot, mistõttu võib jäätmete ladustamise tagatisele 320 000 euro suuruse ülempiiri seadmisel tekkida olukord, kus tagatise eesmärk ei ole täidetud. Jäätmeseaduse §-s 98 5 sätestatud õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatise minimaalne ja maksimaalne summa on püsinud pikka a ega muutumatuna ning nende summade piisavust on kavas edaspidi analüüsida ja vajaduse korral summasid muuta. § 91 Kaaluda jäätmeseaduse paragrahvi 91 sätte lisamist, mille kohaselt isiku, kellel on Mitte arvestatud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009 sätestatud nõuetele vastav keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS) või ISO 14001 Selline muudatus vajab lisaanalüüsi. Võtame keskkonnajuhtimissüsteem, finantstagatise nõuet vähendatakse 50% ulatuses. ettepaneku teadmiseks.  Vastavalt eelnõu seletuskirjale on prügila käitajate poolne finantstagatise olemasolu vajalik tagamaks, et prügilate sulgemine ja järelhooldus saaks nõuetekohaselt korraldatud. Kuna keskkonnaalaste nõuetega arvestamist ja nende täitmist aitab olulisel määral tagada ka ettevõttes juurutatud ja iga -aastaselt auditeeritav keskkonnajuhtimissüsteem, siis on see omaette arvestatavaks osaks tagatisest. Vastava rahvusvaheliselt levinud praktika kasutuselevõttu soovitas 2018. aastal ka Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud analüüsi „Finantsgarantii instrumendid kui keskkonnavastutuse tööriistad“ koostanud sõltumatu ekspertrühm ning seda on jäätmeseaduses – paragrahvi 98 3 lõike 5 punktis 6 – ladustamise puhul juba osaliselt ka rakendatud. ERMEL § 26 4 Säte annab TVO-dele õiguse nõuda teiste TVO-de käest oma turuosa ületavate Osaliselt arvestatud. probleemtoodete kogumise ja käitlemise eest kulude hüvitamist. Kui see säte suunab osapooled nõude rahuldamiseks kohtusse pöörduma, siis ei ole tegu eriti Eelnõusse lisatud, et turuosad ja jäätmekogused õnnestunud sättega. Lõikega 4 sätestatakse, et TVO-d peaksid kulude jagamise ja arvutatakse probleemtooteregistri andmete alusel. hüvitamise kindlaks määrama lepingus. Tegelikult võiks selle teema lahendada Hüvitise määra ei saa kindlaks määrata, kuna ära PROTOs automaatse arvutusega ning hüvitise määraga, mitte suunata probleemtoodetest tekkinud jäätmeid on osaliselt TVOsid kokkulepete mittesaavutamisel kohtusse tsiviilvaidlust lahendama. võimalik korduskasutuseks ettevalmistada ning materjalina taaskasutusse võtta. Täiendasime eelnõu ning täpsustasime, et kulude hüvitamise arvutamisel võetakse arvesse probleemtoodete korduskasutamisest ja teiseste toorainete müügist saadavat tulu. Kuna TVO on korraldanud ja tasunud kulud, siis TVO saab määrata hinna. Riik ei saa määrata hüvitise määra, kuna ei tegele teenuse ostmisega jms. § 91 lg 1 3 Punktis 12 tuuakse välja, et prügila käitaja tagatise suurus tuleb kooskõlastada Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete Keskkonnaametiga. Teeme ettepaneku täpsustada, et tagatised tuleb täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna kooskõlastada enne loa väljastamist loa menetluse ajal. eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila käitaja tagatisega seotud muudatused vajavad veel analüüsimist. § 91 Punktis 13 viidatakse mõistele “prügilaluba”, mis on sätestatud JääTS § 91 lg-ga Mitte arvestatud. 1. Teiste eriliigiliste jäätmekäitluse valdkondade kohta eraldi lubade liike nagu näiteks sortimisluba, täitmisluba, ringlussevõtuluba ei ole välja toodud. Teeme Terminit „prügilaluba“ on kasutatud lühendina ettepaneku mõistete ühtlustamiseks ning kasutada jäätmekäitluse puhul mõisteid tähistamaks jäätmeseaduse § 73 lõikes 2 sätestatud jäätmeluba või keskkonnaluba. jäätmeluba prügila käitamiseks. Tegemist on  kasutatava lühendiga, mitte jäätmeseaduses defineeritud mõistega. Selle lühendi kasutamine tagab teksti parema loetavuse. § 98 3 lg 4 1 Punktis 18 tuuakse välja, et ladustamise tagatis tuleb kooskõlastada Mitte arvestatud. Keskkonnaametiga. Tulenevalt asjaolust, et hetkel nõutakse kooskõlastamist enne keskkonnaloa menetlusse võtmist, mis tekitab olukorra, kus taotlejal peab tagatis Jäätmete ladustamise tagatise olemasolu tõendava olema näiteks 9 kuud enne reaalse ladustamise algust või enne selleks tegevuseks dokumendi puudumine on üheks jäätmeloa andmisest loa saamist. Teeme ettepaneku sõnastada see punkt ümber selliselt, et oleks keeldumise aluseks ning seni, kuni ei ole esitatud määratud, et ladustamise tagatis tuleb Keskkonnaametiga kooskõlastada loa kõiki nõutud dokumente, loetakse taotlus puudustega menetluse käigus, hiljemalt enne loa väljastamist. taotluseks. Puudustega taotlust ei saa edasi menetleda, kuni puudused ei ole kõrvaldatud. Samuti aitab tagatise suuruse kooskõlastamine enne keskkonnakaitseloa menetlusse võtmist vältida olukordi, kus taotluse menetluse käigus selgub, et taotlejal ei ole võimalik saada piisavas summas tagatist. Kõigi dokumentide, sh jäätmete ladustamise tagatise olemasolu tõendava dokumendi esitamine koos taotlusega annab nii loa andjale kui ka taotlejale veendumuse, et taotleja on suuteline oma tegevust ellu viima. § 98 3 lg 5 Punktis 19 täiendatakse probleemtoodete nimel käideldavate jäätmete ladustamise Arvestatud, seletuskirja täiendatud. p4 osa nii, et edaspidi saab vabastuse ainult kirjaliku lepingu esitamise korral. Juhime tähelepanu, et KOViga seotud käitluskohtade puhul ei pruugi käitlejal olla Seletuskirja lisatud täpsustus, mille kohaselt kohaliku lepingut TVO-dega. Lepingud on TVO ja KOVi vahel ning jäätmekäitleja tegeleb omavalitsusega seotud käitluskohtade (jäätmejaamad, kogumisega vaid KOVi lepingu alusel. Seega tuleks sõnastust täpsustada, et oleks kogumispunktid) puhul võib leping olla sõlmitud üheselt selge, et probleemtoodete kogumise kokkulepe võib olla reguleeritud nii tootjate ühenduse ja kohaliku omavalitsuse vahel. KOVi lepingus kui ka TVO-ga sõlmitud lepingus. Alternatiiv oleks, et TVO-dega Kohaliku omavalitsuse jäätmejaamad ja seotud kogumiskohtade info oleks KeAl pidevalt olemas. Selliselt ei peaks kogumispunktid on tihtipeale tootjate ühenduste taotleja igakord lepinguid uuesti esitama ning KeA neid üle kontrollima. See kogumispunktid. tooks kaasa efektiivsema menetluse ning vähemal määral digiprügi. § 98 3 lg 5 Ettepanek täiendada JäätS § 98 3 lg 5 p 1 järgmiselt “.. või muu KOV lepingu Osaliselt arvestatud, eelnõu muudetud. p1 alusel tegutseval jäätmekogumise või käitluskohal”. KOVide lepingute alusel toimetavad ka kogumispunktid jm sellised KOVi poolt ettenähtud kohad. Eelnõus KOV jäätmejaamade ja kogumispunktide puhul on toodud sõnastuse kasutamisel läheksid vabastuse alla ainult jäätmejaamad ning tegemist jäätmete esmakogumiskohtadega. Sõnastus kogumispunktidele tuleks sellisel juhul võtta tagatis, kuid see pole tagatise „või muu KOV lepingu alusel tegutseval jäätmekogumise või käitluskohal“ laiendaks erandit  eesmärki arvestades mõistlik. Kogumispunktid tegutsevad jäätmejaamadega ka muudele käitluskohtadele. Kuivõrd probleem on sarnaselt ning on reguleeritud samaväärsete lepingute ja põhimõtete alusel. tõstatatud eelkõige KOV kogumispunktide kontekstis, täiendati eelnõu § 98 3 lõike 5 punkti 1 viitega kohaliku omavalitsuse kogumispunktile. § 98 3 lg 5 Punktis 21 luuakse vee-ettevõtetele reoveesette käitlemisel erand finantstagatise Mitte arvestatud. p8 omamise osas. Selgitame, et erand ei puuduta ka vee-ettevõtete a. Eelnõu seletuskiri: “Eelnõukohase seadusega vabastatakse jäätmeseaduse § puhul teistelt isikutelt vastu võetud reoveesette 98 3 lõikes 1 sätestatud garantii või finantstagatise omamise või deposiidina käitlemist. Teistelt isikutelt vastu võetud reoveesette selleks määratud kontole tagatissumma maksmise nõudest vee-ettevõtted, kelle korral arvestab Keskkonnaamet ladustamise tagatise enda tegevuses reoveesete tekib ja kes tekkinud reoveesetet ise käitlevad. suuruse arvutamisel reoveesette käitluse hinnaks 0 Jäätmeseaduse kohaselt käsitletakse reoveesetet kui reovee puhastamise eur/t ning arvesse lähevad vaid laadimise ja tulemusena tekkinud jäätmeid. Vee-ettevõtete puhul on enda tegevuses reovee veokulud. Sama praktikat kohaldatakse ka neile puhastamisel tekkinud reoveesette käitlemine sageli osa nende põhitegevusest jäätmekäitlejatele, kes pole vee-ettevõtted. ning vee-ettevõttel ei ole võimalik reovee puhastamisel reoveesette tekkimist vältida. Kuigi reoveesetet on võimalik mõnele teisele jäätmekäitlejale üle anda, Samuti rakendab Keskkonnaamet reoveesette toimub sageli reoveesette käitlemine puhasti juures, et vältida pikki käitlejate puhul praktikat, kus tagatise arvutamisel transpordivahemaid ja muid lisakulutusi. Vee-ettevõtetel on jätkuvalt võimalik võetakse arvesse seda, kas reoveesete on tekkinud reoveesete üle anda käitlemiseks ka mõnele muule luba omavale kompostimisel või mitte. Kompostimise protsessis isikule. Kavandatav erand võib aidata kaasa vee-ettevõtete konsolideerumisele, olevale reoveesettele tagatist ei rakendata ning tagatis kuna see hõlmab ka ühe vee-ettevõtte piires eri puhastite juures reovee rakendub üksnes ladustatud materjalile, mis ootab puhastamisel tekkinud reoveesetet, mida ettevõte ise käitleb.” kompostimisele suunamist, ja kompostimisel tekkinud materjalile, mis jääb ootele, et see ära b. Kui tegeletakse jäätmekäitlusega, siis tuleb kõikidele jäätmekäitlejatele kasutatakse. Töödeldud reoveesette, näiteks valminud võrdsed õigused ja kohustused tagada. Kui vee-ettevõte tegeleb jäätmekäitlusega, reoveesettekomposti ladustamise tagatise vältimiseks siis ei ole põhjendatud selle erandi kohaldamine. on võimalik reoveesete tooteks sertifitseerida keskkonnaministri 19.07.2017 määrusele nr 24 c. Kui jäätmekäitleja juhib oma territooriumilt sademevett suublasse, siis „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ vastavuse selles osas ei tehta jäätmekäitlejale mingeid erandeid. Loa ja keskkonnatasu korral. kohustus on neil teistega võrdselt, seega tuleb vee-ettevõtteid samuti kohelda teiste jäätmekäitlejatega võrdselt ning nõuda tagatist jäätmete ladustamise eest. Jäätmejaamadest sademevee suublasse juhtimise korral jäätmekäitlejate loakohustusest vabastamise d. Kui vee-ettevõtted saavad erandi reoveesette (jäätmed) tagatise omamise kohta märgime, et tegemist ei ole seda eelnõu osas, siis võiks jäätmekäitlejatele luua erand jäätmejaamadest sademevee puudutava ettepanekuga. suublasse juhtimise loakohustusest vabastamiseks. Sarnaselt vee-ettevõtetele on jäätmejaamad jm riigile kuuluvad jäätmekäitluskohad (näiteks Vaivara (prügila nõrgvee puhastamine)) samuti riigi või KOVi omanduses, seega võiks nendel  juhtudel olla reoveepuhastamise, loa taotlemise kohustuse, deklareerimise ja aruandluse osast jäätmekäitlejatele vabastus. Sarnaselt eelnõu seletuskirjas toodule (reoveesete tekib reoveekäitlemise tulemusel) tekib jäätmejaamades jm riigi või KOV omanduses olevates käitluskohtades sadevesi kohapeal, selle tekkimist ei ole võimalik vältida ning see toob KOVi või riigi jäätmekäitluskoha haldamisel kaasa täiendavaid lisakulusid. Eesti Vee- § 98 3 lg 5 Eelnõu kohaselt ei laiene sätestatav erisus teistelt isikutelt vastu võetud Mitte arvestatud. ettevõtete Liit p8 reoveesettele. Kuid oleme seisukohal, et erisus peaks siiski laienema ka vee- ettevõtetele, kes võtavad käitlemiseks vastu teise vee-ettevõtte tegevuses tekkinud Teistelt vee-ettevõtetelt vastu võetava reoveesette reoveesetet. Sellega ei suurene oht jäätmete hülgamiseks. Vastupidi, see käitlemisega seotud tagatise nõude puhul on juba soodustab nõuetekohast reoveesette kompostimist, sest suuremate reoveesette tehtud ja tehakse ka edaspidi samuti erisusi. Teistelt koguste käitlemine on kuluefektiivsem ja kompostimiseks vajalike bioloogiliste isikutelt vastu võetud reoveesette korral arvestab protsesside tagamine on lihtsam. Keskkonnaamet ladustamise tagatise suuruse arvutamisel reoveesette käitluse hinnaks 0 eur/t ning Lisaks oleks selline erisus kooskõlas Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud arvesse lähevad vaid laadimise ja veokulud. Sama analüüsiga: „Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja praktikat kohaldatakse ka neile jäätmekäitlejatele, kes jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta“ (2017). pole vee-ettevõtted. Regionaalseks reoveesette käitlejaks võib olla ka vee-ettevõte, kelle enda tegevuses tekib reoveesete ja võtab ka vastu piirkonnas tegutsevate teiste vee - Samuti rakendab Keskkonnaamet reoveesette ettevõtete setet, et seda nõuetekohaselt käidelda ja realiseerida. käitlejate puhul praktikat, kus tagatise arvutamisel võetakse arvesse seda, kas reoveesete on Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täpsustada eelnõu pu nkti 21 selliselt, et kompostimisel või mitte. Kompostimise protsessis tagatisest oleks vabastatud vee-ettevõtte enda tegevuses tekkinud ja teiselt vee- olevale reoveesettele tagatist ei rakendata ning tagatis ettevõttelt vastu võetud reoveesette käitlemine. rakendub üksnes ladustatud materjalile, mis ootab kompostimisele suunamist, ja kompostimisel tekkinud materjalile, mis jääb ootele, et see ära kasutatakse. Töödeldud reoveesette, näiteks valminud reoveesettekomposti ladustamise tagatise vältimiseks on võimalik reoveesete tooteks sertifitseerida keskkonnaministri 19.07.2017 määrusele nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ vastavuse korral. Eesti § 25 lg 2 p Kaubanduskoda toetab Eelnõu § 1 punkti 3, mis jätab jäätmeseaduse § 25 lg 2 Mitte arvestatud. Kaubandus- 4 punktist 4 välja tekstiosa „ja nende osad“. Peame positiivseks, et elektri- ja Tööstuskoda elektroonikaseadmete osade maaletooja või valmistaja ei pea edasp idi end Loobusime elektroonika seadmete osade probleemtooteregistris registreerima ega elektri- ja elektroonikaseadmete osasid väljajätmisest probleemtoodete hulgast. tagasi koguma.  Probleemtoodete alla jäävad elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad. Kui elektroonikaseadmete osasid müüakse eraisikule, kes ehitab sellest seadme omatarbeks, siis elektroonikaseadmete osade tootja on isik, kes tegi elektri- ja elektroonikaseadme osa esmakordselt kättesaadavaks. Elektroonikaseadmete osade korral, mida kasutatakse toote tootmiseks, kehtib tootjavastutus toote tootjal. § 26 4 lg 4 Viidatud säte täiendab muu hulgas jäätmeseaduse § 26 4 lõikega 4 selliselt, et Osaliselt arvestatud. probleemtoodetest tekkinud jäätmete kulude jagamise ja hüvitamise kord määratakse kindlaks tootjate või tootjate ühenduste vahel sõlmitavas kirjalikus Lepingu sõlmimise kohustuse eemaldasime ning lepingus. täpsustasime eelnõus ja seletuskirjas, et kulude Teeme ettepaneku eelnõus või vähemalt seletuskirjas täpsustada, mis hetkel tuleb jagamise ja hüvitamise kord määratakse kindlaks see leping sõlmida. Kas leping tuleb pooltel sõlmida enne vaidluse tekkimist või läbipaistvalt tootjate ja asjaomaste kolmandate isikute vaidluse ajal või lubab eelnõu mõlemal juhul lepingu sõlmida? vahel. Tootjate ja TVOde, kes võivad taotleda teiselt tootjalt või TVO-lt kulude hüvitamist, vahel on üldjuhul lepinguvälised suhted. Kulude hüvitamiseks võib sõlmida lepingu. Eelnõu lepingu sõlmimise kohustust ja aega ei kehtesta. Kuna probleemtoodetest tekkinud jäätmeid on osaliselt võimalik korduskasutuseks ette valmistada ning materjalina taaskasutusse võtta, siis on oluline kulude hüvitamise arvutamisel võtta arvesse probleemtoodete korduskasutamisest ja teiseste toorainete müügist saadavat tulu. Kulud selguvad pärast käitlust, mistõttu saab kulu nõuda siis, kui jäätmed on juba käideldud. § 26 7 lg 1 1 Eelnõu § 1 punkt 7 muudab jäätmeseaduse § 26 7 lõiget 1 1 ning täpsustab elektri- Mitte arvestatud. ja elektroonikaseadme turustaja kohustusi müügikohas elektroonikaromu tagasivõtmisel. Kui kehtiva seaduse kohaselt peab elektri- ja elektroonikaseadme Loobusime müügipinna sätte täpsustamisest. Hetkel turustaja võtma müügikohas, mille müügipind on vähemalt 400 m 2 , tasuta tagasi on turustajad, kelle müügipind on 400m 2 , väikseid elektroonikaromusid, siis eelnõu kohaselt on turustajal see kohustus korraldanud elektri- ja elektroonikaseadmete üksnes juhul, kui elektri- ja elektroonikaseadmetega seotud müügipind on kogumise. Müügipinna täpsustamine vähendaks vähemalt 400 m 2 . Kaubanduskoda toetab seda muudatust. elektri- ja elektroonikaseadmete kogumist. Kuna  sihtarvud tulevikus kasvavad, on oluline tagada elektri- ja elektroonikaseadmete efektiivne kogumissüsteem. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt plaanivad ka väiksemad kauplused, alla 400 m 2 , väikeste elektroonika romude kogumist. Politsei- ja Lisaks eelnõus toodule tuleks muuta ka §-i 127 lõikeid 2 ja 4, milles viidatakse Piirivalveamet kehtetutele väärteokoosseisudele. Kui Päästeameti menetluspädevuses oli üksnes Arvestatud, eelnõu ja seletuskirja muudetud. §-s 126-11 nimetatud väärtegu, mis alates 15.05.2021 on kehtetu, siis § 127 lõige 5 tuleks kehtetuks tunnistada. Osade väärtegude menetlemine Politsei- ja Piirivalveameti poolt võib olla küll vähetõenäoline, § 120 3 . Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita või litsentsi nõ udeid kuid selline võimalus peaks siiski alles jääma, rikkudes mistõttu asendati eelnõus politseiasutus Politsei- ja [Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] Piirivalveametiga. Eelnõu muutmist selgitati § 120 6 . Jäätmearuande esitamata jätmine ja jäätmete kohta arvestuse pidamise seletuskirjas. korra rikkumine [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021] § § 121. Jäätmekäitluskoha või jäätmehoidla rajamise, kasutamise ja sulgemise korra rikkumine [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021] § 123. Ohtlike ja riikidevaheliselt kontrollitavate muude jäätmete vedu üle riigipiiri vastava loata [Kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010] § 124 1 . Probleemtoote tootja registreerimise kohustuse täitmata jätmine ja tootja volitatud esindaja määramata jätmine [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021] § 124 2 . Probleemtooteregistrisse ebaõigete andmete esitamine [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021] § 124 3 . Probleemtooteregistrisse andmete esitamata jätmine [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021] § 124 4 . Probleemtoodete märgistamise nõuete rikkumine [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021] § 125. Jäätmete käitlemiseks üleandmine jäätmeloata isikule [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021] § 126 3 . Ohtlike jäätmete pakendamise ja märgistamise nõuete rikkumine [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021] § 126 6 . Jäätmete kõrvaldamine kohas, mis ei vasta keskkonnanõuetele [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]  § 126 7 . Jäätmeveo nõuete rikkumine [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021] § 126 9 . Kontrollinõuete täitmata jätmine [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021] § 126 11 . Suurõnnetuste vältimise ja nendest teatamise nõuete rikkumine [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021] § 127. Menetlus (1) [Kehtetu - RT I, 06.03.2015, 23 - jõust. 16.03.2015] (2) Käesoleva seaduse §-des 120–126 11 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on: [RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010] 1) Keskkonnaamet; [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021] 2) politseiasutus; [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] 3) valla- või linnavalitsus. [RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007] (3) Käesoleva seaduse §-des 120 4 , 120 5 ja 122 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Maksu- ja Tolliamet. [RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010] (4) Käesoleva seaduse §-des 122, 124 6 ja 126 11 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. [RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019] (4 1 ) [Kehtetu - RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019] (5) Käesoleva seaduse §-s 126 11 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Päästeamet. Politsei- ja Piirivalveametil kõnealuse seaduse alusel riikliku järelevalve pädevus puudub, mistõttu vähemalt osade väärtegude menetlemine Politsei- ja Piirivalveameti poolt on vähetõenäoline. Ka käesoleva seaduse seletuskirjas, kus selgitatakse §-s 124 sätestatud aegumistähtaja pikendamisega seonduvat, räägitakse üksnes Keskkonnaametist. Juhul, kui Politsei- ja Piirivalveametile vastav menetluspädevus jääb, siis tuleks § 127 lõike 2 punktis 2 asendada sõna „politseiasutus“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“, mis on ainuke politseiasutus. Tallinna a) Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole Eelnõu menetlus kiireloomuline, seotud a) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete Jäätmete Euroopa Liidu õiguse rakendamise või mõne välislepinguga (vt HÕNTE § 1 lg 2). täiendamisest on eelnõu raames loobutud, kuna Taaskasutus- Seda arvestades palume selgitada, miks prügilaid puudutavate eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila keskus AS muudatusettepanekute osas, sh eeskätt prügila käitamiseks nõutud krediidi- või käitaja tagatisega seotud muudatused vajavad finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatisega seotud lisaanalüüsi. muudatuste osas ei ole koostatud VTK-d? b) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete b) Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused üldises korras, välja arvatud seaduse § täiendamisest on eelnõu raames loobutud, kuna 23 lõiked 15 ja 16 ja § 264, mis jõustuvad 01.01.2022. Kui Eelnõu menetlus ei ole eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila kiireloomuline, siis miks ei ole Eelnõu koostaja näinud ette piisavalt käitaja tagatisega seotud muudatused vajavad üleminekuaega seoses muudatustega, millega täpsustatakse prügila käitamiseks lisaanalüüsi. nõutud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatisega seotud sätteid? c) Krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatisega seotud c) Millisel eesmärgil, sh millise probleemi lahendamiseks „täpsustatakse“ sätteid täpsustatakse, et tagada sätestatud kohustuste krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või parem täitmine. Kuivõrd eelnõu menetluse käigus on finantstagatisega seotud sätteid? selgunud, et prügila käitaja tagatisega seotud täiendused vajavad veel analüüsimist, on prügila d) HÕNTE § 5 näeb ette, et seaduseelnõusse kavandatavad isiku õiguste ja käitaja tagatist puudutavate sätete täiendamisest vabaduste piirangud peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed eesmärgiga, loobutud. mida seaduseelnõu avalikes huvides taotleb. Eelnõus puudub analüüs, miks on vajalik kasutusele võtta konkreetsed abinõud seoses finantstagatise muudatusega. d) Eelnõu eesmärk on täpsustada seaduse sõnastust, Seda arvestades soovime teada, milliseid alternatiivseid meetmeid kaaluti ja miks mitte teha olulisi sisulisi muudatusi, mistõttu selle neist loobuti? Palume edastada see analüüs TJT-le ja täiendada selles osas Eelnõu seadusemuudatuse raames teiste riikide praktikaid seletuskirja. täiendavalt ei analüüsitud. Kuivõrd eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila käitaja tagatisega e) Kas Eelnõu koostamisel ana lüüsiti finantstagatise lahendust teiste riikide seotud täiendused vajavad veel analüüsimist, on praktikas? Kui jah, siis palume edastada see analüüs TJT-le ja täiendada selles prügila käitaja tagatist puudutavate sätete osas Eelnõu seletuskirja. täiendamisest loobutud. f) Kas Eelnõu koostamisel hinnati kavandatavate muudatuste erakordset mõju e) Eelnõu eesmärk oli täpsustada seaduse sõnastust, prügilatele koosmõjus hetkel menetluses oleva keskkonnatasude seaduse mitte teha olulisi sisulisi muudatusi, mistõttu muutmise eelnõuga, millega kaasneb hüppeline ladestustasude tõus? Kui jah, siis seadusemuudatuse raames teiste riikide praktikaid palume edastada see analüüs TJT-le või täiendada selles osas Eelnõu seletuskirja. täiendavalt ei analüüsitud. Kuivõrd eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila käitaja tagatisega g) Millised on riigi poolt kavandatud meetmed erinevate eelnõude jõustumise seotud täiendused vajavad veel analüüsimist, on tulemusel tavajäätmeprügilatele kaasneva negatiivse mõju kompenseerimiseks? prügila käitaja tagatist puudutavate sätete Kui Eelnõu koostajale teadaolevalt on sellised meetmed olemas või täiendamisest loobutud. kavandamisel, siis palume vastav info edastada TJT-le. f) Prügila käitaja tagatist puudutavate sä tete täiendamisest on eelnõu raames loobutud, kuna  eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila käitaja tagatisega seotud muudatused vajavad lisaanalüüsi. g) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete täiendamisest on eelnõu raames loobutud, kuna eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila käitaja tagatisega seotud muudatused vajavad lisaanalüüsi. h) Miks Eelnõu isegi ei viita koostamisel olevale riigi jäätmekavale ja selle h) „Riigi jäätmekava 2022-2028“ koostamise ja raames koostatud uuringutele? sellele eelnenud uuringute kohta selgitame, et kohustus omada prügila käitaja tagatist, jäätmete i) Miks prügilate finantstagatisega seotud muudatusi soovitakse jõustada ladustamise tagatist ja/või õnnetusjuhtumi Eelnõuga, kui tegemist on riigi jäätmekava teemaga, sh hakatakse alternatiive likvideerimise tagatist on jäätmeseaduses juba analüüsima alles keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus? sätestatud. Tegemist ei ole uute kohustustega , mida riigi jäätmekavas või sellega seotud uuringutes süviti j) Miks soovitakse olulist Eelnõud võtta vastu vahetult enne uue „Riigi käsitletaks. Eelnõu eesmärk on täpsustada seaduse jäätmekava 2022-2028“ kinnitamist, sh miks vastuolus jäätmedirektiiviga toimub sõnastust ja luua seeläbi rohkem selgust, mitte teha oluliste jäätmemajandust mõjutavate majanduslike hoobade lahendamine olulisi sisulisi muudatusi. väljaspool riigi jäätmekava? i) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete täiendamisest on eelnõu raames loobutud, kuna eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila käitaja tagatisega seotud muudatused vajavad lisaanalüüsi. j) Kohustus omada prügila käitaja tagatist, jäätmete ladustamise tagatist ja/või õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatist on jäätmeseaduses juba sätestatud. Tegemist ei ole uute kohustustega, mis „Riigi jäätmekava 2022-2028“ raames süviti käsitlust leiaks. Eelnõu eesmärk on täpsustada seaduse sõnastust ja luua seeläbi rohkem selgust, mitte teha olulisi sisulisi muudatusi. Kehtiv JäätS § 34 1 lg 1 sätestab: „Tasu, mida prügila käitaja võtab mis tahes Osaliselt arvestatud. jäätmete prügilasse ladestamise eest, peab katma prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise kulud ning niivõrd, kui see on võimalik, käesoleva seaduse § 91 punktis 5 nimetatud rahalise tagatise või kindlustuse kulud ja prügila Jäätmeseaduse § 34 1 lõige 1 sätestab, et tasu, mida järelhoolduse hinnangulised kulud perioodiks, mille pikkus on vähemalt 30 prügila käitaja võtab mis tahes jäätmete prügilasse aastat.“. JäätS § 91 lg 5 sätestab, et prügila käitamiseks jäätmeloa taotlemisel ladestamise eest, peab katma prügila rajamise, esitatakse prügila töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kah julike kasutamise ja sulgemise kulud ning niivõrd, kui see tagajärgede piiramiseks rakendatavate meetmete kirjeldused. on võimalik, jäätmeseaduse § 91 punktis 5 nimetatud rahalise tagatise või kindlustuse kulud ja prügila Eelnõuga muudetakse JäätS § 34 1 lg-t 1 ja sõnastatakse järgmiselt: „Tasu, mida järelhoolduse hinnangulised kulud perioodiks, mille prügila käitaja võtab mis tahes jäätmete prügilasse ladestamise eest, peab katma pikkus on vähemalt 30 aastat. Jäätmeseaduse § 91 prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise kulud ning niivõrd, kui see on võimalik, punkt 5 käsitleb prügila töö korraldamisel õnnetuste käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud rahalise tagatise, kindlustuse vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede või deposiidina makstud tagatissumma kulud ja prügila järelhoolduse piiramiseks rakendatavate meetmete kirjeldust, mitte hinnangulised kulud perioodiks, mille pikkus on vä hemalt 30 aastat.“. JäätS § 91 rahalist tagatist või kindlustust. Rahalist tagatist või lg 1 p 4 sätestab, sh seda muudetakse kindlustust käsitleb jäätmeseaduse § 91 punkt 4, mis Eelnõuga järgivas sõnastuses: „Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või viitab Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiid või finantstagatist või või finantseerimisasutuse või kindlustusandja deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma (edaspidi prügila garantiid või finantstagatist tõendavale dokumendile. käitaja tagatis) olemasolu.“. Järelikult tekitatakse muudatusega olukord, kus ka Arvestades eelnevat, on tegemist siiski ebatäpse viite prügila sulgemise ja järelhooldamiseks vajamineva summa puhul tekib kohustus parandamise, mitte sisulise muudatusega. Muudest anda Keskkonnaametile krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja täiendusest on prügila käitaja tagatist puudutavate garantii või finantstagatist või kanda kogu summa 30 aasta kulude osas deposiiti. sätete puhul loobutud, mistõttu ei muudeta ka jäätmeseaduse § 91 lõike 1 punkti 4 sõnastust, jättes lisamata viite deposiidikonto kasutamise võimalusele. k) Mis on muudatusettepaneku põhjuseks? Millist probleemi soovib Eelnõu k) Muudatuse eesmärk on sätteid täpsustada ning koostaja muudatusettepanekuga lahendada? tagada seeläbi sätestatud kohustuste parem täitmine. Kuivõrd eelnõu menetluse käigus on selgunud, et l) Miks Eelnõu koostaja hinnangul ei tööta olemasolev süsteem, kus prügila käitaja tagatisega seotud täiendused vajavad Keskkonnaametil on võimalik prügila käitise tagatise suuruse osas anda hinnang lisaanalüüsi, on prügila käitaja tagatist puudutavate kord aastas tegevusaruande esitamise raames? sätete täiendamisest loobutud. m) Eelnõu kohaselt on prügilatele kohalduv krediidi- või finantseerimisasutuse l) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete või kindlustusandja garantii või finantstagatisega seotud sätete muudatuste mõju täiendamisest on eelnõu raames loobutud, kuna pigem väheoluline, sh on tegemist ebatäpsuste parandamisega. Palun selgitage, eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila millele tugineb selline hinnang? Millise prügila käitaja, eksperdi või käitaja tagatisega seotud muudatused vajavad finantsasutusega on konsulteeritud? Palun esitage vastav mõ jude analüüs TJT-le lisaanalüüsi. ning lisage vastav selgitus Eelnõu seletuskirja. m) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete n) Kas Eelnõu koostaja analüüsis, et kavandatavast finantskohustusest võiks täiendamisest on eelnõu raames loobutud, kuna vabastada prügilad, kelle omanikud on riik või kohalik omavalitsus (TJT ja eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila Osaühing Paikre). Mõlemal juhul kuulub taristu kohalikule omavalitsusele ning käitaja tagatisega seotud muudatused vajavad seeläbi on minimeeritud ka oht, et seal ladustatavate jäätmete käitlemise kulu lisaanalüüsi. jääks käitleja pankrotistumise korral ühiskonna kanda. Eluliselt ei ole tõenäoline, et näiteks kohalikule omavalitsusele kuuluv käitleja läheks pankrotti, mille n) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete tagajärjeks saaks olla soovimatu kulu ühiskonnale. täiendamisest on eelnõus loobutud, kuna eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila käitaja o) Kui prügila käitaja sooviks deponeerida tagatise Keskkonnaameti kontole, siis tagatisega seotud muudatused vajavad lisaanalüüsi. kui suured on rahalise tagatise deponeerimisega kaasnevad kõrvalkulud (näiteks valitsemistasu)? Kas erinevalt finantsasutustest hakkab riik haldama o) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete deponeerimiskontot tasuta? täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila p) Kas ja kuidas saab prügila käitaja kasutada riigi kontole deponeeritud summat, käitaja tagatisega seotud muudatused vajavad kui prügila käitaja peab vastavalt prügila sulgemiskavale tegelema jooksvalt lisaanalüüsi. prügila sulgemise ja järelhooldusega? Palun lisage vastavad sätted Eelnõusse. q) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila käitaja tagatisega seotud muudatused vajavad lisaanalüüsi. q) Millistele kriteeriumitele tuginedes hakkab Keskkonnaamet hindama prügila q) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete sulgemise ja selle järelhooldusega seotud tagatise suurust? Palun täiendage täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna Eelnõud kõigi kriteeriumide osas, mida Keskkonnaamet peab kooskõlastamisel eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila arvesse võtma. käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad lisaanalüüsi. r) Miks Eelnõu koostaja hinnangul ei tööta olemasolev süsteem, kus Keskkonnaametil on võimalik prügila käitise tagatise suuruse osas anda hinnang r) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete kord aastas tegevusaruande esitamise raames, mis tugineb prügila käitaja enda täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna hinnangule? Oleme nõus, et vajadusel võib kaasata sõltumatu eksperdi, kui eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila Keskkonnaamet ei nõustu prügila käitajaga hinnanguga. käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad lisaanalüüsi. s) Mis on muudatusettepaneku põhjuseks? Millist probleemi soovib Eelnõu s) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete koostaja muudatusettepanekuga lahendada? Kas Keskkonnaametis puudub hetkel täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna pädevus tagatise suuruse hindamiseks? Palun täiendage vastavas ulatuses Eelnõu eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila seletuskirja. käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad lisaanalüüsi. t) Mis kvalifikatsiooniga peab olema sõltumatu ja küllaldase kvalifikatsiooniga ekspert? Palun loetlege kõik võimalikud kvalifikatsiooni ja/või töökogemust  puudutavad tingimused eksperdile ning täiendage vastavas ulatuses Eelnõud või t) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete selle seletuskirja. täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila u) Mis sisuga peab olema ekspertarvamus? Palun loetlege võimalikult täpselt sisu käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad kriteeriumid ekspertarvamusele ja lisage vastav loetelu Eelnõusse või selle lisaanalüüsi. seletuskirja, sh analüüsige, kas võiks osutuda vajalikuks vastavate rakendusaktide loomine vastava valdkonna reguleerimiseks. u) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad lisaanalüüsi. v) Kas Eelnõu koostaja on analüüsinud muudatuste vastavust Eesti Vabariigi v) Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete põhiseadusega (eeskätt 10, 11, 13, 14, 31)? Kui jah, siis palume edastada see täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna analüüs TJT-le või täiendada selles osas Eelnõu seletuskirja. eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad w) Miks vastuolus HÕNTE §-ga 14 lg 4 ei ole õiguskindluse põhimõtte rikkumise lisaanalüüsi. vältimiseks kavandatud asjakohased rakendus- ja üleminekusätted? w) Eelnõu eesmärk oli täpsustada seaduse sõnastust, mitte teha olulisi sisulisi muudatusi, mistõttu ei olnud rakendus- ja üleminekusätteid ette nähtud. Kuivõrd eelnõu menetluse käigus on selgunud, et see teema vajab lisaanalüüsi, on prügila käitaja tagatist puudutavate sätete täiendamisest loobutud. Eesti Pangaliit § 91 lg 1 Palume selgitada, mis tagatise liik on täpsemalt jäätmeseaduse kontekstis Arvestatud, eelnõu muudetud. p4 finantstagatis. Finantstagatist reguleerib asjaõigusseaduse § 314 1 . Tundub, et jäätmeseaduses ei Jäätmeseaduses on finantstagatist mõeldud laiemalt, ole mõeldud finantstagatist asjaõigusseaduse mõttes, mille seadmine on võimalik kui on asjaõigusseaduse §-s 314 1 sätestatud. Selguse vaid seaduses toodud osapoolte vahel. Praktikas piirangute tõttu ülimalt huvides asendatakse jäätmeseaduses termin harvaesinev tagatis ning kui selle seadmine oleks võimalik, siis seda tagatist ei „finantstagatis“ läbivalt terminiga „rahaline tagatis“. annaks mitte krediidiasutus, vaid selle annaks klient ise Keskkonnaametile (näiteks on võimalik seada finantstagatist tagatise saaja kontole kantud rahasummale). Kui finantstagatise all mõeldakse midagi muud, kui Eesti õiguses mõistetakse, siis oleks mõistlik käesolevas seaduses välja tuua, mida konkreetselt finantstagatise all selle seaduse kontekstis mõeldakse või kasutada Eesti õiguses kasutavaid termineid (näiteks pant, hüpoteek).  Kui finantstagatisel ei ole konkreetset sisu, siis teeme ettepaneku kaaluda kogu seadusest selle termini eemaldamist. See teeks seaduse selle kasutajale selgemaks ja arusaadavamaks. Kui finantstagatise all on mõeldudki tegelikult rahasumma hoiustamist mõnel Keskkonnaameti kasutuses oleval kontol, siis pole kordamiseks vajadust. Kui „finantstagatise“ all on mõeldud tegelikult kindlustust, siis tuleks see õiget terminoloogiat kasutades esile tuua ja ka nii nimetada. Eeldame aga, et kindlustus on võimalik tagatisena vaid 98 5 lõike 1 punkt 2 juhtumi korral (õnnetusjuhtum) ja finantstagatise all pole siiski mõeldud kindlustust. Sellest eeldusest lähtuvad on ka ülejäänud kommentaarid - on kaks tagatist, garantii ja rahasumma hoiustamine Rahandusministeeriumi kontol (v.a. 98 5 lõike 1 punkt 2, kus tagatiseks on garantii ja vastutuskindlustus, deposiiti ei ole). § 91 lg 1 2 Soodustatud isik on kindlustusalane termin. Kuna tagatise all on mõeldud ka Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete makset rahandusministeeriumi kontole, siis seda makset ei saa „seada täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna Keskkonnaameti kasuks“, grammatiliselt ja õiguslikult ei ole korrektne, piisab eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila väljamakse tegemisest ettenähtud kontole. Tegemist ei ole deposiidi pandiga. käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad Ettepanek selles punktis reguleerida vaid garantii osa: garantii saaja peab olema lisaanalüüsi. Keskkonnaamet. Deposiidi osas on juhised olemas eraldi paragrahvis. § 91 lg 1 6 täiendada „prügila käitajalt“ Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna 1 6 ) Kui loa andja hinnangul ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila nimetatud prügila käitaja tagatis piisav, et katta kõik prügila käitamisest käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad tulenevad kohustused, sealhulgas kohustused, mis on seotud prügila sulgemise ja lisaanalüüsi. järelhooldusega, on loa andjal õigus nõuda prügila käitajalt tagatise suurendamist. Allajoonitu täiendus on vajalik selleks, et oleks selge, kellelt seda nõuda saab (mitte tagatise andjalt). § 91 lg 1 8 Pakume välja uue sõnastuse: Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna 1 8 ) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud prügila käitaja tagatise eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila nõudmiseks olev alus on ära langenud, korraldab Keskkonnaamet deposiidina käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad makstud tagatissumma tagastamise ning garantii väljastanud ettevõtja garantiist lisaanalüüsi. tulenevate kohustuste lõppemise.  Garantii peab tuleb ka ennetähtaegselt lõpetada, selleks tuleb garandile saata Keskkonnaameti poolt kirjalik kinnitus garantii lõppemise kohta. § 91 Läbisegi on sama isiku tähistamiseks kasutatud, ilma nähtava erivajaduseta, Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete termineid „prügila käitaja“ ja „prügilaloa omaja“ ja „prügilaluba omav isik“. täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad lisaanalüüsi. § 91 lg Ei leidnud seadusest ega eelnõust § 91 lõikeid 3-5. Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete 6-12 täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad lisaanalüüsi. § 91 lg 8 Pakume uue sõnastuse: Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete (8) Kui prügila käitaja ei suuda täita prügila käitamisest tulenevai d kohustusi, täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna korraldab Keskkonnaamet nimetatud kohustuste täitmise asendustäitmise ja eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila sunniraha seaduses sätestatud alustel ja korras. käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad lisaanalüüsi. Praegusest sõnastusest pole võimalik aru saada, kas tagatise realiseerimiseks peab asendustäitmise enne lõpuni viima. Seda, et piisab otsusest, ei ole võimalik välja lugeda. Ainult seletuskirja abil oli võimalik aru saada mõttest, et asendustäitmise kohta peab vaid otsus olema ja asendustäitmine ei pea olema lõpuni viidud Keskkonnaameti kulul. Ettepanek on selles lõikes ta gatist mitte käsitleda ning täpsustada punktis 9 tagatise osa üle. Juhime ka tähelepanu, et krediidiasutuste antavad garantiid on tähtajalised. Tähtaja sees tuleb jõuda ka nõue pangale esitada, ei piisa, et garantiijuhtum toimub garantii kehtivuse ajal. Kas otsus asendustäitmise kohta sisaldab ka asendustäitmise kalkulatsiooni ja täideviijat ja pangalt nõutakse garantii alusel sisse vaid asendustäitmiseks minev reaalne kulu? Või on asendustäitmise otsus üldine ning kulud selguvad hiljem, pangalt nõutakse sisse kogu garantiisumma? Sellisel juhul peaks aga sama paragrahvi lõikesse 10 panema kirja, et kui kulud on reaalselt väiksemad kui sissenõutud garantiisumma, siis kantakse ka ülejäänud garantiisumma käitajale tagasi. Kui Keskkonnaamet nõuab aga garantii 100% sisse ja nõudele ei eelne täpsed kulukalkulatsioonid, siis peab arvestama, et see võib panna käitaja majanduslikult halba olukorda. Kui näiteks reaalne asendustäitmise kulu on 50 000 EUR, garantiisumma on 100 000 EUR ja Keskkonnaamet nõuab sisse 100 000 EUR, siis käitaja peab maksma garantii alusel väljamakstud 100 000 kohe tagasi pangale. § 91 lg 9 Uus sõnastus (lähtuvalt ka eelmisest kommentaarist): Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna (9) Kui prügila käitaja ei suuda täita prügila käitamisest tulenevaid kohustusi eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila ning Keskkonnaamet on teinud otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad asendustäitmise kohta, esitab Keskkonnaamet garantii väljastanud ettevõtjale lisaanalüüsi. garantii alusel väljamakse tegemiseks nõude või teeb väljamakse otsuse deposiidina makstud tagatissumma kohta. • Nõude saab esitada vastavalt garantiikirja tingimustele ja garantiikiri määrab ära, mis tähtaja jooksul toimub garandi poolt väljamakse, nõude esitamisel garantii saaja seda enam täiendavalt seaduse alusel ei määra. Tagatise saaja peaks kohe kontrollima tagatise esitamisel, kas see vastab seaduse nõuetele. Kui väljamakse tegemise päevade arv on oluline, siis lisada see seadusesse garantiid reguleerivate tingimuste alla, näiteks 91 (1 2 ). Nt: „Garantii alusel nõude väljamaksmise tähtaeg on 20 tööpäeva.“ • „või teeb väljamakse otsuse deposiidina selleks määratud kontolt “ on vigane grammatika. Seaduses eelpool kasutatav mõiste on „deposiidina selleks määratud kontole makstav tagatissumma“- ehk väljendi mõte on „deposiidina makstav“. Kuna teises kohas (1 10 ) on kasutatud ka lühemat väljendit „deposiidina makstud tagatissumma“, siis pakuks siia lühema variandi. § 91 lg 12 Sõnastusettepanek ning küsimus: Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete (12) Prügila käitaja tagatis ei kuulu tagatist garanteeriva ettevõtte täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna pankrotimenetluse käigus tagasivõitmisele. eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila „Tagatist garanteeriv ettevõte“ ei ole kõige parem termin, tagatakse kohustust, käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad mitte tagatist. Võiks kasutada sõnastust „tagatise väljastanud ettevõtja“. lisaanalüüsi. Üldisem küsimus- arvestades, et garantii väljastavad krediidiasutused, kelle tegevus ja ka pankrotimenetlus on rangelt õigusaktidega reglementeeritud, siis kas käesoleva sõnastuse osas on konsulteeritud ka finantsvaldkonna järelevalvet teostavate organitega (näiteks Finantsinspektsioon)? § 98 3 lg 1 1 Uus sõnastusettepanek: Arvestatud, eelnõu muudetud. (1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud garantii puhul on tagatise saajaks Keskkonnaamet. vt kommentaari § 91 lõige 1 2 . § 98 3 lg 1 3 Uus sõnastusettepanek Arvestatud, eelnõu muudetud. (1 1 ) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatise nõudmiseks olev alus on ära langenud, korraldab Keskkonnaamet deposiidina makstud tagatissumma tagastamise ning garantii väljastanud ettevõtja garantiist tulenevate kohustuste lõppemise. vt kommentaari § 91 lõige 1 8 . § 98 3 lg 4 4 Uus sõnastusettepanek: Arvestatud, eelnõu muudetud. (4 4 ) Kui loa andja hinnangul ei kata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulusid, on loa andjal õigus nõuda keskkonnakaitseluba omavalt isikult tagatise suurendamist. vt kommentaari § 91 lõige 1 6 . § 98 3 lg 8 Uus sõnastusettepanek: Arvestatud, eelnõu muudetud. (8) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust, korraldab Keskkonnaamet nimetatud kohustuste täitmise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alustel ja korras. vt kommentaari § 91 lõige 8. § 98 3 lg 9 Uus sõnastusettepanek: Arvestatud, eelnõu muudetud. (9) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust ning Keskkonnaamet on teinud otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud asendustäitmise kohta, esitab Keskkonnaamet garantii väljastanud ettevõtjale garantii alusel väljamakse tegemiseks nõude või teeb väljamakse otsuse deposiidina makstud tagatissumma kohta. vt kommentaari § 91 lõige 9. § 98 3 lg 12 Täht puudu + kommentaar. Seda sätet konsulteeriti veel Finantsinspektsiooniga (12) Jäätmete ladustamise tagatis ei kuulu tagatist garanteeriva ettevõtte ning saadud tagasisidest lähtudes loobuti sätte pankrotimenetluse käigus tagasivõitmisele. lisamisest. vt kommentaari 91 lõige 12.  Kas § 98 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud garantii ei vaja analoogseid täpsustusi Jäätmeseaduse § 98 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud eelnevate parandusettepanekutega, palume selgitust, mis on väljamakse tähtaeg, garantii puhul ei ole ilmnenud probleeme, mis mis tingimustel võib tagatise sisse nõuda jne. vajaksid jäätmeseaduse § 98 3 lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatist puudutavate sätetega analoogseid täpsustusi. MKM § 23 lg 1 5 1) Rehvi tootja terminile on lisatud klausel, et rehvi tootja on isik, kes laseb Arvestatud, eelnõu muudetud. rehve turule mis tahes müügiviisil. (2) Kui toode tuuakse Eestisse omatarbeks, on toode küll Eestisse sisse veetud, Lõikeid on täpsustatud ja terminoloogiat ühtsustatud. kuid ei ole tegelikult teistele (kolmandatele) isikutele kättesaadavaks tehtud. Kui Toode tehakse turul kättesaadavaks, kui see see isik teeb kättesaadavaks mõne algul omatarbeks toodud toote, loetakse ta tarnitakse kaubandustegevuse käigus tasu eest või automaatselt tootjaks, sest ta teeb selle toote esmakordselt kättesaadavaks teistele tasuta liidu turule kas turustamiseks, tarbimiseks või isikutele. kasutamiseks. Seega loetakse toote üleandmine (3) Lisaks on rehvi terminile lisatud klausel, et rehvi tootja on ka isik, kes laseb toimunuks näiteks müügi, laenamise, rehve Eesti turule koos haagise, pukseeritava seadme, maastiku - või üürimise, rentimise ja kinkimise korral. Omandi mootorsõidukiga. üleandmine tähendab, et toode kavatsetakse anda teise juriidilise või füüsilise isiku käsutusse. Kui Eeltoodust saab järeldada, et rehvi tootjaks loetakse ka füüsiline isik (tarbija), toode tuuakse Eestisse omatarbeks, on toode küll kuna seletuskirja alguses või konkreetse muudatuse tekstis puudub täpsustus keda Eestisse sisse veetud, kuid ei ole tegelikult teistele peetakse „isiku“ all silmas. Seaduse eelnõu tekstist nähtub, et silmas on peetud (kolmandatele) isikutele kättesaadavaks tehtud. Kui isikut, kes majandus- või kutsetegevuses tegutseb, mistõttu soovitame (eelnõu see isik teeb kättesaadavaks mõne algul omatarbeks seletuskirja üleselt) ühtlustada ja täpsustada terminoloogiat, et vältida võimalike toodud toote, loetakse ta automaatselt tootjaks, sest ta hilisemaid väärtõlgendamisi ja arusaamatusi seaduse kohaldamisel ja järelevalves. teeb selle toote esmakordselt kättesaadavaks teistele isikutele. § 25 lg 2 Seletuskirjas puudub JäätS-i § 25 lg 2 p 4 (seletuskiri lk 4) kohta käiv muudatuse Loobusime elektroonika seadmete osade p4 sisu. väljajätmisest probleemtoodete hulgast. Probleemtoodete alla jäävad kuuluma elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad. Kui elektroonikaseadmete osasid müüakse eraisikule, kes ehitab sellest seadme omatarbeks, siis elektroonikaseadmete osade tootja on isik, kes tegi elektri- ja elektroonika seadme osa esmakordselt kättesaadavaks. Nende elektroonikaseadmete osade korral, mida kasutatakse toote tootmiseks, kehtib tootjavastutus toote tootjal. § 91 lg 1 10 , Eelnõu seletuskirjast tuleneb (JäätS § 91 lg 1 10 , § 98 3 lg 8), et viidatud sätete Mitte arvestatud. § 98 3 lg 8 muudatuste eesmärk on tagada prügila käitaja tagatise olemasolu ja  sihtotstarbeline kasutamine käitaja pankrotimenetluse korral (ennekõike prügila See teema eeldab täiendavat analüüsimist, võtame sulgemiseks ja sellega seonduvate kohustuste täitmiseks). Samas ei nähtu, kas ettepaneku teadmiseks. tehtava muudatuse raames on analüüsitud vajadust tagada riigi võimalike nõuete sissenõudmine ja reaalne täitmine käitaja poolt olukorras, kus viidatud tagatise arvelt ei ole võimalik kõiki prügila sulgemisega seonduvaid kohustusi täita (ehk riigi huvisid kaitsev lahendus olukorraks, kus prügila käitaja tagatis ei ole piisav). Üheks selliseks viisiks võiks olla JäätS-ga sätestada konkreetse nõude lugemine näiteks eelisõigus nõudeks, nagu on merivõlg laeva asjaõigusseaduse alusel, ning mida tuleb täita esmalt, mh enne PankrS § 153 lg-s 1 nimetatud nõuete rahuldamist. Viidatud nõude eelistamise (nt eelisõigusnõude/ massikohustuse/ eesõigusnõudena) tulemusel oleks võimalik kanda kulu käitleja pankrotimenetluses laekuvate vahendite arvelt, mitte riigi vahenditest. Antud osas võiks kaaluda analüüsi teostamist ja eelnõu täiendamist. § 127 1 JäätS § 127 1 täiendatakse selliselt, et selles viidatud rikkumise aegumistähtaega Mitte arvestatud. pikendatakse kahelt kolmele aastale. Väärteo aegumistähtaja pikendamise vajadust on muuhulgas põhistatud liikmesriigi kohustusega sihtarvude täitmiseks, Tähtaja pikendamisega ei ole vaja suurendada mida ei ole võimalik väidetavalt Keskkonnaametil täna saavutada, kuna rikkujate Keskkonnaameti töötajate arvu. Keskkonnaamet vastutusele võtuks puudub piisav aeg (menetlusi ei algatatagi, kuna need kontrollib juba pra egu tootjaid ja tootjate ühendusi lõpetatakse aegumise tõttu). Jääb selgusetuks, kuidas aitab väärteo aegumistähtaja ning sihtarvude täitmist. Keskkonnaamet kasutab pikendamine viidatud sihtarvude täitmisele kaasa. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, hetkel probleemtootest tekkinud jäätmete et soovitud eesmärgi saavutamiseks oleks analüüsitud muid võimalusi, nt tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja Keskkonnaameti töötajate/ väärteomenetlejate arvu tõstmist, kes oleks kehtiva kõrvaldamise nõuete rikkumiste likvideerimiseks (kahe aastase) perioodi jooksul võimelised tuvastama rikkumisi ja algatama ning viima läbi väärteomenetlusi selliselt, et need ei lõpetataks aegumise tõttu. Seega haldusmenetlust. Väärtegude aegumistähtaja leiame, et konkreetne eesmärk on saavutatav ennekõike Keskkonnameti pikendamine võimaldab nüüd Keskkonnaameti meeskonna suurendamisega, värvates juurde kompetentsiga eksperte ja tõstes järelevalvel läbi viia efektiivsemat väärteomenetlust järelevalve mahtu. probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise nõuete täitmata jätmise üle. Seletus- Olemasolev majanduse ning ettevõtja halduskoormuse mõjude hinnang Arvestatud, seletuskirja täiendatud. kirja ptk 6 kavandatud muudatuste 1-3 osas (seletuskirja ptk 6) on pigem muudatust kirjeldavad ning hinnanguid muudatuste mõjude osas on vähe. Meie hinnangul on puudujääke mõjude hindamise metoodika (kä ttesaadav https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/mojude- hindamine) järgmisel, kuivõrd iga majandusmõju puhul ei ole selgelt eristatavalt selgitatud mõju hinnangut neljas kategoorias (sihtrühm, sagedus, ulatus, ebasoovitavad mõjud) ja kolmel skaalalt (suur, väike, keskmine). Kavandavad  muudatused 1 ja 2 viitavad majandusmõju all potentsiaalsele ettevõtjate halduskoormuse tõusule. Selles osas oleks hea selgem analüüs ja arvamus välja tuua. Seletus- Kuigi eelnõu seletuskirja 3. peatüki pealkirjaks on Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs, Mitte arvestatud. kirja ptk 3 puudub eelnõu seletuskirjas võrdleva analüüsi osa. Seletuskirjas on kohustuslikud elemendid välja toodud ning vajaliku õigusinstituudi täpsustamine ei ole vajalik, kuivõrd see nähtub eelnõu pealkirjast. RAM Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas tuleks parandada muudetava redaktsiooni viide. Arvestatud, seletuskirja muudetud. § 25 lg 3 p Eelnõu seletuskirjas on puudu selgitus § 1 punktis 4 sätestatava § 25 lg 3 punkti 5 Arvestatud, seletuskirja täiendatud. 5 muutmise kohta. Seletuskirja on lisatud § 25 lõike 3 punkt 5 muutmise selgitus. § 26⁴ lg 1 Eelnõu § 1 p 6 punktiga muudetava § 26⁴ lõike 1 selgitusest tuleneb, et säte Arvestatud, seletuskirja täiendatud. defineerib kollektiivse vastutuse, samas tuleneb sätte sõnastusest, justkui on mingid tooted, millel puhul kollektiivne vastutus kehtib ja millele sätet Kollektiivne vastutus kehtib JäätS § 25 1 lõike 6 kohaldatakse. Palume sõnastust sellest tulenevalt täpsustada. kohaselt rehvidele, kantavatele patareidele ja akudele ning kodumajapidamistes kasutatavatele elektri- ja elektroonikaseadmetele. § 91 lg 1 p Võttes arvesse eelnõu § 1 punktiga 10 muudetavat § 91 lg 1 punkti 4 sõnastust Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete 4 pärast muudatuse kehtima hakkamist, peaks viide § 34¹ lõikes 1 olema samadele täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna instrumentidele (garantii, finantstagatis, deposiit, mitte rahaline tagatis, eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila kindlustus, deposiit). käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad lisaanalüüsi. 91 lg 1 1 Teeme ettepaneku lisada selguse huvides eelnõu § 1 punktiga 11 muudetud Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete tekstiosa osa lõppu „ja kehtima“. täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad lisaanalüüsi. § 91 Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse § 91 tagatist puudutavate sätetega. Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete Paragrahvi pealkiri on „Prügila käitamiseks jäätmeloa taotlemine“, aga uute täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila  sätetega reguleeritakse tagatise kasutamist ka laiemalt. Teeme ettepaneku need käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad sätted kehtestada eraldi paragrahvis. lisaanalüüsi. § 91 lg 1², Eelnõu § 1 punktiga 12 lisatava s § 91 lg 1² ja punktiga 16 lisatavas § 98³ lg 1¹ Osaliselt a rvestatud. § 98³ lg 1¹ sätestatakse, et tagatis tuleb seada Keskkonnaameti (soodustatud isik) kasuks. Juhime tähelepanu, et deposiidi puhul, mis muutub seaduse muudatusega samuti Eelnõu § 98³ lõiget 1² muudeti ja see sõnastati üheks lubatavaks tagatiseks, pole sellist soodusta tud isikut võimalik määrata, järgmiselt: piisama peaks ainult ülekandest ja seda tõendava maksekorralduse esitamisest. „(1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud Lisaks, kui maksekorralduse esitamine on kohustuslik, siis tuleks vastav nõue garantii või rahalise tagatise puhul on tagatise saaja eelnõus sätestada. Sama punktiga lisatavad lg 1³ teine lause ja lg 1⁴ v õiksid olla Keskkonnaamet.“ kokku kirjutatud. Deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma olemasolu tõendava dokumendi esitamise nõue on välja toodud eelnõu § 91 lõikes 4 ja § 98 3 lõikes 1. Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad lisaanalüüsi. § 91 lg 1⁷ Eelnõu § 1 p 12 lisatava lõike 1⁷ sõnastuse pakume järgmiselt: „Käesoleva Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud tagatissumma makstakse deposii dina täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna Rahandusministeeriumi kontole krediidiasutuses.“ Kuna järgmises lõikes on eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila sätestatud, et deposiidi tagastamise ja väljamaksmise korraldab Keskkonnaamet, käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad pole selles sättes seda vaja korrata. Selgitame, et Rahandusministeeriumi lisaanalüüsi. pangakontot ei halda Keskkonnaministeerium. Ülekande teostamisel lisatakse viitenumber (ehk e-riigikassa e- konto), mis kuulub Keskkonnaministeeriumile. § 91 lg 6- Eelnõu § 1 punktis 13 on ilmselt mõeldud paragrahvi täiendamist lõigetega 3 -9. Prügila käitaja tagatist puudutavate sätete 12 Lisaks on paragrahvi pealkiri loa taotlemise kohta, lisatavad sätted aga edaspidi täiendamisest on selles eelnõus loobutud, kuna loa olemasolul kohustuste täitmise kohta, seepärast võiks kaaluda tagatise kohta eelnõu menetluse käigus on selgunud, et prügila eraldi paragrahvi kehtestamist. Lisaks juhime lisatavate lõigete 9 ja 10 puhul käitaja tagatisega seotu muudatused vajavad tähelepanu, et kui raha on tagatisena Rahandusministeeriumi kontol olemas, siis lisaanalüüsi. kajastub see e-riigikassas Keskkonnaministeeriumi e-kontol ja vastava otsuse puhul võib väljamakse kohe teha, mingeid ümbertõstmisi teha ei ole vaja. § 98 3 lg 1² Eelnõu § 1 punktiga 16 lisatava lõike 1² sõnastuse pakume järgmiselt: „Käesoleva Arvestatud, eelnõu muudetud. paragrahvi lõikes 1 sätestatud tagatissumma makstakse deposiidina  Rahandusministeeriumi kontole krediidiasutuses.“ (põhjendus eelnõu § 1 punkti 12 märkuse juures). § 98³ Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatava § 98³ pealkiri on „Keskkonnakaitseluba Mitte arvestatud. jäätmete ladustamiseks“, lisatavad lõiked 6-12 aga edaspidi loa olemasolul kohustuste täitmise kohta, võiks kaaluda tagatise kohta eraldi paragrahvi Kehtiva jäätmeseaduse §-s 98³ on välja toodud kehtestamist. lisatingimused (tagatise omamise nõue), mida tuleb täita, kui taotletakse või omatakse keskkonnakaitseluba jäätmete ladustamiseks. See paragrahv käsitleb üksnes jäätmete ladustamise tagatist ning sätestatud nõuded peavad olema täidetud nii loa taotlemisel kui ka hiljem loa alusel tegutsedes, mistõttu leiame, et lisanduvate lõigete jaoks eraldi paragrahvi moodustada ei ole vaja ning selgem on, kui kogu tagatisega seotud info on samas paragrahvis. § 98⁵ Eelnõuga muudetakse muu hulgas jäätmeseaduse § 98⁵ finantstagatise ja garantiid Osaliselt a rvestatud. puudutavat regulatsiooni. Seletuskirjas selgitatakse, et selle sätte eesmärk on tagada õnnetusjuhtumitest tingitud keskkonnakahju hüvitamine. Kehtiva Põhimõte, et ohtlike jäätmete käitleja peab omama jäätmeseaduse § 98⁵ lõike 1 punktis 2 välja toodud sõnastuse alusel on kindlustust õnnetusjuhtumitest tekkinud kindlustusseltsidel olnud probleeme ohtlike jäätmete käitlejatele keskkonnareostuse likvideerimise kulude katmiseks, vastutuskindlustuse pakkumisega, mistõttu täpsustatakse eelnõukohase seadusega on olnud jäätmeseaduses sätestatud alates seaduse sätte sõnastust. Vastutuskindlustuse lepingu sõlmimine ohtlike jäätmete jõustumisest 2004. aastal. Sätteid on aja jooksul käitlemisel on igati tervitatav. Kehtiv seadus nõuab garantii või finantstagatise muudetud ning 01.01.2020 jõustunud muudatusega olemasolu, mis on seotud käitaja võimekusega likvideerida õnnetusjuhtumi ühtlustati erinevate tagatist puudutavate sätete tagajärgi ja on vastutuskindlustusest oma eesmärgilt erinev. sõnastust, kuid muudatusega tekkis olukord, kus kindlustusseltsidel tekkis probleeme ohtlike jäätmete Üldjuhul on vastutuskindlustusega kaetud kolmandatele isikutele (kahjustatud käitlejatele vastutuskindlustuse pakkumisega. isikule) tekitatud kahju, mis on seotud käitaja tegevusega või mille eest käitaja Selleks, et kindlustusseltsid saaksid ohtlike jäätmete vastutab. Ka lisatavad sama paragrahvi uued lõiked 2¹ ja 2² toetavad seda. käitlejatele uuesti probleemideta vastutuskindlustust Seetõttu palume kaaluda, kas vastutuskindlustuse olemasolu õnnetusjuhtumitest pakkuda, muudetakse sätte sõnastust. tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks kolmandate isikute ees toetab seda eesmärki. Eelnõu § 98 5 lõike 2¹ punkt 2 muudeti ja see sõnastati järgmiselt: Paragrahvi § 98⁵ lisatava lõike 2¹ punkti 2 juures juhim e tähelepanu, et kahju „2) kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil tekkimise eest saab meie hinnangul vastutavaks isikuks olla käitaja. toimunud ohtlike jäätmete või ainete käitlemisest või ohtliku jäätme või aine omadusest põhjustatud äkiline  Samuti märgime, et sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud metoodika järgi arvutatav ja ettenägematu sündmus, millest tekkinud kahju eest finantstagatis või garantii ei puurgi olla kohaldatav vastutuskindlustuse puhul. vastutab käitaja;“ Palume selles küsimuses pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu ekspertide poole. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka Eesti Kindlustusseltside Liidule. Eelnõu menetluse käigus konsulteeriti selle sõnastuse pärast Eesti Kindlustusseltside Liiduga veel kord ning arutelude käigus jõuti järeldusele, et jäätmeseaduse § 98 5 lõike 1 punktis 2 sätestatud valem võib jääda kasutusele ka vastutuskindlustuse korral. § 98⁵ lg 5 Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetavas § 98⁵ lõikes 5 tuleks selguse mõttes lisada Arvestatud, eelnõu muudetud. täiendus, et tagatis peaks märgitud ajal ka kehtima. Parandada viited jõustumissättes. Arvestatud, eelnõu muudetud. JUM Eelnõu § 1 p 1 kohaselt asendatakse läbivalt sõna „finantstagatis“ sõnadega Osaliselt arvestatud. „rahaline tagatis“ vastavas käändes. Eelnõu § 1 punktiga 12 tuuakse seadusesse „deposiidi“ mõiste. Kavandatud muudatuste koosmõjul tekib olukord, kus Selgitame, et teatud juhtudel (näiteks jäätmeseaduse ettenähtud juhtudel peab luba taotlevatel isikutel olema kas finantseerimisasutuse § 91 lg 1 p 4 sätestatud prügila käitaja tagatise puhul) või kindlustusandja kinnitatud garantii või rahaline tagatis või peab isik ise aktsepteeritakse rahalise tagatisena ka ettevõtte poolt kandma deposiidina selleks määratud kontole tagatissumma. Muudetavate sätete ettevõtte eraldi pangakontole kantud rahasummat, kontekstis kattuvad sisu poolest mõisted „garantii“ ja „rahaline tagatis“, sest mistõttu ei ole mõisted „garantii“ ja „rahaline tagatis“ mõlemad tähendavad krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja alati sisult kattuvad. Jäätmeseaduse § 98 3 ja § 98 5 antavat kinnitust selle kohta, et vajadusel on nad valmis tagama loa taotlenud sätestatud jäätmete ladustamise tagatise ja isikule rahalise ressursi. Seaduse tekstis kasutatakse sama asja tähistamiseks samu õnnetusjuhtumi likvideerimise tagatise puhul termineid ja mõisteid. Seega palume muuta eelnõu sõnastust selliselt, et ettevõtte enda pangakontole kantud rahasumma muudatuste sisseviimisel oleks üheselt selge, mis võimalused on loa taotleval tagatisena kasutamise võimalust ei ole, mistõttu isikul seadusega nõutava tagatise kohustuse täitmiseks. muudeti eelnõu § 98 3 ja § 98 5 sõnastust ning eemaldati antud sätetest viide rahalisele tagatisele. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse ja täpsustatakse seaduses kasutatud tootja Arvestatud, eelnõud muudetud ja seletuskirja mõisteid (mootorsõiduki tootja, patarei ja aku tootja jne). Seletuskirja järgi on täiendatud. Vastavustabel koostatud. muudatuste eesmärk muu hulgas viia tootja mõiste kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta. Seletuskirjas on öeldud, et kõnesolevat direktiivi kohaldatakse M1, N1 ja L2e kategooria sõidukite osade ja materjalide ning varu- ja asendusosadele. Kui eelnõu eesmärk on direktiivi ülevõtmine, siis peab eelnõu koostamisel lähtuma hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) §-s 45 sätestatust ning koostama ka vastavustabeli direktiivi seadusesse ülevõtmise kohta. Samuti tuleb lisada eelnõusse normitehniline märkus (HÕNTE § 27). Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse JäätSi eelnõu § 1 punktiga 37, mille järgi Arvestatud, eelnõud muudetud ja seletuskirja täiendatakse seadust §-ga 127 1 , milles nähakse ette aegumistähtaeg JäätS §-s 124 täiendatud. sätestatud väärteole. Aegumise sätet ei peaks kavandama eraldi paragrahvi. Aegumise erand tuleb sätestada menetluse paragrahvis ehk JäätS §-s 127. Palume eelnõu täpsustada. Märgime lisaks, et kehtiva seaduse §-d 128 ja 129 ei sobi vastutust käsitlevasse peatükki, sest reguleerivad muid teemasid. Palume võimalusel see viga parandada. Eelnõu eesmärgina tuleks käsitleda soovitavaid tulemusi, mitte regulatsiooni või Arvestatud, eelnõud muudetud ja seletuskirja sätete muutmist või täiendamist. Tuleb eristada sisulisi eesmärke ja lahendusi täiendatud. nende saavutamiseks. Lisaks eelnõu peamise eesmärgi sõnastamisele, mis on hetkel piisavalt üldine Arvestatud, eelnõud seletuskirja täiendatud. (vältida ja vähendada jäätmete tekitamist ning sellest tulenevat negatiivset keskkonnamõju), tuleks sõnastada ka tähtsamad alaeesmärgid, mis kaasnevad eelnõuga väljapakutud muudatustega. Alaeesmärgid saab tuletada seletuskirja sisukokkuvõttest (seletuskirja p 1.1.). Selliseid eesmärke võiks sõnastada nt järgnevalt: ettevõtjatele ja tarbijatele vanarehvide tasuta piiramata koguses äraandmise võimaldamine, jäätmete kogumise sihtarvude parem täitmine jne. Eesmärke tuleb püüda seada kvantitatiivselt. Näiteks kui suures ulatuses Arvestatud, seletuskirja täiendatud. loodetakse muudatuse abil kulusid vähendada või mil määral sihtarvude täitmist parandada. Eesmärkide püstitamiseks oleks vaja teada, kui suured on viidatud arvud hetkel. Arvuliste eesmärkide seadmine võimaldab hiljem paremini hinnata, kas muudatustega loodetud eesmärgid saavutati või kui suures ulatuses need saavutati ja seejärel kavandada vajadusel edasisi muudatusi. Palume eesmärke seada võimalusel ka kvantitatiivselt. Vastavalt HÕNTE § 42 lg-le 2 tuleb eesmärkide jaos märkida Arvestatud, täiendatud seletuskirja. väljatöötamiskavatsuse (VTK) kooskõlastamise tulemus ja koostatud eelnõu vastavus VTK-le: kas algselt kavandatut on muudetud ja mil moel. Erinevuste Järelevalve eesmärgil teostatav audiitorkontroll puhul tuleb tuua sisulised põhjendused. Kuna eelnõu rehve puudutanud jõustus 05.05.2021. Keskkonnaamet võib nõuda muudatused tuginesid VTK-le, mis koostati aastal 2016, on tõenäoline, et mitmed tootja või tootjate ühenduse kulul audiitorkontrolli. asjaolud on ajas muutunud ning vajaksid selgitamist. Nii nt olid 2016. a VTK-s kavandatud muudatusteks audiitorkontrolli nõude rakendamine, algse tootja nime PROTO volitatud töötleja õigus määrata tootjatele ja PROTO registreeringu numbri fikseerimine ostu-müügidokumentidel ja sunniraha ja teha ettekirjutusi jäi hetkel välja. PROTO volitatud töötleja õigus määrata tootjatele sunniraha ja teha ettekirjutusi. Palume eelnõu seletuskirjas lühidalt selgitada, miks kavandatud muudatustest loobuti ja otsustati rakendada eelnõus märgitud lahendusi. Eelnõu ühe eesmärgina on sõnastatud kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid Arvestatud. Seletuskirja täiendatud, mõjuanalüüs kasutavate tootjate ja turustajate kohustuste võrdsustamine teiste tootj ate ja lisatud. turustajatega. Samas mõjuanalüüs seda temaatikat ei käsitle, kuigi kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate tootjavastutuse kulude ja kohustuste kasv omab asjassepuutuvatele sihtrühmadele otsest mõju. Niisamuti ei käsitle mõjuanalüüs muudatust, mille kohaselt hakkab kokkuostmise piirang edaspidi kehtima kõigile probleemtoodetele, mitte ainult ohtlikke aineid sisaldavatele probleemtoodetele või nendest toodetest eraldatud osadele. Toodud muudatustel on tõenäoline mõju sihtrühmadele ja nende käitumisele ning need vajaksid mõjuanalüüsi osas käsitlemist. Mõjuanalüüsi osas peab võimalusel tooma välja ka mõjutatud sihtrühmade Arvestatud. Seletuskirja täiendatud, mõjuanalüüs arvulised suurused või ligikaudsed arvulised suurused juhul, kui täpsemad lisatud. andmed puuduvad. Näiteks tuleks mõjuhinnangutes riigiasutustele lisada ka mõjutatud ametikohtade arv, mis on määratud tegelema tootjate tegevuse kontrollimisega. Seletuskiri toob ära vaid ühe sihtrühma arvulise suuru se, milleks on tootjate/TVO-de arv, keda Keskkonnaamet peab kontrollima ning mis on ligi 800. Samuti oleks vaja näidata ka jäätmekäitlejate arvu, kes tegelevad jäätmete ladustamise või ohtlike jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamisega ja probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemisega (sh nende arv/osakaal, kellele rakenduks tagatise vabastus). Lisaks tuleb markeerida ka asjassepuutuvate Keskkonnaametis registreeritud isikute arv, kohalike omavalitsuste jäätmepunktide ning vee-ettevõtete arv. Samuti tuleks märkida üksnes kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate arv, kellele laienevad uued kohustused. Mitmed eelnõuga kavandatavad muudatused omavad mõju eri sihtrühmade Arvestatud. Seletuskirja täiendatud, mõjuanalüüsi halduskoormusele ning mh ka riigiasutuste töökoormusele. Seega palume esitada kokkuvõtvat osa täiendatud. mõjuanalüüsi kokkuvõtvas osas ka üldine põhjendatud hinnang ettevõtjate ja füüsiliste isikute halduskoormuse ja riigiasutuste töökoormuse muutumise kohta – kas ja millistele sihtrühmadele ning kuidas see kokkuvõttes muutub. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja failis Arvestatud, eelnõud muudetud ja seletuskirja jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu täiendatud. mõjuanalüüsi kohta.  Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Rakendusaktide kavandid KAVAND 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn ……. nr Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010 määruse nr 79 „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad 1 “ muutmine Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 26 lõigete 3 ja 8 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010 määruse nr 79 „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad1 “ muutmine Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010 määruses nr 79 „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad 1 “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Lammutustõendi võib esitada Transpordiametile ka tootja, kes on registreeritud jäätmeseaduse § 261 lõike 2 alusel asutatud probleemtooteregistris (edaspidi probleemtooteregister) ning kes tagab, et romusõiduk viiakse asjaomast keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba omavasse käitluskohta.“; 2) Kaja Kallas Peaminister Kristen Michal Kliimaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  KAVAND 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn ……. nr Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määruse nr 80 „Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 26 lõike 8 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010 määruse nr 79 „Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010 määruses nr 79 „Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) mootorsõidukite, maastikusõidukite, pukseeritava seadme, haagise ja rehvide hooldustöökojalt; Kaja Kallas Peaminister Kristen Michal Kliimaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  KAVAND 3 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn ……. nr Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a määruse nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus1 “ muutmine Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 261 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019 määruse nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus1 “ muutmine Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019 määruse nr 13 „Probleemtooteregistri põhimäärus1 “ lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. Kaja Kallas Peaminister Kristen Michal Kliimaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kategooriad probleemtooteregistris  Vabariigi Valitsuse määrus „Probleemtooteregistri põhimäärus“ Lisa Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete kategooriad probleemtooteregistris 1. Probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed jagatakse järgmistesse kategooriatesse: 1.1. Elektri- ja elektroonikaseadmed: – soojusvahetusseadmed; – ekraanid, kuvarid ja suurema kui 100 cm2 ekraaniga varustatud seadmed; – lambid; – suured seadmed (mille mis tahes väline mõõde on üle 50 cm); – väikesed seadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm); – väikesed infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed (mille ükski väline mõõde ei ületa 50 cm). 1.2. Mootorsõidukid ja nende osad – M1 kategooria mootorsõidukid; – N1 kategooria mootorsõidukid; – L2e kategooria mootorsõidukid; – M1, N1 ja L2e kategooria mootorsõidukite varuosad. 1.3. Rehvid: – M1, N1, L2e kategooria mootorsõidukite rehvid; – M2, M3, N2 ja N3 kategooria mootorsõidukite rehvid; – eriotstarbeliste mootorsõidukite rehvid, kui need ei ole sarnased M1, N1, M2, M3, N2 või N3 kategooriate rehvidega, põllumajandusmasinate (traktorite, liikurmasinate jms) rehvid; – muud rehvid, mida ei ole liigitatud eespool nimetatud kategooriatesse. 1.4. Patareid ja akud: – kantavad patareid ja akud; – tööstuslikud patareid ja akud; – mootorsõidukite patareid ja akud. 1.5. Põllumajandusplast. 1.6. Plasti sisaldavad kalapüügivahendid. 1.7. Filtriga tubakatooted ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatavad filtrid. 1.8. Niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises kasutamiseks. 1.9. Õhupallid, v.a tööstuslikud või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei jagata 2. Elektri- ja elektroonikaseadmed jagatakse lisaks punktis 1.1 nimetud kategooriatele: – kodumajapidamisseadmeteks; – muudeks kui kodumajapidamisseadmeteks. 3. Mootorsõidukid jagatakse lisaks punktis 1.2 nimetatud kategooriatele sõiduki margi järgi.  KAVAND 4 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ……. nr Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruse nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord 1 “ muutmine Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 268 lõike 4 alusel. Keskkonnaministri 22. juuli 2013. a määruses nr 57 „Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord 1 “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lisatakse lõige 7 järgmises sõnastuses: (7) Rehvi tootjad ja turustajad peavad tegema jäätmeseaduse § 26 8 lõikes 2 nimetatud teabe kättesaadavaks koos käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud reklaamiväljaannetega või eraldi paberil teabena.  Jäätmeseaduse muutmise seaduse seletuskiri Lisa 2 Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000) ning jäätmeseadus. EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid norm õigusakti rakendamiseks kehtestavad normi riigisisesed õigusaktid ülevõtmise kohustus Artikkel, lõige, Jah, ei, Paragrahv, lõige, Pealkiri punkt valikuline punkt Artikkel 2 (1) Jah Jäätmeseadus, § 23 - Viiakse kooskõlla Euroopa lõige 12 Parlamendi ja nõukogu Jäätmeseadus, § 23 direktiiviga 2000/53/EÜ lõige 17 kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, p. 34–43). Hetkel kehtivas jäätmeseaduses ei ole täpsustatud, millistele mootorsõidukitele ja millistele mootorsõidukite osadele kohaldub mootorsõidukite ja nende osade tootjavastutus. Romusõidukite direktiivi kohaldatakse M1, N1 ja L2e kategooria sõidukitele, seetõttu täpsustatakse, et mootorsõidukite tootja on isik, kes suunab Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria sõidukeid.