Arvamus

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Pr Riina Sikkut terviseminister Sotsiaalministeerium [email protected] Teie: 17.11.2023. a nr 1.2-2/143-1 Meie: 22.11.2023. a 2024. aastaks vaktsiinikindlustusmakse määra kehtestamise eelnõust Austatud proua minister, Tänan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) nimel Sotsiaalministeeriumit ja Tervisekassat vaktsiinikindlustusmakse määra eelnõu arvamuse andmiseks saatmise eest. Meie hinnangul on eelnõus kaks põhimõttelist aspekti, mis tõstatavad küsimuse selle vastavusest määruse andmise aluseks olevas ravimiseaduses sätestatud maksemäära kehtestamise kriteeriumitele ja volitusnormile. Näeme probleeme järgnevas: 1) Vaktsiinikindlustusmakse määra tohib ja see tuleb kehtestada üksnes üheks konkreetseks kalendriaastaks. Määr tuleb igaks järgmiseks kalendriaastaks uuesti kehtestada. Ravimiseaduse § 9915 lg 8 kohaselt kehtestab valitsus vaktsiinikindlustusmakse määra järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks. Sama paragrahvi lg 7 sätestab määra arvutamiseks ranged kriteeriumid. Selle kohaselt on kalendriaastaks kehtestatava vaktsiinikindlustusmakse arvestuse aluseks järgmise kalendriaasta eeldatavate hüvitiste ning Tervisekassa ja Ravimiameti menetluskulude koondsumma, mis jagatakse samal kalendriaastal eeldatavalt manustatavate vaktsiinidooside arvuga. Seega on kindlustusmakse määr kulupõhine ning selle arvestus- ja kehtivusperioodiks on üks kalendriaasta. Selle tagamiseks on kohustuslik arvutada ja põhjendada ja kehtestada maksemäär igal kalendriaastal uuesti. Lisaks seaduse tekstile kinnitab seda käsitlust ka vaktsiinikindlustuse süsteemi loonud ravimiseaduse muudatuste seletuskiri: „Lõikes 7 on sätestatud põhiseaduse § 113 tulenevalt vaktsiinikindlustusmakse määra kujunemise põhimõtted. Vaktsiinikindlustusmakse määra arvestamise aluseks on järgmise kalendriaasta eeldatavate hüvitiste ning Haigekassa ja Ravimiameti menetluskulude koondsumma, mis jagatakse samal kalendriaastal eeldatavalt manustatavate vaktsiinidooside arvuga. Selline metoodika tagab kindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise ja eesmärkide täitmise. Lõikes 8 on kehtestatud volitusnorm Vabariigi Valitsusele kehtestada määrusega vaktsiinikindlustusmakse määr järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks. Kuna määr muutub ilmselt iga-aastaselt, siis on mõistlik sätestada seaduses üldraamina kindlustusmakse määra kujunemise põhimõtted ning anda kindlustusmakse määra konkreetse suuruse kehtestamise volitus Vabariigi Valitsusele.“. Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401  Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eelnõuga soovitakse neist põhimõtetest ja maksemäära kalendriaasta põhisest kehtestamisest aga loobuda ning kehtestada maksemäär tähtajatult. Sellist kava kinnitab ka määruse seletuskiri, mille kohaselt: „Muudatusega jäetakse [maksemäära] sättest välja aastaarv, mis tähendab, et kindlustusmakse määr kehtib samas suuruses kuni selle muutmiseni. Seega on edaspidi määruse muutmise vajalik vaid maksemäära muutumise korral.“. Kuna ravimiseadus taolist käsitlust ei tunne ega luba, siis sisuliselt muudaks määruse eelnõu seadust. See omakorda tähendaks, et tegemist oleks nn contra legem määrusega, mida Eesti õigusruum ei võimalda. Palume eelnõu muuta ja kehtestada 2024. a vaktsiinikindlustusmakse määr konkreetselt 2024. aastaks nagu seda nõuab määruse aluseks olev ravimiseaduse volitusnorm. 2) Seaduse kohaselt on vaktsiinikindlustusmakse määr on kindlatest kriteeriumitest lähtuvalt arvestatud ja kulupõhine, kuid määruse eelnõu dokumentides puudub asjakohane kuluarvestus ja selgitused Eelnevalt viidatud ravimiseaduse § 9915 lg 7 sätestab igaks kalendriaastaks kehtestatava vaktsiinikindlustusmakse määra arvestamiseks arvutusvalemi. Seaduse kohaselt on vaktsiinikindlustusmakse määra arvutamise aluseks: - Järgmise kalendriaasta eeldatavate kindlustushüvitiste ning - Tervisekassa ja Ravimiameti menetluskulude koondsumma, mis jagatakse - samal kalendriaastal eeldatavalt manustatavate vaktsiinidooside arvuga. Seega koosneb määra arvestusvalem neljast komponendist, mida kinnitab ka määruse eelnõu seletuskiri: „Makse suuruse hindamiseks on kord aastas vaja prognooside vaktsiinikindlustuse võimalikud hüvitised ning vaktsiinikindlustuse süsteemi halduskulud uue majandusaasta vaatest ... .“. Ka vaktsiinikindlustuse süsteemi loonud seadusemuudatuste seletuskirjas kinnitati kindlustusmakse määra arvestuse kulupõhisust: „Vaktsiinikindlustuse süsteemi kulu riigieelarvele 2022.aastal koosneb hüvitiste kulust, süsteemi käivitamiseks vajalike IT arenduste kulust ja süsteemi haldamiseks vajalikest kuludest. Eesti Haigekassa uus tegevus vaktsiinikindlustuse maksete kogumise, hüvitiste menetlemise ja maksmise näol on senist tegevust arvestades keskmise mõjuga, eelarve mõttes saab lisanduvat kulu hinnata pigem väikeseks. Eesti Haigekassa hinnangul on prognoositav vaktsiinikindlustuse hüvitiste kulu 2022 aastal kokku 2021 aasta tagasiulatuvate hüvitistega ~500 000 eurot aasta kohta ja 1 000 000 eurot 2 aasta kohta kokku. Süsteemi jooksev halduskulu 2022 aastal on kokku 173 158 eurot ning käivitamiseks vajalike IT arenduste loomise kulu arvestuslikult 157 200 eurot. Ravimiameti tegevus põhjusliku seose hindamisel tervisekahju ja vaktsineerimise vahel on toimunud ka varem, kuid mitte sellisel eesmärgi ja sellises mahus. Taotluste hulka prognoosida on keeruline, kuid arvatavalt hüvitise saamise võimalus pöördumiste arvu tõstab. Ravimameti lisakulu vaktsiinikindlustusega seotud ülesande täitmiseks on 107 000 eurot aastas, mis sisaldab personalikulu sh kaasatavate ekspertide töötasuga seotud kulu. 2023. aasta ja järgnevatel aastatel koosneb riigieelarve kulu covid-vaktsiinide doosidelt makstavast sundkindlustusmaksest. Kulu suurus sõltub dooside arvust, mis Eestisse tarnitakse elanikkonnale süstimiseks, kuna riik vaktsiinide maale toojana hakkab kindlustusmakset maksma igalt doosilt. Makse suuruse kinnitab VV sõltuvalt järgneva aasta kulude prognoosist, mis täpsustub käivitumise järgselt. Prognoositavalt jääb see tõenäoliselt alla 0,5 euro ühe vaktsiinidoosi kohta. Täpsem prognoos aastaks 2023 selgub 2022. aasta jooksul.“. Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401  Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on 2024. a kalendriaasta vaktsiinikindlustusmakse määra kehtestamisel aga arvestatud vaid üht arvestuskomponenti ehk kindlustushüvitiste väljamakseid ning sedagi üksnes osaliselt: „Maksemäära muutmine 2024. aastal ei ole otstarbekas ega vajalik, sest kehtiv vaktsiinikindlustusmakse määr katab Tervisekassa prognoositavad vaktsiinidega (va COVID-19 vaktsiinid) seotud kindlustushüvitised.“. Seejuures ei ole eelnõule lisatud selgitusi, missugustel alustel ja andmetel taoline prognoos ja arvestused põhinevad. Samuti jääb selgusetuks: - miks on määra arvestust jäänud välja COVID-19 vaktsiinid – pelgalt asjaolu, et nende vaktsiinide kahjuhüvitiste makseid finantseeritakse riigieelarve eraldise kaudu ei vabasta riiki/Tervisekassat kui nende turustajat vaktsiinikindlustusmakse tasumise kohustusest; - kuidas mõjutab(s) maksemäära kujunemist kindlustussüsteemi käivitamise esialgsete ühekordsete kulude äralangemine käesoleval ja järgmisel aastal; - mis summades ja ulatuses on taotletud ja makstud kindlustushüvitisi 2023. aastal ning mis on prognoosid 2024. aastaks; - mis on kindlustusmaksete jääk 2022. ja 2023. aastatest ja kuidas see mõjutab maksemäära suurust järgmisel aastal; - kui suured olid ning millest koosnesid Tervisekassa ja Raviameti varasemate aastate kindlustusjuhtumite menetluskulud ning asjakohased prognoosid järgmiseks aastaks; - 2024. aastal prognoositavalt turustatavate vaktsiinidooside arv ja jaotus – arvestades seejuures, et COVID-vaktsiinide turustamisel on riik jätkuvalt monopoolses positsioonis ning lisaks ka võimalikke mõjusid muude vaktsiinide turustamisest riiklike kanalite kaudu; - jm maksemäära arvestamiseks, kulupõhisuseks ja läbipaistvaks kontrollimiseks- põhjendamiseks vajalikud andmed, arvestused ja selgitused. Seetõttu jääb määrusega kavandatav vaktsiinikindlustusmakse määr hetkel üksnes paljasõnaliseks numbriks, mis ei vasta seaduses selle arvestamise ja kehtestamise aluseks sätestatud kriteeriumitele. Palume muuta eelnõu seletuskirja, esitada maksemäära arvestused koos nende aluseks olevate andmete ja prognoosidega ning vastavalt neile arvestustele korrigeerida 2024. a kehtestatavat maksemäära. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Torgo tegevdirektor Teadmiseks: Pr Reili Kaber Tervisekassa [email protected] Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401