Riigikohtu esimehe ettekanne

Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta Ettekanne Riigikogu 2019. aasta kevadistungjärgul 4. juuni 2019 Villu Kõve Riigikohtu esimees Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Kohtute seaduse § 27 lõige 3 võimaldab Riigikohtu esimehel teha kord aastas Riigikogule ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Kasutan täna seda seadusega antud võimalust, et tuua värskete parlamendiliikmete ette kohtusüsteemi aktuaalsemad ja märkimisväärsemad küsimused. Samuti räägin tulevikku puudutavatest mõtetest, mida olen kogunud ametiaja esimeste kuude jooksul. Kui meedias räägitakse kohtust, siis sageli tehakse seda negatiivses võtmes. Eelkõige heidetakse kohtutele ette, et menetlus venib. Selline stereotüüpne mõtlemine on laialt levinud. Kuidas on aga olukord tegelikult, vaadates otsa numbritele ja võrreldes teiste riikidega? Tegelikkuses on Eesti kohtumenetlus üks tõhusamaid Euroopas. Õigusemõistmise tõhususe tulemustabel, millega hinnatakse Euroopa Liidu liikmesriikide kohtusüsteemide sõltumatust, kvaliteeti ja efektiivsust, asetab Eesti kohtusüsteemi nende näitajate poolest juba mitmendat aastat järjest teisele kohale. Meid edestab vaid Taani. Samuti paistab Eesti kohtusüsteem silma kaasaegsete infotehnoloogiliste lahendustega, mis võimaldavad menetlusosalistel edastada kaebuseid elektrooniliselt, saada informatsiooni menetluse käigu kohta ja tagavad ligipääsu avalikustatud lahenditele. See on tähelepanuväärne saavutus, võttes arvesse, et Eesti kohtute eelarve on Euroopa Liidu riikide võrdluses üks väiksemaid. Teisisõnu, Eesti kulutab õigusemõistmisele proportsionaalselt vähem kui enamik teisi riike. Positiivse kõrval keskendun nüüd aga Eesti inimesele kohaselt valukohtadele, mis paratamatult kuuluvad iga süsteemi juurde. Mõistagi leiab mitmete tunnustust väärivate näitajate kõrval ka neid, milles meil on arenguruumi. Minu eelkäijad on varasematel aastatel käsitletud mitmeid valdkonnaspetsiifilisi teemasid. Nii on ülevaadetes kajastatud probleeme alaealisele lapsele elatise maksmise, kohtulõivude ja jälitustegevuse regulatsioonis või laiemalt õigusemõistmise funktsiooni delegeerimises. 2016. aasta parlamendiettekandes keskenduti peaasjalikult kohtusüsteemile riigireformi aspektist. Tolleaegne Riigikohtu esimees Priit Pikamäe juhtis Eesti rahvastiku kahanemise ja sellest tingitud avaliku võimu ümberkorraldamise vajaduse valguses tähelepanu kahele kohtusüsteemi põhiküsimusele: senise kohtuvõrguga jätkamise otstarbekusele ja kohtusüsteemiga seotud avalike teenistujate arvule. Kuigi Eesti kohtusüsteem muutub järjest efektiivsemaks ja modernsemaks, on need kaks põhiküsimust siiski jäänud. 1 Kohtukorraldusest Eesti kohtusüsteemi esimese astme moodustavad neli maakohut ja kaks halduskohut, mis on jaotatud 15 kohtumajja. Füüsiliselt on kohtumaju rohkemgi ning mitmes linnas jagatakse hoonet ringkonnakohtu või mõne muu riigiasutusega. See õigusasutuste struktuur on püsinud aastaid sisuliselt muutumatuna. Samal ajal on aga puhunud teised tuuled ühiskonna arengus ja demograafilistes näitajates, mistõttu oleme sunnitud kriitilise pilguga üle vaatama senise kohtuvõrgustiku ning leidma viise olemasoleva süsteemi kaasajastamiseks. Vaatamata Eesti väiksusele seisame silmitsi olukorraga, et piirkondlikud eripärad tingivad ebaühtlase töökoormuse ja -jaotuse kohtute vahel ning tekitavad probleeme tugipersonali leidmisel. Külastasin oma ametiaja alguses Eesti kõiki kohtuid ja kohtumaju – tõsi, vahele jäi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Kärdlas –, saades selliselt vahetu ülevaate kohtukorralduslikest ja -menetluslikest probleemidest, millega kohtunikud ning kohtuametnikud igapäevatööd tehes kokku puutuvad. Kuivõrd Eesti majandustegevus ja inimeste üldine jõukus on koondunud üha enam Harjumaale, avaldab see otsest mõju Harju Maakohtu, Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu töökoormusele. Samuti mõjutab Harjumaa töökoormust asjaolu, et menetlusseadustikud sätestavad Harju Maakohtule mitmetes asjades erialluvuse. Kohtuvaidlused, nagu abielulahutused, vaidlused laste üle, ühingu-, pankroti-, planeerimis-, ehitus-, korruptsiooni-, maksu- või kuritegelike ühenduste vaidlused, muutuvad ajas üha laiahaardelisemaks ja keerulisemaks. 2018. aasta statistika kohaselt saabus Harju Maakohtusse 14 466 tsiviilasja, mis teeb aastas ühe kohtuniku kohta 219 kohtuasja. Tartu kohtumajas oli tsiviilasjade arv ühe kohtuniku kohta aastas 206, Raplas 154, Kuressaares aga 134. Need on üksnes mõned numbrid, mis annavad aimu tsiviilasju lahendavate kohtunike töökoormusest ning mille põhjal ei saa teha lõppjäreldusi. Kohtuasjade arvu mõjutavad ka maakondades paiknevad avalik-õiguslikud asutused. Nii tegeleb Tartu Halduskohus ja apellatsioonimenetluses haldusasjades ka Tartu Ringkonnakohus suures osas Viru Vanglast ja Tartu Vanglast esitatud kaebustega; samuti nende tööpiirkonnas paiknevate Põllumajandus- ja Registrite Infosüsteemi Ameti, Ravimiameti ning Tartu Ülikooli kaebustega. Viljandi kohtunike tsiviilasjade osakaalu lahendatavate asjade koguarvus tõstab märkimisväärselt Jämejala Pühhiaatriahaigla sundravi ja tahtest olenematu ravi määramise aspektist. Kui väiksemate maakonnakeskuste kohtumajades võib tunduda, et töökoormus on võrreldes Harjumaaga madalam, siis siinkohal ei tohi unustada kahte asjaolu. Esiteks on Harjumaal töökoormus pigem ebamõistlikult suur ja teistes piirkondades pigem püsib mõistuspärasuse piires. Teiseks tuleb väiksemates piirkondades arvestada muude faktoritega, mis mõjutavad olulisel määral töökorraldust. Näitena võib tuua õigusemõistmise korralduse Põlvas, Võrus ja Valgas, kus kohtumajades on kaks või kolm kohtunikku. Nendes kohtumajades on vaid mõned kohtunikud kohalikud, ülejäänud sõidavad iga päev Tartust, mõnest naaberlinnast või isegi Jõgevalt. Problemaatiline on kvalifitseeritud tugipersonali leidmine, kuivõrd kohalike seas pole piisavalt magistrikraadiga noori või neid, keda kohtusüsteemis pakutav palk motiveeriks pidevalt pikki vahemaid sõitma. Olukorrale pakub mõningal määral leevendust videokonverentsi lahendus, mida järjest rohkem kohtutes rakendatakse. See aga pole asja lahendamise efektiivsuse mõttes kõigil juhtudel samaväärne, sest vahetu kontakt inimesega (sh tunnistajaga) võib mõjutada tema juttu ja suurendada asja kokkuleppel lahendamise võimalusi. Samuti on kohtuasju, nt vahistamised, lapsi puudutavad vaidlused, naabritevahelised vaidlused, kinnisesse asutusse paigutamised, kus füüsiline lähedus kohtuga on tingimata vajalik. Nendes asjades peab olema kohus inimestele lähedal, et vajaduse korral nendega ka vahetult suhelda. 2 Lisaks peab arvestama sellega, et isegi kui kohtud on valmis digitaalseid lahendusi kasutama, siis ei pruugi selleks valmis olla inimesed, kellel on vaja kohtusse pöörduda. Tallinnast või Tartust vaadates võib tunduda üllatav, kuid Eestis on neid, kes ei kasuta e-posti, kellel puudub ID-kaart või kellel tuleb arvuti kasutamiseks minna lähimasse raamatukokku. Samuti leidub neid, kes suhtlevad kohtu kantseleiga telefoni teel või lähevad menetluse kohta informatsiooni saamiseks kohtumajja kohale. Selliseid inimesi, kellele e-toimik jääb kättesaamatuks, pole vähe, ning tempokas digitaliseerimise tuhinas tuleb silmas pidada, et ka nendel inimestel peab püsima võimalus takistusteta kohtusse pöörduda. Veel võib esile tuua, et väiksemates kohtumajades on kohtunikel keeruline spetsialiseeruda mõnele kitsamale õigusvaldkonnale, sest see takistaks töökorraldust. Igas maakohtu majas on vähemalt üks tsiviilasju ja üks kriminaalasju lahendav kohtunik. Kõikides esimese astme kohtutes toimub kohtuasjade ringijagamine suurema sissetulevate asjade koormusega kohtumajadest väiksema koormusega kohtumajade kohtunikele. Suuremates kohtumajades on tagatud kohustuslik spetsialiseerumine, väiksemates lahendab äärmisel juhul üks kohtunik nii tsiviil- kui ka kriminaalasju. Kohtumajades, kus on üks kriminaalkohtunik, teevad eelmenetluse toiminguid tsiviilkohtunikud. Vastasel juhul ei saaks menetlusseadustikust tuleneva piirangu tõttu see konkreetne kriminaalkohtunik kriminaalasja üldmenetlust korraldada. Samuti on kahe või kolme kohtunikuga kohtumajas keeruline tagada valveaja katmist. Kui Saaremaa ainuke kriminaalkohtunik ei jagaks valveaega tsiviilkohtunikuga, peaks ta 365 päeva valves olema. Näib, et mida suurem on tööpiirkond, seda loomingulisem tuleb olla töökoormuse ühtlustamisel ja õigusemõistmise kättesaadavaks tegemisel. Seega võite vaid mõelda, milliseid lahendusi on välja mõeldud Pärnu Maakohtus, mille tööpiirkond hõlmab lausa kuut maakonda: Rapla-, Järva-, Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaad. Kui teha siinkohal üldistus menetlustest, mis meie kohtuid töös hoiavad, siis saan öelda järgmist: tsiviilasjades pöördutakse praegu kohtusse ennekõike elatisvaidlustega, lapse hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustega, juurdepääsuvaidlustega ning ka võlanõuetega. Kriminaalmenetluses domineerivad lähisuhtevägivalla (kehalise väärkohtlemise), joobes ja või lubadeta juhtimise ning narkoasjad. Haldusasjades on käsil ehitus- ja planeerimisvaidlused, maksuvaidlused ning vangide kaebused. Kohtu personalist Nii nagu muudeski valdkondades, on kohtusüsteemi toimimiseks määrava tähtsusega inimesed, kes selles töötavad. Meil tuleb otsustada, millise personaliga oleme suutelised muutuvale maailmale vastu minema. Praegu töötab kohtusüsteemis kohtunike kõrval mitut järku ametnikke, kellest otseselt õigusemõistmise toetamisega tegelevad kohtujuristid ja istungisekretärid, lisaks iseseisva otsustuspädevusega (eelkõige registri- ja maksekäsuasjades) kohtunikuabid. Millise funktsiooni ja suurusega personali vajab kohtusüsteem õigusemõistmisel viie või kümne aasta pärast? Kui palju peaks olema Eestis kohtunikke ja kohtuametnikke? Millise kvalifikatsiooni ja profiiliga inimesi me edaspidi vajame? Mis peaks olema nende optimaalne rollijaotus õigusemõistmise korraldamisel? Kas ja kui palju vähendab vajadust inimeste järele digitaalsete lahenduste jätkuv ja süvendatud rakendamine? Need on küsimused, millele ei ole ühest vastust, kuid millega kohtusüsteem silmitsi seisab ja peab tegelema. See on ühine mure nii 3 kohtunikkonnal, täitevvõimul kui ka seadusandjal, tagamaks õigusemõistmise ja seeläbi ka riigi kui terviku optimaalse toimimise pikemas perspektiivis. Olen need teemad ka enda jaoks üheks prioriteediks seadnud. Euroopas on erinevaid õigusemõistmise mehitamise mudeleid. Leidub riike, kus kohtusüsteem koosneb väiksest arvust kohtunikest ja suurest hulgast kohtuametnikest, kes täidavad paljuski õigusemõistmise funktsioone. Teisalt on näiteid kohtutest, kus õigusemõistmise juures on suur hulk kohtunikke ning tugipersonali osakaal otsuste kirjutamisel jääb tagasihoidlikuks. Eesti kohtusüsteemi on eeltoodud näidete põhjal keeruline kuhugi liigitada. Peame otsustama, millist mudelit edaspidi soovime ja kas senine personalipoliitika, st iga kohtuniku kohta kohtujurist ning sekretär, on optimaalne, jätkusuutlik ja riigile finantsiliselt jõukohane. Samuti peame mõtlema, milliseid inimesi soovime kohtunikuna näha. Kas kohtunikud peaksid kasvama eelkõige kohtuametnike seast, nagu praegu on peamine suundumus, või tuleks üritada kohtunikuametit muuta atraktiivsemaks teiste valdkondade õiguspraktikute jaoks. Pean silmas neid õiguspraktikuid, kes on ennast juba tõestanud ning kes võiks näha kohtunikuametis uut karjäärivõimalust – nii on see näiteks Inglismaal. Kui aga vaadata kohtusüsteemi inimeste leidmise küsimust laiemalt, siis tundub, et riiklik poliitika ametnike värbamisel asetab riigiasutusi ebavõrdsesse olukorda juristide leidmisel võrreldes teiste tööandjatega. On reaalsus, et võimekamad tudengid seotakse suurte advokaadibüroodega juba teisel või kolmandal kursusel erinevate praktikavõimaluste ja abistavate töödega. Riigiasutusena peame meie inimeste töölevõtmiseks ootama magistrikraadi ja seejärel otsima tööjõudu avaliku konkursiga. Magistrikraadi saamise ajaks on paraku enamik võimekamaid noorjuriste juba tasuvama töö leidnud. See on veel üks personali leidmise probleemkohtadest, mille lahendamiseks tuleb leida paindlikke võimalusi kvaliteetse tööjõu värbamisel. Vastata tuleks ka küsimusele, millist haridust me vajame kohtusüsteemi või õigussüsteemi jaoks tervikuna. Tänapäeval liiguvad inimesed mitmete erialade vahel, tudengid läbivad ülikoolis erinevate õppekavade ainemooduleid ning paljud neist õpivad osaliselt või täielikult välismaal. Laiema silmaringi ning kõige muu positiivse omandamise kõrval, mida need võimalused pakuvad, ei saa aga olla kindel, et nendel inimestel on Eesti õiguse rakendamiseks vajalik tervikpilt. Selleks, et meil oleks tulevikus lihtsam kombineeritud haridusmudelite taset hinnata, tuleks ühtlustada hindamissüsteemi. Võiks kaaluda juba aastaid arutatud ühtse juristide kutseeksami kehtestamist, mille läbimise järel saaks liikuda nii kohtunikuks, advokaadiks, prokuröriks kui ka notariks. Loomulikult on kõige selle eelduseks kvaliteetse õigushariduse tagamine Eestis. Kui soovime õigussüsteemi tasemel juriste, siis peame leidma neile ka tasemel õppejõud. Õppejõu amet on suurte nõudmiste ja vähese tulususe tõttu minetanud oma atraktiivsuse, mistõttu on vaid üksikud kvalifitseeritud ja heal tasemel inimesed valmis üksnes ülikooli juures ning täiskohaga õpetama. Seega algavad meie probleemid juba tegelikult rohujuure tasandilt – kuidas üldse kvalifitseeritud tööjõudu saada, kui varsti pole enam kõrgelt kvalifitseeritud inimesi neid õpetamas. Kohtusüsteemis on samas käsil ulatuslik põlvkonnavahetus: eeloleval viiel aastal avaneb pensionile minemise õigus lisaks olemasolevale 18 kohtunikule veel 56-l. Seejuures on käesoleval aastal vabanenud üks ja vabanemas kolm kohtunikukohta Riigikohtu 19-liikmelises 4 koosseisus. Eelneva tõttu on tekkinud vajadus leida kohtutesse suurel hulgal kogenud ja tunnustatud juriste, kes oleksid väärilised täitma õigusemõistmise vastutusrikast rolli. Kohtunikuks saamise protsessi on 2016. aasta kohtute seaduse muudatustega mõnevõrra lihtsustatud, kuid tagamaks silmapaistvate juristide huvi kohtunikuameti vastu, tuleb mõelda ka sellele, kuidas muuta kohtunikuametit atraktiivsemaks. Praeguseks on kujunenud olukord, kus ametisse astuvate kohtunike jaoks on ainsad sotsiaaltagatised ameti eluaegsus ja seadusega kindlaksmääratud väärika suurusega palk (viimane on aastatega kahjuks oluliselt devalveerunud). Need on kahtlemata väga olulised tagatised kohtunikuameti juures, kuid pikemas perspektiivis vajab niisugune vastutusrikas ja stressirohke töö enamat. Nii vajab kohtunikuametit kaaluv jurist või juba ametis olev kohtunik sellel eluaegsel töökohal vähemasti kindlustunnet, et terviseprobleemide tekkimisel ei kaasneks sellega märkimisväärset sissetuleku langust. Samuti on positiivse tööõhkkonna ja õigusemõistmise efektiivsuse vaatenurgast oluline, et osaliselt töövõime kaotanud kohtunik ei peaks seisma kahe halva valiku ees – kas töötada terviseprobleemidest hoolimata kuni pensioniea saabumiseni või loobuda kohtunikuametist ja -palgast, saades selliselt töövõimetuspensionist drastiliselt väiksemat töövõimetoetust. Siinkohal teengi ettepaneku taastada töövõimetuspensioni maksmise võimalus kohtunikele või luua võimalus muu sarnases suuruses hüvitise maksmiseks kohtuniku töövõime püsiva vähenemise või kaotuse korral. Seda ka põhjusel, et tuleks tagada võrdne kohtlemine õigussüsteemis töötavate riigiametnike vahel. Samuti palun seadusandjal kaaluda võimalusi teha nt inimeste eest täiendavaid makseid pensionifondidesse, mis muudaks kohtunikuameti atraktiivsemaks just teise karjäärina tugevate advokaatide ja prokuröride jaoks. Kohtusüsteemis töötamise atraktiivsuse küsimus ei puuduta mitte ainult kohtunikke ega kohtujuriste. Toon viimasena ühe kohtusüsteemi märkimisväärse kitsaskohana esile tugipersonali madala palgataseme, seda just istungisekretäride, referentide ja tõlkide seas. Iseäranis Harjumaal ei ole tugipersonali palgad konkurentsivõimelised teiste sektoritega. See põhjustab suurt personali voolavust ja pärsib õigusemõistmist tervikuna. Kahetsusväärne on olukord ka Narvas, kus vajatakse iga päev menetluste korraldamisel tõlke. Erinevalt teistest Justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluvatest asutustest pole Narva kohtumaja tõlkidele kehtestatud palga määramisel koefitsienti. Seega on tekkinud tõlkide osas justkui riigiasutustevaheline konkurents, milles kohus jääb kaotajaks. Muutuvast ajast ja soovid seadusandjale Kohtud töötavad ja suudavad kohtuasjad lahendada üldjuhul õigesti, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul. Panen seadusandjale südamele, et ei maksa liigselt erutuda üksikutest, olgu ka teinekord suurtest, negatiivsetest näidetest või ebaadekvaatselt meedias kajastatud kohtuasjadest, millest ennatlikult kohati järeldatakse, et süsteemis on midagi kapitaalselt valesti ja seda tuleb kiiresti reformida. Üldjoontes süsteem toimib – seda kinnitavad nii statistilised näitajad kui ka professionaalsete menetlusosaliste, nagu advokaatide ja prokuröride, tagasiside. Meie süsteem suudab end ise puhastada, mida kinnitab kohtunike distsiplinaarkolleegiumi tõhus töö eksinud kohtunike korralekutsumisel, mis võib päädida ka ametist vabastamisega. Seetõttu peame nägema rohkem vaeva oma positiivse kommunikatsiooni ja avalikkuse harimisega, et viia need head näitajad laiema publikuni ning luua kohtusüsteemist kui tervikust parem kuvand. 5 Statistika näitab üldiselt kohtuasjade arvus mõningast langustendentsi. Sellest ei tohiks aga sattuda eufooriasse juhtimisotsuste tegemisel, arvates, et olukord püsib stabiilsena ning perspektiivis võiksid kohtu ressursivajadused pigem väheneda. Elame praegu majanduslikult tõenäoliselt paremini kui kunagi varem. Majanduslik heaolu peegeldub ka kohtuasjades: ei ole massiliselt nn ellujäämisvaidlusi, mis on tingitud koondamistest, makseraskustesse sattumisest laenude, liisingute või kommunaalmaksete tasumisel. Kuid piisab vaid sellest, et majandustsükkel pöördub negatiivseks. Siis hakkab kohtutesse suure tõenäosusega jõudma palju võlavaidluseid, maksejõuetuse asju, maksuvaidluseid; samuti tõusevad varavastaste kuritegude näitajad. Oleme kõike seda kogenud eelmise majanduskriisi ajal. Seega peame mingis mõttes hoidma ressurssi varuks ja püüdma valmistuda raskemateks aegadeks, et kohtuasjad saaksid lahenduse mõistliku aja jooksul ka siis, kui neist lausa uputab. Paraku ei too kohtusse pöördumiste arvu suurenemist kaasa ainult majanduslik olukord. Massiline kohtuasjade arvu kasv võib tekkida ka seadusandja tegevuse tulemusena. Seetõttu palun seadusandjal oma otsustuste mõju põhjalikumalt analüüsida, püüda otsustest kohe ja laialdaselt teavitada ning jätta muudatusteks valmistumiseks piisavalt aega. Need etapid on kohtusüsteemi jaoks väga olulised. Toon siinkohal mõned äärmuslikud näited, kuidas seadusandja töö mõjutab kohtuasjade arvu. Näiteks, 2005. aasta, kui sai läbi 2002. aasta lühendatud üldine nõuete aegumistähtaeg. Harju Maakohtu töötajad mäletavad tänaseni neid päevi, kui tähtaja saabumise eel toodi hagisid kohtusse kärude viisi ja kogu kohtu tegevus oli mingiks ajaks sisuliselt halvatud. Halva unenäona meenub ka 1. jaanuar 2009, kui jõustus suur tsiviilkohtumenetluse muudatuste pakett, millega kaasnes kohtusse pöördumise riigilõivude peadpööritavasse kõrgusse tõstmine. Muudatused ilmusid Riigi Teatajas 31. detsembril 2008, st päev enne jõustumist, olles vastuolus kogu hea õigusloome tava ja loogikaga. Selle tulemusena uppusid kohtud riigilõivuvaidlustesse ja lõivust vabastamise taotlustesse. Veel võib negatiivse õigusloome rakendamise näitena esile tuua 1. jaanuaril 2018 jõustunud alaealiste kinnisesse asutusse paigutamise korra. Alaealise mõjutusvahendite seadus tunnistati kehtetuks ning alaealiste komisjonid lõpetasid tegevuse. Kohtuid sellest aga ei teavitatud ning veel paar nädalat enne seaduse jõustumist ei teadnud kohtunikud, et neil tuleb hakata menetlema ka seda valdkonda puudutavaid vaidlusi. Järgmine teadaolev kriitiline moment võib saabuda kohtutesse aastal 2021, kui lõpevad sundtäitmise aegumistähtajad, mida arvestati muudatusena aastast 2011. Seega aitaksid stabiilsus õigusloomes, muudatuste vajalikkuse parem põhjendamine, läbimõeldud rakendusreeglid ja pikemad jõustumisajad kaasa muudatuste sujuvamale rakendamisele. Seadusi ei peaks muutma üksikjuhtumitest lähtudes ja sageli, vaid pigem tuleks kompleksselt ja korralikul asjatundjate tervikanalüüsil põhinevalt n-ö uuendada olulisemaid seadusi. Kohtunikud, nagu ka kõik teised, kes peavad seaduste rakendamise eest hea seisma, oleksid selle eest tänulikud. Möödas peaks olema aeg, kus Riigikogu tööd hinnati vastuvõetud seaduste arvu järgi. Siinkohal soovin senisele praktikale ja kohtusüsteemis toimuvale tuginedes markeerida vaid mõned õigusvaldkonnad ja -küsimused, millega võiks lisaks eelöeldule tegeleda. Muidugi – rahulikult ja süstemaatiliselt, mitte kiirustades. Et lahendada probleeme, mis on praegu aktuaalsed või võivad muutuda aktuaalseks, tuleks üle vaadata järgmised asjad:  analüüsida suulise istungi vajalikkust ja optimaalsust, eelkõige selle kohustuslikkuse ulatust süüteoasjade lahendamisel ning otsida lihtsamate asjade jaoks paindlikumaid 6  lahendusi, vähendamaks menetluse aja- ja ressursimahukust, kahjustamata seejuures põhiõigusi;  kriminaalmenetluse katkematuse põhimõtte täiendav optimeerimine ja muude seadusandlike lahenduste otsimine (korralduslike kõrval) kohati pikkade üldmenetluse tähtaegade muutmiseks;  isikuandmete kaitse aspektist vajaks menetlusandmete ja -dokumentide, sh jõustumata kohtulahendite avalikustamise ulatus seaduses selgemat regulatsiooni;  arendada tuleks vahekohut ja lepitusmenetlust, esmajoones perekonnaasjades ja naabritevahelistes vaidlustes;  menetlusabi määramise regulatsioon on liiga keeruline ja raiskab kohtute aega. Analüüsida tuleks juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele menetlusabi andmist riigilõivu tasumiseks;  menetlusdokumentide kättetoimetamise süsteemi liigse lihtsustamise tõttu võib olla raskendatud menetlusosalistele nende põhiõiguste, eelkõige õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures, tagamine. 2019. aastal jõustunud rahvastikuregistri seadusega on rahvastikuregistri aadressiandmetele antud õigusjõud, kuid muudatusi ei ole seotud asjakohaste menetlusseadustikega;  tuleks analüüsida, kas osa menetluste puhul võiks põhjendatud olla võõrkeelse menetluse lubamine (nt ingliskeelne menetlus kaubandusasjades), suurendamaks kohtumenetluse atraktiivsust;  riigivastutust kohtumenetluse eest õigusemõistmisel tuleks selgelt reguleerida;  maksejõuetuse kord vajaks kaalutud reformi, et meie praegune seis, kus menetlus võib kesta aastaid ega paku rahuldust võlausaldajatele ega leevendust võlgnikele, saaks muudetud;  Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni (ka Ukraina) leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mida tuleb kohaldada nii kohtualluvuse määramisel, dokumentide kättetoimetamisel kui ka lahendite tunnustamisel, vajab kaasajastamist. Praegune regulatsioon on aegunud ja lünklik ning tekitab seetõttu olulisi rakendusprobleeme (nt ei tunnusta see leping elektroonilist menetlust ega lähtu kohtualluvusel elukoha printsiibist). Praktiliseks probleemiks on see, et Ida-Virumaal on palju Vene kodanikest korteriomanikke, kellel on kommunaalkulude võlad ning keda tuleb viidatud õigusabilepingu järgi hageda Venemaal, kuigi korter, millega kommunaalkulude võlgnevus on seotud ning mida saaks võlgade katteks võõrandada, asub Eestis. Pankrotimenetlusega seotud hagidest on ilmnenud vara tagasivõitmise nõuete blokeerimine;  kaaluda tuleks miinimumelatise regulatsiooni muutmist ning välja tuleks töötada paindlikum elatise arvestamise metoodika. Lihtsustada tuleks elatisabi süsteemi ja võimaldada elatisabi kohtusse pöördumata.  ühisvara jagamise probleemide (ebaselged sätted ja nõuded) aspektist, eriti täitemenetluses ja pankrotimenetluses, võiks kaaluda seadusjärgse abieluvararežiimi muutmist, mitte üksnes erisusi võlausaldajate kaitseks. Juurdekasvuühisuse (majandusliku ühisvara) võiks muuta seadusjärgseks vararežiimiks;  analüüsida tuleks isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse korraldust ning ressursikasutust viidatud asjade menetlemisel, mis on osutunud äärmisel mahukaks ja koormavaks kõigile asjaosalistele. Näiteks võiks pikendada sotsiaalhoolekandeasutusse paigutamise eelduste täitmist ühelt aastalt kolmele ja püüda rakendada ambulatoorset 7  sundravi statsionaarse asemel. Tervikuna tuleb põhjalikult analüüsida kinnisesse asutusse paigutamise menetluse korraldust ja selle eristamist sundravist. Lõpetuseks Head saadikud! Kohtusüsteemi areng ja edenemine on meie kõigi ühine mure ja vastutus. Soovin jaksu ja jõudu parlamendi uuele koosseisule! Kainet meelt ja rahulikku järelemõtlemist riigile vajalike otsustuste tegemisel! Tänan tähelepanu eest! 8 Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2019. aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika 2018. aasta koondandmed 2018. aasta jooksul saabunud kohtuasjade arv ja lahendatud kohtuasjade arv ning keskmine menetlusaeg ja asjade lahendamise jõudlus.1 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1. Tsiviilasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2018. aastal saabunud 2018. aastal lahendatud Kohus / asja statistiliste kategooria / kokku asjade arv asjade arv Harju Maakohus 14466 14364 Pärnu Maakohus 3464 3440 Tartu Maakohus 6764 6640 Viru Maakohus 4552 4690 Tsiviilasjad maakohtutes, sh Eeltõendamismenetlus 37 33 Esialgne õiguskaitse / hagi eeltagamine 434 441 Hagimenetlus 15382 15473 Asjaõigus 440 467 Intellektuaalse omandi kaitse 43 32 Muud 357 419 Pankrotiõigus 207 174 Perekonnaõigus 3623 3757 Pärimisõigus 94 100 Täitmine 310 293 Tööõigus 282 277 Võlaõigus 9793 9738 Ühinguõigus 233 216 Hagita menetlus 12814 12621 Asjaõigus 262 253 Kandemääruse vaidlustamine 7 7 Maksekäsk 33 34 Muud 448 427 Pankrotiõigus 1522 1444 Perekonnaõigus 2817 2762 Pärimisõigus 61 67 Rahvusvaheline õigusabi 1371 1306 Saneerimine 27 19 Sotsiaalhoolekandeõigus 38 35 TSÜS 3811 3800 Täitmine 894 942 Võlgade ümberkujundamise menetlus 63 68 Õigusabi ja notaritasud 774 781 Ühinguõigus 686 676 Kohtu erinõue 138 141 Menetluskulude kindlaksmääramine 441 425 Tsiviilasjad kokku 29246 29134 1 Andmete allikas: Justiitsministeerium. Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/i_ja_ii_astme_kohtute_2018._a_statistilised_koondandmed. pdf. 1  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2019. aasta kevadistungjärgul 1.2. 2018. aastal lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtutes 2018. aastal lahendatud sh sisuliselt lahendatud sh menetlus lõpetatud Kohus / kohtute keskmine asjade keskmine hagimenetlusasjade2 seoses kompromissi menetlusaeg keskmine menetlusaeg kinnitamisega Harju Maakohus 117 321 183 Pärnu Maakohus 81 220 131 Tartu Maakohus 74 216 104 Viru Maakohus 96 247 157 Maakohtute keskmine 99 278 148 1.3. Asjade lahendamise jõudlus 2018. aastal ning jäägi osakaal menetluses asjade hulgas3 Asjade lahendamise jõudlus Jäägi osakaal menetluses Kohus / kohtute keskmine 2018. aastal asjade hulgas (31.12.18) Harju Maakohus 99,3% 15,4% Pärnu Maakohus 99,3% 10,5% Tartu Maakohus 98,2% 9,4% Viru Maakohus 103,0% 11,2% Maakohtute keskmine 99,6% 13,3% 1.4. Maksekäsukiirmenetluse 2018. a statistilised koondandmed Läbivaadatud 2018. aastal 2018. aastal läbi Menetluses menetluste Menetluses saabunud vaadatud 01.01.2018 keskmine aeg 31.12.2018 menetlused menetlused (päevades) 7361 34317 32403 61 9275 1.5. Tsiviilasjade koondandmed ringkonnakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / 2018. aastal saabunud 2018. aastal lahendatud asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 2086 1941 Apellatsioonmenetlus 947 882 Määruskaebusmenetlus 451 443 Määruskaebusmenetlus hagita asjas 683 613 Kohtu II astme menetlus 5 3 Tartu Ringkonnakohus 857 879 Apellatsioonmenetlus 368 385 Määruskaebusmenetlus 164 170 Määruskaebusmenetlus hagita asjas 325 324 Apellatsioonmenetlus, sh Asjaõigus 94 92 Intellektuaalse omandi kaitse 12 11 Muud 41 35 Pankrotiõigus 58 44 Perekonnaõigus 200 204 Pärimisõigus 19 15 Täitmine 72 55 Tööõigus 77 75 Võlaõigus 667 668 Ühinguõigus 72 64 Apellatsioonmenetlus kokku 1315 1267 2 Andmed ei sisalda tagaseljaotsusega lahendatud hagiasju. Ligikaudu 55% hagiasjadest lahendatakse tagaseljaotsusega. 3 Tsiviilasjad, milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2018. a kestnud kauem kui 365 päeva. 2  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2019. aasta kevadistungjärgul Määruskaebemenetlus hagita asjades, sh Asjaõigus 71 66 Intellektuaalse omandi kaitse 1 1 Kandemääruse vaidlustamine 7 6 Maksekäsk 16 17 Muud 182 168 Pankrotiõigus 151 125 Perekonnaõigus 162 153 Pärimisõigus 3 4 Rahvusvaheline õigusabi 15 12 Saneerimine 16 14 Sotsiaalhoolekandeõigus 2 1 TSÜS 91 90 Täitmine 156 144 Võlaõigus 2 2 Võlgade ümberkujundamise menetlus 11 12 Õigusabi ja notaritasud 75 74 Ühinguõigus 47 48 Määruskaebemenetlus hagita asjades kokku 1008 937 Määruskaebemenetlus, sh Asjaõigus 74 72 Intellektuaalse omandi kaitse 4 6 Muud 32 31 Pankrotiõigus 43 44 Perekonnaõigus 63 64 Pärimisõigus 4 2 TSÜS 1 1 Täitmine 56 55 Tööõigus 10 10 Võlaõigus 280 282 Ühinguõigus 48 46 Määruskaebemenetlus kokku 615 613 Kohtu II astme menetlus 5 3 Tsiviilasjad kokku 2943 2820 1.6. Ringkonnakohtutes 2018. aastal lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Apellatsioonimenetluses lahendatud Määruskaebemenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine asjade keskmine menetlusaeg asjade keskmine menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 163 52 Tartu Ringkonnakohus 138 18 Kohtute keskmine 155 41 1.7. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2018 ning jäägi osakaal menetluses asjade hulgas4 Asjade menetlemise Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas (31.12.18) Kohus / kohtute keskmine jõudlus 2016. aastal apellatsioonimenetluses määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohus 93,0% 0,8% 25,7% Tartu Ringkonnakohus 102,3% 0,7% 3,3% Kohtute keskmine 95,8% 0,6%% 23,4% 4 Tsiviilasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2018 ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses on kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetluses kauem kui 45 päeva. 3  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2019. aasta kevadistungjärgul 1.8. Ringkonnakohtutes lahendatud tsiviilasjade sisulised tulemused (osakaal 2018. aastal lahendatud maakohtute asjadest) muudetud maakohtu I astme lahend täielikult osaliselt ringkonnakohtutes põhjendusi jättes muutmata tühistatud tühistatud lahendatud kokku resolutsiooni muutmata 3,1% 1,4% 1,6% 0,3% 6,4% 2. KRIMINAALKOHTUMENETLUS 2.1. Kriminaalmenetlusasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2018. aastal 2018. aastal lahendatud Kohus / asja statistiline kategooria / kokku saabunud asjade arv asjade arv Kriminaalasjad Harju Maakohus 2366 2252 Pärnu Maakohus 900 909 Tartu Maakohus 1403 1373 Viru Maakohus 1207 1215 Kriminaalasjad kokku sh 5876 5749 Kokkuleppemenetlus 4009 4051 Käskmenetlus 94 105 Lühimenetlus 1192 1188 Üldmenetlus 581 405 Eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad Harju Maakohus 3484 3471 Pärnu Maakohus 859 866 Tartu Maakohus 2064 2054 Viru Maakohus 2083 2034 Eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad kokku, sh 8490 8425 Eeluurimiskohtuniku asjad 4292 4283 Täitmiskohtuniku asi 4198 4142 Muud kriminaalmenetlusasjad Harju Maakohus 425 429 Pärnu Maakohus 127 120 Tartu Maakohus 230 220 Viru Maakohus 151 149 Muud kriminaalmenetlusasjad kokku, sh 933 918 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 79 73 Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 1 1 RV koostöö taotlus 720 711 Riigi õigusabi taotlus 133 133 Kriminaalmenetlusasjad kokku 15299 15092 2.2. 2018. aastal lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtute kaupa Lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg Kohus üldmenetluses lühimenetluses kokkuleppemenetluses käskmenetluses Harju Maakohus 215 28 34 22 Pärnu Maakohus 178 71 16 13 Tartu Maakohus 195 107 27 32 Viru Maakohus 288 60 19 20 Maakohtute keskmine 216 37 25 28 4  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2019. aasta kevadistungjärgul 2.3. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2018 ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas 5 Kriminaalmenetlusasjade Jäägi osakaal menetluses (31.12.2018) Kohus lahendamise jõudlus üldmenetluses lihtmenetluses Harju Maakohus 98,0% 14,2% 2,9% (2 asja) Pärnu Maakohus 100,5% 14,6% 1,5% (1 asi) Tartu Maakohus 98,6% 8,7% 1,1% (1 asi) Viru Maakohus 98,8% 15,1% - Maakohtute keskmine 98,6% 13,9% 2,7% (4 asja) 2.4. Kriminaalmenetlusasjade koondandmed ringkonnakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2018. aastal 2018. aastal kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / saabunud asjade lahendatud asjade asja statistiline kategooria / kokku arv arv Tallinna Ringkonnakohus 1013 1025 Apellatsioonmenetlus 298 301 Kohtu II astme menetlus 102 113 Määruskaebusmenetlus 613 611 Tartu Ringkonnakohus 904 910 Apellatsioonmenetlus 163 167 Kohtu II astme menetlus 48 51 Määruskaebusmenetlus 693 692 Apellatsioonmenetlus, sh Kokkuleppemenetlus 95 105 Lühimenetlus 141 137 Üldmenetlus 225 226 Apellatsioonimenetlus kokku 461 468 Määruskabemenetlus, sh Kokkuleppemenetlus 9 10 Lühimenetlus 4 4 Üldmenetlus 120 113 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 8 8 Eeluurimiskohtuniku asjad 500 492 Täitmiskohtuniku asi 582 596 Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 2 2 Riigi õigusabi taotlus 43 42 RV koostöö taotlus 38 36 Määruskaebusmenetlus kokku 1306 1303 Kohtu II astme menetlus Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 146 159 Muu ringkonnakohtus alustatud kohtuasi 1 2 Riigi õigusabi taotlus 3 3 Kohtu II astme menetlus 150 165 Kriminaalmenetlusasjad kokku 1917 1935 2.5. Ringkonnakohtutes 2018. aastal lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Apellatsioonimenetluses lahendatud Määruskaebemenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine asjade keskmine menetlusaeg asjade keskmine menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 38 18 Tartu Ringkonnakohus 55 15 Kohtute keskmine 44 16 5 Üldmenetlusasjad, milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2018 kestnud kauem kui 365 päeva (üldmenetluses) või 180 päeva (lihtmenetluses). 5  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2019. aasta kevadistungjärgul 2.6. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2018 ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas 6 Asjade lahendamise Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas (31.12.18) Kohus / kohtute keskmine jõudlus 2018. aastal apellatsioonimenetluses määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohus 101,2% - - Tartu Ringkonnakohus 100,7% 2,8% (1 asi) 11,8% (2 asja) Kohtute keskmine 100,9% 1 asi 2 asja 2.7. Ringkonnakohtutes lahendatud kriminaalasjade sisulised tulemused (osakaal 2018. aastal lahendatud maakohtute asjadest) I astme lahend I astme lahend I astme lahend I astme lahend ringkonnakohtutes muutmata täielikult tühistatud osaliselt tühistatud muudetud lahendatud kokku 5,3% 0,3% 1,3% 0,1% 7,0% 3.VÄÄRTEOMENETLUS KOHTUS 3.1.Väärteomenetlusasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2018. aastal saabunud 2018. aastal lahendatud Kohus / asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Harju Maakohus 3358 3159 Pärnu Maakohus 959 895 Tartu Maakohus 1284 1243 Viru Maakohus 1466 1474 Väärteomenetlusasjad kokku, sh 7067 6771 Väärteoasi 1156 1131 Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale 1139 1085 Kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale 25 27 Täitmine 4572 4351 Riigi õigusabi 8 8 Muud asjad 167 169 3.2. 2018. aastal lahendatud väärteomenetlusasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtute ja peamiste statistiliste kategooriate kaupa Lahendatud asjade sh sisuliselt lahendatud Sh sisuliselt lahendatud Kohus / kohtute keskmine keskmine menetlusaeg, väärteoasjades väärteokaebustes Harju Maakohus 55 50 66 Pärnu Maakohus 33 23 58 Tartu Maakohus 56 41 71 Viru Maakohus 37 24 68 Maakohtute keskmine 48 38 66 3.3. Asjade lahendamise jõudlus ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas7 Asjade lahendamise jõudlus Jäägi osakaal menetluses Kohus / kohtute keskmine 2018. aastal asjade hulgas (31.12.18) Harju Maakohus 94,1% 3,7% Pärnu Maakohus 93,3% 3,3% Tartu Maakohus 96,8% 12,3% Viru Maakohus 100,6% 3,6% Maakohtute keskmine 95,8% 5,7% 6 Kriminaalasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2018. a ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses on kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetluses kauem kui 45 päeva. 7 Väärteomenetlusasjad, milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2018. a kestnud kauem kui 180 päeva. 6  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2019. aasta kevadistungjärgul 3.4. Väärteomenetlusasjade statistilised koondandmed ringkonnakohtute ja menetluse liikide kaupa 2018. aastal saabunud 2018. aastal lahendatud Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 68 69 Apellatsioonmenetlus 28 28 Määruskaebusmenetlus 40 41 Tartu Ringkonnakohus 71 69 Apellatsioonmenetlus 30 31 Määruskaebusmenetlus 41 38 Väärteomenetlusasjad kokku 139 138 4. HALDUSKOHTUMENETLUS 4.1. Haldusasjade koondandmed halduskohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2018. aastal 2018. aastal lahendatud Kohus / asja statistiline kategooria / kokku saabunud asjade arv asjade arv Tallinna Halduskohus 1305 1284 Tartu Halduskohus 1173 1193 Haldusasjad, sh Andmekogud ja avalik teave 14 18 Haridus ja kultuur 36 25 Keskkonnaõigus 31 40 Kohaliku elu küsimused 35 41 Korrakaitse 836 848 Majandushaldusõigus 135 110 Maksuõigus 358 352 Munitsipaal- ja riigivara 20 18 Muud 222 222 Omandireform 35 35 Planeerimine ja ehitus 153 164 Rahvastik 256 263 Riigihanked 68 56 Sotsiaalõigus 176 180 Teenistussuhted 103 105 Haldusasjad kokku 2478 2477 4.2. 2018. aastal lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Lahendatud asjade sh sisuliselt lahendatud sh kompromissiga lõpetatud Kohus / kohtute keskmine asjades asjades keskmine menetlusaeg, Tallinna Halduskohus 123 226 168 Tartu Halduskohus 102 231 96 Kohtute keskmine 113 228 168 4.3. Asjade lahendamise jõudlus ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas8 Asjade lahendamise Jäägi osakaal menetluses asjade Kohus / kohtute keskmine jõudlus 2018. aastal hulgas (31.12.18) Tallinna Halduskohus 98,4% 10,3% Tartu Halduskohus 103,1% 9,7% Kohtute keskmine 100,0% 10,0% 8 Haldusasjad, milles menetlus halduskohtus on seisuga 31.12.2018. a kestnud kauem kui 365 päeva. 7  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2019. aasta kevadistungjärgul 4.4. Haldusasjade koondandmed ringkonnakohtute ja menetluse liikide kaupa Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / 2018. aastal saabunud 2018. aastal lahendatud asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 661 759 Apellatsioonmenetlus 293 391 Määruskaebusmenetlus 368 368 Tartu Ringkonnakohus 643 688 Apellatsioonmenetlus 204 227 Määruskaebusmenetlus 439 461 Apellatsioonimenetlus, sh Andmekogud ja avalik teave 5 11 Haridus ja kultuur 5 6 Keskkonnaõigus 15 28 Kohaliku elu küsimused 3 2 Korrakaitse 112 153 Majandushaldusõigus 49 48 Maksuõigus 102 148 Munitsipaal- ja riigivara 4 3 Omandireform 8 15 Planeerimine ja ehitus 62 53 Rahvastik 48 55 Riigihanked 28 26 Sotsiaalõigus 31 40 Teenistussuhted 25 30 Apellatsioonmenetlus kokku 497 618 Määruskaebemenetlus, sh Andmekogud ja avalik teave 7 8 Haridus ja kultuur 9 10 Keskkonnaõigus 8 11 Kohaliku elu küsimused 13 11 Korrakaitse 362 377 Majandushaldusõigus 32 30 Maksuõigus 78 78 Munitsipaal- ja riigivara 6 7 Muud 50 55 Omandireform 21 20 Planeerimine ja ehitus 69 77 Rahvastik 99 98 Riigihanked 16 14 Sotsiaalõigus 22 19 Teenistussuhted 15 14 Määruskaebemenetlus kokku 807 829 Haldusasjad kokku 1304 1447 4.5. 2018. aastal ringkonnakohtutes lahendatud asjade keskmine menetlusaeg (päevades) Apellatsioonimenetluses lahendatud Määruskaebemenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine asjade keskmine menetlusaeg asjade keskmine menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 222 35 Tartu Ringkonnakohus 252 31 Kohtute keskmine 233 33 8  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2019. aasta kevadistungjärgul 4.6. Asjade lahendamise jõudlus ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas 9 Asjade Jäägi osakaal menetluses (31.12.2018) Kohus / kohtute keskmine lahendamise jõudlus apellatsioonimenetluses määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohus 114,8% 3,5% - Tartu Ringkonnakohus 107,0% 3,8% 1 asi Kohtute keskmine 111,0% 3,7% 1 asi 4.7. Ringkonnakohtutes lahendatud haldusasjade sisulised tulemused (osakaal 2018. aastal lahendatud halduskohtute asjadest) I astme lahend I astme lahend I astme lahend I astme lahend ringkonnakohtutes muutmata täielikult tühistatud osaliselt tühistatud muudetud lahendatud kokku 33,5% 4,6% 2,7% 2,6% 43,4% 9 Haldusasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2018. a on ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetluses kauem kui 45 päeva. 9 Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2019. aasta kevadistungjärgul Ülevaade põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupraktikast vahemikul 01.06.2018–01.06.2019 Käesolevas ülevaates on kajastuvad põhiseaduslikkuse järelevalve lahendid, mis on tehtud pärast eelmise aasta korralist parlamendiettekannet. Ülevaatest nähtuvad sätete põhiseaduspärasuse küsimust käsitlevad üldkogu (RKÜK) otsused ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi (RKPJK) lahendid vahemikul 01.06.2018–01.06.2019. Nimetatud perioodil tegi Riigikohus kokku 28 lahendit, millest kahes tuvastati sätte või sätete põhiseadusvastasus. Valdava osa läbivaadatud asjadest moodustasid kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale – neid oli kokku 23. Riigikohtusse esitati ka üks individuaalkaebus, mis tagastati läbivaatamatult. Jrk Otsuse number Kohtuasja sisu Resolutsioon nr ja kuupäev 5-18-3/6 Kaebus Vabariigi Lõpetada menetlus seoses kaebusest 1 RKPJK Valimiskomisjoni otsuse peale loobumisega 10.08.2018 2-15-17249/49 (osaotsus) RKÜK 25.01.2018 Tunnistada kohtutäituri seaduse § 35 5-17-11/10 lõiked 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus 2 Kohtutäituri põhitasu määrad RKPJK olevaks ja kehtetuks (resolutsioon jõustus 25.06.2018) 01.02.2018 2-15-17249/53 RKÜK 21.09.2018 Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks justiitsministri 19. detsembri 2012. a määrusega nr 60 kinnitatud „Kohtu registriosakonna kodukorra“ § 26 lg 1 ja § 34 lg 12 osas, milles muul MTÜ-de registrist kustutamine, viisil kui elektrooniliselt Registrite ja 2-17-10423/20 MTÜ-de majandusaasta aruande Infosüsteemide Keskuse veebilehe 3 RKPJK avalikustamise kohustus (sh https://ettevotjaportaal.rik.ee/ elektrooniliselt aruande esitamise aruandluskeskkonna kaudu esitatud 02.10.2018 kohustus), kohtunikuabi pädevus mittetulundusühingu majandusaasta MTÜ registrist kustutamisel aruande esitamisel ei teavitata aruande esitajat vajadusest esitada aruanne nõuetekohases vormis ega määrata talle selleks tähtaega ega tagastata eraldi taotluseta ka aruanne 1  Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2019. aasta kevadistungjärgul 5-18-2/12 Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 35¹ vastavus põhiseaduse § 3 4 RKPJK Jätta taotlus rahuldamata lõikega 1, § 154 lõikega 1, §-ga 30.10.2018 113 ja § 157 lõikega 2 5-19-2/4 Kaebus Vabariigi 5 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata Valimiskomisjoni otsuse peale 04.02.2019 5-19-4/4 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 6 RKPJK Jätta kaebus läbi vaatamata otsuse peale 04.02.2019 5-19-1/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 7 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 04.02.2019 5-19-7/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 8 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 05.03.2019 5-19-8/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 9 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 07.03.2019 5-19-10/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 10 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 13.03.2019 5-19-11/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 11 RKPJK Jätta kaebus läbi vaatamata otsuse peale 20.03.2019 5-19-13/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 12 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 20.03.2019 5-19-12/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 13 RKPJK Jätta kaebus läbi vaatamata otsuse peale 20.03.2019 5-19-15/6 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 14 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 26.03.2019 5-19-14/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 15 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 26.03.2019 5-19-23/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 16 Jätta kaebus rahuldamata RKPJK otsuse peale 2  Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2019. aasta kevadistungjärgul 27.03.2019 5-19-20/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 17 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 27.03.2019 5-19-21/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 18 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 27.03.2019 5-19-16/3 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 19 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 27.03.2019 5-19-19/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 20 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 27.03.2019 5-19-22/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 21 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 27.03.2019 5-19-24/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 22 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 27.03.2019 5-19-18/3 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 23 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 27.03.2019 5-19-17/3 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 24 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 27.03.2019 5-19-27/2 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 25 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 12.04.2019 5-19-6/4 Kaebus Riigikogu otsuse vastu Jätta menetluse peatamise taotlus 26 RKPJK võtmata jätmise peale, menetluse rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata peatamine 24.04.2019 5-19-30/3 Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 27 RKPJK Jätta kaebus rahuldamata otsuse peale 03.05.2019 5-19-9/2 28 RKPJK Individuaalkaebus Tagastada kaebus läbivaatamatult 06.05.2019 3 Lisa 1 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2019. aasta kevadistungjärgul Kohtute 2018. aasta menetlusstatistika ülevaade 1. TSIVIIL-, HALDUS-, KRIMINAAL- JA VÄÄRTEOASJAD 1.1. Esimese astme kohtud 2018. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks kokku 29 246 tsiviilasja (3,1% vähem kui aastal 2017), 34 317 maksekäsu kiirmenetlusasja (6,6% rohkem kui aastal 2017), 15 299 kriminaalmenetlusasja1 (10,4% vähem kui aastal 2017), sh 5876 kriminaalasja (12,6% vähem kui aastal 2017) ning 7067 väärteomenetlusasja2 (3,9% vähem kui aastal 2017). Halduskohtutesse esitati kokku 2478 kaebust (17,0% vähem kui aastal 2017). Esimese astme kohtutesse saabunud asjade arvu dünaamika aastatel 2013–2018 45000 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Tsiviilasjad 27890 27842 30703 30452 30179 29246 Haldusasjad 2957 3786 3371 2956 2986 2478 Kriminaalmenetlusasjad 16643 15434 17189 16694 17071 15299 Väärteomenetlusasjad 8790 10861 11695 10032 7352 7067 Maksekäsu kiirmenetlus 40967 34983 28895 29980 32187 34317 Tsiviilasjad Haldusasjad Kriminaalmenetlusasjad Väärteomenetlusasjad Maksekäsu kiirmenetlus Joonis 1. Esimese astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2013–2018 Andmete allikas: Justiitsministeerium Maakohtutes lahendati kokku 29 134 tsiviilasja, millest Harju Maakohtus 14 364, Pärnu Maakohtus 3440, Tartu Maakohtus 6640 ja Viru Maakohtus 4690 tsiviilasja. Maakohtutes lahendatud asjade koguhulgast pooled ehk 53% lahendati hagimenetluses (kokku lahendati 15 471 hagimenetlusasja), 1 Kriminaalmenetlusasja mõiste hõlmab lisaks kriminaalasjadele ka näiteks täitmiskohtunike asju, eeluurimiskohtunike asju ning rahvusvahelise koostöö asju. 2 Väärteomenetlusasja mõiste hõlmab kõiki väärteomenetluse käigus kohtusse saabunud asju, millele kohtute infosüsteemis antakse kohtuasja statistiline kategooria ja liik (kohtusse karistuse määramiseks esitatud füüsilise või juriidilise isiku väärteoasjad ning füüsilise või juriidilise isiku kaebused kohtuvälise menetleja otsuse või tegevuse peale kohtusse lahendamiseks esitatud kaebused, samuti ka täitmise asjad). 1 millest omakorda 26,6% lahendati tagaseljaotsusega. 43,3% tsiviilasjadest lahendati hagita menetluses, sh kümnendiku moodustasid rahvusvahelise õigusabi asjad. Lahendatud esialgse õigusabi/hagi tagamise asjad moodustasid 1,5%, eeltõendamismenetluse asju oli kokku 33 ehk 0,1% lahendatud asjadest ning teiste kohtute erinõudeid lahendati 141 ehk 0,5% lahendatud asjadest. 2018. a sisuliselt lahendatud asjade jagunemises erinevusi võrreldes eelmiste aastatega üldjoontes ei olnud. Maakohtutes lahendati kõige rohkem võlaõiguse asju (33,4% lahendatud asjadest) ja perekonnaõiguse asju (22,4% lahendatud asjadest) ning TsÜS asju (13,0% lahendatud asjadest). Ülejäänud 31,2% jagunesid täitmise, pankrotiasjade, ühinguõiguse, tööõiguse, asjaõiguse, rahvusvahelise õigusabi ja muude tsiviilasjade vahel. Maakohtutes lahendati kokku 15 092 kriminaalmenetlusasja, mis menetlusliigi sees jagunesid järgmiselt: 38,1% lahendatud asjadest moodustasid kriminaalasjad (22,2% kriminaalasjadest esitati lahendamiseks kiirmenetluses), 27,4% täitmiskohtuniku asjad, 28,4% eeluurimiskohtuniku asjad, 4,7% rahvusvahelise koostöö asjad ja 1,4% muud kriminaalmenetlusasjad. Kriminaalasju lahendati maakohtutes kokku 5749, millest Harju Maakohtus 2252, Pärnu Maakohtus 909, Tartu Maakohtus 1373 ja Viru Maakohtus 1215. Väärteomenetlusasju lahendati maakohtutes kokku 6771, millest Harju Maakohtus 3159 asja, Pärnu Maakohtus 895 asja, Tartu Maakohtus 1243 asja ja Viru Maakohtus 1474 asja. Maakohtutes lahendati kokku 2900 väärteoasja ja väärteokaebust, mis sisuliselt jagunesid järgmiselt: 68,5% liiklusväärteod, 10,1% rahvatervisevastased väärteod, 4,9% varavastased väärteod, 3,0% avaliku rahu vastased väärteod ning 13,5% muud väärteod. 2018. a lahendati halduskohtutes kokku 2477 haldusasja, millest Tallinna Halduskohtus 1284 asja ja Tartu Halduskohtus 1193 asja. Sisuliselt lahendati kõige rohkem korrakaitse asju (34,2% lahendatud asjadest), 14,2% lahendatud asjadest olid maksuõiguse asjad, 10,6% rahvastiku asjad, 6,6% planeerimise ja ehituse asjad, 4,4% majandushaldusõiguse asjad ning 14,0% moodustasid muud lahendatud haldusasjad. 1.2. Teise astme kohtud Ringkonnakohtutesse saabus 2018. aastal apellatsioon- ja määruskaebemenetluses kokku 2934 tsiviilasja (2,4% rohkem kui aastal 2017), 1304 haldusasja (16,1% vähem kui aastal 2017), 1917 kriminaalmenetlusasja (10,1% vähem kui aastal 2017) ja 139 väärteomenetlusasja (19,2% vähem kui aastal 2017). 2018. aasta jooksul lahendati ringkonnakohtutes tsiviilasju kokku 2820 (Tallinna Ringkonnakohtus 1941 ja Tartu Ringkonnakohtus 879), sh apellatsioonimenetluses 1267 tsiviilasja ning määruskaebemenetluses 1530 tsiviilasja. Ringkonnakohtutes sisuliselt lahendatud asjadest moodustasid ligikaudu kolmandiku võlaõiguse asjad (vastavalt 33,8% lahendatud asjadest), teise kolmandiku moodustasid perekonnaõiguse asjad (14,9% lahendatud asjadest), täitmisõiguse asjad (9,0%) ja asjaõiguse asjad (8,2% lahendatud asjadest). Ülejäänud tsiviilasjad (pankroti-, ühingu- ja tööõiguse asjad ning TsÜS asjad ja rahvusvahelise õiguse asjad) moodustasid kokku kolmandiku lahendatud tsiviilasjadest 2018. a jooksul lahendati ringkonnakohtutes kriminaalmenetlusasju kokku 1935 (Tallinna Ringkonnakohtus 1025 ja Tartu Ringkonnakohtus 910), sh apellatsioonimenetluses 468 kriminaalasja, määruskaebemenetluses 1303 asja ja 165 ringkonnakohtus alustatud asja. Ringkonnakohtutes lahendatud asjadest ligikaudu kolmandiku moodustasid täitmiskohtuniku asjad (30,8% lahendatud asjadest) ja ligikaudu teise kolmandiku kriminaalasjad (30,7%). Samuti kolmandiku moodustasid eeluurimiskohtuniku asjad (25,4%) ja Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebused (7,5%) kokku. Väärteomenetlusasju lahendati kokku 138, millest mõlemas ringkonnakohtus 69. 2  Ringkonnakohtutesse saabunud asjade koguarvu dünaamika aastatel 2013–2018 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Tsiviilasjad 3232 2859 2949 2772 2874 2943 Haldusasjad 1246 1653 1780 1638 1555 1304 Kriminaalmenetlusasjad 2284 2200 2399 2252 2132 1917 Väärteomenetlusasjad 195 167 197 208 172 139 Tsiviilasjad Haldusasjad Kriminaalmenetlusasjad Väärteomenetlusasjad Joonis 3. Teise astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2013–2018 Andmete allikas: Justiitsministeerium 2018. a jooksul lahendati ringkonnakohtutes haldusasju kokku 1447 (Tallinna Ringkonnakohtus 759 ja Tartu Ringkonnakohtus 688), sh apellatsioonimenetluses 618 haldusasja ning määruskaebemenetluses 829 haldusasja. Sisuliselt lahendati ringkonnakohtutes kõige enam korrakaitse asju (36,4% lahendatud asjadest), millest omakorda enamiku moodustasid vanglate asjad (kokku lahendati 468 vanglate kaebust). Suurema osakaalu moodustasid veel maksuõiguse (15,6% lahendatud asjadest) ja rahvastiku asjad (10,6%). Planeerimise ja ehituse, sotsiaalõiguse, teenistussuhete, riigihangete, majandushaldusõiguse ning omandireformi asjad moodustasid kokku 26,7% lahendatud asjadest ning muud haldusasjad 10,7%. 1.3. Riigikohus Riigikohtusse saabus 2018. aastal 2886 menetlustaotlust3: 1060 taotlust tsiviilasjades, 997 kriminaal- ja väärteomenetlusasjades ning 829 haldusasjades. Riigikohtul on seaduse järgi õigus otsustada, kas kohtusse esitatud menetlustaotlust madalama astme kohtulahendite seaduslikkuse tagamise, kohtupraktika ühtlustamise või menetlusõiguse edasiarendamise eesmärgil menetleda või mitte. Läbivaadatud 2609 menetlusloa taotlusest, mille kohta tehti menetlusse võtmise või võtmata jätmise määrus, võeti 2018. aastal menetlusse 316 taotlust, s.o 14%. 3 Menetlustaotlused – kõik taotlused, sealhulgas riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused. 3  Riigikohtusse saabunud asjade arvu dünaamika aastatel 2013–2018 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Tsiviilasjad 1090 1274 1152 1221 1108 1060 Haldusasjad 652 921 894 971 973 829 Kriminaalmenetlusasjad 953 1039 1188 1064 945 894 Väärteomenetlusasjad 140 125 161 172 141 103 Tsiviilasjad Haldusasjad Kriminaalmenetlusasjad Väärteomenetlusasjad Joonis 4. Riigikohtusse saabunud asjade dünaamika aastatel 2013–2018 Andmete allikas: Riigikohus 2018. aastal lahendas Riigikohus kokku 290 kohtuasja. Tsiviilkolleegium lahendas 2018. aastal 155 kohtuasja. Kriminaalkolleegiumis lahendati 59 süüteoasja, neist 49 kuriteoasja ja 10 väärteoasja. Halduskolleegium vaatas läbi 76 haldusasja. 4 2. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE ASJAD Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses vaadati Riigikohtus 2018. aastal läbi kaheksa kohtuasja. Alljärgnev kajastab detailsemalt põhiseaduslikkuse järelevalve korras läbivaadatud kohtuasjade tulemusi. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis ja Riigikohtu üldkogus läbivaadatud asjades rahuldati taotlus või kaebus kolmel juhul. Kõigis kolmes asjas tunnistati vaidlustatud õigustloova akt säte põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Rahuldamata jäeti kolm kaebust või taotlust ja läbivaatamatult tagastati üks kaebus. Ühes asjas lõpetas kolleegium menetluse, kuna isik loobus kaebusest. Kokku Seadus VV KOV Õigustloova VVK Ministri % läbivaadatud määrus akt akti otsus määrus asjadest andmata või jätmine toiming 2018. a läbivaadatud PSJV 8 100% 4 1 1 1 1 asjad Õiguskantsler 1 13% 1 Taotluse esitaja Kohus 6 75% 4 1 1 KOV volikogu 0 0% Muu isik 1 13% 1 Taotluse 3 38% 2 1 rahuldamine või sätte põhiseadusvastasuse tunnistamine Taotluse 3 38% 2 1 rahuldamata Tulemus jätmine; sätte põhiseadusvastasuse eitamine Taotluse 1 13% 1 läbivaatamatult tagastamine Menetluse 1 13% 1 lõpetamine Joonis 5. Kohtuasjade läbivaatamise tulemused põhiseaduslikkuse järelevalves 2018. aastal Andmete allikas: Riigikohus 5