Pöördumine

poola Vabariigi ffi U LEM KOH US p2 istsiplinaarkolleegium (ohtv!,wsamblee Varssavi,fq juuni 2019 KP lD lV-0800-21(1)/19 j: Flllgikohus 2 O -06- 2st9 saadud ^, t .:!.. !?...-J? l. ? Villu Kõve Riigikohtu esimees Riigikohus 32 Veski Sr, 50409 Tartu ftult*,a hrl,..w yreüokrtt, Tegutsedes ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi nimelesitlen ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi seisukohta Poola õigussÜsteemi reformi suhtes. Viimastel kuudel on Poola õigussüsteem olnud Euroopa avalikus arutelus põhjaliku avaliku huvi objektiks. Ee|kõige puudutab see distsiplinaarmenetluste määruseid õigussüsteemi ametikohtadel tÖÖtavate inimeste Vastu. Kõnealusele küsimusele on keskendutud n|i meedias kui ka akadeemilistes ringkondades ning õigusvaldkonna tÖÖtajate hulgas. Suurenenud huvi reformi Vastu peegeldub ka EuroopaLiiduKohtu liidetud kohtuasjades C-585/18, c-624/1g ja c-625/19. Kahjuks on poola õigussÜsteemi reform rahvusvahelise| tasandil esitatud halvas valguses, mida me peame ebaõiglaseks ja põhjendamatuks. Ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi kohtunike mure Euroopa Liidu organite poolt Poola vastu kasutusele võetud meetmetest tuleneb sellest, et Euroopa Liidu asutamisleping määratleb täpselt pädevuste jaotuse liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahel. Sellest tulenevalt vÕib Euroopa Liit tegutseda ainu|t lepingutes sätestatud volituste alusel ja pädevused, mida ei o|e liidule antud, sealhulgas ka õigussüsteemikorraldus, jääb iga liikmesriigi pädevusse(Euroopa Liidu lepingu artikkel5lõige2). Lisaks sellele ei tohi Euroopa Liit ise otsustada oma volituste ulatust suurendada, limiteerida või muuta. Seda seisukohta on rõhutatud ka Poola konstitutsioonikohtus väljakujunenud kohtupraktikas, mille kohaselt: "EUroopa Ühendusel ei ole üldist pädevust (see on ainult liikmesriikidel suveräänsuse kohaselt), vaid konkreetsed pädevused" (konstitutsioonikohtu otsus '11.5.2OO5, viide K 18/O4, OTK-A 2OO5, nr 5, punkt 4e). Euroopa Liiduga ühinemisel kohustub iga liikmesriik rakendama ja järgima ühenduse õigustikku ja aktsepteerima Ühtseid väärtuseid ja reegleid. Seega on vaieldamatu, et iga liikmesriik allub Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsioonile. Tuleb meeles pidada, et Euroopa Ühendus loodi aluspõhimõtete jõustumisega nagu näiteks liikmesriikide võrdsus aluslepingute osas ja austus nende rahvusliku identiteedi suhtes, mis väljendub nende fundamentaalses poliitilises ja Ülemkohus, Krasiftski väljak 2 /4/6,00-951 Varssavi, |tel. 22 530 82 98, faks zz s:o oo azI www.sn.pl  Poola Vabariigi ÜlrMKoHUS ffi Distsiplinaarkolleegium Kohtu assamblee põhiseaduslikus struktuuris (Euroopa Liidu lepingu artikkel 4 lõige 2). Seega tuleb kõiki Euroopa Liidu institutsioonide poolt kasutusele võetud meetmeid, mis kuuluvad liikmesriikide õigussüsteemi ainupädevusse, käsit|eda liikmesriigi põhiseadusliku identiteedi põhjendamatu rikkumisena, mis on vastuolus võrdõiguslikkuse põhimõttega aluslepingute suhtes. Kõigi liikmesriikide seisukohalt avaldaks see negatiivset mõju õigussü\teemi mainele ja väärtuste kaitsmisele, mis tuginevad Euroopa Ühenduse loomisele. 'i. Peale kommunismi kokkuvarisemist Poolas 1989. aastal vajas õigusdistsiplinaarmenetluse Süsteem õigusvaldkonna ametite suhtes fundamentaalseid struktuurimuudatusi. Järgnevate aastate jooksul tõusis distsiplinaarse õigussüsteemi mittetoimimine korduvalt esile avalikes aruteludes, aga reformide läbiviimine ebaõnnestus. Fundamentaalseid muudatusi Poola õigussüsteemis nõudsid nii Poola kodanikuühiskond kui ka kõigi õigusvaldkonna suundade esindajad. Vajadus sÜstemaatiliste reformide jär8i tõstatati õigusvaldkonna töötajate poolt, eelkõige distsiplinaarvastutuse vallas. Tuleb rõhutada, et igalt õigusvaldkonna töötajalt oodatakse kõrgemaid käitumisnorme, seda nii tÖÖ- kui eraelus. lgnoreerida ei tohi juhtumeid, kus õiguskorda tagavad inimesed ei ole järg|nud õiguskorda. Näiteks kohtunik, kes on toime pannud avaliku Varguse, prokurÖr, kes on aastaid oma perekonda kuritarvitanud või õigusnõustajad, kes sõidavad joobes oIekus, peavad kandma d istsi pl i naa rvastutust. Tuleb märkida, et erinevalt teistest liikmesriikidest, kes on teinud süstemaatilise Ümberkorraldamise totalitaarselt režiimilt, eiole Poola sUUtnud teha õiguslikke järeldusiõigusvaldkonna ametite esindajate suhtes, kes tegid koostÖÖd kommunistliku režiimi repressiooniaparaadiga ja olid aktiivselt seotud õigusalaste kuritegude sooritamisega. Ei tohi unustada, et aastatel 1944-1989 osalesid õigussüsteem ja prokuratuUr aktiivselt kommunistliku režiimi repressiooniaparaadi tÖös, kiusates taga Poola patrioote, kes olid totalitaarse reŽiimivastu, osaledes opositsiooni tegevustes. Jätkuv avalike ülesannete täitmine inimeste poolt, kes on toime pannud selliseid tegusid, ei õõnesta mitte ainult õigusvaldkonna ametite sotsiaalset mainet, vaid ka kindlustunnet kõigi õigusasutuste suhtes. Eelmine distsiplinaarmenetlUSte mudel õigusvaldkonna ametite esindajate vastu ei osutunud tõhusaks ja sellest tulenevalt hoidusid tihti kõrvale piisavast distsiplinaarVastUtUSeSt need, kes rikkusid nõudeid, mida nad oleksid pidanud järgima. Ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi ülemkohtu määruse kinnitamine 8. detsembril 2017 kindlustas parema korralduse ja parandas distsiplinaarjuhtumite lahendamise tõhusust, mille hulka kuuluvad ka üldsuse usaldust teenivad kutsealad, millel on nii kaudne kui ka otsene mõju avalikkuse arvamusele õigussüSteemi suhtes, mis tagab kõigi kodanike ühise heaolu. Õigussüsteemi reformi tulemusena loodud distsiplinaarkolleegiumi Ülesanne on kaitsta õiguskorda ja avalikkuse poolt usaldatud kutsealade väärikust. Ülemkohtu distsiplinaarkolleegium tegeleb distsiplinaarjuhtumitega, mille alla kuuluvad ülemkohtu kohtunikud, tavakohtute ja sõjaväekohtute kohtunikud, prokurÖrid, riikliku mälestuste instituudi prokurörid, notarid, kohtutäiturid, õigusnõunikud ja õiguslikud esindajd. Distsiplinaarmenetluste eesmärk on kindlustada nõUetekohane kutsealal tegutsemine, tõlgendades seda kooskõlas õigusnormide ja eetikaga. Tuleb rõhutada, et distsiplinaarvastUtUSe raamistiku kontekstisvastavad Poola Õiguslikud lahendused Euroopa õigustraditsioonidele ja Poola seaduseandja on võtnud kasutusele Euroopa riikide parimad tavad Struktuuri distsiplinaarvastutuse kujundamise protsessis. Ülemkohtu distsiplinaarkolleegium kaalub ka tÖÖjõu ja sotsiaalkindlustuse juhtumeid seoses ülemkohtu kohtunikega, nagu ka juhtumeid, mis puudutavad ülemkohtu kohtunike erruminekut. Kõik Ülemkohus, Krasiriski väljak 2 /416, oo-g51Varssavi, |tel. 22 53o 82 98, faks 22 530 90 47| MM/W.Sn.pl  Zoola Vabariigi ÜtrMKoHUS ffi Pistsiplinaarkolleegium gohtu assamblee gelnimetatud juhtumite kategooriad kuuluvad kahtlemata õigussüsteemi piiresse ja omavad õigust pÖörduda kohtusse. Lisaks sellele tuleb märkida, et õiguskorral põhineva demokraatliku riigi aluselemendiks ÕigusssÜsteemi nõuetekohaseks toimimiseks on kohtunike ja kohtute sõltumatus. Poola õiguskorras Vastutab nende VäärtUSte kaitsmise eest Poola kohtute nõukogu (artikkel 186 lõige 1), mis tugineb Poola Vabariigi põhiseadusele ja on valitud Vastavalt nõuetele, mis on kirja pandud Poola põhiseaduses ja sätestatud põhikirjas, mis on Vastu Võetud Poola parlamendi poolt. Poola õiguslikud meetmed Poola kohtute nõukogu koosseisu valimiseks ja meetod, mille abil ametiasutus määrab kandidaadid kohtuniku positsioonile, ei erine kehtivatest normidest teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Veelgi enam, need rneetmed tagavad kohtuniku esindajatele ülekaaluka mõju kandidaatide valikul kohtuniku ametikohale, sest 25 Poola kohtute nõukogu liikme hu|ka kuulub 17 kohtunikku ja valikuprotseduur on palju läbipaiswam ja avalikum eelnevalt eksisteerinud meetmetest. Poola kohtute nõukogu koosolekud kantakse nüÜd üle interneti vahendusel ja igal kandidaadil on võimalik osaleda nõukogu koosolekul. Lõpetuseks - on loobutud ülemkohtu koostÖö põhimõttest nimetada kandidaate ülemkohtu kohtunikeks. Eelnevalt võis Poo|a kohtute nÕukogu valida ainult kahe kandidaadi vahel, kellel oli kõige suUrem toetus ametis olevate ülemkohtu kohtunike poolt. Tuleb rõhutada, et ülemkohtu distsiplinaarkolleegium tegutseb tuginedes Poola põhiseadusele, ülemkohtu määrusele, mis võetivastu 8. detsembril 2017, ja muudele menetluslikku laadija olulistele määrustele. See on alaline kohus ja selle jurisdiktsioon on kohustuslik. Menetlused ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi ees on vastuolulised ja hõlmavad seega ülemkohtu vaekogu resolutsiooni, mis põhineb menetlUse poolte õigusel vaidlustada menetlust samade neile kättesaadavate õiguska itseva hend itega. Ülemkohtu kohtunikud alluvad ainult põhiseadusele ja määrustele (Poola Vabariig| põhiseadus artikkel 178 lõige 1), ning ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatuse tagatised on kasutatavad samadel tingimustel kui teistes ülemkohtu kodades. Selle koja kohtunikud on Seega sõltumatud. Nad täidavad oma ülesandeid autonoomselt, ilma hierarhiliste piiranguteta ning ei allu Ühelegi muule asutusele ega täida ühegi allika korraldusi võijuhiseid, olles seetõttu kaitstud välissekkumise või välise surve eest, mis võib pärssida liikmete sõltumatuid hinnanguid ja mõjutada nende otsuseid. Lõpetuseks tuleb märkida, et ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumit ei saa eemaldada nagu märgitud Poola põhiseaduse artikli 1 80 lõigetes 1 1a 2. Kohtunikku saab tema tahte vastaselt ametikohalt tagasi kutsuda, ajutiselt töölt kõrvaldada, teise osakonda või positsioonile üle viia ainult kohtuotsuse aIuselja määruses kirjeldatud ju htude korral. Kokkuvõtteks: distsiplinaarkolleegiumi kohtunikud rõhutavad, et Euroopa Liidu Kohtu peamine ülesanne on edendada väärtuseid ja kaitsta Euroopa Ühenduse aluspõhimõtteid, mis on s|duvad kõikide liikmesriikide suhtes. See aga ei saa viia ühegi liikmesriigi pädevuse piiramiseni reformide elluviimisel nende toimimise kõige olulisemates valdkondades. Viimastel kuudel Poola vastu kasutusele võetud meetmed põhjustavad sügavat muret kohtunikele, Sest need õõnestavad Poola õigussüsteemi asutuste mainet, seega ka liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõtet. Lisaks sellele tuleks Poola õigussüsteemi reformivaadelda sotsiaal-ajaloolisest kontekstist lähtuvalt, arvestades sealhulgas vajadust põhjaliku poliitilise süsteemi Ümberkujundamise järele 1989. aasta järgselt ning kommunistliku režiimi hülgamise ja Lääne-EUroopa riikide demokraatiamudeli SUUnas liikumiseks. Seejuures tuleks rõhutada, et nimetatud reformide rakendamist nõudis Poola ühiskond. Poola õigussüsteemi reformi eesmärk on tUUa Poola õigusalased lahendused lähemale Euroopa meetmetele, Ülemkohus, Krasiriskiväljak 2 /4/6,O0-g51Varssavi, |td. 2253O 82 98,faks22 s:o oo +zIwww.sn.pt  Poola Vabariigi Ü lrM KoH US ffi D i stsiplinaarkolleegium Kohtu assamblee mis põhinevad õiguskorral, sõnavabaduse austamisel, kolmepoolse võimude lahususe ja vastastiku5e usalduse põhimõttel. Distsiplinaarkolleegiumi kohtunikud on kohustatud tagama seaduste nõuetekohast järgimist ja kutseala väärikust ning ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi kohtunikena pidama oma kohuseks anda tõetruu ülevaade distsiplinaarkolleegiumitoimimisest, milles neil on au tegutseda. Lutrupfdllnftry I --r- LJ J ustice Tomasz Przeslawski Ülemkohtu president vastutav distsiplinaarkolleegiumi ees Ülemkohus, Krasiriskiväljak 2 /u6,oo-g51Varssavi,|tel. 2253o 82 98, faks zz s:o oO +7| www.sn.pt