Arvamuse küsimine

Lisa 1 Riigikohtu arvamus perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Leiame, et väljatöötamise kavatsuses (VTK) viidatud probleemid vanema ja lapse suhtlusõiguse reguleerimisel on asjakohased, ning toetame algatust regulatsiooni muutmiseks. Toetame VTK eesmärke ja pakutud põhimõttelist suunda probleemide reguleerimisel. Täpsema arvamuse saab kujundada eelnõu väljatöötamise faasis.  Toetame VTK eesmärki kaotada ära vastuolud PKS-i, TMS-i ja TsMS-i vahel vanema ja lapse suhtluskorra täitmise regulatsioonis ning eesmärki muuta kehtiv regulatsioon selgemaks.  Toetame VTK p-s 7.1 viidatud algatust valmistada Sotsiaal- ja Justiitsministeeriumi koostöös ette põhjalik lepitusmenetluse reform. o Riigikohus on 7. detsembril 2018 tsiviilasjas nr 2-17-3347/128 tehtud määruse p-s 25 juhtinud seadusandja tähelepanu sellele, et hooldus- ja suhtlusõigusega seotud asjade efektiivseks lahendamiseks on vajalik riiklikult rahastatud professionaalne perelepitusteenus. o Riigikohus leidis viidatud asjas, et efektiivne perelepitus võimaldab vanemate erimeelsusi lahendada tulemuslikumalt, kiiremini ja väiksemate kuludega ning sellel on eelduslikult kõige suurem positiivne mõju lapse heaolule. Senine lähenemine, kus kohus peab suunama vanemaid lahendama vaidlust kokkuleppel, kuid lepitusteenust pakutakse projektipõhiselt ning see ei ole riiklikult rahastatav teenus, ei ole jätkusuutlik. Efektiivse ja professionaalse riikliku perelepitusteenuse puudumine põhjustab ajakulukaid kohtumenetlusi ning kahjustab eelkõige vanemate vaidluste keskmesse jäävate laste huve.  Toetame VTK eesmärki pakkuda kohtule rohkem võimalusi asja konfliktivabale lahendamisele kaasaaitamiseks ning laiendada ja ühtlustada kohtu võimalusi vanema ja lapse suhtluskorra reguleerimisel. VTK p-s 9.3 viidatud suhtluse hooldaja instituut on asjakohane.  Toetame põhimõtteliselt suunda, et selle asemel, et sunnivahendeid ja vajadusel jõudu kohaldaks kohtutäitur, on kohtule antud laiem roll suhtluskorra menetluse kujundamisel ja lahendite täitmisel.  Toetame VTK p-s 9.1 pakutud lahendust, et kohtutäitur ei juhiks enam suhtluskorra täitmise asjades täitemenetlust, vaid teeks üksikuid kohtu määratud toiminguid. Kohtutäitur on täitevorgan, kelle pädevus tegeleda sisuliste küsimustega (materiaalõiguslikud küsimused) ja kaalutlusõiguse teostamine peaksid olema täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtudes võimalikult piiratud.  Nõustume ka VTK p-s 9.5 esitatud põhjendustega, miks kavatsetakse kohtutäituri poolt sunniraha määramise regulatsioon asendada kohtu poolt trahvi määramise regulatsiooniga. Eelnõu täpsema väljatöötamise faasis võib mõelda järgmistele küsimustele. o 2008. aastal muudeti TMS-i regulatsiooni selliselt, et kohus sai määrata trahvi muu hulgas täitemenetluses asendamatu toimingu tegemiseks. Kohtutäitur sai teha kohtule ettepaneku isiku trahvimiseks või teistkordse trahvi määramise asemel sai kohus teha aresti kohaldamise määruse (toona kehtinud TMS § 11 lg 1 p-d 1 ja 2; § 62 ja § 183 lg-d 1 ja 4). Sarnane süsteem kajastub ka VTK p-s 9.5. 1  Lisa 1 o Kohtutel peaks olema suurem roll suhtluskorra lahendite täitmisel, VTK p-s 9.4 on ühe eesmärgina nimetatud aga ka kohtumenetluse kiirust ja efektiivsust. Vältida oleks vaja kitsaskohti, mis olid sunniraha süsteemi kehtestamise taustaks. o 2011. aastal asendati kohtu trahvi tegemise võimalus kohtutäituri määratava sunniraha regulatsiooniga (täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 763 SE). Kohtu trahvi kohtutäituri sunniraha regulatsiooniga asendamise põhjendusena märgiti viidatud eelnõu seletuskirjas järgmist: „Kahjuks ei ole trahvimise võimalus palju kasutust leidnud, menetlustähtajad on pikad, keskmiselt võtab ainuüksi trahvi määramise kohtumenetlus aega u 200 päeva, mistõttu kehtiv regulatsioon ei täida oma eesmärki ega aita kaasa täitemenetluse tõhusale läbiviimisele. /…/ Tegelikkuses ei ole aga trahvi määramine kohtu poolt osutunud efektiivseks abinõuks täitemenetluse läbiviimisel. 2008. aastal tegid kohtutäiturid kohtule trahvi määramise ettepaneku kokku kümnel korral, neist seitsmel juhul taotleti võlgniku trahvimist ja kolmel juhul kolmanda isiku trahvimist. Avalduse esitamisest kohtule kuni avalduse rahuldamise ja trahvi määramiseni kulus kohtul keskmiselt 247 päeva. 2009. aastal tegid kohtutäiturid kohtule trahvi määramise ettepaneku kokku 19 korral, neist neljateistkümnel juhul taotleti võlgniku trahvimist ja viiel juhul kolmanda isiku trahvimist. Avalduse esitamisest kohtule kuni avalduse rahuldamise ja trahvi määramiseni kulus kohtul keskmiselt 161 päeva, kusjuures üheteistkümnel juhul ei ole otsust praeguse seisuga veel tehtud. Statistika näitab, et trahvi määramine ei ole osutunud efektiivseks, kuid vajadus kiire, tõhusa ja otstarbeka lahenduse järele on jätkuvalt olemas.“ o Samuti on VTK p-s 9.1 märgitud, et kui kohtule anda suurem roll, väheneb kohtutäiturite roll ja koormus. Tähelepanuta ei saa seejuures aga jätta, et pakutud lahendusega suureneb kohtute töökoormus ning lahenduste täpsemal väljatöötamisel tuleks seda arvesse võtta. Kuna rikkumise eest trahvi määramine peaks rikkumisele järgnema võimalikult kiiresti, tuleks tagada, et trahvi määramise menetlused ei jääks venima. 2  Justiitsministeerium Teie 03.05.2019 nr 8-1/2915 [email protected] Meie 06.06.2019 nr 6-6/19-12 Arvamuse avaldamine Tänan teid võimaluse eest avaldada arvamust perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Käesolevaga edastan arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kätlin Piho Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna analüütik Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja ülesannetes Lisa 1: Riigikohtu arvamus perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu JUM/19-0394 - "Perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/19-0394 - Perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 07.06.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc826e7f-ee4b-46ed-88b3-6228f542d8b0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bc826e7f-ee4b-46ed-88b3-6228f542d8b0?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main