Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-19-26

Esimees Villu Kõve Teie 04.04.2019 nr 5-19-26/3 Riigikohus Meie 23.04.2019 nr 10-3/2343 [email protected] Arvamus relvaseaduse § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 7 põhiseaduspärasusest (PSJV nr 5-19-26) Austatud Riigikohtu esimees Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 27.03.2019 haldusasjas nr 3-17-1506 Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks ning jättis kohaldamata relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 punktiga 7 osas, milles see ei võimalda soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada väärteomenetluse korras karistatud isikut ja tema toimepandud tegu. Küsisite normi põhiseaduspärasuse kohta justiitsministri arvamust. Riigikogu määratles seaduses, et ühiskondlikult on hukkamõistetav, kui relvaloa omaja rikub laskemoona hoidmise nõudeid.1 See võib olla ohtlik elule ja tervisele ning avalikule rahule, mistõttu tuleb laskemoona hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu (RelvS § 45 lg 2). Igale rikkumisele ei järgne karistus. Võimalik on paluda rikkumine kõrvaldada või teha ettekirjutus (korrakaitseseaduse §-d 26 ja 28, KorS), jätta isik karistamata ja menetlus otstarbekusest lõpetada (väärteomenetluse seadustiku § 30, VTMS). Kui rikkumist, isiku käitumist jm olulist arvestades isikut ikkagi karistatakse, siis järelikult ületas tegu (relvaloa omaja hooletus) ühiskondliku hukkamõistu piiri. RelvS § 43 lg 3 p 2 ei näe soetamisloa ega relvaloa kehtetuks tunnistamisel ette kaalutlusõigust. Relvaluba ei tunnistata kehtetuks mistahes laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest, vaid siis, kui isikut selle eest karistati. Nii arvestatakse haldusmenetluses sellele eelnenud väärteomenetluses läbi viidud uurimise ja kaalumise tulemust. Soetamisluba ja relvaluba saab uuesti taotleda pärast karistuse kustumist (üks aasta pärast trahvi tasumist).2 Arvestades kaitstavate õiguste, vabaduste ja õigushüvede kaalukust (elu, tervis, avalik rahu), riivatava põhiõiguse olemust (PS § 19 vaba eneseteostus, lihtne seadusereservatsioon) ning riive väheintensiivsust on RelvS § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 p-ga 7 Põhiseadusega kooskõlas. I Asjassepuutuvad normid 1. Politsei- ja Piirivalveamet määras 26.04.2017 kiirmenetluse otsusega rahatrahvi RelvS § 45 lg 2 nõuete rikkumise eest („Relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.“). Isik seda ei vaidlustanud ja otsus jõustus 11.05.2017. 2. Relvaload tunnistati kehtetuks 15.05.2017. Seetõttu on asjassepuutuvad 15.05.2017 kehtinud sätted. Kuna relvaluba kehtetuks tunnistades arvestatakse sellele eelnenud väärteomenetluse uurimise ja kaalumise tulemust (väärteootsust), on kaudselt asjakohased ka väärteomenetluse seadustiku vastavad sätted (kas õigussüsteem annab isikule piisava kaitse ning kas kaalumise tulemuseks on proportsionaalne otsustus ka väärteomenetlusele järgnevas haldusmenetluses). 1 Relvaseaduse, postiseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seaduse (967 SE) eelnõu. 2 Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 3. RelvS § 36. Füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud (1) Soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes: .. 7) on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta; [RT I 2007, 7, 38 - jõust. 27.04.2007] .. § 43. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine .. (3) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui: .. 2) loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu; .. § 45. Relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded .. (2) Relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. .. 4. VTMS § 55. Kiirmenetluse kohaldamine (1) Kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. § 30. Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, väärteoga tekitatud kahju hüvitamise või alaealiste komisjonile väärteoasja materjalide üleandmise korral (1) Menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui: 4) menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi; .. II Analüüs 5. RelvS § 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 punktiga 7, mis kohustab soetamisluba või relvaluba kehtetuks tunnistama pärast seda, kui isikut on karistatud mh laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest, on põhiseaduspärane siis, kui normil on legitiimne eesmärk ja kui piirang on oma ulatuselt proportsionaalne (PS § 11). 6. Relvad ja laskemoon ei ole tsiviilkäibes tavapärased esemed, vaid vastupidi - need on kõrgendatud ohu allikad,3 mida võib soetada ja kasutada eriõigusena siis, kui isik ise ja tema tegevus vastab seaduse kõrgendatud, sh usalduse ja hoolsuse nõuetele. Need on vajalikud selleks, et relva ja laskemoona kasutatakse ainult eesmärgil, milleks luba antakse (jahipidamine, enese ja vara kaitse) ning mitte kunagi muul viisil. Oht, mis võib tekkida ning kahju, mis võib kaasneda relva või laskemoona hooletul käitlemisel, on suur või väga suur. Mitte kunagi ei tohi hooletuse tõttu ohtu sattuda elu, tervis, avalik rahu ega turvalisus (Põhiseaduse preambulas nimetatud sisemine rahu). Üheks kõrgendatud nõudeks on laskemoona hoidmine ohututes tingimustes nii, et välistatud on kõrvalise isiku juurdepääs (RelvS § 45 lg 2). See on relvaomanikule seadusest tulenev ja talle teada olev hoolsuskohustus. Kui isikut karistatakse laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest, siis võib kahelda, kas ta mõistab laskemoona hoidmise nõude vajalikkust4 või suhtub nõuetesse piisavalt tõsiselt. Hoolsuskohustusega on hõlmatud kohustus hoida laskemoona nii, et sellele oleks välistatud tema lähedaste juurdepääs. 7. Eesmärk kaitsta inimeste elu ja tervist, turvalisust ning riigi sisemist rahu sellise isiku tegevuse või tegevusetuse eest (ennetada ohtu), kes on rikkunud laskemoona hoiustamise nõudeid ja keda on selle eest karistatud, on õigustatud. Kaitstavad õigused ja õigushüved on Põhiseadusega kõrgelt kaitstud. 3 Tartu Halduskohtu 28.02.2018 otsus nr 3-17-2197, p 9. 4 Tartu Halduskohtu 30.08.2018 otsus nr 3-18-670, p 19. 8. PS § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele, mille raames tuleb austada ja arvestada teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgida seadust. Selle normi kaitsealas on õigus soetada ja omada relva nt enese, perekonna ja vara kaitseks (turvalisuseks) ning jahipidamiseks. Kuna soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamine võtab isikult õiguse relva omada ja kasutada, siis riivatakse kaebaja õigust vabale eneseteostusele. Vaba eneseteostus on lihtsa seadusereservatsiooniga õigus. 9. Kui isik rikub laskemoona hoidmise nõudeid (nt kui laskemoon kaob ja satub kellegi teise valdusesse), ohustab ta enda käitumisega avalikku korda ning teisi isikuid. 5 Seetõttu soodustab relvaseaduse norm, millega tunnistatakse soetamisluba või relvaluba kehtetuks siis, kui isikut on laskemoona hoidmise nõuete rikkumise tõttu karistatud ning mille tulemusena peab ta andma relva ja selle laskemoona üle politseile, elu ja tervise ning avaliku rahu kaitsmist. Nii võetakse isikult võimalus relva või laskemoonaga elu, tervist ja avalikku rahu ohustada või kahjustada. 10. Soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamine on eesmärkide (elu, tervis, avalik rahu) saavutamiseks vajalik, sest puuduvad teised abinõud, mis koormaks isikut vähem, kuid oleks vähemalt sama efektiivsed. Alternatiivina võib kaaluda loa peatamist või kehtetuks tunnistamist teatud ajavahemikuks, millega kaasneks selle kehtivuse automaatne taastumine. See koormaks isikut loa kehtetuks tunnistamisega võrreldes vähem, kuid ei arvestaks avalikku huvi veenduda, et isik on oma tegevusega tõendanud, et ta on nõuetest teadlik ja kohustub neid järgima. 11. Õiglase tasakaalu ühelt poolt elu, tervise, avaliku rahu kaitse ning teisalt relva ja laskemoona omada ja kasutada sooviva isiku üldise vabaduspõhiõiguse kaitse vahel saab leida siis, kui relvaseaduse kohaldajal on võimalik arvestada relvaloa või soetamisloa kehtetuks tunnistamisel karistatud isiku, toimepandud teo jm oluliste asjaolude ja põhjendatud huvidega. Selleks ongi seadusandja loonud eripärase kaalumise korralduse, kus uurimine ja kaalumine viiakse läbi väärteomenetluses, mille käigus on isik kaasatud, ära kuulatud, ning menetluse tulemuseks on nõuetekohane otsus, mida saab vaidlustada. 12. RelvS § 43 lg 3 p 2 rakendamisel on oluline, et selle tulemus ei oleks isiku jaoks üllatav. Enne soetamisloa saamist tuleb sooritada relvaeksam, mille teooriaosas kontrollitakse relvaseaduse tundmist. Küsimusteks on mh: „..34. Relvaloa ja/või soetamiseloa kehtetuks tunnistamise alused. .. 37. Tulirelva ja laskemoona hoidmise nõuded nii ühe kui mitme relva hoidmisel.“ 6 Seetõttu peaks olema väärteomenetluse läbiviimisel teada, et kui menetlus lõpeb karistamisega, tunnistatakse sellele järgnevalt soetamisluba või relvaluba kehtetuks. 13. VTMS § 19 alusel on isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; õigus kaitsja abile; olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; teada menetlustoimingu eesmärki; tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse; ning vaidlustada menetlustoiming või lahend kohtus. Asja võib lahendada kiirmenetluses ainult siis, kui siis asjaolud on selged ja kui isik nõustub kiirmenetlusega (VTMS § 55). VTMS on andnud isikule võimaluse menetluse käigus või pärast seda vaielda vastu mistahes vigadele, vasturääkivustele ja ebaproportsionaalsele karistusele. 7 14. Mitte iga väärteomenetluse tulemuseks ei ole karistav otsus, vaid olenevalt juhtumi asjaoludest võib menetleja süüteomenetlust üldse mitte algatada ja piirduda näiteks riikliku järelevalvelise soovituse või ettekirjutusega (KorS §-d 26 ja 28). Kui väärteomenetlus on algatatud, võib selle isikut karistamata otstarbekusest lõpetada, kui süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi (VTMS § 30). Riigi kohane ja proportsionaalne reaktsioon (oht tõrjuda, rikkumine kõrvaldada, karistada/karistamata jätta) on iga konkreetse juhtumi tehiolude ning erinevate huvide kaalumise tulemus. Kui isikut karistatakse laskemoona hoidmise nõuete mittejärgimise eest, see otsus jõustub ning seejärel tunnistatakse soetamisluba või relvaluba kehtetuks (relvade ja laskemoona kasutamise õiguse kaotus vähemalt üheks kaastaks), siis järelikult ületas tegu ja isiku suhtumine nõuetesse ühiskondliku hukkamõistu piiri. Karistamine on hinnang ka 5 Samas. 6 RELVAEKSAMI TEEMAD JA KÜSIMUSED. Info Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel. 7 Nt Viru Maakohtu 23.04.2013 otsus nr 4-13-1306; Pärnu Maakohtu 26.01.2016 otsus nr 4-15-10862. isiku usaldusväärsusele, mistõttu ei saa alati eeldada, et isik täidab edaspidi igakülgselt relva ja laskemoona käitlemise nõudeid.8 Järeldus oleks erinev, kui isikut oleks karistatud mistahes muu väärteo eest (nt valesti parkimine), mille puhul on ilmselge, et see ei saa tõendada isiku ohtlikkust relva kasutamisel või laskemoona hoidmisel.9 15. Seadusandja kehtestas RelvS 43 lg 3 p 2 koostoimes § 36 lg 1 punktiga 7 regulatsiooni, kus soetamisloa või relvaloa andjal ei ole kaalutlusõigust, vaid siis, kui isikut karistati konkreetselt relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta, tuleb luba kehtetuks tunnistada. Sellisel kujul normi luues viis kaalumise läbi seadusandja ise, piiritles normis asjaolud (loetles konkreetsed relva käitlemise nõuete rikkumise väärteod), mille esinemisel tuleb relvaluba või soetamisluba kohustuslikus korras kehtetuks tunnistada ning leidis, et isiku põhiõigused ja -vabadused on tagatud ka menetleja kaalutlusõiguse olemasoluta. Soetamisloa või relvaloa kehtivust ei mõjuta mitte iga rikkumine, vaid ainult selline, mille puhul ei esinenud isikust ja teost tulenevaid õigustusi jätta rikkumise eest karistamata. 16. Soetamisluba või relvaluba tunnistatakse kehtetuks kohe pärast väärteootsuse jõustumist (praeguses kohtuasjas nelja päeva pärast). Seetõttu ei saaks haldusmenetluses tõsikindlalt hinnata ja veenduda, kas isik on oma hoolsust ja käitumist muutnud või mitte. Ei saaks ka välistada mittesoovitavat tulemust, kus väärteomenetluses ja haldusmenetluses antakse teo raskusele (kaitstavate õigushüvede kahjustamisele), isiku käitumisele ning kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele erinev hinnang.10 17. Vaba eneseteostuse riive, et isik ei saa ca ühe aasta jooksul (karistatuse aeg) kasutada tsiviilkäibes relva ega laskemoona, on väheintensiivne (vrdl nt karistatuse mõju juhtimisõigusele). Sellel ajal on isiku ühiskondlik seisund ning tema enda, perekonna ja vara kaitstus võrreldav kõikide teiste inimeste omaga, kellel soetamisluba või relvaluba ei ole. Eestis ei ole täna tsiviilelus turvalisuse tagamiseks relva ega laskemoona ilmtingimata vaja. 18. Kaaludes ühelt poolt elu ja tervise ja üldise avaliku rahu kaitse olulisust ning teisalt vaba eneseteostuse õigust on soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamine põhjusel, et isik eksis relva ja laskemoona hoidmise nõuete vastu määral, mis vääris karistust, õigustatud ja proportsionaalne piirang relva ja laskemoona omamiseks ja kasutamiseks karistatuse aja jooksul. Relva hoiustamisega seotud nõuete järgimine on kaalukas avalik huvi, mis õigustab piirangute seadmist.11 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Helen Kranich 620 8110; [email protected] 8 Tartu Halduskohtu 28.02.2018 otsus nr 3-17-2197, p 12. 9 RKPJKo 23.05.2013, 3-4-1-12-13, p 26. 10 Vrdl Politsei- ja Piirivalveameti 26.04.2017 kiirmenetluse otsus nr 10220152953341: „Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime ettevaatamatult“, ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2019 otsuse nr 3-17- 1506 p 22: „Ringkonnakohus ei näe alust arvata, et kaebaja rikkus laskemoona hoidmise nõudeid tahtlikult. Tegemist oli hooletu teoga, mille eest kaebajat karistati rahatrahviga viis trahviühikut. Karistuse kergus viitab sellele, et kaebaja süü ei olnud suur ning tema tegu ei saa ka eriliselt ohtlikuks pidada, arvestades, et leitud laskemoona kogus oli väike ning relva autos ei olnud.“ 11 Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2015 otsus nr 3-13-70234, p 15.