Erakond Eestimaa Rohelised kaebuse edastamine Riigikohtule

Vabariigi Valimiskomisjon Toompea 1, 10130 Tallinn [email protected] 01.04.2019 KAEBUS Vabariigi Valimiskomisjon tegi 28.03.2019 otsuse nr 97 „Kautsjoni tagastamine XIV Riigikogu valimistel“, mille punktiga 2 otsustati riigikogu valimise seaduse § 77 alusel kanda riigituludesse tagastamisele mittekuuluv kautsjon 237 000 eurot. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 38 kohaselt võib esitada kaebuse valimiskomisjoni otsuse peale Riigikohtule pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus esitatakse Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates. Erakond Eestimaa Rohelised leiab, et riigikogu valimise seaduse § 77, mille alusel jäeti talle tagastamata kautsjon summas 62 500 eurot, on kaebuses (lisa) toodud põhjustel põhiseaduse vastane ja palub tagastada Erakonnale Eestimaa Rohelised kautsjon summas 62 500 eurot. Kuivõrd õigustloova akti põhiseaduse vastaseks tunnistamine ei kuulu Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse, palub Erakond Eestimaa Rohelised edastada lisana esitatud kaebus Riigikohtule vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-le 38. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Joonas Laks Olev-Andres Tinn Erakond Eestimaa Rohelised juhatuse liikmed Lisa: Erakond Eestimaa Rohelised kaebus Riigikohtule  Riigikohus Veski 32, Tartu 50409 E-post [email protected] 1. aprill 2019 Kaebaja Erakond Eestimaa Rohelised Tulika 19, 10613 Tallinn Tel 50 11 053, e-post [email protected] Kaebaja esindajad Joonas Laks Olev-Andres Tinn Erakond Eestimaa Rohelised juhatuse liikmed Tel 50 11 053, e-post [email protected] Vastustaja Vabariigi Valimiskomisjon Toompea 1, 10130 Tallinn Tel 631 6633, e-post [email protected] KAEBUS I. KAEBAJA TAOTLUSED 1. Tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 28.03.2019 otsuse nr 97 „Kautsjoni tagastamine XIV Riigikogu valimistel“ punkt 2 osas, millega jäeti Erakonnale Eestimaa Rohelised tagastamata kautsjon summas 62 500 eurot. 2. Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks riigikogu valimise seaduse § 77 osas, milles see ei võimalda tagastada kautsjon erakonnale, kelle kandidaadid ei kogunud üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. II. FAKTILISED ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Erakond Eestimaa Rohelised (edaspidi ka kaebaja) osales 2019. aasta Riigikogu valimistel. Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas kandideeris Riigikokku 125 kandidaati. 2. Riigikogu valimise seaduse (edaspidi RKVS) § 30 lg 5 kohaselt kannab erakond või üksikkandidaat enne kandidaatide registreerimiseks esitamist Rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjoni summa, mille suurus on valimiste väljakuulutamise aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär iga registreerimiseks esitatud isiku  kohta. Erakond Eestimaa Rohelised nimekirjas kandideeris kokku 125 kandidaati. Seega vastavalt RKVS § 30 lõikele 5 tasus kaebaja Rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjoni kogusummas 62 500 eurot. 3. 28.03.2019 tegi Vabariigi Valimiskomisjon otsuse nr 97, mille punktiga 2 arvas RKVS § 77 alusel kaebaja tasutud kautsjoni riigituludesse, sest Erakonna Eestimaa Rohelised kandidaadid ei kogunud üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. III. KAEBUSE NÕUE JA PÕHJENDUSED 4. Kaebaja kandidaadid ei kogunud 2019. aasta Riigikogu valimistel üleriigiliselt vähemalt 5 protsenti häältest ja seetõttu ei tagastatud talle RKVS § 77 alusel kautsjonina tasutud 62 500 eurot. Kaebaja on seisukohal, et RKVS § 77 on põhiseaduse vastane osas, milles see ei võimalda tagastada kautsjon erakonnale, kelle kandidaadid ei kogunud üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. 5. Asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, st mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui sätte põhiseaduspärasuse korral1. Antud juhul on asjassepuutuv säte RKVS § 77, mille kohaselt: „Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Tagastamata kautsjoni kannab Vabariigi Valimiskomisjon riigituludesse.“ 6. Kaebaja peab põhiseadusvastaseks olukorda, kus Erakonda Eestimaa Rohelised koheldakse teiste erakondadega võrreldes ebavõrdselt. Ühe erakonna ebavõrdne kohtlemine ei ole kooskõlas demokraatliku õigusriigi põhimõtetega. Ebavõrdne kautsjoni tagastamise regulatsioon piirab kaebaja tegutsemist ja 62 500 euro suuruse summa kaebajale tagastamata jätmine ning riigituludesse arvamine seab ohtu kaebaja tegutsemise erakonnana. Kaebajale erakonnana tegutsemisele ebavõrdsete tingimuste kehtestamine on vastuolus demokraatliku õigusriigi põhimõtetega. 7. Eeltoodust lähtuvalt on kaebaja arvates asjassepuutuv säte RKVS § 77 osas, milles see ei võimalda tagastada kautsjon erakonnale, kelle kandidaadid ei kogunud üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Nimetatud sätte põhiseaduspärasusest sõltub haldusasjas see, kas kaebajale tagastatakse kautsjon summas 62 500 eurot. 8. Järgnevalt selgitab kaebaja, milliseid põhiõigusi on asjassepuutuva sättega riivatud. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 32 on tagatud omandipõhiõigus. Tegemist on üldise varalise õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele2. Seega kuulub õigus tagastada Riigikogu 1 Riigikohtu üldkogu 22.12.2000 otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 10; Riigikohtu 28.10.2002 otsus asjas nr 3-4-1-5- 02, p 15 2 Riigikohtu üldkogu 17.06.2004 otsus asjas nr 3-2-1-143-03, p 18  valimistel tasutud kautsjon kui rahaliselt hinnatav õigus olemuslikult omandipõhiõiguse kaitsealasse. 9. Ka omandiõigus peab üldjuhul olema võrdselt kaitstud3. Võrdsuspõhiõigust on riivatud, kui võrreldavaid gruppe koheldakse sarnases olukorras erinevalt4. Võrdsuspõhiõiguse riive tuvastamiseks tuleb leida kaebajaga sarnases olukorras olevate isikute grupp, kellega võrreldes kaebajat koheldakse halvemini5. 10. Kaebajaga sarnases olukorras olevate isikute grupp on erakonnad, kelle kandidaadid kandideerisid Riigikokku (ühine soomõiste). Juhul, kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, tagastatakse neile RKVS § 77 alusel (2019. aastal) tasutud kautsjon summas kuni 62 500 eurot. Kaebajale aga, kelle erakonna kandidaadid ei kogunud üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, jäeti RKVS § 77 alusel tagastamata kautsjon summas 62 500 eurot. Seega eespool nimetatud kahte gruppi kohtleb RKVS § 77 erinevalt. Mõlemad erakonnad kandideerivad Riigikokku, ühele grupile tagastatakse kandideerimiseks tasutud kautsjon, kuid teisele grupile mitte. Eelnevast tulenevalt on kaebaja seisukohal, et võrreldavaid gruppe koheldakse sarnases olukorras erinevalt ja seetõttu esineb võrduspõhiõiguse riive. 11. Riigikokku kandideerivaid erakondi koheldakse ebavõrdselt ja selliseks ebavõrdseks kohtlemiseks peab olema legitiimne eesmärk, mis peab üles kaaluma kaebaja võrdsuspõhiõiguse riive. Erakondi koheldakse erinevalt sõltuvalt sellest, kas nende kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku alla 5 protsendi häältest või vähemalt 5 protsenti häältest. 12. Riigikohus on selgitanud, et valimiskautsjoni kehtestamise eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ära hoida ebatõsist kandideerimist selleks, et vähendada valimistel paratamatult kaotsi minevate häälte hulka. Mida vähem läheb hääli kaotsi, seda representatiivsem eeldatavalt esinduskogu on.6 13. PS §-st 11 tulenevalt on asjassepuutuvast sättest tulenev põhiõiguse riive põhiseadusega kooskõlas, kui riive on proportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib kohus järjestikku kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. 14. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Kautsjoni tagastamata jätmine erakondadele, kelle kandidaadid ei kogunud üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, on sobiv abinõu selleks vähendada valimistel kaotsi minevate häälte hulka ja moodustada representatiivsemat esinduskogu. 3 Riigikohtu üldkogu 06.01.2015 otsus asjas nr 3-4-1-18-14, p 57 4 Riigikohtu 27.12.2011 otsus asjas nr 3-4-1-23-11, p 42 5 Riigikohtu 22.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-51-13, p 69 6 Riigikohtu 27.01.2003 otsus asjas nr 3-4-1-3-03, p 11 15. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.7 16. Kaebajale on teada Riigikohtu 27.01.2003 otsuses haldusasjas nr 3-4-1-3-03 antud seisukoht, milles Riigikohus leidis, et valimiskautsjon Riigikogu valimistel on iseenesest põhiseadusega kooskõlas, kui see on mõõduka suurusega (kohtuotsuse p 11). Selles otsuses pidas Riigikohus mõõdukaks üksikkandidaadi kautsjonit 4320 krooni, samal ajal kui keskmine brutopalk oli Eestis Statistikaameti andmetel 5853 krooni. 2019. aastal on valimiskautsjon 540 eurot kandidaadi kohta ja keskmine brutopalk Eestis Statistikaameti andmetel 1384 eurot. Käesoleval juhul ei ole tegemist haldusasjas nr 3-4-1-3-03 analoogsete faktiliste asjaoludega. Haldusasjas nr 3-4-1-3-03 analüüsiti kautsjoni summas 4320 krooni põhiseaduspärasust ja analüüsi lähtekoht oli üksikkandidaat, s.t kautsjoni summas 4320 krooni mõjust üksikkandidaadile. Antud juhul on aga kaebaja näol tegemist erakonnaga, mis on demokraatlikus ühiskonnas oluline ja vajalik institutsioon. Vaidluse ese taandub 62 500 euro suuruse summa mõjust erakonnale. Kaebaja on seisukohal, et tema omandi- ja võrdsuspõhiõiguse riive on antud juhul suur ja intensiivne juhul, kui kaebajale jäetakse tagastamata 62 500 eurot ja arvatakse see summa riigituludesse. Kaebaja näol on tegemist erakonnaga, kelle kogutulu majandusaasta aruande kohaselt oli 2017. aastal 22 173 eurot ja 2016. aastal 14 121 eurot (2018. majandusaasta aruanne ei ole veel kinnitatud). Kaebaja lõpetas 2017. majandusaasta 9824 euro suuruse kasumiga ja 2016. aasta 5908 eurot suuruse kasumiga. Sellise väikse käibemahu juures on 62 500 euro suurusest summast ilmajäämine erakonna jaoks märgatavalt tuntav ja omab seetõttu kaebajale intensiivset mõju. Seega kaebaja omandi- ja võrdsuspõhiõiguse riive on kaebaja hinnangul kõnealuse rahasumma suurust (62 500 eurot) arvestades suur. Kaebaja rõhutab, et kautsjoni tasus Rahandusministeeriumi arvelduskontole erakond ja seetõttu tagastatakse või jäetakse kautsjon tagastamata erakonnale. Erakond, kellele kautsjon tagastatakse, ei maksa seda oma liikmetele tagasi, vaid saab seda kasutada erakonna tuluna. Vastupidiselt, kui kautsjon jäetakse tagastamata, jääb sellest ilma erakond, mitte selle üksikliige. 17. Teiselt poolt tuleb anda hinnang RKVS §-st 77 tuleneva piirangu eesmärgi tähtsusele. Kaebaja arvates on demokraatlikus õigusriigis representatiivse esinduskogu valimine kahtlemata kaalukas eesmärk. Selleks on vajalik seadusega kehtestada kandideerimisele piiranguid, et hoida ära ebatõsist kandideerimist. 7 Riigikohtu 17.03.2003 otsus asjas nr 3-3-1-11-03, p 48 18. Ebatõsisest kandideerimisest saab pigem rääkida üksikkandidaatide kui erakonna puhul. Seda tõendab ka Riigikohtu haldusasja nr 3-4-1-3-03 aluseks olnud faktilised asjaolud, kus Aatso Kooskora tahtis Riigikokku kandideerida üksikkandidaadina ja anda kõikidele võimalus tema poolt hääletada. Samas erakonna asutamisele ja tegutsemisele seab erakonnaseadus ja teised õigusaktid (nt mittetulundusühingute seadus) niigi olulisi nõudeid ja piiranguid. Näiteks peab erakonnal olema erakonnaseaduse § 6 lg 2 kohaselt vähemalt 500 liiget. Seega erakond on ühendus, mis väljendab vähemalt 500 Eesti Vabariigi kodaniku poliitilist veendumust. Kui Riigikogu valimistel kandideerivad vähemalt 500-liikmelise erakonna kandidaadid, on põhjendamatu nimetada seda ebatõsiseks kandideerimiseks, isegi kui erakonna kandidaadid ei kogu üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. 19. 62 500 euro suuruse summa erakonnale tagastamata jätmine seab erakonna tegutsemisele olulisi piiranguid, arvestades, et erakonna tegevuse rahastamine on erakonnaseadusega rangelt reguleeritud. Erakond Eestimaa Rohelised kandideeris 2015. aastal Riigikokku ja valmiskautsjon jäeti erakonnale RKVS § 77 alusel tagastamata. Kui 2019. aastal jäetakse kaebajale veel tagastamata 62 500 eurot, seab see kahtluse alla erakonna jätkusuutliku tegutsemise. Seega omab kautsjoni tagastamata jätmine kaebaja jaoks kumuleerivat mõju, mille tähtsus iga Riigikogu valimiste järel süveneb, juhul kui erakonna kandidaadid ei kogu üleriigiliselt vähemalt 5 protsenti häältest. Sellisel juhul muutub kaebajal poliitiliste veendumuste väljendamine majanduslikel põhjustel raskendatuks ja erakond ei pruugi seetõttu saada osaleda 2023. aasta Riigikogu valimistel. Sellise piirangu mõju ei ole kaugeltki enam mõõdukas. Kui kaebaja liikmed ei saa Riigikogu valimistel majanduslike raskuste tõttu kandideerida, ei saa kaebaja erakonnana oma poliitilisi veendumusi enam täies mahus väljendada. 20. Valimistel on paratamatu, et hääli antakse ka kandidaatidele, kes ei osutu Riigikokku valituks. Samas ei ole kohane nimetada selliseid hääli kaotsi minevateks häälteks. Kaotsi häälevad hääled, kui kodanikud ei tule hääletama. Kui Eesti Vabariigi kodanik hääletab erakonna poolt, kelle kandidaadid ei kogu üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, on see valija põhiõiguse teostamine. Juhul, kui vähemalt 500 Eesti Vabariigi kodanikku ei ole piisav arv väljendama erakonna kandideerimise tõsiseltvõetavust ja representatiivsust, on seadusandjal võimalik suurendada erakonnaseaduse § 6 lõikes 2 sätestatud liikmete miinimumarvu. 21. Praegusel juhul aga lubab erakonnaseadus kaebajal erakonnana tegutseda, kuid seab ebamõõdukad piirangud Riigikogu valimistel kandideerimisele. Erakond, mis peab iga nelja aasta tagant riigituludesse tasuma suuri summasid (2019. aastal 62 500 eurot), võib lõpuks majanduslikel põhjustel Riigikokku kandideerimisest loobuda. See aga moonutab juba kaebaja võrdsuspõhiõiguse olemust – ühelt poolt lubab RKVS tal sarnaselt teiste erakondadega Riigikogu valimistel kandideerida, kuid samas seab sellele õigusele rahalise piirangu, mis muudab õiguse realiseerimise äärmiselt keeruliseks. 22. RKVS § 77 regulatsioon teenib suurte erakondade, kelle liikmed osutuvad Riigikokku valituks, huve. Sellega piirab RKVS § 77 oluliselt Eesti Vabariigis tegutsevate erakondade arvu. Erakonna eesmärk on tegutseda seadusandliku või täidesaatva võimu tasandil, et oma poliitilisi veendumusi ellu viia. Kui erakonna liikmed Riigikogu valimistel ei kandideeri, ei ole see eesmärk saavutatav. Kui väikse erakonna tuludest arvatakse 62 500 eurot Riigituludesse, mõjutab see erakonna otsust järgmistel Riigikogu valmistel kandideerida. Samas suuremad erakonnad saavad kautsjoni tagasi ja kaebaja finantsiline olukord nende erakondadega võrreldes halveneb RKVS §-iga 77 kehtestatud piirangu tõttu iga Riigikogu valimiste järel. 23. Piirang, mis võib lõppkokkuvõttes viia väikeste erakondade tegevuse lõpetamiseni, ei kaalu üles piiranguga taotletavat eesmärki. Kui väiksed erakonnad peavad oma tegevuse lõpetama majandusliku mõjuga piirangu tõttu, mis suurtele erakondadele sisuliselt ei laiene, sest nad saavad oma kautsjoni tagasi, läheb lõppkokkuvõttes kaduma palju rohkem hääli. Kui väikse erakonna valijad ei saa enam selle erakonna poolt hääletada, võivad nad oma hääle valimistel üldse andmata jätta. Valija valib üldjuhul erakonda poliitiliste veendumuste alusel, mitte põhimõttel vaatame, kelle seast valida on. Kui need erakonnad, kelle vahel valija valida saab, ei peegelda valija poliitilisi veendumusi, võib valija hääl üldse andmata jääda ja lõppkokkuvõttes ikkagi viia hääle kaotsi minemiseni. 24. Selleks, et rahva poolt valitav esinduskogu oleks representatiivne, peab erakond võitma valijate usalduse ja valija peab tahtma hääletada selle erakonna poolt, kelle poolt ta hääletab. Arvestades viimaste Riigikogu valimiste tulemusi, mis näitavad, et Riigikokku pääsevad üldjuhul ühed ja samad erakonnad, ei ole kaebaja arvates esinduskogu representatiivsus ohus. Juhul, kui kautsjoni tagastamine kõikidele erakondadele avaldab mõju Riigikogu järgmiste koosseisude tulemustele, peab arvestama, et selline on rahva tahe ja PS § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja. 25. Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukohal, et RKVS §-iga 77 taotletud eesmärk tagada esinduskogu representatiivsus ja vähendada kaotsi minevate häälte hulka ei kaalu üles kaebaja omandi- ja võrdsuspõhiõiguse riivet 62 500 euro suuruse summa riigituludesse arvamisel. Kaebajat tuleb kohelda teiste Riigikokku kandideerinud erakondadega võrdselt. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks riigikogu valimise seaduse § 77 osas, milles see ei võimalda tagastada kautsjon erakonnale, kelle kandidaadid ei kogunud üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. IV. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 26. Kaebuse esitamise tähtaeg. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 38 lg 1 kohaselt võib valimiskomisjoni otsuse peale esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Joonas Laks Olev-Andres Tinn Erakond Eestimaa Rohelised juhatuse liikmed Riigikohus [email protected] 03.04.2019 nr 12-19/19-32/2 Erakond Eestimaa Rohelised kaebuse edastamine Lugupeetud Riigikohus Edastan teile Erakond Eestimaa Rohelised 01.04.2019 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 28.03.2019 otsuse nr 97 „ Kautsjoni tagastamine XIV Riigikogu valimistel“ peale. Riigikohtule esitatud kaebusega koos Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud dokumenti, mis on pealkirjastatud kaebusena, käsitleb Vabariigi Valimiskomisjon tulenevalt selle sisust kaebuse Riigikohtule edastamise taotlusena. Vabariigi Valimiskomisjoni 28.03.2019 otsus nr 97 „Kautsjoni tagastamine XIV Riigikogu valimistel“ on avaldatud Riigi Teatajas. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu leides, et Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsus vastab Riigikogu valimise seaduse §-le 77. Sellest tulenevalt palub Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse rahuldamata. Normi põhiseaduspärasuse hindamine ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Eerik Esimees Lisad: – Erakond Eestimaa Rohelised 01.04.2019 kaebuse Riigikohtule edastamise taotlus – Erakond Eestimaa Rohelised 01.04.2019 kaebus Riigikohtule