Seisukoha küsimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 06.10.2021 nr 15-4/6947-1 [email protected] Haljala-Kukruse riigimaantee riigi eriplaneeringu taotluse seisukohad Transpordiamet esitas 14.09.2021 Rahandusministeeriumile (RM) taotluse algatada riigi eriplaneering (REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). REPi eesmärgiks on koostada riigi eriplaneering, et kavandada põhimaanteel nr 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelisele teelõigule kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Tallinn–Narva põhimaantee on osa riiklikult tähtsast riigiteede võrgustikust, mistõttu on Haljala–Kukruse trass olulise ruumilise mõjuga ehitis, mis avaldab mõju suurele piirkonnale, parandades teelõigul liiklusohutust ja luues eeldused piirkonna konkurentsivõime suurenemiseks ning maakonnakeskuste vaheliste aegruumiliste vahemaade vähenemiseks. Lisaks on Haljala–Kukruse trassil maakonnaülene mõju, kuna teelõik läbib kahte maakonda – Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda. Haljala–Kukruse trass loob soodsad tingimused rahvusvahelise kaubanduse, kultuuriliste sidemete ja turismi arendamiseks, kuna Tallinn– Narva põhimaantee kuulub rahvusvahelisse TEN-T teedevõrgustikku ja tegemist on Euroopa Liidu välispiirile viiva teega. Lisaks põhimaantee trassikoridori asukohale määratakse trassiga seotud teiste piirkonna teede ja rohevõrgustiku toimimiseks vajalike rajatiste asukohad (nt eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid, sillad, tehnovõrgud, 5G taristu, jmt). Arendaja avaldab taotluses valmisolekut sõlmida planeerimisseaduse § 4 lõike 21 kohane leping, et kanda riigi eriplaneeringu tellimise ning erinevate mõjude hindamisega, sealhulgas uuringute läbiviimisega seotud kulud. Taotlusega on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi dokumendiregistris (https://adr.rik.ee/ram/dokument/11027348). Käesoleva kirjaga palume Teil enda asutuse ning valitsemisala asutuste pädevusvaldkonnast tulenevalt esitada vastused allpool toodud küsimustele, milles toodud teave on vajalik planeeringu algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks. I Riigi eriplaneering Riigi eriplaneeringu regulatsioon on toodud planeerimisseaduse neljandas peatükis. Riigi eriplaneering on Vabariigi Valitsuse algatatav ja kehtestatav planeering, mis on kehtestamise korral aluseks ehitusprojekti koostamisele. Riigi eriplaneeringu koostamisel on KSH kohustuslik. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Riigi eriplaneeringu regulatsiooni kohaselt koosneb planeeringu menetlus kahest osast. Esmalt valitakse alternatiivide võrdluse teel kavandatavale ehitisele parim võimalik asukoht. Juhul kui sobilik asukoht leitakse, koostatakse väljavalitud asukohta detailne lahendus, mis on oma olemuselt sarnane detailplaneeringule. Kehtestatud riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise aluseks. Ehitusloa annab riigi eriplaneeringu alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Riigi eriplaneeringu koostamise korraldajaks on reeglina Rahandusministeerium. Rahandusministeerium korraldab planeerimisseaduse alusel planeeringu koostamist, valmistades Vabariigi Valitsusele ette planeeringu kaalutlusotsuste asjaolud. Muuhulgas on Rahandusministeeriumi kohustuseks valmistada ette kaalutlused riigi eriplaneeringu algatamiseks või algatamata jätmiseks, tuginedes erinevate valdkondade seisukohtadele. II Riigi eriplaneeringu objekt Planeerimisseaduse § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. Planeerimisseaduse § 27 lõike 2 alusel tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. Eeltoodud sätetest nähtub, et riigi eriplaneering tuleb koostada eelkõige juhul, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Sellepärast küsime: Küsimus 1. Kas taotluses kirjeldatud maantee asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi? Juhul, kui kirjeldatud huvi on Teie hinnangul tuvastatav, siis palun põhjendage, milles selline huvi seisneb ning selgitage, millistes riiklikes strateegiadokumentides on huvi väljendatud. III Riigi eriplaneeringu planeeringuala Arendaja esitatud taotluses on näidatud kavandatava maantee planeeringuala. Küsimus 2. Kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava maantee ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu planeerimiseks? Kui leiate, et planeeringuala peaks olema taotluses näidatust erinev, siis palun põhjendage enda arvamust ja esitage joonis(ed) sobiva planeeringuala piiriga. IV Riigi eriplaneeringu algatamata jätmise alused 2 Planeerimisseaduse § 28 lõikega 2 kehtestatakse riigi eriplaneeringu algatamata jätmise alused. Eelkõige ei algatata riigi eriplaneeringut juhul, kui: 1) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik; 2) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või 3) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Küsimus 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel agatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik? Juhul, kui Teile on ilmne, et planeeringuga kavandatava elluviimine ei ole tulevikus võimalik, siis palun põhjendage enda seisukohta. Kui Teie valitsemisalast lähtuvalt on planeeringu algatamata jätmiseks muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või muu seaduses nimetamata põhjus, siis palun selgitage enda seisukohta. V Riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja keskkonnaload Selleks, et juba planeeringu algatamise hetkel oleks teada, millistele küsimustele tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata ning kuidas need võiksid mõjutada näiteks planeeringu ajakava, palume teilt infot uuringute ja analüüside kohta, mis on eeldatavasti vajalikud planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks. Küsimus 4. Juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab riigi eriplaneeringu koostamine ja KSH algatada, siis: 1) millised uuringud on vajalikud planeeringu koostamiseks ja KSH läbiviimiseks? Palun põhjendage iga uuringu eesmärki, vajalikkust, kestust ja andke uuringu orienteeruv maksumus; 2) millised on Teie ettepanekud keskkonnaseireks, mis võiks vajalikud olla juba enne planeerimistegevuse algatamist (nt puudulike algandmete kogumine, vms). Palun selgitage seire eesmärki ja vajalikkust; 3) millised keskkonnaload on vajalikud uuringute tegemiseks? VI Riigi eriplaneeringu algatamise tingimused Küsimus 5. Kui leiate, et taotluse kohase riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH saab algatada ainult teatud tingimustel, siis palun iga seatavat tingimust põhjendada. Samuti palun markeerige kõik riskid, mida planeeringu ja KSH algatamine Teie pädevusest lähtudes võib kaasa tuua. VII Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse sisu Küsimus 6. Kui RM-le arendaja poolt esitatud taotluse sisu ei ole teie hinnangul piisav asjaolude hindamiseks, siis palun andke teada asjaoludest, millega taotlust teie hinnangul täiendada tuleb. Põhjendage lisainfo küsimise vajadust. Taotluse menetlemisega seotud koostöö korraldamiseks palun Teil nimetata oma ministeeriumi või ameti seisukohti esindav kontaktisik. Rahandusministeeriumi 3 kontaktisik riigi eriplaneeringuga seonduvates küsimustes on riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Siim Orav ([email protected], 611 3233). Vabariigi Valitsus peab riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsustama kuni 90 päeva jooksul taotluse saamisest. Seepärast ootame kirjas esitatud küsimustele vastuseid esimesel võimalusel. Vajadusel oleme valmis kohtuma, et selgitada asjaolusid seoses riigi eriplaneeringu protsessiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Siseministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kaitseministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaamet Elering AS Siim Orav 611 3233 [email protected] 4 Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlus Taust Põhimaantee 1 (E20) Tallinn–Narva kuulub rahvusvahelisse üleeuroopalisse transpordivõrgustikku (edaspidi TEN-T – Trans-European Transport Network). Maantee ühendab Eesti pealinna teiste suurte linnadega ja linnasid omavahel, sealhulgas on ühendus Narva piiripunktiga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1315/20131 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta sätestab nõuded TEN-T maanteetransporditaristule, millele peab aastaks 2050 vastama ka põhimaantee 1 Tallinn–Narva, kui TEN-T üldvõrgustikku kuuluv maantee. Põhimaantee 1 Tallinn–Narva olemasolev olukord (Joonis 1):  2021. aastaks on Tallinn–Narva maantee 2+2 ristlõikega riigimaanteena välja ehitatud: o Km 8,0–90,0 Tallinna linna piirist Haljala liiklussõlmeni. Hetkel käivad Tallinn–Narva maantee, Tallinna ringtee ning Rahu tee liiklussõlme (Väo liiklussõlm) ehitustööd. o Km 157,5–163 Kukruse liiklussõlmest Jõhvi liiklussõlmeni.  Ida-Viru maavanema 17.04.2013. a korraldusega nr 1-1/2013/124 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga "E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine" on Jõhvi ja Narva linnade vahelisele teelõigule määratud 2+2 ristlõikega maantee trassikoridor.  Haljala ja Kukruse vahelisele teelõigule ei ole 2+2 ristlõikega maantee projekteerimiseks planeeringut koostatud. 1 EP ja nõukogu määrus (EL) nr 1315/2013 1  Riigi eriplaneeringuga käsitletav teelõik Teelõik, millel on kehtiv teemaplaneering Väljaehitatud 2+2 ristlõikega teelõik Joonis 1. Põhimaantee 1 Tallinn–Narva olemasolev olukord. Aluskaart: Maa-amet 1. Riigi eriplaneeringu eesmärk Riigi eriplaneeringu ja keskkonna strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamist taotletakse, et kavandada põhimaanteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelisele teelõigule (edaspidi Haljala–Kukruse trass) kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on: - määrata Haljala ja Kukruse vahelisele põhimaantee lõigule 2+2 ristlõikega maanteetrassi asukoht ja selle ühendused olemasoleva teedevõrguga, et säilitada teedevõrgu terviklikkus; - luua teelõigul tingimused sujuvamaks ja ohutumaks liiklemiseks ning aegruumiliste vahemaade vähendamiseks; - liikuvusvajadusi arvestades tagada teelõigul liikuvus erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport jms); - kavandada oluliste keskkonnamõjude leevendamine; - selgitada välja teemaa vajadus riigi eriplaneeringuga käsitletaval teelõigul Haljala– Kukruse trassi rajamiseks; - luua vajalikud eeldused nõuetekohase TEN-T üldvõrgu taristu ehitamiseks. 2. Riigi eriplaneeringu objekt Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering 2 koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.2 2.1.Oluline ruumiline mõju Põhimaantee 1 Tallinn–Narva on osa riiklikult tähtsast riigiteede võrgustikust, mistõttu on Haljala–Kukruse trass olulise ruumilise mõjuga ehitis, mis avaldab mõju suurele piirkonnale, parandades teelõigul liiklusohutust ja luues eeldused piirkonna konkurentsivõime suurenemiseks ning maakonnakeskuste vaheliste aegruumiliste vahemaade vähenemiseks. Lisaks on Haljala–Kukruse trassil maakonnaülene mõju, kuna teelõik läbib kahte maakonda – Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonda. Haljala–Kukruse trass loob soodsad tingimused rahvusvahelise kaubanduse, kultuuriliste sidemete ja turismi arendamiseks, kuna põhimaantee 1 Tallinn–Narva kuulub rahvusvahelisse TEN-T teedevõrgustikku ja tegemist on Euroopa Liidu välispiirile viiva teega. 2.2.Suur riiklik huvi asukoha valiku vastu Riiklike huvide all saab eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.3 Planeerimisseaduse seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve.4 Riik on enda huvi Haljala–Kukruse trassi vastu väljendanud järgnevates strateegilistes dokumentides:  Vabariigi Valitsuse kehtestatud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“5 on öeldud: „Tehtud prognooside ja liikluse riskitaseme põhjal on planeerimisel rahvusvahelised 2 Planeerimisseadus § 27 lg 1. 3 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 41. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064- 9679fd001f43/Planeerimisseadus 4 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 80. 5 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering kehtestatud 30.08.2012. 3  maanteetrassid Tallinnast Narva ja Tartusse (ja sealt edasi Luhamaa ja Koidula suunas) ning Tallinnast Pärnusse (ja sealt edasi Ikla suunas) (Via Baltica). /---/ Planeeringutega määratakse trasside asukoht ja reserveeritakse nende väljaehitamiseks vajalikud maad. Rahvusvahelistest ühendusteedest on Eestile oluline Narva jõge ületav uus maanteesild.“  Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021-20236 punktis 3.10: „Kiirendame neljarealiste teede planeerimist ja eraldame Euroopa Liidu vahendite abil teedeehituseks täiendavat raha.“  Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigiteede teehoiukava 2021–20307 alusel: „Nii rahvusvahelise kui Eesti sisese liikluse parema korraldamise seisukohast on eelistatud investeeringud TEN-T võrgustikku kuuluvatel suure liiklussagedusega teedel, eelkõige Tallinn-Narva, Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa, Tallinn-Pärnu-Ikla maanteedel ning Tallinna ringteel.“  Ida-Viru maakonnaplaneeringus8 on olemasolev põhimaantee 1 märgitud arendatavaks maanteeks ning seletuskirjas täpsustatakse: „Riigimaantee E20T1 Sõmeru-Kukruse lõigu trassikoridor täpsustatakse järgnevate planeeringutega.“  Lääne-Viru maakonnaplaneeringu9 alusel: „Lääne-Viru maakonda jääb riigi põhimaanteedest nr 1 Tallinn-Narva maantee, mis on väga oluline transpordikoridor Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Maantee on prioriteetne rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo seisukohalt ning selle olulisus ei muutu maakonnaplaneeringuga planeeritaval perioodil.“ Seletuskirjas on eraldi nimetatud maantee trassikoridorid, mille parendamisele tuleb tähelepanu pöörata. Muuhulgas on välja toodud: - „Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) Sõmeru õgvendus ning perspektiivsed ristmike ja ristete asukohad on markeeritud planeeringu kaardil oluliselt muudetava teelõiguna (trassi on juba kajastatud detailsemalt Sõmeru valla üldplaneeringus). - Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) trass Lääne-Viru maakonnas Sõmeru, Viru- Nigula vallas ning selle jätkamine Ida-Viru maakonnas kuni Kukruse-Jõhvi maanteelõiguni, mis on kajastatud oluliselt muudetava teelõiguna. Joonisel 6 (Joonis 2) on näidatud Tallinn-Narva maantee õgvenduse võimalikud 6 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023 https://www.valitsus.ee/media/3845/download 7 Teehoiukava 2021-2030 https://www.transpordiamet.ee/en/node/61 8 https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030- kehtestatud 28.12.2016 9 https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030- kehtestatud 27.02.2019 4  (orienteeruvad) suunad. Maantee konkreetne asukoht ja tehnilised lahendused täpsustuvad järgnevate planeeringute ja projektidega, mille koostamisel tuleb arvestada kõigi seadusest tulenevate nõuete, kitsenduste ja piirangutega.“ Joonis 2. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringust (Joonis 6. Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) perspektiivse trassi suund) 2.3.Kavandatakse riigimaanteed Planeerimisseaduses on loetletud konkreetsed ehitised, mille puhul koostatakse riigi eriplaneering eeldusel, et nende asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Mõeldud on eelkõige ehitisi, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng.10 Selliste ehitiste hulka kuulub ka riigimaantee koos selle toimimiseks vajalike ehitistega.11 10 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 80. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064- 9679fd001f43/Planeerimisseadus 11 Planeerimisseadus § 27 lg 2: „(2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.“ 5 Lähtudes eelnevast on Haljala–Kukruse trass riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt vastavalt planeerimisseaduse § 27 lõigetele 1 ja 2, sest planeeringu eesmärk on rajada riigimaantee, mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi ning planeering koostatakse maakonnaüleste huvide väljendamiseks. 3. Kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus Riigi eriplaneeringuga kavandatakse Haljala–Kukruse trassi, mis on üks osa riiklikult tähtsast riigiteede võrgustikust. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus, millega määratakse 2+2 ristlõikega maanteetrassi asukoht ja selle ühendused olemasoleva teedevõrguga, et tagada teedevõrgu terviklikkus ning optimaalsed juurdepääsud põhimaanteega külgnevatele aladele. Lisaks põhimaantee trassikoridori asukohale määratakse trassiga seotud teiste piirkonna teede ja rohevõrgustiku toimimiseks vajalike rajatiste asukohad (nt eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid, sillad, tehnovõrgud, 5G taristu, jmt). 4. Planeeringuala asukoht ja selle suurus, sh planeeringuala piir Haljala–Kukruse trassi esialgne planeeringuala on määratud ulatuses, mis võimaldab eriplaneeringu koostamisel kaaluda trassi alternatiivseid asukohti. Planeeringuala piiri ettepanek on esitatud Joonis 3. Planeeringuala suurus on ligikaudu 67 000 ha. Joonis 3. Planeeringuala piir. Aluskaart: Maa-amet 6 Täpsemalt hõlmab planeeringuala Lääne-Virumaal Rakvere linna, Haljala, Rakvere, Viru- Nigula ja Vinni valdu ning Ida-Virumaal Lüganuse, Jõhvi ja Toila valdu ning Kohtla-Järve linna. Linnade, alevite, alevike, külade ja linnaosade nimekiri on toodud lisas 1. 5. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus Eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Haljala–Kukruse trassi asukoht variantide võrdluse teel, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh mõjuga keskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele ning määrates vajadusel leevendusmeetmed. Erinevate variantidena kaalutakse nii uue trassikoridori asukoha määramist kui trassi kulgemist olemasolevas maanteetrassi asukohas. Uut trassikoridori on võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad ning keskkonnale avalduvaid mõjusid on võimalik leevendada. Olemasolevas maanteetrassi asukohas tuleb kavandada maantee plaanilise lahenduse vastavusse viimine 2+2 ristlõikega maanteele esitavate nõuetega ning sõiduradade asukoha määramine olemasoleva maantee suhtes. Planeeringu algatamise taotluse koostamise hetkel ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi vm põhjuseid, mis välistaksid Haljala–Kukruse trassi kavandamiseks koostatava riigi eriplaneeringu elluviimise tulevikus. Haljala–Kukruse trassi finantseerimise skeem otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist. 6. Riigi eriplaneeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmine Haljala-Kukruse trassi kavandamiseks koostatav riigi eriplaneering, sh KSH, uuringud, eskiis trassi valiku teostamiseks ja välja valitud trassi eelprojekt rahastatakse Transpordiameti eelarvest. Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi, sh uuringute ja eskiisi maksumus täpsustub pärast planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse protsessi. Planeeringu detailse lahenduse, sh uuringute ja eelprojekti maksumus täpsustub pärast asukoha eelvaliku etappi. Tabelis 1 on esitatud riigi eriplaneeringu koostamiseks kuluvad eeldatavad summad ning ajaline kestvus etappide kaupa. 7 Tabel 1. Riigi eriplaneeringu indikatiivne maksumus käibemaksuta ja hinnanguline kestvus Kulu Maksumus Kestvus Riigi eriplaneeringu lähteseisukohad, KSH 100 000 eurot kuni 1 aasta väljatöötamise kavatsus koos uuringute loeteluga, asukoha eelvaliku ja eskiisi lähteülesanded Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik (eskiis) ja KSH I 1,0 mln eurot kuni 2 aastat etapp (programm) Riigi eriplaneeringu detailne lahendus valitud variandile 2,0 mln eurot kuni 3 aastat (eelprojekt) ja KSH II etapp (aruanne) Riigi eriplaneering kokku ca 3,1 mln eurot 6 aastat 7. Riigi eriplaneeringuga kaasnevad mõjud Riigi eriplaneeringuga koos algatatakse KSH ning hinnatakse kõik planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud. KSH käigus hinnatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses § 40 toodud mõjusid ning kavandatavast tegevusest lähtuvana lisaks järgnevat: - mõju liiklemisele, - ehitusaegsed mõjud, - maksumus ja ressursikasutus. Kavas on läbi viia ka erinevad riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud. Täpne uuringute nimekiri ja vajadus määratakse planeeringu koostamise käigus, kuid kindlasti on ette nähtud teostada uluki-, müra- ja õhusaaste uuringud. 8 Lisa. Planeeringualasse jäävate asustusüksuste nimekiri Asutusüksuse nimi Omavalitsuse nimi Maakonna nimi Kahula küla Jõhvi vald Ida-Viru maakond Sompa küla Jõhvi vald Ida-Viru maakond Järve linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond Kukruse linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond Sompa linnaosa Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond Aa küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Aidu-Liiva küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Aidu-Nõmme küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Erra alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond Erra-Liiva küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Ilmaste küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Irvala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Jabara küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kiviõli linn Lüganuse vald Ida-Viru maakond Koljala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Kopli küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Liimala küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Lohkuse küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Lüganuse alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond Maidla küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Matka küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Moldova küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Mustmätta küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Purtse küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Püssi linn Lüganuse vald Ida-Viru maakond Salaküla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Satsu küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Sonda alevik Lüganuse vald Ida-Viru maakond Uljaste küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Vainu küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Vana-Sonda küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Varinurme küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Varja küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Voorepera küla Lüganuse vald Ida-Viru maakond Amula küla Toila vald Ida-Viru maakond Järve küla Toila vald Ida-Viru maakond Kaasikaia küla Toila vald Ida-Viru maakond Kaasikvälja küla Toila vald Ida-Viru maakond Kabelimetsa küla Toila vald Ida-Viru maakond Kohtla küla Toila vald Ida-Viru maakond Kohtla-Nõmme alev Toila vald Ida-Viru maakond Kukruse küla Toila vald Ida-Viru maakond Mõisamaa küla Toila vald Ida-Viru maakond 9 Ontika küla Toila vald Ida-Viru maakond Paate küla Toila vald Ida-Viru maakond Peeri küla Toila vald Ida-Viru maakond Roodu küla Toila vald Ida-Viru maakond Saka küla Toila vald Ida-Viru maakond Servaääre küla Toila vald Ida-Viru maakond Täkumetsa küla Toila vald Ida-Viru maakond Valaste küla Toila vald Ida-Viru maakond Vitsiku küla Toila vald Ida-Viru maakond Aasu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Essu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Haljala alevik Haljala vald Lääne-Viru maakond Idavere küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Kisuvere küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Lihulõpe küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Põdruse küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Tatruse küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Varangu küla Haljala vald Lääne-Viru maakond Rakvere linn Rakvere linn Lääne-Viru maakond Aluvere küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Andja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Aresi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Arkna küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Jäätma küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kaarli küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Karivärava küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Katela küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Katku küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kloodi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kohala küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kohala-Eesküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Koovälja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kullaaru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Muru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Näpi alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond Nurme küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Paatna küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Päide küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Papiaru küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Rahkla küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Raudlepa küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Roodevälja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Sämi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Sämi-Tagaküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Sõmeru alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond Sooaluse küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Toomla küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Tõrremäe küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond 10 Ubja küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Uhtna alevik Rakvere vald Lääne-Viru maakond Ussimäe küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Varudi-Altküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Varudi-Vanaküla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Veltsi küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Võhma küla Rakvere vald Lääne-Viru maakond Aarla küla Vinni vald Lääne-Viru maakond Mõedaka küla Vinni vald Lääne-Viru maakond Nõmmise küla Vinni vald Lääne-Viru maakond Uljaste küla Vinni vald Lääne-Viru maakond Viru-Kabala küla Vinni vald Lääne-Viru maakond Aasukalda küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Aseri alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Kabeli küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Kestla küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Koogu küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Kõrkküla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Kõrtsialuse küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Linnuse küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Metsavälja küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Nugeri küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Oru küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Pada küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Pada-Aruküla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Pikaristi küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Rannu küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Samma küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Toomika küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Tüükri küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Varudi küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Vasta küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Viru-Nigula alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond Võrkla küla Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond 11