dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekute küsimine

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 8. oktoober 2021
Viit
4002
Registreeritud
8. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
4 Keskkonnakaitse korraldamine ja maa-alade planeerimine
Sari
4-5 -
Toimik
24

Failid

  • 📎Eriplaneering.pdf76 KB
  • 📎Lisa 1 Eriplaneeringu algatamise juurde.pdf754 KB
  • 📎SELETUSKIRI eriplaneeringu algatamise juurde _1_.pdf665 KB

Sisu (failidest)

SELETUSKIRI Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.12.2020 istungile esitatud eelnõu „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ juurde Vastavalt planeerimisseaduse §96 lõikele 1 algatatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Riiklikud arengueesmärgid taastuvenergeetika arendamisel Majandus ja kommunikatsiooniministeerium on oma ringkirjades 13.03.2019 ja 07.01.2020 rõhutanud taastuvenergia olulisust ja võimaluste otsimist alternatiivset kohalikku energiatootmist arendada ja toetada. Üheks liigiks on tuuleenergia maismaa võimaluste maksimaalne ärakasutamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on oma 7. jaanuari. 2020 kirjas kohalikele omavalitsustele toonitanud vajadust näha taastuvenergeetika arenguks ette võimalikult laialdased alad. Vabariigi Valitsus kinnitas 2017. aasta sügisel riikliku energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030+), milles on seatud eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 50%-ni energia lõpptarbimisest. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostöös Keskkonnaministeeriumiga valminud riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030, millega riik võtab kohustuse, et aastaks 2030 on taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest vähemalt 42%. Arvestades, et Eesti kliima- ja energiapoliitika näeb ette taastuvenergia tootmise mahu olulist suurendamist ja Edela-Eestil on suur tuuleenergeetika potentsiaal, on vaja leida nimetatud piirkonnas uusi tuuleparkide arendusalasid, sh üle vaadata varasemalt kaalumisel olnud, kuid erinevatel põhjustel planeeringutest välja jäetud potentsiaalseid tuuleenergeetika arendusalasid. Riigikaitsehuvid ja tuuleenergia arendamise võimalused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 07.01.2020 kirjaga on kohalikele omavalitsustele edastatud Kaitseministeeriumi poolt koostatud kaart, millel on välja toodud tuuleparkide arendamiseks sobilik vöönd maismaal, mis on riigikaitsehuvidest lähtuvalt oluliste kõrguspiiranguteta. Kaitseministeerium on oma 26.03.2020 e-kirjas täpsustanud, et tegemist on lihtsustatud vööndiga ja täpsem tuulepargi alale rakenduv kõrguspiirang selgub ala valikul ja iga üksiku tuuliku asukoha selgumisel koostöös Kaitseministeeriumiga. Väljavõte MKM poolt 07.01.2020 kirjaga kohalikele omavalitsustele edastatud vööndist, kus oranžiga on märgitud alad, mis on oluliste kõrguspiiranguteta. Põhja-Pärnumaaks ühinenud valdade uue üldplaneeringu koostamise raames on koostatud ka kõikide võimalike tuulealade kaart, mis hõlmab 42 erinevat ala üle terve valla territooriumi. Nendest 3 on Kaitseministeerium välistanud tuginedes praegu kasutusel olevate radarisüsteemide häiringute analüüsile. Väljavõte üldplaneeringu tuulealade analüüsi esialgsest üldplaneeringu kaardist 2020. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 95 lõikele 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse (KOV) eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. PlanS § 95 lõike 2 alusel kehtestatud määruse „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punkti 4 kohaselt loetakse selleks tuuleparki „Võrgueeskirja“ tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Tuulepark „Võrgueeskirja“ mõttes on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatestseadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Valikutena oli laual KOV teemaplaneering ja eriplaneering. KOV eriplaneeringu kasuks otsustati sellepärast, et eriplaneeringuga tehakse ehitise asukoha eelvalikud ja teises etapis detailne lahendus, mis on ehitusprojekti koostamise aluseks. Teemaplaneeringule aga peab järgnema detailplaneering. Arvestades kehtivat olukorda on eriplaneeringu koostamine konkreetse eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja efektiivne menetlus, kuna planeering tegeleb fokusseeritult vaid tuulikupargi jaoks sobivaima asukoha välja selgitamisega arvestades kõigi asjasse puutuvate keskkonnamõjude ja kehtivate tingimustega. Sobiva asukoha välja selgitamisel ja kinnitamisel on võimalik eriplaneeringu menetluse detailse lahenduse koostamise raames määrata ehitusõigus, mis on planeeringu kehtestamise järgselt aluseks ehitusprojekti koostamisele ja lähiaastate ehitus- ja arendustegevusele. Käesoleva KOV eriplaneeringu, mille käigus viiakse läbi KSH, eesmärgiks on välja selgitada, millistesse asukohtadesse Põhja-Pärnumaa valla territooriumile on võimalik elektrituulikuid rajada, lähtudes seejuures taotlustes välja pakutud planeeringualadest (Lisa 1) ning võttes arvesse sotsiaalsed aspektid (sh kohalikud huvid), keskkonnamõju, majanduslikud ning tehnilised võimalused. Vastavalt Planeerimisseaduse §121 lõike 1 punktist 3, võib KOV eriplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepaneku tegemist saab lugeda põhjendatuks, kui muudatus on vajalik riiklike arengueesmärkide saavutamiseks ning seatavad tingimused arvestavad piirkondlike erisuste, vajaduste ja kehtivate kitsendustega. See, kas KOV eriplaneering peab sisaldama mingis osas Pärnu maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut (PlanS § 121 lg 3 p 3 ja § 122 lg 10), selgub KOV eriplaneeringu menetluse käigus, sh asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisel. Põhja-Pärnumaa vallas toimus alates 2020 kevadest kuni sügiseni 4 ümarlauda tuuleenergeetika teemal ja ministeeriumis samuti kaks. Konstruktiivsete vestluste tulemusel on jõudnud 5 huvitatud isikut esmasele ühisele arvamusele piirkondade kohta, kus tuuleparke esmajärjekorras arendada. Arendajate ja valla ühine seisukoht on selline, et suuremahuliste uuringute tegemiseks on mõistlik kaasata väliskogemusi ja rahastust. Kuna KOV eriplaneeringu korraldaja on kohalik omavalitsus, siis on omavalitsusel kõige suurem võimalus kaasata kõiki huvigruppe, teha koostööd kohalike elanikega leidmaks neile kõige kasulikum ja ohutum viis taastuvenergia rajatistest osa saada. Jõudsime kokkuleppele, et vald algatab eriplaneeringu kolmele suuremale piirkonnale. Samaaegselt on algatamisel ka detailplaneering aladele, mis on kehtivas Vändra valla üldplaneeringus ära toodud. 13.novembril 2020 esitasid Sunly Wind ja Metsamaahalduse AS Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele taotlused sooviga algatada Põhja-Pärnumaa vallas kokku kolmele alale kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine, eesmärgiga leida taotlustes kajastatud planeeringualadel tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad asukohad. 25.11.2020 liitus avaldusega Vayu Energia OÜ ja 02.12.2020 Utilitas OÜ. Eelnõu lisas on toodud planeeringualad. Planeeringualale 1 on teinud taotluse Sunly Wind OÜ ja Metsamaahalduse AS. Planeeringualale 2 on teinud taotluse Sunly Wind OÜ, Mtesamaahalduse AS ja OÜ Utilitas. Laiendatud alale tegi taotluse Vayu Energia OÜ. (punane piirjoon alloleval skeemil) Planeeringualale 3 tegi taotluse Sunly Wind OÜ. Vallavalitsus kaalus täiendavalt Vayu Energia OÜ taotlust arvestades ka üldplaneeringu koostamise käigus paika pandud kriteeriume ja kaugusi hoonestusest (1km) ning jõudis seisukohale, et tiheasustusaladele (nagu Vändra alev) ja selle lähiümbrus, kus on ilmselgelt võimatu tuulikuid püstitada (võimalikud tuuleparkide asukohad saavad esialgsete laiendatud kriteeriumide alusel olla roosadel laikudel), ei ole mõistlik kulutada raha ja inimressursse uuringute jaoks. Seetõttu oleme lisanud Planeeringualale 2 uuringualadena Kullimaa külas, Sikana külas ja Kurgja külas asuvad roosad alad. Planeeringuala suurus ei tähenda kogu ala ulatuses tuulikute püstitamise kavatsust ega selle võimalikkust. Tõenäoliselt ja sõltuvalt tehtavate uuringute ja planeerimismenetluse tulemustest ning välja selgitavatest keskkonnalastest jm piirangutest, koonduvad võimalikud arendamiseks sobilikud alad üksikutesse võimalikesse piirkondadesse planeeringuala sees. Nimetatud piirkondade perspektiivikust ning neist tulenevat võimalikku mõju omakorda hinnatakse ja uuritakse täiendavalt algatatava KOV eriplaneeringu raames. Taotlejad toovad välja, et neil on nimetatud piirakonnas mitmete kinnistute omandamis- või kasutusõigus või toimuvad läbirääkimised vastavate õiguste saamiseks. Eelneva tõttu on lisaks arendushuvile muude eelduste esinemisel lisaks olemas ka reaalne võimalus KOV eriplaneeringu kehtestamisel selle elluviimiseks. Lähtudes Lisas 1 toodud planeeringualadest valitakse KOV eriplaneeringu ja KSH esimese etapi käigus välja tehniliste tingimuste, keskkonnapiirangute ja muude kaalutlustega kooskõlas olevad alad ehk tehakse tuuleparkide asukohtade eelvalik (PlanS § 98-109). Eelvaliku lõpptulemusena otsustatakse tuuleparkidele sobivaimad asukohad. Nimetatud asukohtades viiakse läbi detailplaneeringu täpsusega KOV eriplaneeringu teine etapp ehk detailse lahenduse menetlus (PlanS § 111 jj) ning KSH, sh viiakse läbi vajalikud uuringud. Eriplaneeringu koostamise finantseerimine Vastavalt PlanS §96 lõikele 2 punktile 4 ei algatata eriplaneeringu koostamist eelkõige juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Vastavalt Plans § 4 lõikele 21 on taotluste esitajad planeeringu koostamisest huvitatud isikuna valmis kandma KOV eriplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise kulud. Ühtlasi kinnitavad, et on nõus menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt erinevate arendajate esitatud eriplaneeringu algatamise taotluste menetlusprotsesside liitmisega ning kandma kulud sel juhul proportsionaalselt. Kohalik kasu Kohaliku omavalitsuse või kohaliku kogukonna saadav hüvitis või kasu kavandatavast suurarendusest lepitakse kokku planeeringu koostamise käigus enne planeeringu kehtestamist, kui on selgunud tuulikupargi arendamise võimalused sh ala paiknemine, suurus, tuulikute arv ja kõrgus jm olulised näitajad ning arendusega kaasneva mõju ulatus ja iseloom. Koostas: Reet Olev PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS kuupäev digitaalallkirjas nr 7-1.1/2256 Eriplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud Ettepanekute küsimine Põhja-Pärnumaa valla tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.12.2020 otsusega nr 41 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja sobivad alad elektrituulikute pargi rajamiseks. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek toimub 15.10-15.12.2021. Materjalidega saab tutvuda alates 15.10.2021 Põhja-Pärnumaa valla kodulehel https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/eriplaneeringud/tuuleparkide- eriplaneering, ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuses (Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev) lahtiolekuaegadel. Eriplaneeringu ala paikneb kogu ulatuses Põhja-Pärnumaa vallas ning on jaotatud kolmeks eraldiseisvaks osaks: valla idaosa ala suuruseks on ligikaudu 7 100 ha, kirdeosa suuruseks on ligikaudu 8 500 ha ja kaguosa suuruseks on ligikaudu 14 800 ha. Planeeringuala suurus ei tähenda kogu ala ulatuses tuulikute püstitamise kavatsust ega selle võimalikkust. Põhja-Pärnumaa vallavalitsus ootab Teilt ettepanekuid eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta vastavalt planeerimisseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104) §-le 103 lõikele 2, mille Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond +372 443 0330 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764 kohaselt esitavad kaastavad isikud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta ning nimetavad kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtades nimetatud alternatiivsetest asukohtadest nende hinnangul sobivaima asukoha planeeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks või pakuvad välja alternatiivse asukoha ehitise püstitamiseks. Arvamusi ootame kuni 15.12.2021 e-posti aadressile: [email protected] või kirjalikult: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus (Vändra alev, Pärnu-Paide mnt 2, 87701). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jane Mets vallavanem 2 (2) Lisa 1 Planeeringuala 1 ( planeeringuala suurus ligikaudu 8500 ha) Planeeringuala nurgakoordinaadid (X, Y): 6506503,65 ; 55605740 Mööda valla piiri kuni 6509076,19 ; 573694,99 Piki Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaanteed kuni 6502962,98 ; 559411,77 Piki Vändra-Lokuta-Lelle kõrvalmaanteed. Planeeringuala 2 (planeeringuala suurus ~14 800 ha) Planeeringuala nurgakoordinaadid (X, Y): X Y 6 488 364,522 558 254,080 6 488 985,440 558 621,628 6 490 115,171 556 968,538 6 488 880,769 556 502,930 Pikki valla piiri 6 492 297,680 552 118,505 6 493 965,136 552 616,519 6 495 138,922 557 018,884 6 494 639,296 559 614,538 Piki kõrvalmaanteed Suurejõe - Vihtra – Jõesuu 6 497 847,911 564 088,406 Piki tugimaanteed Mudiste - Suure-Jaani - Vändra 6 500 755,117 563 703,224 Piki kõrvalmaanteed Rõusa - Säästla 6 502 119,723 564 208,553 Piki Kadjaste - Rõusa teed 6 502 239,677 566 616,574 6 502 639,612 567 144,551 Piki Pentagoni-Oriküla teed 6 502 638,750 567 258,251 Piki kõrvalmaanteed Kadjaste - Suurejõe 6 502 410,265 568 743,831 6 503 602,736 574 277,032 Pikki valla piiri 6 499 887,773 573 083,478 6 499 558,265 571 129,951 Piki Joa - Tammsaare teed 6 498 483,827 570 351,756 6 498 142,203 570 772,718 Piki valla piiri 6 496 824,494 570 858,098 Piki Kaansoo – Säärnoja teed 6 493 374,773 570 073,988 6 493 426,547 569 559,959 Piki kõrvalmaanteed Kaansoo - Tori 6 486 982,619 563 991,943 Piki valla piiri 6 490 974,097 563 464,293 6 491 083,920 563 696,103 6 491 425,536 563 549,673 6 491 779,365 564 171,920 6 492 596,847 564 098,737 6 492 609,044 563 757,089 6 492 975,071 563 574,068 6 491 084,924 561 480,579 6 490 560,703 561 962,130 Piki valla piiri Eriplaneeringu taotluse alast on välja lõigatud Pärnu maakonnaplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobiv ala nurgakoordinaatidega: X Y 6 494 727,700 562 711,854 6 494 844,531 562 776,587 6 494 801,902 563 673,354 6 494 391,412 563 771,244 6 494 231,952 563 610,202 6 494 085,121 563 646,520 6 493 873,559 563 689,146 6 493 657,261 563 537,580 6 493 548,322 563 520,208 Planeeringuala (planeeringuala suurus ~7 100 ha) Planeeringuala nurgakoordinaadid (X, Y): X Y 6 498 019,148 522 716,035 Piki kõrvalmaanteed Pärnu-Jaagupi – Kalli 6 496 901,464 529 258,265 Piki kõrvalmaanteed Pärnu-Jaagupi tee kuni 6 489 882,509 531 275,138 Piki valla piiri 6 486 307,052 523 561,074
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel