Seisukoha küsimine

OTSUSE EELNÕU Suurupi riigikaitseliste objektide ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja Kuubik Projekt OÜ (11441434, aadress: Järva maakond, Imavere vald, Imavere küla, Antsu tee 17-18, kontakt: [email protected]) ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Järve 34a, kontakt: [email protected]) esitad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2111271/28038 Suurupisse sidesüsteemide rajamiseks. Koos ehitusloa taotlusega esitati Kuubik Projekt OÜ (11441434) ja EULE OÜ (10785189) koostatud eelprojekt „Ehitiste projekt Suurupis“. Samuti esitati OÜ Hendrikson&Ko (10269950), keskkonnaeksperti Riin Kutsari (KMH litsents: KMH0131) koostatud „Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang“. Eelprojekt ja eelhinnang on Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 6¹ alusel esitatud asutusesiseseks kasutamiseks. Kavandatavateks tegevusteks on kaheksa sidemasti rajamine koos piirdeaedadega (9tk, teatisekohustuslikud) ning Suurupi saatejaama ümberehitamine. Antenniväljaku ja seotud struktuuride rajamise eesmärgiks on riigi julgeoleku tagamine. Siderajatistega ehitamisega kaasnevad ka uued ehitatavad teelõigud, millest antennisüsteem AS-3 koos rajatava teega asub täielikult ja antennisüsteem AS-1 juurdepääsutee asub osaliselt Ninamaa piiranguvööndis. Samuti kavandatakse uued teelõigud ka AS-2, AS-5, AS-7 ja AS-8 antennisüsteemide juurde. Lisaks on kavandatud rajada üks eraldiseisev tee Suurupi sihtkaitsevööndisse katastriüksustele 19801:001:3791 ja 19801:001:4473. Eelhinnangu koostajad on soovitanud antud teelõigu rajamisest võimalusel loobuda. Kavandatavad siderajatised on ehitisregistris numbritega 221377183, 221377184, 221377186, 221377189, 221377193, 221377197, 221377200, 221377202 ning ümberehitatav saatejaam numbriga 116030288. Piirdeaiad on ehitisregistris numbritega 221377182, 221377185, 221377187, 221377191, 221377196, 221377199, 221377201, 221377203, 221377204. Ehitusloa taotlusega kavandatavad rajatised asuvad Harju maakonnas, Harku vallas, Suurupi külas katastriüksustel 19801:001:3034, 19801:001:4039, 19801:001:3824, 19801:001:2963, 19801:001:2998, 19801:001:3833, 19801:001:2997, 19801:001:0599, 19801:001:0598, 19801:001:2962, 19801:001:2910, 19801:001:2385, 19801:001:3812, 19801:001:2996. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 2 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Ehitusloa taotluses toodud tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka (muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 15 punkti 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti) alla. KeHJS § 3 lg 2 p 1 kohaselt võib keskkonnamõju jätta hindamata kui tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, välja arvatud KeHJS § 3 lg 1 p 2 nimetatud juhul. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas taotluses toodud kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku § 118 lõikest 2 annab ehitusloa TTJA kui ehitusloa taotlus sisaldab riigikaitse ja julgeolekuasutuse ehitisi. Seega on TTJA käesolevas menetluses otsustajaks KeHJS tähenduses. Tulenevalt KeHJS § 11 lõike 2² edastas TTJA asjaomastele asutustele … kirjaga nr 16-12/… arvamuse avaldamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele, mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist ei ole eelprojekti rakendamisel ette näha ja keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Eelhinnangu raames läbi viidud Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et ebasoodne mõju Suurupi loodusala kaitse-eesmärkidele on välistatud ning asjakohast Natura hindamist ei ole vaja läbi viia. Olulist keskkonnamõju ei ole ette näha ka muudes aspektides nagu mõju erinevatele keskkonnaelementidele (pinnas, vesi, looduslik mitmekesisus jne), inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi heiteid pinnasesse, õhku ega vette. Projekti elluviimisega ei kaasne mürarikkaid ega vibratsiooni tekitavaid tegevusi, v.a masinate töötamisest tulenev müra, mis piirdub ehitusperioodiga. Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis suurendaks õhusaastet. Oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Valgustust kavandatavatele ehitistele ei plaanita. Samuti puuduvad tegevused, mis võiksid olla seotud veekogude ja vee kvaliteedi muutmisega. Kavandatava tegevuse piirkonnas asub Suurupi looduskaitse ala (KLO1000612) ja Natura 2000 Suurupi loodusala (RAH0000472). Kavandatav antennisüsteem AS-3 (ehitisregistrikood 221377186) asub koos raadamisala ja piirdeaiaga täielikult ning AS-5 (ehitisregistrikood 221377197) osaliselt looduskaitseala piiranguvööndis. Arvestades kaitsealale jäävate ehitiste väikest hulka, mastaapsust ja paiknemist ei ole tegemist kaitseala kaitseväärtusi ebasoodsalt mõjutava tegevusega. Vajalikud keskkonnameetmed eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt: 1) Piiranguvööndi looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks kavandada ehitiste rajamiseks vajalikku raadamist minimaalses võimalikus ulatuses. Raietööde teostamisel tuleb kinni pidada Keskkonnaameti poolt soovitatavast raierahuperioodist, s.o raietöid mitte teostada perioodil 15. märtsist – 31. juulini. Kõikjal, kus võimalik,  tuleb ehitamisel arvestada sellega, et tööd ei satuks loomade jaoks tundlikule perioodile (nt poegimine, pesitsemine). 2) Suurupi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkide saavutamise toetamiseks loobuda võimalusel kinnistutele 19801:001:3791 ja 19801:001:4473 tee rajamisest. 3) Ehitustegevuste läbiviimisel tuleb juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. Juhul kui leitakse arheoloogiline kultuurikiht või kultuuriväärtused, siis nendega seonduvaid uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja. Pinnase- ja kaevetöid uuringute alal pole lubatud alustada enne arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. 4) Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 5) Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt kokku koguda ning kahjustatud ala puhastada. Vältida pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 6) Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinaid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normide kohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. Impulssmüra põhjustavat tööd (lõhkamine, rammimine jne) teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestusest teavitada kohalikke elanikke, vältimaks inimeste teadmatusest põhjustatud kaebusi. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 08.00-19.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada. 7) Ehitus- ja hooldustööde käigus kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 8) Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes. Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkt 22, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8, eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punkti 8 otsustan: jätta Suurupi riigikaitseliste objektide ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata. Versioon 11.01.2021 /// 20003708 Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Töö nr 20003708 Tallinn-Tartu 2021 Kaile Eschbaum keskkonnaspetsialist Riin Kutsar juhtekspert (KMH litsents: KMH0131) Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 SISSEJUHATUS .......................................................................................................5 1 TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................6 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ..........................................................8 3 PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................................13 4 VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....................................................................................................14 4.1 Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .......................................................................................................................... 14 4.2 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele .................................................. 15 4.2.1 Natura hindamine ............................................................................................................. 18 4.3 Mõju kultuuriväärtustele ............................................................................................................. 25 4.4 Mõju põhja- ja pinnaveele .......................................................................................................... 25 4.5 Tegevusega kaasnevad heited (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, ja lõhn) ................................................................................................. 26 4.6 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine .................................................. 27 4.7 Avariiolukorrad ........................................................................................................................... 27 5 JÄRELDUSED .....................................................................................................28 LISA 1 .....................................................................................................................29  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 5 Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 SISSEJUHATUS Käesolev töö on keskkonnaalane konsultatsioon Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt riigikaitselistel eesmärkidel kavandatavate sidesüsteemide (antenniväli) ja nendega seotud struktuuride (teed-piirdeaiad jm) eelprojekti lahendusele Harku vallas Suurupi külas. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud Suurupi antennivälja asendiplaani eskiisprojekti joonised seisuga 01.09.2020 (Kuubik Projekt, töö nr 2005). Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson&Ko ekspertide koostöös: Riin Kutsar − juhtivekspert (KMH litsents: KMH0131); Kaile Eschbaum − projektijuht, Natura ja looduskaitse ekspert; Jaanus Padrik – geoinformaatik.  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 6 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 1 TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Lg 1 Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Lg 2 Kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lg 1 p 2 nimetatud juhul. § 21. Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22. Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus Lg 2 Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata, kuid vastavalt KeHJS § 6 lõige 2 p 22 peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju juhul, kui on tegemist muu tegevusega, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lisaks, vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelule „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“: § 15. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste puhul: 8) Selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti; Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. www.hendrikson.ee  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 7 Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Vastavalt KeHJS-le: § 61. Eelhinnang Lg 1 eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Lg 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. Lg 3 Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Lg 5 Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine Lg 22 Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et käesoleva KMH eelhinnangu läbiviimise vajaduse tingib asjaolu, et kavandatava tegevuse puhul ei saa välistada ebasoodsa mõju esinemist Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Seetõttu on vajalik kaaluda KMH läbiviimise vajadust, hoolimata sellest, et tegevuse ainsaks eesmärgiks on riigi julgeoleku tagamine. Eelhinnang on tellitud OÜ Kuubik Projekti poolt ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 2-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 8 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Kavandatavaks tegevuseks on antenniväljaku ja seotud struktuuride rajamine Harku vallas Suurupi külas. Projektiga (Kuubik Projekt, töö nr 2005) kavandatakse Suurupi poolsaarele antennisüsteemi ning sellega seotult uusi teid ja piirdeaedasid. Uusi hooneid projekt ette ei näe, kuid ohuolukorra tekkimisel paigaldatakse olemasolevasse parklasse 3-6 ehitussoojakut. Projektiga kavandatakse erinevaid antennisüsteeme kaheksas asukohas Suurupi poolsaarel. Kõikide antennisüsteemide juurde kulgeb maakaabel, mis paigaldatakse pinnasesse sarnaselt tsiviilkasutuses oleva sidetrassiga. Kaablite asukohad on valdavalt teede ääres. Antennisüsteemide juurdepääsud on lahendatud mööda olemasolevaid teid, kuid rajatakse ka uusi teelõike. Samuti kaasneb vajadus antennisüsteeme ümbritsevatelt aladelt kõrghaljastuse eemaldamiseks. Antennide ümber rajatakse puidust piirdeaiad. Kogu antenniväli ümbritsetakse omakorda valvesüsteemidega varustatud piirdeaiaga, mis võimaldavad vajadusel kogu antennivälja ala sulgeda. Antennivälja ümbritsev piirdeaed on kavandatud selliselt, et säiliks ligipääs muinsuskaitselisele vaatamisväärsusele, Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatareile (Suurupi Meresidekeskuse saatejaama kõrval). Samuti kulgeb aed Suurupi pangani, kuid mitte selle alusele alale – mere rannal säilib vaba liikumise võimalus. Nii antenne kui ka kogu antennivälja ala ümbritsevad piirdeaiad on kavandatud ca 2 m kõrguse puitlippidest aina. Kavandatavatest antennisüsteemidest annab ülevaate Tabel 2-1 ja kavandatavate tegevuse asukohta illustreerivad Joonis 2-1 ja vaated Joonis 2-3, Joonis 2-2Joonis 2-3, Joonis 2-4. Lisaks on kavandatavate sidesüsteemide (antennide) kohta toodud illustreeriv fotomaterjal Lisa 1. Tabel 2-1 Suurupisse kavandatavad ehitised Objekt Kirjeldus Antenn AS-1 Ca 25 m kõrgused antennid koos piirdeaiaga. Kõrghaljastuse eemaldamine Antenn AS-2 mõlema antenni ümbrust ca 0,2 ha suuruselt alalt. Aiaga piiratud ala on mõlemal juhul vähem kui 0,1 ha. Antenn AS-3 Ca 30,5 m kõrgused antennid koos piirdeaiaga. Kõrghaljastuse eemaldamine mõlema antenni ümbrusest 46 m kaugusele, st ca 0,66 ha suuruselt alalt. Aiaga Antenn AS-6 piiratud ala on mõlemal juhul pea 0,5 ha. Antenn AS-4 Kõrgeimas osas ca 33 m kõrgune antenn koos piirdeaiaga. Kõrghaljastuse eemaldamine antenni ümbrusest kuni 1,3 ha suuruselt alalt. Aiaga piiratud on 0,9 ha suurune ala antenni ümber. Antenn AS-5 Kõrgeimas osas ca 55 m kõrgune antenn koos piirdeaiaga. Kõrghaljastuse eemaldamine antenni ümbrusest kuni 1,2 ha suuruselt alalt. Aiaga piiratud on 0,7 ha suurune ala antenni ümber. Antenn AS-7 Ca 25 m kõrgused antennid koos piirdeaiaga. Kõrghaljastuse eemaldamine mõlema antenni ümbrusest ca 0,3 ha suuruselt alalt. Aiaga piiratud ala on Antenn AS-8 mõlemal juhul 0,16 ha. www.hendrikson.ee  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 9 Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Joonis 2-1 Antennisüsteem Suurupi poolsaarel  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 10 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Joonis 2-2 Antennisüsteem Suurupi poolsaarel (vaade 1, lõunast) www.hendrikson.ee  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 11 Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Joonis 2-3 Antennisüsteem Suurupi poolsaarel (vaade 2, idast)  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 12 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Joonis 2-4 Antennisüsteem Suurupi poolsaarel (vaade 3, põhjast) www.hendrikson.ee  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 13 Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 3 PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Kavandatava tegevuse asukohaks on Suurupi poolsaar, kus planeeritavad ehitised (st teed ja rajatised) puudutavad järgmisi katastriüksusi: 1. Tormiotsa (19801:001:3034) − 100% riigikaitsemaa. Kavandatakse 4 antennisüsteemi ja uusi teid; 2. Väike-kaasiku (19801:001:3791) – sihtotstarbeta maa. Kavandatakse uus teelõik; 3. Keila metskond 1 (19801:001:2165) – 100% maatulundusmaa. Kavandatakse uus teelõik; 4. Soontevahe põik 7 (19801:001:3824) − sihtotstarbeta maa. Kinnistule jääb osaliselt üks antenn; 5. Soontevahe põik 5 (19801:001:4039) − sihtotstarbeta maa. Kinnistule jääb osaliselt üks antenn; 6. Soontevahe põikL1 (19801:001:2963) – 100% transpordimaa. Kinnistule jääb osaliselt üks antenn ja uus teelõik; 7. Erika tee L2 (19801:001:2962) – 100% transpordimaa. Kinnistule jääb osaliselt kaks antenni ja uus teelõik; 8. Keila metskond 317 (19801:001:0599) − 100% maatulundusmaa. Kinnistule jääb osaliselt kolm antenni ja uusi teelõike. Lisaks on kogu antennivälja ümber kavandatud piirdeaiad, mis üldjoontes järgivad kinnistute piire (vt Joonis 2-1). Kehtiv Harju maakonnaplaneering ja ka Harku valla üldplaneering määratleb kavandatava tegevuse piirkonna suures osas rohelise võrgustiku osaks (vt täpsemalt ptk 4.1). Kavandatav tegevus asub osaliselt Suurupi looduskaitsealal ja samal ajal ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 Suurupi loodusalal. Looduskaitselistele väärtustele on tegevuse mõju hinnatud ptk 4.2. Metsaseadusega kaitstavaid vääriselupaiku (ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur) alal ei leidu. Kavandatavatest ehitistest osa asub Suurupi poolsaare mitmete muinsuskaitseliste objektide kaitsevööndis (vt täpsemalt ptk 4.3). Kavandatava tegevuse piirkonnaga on seotud veekogudest Läänemeri. Osad kavandatavatest ehitistest asuvad ranna ehituskeeluvööndis. Projektialal asub üks puurkaev (vt täpsemalt ptk 4.4). Kavandatava tegevuse alal leidub elu- või ühiskondlike hoonetena registreeritud hooneid. Need on endise nõukogude armee Suurupi sideväeosade linnaku hooned, mis hetkel on enamasti kasutuseta ja lagunevad hooned, mis on kavandatud lammutada (10 tk). Lähimad kasutatavad eluhooned asuvad mõnekümne meetri kaugusel kavandatavast AS-6 antennist (Soontevahe tee 15, 13 ja 9) (vt täpsemalt ptk 4.5). Maaparandussüsteeme kavandatava tegevuse alal ei leidu. Ala piirneb Suurupi maaparandussüsteemiga (TTP-507), mida kavandatav tegevus ei mõjuta.  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 14 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 11.01.2021 Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 4 VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Harju maakonnaplaneering 2030+1 Maakonnaplaneeringu järgi jääb kavandatava tegevuse piirkond Suurupi poolsaarel osaliselt rohelise võrgustiku alale. Rohevõrgu piires asuvad kõik antennid koos neid ümbritsevate puidust piirdeaedadega, v.a antenn AS-6. Lisaks on rohevõrgu alal kinnistu piiridele rajatavad piirdeaiad. Maakonnaplaneering toob välja üldpõhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks, muuhulgas: ▪ rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima; ▪ rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Kavandatavate sidesüsteemide rajamine ei ole maakonnaplaneeringus seatud rohelise võrgustiku säilitamist ja sidusust tagavate põhimõtetega kooskõlas. Kinnistu piiridele rajatavad piirdeaiad takistavad küll mõningal määral suurulukite liikumist antenniväljaku alal, kuid rohevõrgu kui terviku funktsionaalsus olulisel määral kannatada ei saa, kuna kasutatavaks jääb alternatiivne rohevõrgu koridor antenniväljakust idapool. Samuti ei katke paljude liikide jaoks liikumine ka antennivälja aiaga piiratud alal (nt jääb piirdeaia puitlippide ja maa vahele ca 15 cm vaba ruum, mida väikese ja keskmise suurusega ulukid edukalt kasutada saavad). Harku valla üldplaneering2 Suurupi poolsaar asub Harku valla territooriumil Suurupi külas. Valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub kavandatavatest rajatistest enamik riigi- ja sisekaitsemaa juhtotstarbega alal ning juhtotstarbeta maal. Riigi- ja sisekaitsemaa all mõeldakse üldplaneeringus riigikaitselisi otstarbeid täitvaid maa-alasid (piirivalve, politsei jms maa-alad). Osad struktuurid jäävad ka üldplaneeringus elamumaa, transpordi-, üld- või tootmismaa juhtotstarbega maale (nt AS-6, Soontevahe põik 5 ja 7, teed ja piirdeaiad). Kavandatava tegevuse piirkonna roheline võrgustik on Harku valla üldplaneeringus piiritletud sarnaselt maakonnaplaneeringu rohevõrguga, kuid eristatud on tugialad (e tuumalad) ja koridorid. Üldplaneeringuga määratud rohevõrgu alale jäävad seega kõik antennid koos neid ümbritsevate puidust piirdeaedadega, v.a antenn AS-6. Lisaks on rohevõrgu alal kinnistu piiridele rajatavad piirdeaiad. Täpsemalt asuvad ehitised Türisalu-Suurupi-Ninamaa-Muraste-Rannamõisa kaitsealade ja mereäärsel koridoril (Joonis 4-1). See on piki rannikut kulgev roheline vöönd, mis kohati on liitunud mereäärsete 1 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1 -4/78. https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering 2 Harku valla üldplaneering. Kehtestatud 17.10. 2013. https://www.harku.ee/kehtiv-uldplaneering www.hendrikson.ee  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 15 Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 kaitsealadega ja toimib nii koridori kui tuumalana ning on mere ja maa vaheline servakooslus. Koridori funktsiooni säilimiseks on oluline vältida ehitiste rajamist ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse. Oluline on tagada, et eramaadel ei tarastataks ulatuslikke alasid risti rannajoonega. Piirdeaed ei tohi ulatuda veekaitsevööndisse. Joonis 4-1 Roheline võrgustik kavandatava tegevuse piirkonnas. Kavandatav tegevus ei ole täielikult kooskõlas üldplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku ja selle arendustegevustele seatud tingimustega. Kinnistu piiridele rajatavad piirdeaiad takistavad osaliselt küll suurulukite liikumist antenniväljaku alal, kuid rohevõrgu kui terviku funktsionaalsus olulisel määral kannatada ei saa. Suurupi ja Muraste tugialade vaheline sidusus on tagatud Türisalu-Suurupi-Ninamaa-Muraste-Rannamõisa kaitsealade mereäärse koridori haru kaudu, mis kulgeb antenniväljast idapool. Samuti ei katke paljude liikide jaoks liikumine ka antennivälja aiaga piiratud alal (nt jääb piirdeaia puitlippide ja maapinna vahele ca 15 cm vaba ruum, mida väikese ja keskmise suurusega ulukid edukalt kasutada saavad). Tagatud on ka läbipääs mere rannalt, Suurupi panga alt. Samuti jääb antennivälja ala toetama rohevõrgu muid eesmärke, nt taimekooslused, linnustiku ja putukate elupaigad, jms. 4.2 MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE Andmebaasi EELIS andmetel (september 2020) asub kavandatava tegevuse piirkonnas mitmeid kaitstavaid loodusobjekte. Mõju hindamise kontekstis on oluline välja tuua järgmised kaitstavad loodusobjektid ja rahvusvaheliselt kaitstavad alad:  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 16 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 11.01.2021 Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 ▪ Suurupi looduskaitseala (edaspidi ka LKA) (KLO1000612); ▪ Natura 2000 Suurupi loodusala (ehk LoA) (RAH0000472); ▪ Lisaks üks kaitstava liigi leiukoht, mis ei ole LKA ega Natura ala kaitse-eesmärgiks. Mõju hindamine rahvusvaheliselt kaitstavale Natura 2000 võrgustiku alale (Suurupi loodusala) viiakse läbi eraldi peatükis, järgides Natura hindamise metoodikat. Siinses peatükis käsitletakse mõju nendele kaitstavatele loodusobjektidele, mida Natura hindamine ei hõlma – looduskaitseala ja kaitstavad liigid, mis ei ole Natura alade kaitse-eesmärkideks. Metsaseadusega kaitstavaid vääriselupaiku (ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur) kavandatava tegevuse mõjualas ei leidu. Suurupi looduskaitseala Vastavalt kaitseala kaitse-eeskirjale3 on Suurupi looduskaitseala kaitse-eesmärgiks kaitsta Suurupi kambriumi liivakivi panka ja Eestis ainulaadseid kambriumi liivakivi paljandeid. Liikide ja elupaikade osas on kaitseala kaitse-eesmärgid esitatud järgnevas tabelis. Tabel 4-1 Suurupi LKA kaitse-eesmärgid (hallis kirjas on toodud kaitse-eesmärgid, mis on ka Natura loodusala kaitse-eesmärkideks ja mõju hindamine viiakse neile seetõttu läbi Natura hindamise peatükis) Loodusdirektiivi I lisa Loodusdirektiivi II lisa Kaitsealused liigid elupaigatüübid liigid püsitaimestuga kivirannad (1220) vasakkeermene pisitigu Taimeliigid (LK III) ja nende elupaigad: merele avatud pankrannad (1230) (Vertigo angustior) rootsi kukits (Cornus suecica) väikesaared ning laiud (1620) balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) teelehe-mosaiikliblikas rannaniidud (1630*) vööthuul-sõrmkäp (Dactylorhiza fuchsii) (Euphydryas aurinia). liigirikkad niidud lubjavaesel mullal suur käopõll (Listera ovata) (6270*) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) lubjakivipaljandid (8210) pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) liivakivipaljandid (8220) karukold (Lycopodium clavatum) vanad loodusmetsad (9010*) Loomaliigid (LK II ja III): puiskarjamaad (9070) väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) soostuvad ja soo-lehtmetsad punaselg-õgija (Lanius collurio) (9080*) pangametsad (9180*) vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) sõõrsilmik (Lopinga achine) Rändlinnuliigid (LK III): ristpart (Tadorna tadorna) tõmmuvaeras (Melanitta fusca) randtiir (Sterna paradisaea Pont.) Kavandatavast tegevusest osa asub Suurupi LKA alal. Vastavalt kaitse-eeskirjale3 on kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuhulgas: muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet; anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; anda projekteerimistingimusi; anda ehitusluba. 3 Suurupi looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 22.10.2009 nr 164 (redaktsioon 01.04.2010) www.hendrikson.ee  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 17 Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, kui see tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Täpsemalt asub antennisüsteem AS-3 koos raadamisala jm taristuga täielikult ja AS-5 osaliselt Ninamaa piiranguvööndis. Lisaks asub piiranguvööndis kavandatav antennisüsteemi AS-1 juurdepääsutee ning raadamist vajav ala väga väikses ulatuses. Samuti asub väga väikeses ulatuses looduskaitsealal AS-4 raadamist vajav ala, kuid tõenäoliselt on sellel alal vaid üksikud eemaldamist vajavad puud. Lisaks jäävad piiranguvööndisse piirdeaiad kahes asukohas (Joonis 4-2). Vastavalt kaitse-eeskirjale on Ninamaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning seal esinevate nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi tagamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud tehnovõrgu rajatise ehitus. Maastikuilme ja looduse mitmekesisuse säilitamiseks tuleb aga kavandatava tegevuse elluviimisel raadata olemasolevaid puid minimaalses võimalikus sulatuses. Suurupi LKA Suurupi sihtkaitsevööndisse on kavandatud ühe tee rajamine. Keila metskond 1 kinnistu (9801:001:2165) serva kavandatakse võimalik ca 280 m pikkune juurdepääsutee/ümbersõidu rajamine. Vastavalt kaitse-eeskirjale on sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk metsakoosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ning olemasolevate rohumaakoosluste avatuna hoidmine. Uute ehitiste püstitamine on sihtkaitsevööndis keelatud, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee ehitus. Tee rajamine tooks kaasa puude eemaldamise vajaduse konkreetses asukohas. Tegemist ei ole küll mastaapse mõjuga, kuid sihtkaitsevööndi metsakoosluste loodusliku protsessina kulgemise seisukohast oleks parimaks lahenduseks tee rajamisest loobumine, kui selleks ei ole just vältimatut vajadust. Joonis 4-2 Kavandatav tegevus Suurupi looduskaitsealal  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 18 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 11.01.2021 Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Suurupi LKA elupaigad ja liigid Suurupi looduskaitsealal kaitstavaid loodusdirektiivi elupaiku on käsitletud Natura hindamise peatükis. LKA kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest on kavandatava tegevuse piirkonnas registreeritud vaid ühe III kaitsekategooria linnuliigi, vööt-põõsalinnu, leiukoht (KLO9104038). Liigi pesitsusterritoorium on registreeritud 2006. aastal. Leiukohas on vaatlusi tehtud veel 2017. aastal, mil pesitsemist ei tuvastatud. Leiukoht kattub väga väikeses ulatuses antennipositsiooni AS-4 alaga, kuid antenniga seotud struktuure alale ei rajata ning puudub ka vajadus raadamiseks, kuna antud asukohas ei kasva kõrghaljastust (Joonis 4-2). Käesoleva töö koostajad leiavad, et arvestades kaitsealale jäävate ehitiste väikest hulka, mastaapsust ja paiknemist ei ole tegemist kaitseala kaitseväärtusi ebasoodsalt mõjutava tegevusega. Samas tuleb Ninamaa piiranguvööndi looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks kavandada seal ehitiste rajamiseks vajalikku raadamist minimaalses võimalikus ulatuses. Samuti soovitame Suurupi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkide saavutamise toetamiseks võimalusel loobuda Keila metskond 1 kinnistule (9801:001:2165) tee rajamisest. Projektlahendus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. Muud kaitstavad liigid Lisaks Natura ala ja looduskaitseala kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele on kavandatava tegevuse asukohas registreeritud ühe muu kaitstava liigi leiukoht. Tegemist on III kaitsekategooria linnuliigi, punajalg-tildri, leiukohaga (KLO9106150), mis paikneb piki rannaäärset ala ja ei asu kavandatavate struktuuride asukohaga kattuvalt ning säilib terviklikuna. 4.2.1 Natura hindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 4. KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (LKS) alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena 4 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_uuendus_2020.pdf www.hendrikson.ee  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 19 Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse- eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada KMH protsess. Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; Keskkonnaregistri andmebaasid jms). Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on sidesüsteemide ja nendega seotud struktuuride (juurdepääsuteed, piirdeaiad) rajamine Suurupi poolsaarel. Ülevaade kavandatavast tegevusest on antud käesoleva töö ptk 2. Osa kavandatavatest ehitistest asub Natura 2000 võrgustiku Suurupi loodusalal ning seetõttu on see ala ka kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas (Joonis 4-3).  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 20 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 11.01.2021 Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Joonis 4-3 Kavandatava tegevuse asukoht Natura 2000 Suurupi loodusala ja ala kaitse-eesmärkide suhtes Kavandatava tegevuse mõjualasse jääva Natura ala iseloomustus Kavandatav tegevus asub osaliselt Natura 2000 võrgustiku Suurupi loodusala territooriumil, mistõttu on see ala ka tegevuse võimalikus mõjualas. Tegevuste mõjuala hõlmab hinnanguliselt rajatavate ehitiste (antennisüsteemid, piirdeaiad) ja teede ala ning nende kavandatavate raiete ala, kus toimub otsene looduslike koosluste füüsiline muutmine. Kooslused ehitiste alusel alal hävivad, kuid saavad osadel aladel hiljem taastuda (nt antennide maa-aluste osade alal). Kasutusaegsed mõjud on tagasihoidlikud ja seisnevad peamiselt ehitatud struktuuride olemasolus. Ülevaade mõjualas oleva Suurupi loodusalast ja selle kaitse-eesmärkidest on toodud järgnevalt. Suurupi loodusala Suurupi loodusala (EE0010140) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 192 km² ning see on loodud kaheteistkümne loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja kahe sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks. Loodusala kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Suurupi looduskaitsealaga (KLO1000612), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse. Tabel 4-2 on antud ülevaade loodusala kaitse-eesmärkidest. Tärniga tähistatud elupaigad ja liigid on esmatähtsad ja nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade/liikide levilast paikneb liikmesriikide territooriumil. www.hendrikson.ee  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 21 Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Tabel 4-2 Suurupi loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused Pindala loodusalal6 Kaitse- (ha)/ populatsiooni Kaitsekorralduskava eesmärkideks suurus Kirjeldus5 olevad elupaigad/ liigid Pindala Esinduslikkus Pikaajaline kaitse-eesmärk (ha) püsitaimestuga See elupaigatüüp hõlmab jämedast kruusast ja veeristikust rannavalle ning kiviseid Elupaigatüübi säilimine 4 ha kivirannad moreenrandu, kuhu tormilained tavaliselt ei ulatu ning kus on kujunemas või kujunenud 7 C suurusel alal esinduslikkusega (1220) püsitaimestu. C. merele avatud Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad üksnes murrutusjärsakuga pangad merelainete otsese mõju 1 C Elupaigatüübi säilimine pankrannad piirkonnas 0,7 ha suurusel alal. (1230) väikesaared ning See elupaigatüüp on oluline eeskätt lindude pesitsus- ja puhkepaigana ning hüljeste lesilana. Elupaigatüübi säilimine 0,3 ha 1 C laiud (1620) suurusel alal. rannaniidud Lauged madalakasvuliste taimedega looduslikud või poollooduslikud rohumaad. Ühelt poolt (1630*) mõjutab siinse taimkatte kujunemist maakerge: veepiirilt maismaa poole eristuvad selgesti Elupaigatüübi säilimine 3,8 ha taimkatte vööndid, mille laius sõltub pinnamoest, setetest ning maapinna kõrgusest. Teiselt 0 C suurusel alal esinduslikkus ega poolt kujundab rannaniite inimene: koduloomi karjatades ja heina niites on taimkate hoitud B. madala ja liigirikkana ning loodud soodsad elutingimused eri liiki lindudele. püsitaimestuga Hõlmab laugete liivarandade ajuveeranna ja pritsmevööndi kuni eelluideteni (2110), olles 3 C − liivarannad (1640) seega loomulik jätk esmastele rannavallidele (1210). liigirikkad niidud Siia kuuluvad nii liigirohked aruniidud lubjavaestel kuivadel või parasniisketel muldadel kui ka Elupaigatüübi säilimine 2,3 ha lubjavaesel mullal liigirikkamad paluniidud. 2 C suurusel alal esinduslikkus ega (6270*) B. lubjakivipaljandid Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad meil paepaljandid nende pragudes kasvava taimestuga. Elupaigatüübi säilimine 1 ha (8210) 1 C suurusel alal esinduslikkusega A. 5 “Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat“, J. Paal, 2000 http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/n2000.pdf 6 Standardne andmevorm: https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0010140  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 22 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Pindala loodusalal6 Kaitse- (ha)/ populatsiooni Kaitsekorralduskava eesmärkideks 5 suurus Kirjeldus olevad elupaigad/ liigid Pindala Esinduslikkus Pikaajaline kaitse-eesmärk (ha) liivakivipaljandid Lisaks jõe ja järvekallastele leidub liivakivipaljandeid samuti Põhja-Eesti pankrannikul ehk Elupaigatüübi säilimine 1,3 ha (8220) klindil, kus avanevad ordoviitsiumi liivakivi lademed. 1 C suurusel alal esinduslikkusega C. vanad See väga laia mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama Elupaigatüübi säilimine 76,7 ha loodusmetsad läänetaigaks, hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka suurusel alal esinduslikkusega 88 C (9010*) looduslikult uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. A ja 13 ha suurusel alal esinduslikkusega B. puiskarjamaad Puiskarjamaal vahelduvad avatud niidulapid hõreda metsa, puudetukkade või põõsastikega. Kaitsekorralduskava andmetel 0 C (9070) elupaigatüüpi alale ei leidu. soostuvad ja soo- Siia kuuluvad nii meie soostuvad metsad, (päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik Elupaigatüübi säilimine 12,6 ha lehtmetsad (9080*) need kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on 1 C suurusel alal esinduslikkusega maapinna lähedal. B. rusukallete ja Eeskätt pankranniku rusukallete liigirikkad laialehised metsad jalaka, saare, pärna, vahtra, Elupaigatüübi säilimine 3,8 ha jäärakute metsad halli lepa ja sanglepaga. 3 C suurusel alal esinduslikkusega (pangametsad – A. 9180*) vasakkeermene Liigi elupaigaks on Eestis erinevad niidud, madalsood ja lehtmetsad. Niitudest eelistavad pisitigu (Vertigo selgelt niiskemaid elupaiku, kuid elavad ka kuivemates avatud elupaikades. Eestis on liiki paikne tavaline Elupaik on säilinud 19 hektaril. angustior) enam ohustavad tegurid elupaikade hävimine veerežiimi või maakasutuse muutumise tõttu jm elupaikadega seotud tegurid. teelehe- Teelehe-mosaiikliblika elupaigad on niisked lillerohked märjad või soostunud niidud ja mosaiikliblikas võrdlemisi kuivad alvarid. paikne tavaline Sobiv elupaik on säilinud. (Euphydryas aurinia) www.hendrikson.ee  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH Märge tehtud 11.01.2021 eelhinnang 23 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura aladele Suurupi loodusala Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas olevateks saab lugeda need kaitse-eesmärgid, mis on levinud kavandatavate ehitiste (antennide, piirdeaedade ja puhastatava ala) ja teede asukohas. Ehitiste paiknemist loodusala kaitse-eesmärkide suhtes illustreerib Joonis 4-3. Mõju prognoos on esitatud kaitse-eesmärkide kaupa Tabel 4-3. Tabelis toodud hinnangute andmisel on tuginetud loodusala standardsel andmevormil, kehtival kaitsekorralduskaval ja EELIS andmebaasi Natura elupaikade andmekihil.  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 24 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Tabel 4-3 Mõju prognoosimine Suurupi loodusala kaitse-eesmärkidele Kaitse-eesmärkideks olevad Natura eelhindamise Mõju prognoosimine elupaigad/liigid tulemus püsitaimestuga kivirannad (1220),, väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lubjakivipaljandid (8210), Elupaigatüübid ei asu kavandatava tegevuse mõjualas. Elupaigad säilivad olemasolevas ulatuses ja liivakivipaljandid (8220), vanad Mõju on välistatud. kvaliteedis. loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – 9180*). vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) Pisiteo leiukohad on enam kui 0,5 km kavandatavat tegevusest ning mosaiikliblikal on kaitsekorralduskava andmetel 2008. a viimase vaatluse tulemusel teada üks leiukoht. Liikide registreeritud leiukohti ei asu Mõju on välistatud. teelehe-mosaiikliblikas kavandatava tegevuse mõjualas. (Euphydryas aurinia) Kavandatava tegevuse lähedal asub Suurupi liivakivi pank. AS-3 piirdeaed ja AS 1 juurdepääsutee asuvad ca merele avatud pankrannad (1230) 10 m pangast. Kavandatavad ehitised ei kahjusta panka ja elupaik säilib olemasoleval kujul. Piirdeaed Mõju on välistatud. kavandatava tegevuse kirdeosas kulgeb pangapealsel, panga alusel osal piirdeid ei rajata. Elupaik on loodusalal levinud Suurupi liivakivi panga alusel alal. Sellesse piirkonda ehitisi ei kavandata ja püsitaimestuga liivarannad elupaik säilib olemasolevad ulatuses ja vaatuses. Mõju on välistatud. (1640) www.hendrikson.ee  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 25 Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Natura hindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Suurupi riigikaitseliste objektide projekti elluviimisel ei kaasne ebasoodsa mõju teket Natura 2000 Suurupi loodusala kaitse-eesmärkidele ning asjakohase hindamise etappi liikumine ei ole vajalik. 4.3 MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Muinsuskaitselistest objektidest on kavandatava tegevuse alal 2 objekti koos kaitsevöönditega: Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr 2 (1916. a) ja Peeter Suure Merekindluse Suurupi rannakaitsepatarei nr 2 helgiheitja varjend ja positsioon (1916. a). Kavandatavatest ehitistest asub antennisüsteem AS-3 ja sellega kaasnev taristu (juurdepääsuteed, piirdeaed) Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatarei nr 2 helgiheitja varjendi kaitsevööndis. Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatarei nr 2 kaitsevööndis asuvad antennisüsteemid AS-1 ja AS-2 koos kaasneva taristuga. Välja toodud muinsuskaitseobjektid säilivad kavandatava tegevuse elluviimisel olemasoleval kujul ja rajatavad ehitised neid ei kahjusta. Samuti on mõlemale objektile tagatud juurdepääs. Kuna kavandatav tegevus asub osaliselt muinsuskaitseliste objektide kaitsevööndis, siis on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Joonis 4-4 Kultuuriväärtused kavandatava tegevuse piirkonnas 4.4 MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatava tegevuse piirkonnaga on seotud veekogudest Läänemeri, millele on ranna kaitseks kehtestatud 100 m laiune ehituskeeluvöönd ja 200 m laiune piiranguvöönd. Osad kavandatavatest ehitistest (antennsüsteemid AS-3, AS-4 osaliselt, AS-1 ja AS-2 ja AS-5 osaliselt) asuvad ranna  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 26 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 ehituskeeluvööndis ning osad (antennisüsteemid AS-7 ja AS-8 ning AS-4 ja 5 osaliselt) piiranguvööndis (Joonis 4-5). Lisaks on ehituskeeluvööndis nende antennisüsteemide alasid ümbritsev piirdeaed. Vastavalt LKS § 38 lg 3 on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Sama seaduse lg 4 p 7 toob välja, et ehituskeeld ei laiene piirivalve rajatisele ega piirdeaedadele. Käesoleval juhul liigituvad kavandatavad antennisüsteemid piirivalve rajatiste alla ja seetõttu neile ehituskeeld ei laiene. Projektialal asub puurkaev nr 635 koos sanitaarkaitsealaga (50 m raadiuses puurkaevust). Puurkaevu ja selle sanitaarkaitsealaga on kavandatavate ehitiste paigutamisel arvestatud ja need asuvad väljapool sanitaarkaitseala. Kavandatavat ehitiste näol ei ole tegemist pinna- ega põhjavee kvaliteeti mõjutatavate objektidega. Joonis 4-5 Veekaitselised piirangud kavandatava tegevuse piirkonnas 4.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED (HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS, JA LÕHN) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi heiteid pinnasesse, õhku ega vette. Projekti elluviimisega ei kaasne mürarikkaid ega vibratsiooni tekitavaid tegevusi, v.a masinate töötamisest tulenev müra, mis piirdub ehitusperioodiga. Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis suurendaks õhusaastet. Oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Valgustust kavandatavatele ehitistele ei plaanita. Samuti puuduvad tegevused, mis võiksid olla seotud veekogude ja vee kvaliteedi muutmisega. www.hendrikson.ee  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 27 Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Lähimad kasutatavad eluhooned asuvad mõnekümne meetri kaugusel kavandatavast AS-6 antennist (Soontevahe tee 15, 13 ja 9). Suurupi poolsaarele rajatava sidesüsteemide puhul on kiirguse mõju tekkega arvestatud. Antennide ohutsoonide määramisel arvestatakse Terviseameti poolt antud soovitustega. Lisaks nähakse ette piirialadel kiirgustasemete mõõtmise ja kontrollimise vahendid. 4.6 JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Kavandatava tegevuse osaks on Suurupi poolsaarel olemasolevate hoonete lammutamine. Need on endise nõukogude armee Suurupi sideväeosade linnaku hooned, mis hetkel on kasutuseta ja lagunevad hooned, kokku 10 hoonet. Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. 4.7 AVARIIOLUKORRAD Kavandatava tegevuse puhul ei ole avariiolukordade tekkimise võimalused suured, kuna tegemist ei ole mastaapsete objektidega, ohtlike ainete jms, mille puhul võiks avarii oht tekkida. Kaasneda võivad avariiolukorrad piirduvad ehitusprotsessiga ja kasutatava tehnikaga. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega ja töökorras tehnikaga. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama tööde Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 28 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 5 JÄRELDUSED Koostatud eelhinnangu objektiks oli Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt riigikaitselistel eesmärkidel kavandatavate sidesüsteemide ja nendega seotud struktuuride eskiisprojekti lahendus Suurupi poolsaarel. Eelhinnang on koostatud Suurupi riigikaitseliste ehitiste eskiisprojektile seisuga 01.09.2020 (Kuubik Projekt, töö nr 2005). Tulenevalt KeHJS § 3-st on vajalik keskkonnamõju hinnata kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. KeHJS § 3 lg 2 kohaselt võib keskkonnamõju hindamisest loobuda, kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Seda juhul, kui ei ole ohtu mõjutada Natura ala kaitse- eesmärke. Käesoleva KMH eelhinnangu läbiviimise vajaduse tingis asjaolu, et kavandatava tegevuse puhul ei saanud välistada ebasoodsa mõju esinemist Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele kuna osa kavandatavatest ehitisest asub Natura 2000 Suurupi loodusalal. Käesoleva eelhinnangu raames läbi viidud Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et ebasoodne mõju Suurupi loodusala kaitse-eesmärkidele on välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda Natura asjakohase hindamise etappi. Oodata ei ole olulist keskkonnamõju ka muudes aspektides nagu mõju erinevatele keskkonnaelementidele (pinnas, vesi, looduslik mitmekesisus jne), inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Sellest tulenevalt ei ole vajadust algatada ka KMH protsessi ning kavandatud kujul tegevuse võib ellu viia. Kuigi Suurupi looduskaitseala kavandatav tegevus oluliselt ebasoodsalt ei mõjuta, on keskkonnamõju eelhinnangus siiski kaitseala kaitseväärtuste toetamiseks välja toodud järgmised soovitused: ▪ Ninamaa piiranguvööndi looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks kavandada seal ehitiste rajamiseks vajalikku raadamist minimaalses võimalikus ulatuses. ▪ Suurupi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkide saavutamise toetamiseks loobuda võimalusel Keila metskond 1 kinnistule (9801:001:2165) tee rajamisest. www.hendrikson.ee  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 29 Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 LISA 1 Antennisüsteemid AS-1 ja AS 2 Antennisüsteemid AS-3 ja AS-6  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 30 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Antennisüsteem AS-4 Antennisüsteem AS-5 www.hendrikson.ee  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Suurupi riigikaitseliste objektide projekti KMH eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 31 Märge tehtud 11.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.01.2031 Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 61 Antennisüsteemid AS-7 ja AS-8 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 01.10.2021 Juurdepääsupiirang kehtib: Alus: AvTS § 35 lg 1 p 6 (1) Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Harku Vallavalitsus Kaitseministeerium 01.10.2021 nr 16-12/21-12207-001 Keskkonnaamet Muinsuskaitseamet Põllumajandus – ja Toiduamet Riigimetsa Majandamise Keskus Terviseamet Transpordiamet Suurupi riigikaitseliste objektide ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ja eelhinnangu edastamine seisukoha andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2111271/28038 Suurupisse riigikaitseliste sidesüsteemide rajamiseks. Antenniväljaku ja seotud struktuuride rajamise eesmärgiks on riigi julgeoleku tagamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume edastada oma seisukoht hiljemalt 22.10.2021 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas. Juhime tähelepanu, et otsuse eelnõus ja eelhinnangus võivad katastriüksused erineda. Katastriüksuseid täpsustatakse eelhinnangus pärast asjaomaste asutuste seisukohtade andmist. Lisaks on otsuse eelnõus punase kirjaga tähistatud tekst muutuv, sõltudes asjaomaste asutuste arvamustest. Ehitusloa taotlusega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2111271/28038. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 6¹ alusel on käesoleva kirjaga esitatud teave lubatud ainult Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 asutusesiseseks kasutamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse valdkonna juht Lisad: 1. Suurupi KMH otsuse eelnõu 2. Suurupi KMH eelhinnang Kati Kuura [email protected]