Otsus

left 201295 Versioon 10 .0 9 .2021 /// Töö nr. 21004035 0 0 Versioon 10 .0 9 .2021 /// Töö nr. 21004035 Ämari Lennubaasi lennukikütusehoidla laiendus Keskkonnamõju eelhindami s e sisendandmed ja eksperthinnang võimaliku olulise keskkonnamõju osas Töö nr. 21004035 Tallinn /Tartu 2021 Kadri Auväärt Projektijuht/keskkonnaekspert Juhan Ruut Keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0155) S isukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc80097034 \h 5 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja lühikirjeldus PAGEREF _Toc80097035 \h 6 1.1 Asukoht PAGEREF _Toc80097036 \h 6 1.2 Kavandatav tegevus PAGEREF _Toc80097037 \h 7 2 Tegevuse vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele PAGEREF _Toc80097038 \h 9 2.1 Riigikaitse arengukava 2017-2026 PAGEREF _Toc80097039 \h 9 2.2 Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2022-2025 PAGEREF _Toc80097040 \h 9 2.3 Ämari lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneering PAGEREF _Toc80097041 \h 9 3 Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju PAGEREF _Toc80097042 \h 10 3.1 Mõju taimestikule, loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustikule PAGEREF _Toc80097043 \h 10 3.2 Mõju põhjaveele, pinnaveele ja pinnasele PAGEREF _Toc80097044 \h 12 3.3 Mõju kultuuripärandile PAGEREF _Toc80097045 \h 15 3.4 Mõju müra tekkele PAGEREF _Toc80097046 \h 16 3.5 Mõju õhusaastele ja lõhna tekkele PAGEREF _Toc80097047 \h 16 3.6 Vibratsiooni teke PAGEREF _Toc80097048 \h 19 3.7 Valguse, soojuse ja kiirguse teke PAGEREF _Toc80097049 \h 19 3.8 Mõju inimesele PAGEREF _Toc80097050 \h 19 3.9 Jäätmeteke PAGEREF _Toc80097051 \h 20 3.10 Mõju ressursikasutusele ja energiakasutusele PAGEREF _Toc80097052 \h 20 3.11 Mõju kliimamuutustele PAGEREF _Toc80097053 \h 20 3.12 Piiriülese mõju võimalikkus PAGEREF _Toc80097054 \h 20 3.13 Avariiolukordade ja suurõnnetuste ohu võimalikkus ja kaasnevad mõjud PAGEREF _Toc80097055 \h 21 3.14 Keskkonnameetmed PAGEREF _Toc80097056 \h 21 4 Kokkuvõte PAGEREF _Toc80097057 \h 22 TOC \o "2-3" \h \z \t "Heading 1;1;DP_Vahep;1" S issejuhatus Ämari lennuvälja maa-alal (katastritunnus 86801:001:0375) tegutseb Eesti õhuväe ühe struktuuriüksusena Lennubaas. Lennubaasi ülesanded on: Võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. Eesti peab olema valmis tegutsema vastuvõtva riigina ( host nation ) ning selleks on tegutsemisvalmis lennubaas hädavajalik. Lennubaas on NATO Balti õhuturbe ühe lennusalga baas. Korraldada kogu Kaitseväe lennundustegevust. Lennuvahendite esmane ülesanne on toetada Kaitseväe väljaõpet. Lennuvälja territooriumil asub kütuseladu (mahutavusega 750 m 3 ) , mis ei ole käesoleval ajal enam piisav, et tagada vastavus NATO ohutuse ja efektiivsuse nõuetele. Seda arvestades on koostatud kütusehoidla laienduse projekt , mis näeb ette olemasoleva kütuse lao laiendamist 2000 m 3 võrra ning sellega seonduvaid lisategevusi (hooned ja rajatised). Käesoleva töö eesmärgiks on esitada keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nõuetele vastav ad sisendandmed keskkonnamõju eelhinnang uks , m ida on võimalik kasutada kaalutlusotsuse sisendina ehitise ehitusloaga kaasneva KMH algatamise vajalikkuse kohta. Töö käigus on hinnatud ka olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkust. Seejuures tuleb ettevõtte tegevuse määratlemisel arvestada, et kemikaaliseaduse 3. peatükk ehk ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte suhtes kohaldatavad nõuded ei kohaldu riigikaitselisele käitisele (KemS § 20 lg 2 p 1). Siit järeldub, et kütusehoidlale ei määrata ohtlikkuse kategooriat . K avandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 6 lg 1 toodud tegevuste loetellu, mille korral on KMH algatamine kohustuslik. KeHJS § 6 lg 2 punkt 16 kohaselt peab otsustaja andma olulise keskkonnamõju võimalikkuse eelhinnangu, kui tegevus jääb ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamise valdkonda . Tegevusvaldkonda täpsustab V abariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 § 12 lg 3 - fossiilse kütuse või turba ladustamine kogumahuga vähemalt 1000 tonni on keskkonnamõju eelhindamise kohuslusega. Kuna kavandatav a tegevuse detailne sisu on kaitstud riigisaladusega, on lähtu tud tellija poolt töö teostamiseks kättesaadavaks tehtud infomatsioonist. Töö on koostatud Hendrikson & Ko OÜ ekspertide poolt koosseisus: Juhan Ruu t – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0155) Kadri Auväärt– keskkonnaekspert/projektijuht Marek Bamberg – õhusaaste ekspert . Käesolev a versiooni koostamisel on arvestatud Keskkonnaameti 16.07.2021 kirja ga nr 6-3/21/15296-2 esitatud seisukohti. Nende alusel on uuesti hinnatud tekkivat õhuheidet, arvestades lennukipetrooli Jet A-1 reaalseid käitlemistingimusi. Varasemas eelhinnangus lähtuti heitkoguste arvestamisel kütuse ohutuskaardi järgsest aururõhust (ca 2 kPa temperatuuril 38 o C) , kuid arvestades, et lennukipetrooli ei ole vaja käitlemiseks soojendada ja terminalis on maa-alused mahutid, võib eeldada, et kütuseaurude temperatuur ei ületa 20 o C ja ka aururõhk on väiksem. Kavandatava tegevuse asukoht ja lühikirjeldus Asukoht Kavandatav lennukikütuse mahutipargi laiendus asub Harju maakonnas Lääne - Harju vallas Ämari alevikus Ämari lennuvälja maa-alal Ämari aleviku asustusüksusel (katastritunnus 86801:001:0375) . Joonisel 1 on näidatud olemasoleva mahutipargi asukoht („Kütuseladu“) . Mahutipargi laiendus on kavandatud olemasolevast vahetult ida suunas, seotud infrastruktuur ka põhja- ja lõuna suunas. Joonisel 2 on rohelisel taustal näidatud mahutipargi laienduse ala ning valgel taustal olemasolev mahutipark. Joonis 1. Lennukikütuse mahutupargi paiknemine Ä mari lennuvälja territooriumil (katastritunnus 86801:001:0375 ). Joonis 2. Olemasolev kütuseladu (valgel taustal) ja laienduse ala (rohelisel taustal). Kavandatav tegevus Kütusehoidla laiendusega nähakse ette järgmiste objektide rajamine: Kaks uut kütuse autodelt mahalaadimise ala. Neli uut kütuse autodele laadimise ala, sealhulgas lisaainete kütusesse doseerimise süsteem. Lisaainete dosaatorid lisavad laetavasse kütusesse kolme erinevat lisaainet – jäätumisvastast agenti (FSII), korrosioonitakistit (CI/LI) ja staatika vähendajat (SDA). Manifoldi hoone koos kütuselabori, operaatoriruumi, elektriruumi ja panipaigaga. Mahutite hoone koos kaheksa uue 250 m 3 kütusemahutiga (st kokku 2000 m 3 ) . Projekti mahus on ette nähtud kütusehoidlasse kulgevate teelõikude: lõunapoolne juurdepääsutee ja põhjapoolse juurdepääsutee rekonstrueerimine. Kütusehoidla territooriumile on ette nähtud rajada uued teelõigud kütuse autodelt mahavõtmise ala ja kütuse autodele laadimise ala teenindamiseks. Kütusehoidla territooriumile nähakse ette sademevee ärajuhtimise süsteem ja puhastusseadmed, manifoldi hoone olmekanalisatsioon. Rajatakse kütusehoidla elektrivarustuse ja automaatika süsteemid ja juhtimiskeskused. Territooriumile nähakse ette platsivalgustus ning teenindusaladele kohtvalgustus. Rajatakse elektri ja sidekaablite võrk, piksekaitse ja maandus. Manifoldi hoonesse ja mahutite hoonesse on ette nähtud rajada kütte ja ventilatsiooni süsteemid ning tulekaitse süsteemid. Tegevuse detailsem kirjeldus on kütusehoidla projekti seletuskirjas. Olemas oleva s (750 m 3 ) ja rajatavas kütusehoidlas (2000 m 3 ) hoitakse lennukikütust Jet A-1. Jet A-1 on maailmas üldkasutav lennukipetrool reaktiivlennukitele, mis peab vastama spetsifikatsioonide nõuetele DEF STAN 91-91, (DERD 2494), või ASTM spetsifikatsioonile D1655, NATO Code F-35. Vedeliku külmumispunkt on ≤ - 47 °C, (auru/gaasi) süttimistemperatuur ≥ 38 °C. Jet A-1 sisaldab mitmeid lisandeid vältimaks korrosiooni, mootoriosade määrduvuse parandamiseks, plahvatusohtlikkuse vähendamiseks. Kütusehoidla projekt on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja määrustega. Lisaks on arvestatud NATO poolt kinnitatud kriteeriumeid ja standardeid lennubaasidele ja mitmete teiste rahvusvaheliste spetsifikatsioonidega. Kütusehoidla kasutamise protsessi kirjeldus Kütuse mahalaadimist teostatakse kahel uuel laadimisalal. Selleks ühendatakse kütuseautod läbi laadimisvooliku ( DN 100 ) kütuselao torustikusüsteemiga (DN150). Torustiku kaudu juhitakse kütus uude manifoldi hoonesse, kus toimub kütuse filtreerimine ja koguse m õõtmine ja kus asub ka juhtimisruum ja väike labor kütuse kvaliteedi kontrollimiseks. Pärast kütuse läbimist filtersep a rataatoris t suunatakse see kütusehoidla mahutitesse. Uues mahutihoones on mahuteid kokku kaheksa (250 m 3 ). Mahutid paigaldatakse mahutihoonesse sisse pooles pikkuses ja hoonest välja jääv osa kaetaks e pinnasega. Kütuse autodele laadimiseks on kavandatud neli uut laadimiskohta. Autodele laadimiseks juhitakse kütus uuesti läbi manifoldi hoone ja maa-aluse torustiku , kasutatakse sukelduslaadimist . Enne kütuse laadimist autodele toimub vajalike lisaainete (FSII, CI/LI, SDA) lisamine, milleks on kavandatud eraldi tsirkulatsiooniliinid. (FSII lisaainet hoitakse kõiki laadimiskohti varustavas ühes 3 m 3 mahutis. CI/LI lisaainet hoitakse 160L mahutis. SDA lisaaine hoiustamiseks kasutatakse samuti 160L mahutit) . Kõigi kolme lisaaine mahutid asuvad sama laadimissaare ( laadimissaar nr 8 ) peal koos iga mahuti juurde kuuluva pumbaga. Olemasolev ja uus kütuseladu on ühendatud torustikuga (DN150) olemasoleva ja uue manifoldi hoone vahel. See võimaldab opereerida olemasolevat ja uut kütusehoidlat koos ühtse tervikuna . Tegevuse vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele Tegevuse vastavust strateegilistele arengudokumentidele hinnatakse ulatuses, mis ei ole kaitstud riigisaladusega. Kuna tegevuste ellu viimiseks Ämari lennuväljal on koostatud DP, siis vastavust üldisematele strateegilistele planeerimisdokumentidele ei ole peetud asjakohaseks. Riigikaitse arengukava 2017-2026 Ämari lennubaas suudab 365 päeva aastas võtta vastu ja käidelda liitlaste õhuvahendeid ning tagada õhuturbe rotatsiooni 24/7 põhimõttel. Seejuures tuleb tagada vastavus NATO ohutuse ja efektiivsuse nõuetele , kuid ses osas ei ole olemasoleva kütusehoidla maht enam piisav . Probleemi lahendamiseks ongi kavandamisel kütusehoidla laiendamine. Kütusehoidla laiendamine on kooskõlas riigikaitse arengukavaga. Kaitseministeeriumi valitsemisala a rengukava 2022-2025 Arengukava terviktekst on kaitstud riigisaladusega. Arengukava avalikustatud kokkuvõtte kohaselt jätkub 365/24/7 põhimõttel liitlaste õhuturbe missioon (NATO’s Baltic Air Policing – BAP) Seda arvestades saab öelda, et tegevus on kooskõlas arengukavaga. Ämari lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneering Tegevus t e kavandamiseks Ämari lennubaasi territooriumil on koostatud Ämari lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneering. Planeering on kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 27.12.2007 otsusega nr 121. Arvestades, et tegevuste kavandamiseks lennubaasi territooriumil on koostatud eraldi detailplaneering , ei hinnata täiendavalt vastavust üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule. Planeeringuga on kavandatud detailplaneeringu hoonestusalale „K“ (kütusehoidlate hoonestusala), kus hoonete lubatud ehitusalune pi nd ala on 6000 m 2 , hoonete suurim lubatud kõrgus 13 m ja suurim lubatud hoonete arv hoonestusalal 10 . Rajatised on lubatud ka väljapool hoonestusala. Hoonestusalale „K“ jääb olemasolev manifoldi hoone ja lisandub kaks kavandatavat hoonet: Manofoldi ja filtrite hoone. Laboratoorium. Juhtimisruum Pumba ja mahutite hoone. Lisaks jääb alale kaks maha laadimise estakaadi ja neli peale laadimise estakaadi (rajatised) . Hoonete kõrgus ja ehitusalune pind jäävad DP-ga lubat u piiridesse. Seega saab öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas DP-ga antud oluliste hoonestusõiguse näitajatega . Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju Olemasoleva olukorra kirjeldamisel ning eelhinnangu andmisel on kasutatud riiklikes registrites (Keskkonnaregister, Metsaregister, Maa- a meti geoportaal) ja andmebaasides kättesaadavaid andmeid ; Ämari lennuvälja rekonstrueerimise detailplaneeringut ning sellele koostatud KSH-d (Hendrikson & Ko, 2007), kütusebaasi projekti ning taustateadmisena ka mitmeid teisi tellijalt saadud andmeid, millele on viidatud niivõrd kui see on võimalik pidades silmas, et dokumendid on salastatud. Mõju taimestikule, loomastikule , kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustikule Olemasolev olukord Kütuselao laiendus jääb valdavalt alale, mis on kaetud hooldatud muruga , vähesel määral ka metsaga. Eelhinnangu koostamise osana 03.06.2021 toimunud paikvaatluse andmeil on tegevuse alale jääv mets käesolevaks ajaks eemaldatud (metsateatise 50000474713 alusel). Metsaalad jäävad ka baasi ümber. Ämari lennubaasi maa-ala lõunaosasse jäävad metsad on valdavalt männikud (pohla kasvukohatüüp) , kus puurindes on männid ja teises rindes remmelgad, vahtrad, männid, kuused. Puistu on kohati üsna vana (kuni 160 a). Kaitstavateks loodusobjektideks Ämari lennuvälja piirkonnas on kaitsealuste liikide elupaigad (vt Joonis 3 ). Kütuselao laienduse ala piirneb II KK linnuliigi , kanakulli (KLO9119482) , elupaigaga. Keskkonnaregister EELIS andmeil on elupaik olnud asustatud aastatel 2014 ja 2016-2018. Pesapuu jääb kütuselao alast põhja suunas. Joonis 3 . Kaitstavad loodusobjektid kütuselao lähemas piirkonnas. Kütuselaost ca 2300 m lõuna suunas, Rummu järvega kattuvale alale jääb II KK linnuliigi, sarvikpütt (KLO9127449) elupaik. Kütuselaost ca 1500 m kagu suunas jäävad ka III KK linnuliigi, rukkirääk leiukohad (3 tk) ja õõnetuvi leiukoht. Laienduse alast ca 4 km ulatuses ei jää kaitstavate taimeliikide ega seente või samblike leiukohtasid. Vasalemma jõele, lennuvälja alast kirde suunas, jääb II KK liigi, paksukojaline jõekarp elupaik ja III KK liigi, hink, elupaik. Lähim vääriselupaik jääb ca 3 km kaugusele kagu suunas. Ca 3 km kaugusele ida suunas jääv Vasalemma jõgi on määratud lõhelaste elupaigaks. Iga-aastaselt toimub lennubaasi linnustiku ornitoloogiline seire. 2020.a. seirearuande kohaselt on lennuvälja territooriumil teada III kaitsekate g ooria linnuliikide pesitsemisi, mille kohta puuduvad andmed Keskkonnaregistris, kuid kütusebaasi lähipiirkonda jääb siiski vaid kanakulli pesapaik. Seirearuande kohaselt on liigi pesitsemine alal olnud pea alati edukas ja liik ei vaja muud kaitset kui pesitsusaegne raierahu. Looduskaitseseaduses sisalduvast isendikaitsenõudest lähtuvalt ei tohi liiki tahtlikult häirida. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Pakri linnuala, jääb kütuselaost enam kui 6,5 km kaugusele loode suunas. Lähimad kaitsealad, Vasalemma mõisa park ja Padise mõisa park, jäävad ca 4 km kaugusele lõuna suunas ja l ähim kaitstav looduse üksikobjekt ca 3,5 km ida suunas . Harjumaakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasuust suunavad keskkonnatingimused“ määratud rohevõrgustik (K9) jääb kavandatava tegevuse alast ca 400 m kaugusele lõuna suunas. Mõju hinnang Kanakulli liigi tegevuskava kohaselt on k anakull Eestis hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt langenud. Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui kultuurmaastikus. Suurimateks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävimine ning toidubaasi vähenemine. Pesitsusaegne häirimine on asurkonnale väiksema mõjuga ning seda võib lugeda keskmise tähts us ega ohuteguriks. Keskkonnamürkide mõju on tänaseks kahanenud väikese tähtsusega mõjuriks, väike roll on tänapäeval ka tahtlikul tapmisel. Kütusebaasi laiendus jääb väljapoole kanakulli elupai k a ja hõlmab vaid vähesel määral piirnevaid metsaalasid , mis on eelhinnangu koostamise ajaks juba maha võetud. Seda arvestades ei ohusta tegevus pesapaiga hävimist ega oluliselt toidubaasi . Kütusebaasi rajamisega kaasneb teatav lühiajaline ehitusaegne müra. Mõju ei ole hinnanguliselt oluliseks häiringuks liigile, arvestades et pesapaik jääb sõjaväe lennuväljale, kus detailplaneeringu KSH osana 2012. aastaks modelleeritud müratase jääb elupaiga piires valdavat vahemikku 60-65 db päeval ja 50-55 db öösel . Arvestades, et liik ei ole tundlik müra suhtes, ei ole ka ehitusajale piirangute seadmine kütusebaasi rajamiseks vajalik. Seda arvestades saab öelda, et tegevus täiendavaid leevendavaid meetmeid seadmata kooskõlas looduskaitseseaduses 55 lg 6 sätestatuga. Arvestades Natura võrgustiku alade kaugust (lähim enam kui 6,5 km) laiendatavast kütusehoidlast ja kavandatava tegevuse iseloomu, ei ole ebasoodsa mõju avaldumine Natura võrgustiku aladele tõenäoline ja detailsema hindamise läbiviimine vajalik. Kavandatava tegevuse alal puudub looduslik taimestik, kõrghaljastus (puud, põõsad) on eelhinnangu koostamise ajaks metsateatise alusel maha võetud ja ülejäänud ala on hooldatud muru ala. Seda arvestades puudub tegevusel oluline mõju taimestikule. Puudub informatsioon kaitsealuste, aga teiste liikide esinemise kohta kavandatava tegevuse alal , rohevõrgustiku koridor jääb kavandatava tegevuse alast ca 400 m kaugusele lõunasse. Võttes arvesse ka tegevuse iseloomu, ei ole olulist mõju loomastikule ette näha. Mõju põhjaveele, pinnaveele ja pinnasele Olemasolev olukord Pinnas ja p õhjavesi Maa- a meti baaskaardi (1:50 000) andmeil levivad kütusebaasi piirkonnas viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud soosetted (madalsooturvas) ja neil levivad madalsoo mullad. Pinnakatte paksus piirkonnas jääb vahemikku 5-10 m ehk Ordoviitsiumi veekompleksi vesi on maapinnalt lähtuva reos t use eest nõrgalt kaitstud. Piirkonna ülemise lubjakiviveekihi ning sellega sisuliselt seotud kvaternaari setete vee liikumise suunad määrab kohalik pinnamood ning pinnavete võrk. Lennubaas paikneb põhjavee veelahkmel, lennubaasi lõunaosas toimub põhjavee liikumine lõunasse Metsapere peakraavi suunas, idaosas Vasalemma jõe suunas ning põhjaosas põhja- ja kirdesuunas . Põhjavee liikumine kütusebaasi piirkonnas toimub suunaga lõunasse. Lähimad puurkaevud lõuna suunas jäävad ca 1300 m kaugusele, Ämari aleviku keskusesse , ja ca 1800 m kagu suunas (vt Joonis 4 ) . Ämari aleviku keskveevarustus , samuti lähemate üksikmajapidamiste, põhineb Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) veekihi puurkaevudel. Lisaks jääb mitmeid puurkaevusid Ämari lennuväljale kütusehoidlast põhja suunas , sh lennuvälja enda veehaarde puurkaevud . Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse veeloa nr. L.VV/325679 kohaselt (luba väljastatud 29.12.2014, kehtiv loaversioon 30.04.2020) toimub veevõtt lennuvälja territooriumil kokku neljast puurkaevust, mis toituvad Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihist või Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekihist ( Välibaasi PK, katastri nr 53763, x 6570121, y 512344; Tarbepuurkaev, katastri nr 10986, x 6569196, y 512872 ; Lennubaasi, katastri nr 1193, x 6568788, y 511860; Tarbepuurkaev, katastri nr 26126, x 6568726, y 512680). 2020.a veekasutuse aruande kohaselt võeti olmevee tarbeks ca 32 000 m 3 põhjavett. Joonis 4 . Veeobjektid kavandatava tegevuse piirkonnas (Maa- a met) Tuginedes tööle „Keskkonna riskihinnang Ämari Lennubaasis“ (Eesti Geoloogiakeskus, 1999) saab piirkonna geoloogilises läbilõikes eristada järgmisi hüdrogeoloogilises seisukohast olulisi komponente: Kvaternaari veekompleks Ordoviitsiumi karbonaatkivimite veekompleks, mis filtratsiooniomaduste järgi jaguneb ülemiseks, kuni 10 m paksuseks lõheliste lubjakivide vööks, ja alumiseks, suhteliselt veevaeseks vööks. Ordoviitsiumi veepide Ordoviitsiumi – Kambriumi liivakivide veekiht Lükati – Lontova regionaalne veepide Kambriumi – Vendi liivakivi veepide Kristalne aluskord. Selle riskihinnangu alusel on lennuvälja KSH aruandes järeldatud, et kütusehoidla ei kujuta ohtu lennuvälja puurkaevude veekvaliteedile - j ääkreostus t puurkaevude vees ei ole veekasutuse aruande kohaselt tuvastatud . Joonis 5 . Ämari lennuvälja uuritud jääkreostuse üksikobjektide ülevaade (EKUK, 2015) Ämari lennuvälja ala moodustab suurema osa riikliku tähtsusega jääkreostuskoldest (JRA000004). Objekt on põhjalikult uuritud ja erinevatel aegadel ohustatud. 2014-2015 koostatud uuringu „Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015 Ämari lennuvälja reostusuuringu aruanne“ kohaselt olid objekti viimased reostunud piirkonna d lennuvälja keskosas asuvad ülemine ja alumine kütusehoidla (Joonis 5) ( ei asu samas kohas, kus kavandatakse hoidla laiendamist) . Uuringute kohaselt jääkreostust laiendatava kütusehoidla piirkonda ei jää. Pinnavesi Piirkonnas asuvate pinnaveekogude ülevaade on toodud Joonisel 4 . Kütusebaasi läänekül jele jääb Nõmmkü l a kraav, mis suubub ca 700 m kaugusel lõuna suunas Metsapere peakraavi. Metsapere p eakraav on riiklikult korrashoitav eesvool ja osa maaparandussüsteemi võrgust. Peakraav suubub ca 2800 m kaugusel idasuunas Vasalemma jõkke, Vasalemma _2 kogumisse. Kogu lennubaasi ala jääb Vasalemma jõe valgalasse. Lennuväljal on veeloa (HA621) järgi kaks heitvee väljalasku (Kasarmute puhasti 4 /väljalaskme kood HA622/, suublaks Ämarimetsa kraav /kood VEE1099214/; Ämari lennubaasi väljalase /HA206/, mis on seotud Administratiivtsooni puhastiga, suublaks Allikoja /VEE1099213/) ja üks sademevee väljalask (Lennubaasi sadeveepuhasti /väljalaskme kood HA623/, suublaks Savikraav /kood VEE1099212/). Kütusebaasi sademevee äravool Nõmmküla kraavi suunal ei ole veeloaga reguleeritud. Keskkonnaagentuuri 2019 vahehinnangu andmeil on Vasalemma_2 kogumi seisund hinnatud kesiseks, seda paisude esinemise tõttu kogumis. Kogumi keemilist seisundit ei ole seiratud. Varasemalt on kesise seisundi põhjuseks peetud ka fosfori- ja lämmastiku koormus t , kuid käesoleval ajal seda kesise seisundi põhjuseks ei peeta . Protsessi kirjeldus Üldine protsessi kirjeldus on esitatud ptk 1.2 Järgnevalt on esitatud olulisem informatsioon seoses mõjuga veekeskkonnale. Kütuselaos kasutatavad mahutid on topeltseinalised ning kahe seina vahele jääv osa on varustatud lekkekontrolleriga. Kütuse torustikud paigaldatakse 1,5 m sügavusele kaevikusse. Torustiku kohale, u. 0,6 m sügavusele paigaldatakse hoiatuslint viitega „Kütusetorustik“ ja torude alla lekkekaabel. Lekkekaabel annab juhtkontrollerisse infot, kui on toimunud leke ja suudab tuvastada ka selle asukohta. Enne kaeviku sulgemist teostatakse surveproovid ja lekketestid kogu torustiku ulatuses. Sademeveed kütusehoidla ala suunatakse läbi õliseparaatori ja juhitakse kraavidesse . Manifoldi hoones tekkiv reovesi kogutakse kokku reoveemahutisse . Mõju hinnang Ämari lennuvälja KSH kohasel t asub kütusebaas maksimaalselt sobilikus kohas DP alal. Päris head kohta kütusebaasi jaoks ei ole, kuna põhjavesi kütusebaasi alal on nõrgalt kaitstud. Veekaitsenõuded naftasaaduste hoidlatele on reguleeritud v eeseaduse ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 20.09.2019 määrusega nr 42 „Naftasaadu s te, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus “. Määruse § 1 lg 2 sätestab, et määrust ei kohaldata lennujaamas. Siiski saab p rojekti analüüsi tulemusena öelda, et määruse nõuded on täidetud. Määruse § 12 lg 2 p. 2 järgi on laiendatud kütusebaas keskmine hoidla, millele rakendub kuja ulatusega 100 m. Lähimad tundlikud objektid (lennuvälja enda puurkaevud) jäävad laiendatud hoidla piiridest vähemalt 370 m kaugusele. Kogu kütusebaasi territoorium, sh laadimisala, on ümbritsetud aiaga (§ 5 lg 1). Kütusehoidla mahutid (8 x 250 m 3 ) on kavandatud betoonvundamendile kahe maandusaasaga . M ahutid on topeltseinalised kaldega mahutite hoone suunas . S ein te vahel isse ruumi jääb lekkekontroller (§ 5 lg 2) . Kuna mahutid on topeltseinalised ja maa-alused , ei ole vajalik mahutite ümbritsemine täiendava piirdega. Mahuti te välimine korpus on kavandatud arvestusega, et need mahutavad kütust 1,1 korda suuremas mahus, kui on projektijärgne sisemise mahuti maht. Hoidla torustikud on kavandatud korrosioonikindlana ja pööratud tähelepanu mehaaniliste vigastuste tekke vältimisele. Hoidla mahutite le ja maa-alustele torustike le on kavandatud alarmseadmed lekete avastamiseks, mis võimaldavad lekke tekke ja ka asukoha kohaselt avastada ja likvideerida (§ 5 lg 2) . Kütuse peale - ja ma h alaadimise platsid o n ümbritsetud a i aga ning laadimisala on betoon avariivanniga , mis võimaldab suurema lekke tekke kohas kokku koguda ja seejärel ohtlik e jäätme te na käidelda (§ 5 lg 1) . Hoidla alale, kõigi peale ja mahalaadimisplatsideni ning teede äärde on kavandatud sademeveekanalisatsioon, mis olemasolevas osas on suunatud läbi õliseparaatorite alast lääne suunas jäävasse Nõmmküla kraavi ja uues osas läbi õliseparaatori alast ida suunas jäävasse kraavi . Väljavoolu suublasse saab vajadusel sulgeda siibrikaevust, mis asu b vahetult enne õlipüüdurit. [§ 6 lg 1 kuni 4] . Ämari lennuvälja keskkonna korralduskava kohaselt annavad õlipüüduri tühjendamise vajadusest märku andurid või selle tuvastab tehnik. Korrapärast ülevaatust on soovitatud teostada kord kvartalis. Tekkivad sademe vee kogused on ala suurust arvestades väikesed ja ei ole hinnanguliselt ohuks (uputamine) metsale. Manifoldi hoone reovesi kogutakse reoveemahutisse. Veekasutust Ämari lennuväljal reguleerib veeluba L.VV/325679 . Kütusebaasi sademeveelaskmed ei sisaldu loas , kuna kütusebaasi sademeveelask metega kaasnevat keskkonnareostus e tekkevõimalust ei ole peetud tõenäoliseks , st lähtutud on veeseaduse § 129 lg 3 (lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena) . Veeloas sisaldub Lennuvälja sademeveepuhasti HA623 sademeveelask, milles väljuv vesi vastab 2020.a. veekasutuse aruande kohaselt nõuetele. Puudub informatsioon ka naftaproduktide esinemise koha Vasalemma jões. Vasalemma jõe kogumite seisund on käesoleval ajal kesiseks hinnatud üksnes paisude esinemise tõttu kogumis. Arvestades kütusebaasi kaugust Vasalemma jõest ei ole naftaproduktide jõudmine Vasalemma jõkke tõenäoline. Siiski võib sademevesi soodustada kraavide täiskasvamist, mis vähendab nende võimet vett vastu võtta, mistõttu on oluline kraave korrapäraselt taimestikust puhastada. Soovitus sisaldub juba ka olemasolevas keskkonna korralduse kavas. Põhjavesi piirkonnas on nõrgalt kaitstud , kuid arvestas põhjavee liikumise suunda K vat ernaari setetes , setete paksust, dreenivate kraavide lähedust ja puurkaevude kaugust kütusehoidlast olulist sademeveest tulenevat mõju põhjaveele ja seeläbi veekasutusele ei eeldata. 2020.a. veekasutuse aruande kohaselt vastab põhjavesi saasteainete osas nõuetele . Manifoldi hoone s tekkiv olme reovesi (wc, dušid, avariiduš š ) kogutakse reoveemahutisse (4m 3 ) . Lennuvälja territooriumil olevate mahutite täitumise kohta annavad infot andurid , kuid keskkonna korraldus kava kohaselt on koosatud ka graafik, mille aluselt toimub kõigi lennuväljal olemasolevate mahutit tühjendamine. Kütusehoidla mahuti tuleks lisada mahutite tühjendus graafikusse. Mahuteid on võimalik tühjendada lennuvälja olemasolevasse purgimississõlme või ära vedada. Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb mahutid õigeaegselt tühjendada ja tagada, et lennuvälja territooriumi purgimissõlme suunatav reoveekogus ei ületaks puhasti projekteeritud jõudlus ning reovee koostis on sobilik selle puhastamiseks puhastis. Vajadusel tuleb reovesi anda üle teisele reovee käitlejale. Soovitused on esitatud ka olemasolevas lennuvälja keskkonna korraldu skavas. Olgugi, et keskkonnaministri määrust nr 42 ei kohaldata lennujaamas saab öelda, et e elhinnangu koostamise aluseks olnud projekt on kooskõlas määruse nõuetega . Ee s pool loetletud leevendavate meetmete rakendamisel ei peeta olulise mõju ilmnemist veekeskkonnale tõenäoliseks. Samuti ei peeta senise vee-erikasutusloa lähenemisest lähtuvalt vajalikuks veeluba seoses laiendatud kütuselao alalt sademevee ärajuhtimisega kraavi . Mõju kultuuripärandile Lähim kultuurimälestis , asulakoht (ID 110025076), jääb kütusebaasi alast ca 1200 m kaugusele kagu suunas. Kavandatava tegevuse mõju asulakohale ei ole tõenäoline. Mõju müra tekkele Ämari lennuväljaga kaasnevat müra mõju on hinnatud Ämari lennuvälja rekonstrueerimise KSH koostamise osana 2007. a. Kütuselao kasutamisega seoses on vajalik ladu varustavate ja seal kütust võtvate masinate liikumine. Teatav lühiajaline müra kaasneb ka kütuselao ehitamise perioodiga. Ehitusaegne ja kasutusaegne mõju müra tekkele ei ole oluline arvestades, et kütuseladu jääb lennurajaga seotud müra piirkonda, kus tulenev müra on oluliselt kõrgem sellest, mis võib tekkida seoses kütuselaoga. Mõju õhusaastele ja lõhna tekkele Kütuse Jet A-1 füüsikalis-keemilisi omadusi kirjeldavatele andmetele , tuginevalt ning võttes arvesse k eskkonnaministri 0 1 .06.2020 määrus ega nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid" kinnitatud saasteainete heitkoguste metoodikat, eralduvad nimetatud kütuse käitlemisel (pumpamisel paakautodest mahutitesse ja pumpamisel mahutitest paakautodesse) välisõhku saasteainetena lenduvad orgaanilised ühendid (siin ja edaspidi tähistusena NMVOC) . Ohutuskaardi järgi sisaldab Jet A-1 ka aromaatseid ühendeid (kuni 26,5 massiprotsenti) . Viimased sisalduvad NMVOC koosseisus, kuid inimese tervise kaitseks on nimetatud saasteainete rühmale kehtestatud eraldi saastetaseme piirväärtused - keskkonnaministri 27.12.2016 määrus e nr 75 lisas 1 on aromaatsed süsivesinikud summaarselt (BTEX - benseen, ksüleen, etüülbenseen ja tolueen). Petrooleumis on 11-12 süsinikuaatomite arvuga aromaatsed ühendid (nt di- ja trimetüülnaftaleen), ühetuumseid ehk BTEX süsivesinikke on jälgedena (ohutuskaardi andmetel on benseeni sisaldus alla 0,1 % ja tolueeni sisaldus alla 1 %). Naftaleenid on väga madala aururõhuga ja seetõttu Jet A-1 aurufaasis olulises koguses ei esine, kuid halvima juhuna on eeldatud, et aromaatseid süsivesinikke ( edaspidi tähistusega Arom-sum ) esineb aurufaasis kuni 3 % (eeldatav kogus määruse nr 31 järgi). Arvestades kütuse Jet A-1 omadusi (ohutuskaardi järgi on aurur õ hk ca 2 kPa temperatuuril 38 o C ) ei ole nimetatud kütus keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 85 "Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil" mõistes bensiin, seega ei rakendu antud objekti korral nimetatud määrusega kütuse käitlemisele kehtestatud aurude heitkoguste vähendamise meetmed ja kontrollarvud. Esitatud teabe kohaselt ei rakendata meetmeid kütuseaurude heitkoguse vähendamiseks nii mahutite kui tsisternauto de täitmisel. P aiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa (lühidalt õhusaasteloa) vajaduse hindamine Esmalt on hinnatud kütusekogus t , mille käitlemisel ületatakse keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 § 2 alusel kehtestatud NMVOC künniskogus 0,5 t/a , kui ei rakendata meetmeid kütuseaurude heitkoguse vähendamiseks . A astakeskmisel temperatuuril 5 o C (Jet A-1 küllastunud aururõhk sel temperatuuril ca 0,5 kPa), tekib õhu saaste luba vajav NMVOC heide ca 11 340 m 3 /a kütuse vastuvõtmisel ja sama koguse tsisternautodele laadimisel (mahutite täitmisel on kütuseaurude tihedus aurude molekulmassis 130 korral 0,0281 kg/m 3 , st tekib NMVOC heide 318,9 kg; samade parameetrite korral on sukelduslaadimise eriheide 0,0160 kg/m 3 ja NMVOC heide 181,4 kg , kui küllastustegur S = 0,6 ; kütuselao kogukäive on 2 x 11 340 m 3 = 22 680 m 3 /a ja NMVOC koguheide 500,3 kg/a). J äreldub, et objekti õhu saaste loa omamise nõude aluseks on määruse s nr 67 § 3 lg 4 toodud käibepõhi n e künnis 10 000 m 3 /a (mahutitesse laaditakse 5 000 m 3 /a , sealt sama kogus autodele ) . Tellijalt saadud teabe alusel ületab terminali laiendamise järgne kütusekäive selle koguse, st vajalik on keskkonna loa taotlemin e saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku . Olulise keskkonnamõju esinemisvõimalus Kavandatava kütusehoidla vastavust kehtivatele õigusaktidele ja normidele saab hinnata saastatuse taseme väärtuste järgi välisõhus (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Eestis on need kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Inimese tervisele avaldatava mõju hindamise aluseks on õhukvaliteedi piirväärtus, mille definitsioon on antud atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS) § 10: õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. AÕKSi § 106 lg 2 kohaselt määratakse saasteaine lubatud heitkogus selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. O lulise keskkonnamõju esinemisvõimaluse hindami st tehakse hajumisarvutuste kaudu saasteainete maksimaalse hetkheite põhjal, mis sõltub kütuse laadimiskiirusest. Võttes arvesse võimalik k u maksimaalset kütuse laadimiskiirust mahutitesse 120 m 3 /h (täidetakse ühte mahutit kahelt kütuseveokilt, mahalaadimise pumba laadimiskiirus a’ 60 m 3 /h) , oleks NMVOC hetkeline heitkogus mahutite hingamisavadest kuni 0,937 g/s , millest Arom-sum heitkogus 0,028 g/s (kuna tegemist on maa-aluste mahutitega, siis ei sõltu mahutitest väljatõrjutava õhu-kütuseauru segu temperatuur oluliselt ilmastikutingimustest: isegi suvistes tingimustes laadimisel tühja mahutisse kestab laadimisprotsess kuni 20 minutit ja täidetakse maksimaalselt 1/7 mahuti mahust, st võib eeldada, et olulist soojusvahetust kütusega ei toimu ja aurude temperatuuriks on 5 o C, st kütuseaurude tihedus on 0,0281 kg/m 3 ). Kütuse laadimisel tsistern autodesse oleks NMVOC arvutuslik hetkeline heitkogus suvistes tingimusest sukelduslaadimise korral kuni 4 , 26 0 g/s , millest Arom-sum heitkogus kuni 0, 128 g/s , kui korraga toimub kütuse käitlemine kõigil neljal laadimisplatsil kiirusega a’ 120 m 3 /h (S = 0,6, NMVOC eriheide temperatuuril 20 o C 0,032 kg/m 3 ) . Hajumisarvutuste tegemisel lähtuti keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" . H ajumisarvutuse d tehti KOTKAS Airviro modelleerimisplatvormil, mis on eelistatud hajumisarvutuste programm õhulubade taotlemisel. Seejuures arvestati koosmõju kuni 2 km kaugusel paikevate hei t eallikatega , mis on sisestatud KOTKAS heiteallikate registrisse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse katlamaja de 10 katelt, OÜ N.R. Energy Rummu aleviku katlamaja 3 katelt, AS Krooning tanklaa mahutite täitmine ja autode tankimine) , Terminali a llikate tööaja dünaamika iseloomustamisel kasutati tankla eeltäidetud profiili. P rogrammi iseärasustest tulenevalt tähistati tootmisterritooriumina terminali lähiümbrus mitte kogu Ämari lennuväli Piirkonnas ei paikne püsivat asustust (lähimad elamud paiknevad enam kui 1 km kaugusel territooriumi lõunapiirist Rummu alevikus aadressidel Kooli tn 11 ja Kooli tn 13) või muid tundlike objekte. KOTKAS Airviro hajumisarvutustest järeldus , et kütusehoidla maksimaalse arvestusliku summaar s e NMVOC heite 5,197 g/s korral ( pumpamisel mahutitesse 2 * 60 m 3 /h ja tsisternautodesse 4 x 120 m 3 /h ) ei teki väljapool tootmisterritooriumi saastetaseme piirväärtuse ületamisi – maksimaalne 1 tunni keskmine saastetase tootmisterritooriumi piiril , vahetult terminali lähistel, on 3 181 μg/m 3 (ÕPV 1 5 0 00 μg/m 3 ) , 24 tunni keskmise maksimum on 1 268 μg/m 3 (ÕPV 24 2 0 00 μg/m 3 ) . Lähimate elamute juures jää vad NMVOC 1 tunni ja 24 tunni saastetase med oluliselt allapoole 0,1 ÕPV väärtust , olles Kooli tn 13a aiamaade juures vastavalt 11 4 μg/m 3 (0,023 ÕPV 1 ) ja 35,8 μg/m 3 ( 0,018 ÕPV 24 ) . Joonisel 6 on esitatud NMVOC 1 tunni keskmise saastetasemete kaart. Joonis 6 . NMVOC 1 tunni keskmise saastetasemete kaart . Hajumisarvutused programmiga KOTKAS Airviro (arvutus nr 4445). Arom-sum 1 tunni saastetaseme maksimum tootmisterritooriumi piiril on ca 9 3 ,7 μg/m 3 (ÕPV 1 600 μg/m 3 ), 24 tunni saastetaseme maksimum on ca 2 8,8 μg/m 3 (ÕPV 24 200 μg/m 3 ). Lõunapoolsete elamumaade juures on 1 tunni keskmine saastetase 3,63 μg/m 3 (vt Joonis 7). Joon i s 7 . Aromaatsete süsivesinike 1 tunni keskmise saastetasemete kaart. Hajumisarvutused programmiga KOTKAS Airviro (arvutus nr 444 6 ). Arvestades käideldava kütuse omadusi, võib kavandatava tegevusega (ehk kütuse käitlemisega) kaasneda ka lõhna esinemine välisõhus. Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutaseme väärtus , mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m 3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Kütuse Jet A-1 hinnangulise lõhnalävena kasutati Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium i poolt avaldatud raportis esitatud lõhna äratundmise lävendit 0, 51 mg/m 3 . Teades heiteallikate väljuvate gaaside mahtkiirust ja saasteainete hetkelist heitkogust ( siin arvestuslik saasteaine NMVOC) on võimalik ligikaudselt hinnata lõhnaaine heitkoguseid ühikutes OU/s ning hinnata modelleerimise teel lõhna esinemise sagedust käitise heiteallikate mõjupiirkonnas. Siinjuures tuleb antud juhul lõhnaaine esinemissageduse hinnangu koostamisel arvestada, et lõhnaaine esinemine ei ole seotud ainult ühe heiteallika ga , vaid heiteallikate koosmõjus, kuna hinnang esitakse lähtuvalt määruse nr 81 nõudele aasta kohta. Heiteallikate teoreetilise koosmõju ning maksimaalsete heitkoguste korral võib hinnanguliselt esineda lõhnaaine häiringutaseme 15% aasta lõhnatundidest ületamist (lõhnaaine lävendi kontsentratsioonil 0,25 OU/m 3 ) väljaspool käitise territooriumi ca 45 m kaugusel territooriumi lõunapiirist. Nimetatud alal ei paikne püsivaid elamuid ega muid lõhnahäiringute osas tundlik k e objekte. Lähimate elamute juures, mis asuvad mahutipargist enam kui 1 km kaugusel, on kehtestatud lõhnahäiringutaseme ületamine vähe tõenäoline. Siinjuures tuleb arvestada, et lõhnahäiringuga modelleeritud tulemused on hinnangulised ja arvutatud halvimate hajumistingimuste korral, samuti on lõhna tajumine inimestel erinev ning sõltub väga paljudest teguritest (haistmismeele tundlikkusest, harjumusest jms), mistõttu ei tähenda isiku individuaalne lõhna tajumine koheselt lõhnahäiringu esinemist. V ibratsiooni teke Kütusebaasi rajamisega võib kaasneda vähene vibratsiooni teke. Lähimad lennuväljaga seotud hooned jäävad ca 60 m kaugusele laienduse alast. Ehitustegevust planeerides tuleb veenduda, et töödega kaasnev vibratsioon ei ole ohuks hoonetele. Tegevus el puudub mõju välja s pool lennuvälja territooriumit jäävatele hoonetele ja elusloodusele. V alguse, soojuse ja kiir g use teke Olemasolev laiendatav kütusehoidla on valgustatud. Tegevusega ei kaasne olulist valgusreostuse suurenemist. Lähtuvalt tegevuse iseloomust ei kaasne tegevusega olulist soojuse teket ega kiirust. Mõju inimesele Olemasolev olukord Kavandatav k üt useladu jääb Ämari lennubaasi lõunaserva olemasoleva kütuselaoga osaliselt kattuvalt. Kütuseloa laienduse ala on käesoleval ajal valdavalt kaetud hooldatava muruga, vähesel määral ka metsaga , mis on eelhinnangu koostamise ajaks juba eemaldatud. Le n nubaas i ja seotud hoonete paiknemine kütuseloa suhtes on näidatud joonis tel 1 ja 5 . Ämari alevik jääb hoidlast ca 1200 m kaugusele lõuna suunas. Mõju inimesele Mõju hindamisel inimesele on fookuses tegurid , mis võivad mõjutada keskkonda tegevuse alast (lennuvälja territoorium) väljas p ool. Kavandata va tegevuse tulemusena ei suurene läh i mate elamualadeni ulatuv õhusaaste ega müra tase . Samuti ei ole näha ette ohtu põhjavee reostusele, mis võiks avaldada mõju Ämari aleviku veevarustusele . J äätmetek e Kütu sehoidla kasutamisega võib eeldada lennukikütusega saastunud absorbentmaterjalide ja kütusega saastunud pakendite või puhastuskaltsude/paberite teket. Saastunud absorbentmaterjal , ohtlike ainetega määrdunud pakend ning kütuse või õlidega kokku puutunud kaltsud/puhastuspaber tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Saastunud materjali vaheladustamine peab toimuma alal ja kohtades (kaitstud väliskeskkonna mõjutuste eest) , kus reostuse levik keskkonda on välistatud. Kütuselao alale jäävas manifoldi hoones tekib eeskätt olemjäätmeid , kuid seoses labori kasutamisega võib eeldada ka ohtlike ainete kasutamist ja jääkide teket . Kütuselao territooriumil tekkivad olmejäätmed tuleb anda üle asutuse lepingulise le partnerile (korraldatud jäätmeveo lepingupartner) . Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele , kellega on asutusel sõlmitud raamleping. Käideldes jäätmed kooskõlas j äätmeseaduse ja selle alamaktide nõuetega olulist mõju keskkonnale ei eeldata . Mõju ressursikasutusele ja energiakasutusele Kütusehoidla näol on tegemist riigikaitse li se objektiga, seda arvestades ei ole hoidla rajamisega seotud detailid, sh ehitusmaterjalide mahud, avalik info. Arvestades ehitiste mahtu ja iseloomu, saab järeldada, et tegemist on tavapärase ehitusobjektiga. Samuti on projekt kooskõlas kehtestatud planeeringuga ja saab järeldada, et kütusehoidla laiendamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju ressursikasutuse kaudu. Lennukipetrool ei vaja käitlemiseks soojendamist. Energiatarve kaasneb peamiselt pumpamisega, kuid arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, on tegemist tavapärase vedelkütuste hoidlaga. Kütusehoidla laienemisega ei kaasne olulist keskkonnamõju energiakasutuse kaudu . Mõju kliimamuutustele Kütusebaasi laiendamisel puudub oluline otsene mõju kliimamuutustele. Igasuguse kütuse, sh lennukikütuse kasutamisega kaasneb teatav kaudne kliimamõju. Kütuselao laiendamine on osa strateegilisel tasandil kavandatud tegevuse elluviimisest. KeHJS § 1 lg 3 p 1 kohaselt ei kohaldata seadus e sätteid strateegilis t e le planeerimisdokumen tidele , mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Piiriülese mõju võimalikkus Kavandatav tegevus jääb kaugele piirialades t , mistõttu kütuseterminali laiendamisel piiriülest mõju vee , õhu ega maa kaudu ei eeldata. Avariiolukordade ja suurõnnetuste ohu võimalikkus ja kaasnevad mõjud K emikaaliseaduse 3. peatükk ehk ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte suhtes kohaldatavad nõuded ei kohaldu riigikaitselisele käitisele (KemS § 20 lg 2 p 1). Siit järeldub, et kütusehoidlale ei määrata ohtlikkuse kategooriat. Kavandatava tegevuse tulemusena laiendatakse Ämari lennuvälja kütusebaasi kaheksa uue 250 m 3 kütusemahutiga (st kokku 2000 m 3 ). Kui kütuse tihedus on 0,85 t/m 3 , siis on olemasolevas hoidlas kuni 637,5 tonni kütust, laiendamise j ärgselt kuni 2337,5 tonni . Kui arvestada reaalselt toimuda võivaid ohusündmusi, siis need on seotud kütuse transportimise, käitlemise ja ladustamisega . Samas on mahutipargi puhul nende tekkimise tõenäosus väike (mahutite ja seadmete projekteerimisel ja käitamisel rakendatakse erinevaid leevendavaid meetmeid) ja olemuselt tegemist standardsituatsioonidega. Siiski tuleb hinnata, et kütuse käitlemismahu suurenemise tõttu suureneb tehtavate operatsioonide arv ja seetõttu suureneb võimalike avariiliste sündmuste toimumise tõenäosus. Teisalt võib väita, et kütusebaasi avariiliste juhtude ohualade ulatus võrreldes senisega ei muutu. Mahutipargi summaarne maht küll suureneb, kuid sarnaselt olemasoleva olukorraga paigaldatakse maa-alused mahutid, suurima mahuti maht on 250 m 3 . Seetõttu ei suurene ühekorraga avariilisse sündmusse sattuva kütuse kogus ega sündmuse senine ohuala : tulekahju võib levida mahutilt mahutile, kuid mitme mahuti üheaegne süttimine ei ole sisuliselt võimalik. Sama järeldus kehtib ka lekete korral: üheaegselt võib toimuda täitmine mitmelt täitmisplatsilt, kuid tõenäosus, et üheaegselt satub lekkesse 2 või rohkem täitmismasinat (purunev voolik, hooletus vms) on sisuliselt olematu. Täitmisautode tehniline lahendus, nende maht, tehniline seisukord, pumpamiskiirus jm lekke suurust mõjutavad näitajad jäävad samaks, mis olemasolevas olukorras. Piirkonnas puuduvad tundlikud objektid, seetõttu ei ole sündmuste täpsem kirjeldamine asjakohane (seejuures on arvestatud ka kütusehoidla kasutusotstarvet riigikaitselistel eesmärkidel). Teadaolevalt puuduvad olemasoleva käitise suhtes mujalt tekkivate suurõnnetuste või katastroofide oht, mida peaks käitise tegevuse reguleerimisel arvestama. Käitise tegevus ei ole tundlik kliimamuutuste suhtes ega asu ka kohas, mida kliimamuutused võivad mõjutada (nt üleujutusohu teke) . Sama järeldub ka kavandatavate muudatuste järgselt. Keskkonnameetmed Eeltoodud võimaliku olulise keskkonnamõju väljaselgitamise käigus ei tuvastatud täiendavate meetmete rakendamise vajadust Ämari lennubaasi lennukikütuse hoidla laiendamisel. Samas selgus Keskkonnaameti 16.07.2021 kirjas t nr 6-3/21/15296-2 , et vajalik on sademeveelaskude kajastamine veeloas. Veekasutust Ämari lennuväljal reguleerib veeluba L.VV/325679. Terminali laiendamisel kavandatakse selle alalt kogutud sadevesi juhtida läbi õli püüdurite kraavi ja see ei kuulu sademevee käitlemise lahendus te hulka, mille puhul veeluba ei nõuta. Vastavalt Keskkonnaameti seisukohale on sademevee ärajuhtimiseks kütusemahutite alalt vajalik olemasoleva veel oa täiendamine . Lisaks on laiendatud kütuseterminal p aiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa (lühidalt õhusaasteloa ) kohuslusega . O bjekti õhusaasteloa omamise nõude aluseks on keskkonnaministri määruse nr 67 § 3 lg 4 toodud käibepõhi n e künnis 10 000 m 3 /a - terminali mahutitesse võetakse vastu rohkem kui 5 000 m 3 /a lennukipetrooli ja mahutitest laaditakse sama kogus tsisternautodele . Kokkuvõte Lennuvälja territooriumil asub kütuseladu (mahutavusega 750 m 3 ), mis ei ole käesoleval ajal enam piisav, et tagada vastavus NATO ohutuse ja efektiivsuse nõuetele. Seda arvestades on koostatud kütusehoidla laienduse projekt, mis näeb ette olemasoleva kütuselao laiendamist 2000 m 3 võrra ning sellega seonduvaid lisategevusi (hooned ja rajatised). Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nõuetele vastav keskkonnamõju hindamise eelhinnang, mida on võimalik kasutada kaalutlusotsuse sisendina ehitise ehitusloaga kaasneva KMH algatamise vajalikkuse kohta kaalutlusotsuse tegemisel. KeHJS § 6 lg 2 punkt 16 kohaselt peab otsustaja andma olulise keskkonnamõju võimalikkuse eelhinnangu, kui tegevus jääb ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamise valdkonda . Tegevusvaldkonda täpsustab V abariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 § 12 lg 3 - fossiilse kütuse või turba ladustamine kogumahuga vähemalt 1000 tonni on keskkonnamõju eelhindamise kohuslusega.. KMH eelhindamise kohaselt ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju, mis tooks kaasa keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse ehitusloa taotluse menetlemise osana. Tegevuse tulemusena ei suurene lennuväljast kui tervikust tulenev mõju mürale , samuti ei ületa õhusaasteainete kontsentratsioonid väljapool tootmis territooriumi p iirväärtuseid , st õ husaastest tulenevat olulist mõju inimesele ei ole ette näha . L ähimad elamud jäävad enam kui 1 km kaugusele. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju taimestikule, loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatava tegevuse ala piirneb II kaitse k ate g ooria linnuliigi keskkonnaregistris registreeritud elupaigaga, kuid arvestades, et liigi elupaika tegevusega ei mõjutata (raiet ei toimu) ja liik ei ole tundlik õhusaaste osas, olulist (sh ehitusaegset) mõju liigile ei eeldata ja leevendavate meetmete seadmist ei peeta vajalikuks. Lennuväljal toimuvale te gevusele ei kohaldu keskkonnaministri 20.09.2019 määrusega nr 42 kehtestatud nõu ded naftasaaduseid hoiustavatele ettevõtetele , kuid saab öelda et tegevus on selle määruse nõuetega kooskõlas. Täiendavate keskkonnameetmete rakendamise vajadust Ämari lennubaasi lennukikütuse hoidla laiendamisel ei tuvastatud . Keskkonnaameti 16.07.2021 kirjas t nr 6-3/21/15296-2 selgus, et vajalik on sademeveelaskude kajastamine veeloas. Terminali laiendamisel kavandatakse selle alalt kogutud sadevesi juhtida läbi õli püüdurite kraavi ja see ei kuulu sademevee käitlemise lahendus te hulka, mille puhul veeluba ei nõuta. Vastavalt Keskkonnaameti seisukohale on sademevee ärajuhtimiseks kütusemahutite alalt vajalik olemasoleva veel oa nr L.VV/325679 täiendamine. Lisaks on laiendatud kütuseterminal p aiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa (lühidalt õhusaasteloa) kohuslusega. O bjekti õhusaasteloa omamise nõude aluseks on keskkonnaministri määruse nr 67 § 3 lg 4 toodud käibepõhine künnis 10 000 m 3 /a - terminali mahutitesse võetakse vastu rohkem kui 5 000 m 3 /a lennukipetrooli ja mahutitest laaditakse sama kogus tsisternautodele . K emikaaliseaduse 3. peatükk ehk ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte suhtes kohaldatavaid nõuded ei kohaldu riigikaitselisele käitisele (KemS § 20 lg 2 p 1). Võib hinnata, et tänu kütuse käitlemismahu suurenemisele suureneb tehtavate operatsioonide arv ja seetõttu suureneb võimalike avariiliste sündmuste toimumise tõenäosus. Teisalt võib väita, et kütusebaasi avariiliste juhtude ohualade ulatus võrreldes senisega ei muutu. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Teie: 31.03.2021 nr 6-2/21/6757 Järve tn 34a 11314 Tallinn Meie: 26.10.2021 nr 16-12/21-04200-017 Harju maakond Ämari lennubaasi kütuselao laiendamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, kontakt: [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2111271/02069 Ämari lennubaasi kütuselao laiendamiseks. Koos ehitusloa taotlusega esitati CONX PM OÜ (12060355) koostatud projekt „37MLAP1-rajatis, 37MLAH02-hoone, 37MLAH03-hoone, 37MLAP2-rajatis, 37MLAP3-rajatis“, samuti esitati täiendavalt 29.06.2021 Hendrikson & Ko (registrikood 10269950, keskkonnaekspert Juhan Ruut) koostatud „Ämari Lennubaasi lennukikütusehoidla laiendus. Keskkonnamõju eelhindamine“. Ämari lennubaasi kütusehoidla laiendamise eesmärk on viia kütusehoidla vastavusse NATO ohutuse ja efektiivsuse nõuetele. Kütusehoidla laiendusega nähakse ette järgmiste objektide rajamine: Kaks uut kütuse autodelt mahalaadimise ala. Neli uut kütuse autodele laadimise ala, sealhulgas lisaainete kütusesse doseerimise süsteem. Lisaainete dosaatorid lisavad laetavasse kütusesse kolme erinevat lisaainet – jäätumisvastast agenti (FSII), korrosioonitakistit (CI/LI) ja staatika vähendajat (SDA). Manifoldi hoone koos kütuselabori, operaatoriruumi, elektriruumi ja panipaigaga. Mahutite hoone koos kaheksa uue 250 m3 kütusemahutiga (st kokku 2000 m3). Tööd teostatakse Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Ämari alevikus Ämari lennuvälja maa- alal Ämari aleviku asustusüksusel (katastritunnus 86801:001:0375). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Ehitusloa taotlustes toodud tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. Tegevus liigitub KeHJS § 6 lõikes 2 punkt 16 nimetatud valdkonna hulka (ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 12 lõike 3 (fossiilse kütuse või turba ladustamine Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 kogumahuga vähemalt 1000 tonni) alla. Seega koostatakse eelhinnang ja kaalutakse, kas taotluses toodud kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku § 118 lõikest 2 annab ehitusloa TTJA kui ehitusloa taotlus sisaldab riigikaitse ja julgeolekuasutuse ehitisi. Seega on TTJA käesolevas menetluses otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 p 16 nimetatud valdkonna tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. TTJA edastas 08.07.2021 kirjaga nr 16-12/21-04200-009 asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Vastuskirjad laekusid Lääne-Harju vallavalitsuselt (kiri nr 6-2/1836-1) ja Keskkonnaametilt (kiri nr 6-3/21/15296-2). Vastuväiteid KMH algatamata jätmisele ei esitatud, kuid lisati täiendavaid ettepanekuid Keskkonnaameti poolt KMH eelhinnangule, millega TTJA arvestas. Arendaja viis eelhinnangusse sisse parandused ning TTJA keskkonnamõju algatamata jätmise otusesse parandused. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele, mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas kuid meetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Tegevuse tulemusena ei suurene lennuväljast, kui tervikust tulenev mõju mürale. Esialgses eelhinnangust selgus, et väljaspool tootmisterritooriumi lõunapiiri ületatakse õhukvaliteedi piirväärtusi. Eelhinnang vaadati põhjalikult uuesti üle ning kontrolliti arvutusmetoodikat. Täiendatud eelhinnangus hinnati tekkivat õhuheidet, arvestades lennukipetrooli Jet A-1 reaalseid käitlemistingimusi. Varasemas eelhinnangus lähtuti heitkoguste arvestamisel kütuse ohutusekaardi järgsest aururõhust (ca 2 kPA temperatuuril 38 ⁰C), kuid arvestades, et lennukipetrooli ei ole vaja käitlemiseks soojendada ja terminalis on maa-alused mahutid, võib eeldada, et kütuseaurude temperatuur ei ületa 20 ⁰C ja ka aururõhk on väiksem. Heiteallikate teoreetilise koosmõju ning maksimaalsete heitkoguste korral võib hinnanguliselt esineda lõhnaaine häiringutaseme 15% aasta lõhnatundidest ületamist (lõhnaaine lävendi kontsentratsioonil 0,25 OU/m3) väljaspool käitise territooriumi ca 45 m kaugusel territooriumi lõunapiirist. Õhusaastest tulenevat olulist mõju inimesele ei ole ette näha, arvestades et lähimad elamud jäävad enam kui 1 km kaugusele. Planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju pinnasele, põhja- ja pinnaveele. Lähimad tundlikud objektid (lennuvälja enda puurkaevud) jäävad laiendatud hoidla piiridest vähemalt 270 m kaugusele. Planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju kultuuripärandile ja inimestele. Kavandatav terminali laiendamise järgne kütusekäive ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ õhusaasteloa omamise nõude künnise. Eelhinnangus on käsitletud maksimaalset õhusaastet terminali laiendamise lõppedes. Sellest tulenevalt, on alates 10 000 m3/a (mahutitesse laaditakse 5 000 m3/a, sealt sama kogus autodele) künniskoguse käitlemisest vajalik keskkonnaluba. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju taimestikule, loomastikule, kaitstavatele loodusobjektidele ega Natura 2000 võrgustiku aladele (lähim enam kui 6,5 km kaugusel). 2 Kavandatava tegevuse ala piirneb II kaitsekategooria linnuliigi (kanakull) keskkonnaregistris registreeritud elupaigaga, kuid arvestades, et liigi elupaika tegevusega ei mõjutata (raiet ei toimu) ja liik ei ole tundlik õhusaaste osas, olulist (sh ehitusaegset) mõju liigile ei eeldata ja leevendavate meetmete seadmist ei peeta vajalikuks. Lennuväljal toimuvale tegevusele ei kohaldu keskkonnaministri 20.09.2019 määrusega nr 42 kehtestatud nõuded naftasaaduseid hoiustavatele ettevõtetele, kuid saab öelda et tegevus on selle määruse nõuetega kooskõlas. Kütusehoidlaga seotud sademeveelaskude lisamine olemasolevasse veeloasse ei ole eelhinnangu kohaselt vajalik. Käideldes kütusehoidla kasutamisega tekkivad jäätmed kooskõlas jäätmeseaduse ja selle alamaktide nõuetega olulist mõju keskkonnale ei eeldata. Kemikaaliseaduse 3. peatükk ehk ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte suhtes kohaldatavaid nõuded ei kohaldu riigikaitselisele käitisele (KemS § 20 lg 2 p 1). Võib hinnata, et tänu kütuse käitlemismahu suurenemisele suureneb tehtavate operatsioonide arv ja seetõttu suureneb võimalike avariiliste sündmuste toimumise tõenäosus. Teisalt võib väita, et kütusebaasi avariiliste juhtude ohualade ulatus võrreldes senisega ei muutu. Ehitustöödega kaasnevad ehitusmasinate põhjustatud ajutised ehitusaegsed mõjud (müra, vibratsioon, õhusaaste). Mõju on ajutine ja vältimatu, seda on võimalik leevendada. Ehitamisel on oluline ja kohustuslik järgida õigusaktide nõudeid. Vajalikud keskkonnameetmed eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt: 1. Kütusehoidla ehitamise ja kasutamisega tekkivad jäätmed käidelda kooskõlas jäätmeseaduse ja selle alamaktide nõuetega. 2. Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb reoveemahutid õigeaegselt tühjendada ja tagada, et lennuvälja territooriumi purgimissõlme suunatav reoveekogus ei ületaks puhasti projekteeritud jõudlust ning reovee koostis on sobilik selle puhastamiseks puhastis. Vajadusel tuleb reovesi anda üle teisele reovee käitlejale. Soovitused on esitatud ka olemasolevas lennuvälja keskkonnajuhtimiskavas. 3. Selleks, et tagada kraavide võime vett vastu võtta ja vähendada kraavide täiskasvamist, tuleb kraave korrapäraselt taimestikust puhastada. Soovitus sisaldub juba ka olemasolevas keskkonnakorralduse kavas. 4. Õlipüüdurite korrapärane ülevaatus teostada vähemalt kord kvartalis. Soovitus sisaldub juba ka olemasolevas keskkonnakorralduse kavas. 5. Sademevee ärajuhtimiseks kütusemahutite alalt vajalik olemasoleva veeloa täiendamine. 6. Laiendatud kütuseterminal on paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa (lühidalt õhusaasteloa) kohuslusega. Objekti õhusaasteloa omamise nõude aluseks on keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" § 3 lg 4 toodud käibepõhine künnis 10 000 m3/a - terminali mahutitesse võetakse vastu rohkem kui 5 000 m3/a lennukipetrooli ja mahutitest laaditakse sama kogus tsisternautodele. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes. 3 Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkt 16, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“§ 12 punkti 3, eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punkti 8: otsustan: jätta Ämari lennubaasi kütuselao laiendamise ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse valdkonna juht Lisad: Ämari lennuvälja kütusebaasi laiendamise keskkonnamõjude eelhinnang Maarja Allmaa +372 667 2172 [email protected] 4