Ettepanekute küsimine

Lääne-Nigula valla üldplaneering Lääne maakond Tartu 2021 Tellija ja planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Vallavanem: Janno Randmaa Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja: Heikki Salm Osavalla vanemad: Katrin Viks, Aivi Heinleht, Aivo Hirmo Maa-ja planeerimisspetsialist: Marika Meister Maanõunik: Sirje Selart Ehitusnõunik: Marje Hiiesalu Teede-ja kommunaalnõunik: Olev Peetris Planeeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorve Ekspert: Terje Liblik Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5 Üldplaneeringu ulatus ja alusdokumendid ............................................................................. 7 Valla ruumilise arengu põhimõtted ........................................................................................ 8 Planeeringulahendus ............................................................................................................. 9 3.1. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine .......................................................... 9 3.2. Tiheasustusega alade määramine ......................................................................................... 11 3.3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine ............................................................. 12 3.3.1. Maakasutuse juhtotstarbe määramine ......................................................................... 12 3.3.2. Üldised ehituspõhimõtted hajaasustuses ..................................................................... 19 3.3.3. Tiheasustusalade ja tihedamalt asustatud külaosade ehitus- ja kasutustingimused ... 21 3.4. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist ...................................................................................... 23 3.5. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine ......................... 23 3.6. Transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi muutmine .................................................... 24 3.6.1. Liikuvuse üldpõhimõtted ............................................................................................... 24 3.6.2. Kohalike teede määramine ........................................................................................... 24 3.6.3. Olulise liikluskoormusega maanteede määramine ....................................................... 26 3.6.4. Uued perspektiivsed ühendused ................................................................................... 26 3.6.5. Tänava kaitsevööndi laiendamine või suurendamine, täiendav kooskõlastamine riigitee omanikuga ..................................................................................................................................... 27 3.6.6. Taliteed .......................................................................................................................... 27 3.6.7. Metsateed ..................................................................................................................... 28 3.6.8. Uute kergliiklusteede kavandamine .............................................................................. 28 3.6.9. Planeeritud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrass ............................................... 29 3.6.10. Parkimiskorraldus .......................................................................................................... 29 3.6.11. Sadamad ja lautrikohad................................................................................................. 29 3.6.12. Lennuväljad / kopteri maandumisplatsid...................................................................... 30 3.7. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ........................................................................................................................................ 30 3.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine... 31 3.8.1. Üldosa............................................................................................................................ 31 3.8.2. Elektrivõrk ..................................................................................................................... 32 3.8.3. Sidevõrk ......................................................................................................................... 32 3.8.4. Taastuvenergeetika ....................................................................................................... 33 3.8.5. Kaugküttepiirkonnad ..................................................................................................... 35 3.8.6. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgud................................................................................. 36 3.8.7. Tuletõrje veevõtukohad ................................................................................................ 37 3.8.8. Sademeveesüsteemid ................................................................................................... 38 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 3 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering 3.8.9. Hara lahe ja Haapsalu Tagalahe ühenduskanal ............................................................. 39 3.9. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine .............................................................. 39 3.10. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine ........................................................................ 39 3.11. Supelranna ala määramine ................................................................................................ 39 3.12. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul .......................................................................................................... 40 3.12.1. Korduva üleujutusala piiri määramine mererannal....................................................... 40 3.12.2. Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul .................................... 40 3.13. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine .................................................. 41 3.14. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine .................................. 41 3.15. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine ..................................................................................................................... 44 3.16. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ............................................................................................................. 46 3.17. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ............................................................................................................. 47 3.17.1. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine .............................................................. 47 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine .................................................................................. 48 3.18. Metsade majandamise üldised põhimõtted...................................................................... 51 3.19. Ehitusliku kultuuripärandi säilitamine ............................................................................... 51 3.19.1. Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised .................................................................. 51 3.19.2. Arheoloogiatundlikud alad ............................................................................................ 52 3.19.3. Miljööväärtuslike alade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine 52 3.19.4. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektid, va militaarpärand ................................ 62 3.19.5. Kohaliku tähtsusega militaarpärand .............................................................................. 64 3.20. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine ... 64 3.21. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine ................................................................ 65 3.22. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ............. 66 3.23. Müra normtasemete kategooriate määramine ................................................................ 67 3.24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ........... 67 3.25. Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine .......................................................................................................................... 67 Üldplaneeringu elluviimine .................................................................................................. 68 Üldplaneeringu kaardimaterjal............................................................................................. 69 Maakonnaplaneeringu muutmine ........................................................................................ 71 Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused .................................................................... 71 4 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Sissejuhatus Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.09.2018 otsusega nr 79 algatati Lääne-Nigula valla üldplaneeringu (ÜP) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärgiks on uue Lääne-Nigula valla territooriumi ruumilise arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, detailplaneeringu koos- tamise kohustusega alade ja juhtude määramine ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasu- tus- ja ehitustingimuste seadmine. Üldplaneeringu koostamine on algatatud ühtsete ruumiliste suu- niste ja reeglite kujundamiseks haldusreformi käigus ühinenud vallas, mis tagaks tasakaalustatud arengu ja strateegiliste eesmärkide saavutamise. Sealjuures on uute elamu-, äri- ja tootmisalade laie- nemist vajalik suunata koos mõjude hindamisega majanduslikule, sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkon- nale. Üldplaneeringu teksti ülesehitus järgib üldjoontes planeerimisseaduses sätestatud üldplanee- ringu ülesannete järjestust. Üldplaneeringu kaardimaterjali maakasutuse juhtotstarvete määramisel lähtutakse Siseministeeriumi poolt välja töötatud soovituslikest leppemärkidest ning nende praktilisest vajadusest tingitud täiendustest. Planeeringu seletuskiri ja joonised moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 5 / 72 Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Üldplaneeringu ulatus ja alusdokumendid Planeeringuala hõlmab 2017. aasta sügisel Lääne-Nigula vallaks liitunud endisi Lääne-Nigula, Martna, Kullamaa, Nõva ja Noarootsi territooriume. Valla territooriumi osas kehtib riigitasandi planeeringutest üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. Valla territooriumi osas kehtivad järgmised maakonnatasandi planeeringud: ▪ Lääne maakonnaplaneering 2030+; ▪ Harju maakonnaplaneering 2030+ (Läänemaa koosseisu arvatud endise Nissi valla osa endise Rehemäe (nüüdse Rehemäe ja Kuke) küla ulatuses); ▪ Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine"; ▪ Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Valla territooriumil kehtib 13 üldplaneeringut: ▪ Oru valla Kirimäe üldplaneering, kehtestatud 26.03.1997. a otsusega nr 27; ▪ Risti valla üldplaneering, kehtestatud 7.11.2007. a määrusega nr 12; ▪ Oru valla üldplaneering, kehtestatud 11.12.2008. a otsusega nr 195; ▪ Taebla valla üldplaneering, kehtestatud 19.02.2009. a otsusega nr 209; ▪ Noarootsi valla üldplaneering, kehtestatud 09.07.2003. a määrusega nr 22; ▪ üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Noarootsi valla rannaalade teemaplaneering“, kehtestatud 15.06.2006. a määrusega nr 13; ▪ üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Noarootsi valla miljööväärtuslike hoonestu- salade teemaplaneering“, kehtestatud 27.09.2007. a määrusega nr 15; ▪ üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Aulepa tuulepargi teemaplaneering“, kehtesta- tud 30.04.2007. a otsusega nr 36; ▪ üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Noarootsi valla elamualade teemaplaneering“, kehtestatud 23.01.2009. a otsusega nr 2; ▪ Kullamaa valla üldplaneering, kehtestatud 23.11.2007. a määrusega nr 80; ▪ Nõva valla üldplaneering, kehtestatud 25.03.2011. a otsusega nr 5; ▪ Martna valla üldplaneering, kehtestatud 19.12.2007. a määrusega nr 13; ▪ Nissi valla üldplaneering, kehtestatud 17.04.2014. a otsusega nr 13 (Rehemäe küla osas). Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse valla valdkondlike arengukavadega ning üldplaneering on aluseks arengukavade koostamisel. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 7 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering Valla ruumilise arengu põhimõtted Lääne-Nigula vallas elab 01.01.2021 seisuga 7 155 elanikku1. Rahvastikuprognoos kohaliku omavalit- susüksuste rühmades (klasteranalüüs perioodiks 2015-2030) jagab ühinenud piirkonnad erinevate rah- vastikunäitajate ja proportsioonide alusel erinevatesse klassidesse. Endise Oru, Taebla ja Risti valdade piirkonda saab lugeda valla kõige stabiilsemate rahvastikunäitajatega piirkonnaks, mis on võrreldavad eesti keskmistega, mis siiski tähendab eeldatavalt rahvaarvu vähenemist kuuendiku võrra aastaks 2030. Endise Nõva valla piirkonda iseloomustab küll positiivne ränne, kuid negatiivne iive ning vähene laste ja noorte osakaal. Noarootsi, Kullamaa ja Martna piirkonda iseloomustavad äärealale omased rahvastikunäitajad ning aastaks 2030 eeldatakse rahvastiku vähenemist neis piirkondades umbes viien- diku võrra. Eesti väikeasulate uuringu (2019) kohaselt on enamik asustusüksusi vallas kahaneva rahvastikuga, kuid silma paistab Noarootsi piirkond, kus mitmed külad on kasvavad ning kõrgema laste osakaaluga. Mõ- ned külad Tallinn-Haapsalu maantee läheduses on samuti kasvavad, kuid valdavat osa vallast iseloo- mustab kahanemine ning elanikkonna vananemine, mis ühtib kogu riigis aset leidvate protsessidega. Arvestades ühiskonnas toimuvaid muutusi nagu liikuvuse kasv, kaugtöövõimalused, suurem ettevõtli- kus ja mitme kodu omamine, võib arvata, et arengueeldused on mõnevõrra paremad, kui näitab rah- vastikustatistika. Kasvav jõukus võimaldab omada inimestel rohkem kinnisvara, mis tähendab, et isegi rahvaarvu kahanemine ei ole otseses seoses ehitussurvega. Inimeste soovi soetada kinnisvara toetab rahulik ja puhas elukeskkond ning mere lähedus. Paremate ühenduste ja põhiteenuste kättesaadavuse tagamisel kohalikes keskustes võib looduslähedane ja puhas elukeskkond osutuda atraktiivseks elu- ja suvituspiirkonnaks. Paremad ühendused Tallinna linnastuga läbi rongiliikluse taastamise võivad anda olulise tõuke Risti-Taebla-Palivere piirkonna arengule. Lähtudes ühinemislepingus kokku lepitud põhimõtetest arendatakse Lääne-Nigula valda 8 keskuse põ- hiselt, lähtudes seejuures keskuste arengueeldustest ning tagades kõigis keskustes vajaliku avalike tee- nuste paketi. Valla üldised ruumilise arengu eesmärgid on: ▪ tagada tasakaalustatud areng, mis väärtustab loodushüvesid ja rikkalikku kultuuripärandit, luues samas võimalusi ettevõtluse arenguks ja töökohtade tekkeks; ▪ võimaldada tõmbekeskustes paindlikku ja mitme-otstarbelist maakasutust, et soodustada asustuse tihendamist, luua uusi arenguvõimalusi ja tagada teenuste kättesaadavus. Hoiduda tuleb monofunktsionaalsete ja paindumatult täpse detailsusastmega ehitus- ja planeerimis- tingimustega alade kavandamisest, et vältida üldplaneeringu kohese muutmise vajadust; ▪ hajaasustuses uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri. See ei tähenda, et loodav ruum peab ümbritsevat keskkonda kopeerima, vaid olenevalt arhitektuursest kontseptsioonist peab see olemasolevaga mahuliselt ja ruumili- selt kokku sobituma (see nõue iseenesest ei välista ühtegi stiili); ▪ läbi üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise tagada ruumilise keskkonna kujunda- mine ühtsete põhimõtete alusel, kaasates üldplaneeringule järgnevate kaalutlusotsuste tege- misse vastava valdkonna eriteadmistega spetsialistid (arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog); ▪ väärtustada valla puhkemajanduslikku potentsiaali läbi väikesadamate, supelrandade ja teiste puhkemajanduslike objektide arenguvõimaluste otstarbeka realiseerimise (paremad juurde- pääsud, kasvuvõimalused); 1 Rahvastikuregister 8 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 ▪ tagada transpordivõrgustike terviklikkus läbi avaliku teedevõrgu kehtestamise; ▪ suunata elamuarendust eelkõige olemasolevatesse tihedamini asustatud ja oluliste loodus- väärtusteta piirkondadesse, kus suurem osa vajaminevast taristust on olemas või lähiulatuses (juurdepääsuteed, elektrivõrk, vee- ja kanalisatsioonivõrk); ▪ keskuste sidumine nende tagamaadega, arvestades inimeste kasvavat mobiilsust (kergliiklus- teed, maanteetransport); ▪ tagada väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja säilimine. Üldplaneeringu hea rakendamise eelduseks on eriteadmistega isikute kaasamine otsuste tegemisel de- tailplaneeringu ja projekteerimise staadiumis. Planeeringulahendus Üldplaneeringu teemadekäsitlus tugineb planeerimisseaduse § 75 lg 1-st, ülesanded ja nende käsitlus on esitatud allpool. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses põhimõtet, et kuna kehtivaid õigusakte ja piiranguid üldplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel ei esitata. 3.1. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine Maakonnaplaneeringu teenuskeskuste hierarhia kohaselt on valla kohalikeks keskusteks Taebla, Risti ja Kullamaa. Kohalike keskuste eesmärk on rahuldada elanike igapäevaelu põhivajadusi (haridus, tervis, turvalisus, vaba aeg). Üldplaneeringu seisukohast on vaatamata kahanevale rahvaarvule oluline tagada kohalike keskuste teenusbaasi säilimine ja läbi maakasutuse luua võimalused uute teenuste ja töökohti tagavate ettevõtetele. Taebla-Linnamäe-Palivere-Risti moodustavad ühtselt toimiva koostoimepiir- konna ning nende asulate sidumine läbi ühenduste parendamise võimaldab vajalike teenuste paremat jagamist keskuste toimepiirkonnas. Taebla-Linnamäe-Palivere-Risti koostoimepiirkond koos läbiva Ääsmäe- Haapsalu- Rohuküla põhimaanteega nr 9 ja kavandatava raudteeühendusega on vallas oluli- seks arenguteljeks ning töökohtade ja teenuste tagajaks. Lähikeskusteks on Linnamäe, Martna ja Pali- vere kus on tagatud lihtteenuste kättesaadavus. Saareliste keskustena on Nõva ja Pürksi, mis geograa- filiselt on mõnevõrra eraldatud ning kõiki kohalikke teenuseid ei pruugi olla võimalik kohapeal tagada. Saareliste keskuste teenusbaasi säilitamine on üldplaneeringu oluliseks eesmärgiks ning nende puhul tuleb leida paindlikke ja infotehnoloogial tuginevaid lahendusi. Kõik maakonnaplaneeringus määratle- tud keskused on üldplaneeringus määratud tiheasustusaladeks, kus on detailselt lahendatud maaka- sutuse juhtotstarbed ning määratud detailsemat kasutus- ja ehitustingimused. Kõik täiendavalt mää- ratud tiheasustusalad toimivad samuti lähikeskusena, kus kodulähedaste teenuste kättesaadavus sõl- tub kogukonna- ja ettevõtlusinitsiatiivist kuid ka hooajalisusest. Kogu üldplaneeringus määratud tingimuste pakett, mis on määratud peamiselt maakasutuse juhtots- tarbe, ehitustingimuste ja väärtuste säilitamise tingimuste toetab maakonnaplaneeringus esitatud kes- kuste hierarhiat, ehk tingimustega on tagatud võimalused hierarhiakohaste teenuste arendamiseks sa- mas säilitades piirkondlikke väärtusi. Keskuste arendamiseks on vajalik eelkõige lähtuda tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate ja ala-kasutatud maa-alade ning hoonete taaskasutu- sele võtmist. Tiheasustusalade maakasutus võimaldab ehitada uusi hooneid nii elamise, sotsisaalsete kui äriliste tee- nuste osutamiseks, samuti keskkonda negatiivselt mitte mõjutavate töökohtade loomiseks. Paljudele aladele, mille arengupotentsiaali on raske ette prognoosida on määratud segahoonestuse maa-ala maakasutuse juhtotstarve. Segahoonestuse maa-ala võimaldab maa-alade mitmekülgsemat ja paind- likumat maakasutust, mis tänases kiiresti muutuvas ühiskonnas on eesmärgipärane. Teisalt kaasneb paindlikkusega vastutus välistada hilisemates ruumiloome protsessides maakasutuse konfliktide teke, Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 9 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering mistõttu üldplaneeringu alusel kaalutlusotsuste kujundamisel vajalik eriteadmistega spetsilistide kaa- samine. Hea ning eri ühiskonnagruppidele sobiliku ruumi eelduseks on ennekõike projekteerimistingimustele või detailplaneeringu lähtetingimuste väljastamisele eelnev erialaspetsialistide poolt tehtud piirkonna analüüs, mis võimaldab täpsustada üldplaneeringus toodud üldiseid põhimõtteid ja nõudeid. Tiheasustusega aladel tuleb ennekõike keskenduda olemasoleva teenusbaasi säilitamisele ja avaliku ruumi kvaliteedi tõstmisele. Avaliku ruumi kavandamisel tuleb rakendada universaalse disaini, kaasava elukeskkonna ja säästva arengu põhimõtteid. Kõik avalike ehitiste ehitusprojektid ja planeeringud pea- vad tagama, et loodav keskkond on: ▪ kasutatav kõigi erinevate kasutajate gruppide poolt ja kõigil on sellele ligipääs; ▪ arusaadav, riskivaba ja ohutu kõigile kasutajatele; ▪ propageerib tervislikku eluviisi ja kasutust ega ole ohuks kellegi tervisele; ▪ esteetiline; ▪ energiatõhus; ▪ võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega. Läbi määratud tingimuste toimub edasine asustuse suunamine läbi erinevate õigusaktidest tulenevate menetluste (nt detailplaneering, projekteerimistingimused, ehitusload jms). Üldplaneering näeb, ette, et peamised elanike jaoks vajalikud igapäevateenused peaksid eelistatult asuma eelpool nimetatud keskustes, kuna see eeldab vähem panustamist toetavasse taristusse (juurdepääsud, tehnovõrgud) ning teeninduspiirkonnas paikneb rohkem elanikke. Samas, et kasutada ära valla maaliste piirkondade puhkemajanduse potentsiaal ei välista üldplaneering teenuste arendamist maalises asustuses. Hajaasustuses on vajalik väärtustada väljakujunenud külastruktuuri ja väärtusi. Senisest enam vajalik väärtustada külamaastikku ja aktiivses kasutuses olevaid viljakaid põllumajandusmaid. Sajandi esime- sel kümnendil toimunud mõnevõrra kaootiline arendustegevus tuleb pöörata selgetel reeglitel põhi- nevaks, millega tagatakse asustusstruktuuri väärtused ja maandatakse loodusjõududest lähtuvad ohud. Viimastel kümnenditel on valla hajaasustuses kavandatud detailplaneeringutega ligikaudu 300 uut elamukrunti, millest tänaseks on põhikaardi järgi veel hoonestamata 256 elamu-/suvilakrunti. Rea- liseerimata elamukruntidest tervelt 222 krunti asub endise Noarootsi ja Nõva valla territooriumil – arendussoov on peamiselt rannikuäärsetes (puhke-) piirkondades. Arvestades, et Nõva ja Noarootsi piirkonna territooriumil antakse aastas keskmiselt 15 ehitusluba eluhoone või suvila püstitamiseks, pii- saks olemasolevatest arendamata kruntidest eeldatavalt enam kui 14 aastaks. Samuti ei ole endiste Lääne-Nigula, Martna ja Kullamaa valdade territooriumitel ei ole aktiivsemat elamuarendust aset leid- nud, vaatamata asjaolule, et varasemates üldplaneeringutes on määratud ulatuslikke elamumaa re- servmaa alasid. Käesolevas lahenduses on suures osas loobutud varasematest ulatuslikest elamuaren- duspiirkondade määramisest põllu- ja metsaaladele. Asustuse suunamise tingimuste määramisel on võetud arvesse kahanevat rahvastikuprognoosi, millest tulenevalt suunatakse uusi arendusalasid peamiselt olemasolevatele tiheasustusaladele või tihedama asustusstruktuuriga piirkondadesse. Näitena võib tuua Risti aleviku kus vajadus uute elamualade järele eeldatavalt kasvab elektrirongiühenduse tulekuga. Asustatud piirkondade tihendamine vähendab eel- datavasti sundliikumiste vajadust ning kulutusi uute ühenduste ja taristu rajamisele, mis kaasneksid uute looduslike alade kasutuselevõtuga. Üldplaneeringuga seatavad maakasutus- ning ehitusreeglite määramine on vajalik, et: ▪ säiliksid toimivad rohekoridorid, väärtuslikud loodusobjektid, maastikud ja kultuurimälestised; ▪ tagada rahvaarvu kahanemise pidurdumine läbi elukeskkonna kvaliteedi hoidmise; 10 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 ▪ tagada kaasaja nõuetele vastav tehniline infrastruktuur (veevarustus- ja kanalisatsioonisüstee- mid jms) ning inimväärne elukeskkond (puhas keskkond, nõuetekohane joogivesi, reovee pu- hastamine); ▪ anda maaomanikele, ettevõtjatele ja investoritele selgem pilt erinevatest arenguvõimalustest ja kaasnevatest piirangutest valla territooriumil. Ettevõtluse- ja tootmise arendamise eesmärgil määratakse üldplaneeringus Koluvere ja Jaakna külas arenguala. Arenguala näol on tegu maakasutuse juhtotstarbest üldisema määratlusega, mis annab ül- dise suuna võimalikule piirkonnale, kuhu võiks kaaluda mõne uue piirkonda töökohti toova ettevõtte koos vajaliku taristuga. Arenguala määramise eesmärk näidata äri-, teenindus ja tootmisettevõtete eelisarendatav piirkond, kus kaaludes detailplaneeringu koostamist on lubatud äri-, teenindus ja toot- misettevõtete kavandamine (olenemata ÜP kaardil näidatud maakasutuse juhtotstarbest), kui nende negatiivsed mõjud (juhul kui neid on) ei ulatu teiste elu- või ühiskondliku funktsiooniga maa-aladeni. Kuna ettevõtluse- või tootmise võimalikku iseloomu ei ole planeerimisel võimalik ette näha siis saab see toimuda vaid läbi detailsema analüüsi ja kaasamise. 3.2. Tiheasustusega alade määramine Tiheasustusalade määramisel üldplaneeringuga kaasneb õigusaktidest tulenevalt mitmeid õigusi ja ko- hustusi omavalitsusele. Üldplaneering kehtestab tiheasustusala üldise mõistena, kuid ei muuda vara- semalt kehtinud tiheasustusalade piire maareformi seaduse mõistes. Taebla, Palivere ja Risti alevike puhul on üldplaneeringus tiheasustusala piiri määramise näol tegu maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala piiri täpsustamisega. Tiheasustusaladeks on määratud kõik maakonnaplanee- ringus esitatud kohalikud-, lähi ja saarelised keskused ning lisaks väiksemad külakeskused, kus esinevad peamised tiheasustusala tunnused (nt. kompaktne ja mitmekesine hoonestus, tsentraalsed tehnovõr- gud jne). Üldplaneeringus tiheasustusaladena määratletud väiksemates lähikeskustes on võimaldatud kodulähedaste teenuste väljakujunemine sõltuvalt kogukonna- ja ettevõtlusinitsiatiivist. Üldplanee- ringu lahendus lähtub maakonnaplaneeringust tagades läbi maakasutuse ja ehitustingimuste maakon- naplaneeringus esitatud teenuskeskuste hierarhia kohaste teenuste arendamise võimalused vastava- tes asulates. Üldplaneering määrab tiheasustusaladeks (va maareformiseaduse mõistes) järgmised üldplaneeringu põhijoonisel kujutatud alad: ▪ Palivere alevik; ▪ Luigu küla osa; ▪ Risti alevik; ▪ Martna küla osa; ▪ Taebla alevik; ▪ Nõva küla osa; ▪ Dirhami küla / Derhamn osa; ▪ Piirsalu küla osa; ▪ Koluvere küla osa; ▪ Pürksi küla / Birkas osa; ▪ Kullamaa küla osa; ▪ Rõude küla osa; ▪ Liivi küla osa; ▪ Sutlepa küla / Sutlep osa. ▪ Linnamäe küla osa; Märkus: Spithami küla / Spithamn ja Silla küla ei määrata planeeringuga tiheasustusalaks vaatamata sellele, et seal on toodud üldisest hajaasustusest erinevad hoonestustingimused (vt ptk 3.3.3). Üldpla- neeringuga ei nähta neid asulaid suuremate teenuste pakkujana, kuid väljakujunenud asustusest ja varasemast planeerimispraktikast lähtuvalt on seal asjakohane tihedama asustuse kujunemine. Maareformi seaduse kohaste tiheasustusaladena jäävad varasemalt määratud piirides kehtima: ▪ Palivere alevik; ▪ Elbiku küla / Ölbäck osa; ▪ Taebla alevik; ▪ Linnamäe küla osa; ▪ Dirhami küla / Derhamn osa; ▪ Nigula küla osa; Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 11 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering ▪ Piirsalu küla osa; ▪ Telise küla / Tällnäs osa; ▪ Pürksi küla / Birkas osa; ▪ Tuksi küla / Bergsby osa; ▪ Spithami küla / Spithamn osa; ▪ Österby küla osa. ▪ Sutlepa küla / Sutlep osa; 3.3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteeri- mistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtots- tarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastus- nõuete määramine 3.3.1. Maakasutuse juhtotstarbe määramine Maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Juhtotstarbe määramine üldplaneerin- gus ei tähenda maa-alal automaatset nõuet maa-ala uuel viisil kasutamiseks või maakasutuse (katast- riüksuse) sihtotstarbe muutust võrreldes senise kasutusega. Maaomanik saab maad senisel otstarbel kasutada, kuni ta seda soovib. Katastriüksuse sihtotstarbe määrab või muudab kohalik omavalitsus vastavalt maakatastriseadusele. Maad ja ehitust puudutavad toimingud loetakse üldplaneeringu koha- seks, kui need vastavad vähemalt 60% ulatuses üldplaneeringus esitatud maakasutuse põhimõtetele ning seda ruumilise tervikuna käsitletava ala ulatuses. Ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse an- tud üldplaneeringu mõistes põhijoonisel kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähista- tud värviga katkematult kaetud ala. Erandina omavalitsuse kaalutlusotsusena käsitletav osa võib olla osakaal katastriüksusest või ka iseseisev katastriüksus üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt tervikliku piirkonna sees. Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb tagada kavandatava ehitise sobivus keskkonda nii oma mahult kui otstarbelt, et ehitisest tulenev mõju ei halvendaks ümbritsevat keskkonda ning ehitisele oleks tagatud juurdepääs ja tehnovõrkudega ühendatus. Kohalikul omavalitsusel on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel õigus seada täienda- vaid nõudeid tulenevalt kavandatavat hoonet või rajatist ümbritseva piirkonna olemusest, keskkon- nast, ühendustest ja maakasutustest tulenevatest vastastikmõjudest. Käesoleva üldplaneeringu rakendamisel tuleb lähtuda tabelis Tabel 1 kujutatud põhimõtetest ja sellele lisatud selgitustest. Hoonete ja rajatiste täpsemate alaliikide määramisel tuleb tugineda ehitusseadus- tiku alusel kehtestatavast määrusest „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Kohalikul omavalitsusel on igakordne kaalutlusruum hoonete ja rajatiste kasutamise otstarbe määramisel. 12 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ  Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Tabel 1. Kavandatud maakasutuse seos ehitise kasutamise peamiste otstarvetega. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 13 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering 14 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Täiendavad tingimused tabelis 1 toodud numbrite alusel: 1. vaid aiamaa toimimiseks otseselt vajalik tarvikute hoidmise hoone/kuur vms; 2. kuni nelja eluruumiga/leibkonnaga ühiselamu; 3. lubatud püstitada äri- ja teenindushooneid ning tootmisega vahetult seotud büroohooneid; 4. lubatud vaid spordirajatised; 5. veekogu maa-alale on lubatud püstitada kaldaga funktsionaalselt seotud või kaldaga püsivalt ühendamata spordi- ja puhkerajatisi, kui ei esine muid seadustest tulenevaid piiranguid; 6. maalise asustuse maa-alal on lubatud elektrituulikute ja päikeseparkide arendamine vaid sele- tuskirja ptk 3.8.4 kirjeldatud tingimustel; 7. ainult ehitised, mille ehitamist õigusaktid võimaldavad; 8. supelranna maa-alale on lubatud supelrannaga seonduvate ehitiste püstitamine, kui ei ole muid välistavaid piiranguid; 9. kaitse- ja päästeotstarbelised rajatised võivad ulatuda veekogu alale; 10. vähese keskkonnamõjuga (häiring juhtotstarbele pole juhtotstarbe eesmärki ületav) ehitised; 11. erandjuhul kergetööstusehitised, millel puuduvad negatiivsed välismõjud; 12. üldjuhul II mürakategooria, erandlikuna konkreetsed I kategooria alad ja motoringrada, mis on kategooriata. Segahoonestusala (ÜS) Funktsionaalselt mitmekesine piirkond või tänava-äärne hoonestusala, kus on põimunud erinevat tüüpi funktsioonid. Juhtotstarbe määramise eesmärk on tagada mitmekesisemad võimalused maa-ala arendamiseks erinevateks hoone kasutamise otstarveteks. Edasisel planeerimisel või projekteerimis- tingimuste andmisel tuleb siiski täpsemalt hinnata konkreetseid arengusoove ja nende mõjusid konk- reetses keskkonnas. Segahoonestusalale ei ole lubatud püstitada negatiivseid häiringuid põhjustavaid hooneid. Kuna segahoonestusala juhtotstarve võimaldab erinevate järgnevate juhtotstarvete kooska- sutust, siis tuleb segahoonestusalale kavandatava maaüksuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava juh- totstarbe täiendavaid tingimusi. Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä) Kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone, büroo-, panga- ja kontorihoone, postkontori, majutus- hoone, tankla, turu jms maa-ala (vt Tabel 1). Suure külastatavusega hoone kavandamisel tuleb detailp- laneeringu koostamisel või ehitusloa taotlemisel analüüsida, kas piirkonna teedevõrk võimaldab täien- dava liikluskoormuse kasvu ning analüüsist lähtuvalt otsustada edasine. Ühiskondliku ehitise maa-ala (Ü) Valitsus-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-, kultuuri- ja spordiasutuste maa-ala (vt Tabel 1). Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks ühiskondlike hoonete maal: ▪ maa-ala konkreetne kasutus tuleb täpsustada taotluse esitamisel, millest lähtuvalt kaalutleb kohalik omavalitsus, kas parkimine tuleb lahendada katastriüksuse siseselt või lähipiirkonnas; ▪ elamualasse jäävate ühiskondlike hoonete maa arendamisel tuleb tähelepanu pöörata ühist- ranspordi ja jalgratta- ning jalgliiklust soodustava liiklusskeemi väljatöötamisele ja liiklusohu- tusele; ▪ elamualasse kavandatava ühiskondlike hoonete maa arendamine ei tohi halvendada kogu ela- muala elukvaliteeti. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 15 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering Elamu maa-ala (E) Üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu (kahele leibkonnale kavandatud), kahe kor- teriga elamu, ridaelamu, korterelamu, ühiselamu ning muu arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamutevahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala (vt Tabel 1). Elamumaale hoonestuse kavandamisel tuleb kaaluda, kas on vajalik avalik üldmaa. Vallavalitsus võib nõuda kuni 10% planeeritava ala määramist piirkonda teenindavaks üldmaaks (üld- maa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed ja tänavamaa), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel. Üldmaa on vajalik inimeste, eriti laste, sotsiaalseks läbikäimiseks ja tervislike eluviiside har- rastamiseks. Üldmaa edaspidine omand ja hooldamine tuleb kokku leppida detailplaneeringu koosta- mise käigus enne detailplaneeringu kehtestamist. Liikluse maa-ala (L) Tee, tänava või väljaku ja reisijate teenindamiseks kavandatud transpordihoone maa-ala. Liikluse maa- ala on määratud vaid tiheasustusaladel. Liiklusmaale võib ehitada teed, väljakut, raudteed, parklat või parkimismaja ja reisijate vedamisega seotud ehitist (vt Tabel 1). Üldplaneeringus on määratud avalikult kasutatavate teede asukohad. Kinnistu jagamisel ja/või detailp- laneeringu koostamisel tuleb olemasolevale ja/või kavandatavale avalikult kasutatavale teele moodus- tada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus, kui omavalitsus ei otsusta teisiti. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks liiklusmaal: ▪ tee kaitse, teehoiu korraldamine, liiklusohutuse tagamine ning teelt lähtuvate keskkonnakah- julike ja inimestele ohtlike mõjude vähendamine toimub seaduste alusel; ▪ teedevõrgu arendamisel lähtutakse põhimõttest, et igale avalikule objektile ja maa-alale oleks tagatud vaba juurdepääs; ▪ uutele ehitistele ja objektidele tuleb kavandada ja välja ehitada juurdepääsuteed; ▪ uute planeeritud maade kasutuselevõtul ja teedevõrgu planeerimisel tuleb arvestada olema- soleva ja väljakujunenud teedevõrguga. Piirkonnale omase maastikulise ja visuaalse ilme säili- tamise nimel ei ole soovitav olemasolevaid teid laiendada ega õgvendada. Sadama maa-ala (LS) Sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala. Sadama maa- alale võib ehitada üldplaneeringu ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehitisi. Jäätmekäitluse maa-ala (OJ) Jäätmete käitlemise ja ladustamise ehitise maa-ala. Jäätmekäitluse maaks loetakse tavajäätmete käit- lemise ja ladustamise maa (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa) ja ohtlike jäätmete käit- luse maa (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa). Tehnoehitise maa-ala (OT) Kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise ja sideehitise maa-ala. Riigikaitse maa-ala (R) Sõjaväeosa või kaitsejõudude asutuse, päästeteenistuse, korrakaitse asutuse ja piirirajatiste maa-ala. 16 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Tootmise maa-ala (T) Tootmise maa-alale võib ehitada Tabel 1 esitatud hooneid. Taastuvenergeetika ei käi käesolevas pea- tükis käsitletava alla, nende käsitlus on toodud ptk 3.8.4. Kuna tootmise maa-alalt võib tulla suuremaid häiringuid (müra, ebameeldiv lõhn jms) kui on häiringute tase elamu või ühiskondliku ehitise maa-alal (või muul vähema häiringute tasemega alal), siis olema- soleva tootmise maa-ala juhtotstarbe korral on seoses ümbritsevaga järgmised põhimõtted: ▪ võimalike häiringute piirnormide käsitlused võetakse aluseks üldplaneeringu kehtestamise ajal olev olukord – olemasolevad tootmise maa-alad ja olemasolevad elamud või muud häiringuid vähem taluvad ehitised/alad ning üldplaneeringuga määratud vastav juhtotstarve. Juhul, kui kõrvuti paiknevad erineva häiringute tasemega ehitised/alad, siis tuleb tagada madalama häi- ringute tasemega ehitise juures/(õue)alal vastav piirnorm; ▪ kui tootmise maa-alal kavandatakse tegevust, mis tõstab häiringute taset, siis tuleb tagada ole- masoleva elamu või muu häiringut vähem taluva ehitise/(õue)ala või üldplaneeringuga määra- tud vastava juhtotstarbe juures sellele vastav piirnorm; ▪ kui tootmise maa-ala lähedusse kavandatakse ehitada elamut või muud häiringut vähem talu- vat ehitist, tuleb ehitise kavandamisel arvestada, et tootmise maa-ala piiril võib olla häiringute tase kõrgem ning madalama tasemega häiringute piirnormi tuleb tagada ehitise kavandajal. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks: ▪ juhul, kui kavandatav tegevus võib endaga kaasa tuua ehitisest või maaüksuselt väljuvat kah- julikku mõju (müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn, tolm jms), tuleb teha KSH või KMH eelhin- nang, mis määrab: ▫ KSH või KMH läbiviimise vajalikkuse; ▫ võimalikud lisauuringud edasiste otsuste tegemiseks; ▫ leevendusmeetmed (haljastuse puhverriba, kuja häiringute mõju vähendamiseks jne) tegevuse elluviimiseks; ▪ juhul, kui kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid, kuid kahjulik mõju ei välju arendatavalt maa-alalt, pole vajalik täiendav naabrite või avalikkuse kaa- samine; ▪ juhul, kui kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid, mille mõju/ kuja ulatub naabermaaüksustele, tuleb: ▫ määrata kuja sõltuvalt tootmise iseloomust ning fikseerida see kas servituudina kin- nistusraamatus või detailplaneeringus, mille koostamisel kaasatakse kujasse jäävate maaüksuste omanikke; ▫ lähtuda kes ees see eelistatud põhimõttest – kui tootmismaa arendamisel ei ole mõju ulatuses elamut, majutushoonet või ühiskondlikku hoonet või planeeringuga kehtes- tatud majutushoone, ühiskondliku hoone või elamumaa otstarvet, võib tootmismaa arendamisega edasi minna; ▪ parkimine lahendada maaüksuse siseselt vastavalt kehtivale parkimisnormile ja piirkonna ning tootmise liikuvuse omapärale; ▪ kui tootmismaa piirneb elamute, majutusasutuste või ühiskondliku hoone maaga või tootmis- tegevusest tuleneb negatiivne välismõju lähipiirkonnas olevale elamu-, majutus või ühiskond- likule hoonele, tuleb tootmismaa vastavasse serva kavandada mitmerindeline haljastus (või- malusel laiusega 30- 50 m), mullavall haljastusega vms leevendav meede – oluline on, et piir- nevad alad oleksid kahjulike häiringute eest parimal võimalikul viisil kaitstud. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 17 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering Mäetööstuse maa-ala (TM) Kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa. Teenindusmaal võivad asuda ka kae- vandamist teenindavad hooned ja rajatised, alal võidakse moodustada puistanguid maavara katvast pinnasest ja ladustada kaevandatud maavara materjali. Muu otstarbega (sh Tabel 1 toodud) ehitussea- dustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete rajamine mäetööstuse maa-aladele on võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole maapõueseaduse alusel saadud muu sisuga kooskõlastust. Virgestuse maa-ala (P) Maa-ala hulka kuuluvad puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste (sh spordihoonete) ning spordirajatiste maa-ala (vt Tabel 1). Eriotstarbelise puhke- ja spordirajatise (nt motoringrada, lasketiir jms) kavanda- misel tuleb juhul, kui maa arendamine võib endaga kaasa tuua hoonest või arendatavalt maa-alalt väl- juvat negatiivset keskkonnamõju, detailplaneeringuga samaaegselt teostada keskkonnamõju stratee- giline hindamine või projekti koostamisega paralleelselt keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise vajaduse üle otsustab juhtudel, mis ei ole õigusaktidega määratud, vallavalitsus. Roheala (H) Roheala on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väikesemahuliste puhkeotstarbeliste või maa-ala teenindamiseks vajalike ehitiste püstitamine. Erandjuhul võib kaaluda avaliku funktsioo- niga hoonestuse laiendamist rohealale, kui säilib roheala terviklikkus ja funktsioon. Kalmistu maa-ala (S) Kalmistumaale võib ehitada kalmistu ja matmisega seotud ehitisi. Kalmistumaa mõjutab keskkonnaob- jektina külgnevate alade kasutus- ja ehitustingimusi. Kalmistu maa-alale rakenduvad kalmistuseadu- sest tulenevad nõuded. Üldplaneeringus on kalmistute ümbruse metsadele (50 m ulatuses) seatud metsamajandmisega seonduvad tingimused (vt 3.17.2). Veekogu (V) Planeeringus on esitatud põhikaardilt tulenevad looduslikud- ja tehisveekogud. Uusi avalikkusele suu- natud veekogusid planeeringuga ei kavandata. Maalise asustuse maa-ala (MA) Maalise asustuse maa-ala on väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja kaevan- dusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Planeeringujoonisel väljapool konk- reetse värviga tähistatud juhtotstarbeid (kaardil on näha aluskaart koos väärtustest tulenevate tingi- mustega) on maaline asustus. Maalise asustuse maa-ala hõlmab endas metsa-, põllu- ja teisi loodus- likke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis siin-seal moodustavad väiksemaid küla- keskuseid. Maalise asustusega maa-alale täiendavate elamute ehitamisel tuleb arvestada paikkonna ehitusliku ja ettevõtluse eripäradega (põllumajanduslik tegevus, metsa majandamine jms). Maalise asustusega maa-alal kehtivad lisaks planeeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa, rohevõrgustiku, miljööväärtuslike alade, väärtuslike rohealade ja väärtuslike maastike lisatingimused. Kuna tootmise maa-alalt võib tulla suuremaid häiringuid (müra, ebameeldiv lõhn, tolm jms) kui on häi- ringute tase elamu või ühiskondliku ehitise maa-alal (või muul vähema häiringute tasemega alal), siis maalise asustuse maa-alal olemasoleva tootmishoone kasutamisel ja ehitamisel on seoses ümbritse- vaga järgmised põhimõtted: 18 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 ▪ võimalike häiringute piirnormide käsitlused võetakse aluseks üldplaneeringu kehtestamise ajal olev olukord – olemasolevad tootmise maa-alad ja olemasolevad elamud või muud häiringuid vähem taluvad ehitised/alad ning üldplaneeringuga määratud vastav juhtotstarve. Juhul, kui kõrvuti paiknevad erineva häiringute tasemega ehitised/alad, siis tuleb tagada madalama häi- ringute tasemega ehitise juures/(õue)alal vastav piirnorm; ▪ kui tootmise maa-alal kavandatakse tegevust, mis tõstab häiringute taset, siis tuleb tagada ole- masoleva elamu või muu häiringut vähem taluva ehitise/ala või üldplaneeringuga määratud vastava juhtotstarbe juures sellele vastav piirnorm; ▪ kui tootmise maa-ala lähedusse kavandatakse ehitada elamut või muud häiringut vähem talu- vat ehitist, tuleb ehitise kavandamisel arvestada, et tootmise maa-ala piiril võib olla häiringute tase kõrgem ning madalama tasemega häiringute piirnormi tuleb tagada ehitise kavandajal. Supelranna maa-ala (PR) Avalikult kasutatava, nõuetele vastavalt rajatud supelranna maa-ala, mille piires on võimalik püstitada ranna kasutamiseks vajalike ehitisi. Supelranna maa-alale võib ehitada: ▪ randa teenindavat hoonet (toitlustus, pood, vetelpääste ruumid, riietevahetus jne) vajadusel läbi detailplaneeringu, millega muuhulgas nähakse vajadusel ette ehituskeeluvööndi vähenda- mine konkreetses asukohas; ▪ supelranda teenindavat rajatist nagu spordi- ja mänguvahendid ning -platsid, pingid, vaatlus- tornid, piknikupaviljonid, terrassid, riietuskabiinid, välisvalgustus jms). Supelranna maa-alaga piirnevale vee-alale võib ehitada: ▪ randa teenindavat rajatist nagu sild, hüppetorn, liumägi, veega seonduva puhkeotstarbega ra- jatist jne. Aianduse maa-ala (MA) Aiamaa ja seda teenindava võimaliku väikehoone juhtotstarbega maa-ala. Aiamaa maa-alale võib ehi- tada aiamaa toimimiseks otseselt vajaliku asjade hoidmise hoone/kuuri vms. 3.3.2. Üldised ehituspõhimõtted hajaasustuses Hajaasustuseks loetakse kogu planeeringuala, mis ei ole üldplaneeringu peatüki 3.2 kohased tihea- sustusalad. Hajaasustuses on üldjuhul hoonete ehitamine üldplaneeringus sätestatud tingimusi järgi- des lubatud, kui ehitatav ala: ▪ ei asu väärtuslikul põllumajandusmaal (vt ptk 3.17.1); ▪ maaüksuselt on tagatud juurdepääs avalikule teele; ▪ ei asu liigniiskel või üleujutusohuga alal (vt ptk 3.14; 1.1); ▪ võimalik on nõuetekohaselt lahendada joogi- ja/või tarbevee saamine ja nõuetekohane reo- veekäitlus; ▪ ei ole ehitust välistavaid õigusaktidest tulenevaid keskkonnapiiranguid. Üldplaneering seab hajaasustuses järgmised hoonestuspõhimõtted (detailplaneeringu või projekteeri- mistingimuste aluseks olevad tingimused): Hoone kasutamise otstarve Võimalik hoone kasutamise otstarve koos tingimustega tuleneb ptk 3.3.1 määratud maakasutuse juh- totstarvetest. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 19 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering Hoonete suurim lubatud arv eluhoonetegrupis/majapidamises Hoonete suurimat lubatud arvu üldplaneeringuga ei määrata. Nõuded hoonete paiknemisele (asukohale) Hooned ei või üldjuhul asuda lähemal kui 4 m katastriüksuse piirile. Naabermaaüksuste vahelise hoo- nestuse minimaalne kaugus hajaasustuses on üldjuhul 40 m. Kui hoonestusele on hajaasustuses taga- tud nõutud tuletõrje veevõtukoht, siis erandina võib nõudeid vähendada. Rohevõrgustikul paikneva- tele hoonetele ja õuealale kehtivad ptk 3.15 tulenevad lisatingimused. Maaparandussüsteemi maa- alale (ehitus)tegevuse kavandamisel tuleb arvestada seal paiknevate maaparandussüsteemidega. Maaüksuse lubatud suurim ehitisealune pind Suurim lubatud ehitisealune pind määratakse igakordselt projekteerimistingimustega (erandjuhtudel detailplaneeringuga) lähtudes ümbruses väljakujunenud hoonestuslaadist, maaüksusest ning hinnates mahtude sobitumist maastikuga ja ümbritseva asustusega. Hajaasustuses ei tohi elukondlike hoonete suurim hoonete alune pind ületada 10 % katastriüksuse pindalast (põhjendatud juhul võib teha eran- deid enne üldplaneeringu kehtestamist moodustatud maaüksuste osas). Hoonete kõrgus Suurim lubatud üksik- või kaksikelamu kõrgus on 10 m ümbritsevast maapinnast, va Tabel 2 ja ptk 3.19 esitatu. Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused Uute hoonete projekteerimistingimuste andmisel tuleb analüüsida ümbritsevat hoonestuslaadi, kasu- tatud materjale, ehitusvõtteid, hoonete paiknemist ja avanevaid vaateid ning analüüsist lähtuvalt ku- jundada asukohapõhised nõuded. Ehitusuuringu tegemise vajadus: Ehitusuuringute tegemise vajadus määratakse projekteerimistingimustega või detailplaneeringu läh- teülesandes, hinnates muuhulgas geoloogilist olukorda ja radooniohtu (eelkõige Saunja, Kadarpiku, Kirimäe, Nihka ja Pälli külades ning Taebla alevikus). Elamualade puhul detailplaneeringute koostami- sel või projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb anda hinnang maanteeliiklusest tingitud mürata- semete normidele vastavuse kohta valda läbiva Ääsmäe - Haapsalu – Rohuküla põhimaantee korral (kuni 4000 sõidukit/ööpäevas) ca 75 m kaugusel maanteest ning tugimaanteede korral (kuni 2000 sõi- dukit/ööpäevas) kuni 50 m kaugusel maanteest. Hinnangu tulemustest lähtuvalt tuleb vajadusel kasu- tusele võtta müra leevendavad meetmed. Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted Parkimine tuleb lahendada hoonestatava maaüksuse piires. Parkimist on lubatud lahendada väljaspool arendatavat maaüksust juhul, kui selleks on vastava maa-ala omanikuga sõlmitud notariaalsed kokku- lepped. Uute teede teemaa laiuseks on üldjuhul 5 m tee teljest. 20 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava katastriüksuse miinimumsuurus Hoonestatava maaüksuse miinimumsuurus on üldjuhul 0,5 ha. Miinimumsuuruse rakendamise eeldu- seks on, et kõik vajaminevad kommunikatsioonid (puurkaev, immutusväljak, juurdepääsutee, elektri- paigaldised jms) mahuvad koos oma kujadega maaüksuse või on rajatiste ja nende kujade kavandami- sel naaberkinnistutele naabermaaüksuse omanikega sõlmitud vastavasisulised servituudi (eel)kokku- lepped. Erandina võib lubada ehitamist väiksemale kui 0,5 ha katastriüksusele. Erandit on lubatud teha järgnevatel kaalutlustel: ▪ kõik muud üldplaneeringust tulenevad tingimused on igakülgselt tagatud (sh ehitis sobitub keskkonda, tagatud on juurdepääs ja vajalike tehnosüsteemide arendamine) ja katastriüksus on moodustatud enne üldplaneeringu kehtestamist; ▪ tegu on vana talusüdamega (1940 oli talu olemas). Detailplaneeringu koostamise kohustus Detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid ei määrata, juhud on toodud ptk 3.5. 3.3.3. Tiheasustusalade ja tihedamalt asustatud külaosade ehitus- ja kasutustingimu- sed Üldplaneering seab tiheasustusaladel asjakohasel juhul maksimaalsed piirväärtused hoonestusele. De- tailplaneeringu ja/või projekteerimistingimustega on lubatud seada üldplaneeringus sätestatud nõu- dest rangemaid piirväärtusi tuginedes konkreetse asukoha iseärasustele, kuid vajadus peab olema kaa- lutlusotsusena selgelt põhjendatud. Selge põhjendusena saab aluseks olla erialaspetsialisti ekspertar- vamus, mis tugineb kontaktvööndi analüüsile. Lisaks tuleb vaadelda miljööväärtuslikel aladel sätesta- tud tingimusi ja põhimõtteid, mis on toodud peatükis 3.19. Tabel 2. Ehitustingimused tiheasustusaladel ja tihedamalt asustatud külade aladel. Tingimus- Tihea- Tä- Ehitus- ja kasutustingimused tega ala sustu- his sala kaar dil Risti ale- Jah RI Kasutamise otstarve: ptk 3.3.1. vik Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: määrab DP (erandjuhul PRT) Hoonete asukoht: DP (erandjuhul PRT) -väljakujunenud (tänava äärsel) ehitusjoonel selle olemasolul Hoonestatud maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent: täpsustatakse DP-ga (erandjuhul PRT-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest. Palivere Jah PA Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m alevik Korterelamu suurim lubatud kõrgus: 12 m (Taeblas ja Paliveres 16 m) Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: DP (erandjuhul PRT) Ehitusuuringu tegemise vajadus: täpsustatakse DP-ga (erandjuhul PRT-ga); Taebla alevikus on vajalik hinnata radooniohtu; elamualade puhul detailplaneeringute koos- tamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb anda hinnang maanteeliiklu- sest tingitud müratasemete normidele vastavuse kohta valda läbiva Ääsmäe - Haap- salu – Rohuküla põhimaantee korral (kuni 4000 sõidukit/ööpäevas) ca 75 m kaugusel Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 21 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering Tingimus- Tihea- Tä- Ehitus- ja kasutustingimused tega ala sustu- his sala kaar dil Taebla Jah TA maanteest ning tugimaanteede korral (kuni 2000 sõidukit/ööpäevas) kuni 50 m kau- alevik gusel maanteest. Hinnangu tulemustest lähtuvalt tuleb vajadusel kasutusele võtta müra leevendavad meetmed. Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: täpsustatakse DP-ga (erandju- hul PRT-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest. Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 1500 m2 DP kohustus: kehtib seadusekohane kohustus ja ptk 3.5 toodud juhtudel. Vallavalit- sus võib detailplaneeringu koostamise kohustuse nõudest erandkorras loobuda, kui õigusaktid seda võimaldavad. Vallavalitsus võib erandkorras projekteerimistingi- muste väljastamise kaalumisel vajadusel ehitusõiguse taotlejalt nõuda ehitise eskiisi või arhitekti poolt koostatud kontaktvööndi analüüsi. Eelpool esitatud üldiseid kasu- tus- ja ehitustingimused on aluseks projekteerimistingimuste väljastamisel, sealjuures võib erandkorras väljastatavates projekteerimistingimustes seada täpsustavaid tingi- musi, et tagada ehitise mahuline ja funktsionaalne sobivus piirkonna väljakujunenud keskkonna ja hoonestuslaadiga. Nõva küla Jah NÕ Kasutamise otstarve: ptk 3.3.1. Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP). Piirsalu Jah PI Hoonete asukoht: PRT (erandjuhul DP) -väljakujunenud (tee äärsel) ehitusjoonel selle küla olemasolul Martna Jah MA Hoonestatud maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent: täpsustatakse PRT-ga küla (erandjuhul DP-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest. Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m Linnamäe Jah LI Korterelamu suurim lubatud kõrgus: 12 m küla Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: PRT (erandjuhul DP) Liivi küla Jah L Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: täpsustatakse PRT-ga (erandju- Kullamaa Jah KU hul DP-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest küla Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 1500 m2 Koluvere Jah K1 DP kohustus: ei (va ptk 3.5 toodud juhtudel) küla Rõude Jah RÕ küla Luigu küla Jah LU Kasutamise otstarve: ptk 3.3.1 Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP) Hoonete asukoht: PRT (erandjuhul DP) -väljakujunenud (tänava äärsel) ehitusjoonel selle olemasolul Hoonestatud maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent: täpsustatakse PRT-ga (erandjuhul DP-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: PRT (erandjuhul DP) Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: täpsustatakse PRT-ga (erandju- hul DP-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 1000 m2 DP kohustus: ei (va ptk 3.5 toodud juhtudel) Sutlepa Jah SÜ Kasutamise otstarve: ptk 3.3.1. küla / Sut- Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP) lep Hoonete asukoht: PRT (erandjuhul DP) Hoonestatud maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent: täpsustatakse PRT-ga 22 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Tingimus- Tihea- Tä- Ehitus- ja kasutustingimused tega ala sustu- his sala kaar dil Dirhami Jah DR (erandjuhul DP-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest. küla / Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m Derhamn Korterelamu suurim lubatud kõrgus: 12 m Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: PRT (erandjuhul DP) Pürksi Jah PÜ Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) küla / Bir- Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: täpsustatakse PRT-ga (erandju- kas hul DP-ga) lähtudes Tabel 1 toodud piirväärtustest Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 2000 m2 DP kohustus: ei (va ptk 3.5 toodud juhtudel) Spithami Ei SP Kasutamise otstarve: ptk 3.3.1. küla / Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP) Spithamn Hoonete asukoht: PRT (erandjuhul DP) Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse suurim lubatud täisehitusprot- sent: 25% Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 8,5 m Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: viilkatus 30- 45 kraadi Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: PRT (erandjuhul DP) Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 2000 m2 DP kohustus: ei (va ptk 3.5 toodud juhtudel) Silla küla Ei SI Kasutamise otstarve: ptk 3.3.1. keskus Hoonete suurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP) Hoonete asukoht: PRT (erandjuhul DP) Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse suurim lubatud täisehitusprot- sent: 25% Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: 10 m Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: PRT (erandjuhul DP) Ehitusuuringu tegemise vajadus: PRT (erandjuhul DP) Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: PRT (erandjuhul DP) Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 2000 m2 DP kohustus: ei (va ptk 3.5 toodud juhtudel) 3.4. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Palivere, Taebla ja Risti aleviku territooriumil tuleb ühiskondliku ja avalikkusele avatud hoone või raja- tise puhul kaaluda detailplaneeringu ja/või ka projekteerimistingimuste väljastamisel arhitektuuri- võistluse korraldamist. 3.5. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine Palivere, Taebla ja Risti alevikes tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus planeerimisseadusest. Täiendavaid detailplaneeringu kohustusega alasid üldplaneeringuga ei määrata. Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud kogu valla territooriumil: ▪ maa-ala jagamine enam kui neljaks hoonestatavaks maaüksuseks elamuehituse eesmärgil; ▪ uute tööstus- ja tootmishoonete kavandamisel, kui kavandatav tegevus võib endaga kaasa tuua arendatavalt maa-alalt väljuvat kahjulikku välismõju (müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn, saasteained välisõhus jms); Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 23 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering ▪ uue üle 1000 m² ehitusaluse pinnaga äri-, tootmis- või ühiskondliku otstarbega hoone kavan- damisel; ▪ uue üle 50 majutuskohaga puhkeküla, turismitalu või puhkemaja vms kavandamisel; ▪ piirkonna väljakujunenud asustusstruktuurist (hoonete arv, tihedus) ja ehituslaadist erineva ehitussoovi korral; ▪ kui projekteerimistingimuste menetluse käigus selgub, et kavandatava ehitisega seoses on olu- line avalik huvi. 3.6. Transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sa- damate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kait- sevööndi muutmine 3.6.1. Liikuvuse üldpõhimõtted Lääne-Nigula vald on maaline kohalik omavalitsus, see tähendab, et suur osa inimesi elab väljaspool tihedat asustust ning igapäevategevuste (tööl käimine, hariduse omandamine, teenuste ja kaupade saamine) jaoks on vajalik eelkõige mootorsõidukitega liikumine. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik suur- linnade eeskujul seada prioriteediks vaid kergliikluse ja ühistranspordi arengut. Samas tuleb suurema elanike arvuga keskustes (Taebla, Risti, Palivere, Linnamäe, Pürksi küla / Birkas, Nõva, Kullamaa) tagada ohutu jalgsi ja jalgrattaga liikumine tõmbekeskuste (haridusasutused, poed, töökohad) ja lähipiirkonna elanike kodude vahel, võttes aluseks linnatänavate projekteerimise stan- dardis2 sätestanud liiklejate hierarhia3, kus on tähtsaimal kohal puudega inimene ning viimasel kohal üksinda autoga liikuja. Seda põhimõtet tuleb arvestada kõigis olukordades, ka nendes kus on ruumi- nappus ning sel juhul tuleb projekteerimise lähtetasemeid alandada kas kõigil liiklejagruppidel või hie- rarhias madalamal tasemel olevatel liiklejagruppidel; ruumipuudus ei ole põhjenduseks hierarhias kõr- gemal tasemel olevale liiklejale halvema ruumi kavandamiseks. Vähese liiklusega kvartalisisestel aladel võib erinevate liiklejagruppide liikumine olla korraldatud jaga- tud ruumina (st et ei ehitata eraldi kõnni- või kergliiklusteid), suurema liiklusega tänavatel ning tõm- bekeskuste piirkonnas tuleb eraldada jalg-, jalgratta- ja autoliiklus. Üldplaneering ei määra missugustel tänavatel ehitatakse eraldi liiklemisruumid, kuid annab üldise põhimõtte. Parkimiskorralduse projekteerimisel tuleb arvestada potentsiaalsete tarbijate liikumisviisidega ning sellest lähtuvalt kavandada vajadusel rohkem parkimiskohtasid, kui see on kehtivas standardis. 3.6.2. Kohalike teede määramine Eesti teedevõrk koosneb järgnevatest tee või tänavaliikidest4: ▪ avalik riigitee (Transpordiameti haldusalas olevad põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed); ▪ kohalik tee (avalikud teed, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohalik omavalitsus); ▪ avalik metsatee (riigi omandis oleval maal ja valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee); ▪ riigikaitseline tee5 (Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev tee); 2 EVS 843:2016 Linnatänavad 3 Ptk 4.2.1 lk 49 4 EhS § 92 lg 3 linnas, alevis või alevikus paiknev tee (ükskõik milline eelpool loetletud liigist) on tänav. 5 EhS § 114 24 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 ▪ avalikkusele ligipääsetav eratee (selle omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funkt- siooniga tee ning mis ei ole riigitee või kohalik tee); ▪ eratee (kõik teed, mis ei ole avalikult kasutatavad, avalikkusele liigipääsetavad erateed või rii- gikaitselised teed). Üldplaneeringu ülesandeks on määrata perspektiivsed kohalikud teed ja nendest tulenevad kitsendu- sed. Ruumiliselt on vajalik tagada teedevõrk, mida mööda saab liikuda igaüks ning millel oleks õigusak- tidest tulenev liiklejate ohutust tagav seisunditase. Perspektiivsed kohalikud teed või nende osad, mis jäävad erakinnistutele määratakse üldplaneeringu elluviimisel avalikuks kasutamiseks. Planeeringuga avalikuks kasutamiseks määratud eratee ei muutu planeeringulahenduse kehtestamisel automaatselt avalikuks, vaid siis, kui kohalik omavalitsus või riik on planeeringu järgselt sõlminud tee omanikuga vastavasisulise lepingu, seadnud isikliku servituudi või teostanud peatükis 3.25 toodud tegevused. Pla- neeringu elluviimisel tagatakse kohalikel teedel õigusaktidest tulenevad seisunditasemed. Planeerimise käigus vaadati üle Transpordiameti haldusalasse mittekuuluv teedevõrk (kohalikud teed, erateed, metsateed) ning olenevalt asukohast ja tee teeninduspiirkonna olulisusest vaadati üle koha- like teede vajadused. Planeeringuga kavandatud kohalike teede määramisel arvestati põhimõtet, et lisaks olulistele ühendusteedele (ühendavaid riigiteid ja asulaid omavahel) on avaliku tee vajadus ka tupikteedel, kus tee teenindab perspektiivselt vähemalt kolme majapidamist või tagab juurdepääsu olulisele avalikule veekogule, puhkealale, loodusobjektile või vaatamisväärsusele. Üldplaneeringu käi- gus on välja selgitatud, et nende teede osas on kasutamise huvi laiem ning vastavate eraomandisse kuuluvate teede osas tuleb sõlmida lepingud, mis võimaldavad avalikku kasutust või tee aluse maa osas moodustada katastriüksused ning need omandada munitsipaalomandisse või kokkuleppe võima- luse puudumisel seatakse sundvaldus. Perspektiivsete kohalike teede üldine asukoht on esitatud põhijoonisel (määratud teedes võib planee- rimisprotsessi käigus toimuda muudatusi). Avalikuks määratud teel on pärast avalikuks määramise ot- suse kehtima hakkamist vastavalt ehitusseadustikule tee kaitsevöönd. Üldplaneering määrab kohalike teede kaitsevööndiks 20 m (äärmise sõiduraja servast), mida ei ole tu- lenevalt üldplaneeringu mõõtkavast kantud üldplaneeringu joonistele. Planeeringuga määratud avaliku kasutusega kohalikud teed tagavad planeeringulahenduse liikluskor- ralduse efektiivse ja ohutu toimivuse. Kõik planeeringus kajastatud põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed jää- vad ka edaspidi avalikuks kasutamiseks, olenemata nende omandi võimalikust muutumisest ajas. Oma- nikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seis- valt osalt tuleb sõlmida naabermaaüksuste omanikega vastavad servituudikokkulepped. Kokkuleppele mitte jõudmisel on õigus nõuda juurdepääsu määramist kohtu kaudu.6 Kohalike avalike teede koosesisus olevatel teedel ja tee osadel võib rakendada madalamaid tee seisun- dinõudeid tingimusel, et tee ei ole vajalik igapäevaseks kasutamiseks elamutele, olulise tähtsusega hoonetele ja rajatistele ligipääsemisel. Nõudeid võib leevendada tee tasasuse, teel ja tee servades kas- vava taimestiku niitmise sageduse ja talihoolduse sageduse osas. Seejuures ei tohi tekkida olukorda, kus tee kasutamine osutub täiesti võimatuks pikemal perioodil kui üks kuu või tee kasutuse võimalda- miseks tuleb teostada remonditöid eritehnikaga, mida tee omanik ei oma või sellise tehnika kasutuseks ei ole sõlmitud teenustööde lepingut. 6 Juurdepääs avalikult kasutatavale teele (Kohtupraktika analüüs 2014) Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 25 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering 3.6.3. Olulise liikluskoormusega maanteede määramine Ääsmäe- Haapsalu- Rohuküla (põhimaantee nr 9) maanteel ulatub tänane liikluskoormus ligi 5000 au- toni päevas ning tuginedes 09.01.2020 „Riigiteede teehoiukavale 2020–2030" on aastaks 2030 ette nähtud riigi põhimaantee Ääsmäe- Haapsalu lõigul 2+1 tee ehituse alustamine, mistõttu määratakse see üldplaneeringuga olulise liikluskoormusega maanteeks. Riigiteede liikluskoormused on kujutatud üldplaneeringu KSH-s toodud liiklussageduse joonisel. 3.6.4. Uued perspektiivsed ühendused Haapsalu linna ja Noarootsi poolsaart ühendava tee- ja sillakoridori kavandamine Üldplaneering lähtub Skepast&Puhkim OÜ poolt 26.04.2017 valminud Noarootsi silla tehnilise teosta- tavuse analüüsist ning selle tulemusel valminud silla eskiislahendusest, mille trass on kantud üldpla- neeringusse. Üldplaneering määrab eskiislahenduses toodud trassile 350 m laiuse tee- ja sillakoridori ala milles määratakse järgnevad tingimused: ▪ detailplaneeringu, projekteerimistingimuste, ehitusloa ja ehitusteatiste menetluses tuleb iga- kordselt kaaluda konkreetse ehitise mõju trassikoridorile ning teha koostööd Haapsalu Linna- valitsuse ja suurte taristuobjektide eest vastutavate riigiasutustega (Transpordiamet; Majan- dus- ja Kommunikatsiooniministeerium); ▪ kui kavandatav ehitis võib tulevikus oluliselt mõjutada võimalikku tee- ja sillaehitust, siis tuleb leida alternatiivsed lahendused ning vajadusel annab üldplaneering piisava aluse ehitise ka- vandamise peatamiseks. Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik projekt ja huvi (riigiteede ühendamiseks), mistõttu algata- takse projekti elluviimiseks vajadusel riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud ühendus riiklikus teehoiukavas ning ühendusele ei ole omis- tatud riiklikku huvi. Haapsalu linna- ja Noarootsi poolsaare vahelise perspektiivse ühendustee ja silla trass kulgeb üle Väi- namere loodusala kaitse-eesmärkides olevate elupaigatüüpide laiad madalad lahed (1160) ja rannanii- dud (1630*). Samuti kulgeb esialgne trassikoridor üle emaputke (Angelica palustris) kasvukoha. Tege- mist on ühendusteega, millel on suur avalik huvi, mistõttu tuleb vastava tee kavandamisel algatada eriplaneering koos keskkonnamõjude strateegilise hindamisega (sh läbi viia Natura asjakohane hinda- mine). Viimasega tuleb välistada negatiivne mõju Natura kaitse-eesmärkides olevatele liikidele ja elu- paikadele. Ühendustee projekteerimise käigus viia läbi emaputke leviku inventuur selgitamaks välja töötsooni jäävate emaputke isendite esinemine. Liigi isendi kaitse tagamiseks tuleb korraldada tööt- sooni jäävate emaputkede ümberasustamine. Vormsi-Noarootsi ühendus Üldplaneeringusse on kantud perspektiivne trassikoridori kulgemine informatiivse infona. Üldplanee- ringuga maaüksustele trassile kitsendusi ei seata. Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik projekt ja huvi (riigiteede ühendamiseks), mistõttu algatatakse projekti elluviimiseks vajadusel riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringu koostamise hetkel ei ole ühendus riiklikus teehoiukavas ning ühendusele ei ole omistatud riiklikku huvi. 26 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 3.6.5. Tänava kaitsevööndi laiendamine või suurendamine, täiendav kooskõlastamine riigitee omanikuga Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korral- damise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõju- sid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Ehitusseadustik määrab kõigi linnas, alevis või alevikus paiknevate teede ehk tänavate kaitsevööndiks sõiduraja välimisest servast kuni 10 m. Suu- rema liikluskoormusega ja läbiva liiklusega teede ääres on ennekõike teest tulenevate häiringute ja/või ohutuse tagamiseks mõistlik hoida asustust (sh uusi hooneid, seadmeid, reklaam-tahvleid) ja rahvaüri- tusi nendel tänavatel kaugemal kui õigusaktides sätestatud üleüldine norm. Tänava kaitsevöönd on laiendatud 30 meetrini tee servast (Taeblas) riigiteel nr 9 (Ääsmäe - Haapsalu – Rohuküla) km 59,01-59,52 – laiendada kuna tegu on põhimaanteega ning seetõttu on põhjendatud ehitust võimaldavatel aladel teha kaitsevööndiga seonduvat haldusmenetlust suuremas ulatuses. Koostöö käigus on kokku lepitud, et Taeblat läbiva põhimaantee ruumiline olemus on asulakiirusega tänav, mitte maantee – seda arvestada ka hoonestuse ja muude ehitiste võimaldamise kaalutlemisel. Üldplaneeringus on kaitsevööndi laius arvestatud teeregistri järgsest tee teljest, millele on liidetud 4 meetrit (ligikaudne sõiduraja laius). Tänava kaitsevöönd täpsustatakse enne ehitustegevuse kavanda- mist kohapeal (loamenetluseta ehitamise korral), projekteerimistingimustega (kui on kohustus) ja/või detailplaneeringuga (detailplaneeringu kohustuse korral). Ehitusloakohustuslike hoonete kavanda- mine maantee kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja ole- masoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad kesk- konnatingimused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või ko- haliku omavalitsuse kohustus. Planeeringuga ei tehta ettepanekuid riigitee kaitsevööndi vähendamiseks. Omandi kitsendamine tänava kaitsevööndi suurendamisel on põhjendatud ning võimaldab parema ja ohutuma ruumi kujundamist. Teelõikudel, kus kaitsevööndit laiendatakse on hoonestusjoon veel välja kujunemata. Tee kaitsevööndis kehtivad piirangud tulenevalt õigusaktidest. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehi- tise ohutust, mis tähendab, et vajadusel on võimalik koostöös tee omanikuna leida paindlikke lahen- dusi ka kaitsevööndi sees. Lokaalsed küsimused lahendatakse koostöös tee omanikuga detailplanee- ringu, projekteerimistingimuste, ehitusloa või ehitusteatiste menetlemisel. Rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elekt- rituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja luba- tud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D). Valemis tähistab H tuuliku masti kõrgust ja D roo- tori e tiiviku diameetrit. Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede pu- hul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). 3.6.6. Taliteed Planeeringus on kantud Österby sadamas paiknevale Österby - Haapsalu riiklikule taliteele peale- ja mahasõidu asukoht. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 27 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering 3.6.7. Metsateed Uute metsateede ehitamiseks ja olemasolevate metsateede rekonstrueerimisel tuleb hinnata kohalike teede, mille kaudu on ühendus metsateele, kandevõimet ja tagada ka kohalikul teel vastav kande- võime. Kui metsa väljavedu toimub kohalike teede kaudu, siis ülekoormusest tingitud kahjud tuleb korvata metsavedajal. 3.6.8. Uute kergliiklusteede kavandamine Kergliiklustee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või tee osa, kus jalakäijad ja jalgratturid on eraldatud autoliiklusest. Kergliiklusteede planeerimisel on oluline, et need oleksid katkematud, ühendaksid olulisi sihtpunkte (elu- ja töökohad ning teenuste osutamise ko- had) ja moodustaksid pideva võrgustiku. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne kättesaadavuses on suur osa avalikku ruumi siduval jalg- ja jalgrattateede võrgustikul.7 Uute kergliiklusteede kavandamisel on tuginetud maakonnaplaneeringule, milles kavandatud teid on täpsustatud (vt Tabel 3). Üldplaneering ei määra millisel pool sõiduteed kergliiklustee (jalgratta- ja jalg- tee) peab paiknema. Natura alade suhtes tuleb kergliiklustee projekteerida maanteede vastasküljele lähtudes samal ajal ka tõmbepunktide asukohast ja et kergliiklustee tuleb võimalikult pikas lõigus ka- vandada ühele poole riigiteed ning riigitee ületuskohtade kavandamine peab olema põhjendatud. Hi- lisema projekteerimise käigus võib lahendada kergliikluse ühiskasutusega tänavaruumi kaudu, kui an- tud asukohas on see sobilik. Kergliiklusteede ehitamisel tuleb nende võimalikul lõikude kaupa ehitami- sel esmase eelistusena ehitada asulate keskosade ja tõmbekeskuste lähipiirkondade (haridusasutused, teenindusasutused) lõigud. Avalikust huvist tulenevalt tuleb kohaliku omavalitsuse motiveeritud ot- suse alusel liiklusohutuse tagamise eesmärgil ehitada kergliiklusteid ka muudesse vajalikesse asukoh- tadesse allpool toodud nimistust sõltumata. Puutumuse korral mälestiste tuleb arvestada riiklike piirangutega. Tabel 3. Planeeritud kergliiklusteed. Kergliiklustee Pikkus (km) Pälli - Nigula (Harju-Risti - Riguldi - Võntküla teel Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla ristmikust Jõusöö- 1.6 datehase maaüksuseni) Nõva - Rannaküla (Nõva - Rannaküla teel Nõva külast Nõva sadamani) 3.3 Hosby - Österby (Nõmmküla - Aulepa - Österby teel Kulani tee ristmikust Österby sadamani) 5.2 Risti - Piirsalu (Risti - Kuijõe teel Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla ristmikust Allika tee ristmikuni) 8.2 Taebla - Linnamäe (Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla ja Keila - Haapsalu maantee kaudu Taebla ja Lin- 8.2 namäe olemasolevate kergliiklusteede ühendamine) Koluvere-Kullamaa-Üdruma (Koluvere - Märjamaa tee ristist Üdruma - Liivi tee ristini) 10.3 Kullamaa ringühendus Risti - Virtsu - Kuivastu - Kuressaare maanteega 1.7 Nõva külas Harju-Risti - Riguldi - Võntküla teel (Nõva - Vaisi tee ristilt vana vallamajani) 0.6 Linnamäe - Oru (Kirsi teel Keila - Haapsalu maanteelt Oru küla Lepiku taluni) 0.8 Linnamäe külas (Keila - Haapsalu ja Harju-Risti - Riguldi - Võntküla tee ristumisel) 0.2 Linnamäe - Oru (Keila - Haapsalu maanteel Kirsi tee ristist Linnamäe sigala teeni) 1.3 Risti alevikus Risti teel 1.6 7 Eesti 2030+ 28 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Kergliiklustee Pikkus (km) Nõva külas Harju - Risti - Riguldi - Võntküla teel (Nõva - Vaisi teeristist vana vallamajani) 0.6 Palivere alevikus olemasoleva kergliiklustee pikendamine tehisjärveni 0.4 Lähtru tee kergliiklustee pikendamine piki Palivere - Oonga kõrvalmaanteed 0.8 Ristilt Kuke külla 6.5 Taebla ring (olemasolevate kergliiklusteede ühendamine) 1.1 Risti alevikus Koidu ja Lõuna tänavatel 0.4 Taebla alevikus Saanika - Mõisarehe teel (kuni Ridala - Nigula teeni) 0.7 Risti uut raudteejaama ühendav kergliiklustee (Sireli tn) 0.7 Taebla raudteejaama ühendavad kergliiklusteed 0.6 Palivere raudteejaama ühendavad kergliiklusteed 0.6 3.6.9. Planeeritud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrass Üldplaneeringus on arvestatud Lääne maakonnaplaneeringut täpsustavat teemaplaneeringut „Riisi- pere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“. Kehtiv teemaplaneering on tä- nases õiguses käsitletav eriplaneeringuna mida valla üldplaneering ei saa muuta. Samuti ei saa vald planeeringuga käsitletu osas esitada täiendavaid tingimusi. Planeeringuga kavandatud trassikoridoris toimub tegevus vastavalt eriplaneeringus kehtestatud nõuetele olenemata asjaolust, et üldplaneering kajastab kehtestatud planeeringust tulenevat infot. Turba-Rohuküla lõigu tehnilise projekti ja KMH koostamist on alustatud. Üldplaneeringu lahendusi täiendatakse vajadusel valmiva projekti alusel. Risti, Palivere ja Taebla alevikus on raudteelahendust täpsustatud projekteerimise lähteülesande alusel ning seda täpsustatakse jooksvalt vastavalt valminud projektlahendusele. 3.6.10. Parkimiskorraldus Arendatavates transpordi sõlmpunktides (Ristil, Palivere ja Taeblas) on jaamade ümbrusesse kavanda- tud täiendavaid liikluse maa-alasid, et oleks võimalik kohaneda jaamade ümbruses perspektiivselt suu- reneva parkimisvajadusega. Üldplaneeringuga on näidatud planeeritud parkimisalad, mis Matsalu rah- vuspargi ja Kasari jõe piirkonnas tuginevad „Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uurin- gule“ (Consultare OÜ 2020). Üldplaneering näeb ette karavanide parkimiseks vajaliku taristu (parkimisala, kanalisatsioon, vesi, prü- gimajandus vms) väljaarendamise: ▪ Dirhami sadamas; ▪ Nõva endise vallamaja juures; ▪ Elbiku küla / Ölbäck asuvas Roosta puh- ▪ Nõva sadamas; kekülas; ▪ Österby sadamas. 3.6.11. Sadamad ja lautrikohad Sadamad ja lautrikohad on kantud planeeringu joonistele. Vallas asub 6 sadamat (Dirhami, Hara, Nõva, Osmussaare, Paslepa-Viigi (kinnine erasadam) ja Österby sadam). Dirhami sadam pakub ka reisisadama teenuseid (peamiselt suveperioodil) ning kala- ja kaubasadama teenuseid veesõidukite lastimise ja los- simise näol. Dirhami sadamas osutatakse sadamateenuseid olenemata veesõiduki suurusest. Teised sadamad pakuvad väikesadamatele omaseid teenuseid. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 29 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering Planeeringusse on kantud 10 avalikult kasutatavat lautrikohta: ▪ Einbi külas / Enby; ▪ Rooslepa külas / Roslep 2 tk; ▪ Hara külas / Harga; ▪ Saare külas / Lyckholm; ▪ Nõva külas 2 tk; ▪ Spithami külas / Spithamn; ▪ Riguldi külas / Rickul; ▪ Telise külas / Tällnäs. Uute veeskamiskohtade vajadus on välja selgitatud Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasu- tuse uuringuga (Consultare OÜ 2020). Uued ja rekonstrueeritavad paatide veeskamiskohad on kantud planeeringujoonisele. Kasari jõel Kastja küla Laastre maaüksusel rekonstrueerida puidust paadisild ja rajada Kastre külas Pörja-Torja maaüksusel uus sild. Uued slipid on ette nähtud Kasari külla (Jõekalda mü) ja Rõude külla (Kullamaa metskond 157 mü). Lautrikohtadele on näidatud avalikud juurdepääsud avaliku teena (ptk 3.6.2) või kavandatud kallasra- jale juurdepääsuna (ptk 3.13). Iga lautri ja sadama juurde on lubatud projekteerimistingimuste alusel ehitada ka avalikult kasutatav tee ja parklaala kuni kümne auto (ja haagise) parkimiseks. Planeeringujoonisel on tugiinfona kajastatud järgmised navigatsioonimärgid: ▪ 420 Põõsaspea tulepaak; ▪ 442 Paslepa sihi ülemine tulepaak; ▪ 425 Osmussaare tuletorn; ▪ 443 Ramsi sihi alumine päevamärk; ▪ 429 Dirhami sadamakai tulepaak; ▪ 444 Ramsi sihi ülemine päevamärk; ▪ 431 Dirhami sihi alumine tulepaak; ▪ 519.1 Österby sadama kagumuuli tule- ▪ 432 Dirhami sihi ülemine tulepaak; paak; ▪ 435 Riguldi päevamärk; ▪ 519.2 Österby sadama loodemuuli tu- ▪ 441 Paslepa sihi alumine tulepaak; lepaak. Kui navigatsioonimärgi ümbruses ehitamise kavandamisel on oht, et ehitamine võib avaldada mõju navigatsioonimärgi sihipärasele toimimisele, peab omavalitsus kooskõlastama sellekohase projektee- rimistingimuse eelnõu, ehitusteatise, ehitusloa või planeeringulahenduse Transpordiametiga. 3.6.12. Lennuväljad / kopteri maandumisplatsid Väikelennuväljana on kasutusel murukattega Lyckholmi lennuväli Saare külas /Lyckholm, millele on määratud takistuste piirangupind. Takistuste piirangupind on lennuvälja või kopteriväljaku ümber olev õhuruumi osa, milles tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse korralda- mine. Takistuste piirangupindade projektsioonid maapinnal moodustavad lennuvälja või kopteriväl- jaku lähiümbruse. Eraldi on määratletud lennuvälja kaitsevöönd, millel kehtivad mitmed maakasutust puudutavad piirangud.8 Kehtivad kõrguspiirangud seoses lennuväljaga on kantud planeeringujooni- sele. Kõrguspiirangud hõlmavad Pürksi küla / Birkas, Tahu küla / Skåtanäs, Saare küla / Lyckholm, Sa- lajõe, Saunja küla ja Sutlepa küla / Sutlep alasid. Kopteriplats paikneb Paslepa-Viigi sadamas. 3.7. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrval- damiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mul- laviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitlus- 8 LennS § 352 30 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 koha, kaasa arvatud prügila asukoht, määratakse planeerimisseaduses sätestatud korras. Jäätmekäit- luskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiu- kohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasuta- takse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. Jäätmete ladestamise vähendamiseks on oluline märkimisväärselt vähendada jäätmeteket, suuren- dada jäätmete sortimist, taaskasutamist, sh ringlussevõttu. Oluline on ka vähendada jäätmete oht- likkust ning ohtlike ainete sisaldust jäätmetes, see ühtlasi väldib jäätmete käitlemisel õhku, vette ja pinnasesse sattuvate heitkoguste suurenemist.9 Pürksi külas / Birkas asub Pürksi jäätmekeskus, kuhu saavad eraisikud ära anda ohtlikke jäätmeid ja tasu eest üle anda suuremõõtmelisi jäätmeid. Ohtlikud jäätmed tuleb viia Läänemaa jäätmejaama Pul- lapääl. Samuti saab Pullapää jäätmejaama tasu eest viia aia- ja haljastusjäätmeid. Olemasolevad ja töö- tavad avalikkusele suunatud jäätmekäitluskohad on esitatud Tabel 4. Olemasolevad ja töötavad ava- likkusele suunatud jäätmekäitluskohad. Jäätmekäitluse osas on enam arenguruumi biolagunevate jäät- mete komposteerimisel. Sageli on aia- ja haljastusjäätmete käitlemine otstarbekas ja mõistlik tekkeko- hale lähedal, seega on vajalik kompostimisväljakute tihendamine valla territooriumil. Samuti on valla territooriumile vajalik kavandada komposteerimisväljakuid. Kompostimisplatsi asukoha valikul tuleks võimalusel eelistada nt jäätmejaamade või reoveepuhastite territooriumi lähedust. Samuti arvestada võimalusel, et kompostimisplatsist allatuult (valdavad tuulesuunad on edela- ja lõunatuuled) ei jääks suuremaid elamupiirkondi. Biolagunevate jäätmete käitlemiseks võib olla otstarbekas rajada biogaasijaam. Samas võib olla liht- saks lahenduseks ka kiirkompostrid. Tabel 4. Olemasolevad ja töötavad avalikkusele suunatud jäätmekäitluskohad. Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liik Taebla au- Läänemaa, Lääne- Muu komplekstegevus, ohtlike jäätmete käitluskoht, metalli- tolam-mu- Servik OÜ Nigula vald, Taebla jäätmete käitluskoht, autolammutuskoda, ümberlaadimis- tus alevik jaam, vaheladu Pürksi Lääne-Ni- Läänemaa, Lääne- Jäätmejaam, elektroonikaromude käitluskoht, ohtlike jäät- jäätme-kes- gula Val- Nigula vald, Pürksi mete käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht, ümberlaadimis- kus lava-litsus küla / Birkas jaam, vaheladu Kompostimisväljakute võimalikud asukohad (Taebla, Risti, Rõuma, Palivere, Pürksi küla / Birkas, Linna- mäe, Nõva (vaid kalmistu tarbeks), Martna, Koluvere, Liivi, Kullamaa) on kantud planeeringujoonisele. 3.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine 3.8.1. Üldosa Üldplaneering ei kehtesta täiendavaid nõudeid tehnovõrkude ja rajatiste kaitsevööndite osas, kehtivad nõuded tulenevad ehitusseadustikust ja selle alusel kehtestatud määrusest. 9 Läänemaa omavalitsuste ühtne jäätmekava 2016-2020 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 31 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering 3.8.2. Elektrivõrk Üldplaneeringusse on kantud elektriliinid, trafod ja alajaamad alates pingearvust 35 kV. Elektriraud- teega seoses on kavas rajada 10 kV kaabelliin Risti 110/35/10 kV alajaamast Risti veoalajaamani ning 10 kV kaabelliin Taebla 110/10 kV alajaamast Taebla veoalajaamani. Võimsuste olulise suurendamise korral 35 kV võrgus rekonstrueeritakse Haapsalu - Sutlepa - Risti 35 kV õhuliin samal pingeastmel või vajadusel 110 kV pingega liiniks olemasoleval trassil. Üleminekul 110 kV pingele rekonstrueeritakse Palivere 35/10 kV alajaam 110/10 kV alajaamaks. Sutlepa 35/10 kV alajaam rekonstrueeritakse 110/10 kV alajaamaks ja ühendatakse lähedalt mööduva Eleringi 110 kV õhuliiniga. Maakonnaplaneeringu tekstilises osas on märgitud (joonisel koridore näidatud ei ole) Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendava kõrgepinge ringliini vajadus, et võimaldada elektrivarustuskindluse tagamine tar- bijatele Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal ning parem meretuulikuparkide võrguga ühendamine. Hiiu- maa maakonnaplaneering näeb samuti ette ringtoite kaabli paigaldamise Hiiumaa ja mandri vahele. Vastavalt PlanS § 27 lg 2-le tuleb kõrgepingeliinile alates pingest 110 kV koostada riigi eriplaneering. Eelnevast lähtuvalt ei ole Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga maakonnaplaneeringus nimetatud liinile koridori planeeritud, kuna sellekohaseid arenguplaane võrkude ehitamiseks ei ole planeeringu koosta- mise hetkel teada ning seaduse kohaselt tuleb igal juhul koostada riigi eriplaneering mille planeerin- guala hõlmaks mereala. Tiheasustusega aladel ja nendega piirnevatel lähialadel uute liinide ehitamisel või olemasolevate re- konstrueerimisel tuleb kaaluda nende viimist maakaablisse. 3.8.3. Sidevõrk Kvaliteetsel ja kiirel internetiühendusel on valla arengut arvestades väga oluline roll, et meelitada piir- konda ettevõtteid ja kaugtöötajaid. Eesmärgiks peaks olema kiire fiiberoptilisel tehnoloogial baseeru- vate lahenduste viimine ka tavakodanikuni, mis tähendab juurdepääsuvõrkude ehitamist baasvõrgust tavatarbijani. Tänased, läbi õhu levivad lahendused ei ole piisavad ennekõike suveperioodil, mil valla rannikupiirkondadesse saabub suur hulk suvitajaid. Juurdepääsuvõrkude rajamisega tegelevad täna peamiselt erinevad sideoperaatorid. Samuti on juurdepääsuvõrke rajanud külaseltsid jms kogukonnad ning kohalikud koostöökojad. EstWin baasvõrk on vallas välja arendatud (vt Joonis 1), uusi kavandata- vaid lõike ei ole tänaseks teada. 32 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Joonis 1. Valla kaetus fiiberoptilise põhivõrguga (punasega). 3.8.4. Taastuvenergeetika Energeetika valdkonna planeerimiseks koostatakse eraldiseisvana Lääne-Nigula valla energeetika tee- maplaneering või eriplaneering. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 33 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering Tuuleenergia Noarootsi piirkonnas asuvad 16 tuulikuga Aulepa ja 3 tuulikuga Vanaküla tuulepark. Olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asenda- misega) kuni 10%, kui ei esine muid kitsendusi (nt riigikaitselised). Kõrgemate tuulikute kavandamiseks olemasolevates tuuleparkides tuleb koostada detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hin- damisega. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka asukohad parima hetkel oleva teadmise kohaselt (eeldatavasti asuvad kõrgemad tuulikud majapidamistest ja loodusobjektidest kau- gemal). Väljapool tiheasustusalasid ja miljööväärtuslikke alasid on ühe majapidamise tarbeks on lubatud püs- titada üks väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m (olemasolevast maapinnast laba tipuni).10 Ehitise kõr- gus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. 11 Kui väiketuulik soovitakse püstitada elu- või ühiskondlikule hoonele lähemale kui 250 m, tuleb tuuliku püstitajal hankida nende hoonete omanike nõusolekud. Lääne-Nigula valda tohib püstitada ainult uusi väiketuulikuid. Elektrituulikute rajamise üheks tingimuseks lisatakse, et tuuleenergiat tuleb planeerida viisil, mis tagab kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 võrgustiku alad, kait- sealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimise ning kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele. Mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ja selleks on soovitatav teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused. Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laienemine toimub väljaspoole olemasolevat tuuleparki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, kavanda- mise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s. Päikeseenergia Üldised tingimused päikesepargi rajamiseks: ▪ kõik päikeseelektrijaamad peavad vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühil- duvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele, nõuetele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet; ▪ väärtuslikul maastikul on päikesepaneelide paigutamine lubatud ainult juhul, kui need ei ole avalikelt teedelt vaadeldavad; ▪ päikesepargi rajamisel tuleb arvestada, et naaberkinnistu omanikul on oma maale õigus ehi- tada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaberkinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga seonduvat, kui ei ole kokku lepitud teisiti; ▪ miljööväärtuslikel aladel/hoonetel ning kohaliku tähtsusega kultuuri- ja militaarpärandi objek- tide vaadeldaval lähialal on lubatud sellised lahendused, kus päikeseenergia tootmise vahend sobitub kokku hoone arhitektuuriga ja ei vähenda väärtusliku objekti vaatlemisväärtust, vt ka ptk 3.19.3 esitatud põhimõtted. 10 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni korraldatud väiketuulikute ümarlaual jaanuaris 2012. a. otsustati Eestis väi- ketuulik defineerida tuuliku kogukõrgusega kuni 30 m. 11 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alu- sed“ 34 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Täiendavad tingimused tööstusliku päikesepargi, mille installeeritud võimsus on suurem kui kahe- kordne kinnistu jaoks vajalik võimsus, rajamiseks: ▪ tööstusliku päikesepargi maapinnale paigaldamine on tiheasustusega alal lubatud vaid toot- mise maa-alal ja väljapool miljööväärtuslikke alasid; ▪ tiheasustusega alal väljapool tootmise maa-ala on lubatud päikesepargi paigaldamine ainult hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse (kui see ei riku hoone(te) välisilmet ning so- bitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga); ▪ hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid) on tööstuslike päikeseparkide rajamine lubatud väljaspool miljööväärtuslikke alasid, väärtuslikke maastikke, väärtuslikke põllumajandusmaid ja väljapool määratud tootmise maa-ala (ptk 3.3.1.10), kui sellest tulenevad mõjutused (pee- geldused, varjamine) ei vähenda liiklusohutust. Erandkorras viidatud alale päikesepargi kavan- damisel tuleb koostada väärtuste säilimise analüüs; ▪ päikesepargi rajamisel põllumajandusmaale ei tohi koorida pinnast enam, kui on vajalik vun- damendi rajamiseks ning ei tohi kasutada keemilisi vahendeid haljasmassi hävitamiseks; ▪ päikeseparkide rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid, vähe väärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre jne. Karjääride aladele päikeseparkide rajamise eelduseks on, et maavara peab olema antud alal ammendunud; ▪ päikesepargi rajamisel põllumajandus- ja metsamaale tuleb säilitada kõlvikute terviklikkus; ▪ kui päikesepargi rajamiseks muudeti maatulundus maa-ala tootmismaaks, tuleb peale elekt- rienergia tootmise lõpetamist taastada maakasutuse eelnev kasutusotstarve; ▪ maastikupildi liigendamiseks peab tööstuslike päikeseparkide vähim omavaheline vahekaugus olema avamaastikul vähemalt 500 m. Kohalik omavalitsus võib tuginedes maastikuanalüüsile ja eelhinnangule nimetatud nõuet vähendada 400 meetrini; ▪ üle 5 ha suuruse maapealse päikesepargi rajamiseks tuleb esitada maastikuanalüüs ja kesk- konnamõjude eelhinnang, mille põhjal on kohalikul omavalitsusel võimalik hinnata avalikku huvi ja mõjude ulatust. Vastavalt sellele otsustatakse kas edasine kavandamine toimub avali- kus menetluses projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga. Kui projekteerimistingi- muste menetluse käigus selgub, et on avalik huvi, mis tingib detailplaneeringu koostamise va- jaduse, siis on omavalitsusel õigus lõpetada projekteerimistingimuste menetlus ja algatada de- tailplaneering. Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalumisel võetakse arvesse: ▫ vaadeldavust avalikult teelt; ▫ kaugus tiheasustusega aladest; ▫ alade ja tehnosüsteemide ligipääsetavust. 3.8.5. Kaugküttepiirkonnad Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigal- diste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põh- jendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Vallas kehtivad koostamise hetkel piirkondlikud soojamajanduse arengukavad: ▪ Lääne-Nigula valla Linnamäe kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2028; ▪ Lääne-Nigula valla Palivere piirkonna soojamajanduse arengukava 2016-2028; ▪ Lääne-Nigula valla Taebla piirkonna soojamajanduse arengukava 2016-2028. Planeering määrab järgmised joonistel kajastatud kaugküttepiirkonnad: Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 35 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering ▪ Linnamäe (2 ala); ▪ Martna; ▪ Palivere; ▪ Pürksi; ▪ Taebla. Üldplaneeringu eesmärgiks on tagada kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus ja kaasajastamine, mille eelduseks on piisava hulga tarbijate olemasolu. Kaugküttepiirkonnas on sisekliima tagamisega hoonete projekteerimisel esimeseks eelistuseks kaugküte. Kaugkütet saab lugeda tihedamalt asustatud aladel puhtaimaks ja efektiivsemaks kütteliigiks. Omavalitsus võib määratud aladel kaalutlusotsusena keel- duda sisekliima tagamisega hoone ehitusloa väljastamisest, kui muu kavandatud kütteliik halvendab piirkonna õhukvaliteeti ja kaugkütte mittekavandamiseks puudub objektiivne (sh. majanduslik) põhjus. Objektiivseks põhjuseks võib olla näiteks see, et hoone energiatarve on niivõrd väike (passiivmaja nõuetele vastav eramu vms), et kaugküttega ühendamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Täpsem soojamajanduse arenguvisioon ja -suund tuleb anda valla soojamajanduse arengukavaga. 3.8.6. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt ühisveevärgi ja -kana- lisatsiooni seaduse § 4 lg 1 rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) kohaliku omavalit- suse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel (edaspidi ÜVKA). Ühis- veevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade ÜVK süsteemide vastavusse viimine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise. Ühisvee- värgi ja -kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majanda- mine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suuren- dada riske keskkonnale. Lääne-Nigula valla ÜVKA on kehtestatud perioodiks 2020-2032. Arendamise kava käsitleb Taebla, Pali- vere ja Risti alevikke ning Linnamäe, Luigu, Nigula, Piirsalu, Pälli, Martna, Rõude, Pürksi küla / Birkas, Sutlepa küla / Sutlep, Dirhami / Derhamn, Nõva, Variku, Rannaküla, Kullamaa, Koluvere, Liivi ja Üdruma külade kompaktselt hoonestatud piirkondasid. Lääne-Nigula vallas paiknevateks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks on: ▪ Dirhami küla / Derhamn; ▪ Koluvere küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; ▪ Kullamaa küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; ▪ Liivi küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; ▪ Linnamäe küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; ▪ Luigu küla (eeldatavalt 2024-2025 aastal rajatakse Luigu küla veemajandusprojektiga asulas ühisveevärk ja -kanalisatsioon); ▪ Martna küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; ▪ Nõva, Rannaküla ja Variku külad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; ▪ Palivere alevik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; ▪ Risti alevik ja Piirsalu küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; ▪ Rõude küla; ▪ Sutlepa küla / Sutlep ja Pürksi küla / Birkas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana; ▪ Taebla alevik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana (sk ka Nigula ning Pälli külad); ▪ Üdruma küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana. 36 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Hõreda asustuse tõttu ei ole väga paljudes piirkondades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ma- janduslikult põhjendatud. Inimesed kasutavad joogivee saamiseks kas isiklike puurkaevude või salv- kaevude vett. Üldplaneeringusse on tugiinfona kantud olemasolevad reoveekogumisalad ja reoveepu- hastite kujade ulatused. Võrkude võimalikud rekonstrueerimise ja laiendamise ulatused määratakse valla ÜVKA-ga, milles viiakse läbi detailsem analüüs ja pannakse paika vajalikud tegevused. Reoveekogumisalad Reoveekogumisalade moodustamise eesmärk on määrata alad, kus lähtuvalt asustuse tihedusest, sel- lega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee kaitstusest on keskkonnakaitse eesmärkide ta- gamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada12. Üldplaneeringusse on kantud järgmised olema- solevad alla 2000 ie reoveekogumisalad: ▪ Koluvere; ▪ Nigula; ▪ Risti; ▪ Kullamaa; ▪ Nõva; ▪ Rõude; ▪ Liivi; ▪ Palivere; ▪ Sutlepa; ▪ Linnamäe; ▪ Piirsalu; ▪ Taebla. ▪ Martna; ▪ Pürksi; Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on kümme inimekvivalenti või suurem. Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 15 inimekvi- valenti või suurem. Suhteliselt kaitstud või kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reovee- kogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 20 inimekvivalenti või suurem. Kui reoveekogu- misalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisa- lal koormusega 2000 inimekvivalenti või rohkem kasutada reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumis- mahuteid. Reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi ei ole ühiskanalisatsiooni väl- jaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane kogumine ja puhastamine. Reoveekogu- misalade piiride täpsustamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavadega ning üldplanee- ringuga perspektiivseid reoveekogumisalasid ei määrata. 3.8.7. Tuletõrje veevõtukohad Tuletõrje veevarustus peab olema lahendatud ehitise omaniku poolt vastavalt kehtivatele õigusakti- dele.13 Planeeringulahenduses on esitatud olemasolevad tuletõrje veevõtukohad (sh hüdrandid) ja ka- heksa perspektiivset veevõtukoha asukohta, mis asuvad veekogu ehituskeeluvööndis ning kuhu on tu- levikus lubatud veevõtukoha rajamine ilma ehituskeeluvööndit vähendamata. Teistes asukohtades ra- jatakse veevõtukohti vastavalt vajadusele. Üldplaneeringuga määratud uued veevõtukohtade asuko- had ehituskeeluvööndis on: ▪ Einbi külas / Enby mereranda; ▪ Põõsaspea neemel mereranda; ▪ Kullamaa järve kaldal (kehtivast de- ▪ Rannajõe külas Rannamõisa jõele; tailplaneeringust); ▪ Riguldi külas / Rickul Riguldi jõele; ▪ Kurevere külas Raana jõele; ▪ Saare külas / Lyckholm Sutlepa mere- ▪ Paslepa-Viigi sadamasse; randa. Olemasolevates veevõtukohtades tuleb tagada piisava kandevõimega juurdepääsutee, veevõtukaev (looduslike veevõtukohtade osas) ning piisav vooluhulk (hüdrantidel). Tuletõrje veevõtukohtade ja 12 Keskkonnaministeerium https://www.envir.ee/et/reovesi-ja-reoveekogumisalad 13 Tuleohutuse seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021009 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 37 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering hüdrantide arendamise põhjalikum käsitlus ja analüüs tuleb läbi viia valla ühisveevärgi ja -kanalisat- siooni arendamise kava uuendamisel. 3.8.8. Sademeveesüsteemid Sademevee kanalisatsioonivõrk on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub sademe-, dre- naaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine. Sademevee süsteemidel on tihedamalt asusta- tud aladel oluline roll, kuna sademeveed võivad põhjustada kontrollimatuid tulvasid ja uputusi, pärs- sida reoveepuhastite tööd ning põhjustada reostust (ülevoolud kanalisatsioonisüsteemist). Vett mitte- läbilaskvate pindade paratamatu suurenemine seoses ehitustegevusega mõjutab ka loomulikku hüd- roloogilist režiimi. Sademevee mõistlikul majandamisel saab seda sama kasutada efektiivselt halja- salade optimaalse niiskusrežiimi tagamiseks. Samuti kompenseeritakse immutamisega ehitustegevu- sest põhjustatud põhjavee tasapinna alanemist, kuid tuleb veenduda, et sademevesi ei oleks saastu- nud. Kliimamuutustega seoses eeldatakse olulist arvutusliku äravoolu kasvu ning peamiseks mureko- haks paljudel tiheasustusaladel on tulvavete ärajuhtimise lahenduste puudumine. Sademeveesüsteemid paiknevad Taeblas, Pürksi külas / Birkas ja Sutlepa külas / Sutlep. Mõistlik on kõikidel tiheasustusaladel järk-järgult sademeveesüsteemid välja arendada, eriti kui kavandatakse suuri kõvakattega alasid ja rekonstrueeritakse tänavaid. Taeblas on olemasolevad sadememevete ära- juhtimise süsteemid amortiseerunud ning mitme torustiku täpsed asukohad on teadmata ning prob- leeme on esinenud Taebla tootmisalal. Pürksi külsas / Birkas ja Sutlepa külas / Sutlep on sadememevee kanalisatsioon rajatud üksnes küla keskuse kortermajade piirkonda. Mujal on sadememevee ärajuhti- misel arvestatud, et sadememevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Üldplaneering seab järgnevad põhimõtted sademeveesüsteemide edasisel arendamisel: ▪ detailplaneeringutes ja hoonete ehitusprojektides tuleb lahendada maa-ala sademeveekäitlus; ▪ sademevee ärajuhtimise kavandamisel tuleks maksimaalselt arvestada loomulike äravoolutin- gimustega ning valgalade piiridega; ▪ põhjalik ülevaade, hinnang seisukorrale ning suunistele tuleb anda ühisvee ja -kanalisatsiooni arendamise kavas; ▪ sademevee käitlusel eelistada looduslähedasi meetodeid, mis ühtlasi on efektiivselt kasutata- vad tulvavete ärajuhtimiseks (vett läbilaskvad pinnakatted, tiigid, tehismärgalad, imbsüstee- mid, filtersüsteemid, avatud kraavid); ▪ arengute kavandamisel kombineerida maaüksusepõhised sademeveelahendused piirkondlike lahendustega; ▪ keskkonnakaitselisest aspektist eelistada ühisvoolsele kanalisatsioonile lahkvoolset ehk sade- mevee eraldi kogumist ja ärajuhtimist; ▪ kui piirkonnas ei ole lahkvoolset kanalisatsiooni, võib kinnistu eritüübilised kanalisatsiooniveed juhtida ühisvoolsesse kanalisatsioonivõrku ainult vee-ettevõtja loal; ▪ kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad, immuta- takse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib; ▪ kui sademevett ei saa immutada või selle viibeaega tekkekohas pikendada, siis tuleb sademe- vesi juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu, kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik ja vesi saab aurustuda; ▪ kui sademevett ei saa immutada ega juhtida tekkekohast edasi aeglustava (tõkestava) ja viivi- tava immutussüsteemiga, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades vajadusel enne suub- lasse juhtimist aeglustust (tiigid), puhastust. Üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, see on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga. 38 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 3.8.9. Hara lahe ja Haapsalu Tagalahe ühenduskanal Üldplaneeringu kaartidel on näidatud Vööla ja Sutlepa merd ühendavad kanalid, mille eesmärk on läbi veevahetuse suurendamise parandada veekogude ökoloogilist seisundit. Edasised tegevused pan- nakse paika ehitusprojektiga, millele tuleb koostada keskkonnamõju hindamine14. 3.9. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine Üldplaneeringuga olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohta ei määrata. Võimaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise vajaduse korral lahendatakse kõik sellega seonduv läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, kui kohalik omavalitsus peab vajalikuks eriplaneeringut algatada, või riigi eriplaneerin- guga. Maakonnaplaneeringuga on Lääne-Nigula valda kavandatud elektrituulikute arendusala L115, millel on lubatud elektrituulikute püstitamine detailplaneeringu alusel. Planeeringu kooskõlastamisel ajal oli teada, et riigikaitse rajatiste töövõime tagamise vajadusest ei ole võimalik antud asukohta elektrituu- likud püstitada – sellest tingituna nägi lahendus ette loobumise maakonnaplaneeringuga kavandatud arendusalast. Peale planeeringu kooskõlastamist on selgunud, et riigikaitselistest kaalutlustest tulene- vad piirangud võivad lähitulevikus leeveneda, kuid täiendavalt teostatud analüüs näitas, et piirkond ei ole samuti sobilik kala- ja kaljukotka pesitsuspaikade läheduse tõttu (KSH lk 102). Üldplaneering teeb ettepaneku muuta maakonnaplaneeringut võttes sellest välja kavandatud elektri- tuulikute arendusala L1. Väiketuulikute (ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitis) püstitamise põhimõtted on esitatud ptk 3.8.4.1. 3.10. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine Üldplaneeringus on määratud sadamate, väikesadamate ja lautrikohtade asukohad. Lauter on paatide randumiseks ja hoidmiseks kividest jm puhastatud rand paatide ülestõmbamiseks ja vette lükkamiseks. Lauter ei ole sadam ning sellele ei rakendu looduskaitseseadusest tulenevad erisused ehituskee- luvööndi ja kallasraja osas. Väikesadamate väljaehitus peab toimuma detailplaneeringu alusel koosta- tud ehitusprojektiga. 3.11. Supelranna ala määramine Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine. Supelrannad on oluline osa valla puhketaristust, need meelitavad suvitajaid ja muudavad valda atraktiivsemaks. Supelrannad peavad peale väljaehitamist vastama õigusaktidest tu- lenevatele nõuetele. Nõuetele vastavusse viimine toimub peale üldplaneeringu kehtestamist järk-jär- gult, vastavalt valla rahalistele võimalustele. Supelrandadele on peatükis 3.3.1.17 määratud supel- ranna maa-ala juhtotstarve, kus rakenduvad looduskaitseseadusest tulenevad ehituskeeluvööndi tin- gimuste leevendused. Üldplaneeringuga määratud supelrannad: ▪ Dirhami; ▪ Liivi (paisjärv); ▪ Elbiku (Roosta puhkeküla); ▪ Palivere tehisjärv; ▪ Hara (sadam); ▪ Peraküla (Allikajärv); ▪ Kastja (Laastre pais); ▪ Peraküla (rand); ▪ Kullamaa (Tehisjärv); ▪ Rooslepa (2 tk); 14 Keskkonnaameti tellimusel Skepast & Puhkim OÜ poolt 2019. a läbiviidud uuring „Haapsalu lahe rannikuvee- kogumi seisunid eksperthinnang“. 15 Läänemaa maakonnaplaneeringu lisa 5 (Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tuuleenergeetika“) Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 39 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering ▪ Saunja; ▪ Toatse järv; ▪ Spithami (Uuejõe); ▪ Vaisi küla (Veskijärv); ▪ Telise; ▪ Österby (Sadamas). 3.12. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri mär- kimine suurte üleujutusaladega siseveekogul 3.12.1. Korduva üleujutusala piiri määramine mererannal Üldplaneering määrab mererannal korduva üleujutusala piiri (kantud põhikaardile) võtteks väljaspool Matsalu lahte aluseks 1 m samakõrgusjoone (BK77 kõrgussüsteemis) ning Matsalu lahes 1,5 m sama- kõrgusjoone (EH2000 järgi). Üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusala piir (kantud põhikaardile) on ranna ehituskee- luvööndi määramise lähtejooneks (vt ptk 3.14). Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade määramine (Keskkonnaagentuur 2019) käigus teostatud kaardianalüüs näitas, et korduv kõrgvesi esineb 1 m samakõrgusjoone (BK77) ulatuses kogu Eesti rannikumere piirkonnas ning suurem osa ran- namärgalasid jäävad kaldajoone ja 1 m samakõrgusjoone vahele. Vaid Matsalu lahes ja Kasari jõe suudmealal ulatub korduvalt üleujutatud ala oluliselt kaugemale kui 1 m samakõrgusjoon (BK77 järgi)16. Viimasest tulenevalt määrab üldplaneering Matsalu lahega piirnevas vallaosas korduva üleujutusala piiriks 1,5 m (EH2000 järgi). Kuivõrd korduva üleujutusala piir mereran- nal on aluseks ehituskeeluvööndi piiri määratlemisel, siis on üldplaneeringu koostamisel on vajalik määratleda tinglik Matsalu lahe ja Kasari jõe üleminekukoht, kus mere pool lähtutakse merele seatud korduvast üleujutusalast (millele liidetakse mere ehituskeeluvööndi ulatus). Üldplaneeringus valiti sel- leks kohaks Rõude külas paiknev Matsalu rahvuspark 137 kinnistu läänepoolne piir, kuna piirkonnas on alad, mis jäävad merepinna suhtes alla 1,5 m (EH2000 järgi) ning seega loetakse neid enim mere suhtes mõjutatavaks (rannamärgalad). 3.12.2. Kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul Keskkonnaministri 28.05.2004 määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nen- del siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“17 alusel on üleujutusalana määratletud Kasari jõgi Teenuse jõe suubumiskohast suudmeni. Määruse kohaselt on suurte üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates, kuid reaalsuses ei pruugi ainuüksi mullastiku info olla piisavalt täpne, et võimaldaks määratleda tegelikku kõrgveepiiri. Kasari jõe piirkonnas leidub olemasolevatele andmetele tuginedes alluviaalseid soomul- dasid (AM) vaid paiguti. Korduvalt üleujutatav ala on aga oluliselt ulatuslikum, kus valdavalt levivad erinevad lammimullad.18 Erinevate kaardikihtide ja satelliitpiltide analüüs näitab, et suurveega ala ulatus piki Kasari jõge on pi- gem Vanamõisa jõe suudmeni, kui Kasari ja Vigala jõe ristumiskohani14. Consultare OÜ poolt koostatud Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade uuring (2020) käsitleb kogu Lääne-Nigula valla Matsalu la- hega piirnevat valla osa kui Kasari jõe kõrgveepiiri, kuid üldplaneeringus määratakse kõrgveepiiri Rõude küla Matsalu rahvuspark 137 kinnistust ülesvoolu jääval osal põhijoonisel toodud ulatuses. 16 Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade mää- ramine (Keskkonnaagentuur) 17 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord 18 Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuring (Consultare OÜ 2020) 40 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 3.13. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Üldplaneering määrab avalikud juurdepääsud põhijoonisel näidatud ulatuses. Kallasrajale juurdepää- sud on mõeldud üldjuhul jalgsi juurdepääsuks. Lautrikohtades on lubatud juurdepääs mootorsõidukiga ainult aluse veeskamiseks. Kui juurdepääs kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja kallasraja või huviväärsuse kaugust. Planeeringuga määratud avalike juurdepääsude või nendele jäävate lõikude osas, mis ei ole planee- ringu kehtestamisel valla omandis, või mille kohta pole sõlmitud ja kinnistusraamatusse kantud avaliku kasutuse kokkulepet tuleb kohalikul omavalitsusel planeeringu järgselt sõlmida omanikuga vastavasi- suline leping, seada isiklik servituut või teostada ptk 3.25 kirjeldatud toimingud. Kallasrajale avalikud juurdepääsud tuleb tagada planeeringusse kantud suplus- ja lautrikohtadele. 3.14. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine Üldplaneering võtab mererannal ehituskeeluvööndi piirina aluseks ptk 3.12.1 määratud korduva üleujutusala + 100 meetrit valla mandriosas ning + 200 meetrit Osmussaarel. Üldplaneeringus määra- tud ehituskeeluvööndi ulatus on informatiivne ning see täpsustatakse looduskaitseseadusest lähtuvalt ehitusprojekti või detailplaneeringuga. Enne üldplaneeringut kehtestatud detailplaneeringud, millega ehituskeeluvööndit on vähendatud, jäävad kehtima. Varasema detailplaneeringu olemasolul tuleb läh- tuda selles kajastatud ehituskeeluvööndi joonest ning selle määramise põhjendustest ja lisatingimus- test. Vastavalt looduskaitseseadusele on lubatud tiheasustusala19 ehituskeeluvööndis varem väljakujune- nud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamine. Üldplanee- ring ei määratle joonega väljakujunenud ehitusjoont tiheasustusaladel. Väljakujunenud ehitusjoon määratletakse ehitusteatiste, projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetluses. Hoonete ja rajatiste püstitamisel looduskaitseseaduse tiheasustusaladel, mis ei vaja teatise ega loamenetlust, tu- leb lähtuda allpool esitatud põhimõtetest. Väljakujunenud ehitusjoone all mõistetakse Lääne-Nigula vallas olemasolevate ja seaduslikult püstita- tud ehitiste veekogu (ehituskeeluvööndiga) poolseid välispiirdeid ning nende vahelist mõttelist sirg- joont. Hoonete kavandamisel arvestatakse hoonete vahelist ning rajatiste puhul rajatiste vahelist väl- jakujunenud ehitusjoont. Seadusest tulenev ehituskeeld ei laiene olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Õueala ulatuse määramisel lähtutakse põhikaardist, vajadusel viiakse põhi- kaart kooskõlla tegeliku olukorraga maastikul. Üldplaneeringu koostamisel käsitleti rannikujärvesid (Vööla meri, Sutlepa meri) siseveekogudena (Keskkonnaregistris järved), millele mererannaga sarnaselt ehituskeeluvööndi lähtejoonena käsitleta- vat korduva üleujutusala piiri ei saa määrata, seega on üldplaneeringus arvestatud, et nendel veeko- gudel arvestatakse edaspidi looduskaitseseaduse kohast ehituskeeluvööndi ulatust põhikaardile kan- tud veekogu piirist. Lisakitsendusena (ei ole LKS kohane ehituskeeluvöönd) määratakse üldplaneeringuga ümber ranniku- järvede (Vööla meri, Sutlepa meri jne) täiendav piirang, mille kohaselt tohib 1.5 m (EH2000) kõrgus- joonest madalamale (väljaspoole ehituskeeluvööndit) ehitada vaid rajatisi ja kuni 20 m2 aluspinnaga mitteelukondlikke hooneid. Vastav piiranguala on kajastatud põhijoonisel. Rajatiste ja väiksemate hoo- nete puhul on lubatud nende püstitamine, kuid kehtib seaduses määratud ehituskeeluvööndi ulatus 19 Looduskaitseseaduse tähenduses, määratud ptk 3.2 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 41 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering veepiirist (üldjuhul 50 m). Kitsendus seatakse, kuna piirkonnas esineb sarnaselt mererannaga üleujutu- soht, kuid vajalik oleks siiski säilitada paindlikud võimalused nt puhkerajatiste (vaatetornid, laudteed, pingid, varjualused jms) ja väiksemate (alla 20 m2) mitteelukondlike hoonete püstitamiseks ilma pla- neeringut koostamata. Tabel 5 on toodud varem vähendatud ehituskeeluvööndi kaasused (sh varasema üld- või detailplanee- ringuga määratud joon) ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud käesolevast üldplaneeringust. Üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit ei laiendata. Tabel 5. Ehituskeeluvööndi vähendamine. Varem vähendatud kaasused on tabelis esitatud taustavärviga. Piirkond Märkus Varasemad planeeringud/ KKM või KKA otsus Tähis kaardil hoolduskavad EKV vähendamise kohta Taotletud vähendus tugineb keh- Ranna- 1 tivale Nõva üldplaneeringule; väl- Puudub Puudub küla jakujunenud asustus Taotletud vähendus tugineb keh- Ranna- tivale Nõva üldplaneeringule; KKM 06.11.2008 kiri 2 Suurekivi DP küla Taotletud vähendus tugineb keh- nr 16-3/17609-6 tivale detailplaneeringule Taotletud vähendus tugineb keh- Ranna- 3 tivale Nõva üldplaneeringule; väl- Puudub Puudub küla jakujunenud asustus Salemi DP; Metskapteni DP; Bellamar DP; Albacken Taotletud vähendus tugineb keh- Spithami DP; Lis DP; Anders ja Lydia; ÜP alusel KKM tivale Noarootsi üldplaneeringule; 4 küla / 52001:001:2172 DP; kü 12.03.2003 nr 16- väljakujunenud asustus ja kal- Spithamn 52001:001:2252 DP; Mar- 6/937 daastang tons DP; Larsas-Valle DP; Nibondase DP Sadama EKV vähendus et võimal- Dirhami Dirhami sadama ja lähiala ÜP alusel KKM dada mitmekesine areng Dirhami 5 küla / detailplaneering; Dirhami 12.03.2003 nr 16- sadama territooriumil ja ümbrit- Derhamn sadam DP 6/937 seval tiheasustusega alal Saunja KKM 22.06.2007 nr 6 Olemasolev detailplaneering Rehe-Valdi DP küla 16-6/15390-3 Rannaalade tee- maplaneeringu alusel KKM 17.03.2006 nr Taotletud vähendus tugineb keh- Telise 16-6/1143-2; KKM tivale Rannaalade teemaplanee- Serviku DP; Riisika DP; 7 küla / 31.10.2005 nr 16- ringule; kehtivad detailplaneerin- Mere DP Tällnäs 6/9459-4; KKM gud 27.09.2007 nr 16- 6/29988-2 (mittevä- hendamine) ÜP alusel KKM Taotletud vähendus tugineb osali- 12.03.2003 nr 16- ÜP, Rannaalade teemapla- Telise selt kehtivale Noarootsi üldpla- 6/937; KKM neering; Niine/Kibuvitsa 8 küla / neeringule; kehtivad detailpla- 23.03.1999 nr 21- DP ; Greenback DP; Järve Tällnäs neeringud; kinnistupõhised ekv 7/759; KKM IV DP; Luige DP; Maikli DP vähendamised 21.07.1999 nr 21- 7/1848 42 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Piirkond Märkus Varasemad planeeringud/ KKM või KKA otsus Tähis kaardil hoolduskavad EKV vähendamise kohta Paslepa Taotletud vähendus tugineb osali- rannaalade tpl alusel Rannalade teemaplanee- 9 küla / selt kehtivale Rannaalade tee- KKM 17.03.2006 nr ring Pasklep maplaneeringule 16-6/1143-2 rannaalade tpl alusel Taotletud vähendus tugineb keh- Paslepa KKM 17.03.2006 nr tivale Rannaalade teemaplanee- Rannalade teemaplanee- 10 küla / 16-6/1143-2; KKM ringule; kinnistupõhine ekv vä- ring Pasklep 10.07.1997 nr 19- hendamine 3/1558 Sadama EKV vähendus et võimal- Österby Österby sadama DP; vara- 11 dada mitmekesine areng Österby Puudub küla sem vähendus puudub sadama territooriumil Tahu küla Taotletud vähendus tugineb keh- 12 / Skåta- tivale Rannaalade teemaplanee- Puudub Puudub näs ringule; olemasolev õueala Tahu küla Taotletud vähendus tugineb keh- 13 / Skåta- tivale Rannaalade teemaplanee- Puudub Puudub näs ringule; olemasolevad õuealad Rannaalade tee- Taotletud vähendus tugineb keh- Pihlassaare DP, Katastriük- Einbi küla maplaneeringu alusel 14 tivale Rannaalade teemaplanee- suse nr 52001:005:0166 / Enby KKM 17.03.2006 nr ringule, väljakujunenud asustus DP 16-6/1143-2 Taotletud vähendus tugineb keh- Hara küla tivale Rannaalade teemaplanee- Rannaalade tee- / Harga ja ringule; Tihedam väljakujunenud Rannaalade teemaplanee- maplaneeringu alusel 15 Hara sa- asustus; Sadama EKV vähendus et ring KKM 17.03.2006 nr dam võimaldada mitmekesine areng 16-6/1143-2 sadama territooriumil Taotletud vähendus tugineb keh- Rannaalade tee- Hara küla tivale Rannaalade teemaplanee- maplaneeringu alusel 16 Hara DP, Kalju DP / Harga ringule; Olemasolevad detailpla- KKM 17.03.2006 nr neeringud. 16-6/1143-2 Taotletud vähendus tugineb keh- Österby 17 tivale detailplaneeringule; detailis Kase ja Elleri DP DP 03.06.2005 küla on ekv piir 100 m rannajoonest Tahu küla Taotletud vähendus tugineb keh- 18 / Skåta- Kuuse DP DP 31.08.2007 tivale detailplaneeringule näs Rannaalade tee- Taotletud vähendus tugineb keh- Einbi küla Rannalade teemaplanee- maplaneeringu alusel 19 tivale Rannaalade teemaplanee- / Enby ring KKM 17.03.2006 nr ringule 16-6/1143-2 Rannaalade tee- Taotletud vähendus tugineb keh- Einbi küla Rannalade teemaplanee- maplaneeringu alusel 20 tivale Rannaalade teemaplanee- / Enby ring KKM 17.03.2006 nr ringule 16-6/1143-2 Saunja Taotletud vähendus tugineb keh- Oru valla Kirimäe üldpla- 21 puudub küla tivale üldplaneeringule neering, kehtestatud Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 43 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering Piirkond Märkus Varasemad planeeringud/ KKM või KKA otsus Tähis kaardil hoolduskavad EKV vähendamise kohta 26.03.1997. a otsusega nr 27. Ranna- Tugineb sadamapiirkonna detailp- Nőva sadama piirkonna KKA 23.10.2015 nr 22 küla laneeringutele detailplaneering; HLS 14-9/15/15817-7 Mõistlik piirata EKV ulatus olema- Rannaalade tee- Paslepa soleva teega; taotletud vähendus Rannalade teemaplanee- maplaneeringu alusel 23 küla / tugineb kehtivale Rannaalade ring KKM 17.03.2006 nr Pasklep teemaplaneeringule 16-6/1143-2 Kasari Paatide avaliku sildumiskoha või- 24 Puudub Puudub küla maldamine Sadama EKV vähendus et võimal- Paslepa dada mitmekesine areng sadama KKA 28.12.2020 nr 7- 25 küla / Puudub territooriumil, vähendamine hoo- 13/20-15074-8 Pasklep nestusala ulatuses Riguldi küla / Taotletud vähendus tugineb vara- Rickul; Luige kinnistul vähenda- KKM 05.10.1999 nr 26 semalt kehtestatud üldplaneerin- Aulepa mine 60 m-ni 21-7/2496 gule, EKV piiriks riigimaantee küla / Dirslätt Taotletud vähendus tugineb keh- Rannaalade tee- Riguldi tivale Rannaalade teemaplanee- Rannalade teemaplanee- maplaneeringu alusel 27 küla / ringule; alal osaliselt detailplanee- ring; Okka DP KKM 17.03.2006 nr Rickul ring 16-6/1143-2 Taotletud vähendus tugineb keh- Österby 28 tivale detailplaneeringule; detailis Kaare DP DP 19.04.2006 küla on EKV piir 100 m rannajoonest Ranna- Varasema detailplaneeringuga vä- KKM 10.06.2004 nr 29 Ranna-Tooma II DP küla hendatud ala 16-6/2920-2 3.15. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning majandustegevuse mõju tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem. Rohevõrgustiku üldiste kasutustingimuste määramisega tagatakse võrgustiku toimivus. Üldplaneeringus täpsustati Läänemaa maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustikku (vt Joonis 2). Rohevõrgustik jaotati tugialadeks ja koridorideks. Lisaks jaotati tugialad tähtsuse alusel klassidesse (riiklik, maakondlik, kohalik). Rohevõrgustiku piiride määramisel arvestati üldplaneeringu täpsusast- mega, kõlvikulise koosseisu, loomaõnnetuste, märgalade ja püsirohumaadega. Lisaks võeti täpsusta- misel arvesse toimunud ja perspektiivseid ruumilisi arenguid (sh kehtivaid detailplaneeringuid). Ühe näitena võeti rohevõrgustiku elementide hulgast välja Tallinn- Rohuküla raudteekoridor, kuna raud- teeliiklus selles koridoris taastatakse. Rohevõrgustiku struktuuri lisati olulisel määral tähtsusega kori- dore, millel allpool määratud tingimuste täitmisel paraneb rohevõrgustiku sidusus. 44 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Üldplaneering seab hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid ja tihedamalt asustatud külakeskuseid) paikneval rohevõrgustikul järgmised tingimused: ▪ rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel). Eel- toodud koridori laiuse vähendamisi ei tohi koridori pikkisuunal lubada tihedamini kui 200m; ▪ rohevõrgustiku tugialale ehitamisel peab katkematu tugiala laius olema vähemalt 100 m. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d); ▪ rohelise võrgustiku alal ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, et tagada hajaasus- tusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine. Karjamaade piirded on siiski lubatud ka rohevõrgustikus. Eespool nimetatud rohevõrgustiku laiuste tagamisel tuleb tagada vähemalt pool (tuleb vaadata naa- bermaaüksusele jäävat rohevõrgustiku laiust ja tagada kogu vajalik laius) miinimumlaiust ehitussoo- viga maaüksusel, kui ei lepita naabriga kokku teisiti. Üldplaneeringu täpsusastmest tulenevalt lisati ko- halikke rohestruktuure, mille säilimine on vajalik. Detailplaneeringu kohustuse seadmist tulenevalt ro- hevõrgustikust ei peetud vajalikuks, kuna vajalike eesmärkide seadmine on samuti võimalik läbi pro- jekteerimistingimuste. Kaardistatud rohestruktuuride säilimine tagatakse seatud konkreetsete tingi- muste jõustamisega läbi projekteerimistingimuste, detailplaneeringute ja läbi teiste ruumiloome ot- sustusprotsesside. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 45 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering Joonis 2. Planeeritud rohevõrgustiku skeem. 3.16. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte ei määrata. 46 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 3.17. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine 3.17.1. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine Väärtusliku põllumajandusmaa säilimine on toidujulgeolekut ja põllumajandussektori kui tööandja käekäiku arvestades oluline. Arvestades valla rahvastikuprognoose on arengusurve põllumajandus- maale ehitamise näol pigem väike. Selleks, et tagada väärtuslike põllumassiivide terviklikkus ja mul- dade säilimine, määratakse üldplaneeringus väärtusliku põllumaaga alad ja sätestatakse üldised piiran- gud. Planeering määrab väärtuslikuks põllumajandusmaaks mõistliku suurusega (üle 2 ha) ja kompaktsu- sega põllumajandusmaad, mis jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 34 hindepunkti (maakonna keskmine kaalutud boniteet) ning mis ei jää planeeringuga määratud tiheasustusalale. Üldplaneeringu koostamise käigus on lisatud väärtuslike põllumaid, mis ei vasta boniteedikriteeriumitele, kuid mis on muul moel kohalikku teadmist arvestades väärtuslik (nt korraliku maaparandussüsteemiga). Kohalik teadmine kujunes üldplanee- ringu protsessis kus toimusid kohtumised kohalike põllumajandusettevõtjatega. Väärtuslikule põllumajandusmaale võib maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põlluma- jandusloomade pidamiseks ehitada uue hoone või rajatise (edaspidi põllumajandusehitis), kui on täi- detud kõik järgmised tingimused: ▪ põllumajandusehitise ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam; ▪ põllumajandusehitis ehitatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirne- vale teele või ühte kompleksi olemasoleva ehitisega; ▪ põllumajandusehitis ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasu- tamist; ▪ säilib vähemat 90% ulatuses väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus. Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada uue elamu ja selle teenindamiseks vajaliku uue hoone või rajatise (edaspidi koos elamu), kui on täidetud kõik järgmised tingimused: ▪ elamu ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servaalal paiknevale kuni 0,5 hektari suurusele alale; ▪ elamu ehitamine muule maale on võimatu või oluliselt ebaotstarbekam; ▪ elamu ehitamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasuta- mist; ▪ säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus; ▪ maardlatega kattuvatel väärtuslikel põllumajandusmaadel on ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga ehitisi ja rajatisi võimalik ehitada/rajada vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole maapõueseaduse alusel saadud muu sisuga kooskõlastust. Väärtuslikku põllumajandusmaa servaalasid võib metsastada, oluline on järgida, et ei lõhutaks suure- mate massiivide terviklikkust. Üldplaneeringu koostamise ajal toimub väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu me- netlus, väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusakti kehtestamisel tuleb järgida sellega sätes- tatavaid tingimusi ja nõudeid. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 47 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine Üldplaneeringuga on määratud väärtuslikud maastikud ja nende kohaliku tähtsusega alamliigina väär- tuslikud metsad. Samuti on põhikaardile kantud kaunid vaatekohad, kus on oluline iseloomulike vaa- dete säilitamine. Lääne-Nigula valla väärtuslikud maastikud on eelnevalt määratud Lääne maakonnap- laneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mida on täpsustatud Lääne maakonnaplaneeringuga. Üldplaneering muudab maakonnaplaneeringut, lisades väärtuslike maastike koosseisu Matsalu rahvuspargi (klass I). Täiendavalt planeeritakse kohaliku ta- sandi maastikuna Riguldi mereäärne rannakadastik (klass III) ning kohaliku tasandi väärtuslikud metsa- piirkonnad. Väärtuslike metsapiirkondade määratlemine koos määratud tingimustega on vajalik nii ela- nikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, mis edendab rahvatervist, kui ka oluliste piirkondade estee- tilisuse tagamiseks. Metsamajandmine ei ole väärtuslikul metsaala keelatud, kuid oluline on tagada just asukohapõhine koostöö metsaomaniku, ametkondade ja kohalike elanike vahel mõislike kompro- misslahenduste otsimiseks metsamajandamise soovi korral. Viimasest tulenevalt määratleti väärtuslike metsapiirkondadena: ▪ tiheasustusaladel ja neist kuni 100 m kaugusele jäävad metsad; ▪ kalmistutest kuni 50 m kaugusele jäävad metsad; ▪ muud metsamassiivid millel osas on ilmnenud avalik huvi. Teiste maastike osas on täpsustatud maakonnaplaneeringus seatud maastike tingimusi. Tabel 6. Väärtuslikud maastikud. Ala Nimetus Eesmärk ja kohapõhised tingimused tähtsus Spithami / Spithamn ja Rannaküla vahelisele kaunile Lepajõe-Nõva-Peraküla-Dirhami Klass I rannamaastikule parema juurdepääsu tagamine; mat- karadade ja ilusate vaatekohtade tähistamine. Lääne-Eestile iseloomulike luha- ja rannikumaastike ning Matsalu (planeeritud uus maastik) Klass I külade kultuuripärandi säilitamine. Maakonnaplanee- ringu muudatusena kanda maakonnaplaneeringusse. Sadama arendamine; järjepidev niitmine ja karjatamine, Osmussaar Klass I et vältida saare võsastumist; matkaradade korrastamine ja tähistamine. Ehitustegevuse vältimine rannaalal Saunja külast kuni Sutlepa mereni; järjepidev rannaalade niitmine ja karja- Kadarpiku-Saunja-Saare Klass II tamine, et vältida kinnikasvamist; juurdepääsu paranda- mine Haapsalu Tagalahe rannaaladele ja sealsetele lin- nutornidele Saunja küla kaudu. Asustuse kavandamine ajalooliste külade piires või Kuijõe-Keedika-Uugla-Taebla-Kirimäe- nende lähiümbruses; hooldusega vaadete avamine Klass II Võnnu-Ridala teeäärsetele huviväärsetele objektidele ning teeäärte võsastumise ära hoidmine. Kohalike teede hooldamine ja rannikualale juurdepää- sude tagamine läbi avalike teede; perspektiivse Vormsi- Noarootsi püsiühendusega arvestamine; uute elamua- Ramsi-Einbi Klass II lade kavandamisel rannakülade taastamise eelistamine; pärandmaastikena väärtuslike poollooduslike koosluste (loopealsete ja puisniitude) kinnikasvamise vältimine. Tervisespordikeskuse väljaarendamine; ehitustegevuse Palivere Klass II vältimine Taebla jõe kallastele; pidev maastikuhoolda- mine Kuliste aasa ja tervisespordiradade (suusa-, ja 48 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Ala Nimetus Eesmärk ja kohapõhised tingimused tähtsus orienteerumisrajad, discgolf) väljaehitamiseks ja korras- hoiuks. Äri- ja puhkemajanduse arendamine (Koluvere loss koos lossiaiaga); teenuste kättesaadavuse suurendamine Kul- Koluvere-Kullamaa Klass II lamaal ja Koluveres, eelkõige saarte suunalise liiklustihe- duse kasvuga. Väärtusliku maastiku ala ulatust täpsustati tulenevalt Koluvere külla määratud arendusalaga. Kaunis vaade; arendada välja puhkevõimalused; tagada Riguldi mereäärne rannakadastik (ko- Klass III ja avada vaateid merele; tagada juurdepääsud kallasra- halik maastik) jale; olemas on maastikuhoolduskava. Dirhami tiheasustusala ümbruse met- sad Koluvere tiheasustusala ümbruse met- sad Kullamaa tiheasustusala ümbruse met- sad Liivi tiheasustusala ümbruse metsad Täiendavalt lähtuda metsamajandmisel järgmistest põhi- Linnamäe tiheasustusala ümbruse mõtetest: metsad ▪ raied kooskõlastatakse enne metsateatise esita- mist vallavalitsusega; Luigu tiheasustusala ümbruse metsad ▪ raied planeeritakse maastikku sobitatud lanki- Martna tiheasustusala ümbruse met- dena; sad ▪ metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes vanem või mille tervislik seisund Nõva tiheasustusala ümbruse metsad on halb; Palivere tiheasustusala ümbruse met- ▪ raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte sad avatud vaadete tekkimist; ▪ lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud Piirsalu tiheasustusala ümbruse met- metsaradasid ja teid; sad Klass III ▪ lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala Pürksi tiheasustusala ümbruse metsad (mets) olukorda. Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvava metsauuenduse Risti tiheasustusala ümbruse metsad keskmine kõrgus on üks meeter; Rõude tiheasustusala ümbruse metsad ▪ teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või Sutlepa küla / Sutlep tiheasustusala säilikpuude suuremaid gruppe, sh arvestades ümbruse metsad teel ohutuse tagamise vajadusega; Taebla tiheasustusala ümbruse met- ▪ uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt sad kahe aasta jooksul pärast raiet; ▪ noortes ja keskealistes metsades tehakse hool- Rannakülas paiknev elanike jaoks olu- dusraiet vastavalt metsade vajadustele; line puhkemets ▪ eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsa- Einby külas paiknev elanike jaoks olu- kahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab line puhkemets metsaomanik vallavalitsust eraldi ning see võib tuua kavandatud töödesse muudatusi. Tuksi külas / Bergsby ja Elbiku külas / Ölbäck paiknev elanike jaoks oluline puhkemets Koela kalmistu, Osmussaare kalmistu, Piirsalu vana kalmistu, Sutlepa kal- mistu, Kullamaa kalmistu, Vedra kal- mistu, Väike-Lähtru kalmistu, Kabeli- mäe kalmistu ja Rooslepa kalmistu Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 49 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering Ala Nimetus Eesmärk ja kohapõhised tingimused tähtsus ümbrus (50 m) mis vajab metsamajan- damise osas tundlikku lähenemist Üldised põhimõtted väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamiseks: ▪ elamualade asukoha valikul tuleb eelistada ajalooliste talukohtade taastamist; ▪ olulise ruumilise mõjuga objektide ja kõrgehitiste või rajatiste nagu mastide, tuulegeneraato- rite jms, kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb arvestada nende sobivusega ümbrus- konda ja haakumist olemasoleva asustusega; ▪ tööstus-ja majandushooned planeeritakse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad või- malikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele ja tagavad keskkonnakvaliteedi nõuded; ▪ väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone so- bivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitek- tuuriga, sh struktuuri ja mahtudega (see ei tähenda, et uusehitised peavad ümbritsevat kesk- konda kopeerima). Väljaspool külasüdamikke, hajaasustuse tingimustes on soovitav eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele); ▪ väärtuslikel maastikel paiknevaid ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käi- gus üldjuhul ei õgvendata, välja arvatud juhtudel, kus see on vältimatult vajalik elanike elu ja turvalisuse huvides nt päästetehnika jms juurdepääsu võimaldamiseks; ▪ amortiseerunud ehitised ja rajatised, mis jäävad väärtuslikule maastikule ja kahjustavad maas- tikupilti, kas lammutatakse või säilitatakse tingimusel, et nad ei kujuta ohtu looduses viibijale; ▪ väärtuslikel maastikel asuvaid väärtuslikke militaarrajatisi, nende varemeid ning vanu paekar- jääre (juhul kui maavara on vastavast karjäärist ammendunud) tuleb võimalusel säilitada ja korrastada vaatamisväärsustena (kui korrastamisprojekt seda ette näeb). ▪ maastikupilti kahjustavate endisaegsete põllumajandus- ja tootmishoonete kasutuselevõtuks on soovitav leida alternatiivseid võimalusi; ▪ maastikuliselt vähemväärtusliku ning kasutusest väljalangenud põllumajandusmaa metsasta- misel tuleb eelistada looduslikult võsastunud põllumaid, mis rajati nõukogudeaegse maapa- randuse käigus endistele metsamaadele; ▪ kui juurdepääs väärtusliku maastiku alal asuvale kallasrajale või muu huviväärse avaliku objek- tini on piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, peab tee lõppema minimaalse parklaga või või- malusega auto ümberpööramiseks; ▪ majandustegevus ja maastikuhooldus väärtuslikel maastikel on soovitav korraldada maastiku- hoolduskava alusel, mis tagab maastike looduslike, esteetiliste ja miljööväärtuslike alade väär- tuste hooldamise ja säilimise; ▪ rannaalal asuvate vaatamisväärsuste esile tõstmiseks, tuleb arvestada vaadetega merelt ja ta- gada võimalusel juurdepääs veeteelt; ▪ väärtuslike maastike määratlemise käigus esile toodud vaatekohad säilitatakse, varustatakse viitadega ja tagatakse teelõikude hooldus ning sealt avanevate vaadete avatus; ▪ väärtuslike maastike koosseisus olevad arhitektuurilised vaatamisväärsused säilitatakse, tähis- tatakse looduses ja tagatakse neile juurdepääs; ▪ suurema külastajaskonnaga vaatamisväärsuste ja puhkealade läheduses tuleb ette näha par- kimisvõimalused ja vajalik taristu; ▪ väärtuslikel maastikel asuvad matkarajad tähistatakse looduses ja vaatamisväärsused nende ääres varustatakse infotahvlitega; 50 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 ▪ liikumise piiramisel väärtusliku maastiku alal maaomanike poolt peavad eramaa piirid olema looduses tähistatud; ▪ kui juurdepääs väärtusliku maastiku alal asuvale kallasrajale või muu huviväärse avaliku objek- tini on maaomaniku poolt piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja huviväärsuse kaugust; ▪ väärtuslikel maastikel asuvad põllumajandusmaad ja kultuurrohumaad tuleb hoida võimalusel kasutuses; ▪ väärtuslikel maastikel asuvatel rannaniitudel on vajalik niitmine ja karjatamine, puisniitudel poollooduslike koosluste hooldustööd (niitmine, võsa raiumine, okste põletamine jms); ▪ väärtusliku maastiku alale jäävate lahesoppide kinnikasvamist tuleb vältida järjepideva roolõi- kusega; ▪ juhul, kui väärtusliku maastiku alal on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelne- valt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule maastikule. Väärtusliku maastiku olemasoluga tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevandamisloale lisada tingi- mused leevendavate meetmete rakendamiseks. 3.18. Metsade majandamise üldised põhimõtted Kõikide metsade majandamisel peab järgima vastava valdkonna seadusandlust ja head tava. Hajaasus- tuses on oluline, et säiliks metsa kõrvalkasutuste võimalused. Metsa majandamisel tuleb lähtuda selle asukohast. Juhul kui raiet teostatakse avalike teede kaitsevööndis, tiheasustusalade või kompaktsete külakeskuste lähiümbruses tuleb lähtuda elementaarsetest heakorranõuetest. Kohalik omavalitsus võib vajalikud nõuded kehtestada valdkonda reguleeriva õigusaktiga. Juhul, kui metsaala ei käsitleta üldplaneeringus või mõnes teises arengudokumendis väärtusliku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana, ei piirata metsa majandamist. 3.19. Ehitusliku kultuuripärandi säilitamine Lisaks väärtuslikele maastikele on kultuuripärandi oluliseks osaks väärtuslikud ehitised, sh ka riikliku kaitse all olevad objektid. Riikliku kaitse all olevatele objektidele ei seata täiendavaid ehituslikke tingi- musi, nende käsitlus toimub muinsuskaitseseaduse kohaselt koostöös Muinsuskaitseametiga. Oluline on tagada ka kohaliku tasandi väärtuslike ehitiste ehituslubade ja -teatiste menetlemisel väärtuste säi- limine, et iga objekti ja selle kavandatava ehitustegevuse korral väärtused säiliks. Ja kui väärtusekoha- selt ehitatakse mõnda objekti, mis ei ole üldplaneeringu nimekirjas, siis võib ka sellele rakendada väär- tuslikule objektile kohaseid meetmeid. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud maakonnaplaneeringus seatud põhimõtteid ja määratud väärtuslikemate alade kaitse- ja kasutustingimused lähtuvalt kohaliku omavalituse võimalustest kont- rollida kehtestatut ja tagada kitsenduste ning väärtuste säilimise tasakaal. 3.19.1. Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised Riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus. Üldplaneeringus on esitatud informatsioonina kinnismälestised 2021. a seisuga. Kultuuripärandi väärtustamine ja säili- tamine on ühiskonna ühine kohustus. Üldplaneeringu käigus tehtud planeerimisotsuste juures arves- tati teadaoleva kultuuripärandiga ulatuses, mis vastab üldplaneeringu täpsusastmele. Kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine peab olema järjepidev ning see hoiab alal piirkonna identiteeti ja eripära ning kindlustab praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukesk- konna. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek võtta riikliku kaitse alla ajalooline Linnamäe kõrgepinge- Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 51 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering alajaam, Osmussaare tuletorn ja Paslepa ülemine tuletorn. Mälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb või- malike ehitus-, raie-, kaeve- ning haljastuse istutamistööde puhul täita muinsuskaitseseaduse § 58 ko- haseid nõudeid. 3.19.2. Arheoloogiatundlikud alad Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (muinsuskaitseseadus § 76 lg 1). Muinsuskait- seameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapä- randi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: ▪ KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelne- valt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); ▪ prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vaja- duse kohta, kui: ▫ algatatakse detailplaneeringut; ▫ ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist. 3.19.3. Miljööväärtuslike alade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Miljööala puhul on tegu oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva kultuurikeskkonnaga, mis hõlmab inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi. Miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk on planee- rimisel ja ehitamisel tagada ehitusajaloolise väärtusega elu- ja abihoonete, planeeringu, algse maaük- suste struktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste teede, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete, meeleolu ja kultuurikeskkonna säilimine. Õigusaktidest tulenevaid energiatõhususe nõudeid ei raken- data üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikule alale või väärtusliku üksikobjektina määratletud hoonetele, kui on täidetud allpool esitatud nõuded. Miljööväärtuslikul alal tuleb ehitustegevusega tagada ala terviklik algne välisilme, mille iseloomulikeks näitajateks on: ▪ hoonestatud maaüksuse ja hoone suurus; ▪ ehitusjoon ja hoone paigutus; ▪ hoone iseloomulik arhitektuur, kõrgus, proportsioon ja mastaap; ▪ traditsioonilised viimistlusmaterjalid, avatäidete (aknad, uksed) ja fassaadidetailide (sh vihma- veelahendus) kujundus; ▪ tänava ja hoovi katendimaterjal; ▪ haljastustava, piirded ja muud väikevormid (pingid, valgustid, graniitpostid, kuulutustulbad, veekivid jms); ▪ iseloomulik abihoone; 52 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 ▪ miljööväärtuslike hoonete vaadeldavus (mõjutajateks on nii haljastus kui lisanduvad hooned). Miljööväärtuslikul alal ja kohaliku tähtsusega kultuuripärandi üksikobjektil ning selle lähiümbruses on lubatud muudatused hoone esialgsest projektlahendusest (juurdeehitused, katuseakende tegemine jne), kuid avalikust ruumist vaadeldes tuleb tagada algne arhitektuurne välisilme. Tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) ja reklaamid paigutada selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet; tehnilised seadmed paigaldada soovitavalt maapinnale. Soojustamisel tuleb tagada algsete proportsioonide ja dekoratiivelementide säilimine/taastamine. Alati ei pea projektee- rima (sh ka piirete ja haljastuse projekteerimisel) ajaloolist lahendust, sobivuse korral on lubatud ka moodsad lahendused – näiteks kui esmakordselt ehitatakse alale välisvalgustus, siis see võib olla ka kaasaegses 21. sajandi võtmes, kuid see peab arhitektuurselt/kujunduslikult kokku sobituma mil- jööväärtusliku alaga või algse üksikobjektiga. Kui seadusega ei ole nõutud ehitusprojekti koostamine, siis on soovitatav miljööväärtusliku hoone osa asendamiseks samaväärsega (sh akende ja uste väljavahetamisel) teha ehitustegevuse kavandamisel koostööd vallavalitsusega ja koostada asendatava, ümberehitatava või laiendatava osa tööjoonised, et tagada ehitustegevuse vastavus miljööväärtuslikul alal kehtivate nõuetega. Ehitusprojekt peab sisaldama asendatava, ümberehitatava või laiendatava osa tööjooniseid (avatäi- dete tööjoonised, räästa ja akende olulisemate sõlmede detailijoonised, laudise profiilijoonis, korstna- pitsi joonis jm) ja teepoolsete piirete jooniseid. Eelpool esitatud üldtingimused kehtivad Risti ja Pali- vere jaamahoonete ümbruses (põhikaardil piiritletud) ning allpool esitatud aladel koos konkreetse ala lisatingimustega. Hara küla / Harga miljööväärtuslik ala Ajalooline ahelküla, kus hoonestusalad paiknevad valdavalt kahe tee ääres. Säilinud on kahe tee vahel paiknev avatud maastik, vana hoonestus ja rohkesti omapäraseid kiviaedasid (lõhatud raudkividest). Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused: ▪ säilitada ajalooline teedevõrk. Määrata avalikuks kasutuseks sadamasse viiv eratee Sadama tee nr 5200290; ▪ ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet (erinevatele kasutusotstarvetele eri- nevad hooned); ▪ uute hoonestusalade üldise paigutuse osas eelistada teede ääri ja lähtuda Joonis 3 toodud ül- disest paigutusest; ▪ olemasolevad kiviaiad tuleb säilitada; ▪ piiretest on lubatud kiviaiad ja puitpiirded (horisontaalsed ja viltused ümarlattaiad); ▪ küla keskele jätta hoonestuseta avatud maastik, mida tuleb hoida kasutuses (niitmine, karja- tamine); ▪ säilitada vaade külale riigimaanteelt ja pärast Hara sadamat taastada vaade Hara lahele; ▪ taastada külas vähemalt üks tuulik. Tingimused uute hoonete ehitamiseks: ▪ põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m2(abihoonel vähem); ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ▪ hoonete põhiplaan peab olema ristkülikukujuline; ▪ põhihoonel on soovitavalt tuulekoda; ▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (puit, kivi) ning viimistluses kasutada tagasihoid- likke pastelseid toone; ▪ kasutada traditsioonilisi ruutudega aknaid (lubatud on puitimitatsioon); Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 53 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering ▪ katusematerjalina on soovitatud puit, roog, kivi (lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid); ▪ Katusena on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi. Tingimused vanade hoonete ümberehitamisel: ▪ säilitada vana hoone ehitusalune pind; ▪ säilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente; ▪ lubatud vaid puitraamidega aknad; ▪ katusematerjalina soovitav: puit (laast, kimmel, laud), kivi, roog. Kindlasti tuleb välistada erk- sad toonid, soovitavad on hallid, beežid, pruunikad toonid. Joonis 3. Hara küla / Harga miljööväärtuslik ala. Rooslepa küla / Roslep miljööväärtuslik ala Ajalooline rootsi asustusega küla, kus hooned paiknevad õuealal ringis (tekib siseõu). Hoonete arv on hoovil on suur ja erineva kasutusotstarbega ruumid on eraldi hoonetes. Tegu on tüüpilise sumbkülaga, kus õued paiknevad omavahel ning teede suhtes ebakorrapäraselt. Külas on säilinud ajalooline teede- võrk ning mitmeid vanu ja heas korras hooneid. Säilinud on vaade Riguldi-Dirhami riigiteelt külale. Üldplaneeringuga määratavad maakasutus- ja maastikuhooldustingimused: ▪ ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet (erinevatele kasutusotstarvetele eri- nevad hooned); ▪ uute hoonestusalade üldise paigutuse osas eelistada teede ääri ja lähtuda Joonis 4 toodud ül- disest paigutusest; ▪ piirete osas on lubatud puitpiirded (horisontaalsed ja viltused ümarlattaiad); ▪ säilitada vaade külale riigimaanteelt; ▪ taastada vähemalt üks tuulik endisel tuulikumäel (Veskimäe katastriüksus). Tingimused uute hoonete ehitamiseks: ▪ põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m2 (abihoonel vähem); ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; 54 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 ▪ hoonete põhiplaan peab olema ristkülikukujuline; ▪ põhihoonel on soovitavalt tuulekoda; ▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (puit, kivi) ning viimistluses kasutada tagasihoid- likke toone; ▪ kasutada traditsioonilisi ruutudega aknaid; ▪ katusematerjalina on soovitatud puit, roog, kivi (lubatud on tuhmi tooniga värvitud plekk sh kiviimitatsioon, kuid lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid); ▪ Katusena on lubatud viilkatus kaldega 30-45 kraadi. Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisele: ▪ säilitada vana hoone ehitusalune pind; ▪ säilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente; ▪ lubatud on vaid puitraamidega aknad; ▪ katusematerjalina on soovitav: puit (laast, kimmel, laud), kivi, roog; ▪ katusevärvina tuleb eelistada halle, beeže ja pruunikad toone (erksavärvilised katused pole lu- batud). Joonis 4. Rooslepa küla / Roslep miljööväärtuslik ala. Suur-Nõmmküla / Klottorp miljööväärtuslik ala Tegu on tüüpilise sumbkülaga, kus õued paigutuvad ebakorrapäraselt. Ümber külasüdame on säi- linud avatud maastikku (põllumaad). Õuede vahel kulgeb looklev ja mitmes suunas hargnev tee- devõrk. Külateid ääristav kiviaedade (kasutatud on nii raud- kui ka paekivi) võrgustik on väga hästi säilinud. Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused: ▪ taastada Seffersi-Martensi vahelise endine külatee ja määrata Martensi tee nr 5200291 avaliku kasutusega erateeks; ▪ ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet (erinevatele kasutusotstarvetele eri- nevad hooned); Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 55 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering ▪ uute hoonestusalade üldise paigutuse osas eelistada teede ääri ja lähtuda Joonis 5 toodud ül- disest paigutusest; ▪ piirete osas on lubatud kiviaiad ja õuealadel ka roigasaiad; ▪ säilitada vaade külale riigimaanteelt; ▪ taastada vähemalt üks tuulik endisel tuulikumäel (Veskimäe katastriüksus); ▪ külaümbruse põllumaade metsastamine ja täisehitamine pole lubatud ning need tuleb hoida avatuna (tagada niitmine, karjatamine); ▪ kaevata uus kuivenduskraav katastriüksusele 52001:002:0721; süvendada olemasolev kraav Martensi ja 52001:002:1442 piiril; ▪ taastada vana külakaev praegusel Matsase katastriüksusel 52001:002:0221; ▪ taastada vähemalt üks tuulik vanal tuulikumäel (Külaääre või 52001:002:0722 katastriüksusel); ▪ taastada ja korrastada ajaloolised kiviaiad, avada vaated kiviaedadele; ▪ tuletõrje veevõtukohaks rajada Rätsepa katastriüksusele tiik. Tingimused uute hoonete ehitamiseks: ▪ põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m2 (abihoonel vähem); ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2 (kõrvahoonetel 1 korrus); ▪ hoonete põhiplaan peab olema ristkülikukujuline; ▪ põhihoonel on soovitavalt tuulekoda; ▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (puit, kivi); ▪ kasutada traditsioonilisi ruutudega aknaid; ▪ katusematerjalina on soovitatud puit, roog, kivi (lubatud on tuhmi tooniga värvitud plekk sh kiviimitatsioon, kuid lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid); ▪ katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30-45 kraadi. Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel: ▪ säilitada vana hoone ehitusalune pind; ▪ säilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente; ▪ lubatud on vaid puitraamidega aknad; ▪ katusematerjalina on soovitav: puit (laast, kimmel, laud), kivi, roog; ▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid. 56 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Joonis 5. Suur-Nõmmküla / Klottorp miljööväärtuslik ala. Österby küla miljööväärtuslik ala Österby küla on tüüpiline ahelküla, kus õued paiknevad mõlemal pool küla läbivat Nõmmküla-Aulepa- Österby riigimaanteed. Tegemist on ajaloolise külaga, mida läbiv tee kulgeb Österby sadamani. Österby küla miljööväärtuslikule alale jääb hästi säilinud ajalooline pritsikuur. Palju on säilinud veel algupärast ümarpalk- ja maakivihoonestust. Küla on teelt hästi vaadeldav ja vajab seetõttu täpsemaid tingimusi omapära säilitamiseks. Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused: ▪ pritsikuuri ümbrus korrastada ja võtta kasutusele külaplatsina; ▪ vältida teeäärte võsastumist, et säilitada vaated hoonestusele; ▪ ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet; ▪ lubatud kuni 1,5 m kõrgused piirded (kiviaiad ja lattaiad); ▪ elektrituulikute ja maapealsete päikeseparkide rajamine pole lubatud. Tingimused uute hoonete ehitamiseks: ▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (palkmajad või puitvoodriga hooned, mis oma viimistluselt sobivad kokku traditsiooniliste hoonetega); ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ▪ uushoonestuse paigutusel tuleb lähtuda Joonis 6 esitatud võimalikest hoonestuseks lubatud aladest; ▪ katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi. Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel: ▪ säilitada vanade hoonetega samane hoone ehitusalune pind; ▪ säilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente; ▪ lubatud on vaid puitraamidega aknad; Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 57 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering ▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid. ▪ Joonis 6. Österby küla miljööväärtuslik ala. Peraküla miljööväärtuslik ala Peraküla on sumbküla, kus hoonestus paikneb hajusalt. Küla üheks peamiseks miljööväärtuseks on 1915. aastal Esimese maailmasõja ajal Allikajärve ääres paiknenud raadiojaama tarbeks ehitatud mu- nakivitee, mille ümber on tänaseks tekkinud küla hoonestus. Külas on säilinud mõned vanad talukomp- leksid (näiteks Põlluotsa). Küla keskpunktiks on praegune simmaniplats, kuhu külarahvas koguneb jaanituld pidama. Kunagi on selles asukohas olnud tuuleveski ja saekaater. Oluline on nii munakivitee kui simmaniplatsi säilitamine olemasoleval kujul ning külaplatsi veelgi atraktiivsemaks muutmine kohaliku kogukonna jaoks. Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused: ▪ ühele maaüksusele on lubatud püstitada kuni 6 hoonet; ▪ minimaalne hoonestatava maaüksuse suurus maade jagamisel 1,0 ha; ▪ säilitada ajalooline munakivitee olemasolevas mahus; ▪ säilitada hoonestuseta simmaniplats, mis tuleb hoida kasutuses (sh regulaarne niitmine); ▪ ehitada simmaniplatsile ajalooline tuuleveski ja suur külakiik; ▪ piiretest on lubatud kuni 1,2 m kõrgused puitpiirded (horisontaalsed ja diagonaalsed lattaiad); ▪ piirdeaiad rajada munakivitee keskteljest soovitavalt 6 m kaugusele, lähtudes loodusest ja ole- masolevatest piiretest ning võimaldades jalakäijatele piisava käigutee tee ja piirdeaia vahel; ▪ elektrikarjuste piirdepostid peavad olema looduslikust materjalist. Tingimused uute hoonete ehitamiseks: 58 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 ▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (palkmajad või puitvoodriga hooned, mis oma viimistluselt sobivad kokku traditsiooniliste hoonetega); ▪ uushoonestuse paigutusel tuleb lähtuda Joonis 7 esitatud võimalikest hoonestuseks lubatud aladest; ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ▪ ehitus- ja viimistlusmaterjalid: palkmajad või puitvoodriga hooned; ▪ katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30-45 kraadi; ▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid. Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel: ▪ säilitada vanade hoonetega samane hoone ehitusalune pind; ▪ säilitada võimalikult palju vanu arhitektuurseid elemente; ▪ lubatud on vaid puitraamidega aknad; ▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid. Joonis 7. Peraküla miljööväärtuslik ala. Vaisi küla miljööväärtuslik ala Vaisi küla on ajalooline ridaküla, mida on teadaolevalt mainitud juba 1402. aastal. Säilinud on küla läbiv kurviline külatee. Küla ääres voolab Veskijõgi, mille alamjooksu kaldal asetseb kuni 1970. aastani te- gutsenud vesiveski ning mis on ajalooliselt olnud ümbruskonna oluliseks majanduslikuks keskpunktiks. Küla keskel asub külaplats ning säilinud on hulk vanu hooneid. Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused: ▪ säilitada ning hooldada teeäärne haljastus ning teekoridor; ▪ säilitada ja taastada (võimalusel) vana hoonestus ning õuealad; ▪ vältida teeäärte, kraavide ja Veskijõe kallaste võsastumist; Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 59 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering ▪ lubatud on kiviaiad ning rõhtsad puitpiirdaiad. Mitte paigaldada võrkaedu ja moodsaid värava- süsteeme; ▪ taastada ajalooline tuuleveski; ▪ taastada sild üle Veskijõe; ▪ kasutuses olevaid karja- ja põllumaade sihtotstarve tuleb säilitada. Tingimused uute hoonete ehitamiseks: ▪ väiksemate karpmajade ning ridaelamute püstitamine ei ole lubatud; ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ▪ uushoonestuse paigutusel tuleb lähtuda Joonis 8 esitatud võimalikest hoonestuseks lubatud aladest; ▪ ehitus- ja viimistlusmaterjalid: palkmajad või puitvoodriga hooned; ▪ katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi; ▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid. ▪ Joonis 8. Vaisi küla miljööväärtuslik ala. Kürema (Variku küla) miljööväärtuslik ala Variku küla Kürema piirkonnas on säilinud teeäärsed kiviaiad. Tegemist on ajaloolise ridaküla tüüpi piirkonnaga, kus on säilinud hulk vanu hooneid. Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused: ▪ säilitada ja taastada (võimalusel) vana hoonestus ning õuealad; ▪ tagada teeäärte hooldamine, et vältida võsastumist; ▪ säilitada ja taastada ajaloolised kiviaiad; Tingimused uute hoonete ehitamiseks: ▪ väiksemate karpmajade ning ridaelamute püstitamine ei ole lubatud; ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; 60 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 ▪ ehitus- ja viimistlusmaterjalid: palkmajad või puitvoodriga hooned; ▪ katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi; ▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid. Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel: ▪ algupäraste hoonete taastamisel kasutada traditsioonilisi materjale ja ehitusvõtteid; ▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid. ▪ Joonis 9. Kürema (Variku küla) miljööväärtuslik ala. Kedre küla miljööväärtuslik ala Kedre küla on ajalooline küla, kus on säilinud algupärased taluhooned. Erilise miljöö loob kitsas külatee, mis on ääristatud kiviaedadega ja hoovidega. Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja maastikuhooldustingimused: ▪ säilitada vana hoonestus ning õuealad; ▪ tagada teeäärte hooldamine, et vältida võsastumist; ▪ säilitada ja taastada ajaloolised kiviaiad; Tingimused uute hoonete ehitamiseks: ▪ väiksemate karpmajade ning ridaelamute püstitamine ei ole lubatud; ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ▪ ehitus- ja viimistlusmaterjalid: palk, maakivi ja puitvooder; ▪ katusetüübina on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi; ▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid. Tingimused olemasolevate hoonete ümberehitamisel: ▪ algupäraste hoonete taastamisel kasutada traditsioonilisi materjale ja ehitusvõtteid; ▪ katusevärvina tuleb välistada erksavärvilised toonid. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 61 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering Joonis 10. Kedre küla miljööväärtuslik ala. 3.19.4. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektid, va militaarpärand Allolevas tabelis on esitatud objektid, mida loetakse kohalikuks kultuuripärandiks (militaarpärand on esitatud eraldi järgmises peatükis). Neid objekte peab hoidma kasutuses, neile peab olema tagatud avalik juurdepääs vähemalt jalgsi ja ehitamise vajaduse korral on soovituslik järgida ptk 3.19.3 esitatud põhimõtteid. Tabel 7. Kohaliku tähtsusega kultuuripärand. Nr Objekt Asustusüksus 1 Aulepa pritsukuur Aulepa küla / Dirslätt 2 Endine Sutlepa vallamaja Aulepa küla / Dirslätt 3 Dirhami merekindluse varemed ja munakivitee Dirhami küla / Derhamn 4 Endine Rikholdi vallamaja Elbiku küla / Ölbäck 5 Farmaatsiatehase puhkebaas Elbiku küla / Ölbäck 6 Rippsild Rannaküla 7 Paslepa endine vallamaja Hara küla / Harga 8 Hindaste tuuleveski Hindaste küla 9 Siimu talu Keedika küla 10 Vanapere talu Keedika küla 11 Rehemaja, Takkaranna talu Keskvere küla 12 Endine Lähtru vallamaja Kirna küla 13 Lähtru baptisti palvemaja Kokre küla 14 Kudani piiripunkt Kudani küla / Gutanäs 62 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Nr Objekt Asustusüksus 15 Vööla mõisa(kooli) asukoht Kudani küla / Gutanäs 16 Endine Kuijõe vallakool Kuijõe küla 17 Endine Liivi algkool Liivi küla 18 Endine kõrgepingealajaam Linnamäe küla 19 Endine Oru vallamaja Linnamäe küla 20 Martna osavalla teeniinduspunkt (Endine sovhoosikeskus) Martna küla 21 Musa Aadu tellisepõletamise koht Nõmmemaa küla 22 Mõisa rehi Nõva küla 23 Mõisapark Nõva küla 24 Nõva puukirik Nõva küla 25 Nõva vallamaja Nõva küla 26 Pärtli suitsusaun Nõva küla 48 Kõrts "Valge Ilves" Palivere alevik 27 Palivere evangeeliumi kristlaste vabakoguduse palvemaja Palivere alevik 28 Palvemaja Peraküla 29 Peraküla munakivitee Peraküla 30 Peraküla saekaater Peraküla 31 Põlluotsa muuseum Peraküla 32 Kolhoosikeskus, klubihoone Piirsalu küla 33 Piirsalu rahvamaja (endine vallamaja) Piirsalu küla 34 Endine Putkaste õpetajate elamu Putkaste küla 35 Lyckholmi muuseum Saare küla / Lyckholm 36 Sutlepa baptisti palvemaja Sutlepa küla / Sutlep 37 Sutlepa koolimaja Sutlepa küla / Sutlep 38 Sutlepa pukktuulik Sutlepa küla / Sutlep 39 Endine Taebla raudteejaam ja abihooned Taebla alevik 40 Lääne-Nigula vallamaja (Endine EPT keskusehoone) Taebla alevik 41 Vaisi pritsukuur Vaisi küla 42 Vaisi vesiveski Vaisi küla 43 Mäe mõis Variku küla 44 Valgeposti Variku küla 45 Variku koolimaja Variku küla 46 Vapra-Hansu talu Vedra küla 47 Vedra priikoguduse palvemaja Vedra küla 48 Niibi vennastekoguduse palvemaja Väike-Nõmmküla / Persåker 49 Österby pritsukuur Österby küla 50 Österby sadamamuul Österby küla 51 Üdruma seltsimaja (endine Vaikna vallamaja) Üdruma küla Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 63 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering 3.19.5. Kohaliku tähtsusega militaarpärand Allolevas tabelis on esitatud objektid, mida loetakse kohalikuks militaarpärandiks. Militaarpärandile võimalusel tagada avalik juurdepääs, infoviidad ning neid võimaluse piires korrastada ja säilitada. Tabel 8. Kohaliku tähtsusega militaarpärand. Nr Objekt Asustusüksus 1 Nõva vaatluspost Vaisi küla 2 Nõva laskepesa/punker Nõva küla 3 Rannaküla kordoni hoone (1) Rannaküla 4 Rannaküla kordoni hoone (3) Rannaküla 5 Peraküla vaatluspost Liivane rannas Peraküla 6 Radaribaasi rajatised Spithamis Spithami küla / Spithamn 7 Põõsaspea kahuripositsioon Dirhami küla / Derhamn 8 Dirhami komandopunkt Dirhami küla / Derhamn 9 Dirhami kahuripositsioon Dirhami küla / Derhamn 10 Dirhami kahurialus Dirhami küla / Derhamn 11 Rooslepa vaatluspost Rooslepa küla / Roslep 12 Riguldi vaatluspost (Riguldi tehniline vaatluspunkt) Riguldi küla / Rickul 13 Riguldi vaatlusposti punker Riguldi küla / Rickul 14 Hara vaatluspost Noarootsis Hara küla / Harga 15 Hara vaatlusposti abihooned (tankla?) Hara küla / Harga 16 Telise vaatluspost Telise küla / Tällnäs 17 Telise vaatlustorn Telise küla / Tällnäs 18 Ramsi vaatluspost (Ramsi tehniline vaatluspunkt) Einbi küla / Enby 19 Mereäärsed kaevikud ja lasketiir Peraküla 20 Osmussaare rannapatarei ehitised Osmussaare küla / Odensholm 21 Suur-Nõmmküla (Sutlepa) seniitraketibaas Suur-Nõmmküla / Klottorp 22 Spithami raadioluurejaam Spithami küla / Spithamn 3.20. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine Kõigi igapäevaelu sõltub meie maavaradest: elektri- ja soojusenergia, ehitusmaterjalide tootmine, tee- ehitus, aiandus jne. Maapõue kasutamine on ühest küljest aluseks paljudele majandustegevuse haru- dele, kuid teisalt kaasneb sellega tihti märgatav keskkonnahäiring. Maapõue ja maavara kaitse põhi- mõtted on määratud maapõueseaduses ning sellest lähtuvalt tuleb maardla alal küsida luba, kui soo- vitakse teha ehitusteatise või -loa kohast ehitustegevust, kehtestada planeeringut või muuta katast- riüksuse sihtotstarvet. Maapõue kasutamise lõpetamisel on oluline, et keskkonnakasutaja korrastaks alati maa ja maapõue tarbimisväärseks ning edasise kasutusotstarbega kokku sobivaks. Enamik seni korrastamata jäänud ehitusmaavarade karjääre pärineb möödunud sajandil toimunud hoogsast kaevandamistegevusest, kus eesmärgiks oli suurendada pidevalt kaevandatava varu hulka, kuid karjääride korrastamine jäi teisejärguliseks ja sellele erilist tähelepanu ei pööratud. Endisaegset suhtumist tuleb pidada ka tänapäeva ühiskonnas üheks levinud kaevandamisvastase hoiaku põhjuseks, 64 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 millele lisandub nüüdisaegne kaevandamisega muudetud maastike korrastamise venimine, kuigi igal karjääril ning kaevandusel on ette nähtud ka korrastusprojekt. Maavaradest on Lääne-Nigula vallas esindatud kruus, liiv, lubjakivi, savi, turvas. Kehtivate maardlate alad on esitatud üldplaneeringu kaartidel. Uute maardlate avamisel oluline hinnata võimalike mõjude esinemist looduskaitselistele objektidele. Mäetööstusmaa juhtotstarve on määratud kehtivatele mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele. Lisaks on üldplaneeringu põhijoonisel kajastatud või- maliku mäetööstusmaana üldplaneeringu koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäeeraldiste ja nende teenindusmaade alad. Nimetatud alad võivad üldplaneeringu elluviimise perioodil olenemata kohaliku omavalitsuse planeerimissuunistest muutuda kaevanduslubade alusel kujuneda mäetööstus- maaks. Kaevandamistegevuse korraldamisel rohevõrgustiku alal tuleb arvestada rohelise võrgustiku ees- märke. Kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule. Ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb järgida müra, tolmu ja võimalike maavõngete tekita- misel keskkonnanorme, halveneda ei tohi joogivee, õhu, ja ümbritseva pinnase kvaliteet. Kaevanda- misloa menetluses hinnata kaevandamisest tingitud transpordi mõju teedevõrgule ja asustusele. Põh- jendatud juhul suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede, kan- devõimet. Põhjendatud juhul tagada ümbersõit olemasolevast välja kujunenud asustusest. Kaevanda- mise alustamine olemasolevates maardlates toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tingimused kaevandatud alade korrastamisel: ▪ kaevandamisest mõjutatud alade kaevandamisloa andmise ja korrastamisprojekti tegemisel tuleb kaasata kohalikku omavalitsust ja kogukonda, et ühiselt otsustada milline oleks maa-ala edasised korrastamistingimused; ▪ maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti peale kaevandamistegevuse lõppemist. Eesmärk on, et maa saaks kiirelt oma uue kasutusots- tarbe (mets, suplemis- ja kalastamiskõlblik veekogu, terviserajad, parkmets jms); ▪ võimalusel näha ette etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub. 3.21. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneerin- gus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Planeeringus on esitatud järgmised piiranguvööndiga riigikaitseliste ehitiste maa-alad: ▪ Kaitseliidu Lääne maleva Ronja lasketiiru Keskvere külas Ronja maaüksusel (45203:002:0186)- piiranguvöönd välispiirist 2000 m; ▪ Kaitseväe Piirsalu linnaku Piirsalu külas Kõuemaru maaüksusel (68001:003:0278) piiran- guvöönd välispiirist 2000 m; ▪ Kaitseliidu Lääne maleva Piirsalu lasketiiru Piirsalu külas Tormimaru maaüksusel (68001:003:0277) piiranguvöönd välispiirist 2000 m; ▪ Osmussaare küla Saare maaüksus (52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse maa-ala vas- tavalt põhijoonisele. Arvestada, et ehitiste ehitamine riigikaitselise ehitise piiranguvööndis võib mõjutada riigikaitselise ehi- tise töövõimet, mistõttu tuleb riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse ehitiste planeerimisel ja projek- teerimisel arvestada seadustest ja nende rakendamiseks antud õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja nõudeid riigikaitselise ehitise töövõime tagamiseks. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 65 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering Maakonnaplaneeringu kohaselt asuvad Perakülas Kaitseväe riigikaitselised eripiirkonnad 1A ja 1B (me- rele orienteeritud harjutusala ja mereharjutusala). Lääne maakonna territooriumile, Lääne–Nigula valda, ulatub Sauevallas (Harju maakond) paiknev Kait- seväe Lintsi linnaku piiranguvöönd, mille ulatuses tuleb kõik planeeringud ning projekteerimistingimu- sed või nende puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitusteatis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Planeeringualal tuleb arvestada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad kasutada metsaseaduse alusel met- saalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest tegevusest tuleneva müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Väljaõppest tulenevad kahjud (lõhutud teed, truubid, teepeenrad jms) tuleb esimesel või- malusel likvideerida väljaõppe läbiviija poolt. Üldplaneeringuga ei määrata täiendavaid tingimusi või piiranguid riigikaitseliste ehitiste ehitamiseks. 3.22. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määra- mine Planeeringukaardil on kajastatud olemasoleva puhketaristu objektid. Planeeringuga määratud virges- tusrajatiste ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekitavaid ehitisi või tegevusi välja arvatud maavara juurdepääsu tagamiseks ja kaevandamiseks antud keskkonnaloaga määratud tegevused. Mistahes tootmis- või äriotstarbelise hoone kavandamisel virgestusalale lähemale kui 100 m tuleb de- tailplaneeringu koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel hinnata mõjutusi virgestusa- lale. Puhke- ja virgestusala määratlemisel kattuvad neli sagedasti esinevat kriteeriumit: avalik kasutus, ligipääsetavus, multifunktsionaalsus ja rajatiste olemasolu. Kui mõni ala vastab kõigile mainitud kritee- riumitele, siis tuleb sellele rakendada käesolevas peatükis esitatud põhimõtteid, olenemata sellest, kas üldplaneeringus on näidatud konkreetse ala maakasutus (üldplaneeringu üldistusastmest tulenevalt ei pruugi kõik alad olla kajastatud). Üldplaneeringuga on täiendavate puhkekohtade väljaarendamine ka- vandatud Kastja külas Laastre ja Pörja-Torja maaüksustel. Uute puhkekohtade vajadus tugineb Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse uuringul (Consultare OÜ 2020). Kullamaa puhkealast Kao- palu karjäärini kavandatakse matkarada. Põhimõtted ja soovitused puhke- ja virgestusalade arendamiseks: ▪ kohalik omavalitsus võib alale avaliku juurdepääsu ja parkimisvõimaluste tagamiseks raken- dada ptk 3.25 toodud põhimõtteid; ▪ paigaldada enim külastatavatele aladele infostendid; ▪ paigaldada olulisemate vaatamisväärsuste juurde suunaviidad ja teabetahvlid; ▪ puhke- ja virgestusalade arendamisel kaasata kohalikke huvigruppe, teha ideekonkursse ja ra- kendada kaasavat eelarvemenetlust; ▪ puhke- ja virgestusalade projekteerimisel rakendada universaalse disaini põhimõtteid ja ta- gada multifunktsionaalsus (kõik vahendid ja hüved peavad olema kõikidele võimalikult ligipää- setavad, kasutatavad ja arusaadavad); ▪ puhke- ja virgesusaladel paikneva taristu osas tuleb tagada piisav järelevalve ja hooldust, et oleks tagatud ohutus ja puhkeväärtuse säilimine; ▪ uusi matkaradu, infostende, suunaviitasid, teabetahvleid ei ole ilma kaevandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna nende paigalda- mine takistab nimetatud objektide alt ja ümbrusest maavara väljamist. 66 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 3.23. Müra normtasemete kategooriate määramine Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maa- kasutuse juhtotstarbele ja on esitatud Tabel 1. Täpsed müra normtasemed (piir- ja sihtväärtused) on esitatud vastavas õigusaktis20. 3.24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määra- mine Olemasolevad maaparandussüsteemid on kantud planeeringujoonistele. Ehitamist puudutavates me- netlustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse ajahetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaardirakendusest. Õigusaktidest tulenevaid nõudeid üldplaneeringuga ei täiendata. Maaparandatud aladel vältida võimalusel maakasutusotstarbe muu- tust. Kui soovitakse ehitada olemasolevate kollektor- ja magistraaltorustike või -kraavide kohale, tuleb tagada alternatiivse lahendusega maaparandussüsteemi toimimine. Kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, tuleb tegevus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Lisavee (väljapool maaparandussüs- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ- lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. 3.25. Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundval- duse seadmise vajaduse märkimine Üldplaneering määrab tulevikuvisioonina üldised asukohad järgnevatele objektidele: ▪ planeeringuga määratud kohalikud teed (vt ptk 3.6.2). Sõidutee teemaa laius arvestatakse mi- nimaalselt 5 m tee teljest; ▪ avalikult kasutatava elektri-, side-, vee- ja kanalisatsioonitrassid; ▪ kavandatud kergliiklusteed (vt ptk 3.6.8); ▪ Riisipere- Haapsalu- Rohuküla raudteetrassi (vt ptk 3.6.9) ehitusprojektiga määratavatel aladel (sh veoalajaamade ja toiteliinide alune maa); ▪ kallasrajale juurdepääsud (vt ptk 3.13); ▪ puhke- ja virgestusalad (vt ptk 3.22). Üldise asukoha määramisel ei ole tegu planeeritud objekti täpse asukoha ega selle ruumilise lahendu- sega. Samuti ei ole üldplaneeringu koostamine menetlustoiming, mida saaks lugeda nende objektide otseseks kavandamiseks. Maaomand on pidevalt muutuv ning mõne üldplaneeringus määratud objekti elluviimine võib aset leida aastakümne pärast (sõltudes näiteks omavalitsuse eelarvest) – seega oman- disuhete muutumise täpse vajaduse märkimist ei peeta üldplaneeringu koostamisel asjakohaseks. Üldplaneeringus kujundatud tulevikuvisioon on parim teadmine ja nägemus, kuid selle üldistusastmest (ennekõike kogu valla ruumiliste suundumuste kavandamine) tulenevalt ei ole see piisavaks aluseks kohesele maasuhete ringivaatamisele. Kõik maasuhteid puudutav lahendatakse üldplaneeringu elluviimise perioodil lähtuvalt objekti täpsus- tatud lahendusest ning konkreetse objekti rajamise eelsest omandiõiguste situatsioonist. Täpsustatud lahendusena võib käsitleda projekteerimistingimusi, ehitusprojekti või selle eskiisi, detailplaneeringut, üldplaneeringu teemaplaneeringut, eriplaneeringut või muud ruumilist kontseptsiooni, mis on koha- liku omavalitsuse või muu pädeva asutuse jaoks piisav objekti täpse ruumilise olemuse edasi andmi- seks. 20 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 67 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering Juhul, kui üldplaneeringus üldiselt planeeritud objekti elluviimisele asumisel selgub ülekaalukast avali- kest huvist lähtuv vajadus piirata eraomandi õigusi või asuda täpselt selgunud ulatuses erao-mandi võõrandamisele (sh omaniku tahte vastaselt) viiakse läbi vastav haldusmenetlus, mis vastab kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele. Üldplaneeringuga ei määrata konkreetselt ühtegi objekti, mille osas on vajalik läbi viia avalikes huvides omandamine või sundvalduse seadmine. Üldplaneeringu elluviimine Planeeringu elluviimine toimub avalikus ruumis avalikest vahenditest (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve alusel), millele püütakse leida kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest Eesti ja Euroopa fon- didest ning eraarendajatelt. Elamufondi, tootmis- ja ärihoonete arendamine toimub üldjuhul eraaren- daja soovil ja rahastamisel. Planeeringulahenduse elluviimine sõltub palju majanduse ja ettevõtlussek- tori käekäigust. Mida parem on majanduskeskkond, seda suuremad on ka avalikud vahendid, mida avaliku ruumi ja teenuste parendamiseks kasutada. Samuti tehakse järjest rohkem väikeprojekte ära kogukonna ja mittetulundusühingute kaasabil. Oluline on ka läbi üldplaneeringu võimendada koha- likku kogukonda tegema väiksemaid kogukonnaprojekte, kasutades toetuseks kaasava eelarve mude- leid või eraannetusi. Oluline oleks iga-aastaselt paralleelselt kohaliku omavalitsuse eelarve koostami- sega hinnata, millises etapis on üldplaneeringu elluviimine ning millised planeeringust tulenevad tege- vused mahuvad eelarvesse. Lähtudes majanduslikest võimalustest on planeeringu rakendamiseks vajalikud esmalt järgmised tege- vused: ▪ teed, millele on üldplaneeringus määratud kohaliku tee vajadus, kuid mis on eraomandis ning millel puuduvad varasemast maaomanikuga nõuetekohased avalikku kasutust tagavad kokku- lepped - tuleb üldplaneeringu elluviimisel vastavad kokkulepped sõlmida. Üldplaneeringu ellu- viimisel perioodil otsuste ja nende aluseks olevate kaalutluste tegemisel lähtub omavalitsus antud hetkel eksisteerivast avalikust huvist, erahuvist ja ruumilisest situatsioonist. Juhul, kui üldplaneeringu elluviimisel ilmneb, et kohalikuks teeks määratud erakinnistu omanik(ud) ei nõustu ühelgi tingimusel teed kõigile kasutamiseks lubama ning tee kasutamise osas on kaalu- kas avalik huvi võib omavalitsus rakendada kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses toodud haldusmenetlusi; ▪ ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu parendamine ja laiendamine; ▪ puhkealade ja liikumisradade võrgustiku välja arendamine; ▪ hoonete vahelise avaliku ruumi kaasajastamine; ▪ tulekustutusvee võtmiseks määratud veevõtukohtade korrastamine ja uute väljaehitamine; ▪ ehitustegevuse suunamine üldplaneeringus sätestatud ehitus- ja maakasutuspõhimõtete alu- sel; ▪ piisava järelevalve tagamine üldplaneeringus sätestatud tingimuste täitmise üle. Enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist kehtinud tingimuste kohaselt võib viia lõpuni: ▪ maa menetlustoimingud, kui maakorraldustegevus on alanud enne üldplaneeringu kehtesta- mist; ▪ detailplaneeringu koostamise, kui detailplaneering on algatatud enne üldplaneeringu kehtes- tamist; ▪ ehitise projekteerimise, kui projekteerimistingimused on väljastatud enne üldplaneeringu keh- testamist; ▪ ehitise ehitamise, kui ehitusteatis on esitatud või ehitusluba on väljastatud enne üldplanee- ringu kehtestamist. 68 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 Pärast üldplaneeringu kehtestamist algatatavad maakorraldus-, planeerimis-, projekteerimis- ja ehi- tustoimingud peavad vastama üldplaneeringus esitatud põhimõtetele. Üldplaneering kehtib tervikuna, st, et täidetud peavad olema kõik esitatud tingimused samaaegselt, mitte üksikud tingimused. Väljaspoole kinnistut ulatuvate mõjutuste (kuja, sanitaarkaitseala, müra jne) korral tuleb tagada, et muudele kinnistutele ulatuv mõju tagaks nii olemasoleva kui üldplaneeringu kohase maakasutuse või ehitise liigi kohase ehitise kasutamise võimalikkuse. Üldine põhimõte on, et kui ehitise otstarbest või maakasutuse juhtotstarbest lähtuvalt piirnevad võimaliku häiringu erineva piirväärtusega maaüksused (nt tootmismaa ja elamumaa), siis tuleb maaüksuste piiril tagada madalama piirväärtuse kohane väär- tus (st et tootmismaa ja elamumaa piiril tuleb tagada elamumaale kohane müratase). Planeerimisseaduse § 131 lg 1 kohaseid ehitisi tehakse vastavalt valla vajadusele või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga kokkulepitule. Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad vajalikud meetmed, mida seletuskirja eespool olevates peatükkides pole rakendatud, kuid mis on planeeringu elluviimisel vajalik täita: ▪ Dirhami sadama laienduse ehitustegevuse käigus on vaja arvestada põldtsiitsitaja võimaliku pesitsusajaga ning rakendada sellega seoses piiranguid ehituse ajale. Mürarikkaid ehitustege- vusi vältida mai keskpaigast juuli lõpuni. Ehitustööde käigus ei tohi väljuda lääne osas ehitus- masinatega katastriüksuse 52001:001:2860 piiridest; ▪ taastatava Riisipere-Haapsalu raudteetrassi servas oleva kraavi puhastamisel tuleb väljakaeva- tav pinnas laotada kraavi metsapoolsele kaldale ning tasandada, et vähendada pinnasevee ära- voolu loodusala servas asuvatest soovikumetsadest. Olemasolevat raudteetrassi (st. väljaspool planeeringus kajastatud raudteekoridori) ei tohi laiemaks raadata; ▪ biolagunevate jäätmete käitluskoha rajamisel (kääritus, kompostimine) arvestada tabelis üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisest hindamise tabelis 3.21 esitatud kauguseid. See- juures võib kauguseid vähendada, kui kasutatakse lõhna vähendavaid püüdeseadmeid või muid lõhna emissioone vähendavaid meetmeid; ▪ Väike-Nõmmkülas / Persåker asuva turbatootmisala laiendamisel lääne suunas soovitatav ra- jada (täiendavalt tootmisüksuse filtritele) kõrghaljastuspuhver ning kaaluda täiendava kõrg- haljastuspuhvri rajamist põhjasuunas oleva elamu kaitseks; ▪ Koluvere-Kullamaa arengualal Liivi jõe lähialale planeerimisel tuleb arvestada III kaitsekategoo- riasse kuuluva liigi, harilik hink (Cobitis taenia) leiukohaga. Samuti tuleb arvestada Liivi jõe äärse ehituskeeluvööndiga. Sademevee või heitvee suublasse (jõkke) juhtimise soovi korral peab see olema eelnevalt puhastatud nõuetekohaselt ning vastama piirväärtustele; ▪ Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialadel kavandatavate avalike juurdepääsude, parklate, teede jm taristu kavandamisel Natura elupaigatüübile, liigi elupaika või nende lähialadele (võib kaasneda mõju Natura alale) tuleb mõju hinnata vähemalt eelhindamise tasemel; ▪ uue vaatetorni projekteerimisel, katastriüksusele 55201:001:0895, tuleb arvestada piirkonna looduskaitseliste kitsendustega ning läbi viia keskkonnamõju eelhindamine. Üldplaneeringu kaardimaterjal Üldplaneeringu kaardilehtede jaotus on esitatud Joonis 11. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 69 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering Joonis 11. Üldplaneeringu kaardilehtede jaotus. Üldplaneeringu kaardid on esitatud neljal lehel mõõtkavas 1:20000: ▪ Põhjaosa põhijoonis (nr 1/18); ▪ Idaosa põhijoonis (nr 2/18); ▪ Lääneosa põhijoonis (nr 3/18); ▪ Lõunaosa põhijoonis (nr 4/18). Tiheasustusalade, Spithami küla / Spithamn ja Silla küla tihedama külaosa osas on esitatud 1:7000 väl- javõtted põhikaardist: ▪ Taebla alevik 1:7000 (nr 5/18); ▪ Risti alevik 1:7000 (nr 6/18); ▪ Palivere alevik 1:7000 (nr 7/18); ▪ Dirhami küla / Derhamn 1:7000 (nr 8/18); ▪ Kullamaa ja Koluvere küla 1:7000 (nr 9/18); ▪ Liivi küla 1:7000 (nr 10/18); ▪ Linnamäe küla 1:7000 (nr 11/18); ▪ Martna küla 1:7000 (nr 12/18); ▪ Nõva küla 1:7000 (nr 13/18); ▪ Piirsalu küla 1:7000 (nr 14/18); ▪ Pürksi küla / Birkas 1:7000 (nr 15/18); ▪ Rõude küla 1:7000 (nr 16/18); ▪ Spithami küla / Spithamn 1:7000 (nr 17/18); 70 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ Lääne-Nigula valla üldplaneering 1912ÜP3 ▪ Sutlepa küla / Sutlep 1:7000 (nr 18/18). Maakonnaplaneeringu muutmine Üldplaneering teeb ettepaneku muuta maakonnaplaneeringut eemaldades „Lääne maakonnaplanee- ring 2030+“ jooniselt 1 „Asustuse suunamine“ ja jooniselt 2 „Ruumilised väärtused“ Tusari külla kavan- datud elektrituulikute arendusala ja elektrituulikute arenduspiirkond (Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus tähisega L1). Edasine tuuleenergia kavandamine vallas toimuks vastavalt ptk 3.8.4.1 esitatule. Lisada „Lääne maakonnaplaneering 2031+“ lahendusse riiklikult tähtsa väärtusliku maastikuna Matsalu rahvuspargi Lääne-Nigula valla territooriumile jääv osa. Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused21 ABIHOONE - põhihoonet teenindav hoone (garaaž, saun, kuur, katlamaja, töökoda, ladu vms). ASUSTUS - asustuseks ehk inimasustuseks nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk asulavõrguga või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud. Asustuse iseloomu mõjutavad loodusli- kud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid. EHITUSJOON - hoone põhimahu paiknemise kohustuslik joon (reeglina peab ehitusjoonel paiknema vähemalt 2/3 hoone esifassaadist). HALJASTUSE PROTSENT - katastriüksuse haljastatud ala suhe katastriüksuse pindalasse. Katastriüksuse haljastatud ala alla ei loeta sillutatud või kaetud ala ning konteinerhaljastust. HÄIRING - häiring on tegevusest põhjustatud müra, tolmu, vibratsiooni, lõhna, autoliikluse jms oluline kasv võrreldes varasema/tavapärase situatsiooniga. KAKSIKELAMU - kaks ühele katastriüksusele või kahe kõrvuti asetseva katastriüksuse piirile küljeti kokku ehitatud üksikelamut, kus mõlemal on omaette otsene juurdepääs õue. KORRUSELISUS - maapealsete korruste arv (sh tehniline korrus ja katusekorrus). KORTERELAMU - mitmest korterist koosnev elamu. MILJÖÖVÄÄRTUSLIK ALA - miljööväärtuslik ala on planeeringuga määratletud ala, mille terviklik koos- lus kuulub säilitamisele oma ajastut iseloomustava harmoonilise üldpildi tõttu. Miljöö eripära võib seis- neda iseloomulikus tänavavõrgus ja maaüksuste struktuuris, hoonestusviisis ja arhitektuuris, maasti- kuelementides ja haljastuses ning muudes miljöö seisukohalt olulistes detailides ja linnaruumi elemen- tides (vaated, piirded, värvilahendus, kujunduslikud elemendid jms). PÕHIHOONE - hoone mille järgi määratakse reeglina katastriüksuse kasutamise otstarve ja mis on reeg- lina mahuliselt domineeriv. RIDAELAMU - kolm või enam üksikelamut, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud (igal sektsioonil on oma katus ja tagatud eraldi sissepääs õuest). ROHEKORIDOR - tugialasid ühendavad rohevõrgustiku elemendid, mille eesmärk on tagada võrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killus- tumise mõju elustikule. 21 Mõistete käsitlusel on aluseks võetud Pärnu linna üldplaneeringus toodud mõisted, mida on vastavalt vajadu- sele täiendatud ja töödeldud. Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ 71 / 72 1912ÜP3 Lääne-Nigula valla üldplaneering TERVIKLIKULT KÄSITLETAV ALA - ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse antud üldplaneeringu mõistes põhijoonisel kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga katkema- tult kaetud ala. Erandina võib omavalitsuse kaalutlusotsusena käsitletav osa võib olla osakaal katast- riüksusest või ka iseseisev katastriüksus üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt tervikliku piirkonna sees. TUGIALA - enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääri- selupaigad, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või rohevõrgustiku seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad. TÕMBEKESKUS - linlik piirkond, kus inimesed käivad teenuste ja kaupade järel. TÄISEHITUSE PROTSENT - kõigi hoonestatud katastriüksustel paiknevate hoonete (sh alla 20m² pin- naga hoonete) ehitisealuste pindade summa suhe katastriüksuse pindalasse. VÄÄRTUSLIK MAASTIK- maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga määratletud ala, millel on ümb- ritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. ÜHISKASUTUSEGA TÄNAVARUUM - lähenemine linnaplaneerimises, kus kasutatakse autoliikluse ja ja- lakäijate vahelise eraldusjoonte minimeerimist eesmärgiga suurendada liiklejate tähelepanelikkust ja üksteisega arvestamist, et tagada turvalisem liiklusruum. ÜKSIKELAMU - ühel katastriüksusel paiknev elamu, mis on korteriteks jaotamata. 72 / 72 Lääne-Nigula vald, AB Artes Terræ LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS Lugupeetud Lääne-Nigula valla üldplaneeringule arvamust avaldanu Meie 29.10.2021 7-1/21-200-1 Lääne-Nigula Vallavolikogu võttis valla üldplaneeringu vastu 28.06.2021 otsusega nr 29 „Lääne-Nigula valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ning üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“ ning kohustas Lääne-Nigula Vallavalitsust korraldama üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud. Avalik väljapanek toimus 09.08.2021 kuni 30.09.2021. Materjalidega sai tutvuda lingil https://www.laanenigula.ee/uldplaneering ja Lääne-Nigula vallavalitsuses Taeblas, Noarootsi- Nõva-, Kullamaa- ja Martna osavallavalitsuses ning Risti, Palivere ja Linnamäe raamatukogudes nende lahtiolekuaegadel. Avalikul väljapanekul esitati kokku 24 arvamust, sh ka arvamused, mis esitati peale üldplaneeringu vastu võtmist kuid enne avaliku väljapaneku algust ja mida käsitleti kui avalikul väljapanekul laekunud arvamust. Arvamused ning valla seisukoht arvamuste osas on esitatud kaasasolevas tabelis. Avalikud arutelud, kus käsitletakse avaliku väljapaneku jooksul tehtud arvamusi, toimuvad Taebla vallamajas 05.11.2021 kell 15:00 ja 06.11.2021 kell 11:00. Avalikul arutelul saab varem arvamust avaldanud isik esitada oma seisukoha, kas vallavalitsuse poolt mitte arvestatud seisukoht teda rahuldab või mitte. Kui seisukoht ei rahulda, siis saavad mõlemad pooled tutvustada oma seisukohtasid ja arutada, kas on võimalik mingi kompromisslahendus. Võimaliku kompromisslahenduse korral saab üldplaneeringusse teha täiendusi. Kui osapooled (arvamuse avaldaja ja vald) jäävad eri seisukohtade juurde, siis annab hinnangu eriarvamusele Rahandusministeerium planeeringu heakskiitmise protsessis. Kirjale on lisatud esitatud arvamuste ja nende arvestamise tabel ja täiendatud üldplaneeringu seletuskiri. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Heikki Salm ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja 51910519 Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod: 90801 Taebla E-post [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg.kood 75038598 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas Nr Kirja saatja Kirja sisu Valla seisukoht 1 Priit Isok, Palun eemaldada 3.19.4. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektide nimis- Arvamust arvestatakse ja nimekirjast eemaldatakse 30.06.2021 tust nr 26 Rehemaja, Maantee talu Saunja küla, kuna tingimus ...neile peab objekt nr 26. Tabeli numeratsiooni korrigeeritakse olema tagatud avalik juurdepääs vähemalt jalgsi... ei ole meile vastuvõetav. kogu tabeli osas. 2 Priit Isok, Kuidas saab kehtestada nii tagurlikud ja passeistlikud piirangud? Pastelsed too- Arvamust ei arvestata. Esitatud tingimused on keh- 30.06.2021 nid, ruudukesega aknad, tuulekoda jne??? Katusekalle 30 kraadi on siinses arhi- tinud ka varasemates teemaplaneeringutes ja on tekturiajaloos võõras ja imporditud siia Soome tehasemajadega. Ka klaas ja toiminud. Järjepidevust ei soovita katkestada, vara- plastik (valmistatud naftast) on looduslikud materjalid. Tingimused uute hoo- semalt pole keegi mitmekümne aasta pikkuse aja- nete ehitamiseks: ▪ põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m2 (abihoonel loo puhul pidanud neid valeks. vähem); ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ▪ hoonete põhiplaan peab olema ristkülikukujuline; ▪ põhihoonel on soovitavalt tuule- koda; ▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (puit, kivi) ning viimistlu- ses kasutada tagasihoidlikke pastelseid toone; ▪ kasutada traditsioonilisi ruutu- dega aknaid (lubatud on puitimitatsioon); ▪katusematerjalina on soovitatud puit, roog, kivi (lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid); ▪ Katusena on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi. 3 Elering AS, Lääne-Nigula valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 3.8.2 Elektrivõrk on kirjas Arvamust arvestatakse osaliselt. Varasem tekst 22.09.2021 „Uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel need viia maa- asendatakse järgnevaga "Tiheasustusega aladel ja kaablisse või ümber asulate“. Elering AS rekonstrueerib tulevikus Lääne-Nigula nendega piirnevatel lähialadel uute liinide ehitami- valla territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk sel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb kaa- õhuliinidena. Kaabelliine kavas ei ole. Palun korrigeerige kõnealust punkti luda nende viimist maakaablisse". Tiheasustusala- üldplaneeringu seletuskirjas. del on esteetilisest huvist oluline vähendada õhulii- nide hulka. Mis asukohas täpselt ja missuguse ma- jandusliku mõjuga muudatused on saab arutada igal üksikjuhtumil. Nii nagu Tallinnas ja Tartus re- konstrueeritakse õhuliine maaliinideks, nii soovi- takse ka Lääne-Nigula vallas tiheasustusalade ruumi korrastada. Oluline on, et seda ei soovita kõikjal vaid tihedamates piirkondades. 1 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 4 Enefit Green, Enefit Green AS on vallale varasemalt korduvalt esitanud ettepaneku Selgituseks, et kohaliku omavalitsusena oleme vara- 27.09.2021; (i) kaardistada täiendavad tuulepargi alad, mille osas on tänaseks info olemas; semalt otsustanud, et täiendavaid tuuleparkide ala- TO-JUH-6/210 (ii) kavandada uusi tööstusparkide asukohti koos elektriühenduse otseliini raja- sid üldplaneeringuga ei kavandata. Planeeringu läh- mise võimalusega, et luua sümbioose taastuvenergia arendustega teseisukohtades jäeti sisse võimalus siduda üldpla- neeringuga kov-eriplaneeringuga selgitatavad tuu- leenergia tootmise alad - ei üldplaneeringu kooskõ- lastamise, vastu võtmise ega avaliku väljapanaku ajaks ei ole eriplaneering jõudnud sellisesse staa- diumisse, et see võimaldaks kanda sisu üldplanee- ringusse. Ettevõtluse- ja tootmise arengualad märgiti Jaakna ning Koluvere-Kullamaa piirkondadesse joonisel ning nende olemus on sisustatud ptk 3.1-s. Teeme üldplaneeringusse järgmised ettepanekud: Arvamust ei arvestata. Koostatav eriplaneering ei 1. Arvestada koostatavas üldplaneeringus aastatel 2019 – 2021 valla poolt alga- ole jõudnud oma menetluses nii kaugele, et sealt tatud tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse saaks üldplaneeringusse ja selle mõjude hindamisse eriplaneeringu pooleli jäänud esimese etapi tulemustega ja planeerida eripla- sisse viidatud alad. neeringus käsitletud alad (ala nr 1, nr 2 ja nr 3) tuuleenergeetika arendusala- dena ka üldplaneeringus. 2. Täiendada üldplaneeringut uute potentsiaalsete tuuleparkide ja tööstuspar- Arvamust ei arvestata. Olulise ruumilise ehitisena kide aladega. käsitletavaid tuuleparkisid üldplaneeringuga ei pla- neerita, neid on võimalik kavandada eriplaneerin- guga. Ettevõtluse- ja tootmise arengualad märgiti Jaakna ning Koluvere-Kullamaa piirkondadesse joo- nisel ning nende olemus on sisustatud ptk 3.1-s. 3. Täiendada üldplaneeringu seletuskirja lk 32 punkti 3.8.4.1 Tuuleenergia: 3.1. Arvamust arvestatakse. Peatükki 3.8.4.1. lisa- 3.1. Tuuleenergia peatükk kirjeldab ainult üksikute väiketuulikute rajamise tin- takse järgnev tekst: "Olemasolevate laiendatavate gimusi ja kahte olemasolevat tuuleparki. Tuuleparke kui olulise ruumilise mõ- tuuleparkide (st laienemine toimub väljaspoole ole- juga objektide rajamist käsitletakse eraldi peatükis 3.9 „Olulise ruumilise mõ- masolevat tuuleparki) või uute planeeritavate tuu- juga ehitiste asukoha valimine“. Samas, pannes peatükile nimeks laia mõiste leparkide, mis on käsitletavad olulise ruumilise mõ- „tuuleenergia“, tuleks selles käsitleda tuuleenergialt mitte kitsalt, vaid kogu juga ehitisena, kavandamise käsitlus on esitatud ptk pealkirjas toodud mõiste ulatuses. Kui soovitakse kajastada uute tuuleparkide 3.9-s." arendamise küsimusi ainult peatüki 3.9 all, on vajalik lisada peatükki 3.2. Selgitame. Aulepa tuulepark on toimiv 2 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas „Tuuleenergia“ vastav viide. Kui viidet ei ole, saab tuuleenergia peatükist välja elektrijaam koos oma kaasnevate nähtustega, sh lugeda, et tuuleenergeetikat võib vallas arendada ainult väiketuulikutena ja ai- häiringuid tekitava müraga, mis tuleneb lisaks pide- nukesed lubatud tuulepargid on olemasolevad Aulepa ja Vanaküla. Kahe pea- vale tiiviku pöörlemisele muuhulgas ka tuuliku tüki vahel on tekitatud vastuolu. peade pööramisest. Tehnoloogia areng on olnud aja 3.2. Peatükis sätestatakse, et olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast jooksul selline, et praegu kavandatakse maismaale maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asendamisega) kuni kordades kõrgemaid tuulikuid, kui on Aulepas. Ko- 10%. Palume selgitada, millistel energeetika arengut käsitlevatel uuringutel, halik omavalitsus võimaldab Aulepa tuulepargi re- teaduslikel argumentidel või põhjendustel selline tuuleenergeetika kaasajasta- konstrueerimist samas suurusjärgus tuulikutega, mist takistav üldine, mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuv, piirang peetakse selleks ongi võimaldatud kõrguse kasvu 10%. Kui õigeks kehtestada. soovitakse suuremat kasvu, siis selleks tuleks teha 3.3. Planeeringus on viidatud vajadusele võtta arvesse Kaitseministeeriumi re- avaliku menetlusega planeering, et kaasata kohalik gulatsioone. Tänaseks päevaks on olukord võrreldes üldplaneeringu algatami- kogukond tuulepargi võimalikku suurendamisse. sega oluliselt muutunud. Vabariigi Valitsus on valmistamas ette olulisi täiendusi 10% on hinnanguline seisukoht, millele annab tuge nii seadusandluses kui kaitsepoliitikas selleks, et Eestis oleks võimalik tuu- ka ehitusseadustik. Ehitusseadustikus võimalda- leenergeetikat suuremas mahus arendada, sealhulgas uue Läänemaa radari ra- takse lihtsamas korras juurde ehitada 33% ulatuses jamine koos erinevate võimalike rahastamise mudelitega ja kohaliku kasu mu- ehitise mahust. Ehitise maht koosneb pikkusest, deli väljatöötamine. Hetkel on kõik tuuleenergeetika arenguvõimalused Lääne- laiusest ja kõrgusest. Kui tuuliku puhul võimaldada Nigula valla koostatavas üldplaneeringus välistatud ja seetõttu oluliselt piiratud igat mõõtu suurendada 1,1 korda, siis tulemuseks valdkonna arengupotentsiaal tulevikus. Oluliste arenguvõimaluste välja too- ongi 33%. Võime täpsustada antud küsimuses ptk-ki mata jätmine muudab kavandatava üldplaneeringu juba algstaadiumis aegu- 3.8.4.1. nuks ja ebarelevantseks. Uue üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lähi- 3.3. Selgitame. Kaitseministeerium on soovinud tulevikus vaid tõusvat riikliku huvi taastuvenergia arendamise vastu. On kahel- kooskõlastades, et igasuguse elektrituuliku püstita- dav, kas kliimapoliitika arendamise eest vastutavad ministeeriumid saavad mine tuleb ministeeriumiga kooskõlastada. See on kooskõlastada dokumendi, milles olulise valdkonna arengut on põhjendamatult ka üldplaneeringu tekstis ptk 3.8.4.1. sätestatud ja pärsitud. seda ei saa muuta. Ptk 3.9. on esitatud käsitlus seo- ses maakonnaplaneeringu arendusalaga L1. Koos- kõlastavad ministeeriumid on kooskõlastanud pla- neeringu vaatamata esitatud kahtlustele. 4. Täiendada üldplaneeringu seletuskirjas lk 32 punkti 3.8.4.1 Tuuleenergia. Pa- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.4.1. lisati järgnev lõik: lume nimetatud lõiku lisada viide alapeatükile 3.9 „Olulise ruumilise mõjuga "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laie- ehitiste asukoha valimine“. nemine toimub väljaspoole olemasolevat tuule- parki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on 3 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, ka- vandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s." 5. Jätta välja kitsendus, et olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast Arvamust arvestatakse. Ptk 3.8.4.1. esimest lõiku maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asendamisega) kuni täiendatakse järgnevalt: "Kõrgemate tuulikute ka- 10%. Täiendada üldplaneeringut nii, et olemasolevate tuulikute ja tuuleparkide vandamiseks olemasolevates tuuleparkides tuleb muutmine toimub läbi detailplaneeringu. koostada detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka asukohad parima hetkel oleva teadmise kohaselt (eeldata- vasti asuvad kõrgemad tuulikud majapidamistest ja loodusobjektidest kaugemal)." 6. Näha ette üldplaneeringus tuuleenergia tootmiseks vajalikud maa-alad, nagu Arvamust ei arvestata. Kooskõlastamiseks esitatud need olid kajastatud dokumendis, mis esitati Majandus- ja Kommunikatsiooni- planeeringulahenduses ei olnud tuuleenergeetika ministeeriumile kooskõlastamiseks. Vastasel juhul palume kirjalikult selgitust, tootmiseks vajalikke alasid. Kooskõlastamiseks esi- millisel moel teema üldplaneeringus käsitletakse. tatud lahendis oli sätestatud, et uute tuuleparkide kavandamiseks on vajalik eriplaneering. Üldplanee- ringus käsitletaksegi teemat selliselt, nagu see oli esitatud avalikul väljapanekul. Kohaliku omavalitsusena oleme varasemalt otsusta- nud, et täiendavaid tuuleparkide alasid üldplanee- ringuga ei kavandata. Planeeringu lähteseisukohta- des jäeti sisse võimalus siduda üldplaneeringuga kov-eriplaneeringuga selgitatavad tuuleenergia tootmise alad - ei üldplaneeringu kooskõlastamise, vastu võtmise ega avaliku väljapanaku ajaks ei ole eriplaneering jõudnud sellisesse staadiumisse, et see võimaldaks kanda sisu üldplaneeringusse. 7. Täpsustada lk 36 punkti 3.9 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha vali- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.9. esimese lõigu vii- mine. Täpsustada peatükis kasutatavat mõistet „eriplaneering“, kuna eripla- mane lause muudetakse järgnevaks: "Võimaliku neeringuks liigitatakse seaduses nii riiklikud eriplaneeringud kui ka kohaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise vajaduse omavalitsuse eriplaneeringud. Palume täpsustada, kumba planeeringuliiki teks- korral lahendatakse kõik sellega seonduv läbi koha- tis mõeldakse. liku omavalitsuse eriplaneeringu, kui kohalik 4 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas omavalitsus peab vajalikuks eriplaneeringut alga- tada, või riigi eriplaneeringuga." 8. Lisada punkti 3.8.4.1 viide tuuleenergeetika arendamisele vastavalt peatükis Arvamust arvestatakse. Ptk 3.4.1. lisati järgnev lõik: 3.9 sätestatule, et välistada võimalust, nagu oleks vallas tuuleenergeetika vald- "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laie- konnas lubatud ainult väiketuulikute arendamine. nemine toimub väljaspoole olemasolevat tuule- parki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, ka- vandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s." 9. Näha üldplaneeringus ette, et Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide muutmine Arvamust arvestatakse osaliselt. Peatükki täienda- toimub läbi detailplaneeringu. Näha ette Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide takse selliselt, et kui olemasolevas Aulepa ja Vana- laiendatud detailplaneeringute alad vastavalt nelja maakonna tuuleenergeetika küla tuulepargis soovitakse teha enam kui 10% suu- teemaplaneeringus välja toodule: täiendavat tähelepanu vajavad alad (kollane remaid tuulikud, siis on vajalik detailplaneering ja ja oranž), vastavalt joonisele 1. KSH. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka asukohad parima hetkel oleva tead- mise kohaselt (eeldatavasti asuvad kõrgemad tuuli- kud majapidamistest ja loodusobjektidest kauge- mal). Olemasolevate tuuleparkide laiendamine ei ole üldplaneeringuga võimalik, kui selleks on vaja- dus, siis tehakse seda eriplaneeringuga. Vt ka vastu- seid kirja punktidele 4. ja 5. 5 TÜ Energia- Pöördume teie poole seoses valla üldplaneeringu koostamisega, millel on väga Saadetud kiri on tüüpkiri, mis saadeti kõigile Eesti ühistu, oluline roll lähiperioodi taastuvenergia elektrijaamade rajamisel. Taastuvener- omavalitsustele, sellel kirjal puudub otsene seos 06.07.2021 gia arendamine on oluline avalik huvi ning leiame, et kogukondadel peaks konkreetse üldplaneeringuga - puuduvad konkreet- olema siinjuures lai võimalus kaasa rääkida, kuhu ja kuidas taastuvenergiat ka- sed arvamused. Energeetika valdkonda on üldpla- sutusele võetakse. TÜ Energiaühistu tegutseb eesmärgiga soodustada kogukon- neeringu koostamisel varasemalt põhjalikult käsitle- dadel ise taastuvelektri tootmist ning koondab tänaseks ligi 70 erinevat inimest tud. Avalikul väljapanekul tulnud arvamuste (nii erinevatest piirkondadest üle kogu Eesti. Seetõttu palume teil meid kaasata käesolev kui teise isiku arvamus) alusel on taastuve- üldplaneeringu koostamise protsessi kui huvitatud osapool. nergeetika peatükki täiendatud nii päikese- kui tuu- Leiame, et kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes tuleb kindlasti kajastada leenergia osas - palun tutvuda täiendatud peatükiga nii tuule- kui päikeseparkide rajamist ning saadame teile omapoolsed ettepane- 3.8.4. Kui arvamuse esitajal on täiendavat kud: 5 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 1. Tuuleparkide rajamine konkreetset arvamust, palun see esitada arutelul. Tuuleparkide rajamisega kaasnev keskkonnamõju pole kaugeltki nii suur kui Eelnevast lähtuvalt loeme arvamuse arvestatuks. fossiilsetel või tuumakütusel põhinevate elektrijaamade oma, kuid sellegipoo- lest kaasneb tuulikutega erinevaid mõjusid, peamiselt maastiku muutus. Kogu- konna aktsepteering sellistele infrastruktuuri objektidele on suurem kui neil on võimalik kaasa rääkida, kuhu tuulepargid tulevad, ning kogukonnana neist ka reaalselt kasu saada. Kogukondliku energiatootmise toetamiseks on oluline, et üldplaneeringutesse jääks sisse piisav paindlikkus täpsemate uuringutega mää- rata elektrituulikute asukohad tulevikus. Seetõttu soovitame, et üldplaneeringu tasemel ei pandaks pikaks ajaks esialgse analüüsi põhjal paika liiga täpselt ala- sid, kuhu ei tohiks elektrituulikuid rajada. Tuulikute – ja salvestustehnoloogiate areng ning kohaliku kasu arvestamise meetodite ja kogukonnaenergeetika vor- mide areng võimaldab tulevikus tuuleenergia tootmiseks kasutada ka selleks praegu mittesobivaid alasid. Nagu eelpool mainitud kaasneb tuuleparkide tulekuga meid ümbritseva ruumi muutus. Tuuleparkide visuaalset aspekti ei saa aga kirjeldada ega väärtustada maastikuväliselt. Seepärast soovitame üldplaneeringu faasis kaardistada ja kir- jeldada maastikud teie vallas, et siis tuulepargi arendusfaasis saaks visuaalset mõju korrektselt hinnata. 2. Päikeseparkide rajamine Möödunud aastal suurenes märkimisväärselt päikeseparkide rajamine nii oma tarbeks kui ka eesmärgiga toota päikeseelektrit üldisesse võrku. See on väga tervitatav ning suurendab muuhulgas ka regionaalset arengut, pakkudes koha- peal töökohti ja täiendavat sissetulekut ettevõtetele ja majapidamistele. Soo- dustamaks kogukondlike päikeseparkide teket peame oluliseks, et seadused ja planeeringud nende rajamist liigselt kitsendama ei hakkaks. Näiteks võiks päi- keseparkide rajamine olla lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud toot- mise maa-ala projekteerimistingimuste alusel kui on täidetud teatud tingimu- sed. Kuigi igas vallas tuleb kohandada vastavalt asukohale ja kogukonnale sobi- vad tingimused, siis hea näitena toome välja vastava peatüki sõnastuse Vinni valla üldplaneeringust: Punkt 7.4.3 Päikeseparkide rajamine Tööstuslikku päikeseparki (enam kui ka- hekordne kinnistu enda tarbeks olev vajadus) tohib tiheasustusalal rajada 6 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas ainult tootmismaale ja hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse (kui see ei riku hoone välisilmet ning sobitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga). Hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid) on tööstuslike päikeseparkide raja- mine lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud tootmise maa-ala (ptk 4.1.12) projekteerimistingimuste alusel, kui: ▪ päikesepark vastab kehtivatele normdokumentidele (sh elektripaigaldise stan- dard); ▪ päikesepargist tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei vähenda liik- lusohutust teedele; ▪ säilib väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus ja mullaviljakus (väärtuslikul põllumajandusmaal ei muudeta katastriüksuse sihtotstarvet tootmismaaks, et oleks tagatud maaüksuse kasutamine põllumajandusmaana peale päikesepa- neelide eemaldamist); ▪ päikesepark ei vähenda väärtusliku maastiku väärtust, sobivuse otsustab val- lavalitsus kaasates maastikuarhitektuuri ja miljööalaste teadmistega spetsia- listi. Mikrotootmiseks, st ühe majapidamise tarbeks (kuni kahekordne kinnistu enda tarbeks olev vajadus) päikesepaneelide paigutamine on lubatud väljaspool õueala, kui paneelide paigutus maastikul ei too kaasa negatiivset visuaalset mõju. Vajadusel võib kohalik omavalitsus anda ehitusloa tähtajaliselt, võttes ar- vesse päikesepaneelide eeldatavat eluiga. Päikesepargi rajamisel või päikesepa- neelide paigutamisel peab tegevuse tegija arvestama, et naaberkinnistu omani- kul on oma maale õigus ehitada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaber- kinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga seondu- vat, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Miljööväärtuslikel aladel/hoonetel on luba- tud sellised lahendused, kus päikeseenergia tootmise vahend sobitub kokku hoone arhitektuuriga, sobivuse otsustab vallavalitsus kaasates arhitektuuri ja miljööalaste teadmistega spetsialisti. Loodame, et eelpooltoodud ettepanekud täiendavad üldplaneeringuid viisil, mis lubab sujuvalt ja kogukondasid kaasavalt kasutusele võtta kiirelt arenevaid taastuvenergia tehnoloogiaid ja kogukonnaenergeetika vorme. 7 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 6 Kaitseministee- 1. Palume korrigeerida ja täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 3.21. 1.1. Arvamust arvestatakse, tekst korrigeeritakse. rium, „Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus 1.2. Arvamust arvestataks osaliselt. Tekst korrigee- 23.09.2021 nr määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine“ järgmiselt. ritakse järgnevalt: "Osmussaare küla Saare maaük- 12-3/21/1049 1. 1 Palume korrigeerida teksti sissejuhatavat lausel ning sõnastada see: „Pla- sus (52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse neeringus on esitatud järgmised piiranguvööndiga riigikaitseliste ehitiste maa- maa-ala vastavalt põhijoonisele". Ptk 3.3.1.9. ja Ta- alad“. bel 1 kohaselt on antud seletus, mis võimaldab riigi- Praegu kasutatud mõiste „riigikaitsealane ehitis“ ei tulene õigusaktidest ning kaitsega seonduvat riigikaitse maa-alale ehitada. võib olla seetõttu eksitav. Seaduste tsiteerimist üldplaneeringus ei soovita, 1. 2 Palume täiendada Osmussaarel asuva riigikaitselise otstarbega maa-ala seetõttu ei lisata ka väljavõtteid seadusest - need kohta märgitut vastavalt Kaitseministeeriumi 19.04.2021 kirjale nr 12- kehtivad sõltumata sellest, kas need on üldplanee- 3/21/1049. ringus esitatud või mitte. Praegu on seletuskirjas märgitud riigikaitselise ehitise maana Osmussaarel asuv Saare maaüksus (katastriüksus 52001:001:0988). Kaitseministeerium palus üldplaneeringus kavandada riigikaitsemaa juhtotstarve nimetatud katastriük- sust ümbritsevale suuremale maa-alale ning esitas vastava kaardikihi. Üldplaneeringu põhjjooniselt (joonis 1/18) nähtub, et Kaitseministeeriumi ette- panekuga on arvestatud ja soovitud maa-ala on joonisel riigikaitse maa-ala lep- pemärgiga tähistatud. Palume sama maa-ala kajastada ka seletuskirjas ning sõnastada maa-alade loe- telu viimane punkt järgmiselt: „Osmussaare küla, Saare maaüksus ( katastriük- sus 52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse maa-ala vastavalt põhijooni- sele. Maa-alale on lubatud püstitada riigikaitselisi ehitisi. Ranna ja kalda ehitus- keeluvööndisse ehitamise korral ei kohaldu neile ehitistele ehituskeeld loodus- kaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 6 alusel. Piiranguvöönd kehtestatakse ehiti- sele ehitusseadustiku § 120 lõigetes 2 ja 4 sätestatud alustel ja korras.“ 8 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 2. Kaitseministeerium juhtis 19.04.2021 kirjas nr 12-3/21/1049 tähelepanu KSH aruannet on varasemalt esitatud kirja alusel üldplaneeringu seletuskirja ja KSH aruande vastuolule Lääne maakonnaplanee- korrigeeritud. Tuuleenergia arendusala L1 on käsit- ringu teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“ kavandatud elektrituulikute aren- letud KSH aruandes ulatuses, mis toetab täienda- dusala L1 käsitlemise osas. Avalikul väljapanekul olevatest üldplaneeringu do- valt selle MP-st välja võtmist: kumentidest nähtub nüüd, et üldplaneeringus elektrituulikute arendusala ei Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Tuu- planeerita ning üldplaneeringuga tehakse ettepanek nimetatud arendusala ka leenergeetika on esitatud võimalik tuuleenergia maakonnaplaneeringust välja jätta. arendusala L1, mis paikneb Nõva osavalla territoo- Arvestades eeltoodut palume veelkord üle vaadata ja korrigeerida KSH aruande riumil. Teemaplaneeringust lähtub, et olulisi loodus- teksti, kuna mõnedes tekstiosades leidub jätkuvalt eksitavat teavet, nagu oleks kaitselisi piiranguid alale ei esine, küll aga paikneb maakonnaplaneeringus kavandatud elektrituulikute arendusala üldplaneerin- must-toonetkure püsielupaik alale lähemal kui 5 km gusse kantud (näiteks lk 79, 82, 85). ning tedre elupaik 10 m kaugusel arendusala piirist. /--/ Eelnevast lähtuvalt leiab KSH koostaja, et vas- tav tuuleenergia arendusala on looduskaitselistest aspektidest ebasobiv ning teeb ettepaneku muuta maakonnaplaneeringut võttes sellest välja kavan- datud elektrituulikute arendusala L1. 7 Keskkon- Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud Lääne Nigula valla üldplaneeringu naamet, (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande 30.09.2021 nr eelnõuga. Keskkonnaamet teeb järgenvad märkused ja ettepanekud. 6 5/21/5795 4 1. Üldised teemad 1. Arvamust ei arvestata. Tegemist on EELISest tu- 1. KSH aruande joonise 3.12. tingmärk „kaitseala objektina“ on arusaamatu. Pa- leva andmekihiga, kus teatud juhtudel on kaitseala lume tingmärk legendist eemaldada kui pole asjakohane. esitatud punktobjektina. KSH aruannet ei korrigee- 2. Soovitame KSH aruandes Tabel 3.9 ja 3.10 kokku viia ja tuua vaid määrusega rita. kinnitatud (tabel 3.10) ja keskkonnaregistris olevad kaitstavad looduse üksikob- 2. Arvamust ei arvestata. Lähtuvalt asjaolust, et KSH jektid. aruandes on kehtiv andmestik kättesaadav ning te- 3. KSH aruande tabel 3.8. pealkirja kohaselt, on tabelis esitatud valla halduster- gemis on informatiivse ja mitte kehtestatava infoga, ritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad. Mitmed nimetatud aladest on osali- mille kehtivuse seis on tabelite pealdises fikseeritud selt või valdavas osas naabervallas. Nii on tabelis toodud ala kogupindala valla ning andmed keskkonnaregistris võivad aja jooksul piires oleva kaitsealuse maa-ala osas eksitav. Ka on eksitav praegune sõnastus veel muutuda, siis täiendavat tabelite ühendamist (pt 3.2.5, lk 56), et valla haldusterritooriumile jääb 5 looduskaitseala ja 4 pro- KSH aruandes ei teostata, kuna sellest ei sõltu KSH jekteeritavat looduskaitseala (sarnaselt ka hoiualade kohta) ning ei tule välja, sisu, ega järeldused või üldplaneeringu põhilahen- mis on uued kaitstavad alad ja mille osas on kavas piiride ja/või kaitsekorra dus. muutmine. Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastust täpsustada. 3. Arvamust arvestatakse. KSH aruandes 9 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 4. KSH aruandes lk 143 viite nr 56 link ei tööta. korrigeeritakse üheselt mõistetavuse eesmärgil sõ- 5. KSH aruandes lk 72 on üldiste leevendavate meetmetena nimetatud: „Dir- nastust järgnevalt: hami sadama laienduse ehitustegevuse käigus on vaja arvestada põldtsiitsitaja - Lääne-Nigula valla haldusterritooriumile jääb osa- võimaliku pesitsusajaga ning rakendada sellega seoses piiranguid ehituse ajale. liselt või täielikult /--/. Mürarikkaid ehitustegevusi vältida mai keskpaigast juuli lõpuni.“ Keskkon- - Tabel 3.8. Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil naameti hinnangul ei ole suuremaks ja olulisemaks ohuks müra vaid reaalne osaliselt või täielikult paiknevad kaitse- ja hoiualad pesade ja poegade hävimine tööde käigus. Põldtsiitsitaja teeb pesa maapinnale (Allikas: Keskkonnaregister, 2020. Seisuga põõsaste või rohu varju. 30.11.2020).; 6. KSH aruandes lk 78 on kirjutatud: „Isendid, mille elupaiku kaitstakse, on saar- 4. Arvamust arvestatakse. Link korrigeeritakse. mas….“. Keskkonnaamet soovitab kasutada mõistet „liigid“ ja isendi kohta kir- 5. Arvamust arvestatakse. KSH aruandes on selgita- jutada „kes“ (mitte „mis“). Sama kordub tabelis. tud põldtsiitsitaja elutegevust ning esitatud vajadus piirata ehitustegevust pesitsusajal. Seejuures ei ole sadama-ala põldtsiitsitaja jaoks ideaalseks elupai- gaks, kuid on alternatiiviks intensiivse põllumajan- duse käigus hävinud elupaikadele. Põldtsiitsitajale sobivaimad elupaigad on seega valdavalt planeeri- tud tegevuse lääneosa naabruses. DP ala hõlmab olemasolevaid tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega alasid, kus peal paiknevad olemasolev hoonestus ja liikumisteed ning kus toimub aktiivne sadamaala te- gevus. Selle tõttu ei ole ette näha ehitustegevuse tõttu reaalset pesade hävitamist. KSH aruannet täiendatakse viitega, et ehitustööde käigus ei tohi väljuda lääne osas ehitusmasinatega 52001:001:2860 kinnistu piirest. Sama lisatakse ka planeeringu seletuskirja ptk 4. 6. Arvestatakse. Mõistet "liigid" või "isendid" kasu- tatakse KSH aruandes ka taimeliikide käsitlemiseks, millede puhul on sobilik kasutada ka "mis", eelne- vast lähtuvalt KSH aruannet ei korrigeerita. KSH aruannet korrigeeritakse järgnevalt: "Isendid, mille elupaiku.." asendatakse "Liigid, mille elu- paiku..". 10 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 2. Teed ja juurdepääsud 1. Arvamust ei arvesta. Tegu on Kasari jõe uuringu 1. Palume kaardimaterjali kaardikihilt YP_transp_tee_parkimine eemaldada kohase asukohaga. Liikumispiirangu info on võima- punkt nr 25. „Kiisaoja“. Parkimise korraldamine Kiisaojal (Mäeotsa tee lõpus) ei lik välja tuua parkimisala juures infotahvlil. Parki- ole otstarbekas ega vajalik. Maahooldaja jaoks on juurdepääs hooldatavale miskorralduse lahendamine tagab positiivse mõju alale piisav ning parkimise tagamine külastajatele pole vajalik, sest seal ei ole luha kaitsele. Parkimise korraldamisega suunatakse ettenähtud kevadist kalapüügivõimalust ning kehtiva ja uue kaitse-eeskirja eel- ala kasutavad kalurid parkima konkreetsele alale ja nõu järgi on liikumispiirang ränd- ja haudelindude ning luhakoosluse kaitseks. välditakse luhaalal kaootilist liikumist, mis vähen- 2. Nõva looduskaitseala Rooslepa sihtkaitsevööndisse on kavandatud kaks ko- dab koormust luhaaladele ja omab seeläbi positiiv- halikku teed Rooslepa (Rooslepa rannatee) ja Elbiku (Roosta tee) külast randa. set mõju. Tegemist on tupikteedega. Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018– 2. Arvamust ei arvesta. Liikluskorraldust üldplanee- 2027 kohaselt on kavandatud neile teedele mootorsõidukitega liiklemist keelav ringuga ei lahendata. Täpsed korralduslikud lahen- märk (lisatahvlil erand kaluritele) metsas paralleelselt rannaga kulgeva põhja- dused leitakse edasise (üldplaneeringust sõltumatu) lõunasuunalise pinnasrajaga ristumiskohale, kuhu näib olevat (ÜP kaardimõõtu koostöö käigus. arvestades) kavandatud ka kohaliku tee lõpp-punkt. Keskkonnaamet teeb ette- paneku märkida kaardil, et rannani pääs ei ole võimalik ega lubatud. 3. Hara lahe ja Haapsalu Tagalahe ühenduskanal 1. Arvamust arvestatakse. Seletuskirja ptk 3.8.9. 1. KSH aruande lk 42 kohaselt: „KSHga ei teostata kanali rajamise keskkonna- muudeti järgnevaks: "Üldplaneeringu kaartidel on mõjude hindamist, kuivõrd lähtuvalt Skepast & Puhkim OÜ (2019) tööst on va- näidatud Vööla ja Sutlepa merd ühendavad kanalid, jalik läbi viia veel täiendavaid uuringuid ja vajadusel koostada kanali rajamiseks mille eesmärk on läbi veevahetuse suurendamise keskkonnamõju hindamine“. Keskkonnaameti hinnangul tuleb ka ÜP ptks-s parandada veekogude ökoloogilist seisundit. Edasi- 3.8.9. selgitada keskkonnamõju hindamise vajadust. sed tegevused pannakse paika ehitusprojektiga, 2. Keskkonnaamet soovitab lisada KSH aruandesse ka teised Vööla mere kesk- millele tuleb koostata keskkonnamõju hindamine." konnaseisundi uurimistööde ja nende tulemused („Lääne maakonna ranniku- 2. Arvamust ei arvestata. Skepast & Puhkimi töö on lõugaste uuringud. Lõpparuanne“, EMÜ, 2011; „Täiendavad uuringud Vööla 2019. aastast, see peaks juba olema arvesse võtnud mere tervendamiseks“, EMÜ, 2014;). Lääne maakonna rannikulõugaste uurin- varasemaid uuringuid ja ÜP kontekstis on oluline gud lõpparuande järgi: „Vööla mere ökoseisundi parandamine, sellega veeliste viidata viimase uuringu järeldustele. KSH aruandes elupaikade säilimise pikendamine saab olla vaid ajutine. Rahaliste ressursside, tuuakse muude varasemate uuringute nimekiri, teadmiste, inimjõu ja oskuste olemasolul on seda võimalik teha“. kuid ei käsitleta põhjalikumalt nende järeldusi. 11 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 4. Haapsalu linna ja Noarootsi vaheline sild Selgitame. Üldplaneeringusse on oluliselt muude- Keskkonnaameti hinnangul ei välista KSH aruande lk 105 viimas enanimetatud tava ühendusena kantud Haapsalu-Noarootsi silla leevendav meede („Perspektiivse ühendustee...) emaputke ümberasustamine eskiislahenduses esitatud trass. Trassiga seonduvale ebasoodsat mõju. Liigi soodsa seisundi tagab just elupaiga piisav suurus ja sood maa-alale üldplaneeringuga täiendavaid kitsendusi ne sei sund. Isendeid ei saa väiksele elupaigalaigule kokku koguda ja loota, et seatud ei ole. tal seal sa ma hästi läheb kui enne seda suurel alal. Peamine probleem kait- Planeeringus kajastatud trassikoridori laius on 350 sealuste liikide jaoks on elupaikade pindala vähenemine ja killustumine ning lõ- m, mille sees valitakse sobivaim tee asukoht - st so- puks isolatsiooni jäämine. Kui rannaniidu pindala vähendada ja seda killustada, biva kasvukoha vähenemine ei toimu kogu kaardile siis selle väärtus väheneb ja sell est teed läbi ehitades tekivad servaefektist tin- määratud trassikoridori ulatuses. Skepast & Puhkim gitud mõjud (tee servas on erinev pinnas ja seal hakkavad levima kohalikule OÜ poolt 2017. a koostatud Noarootsi silla tehnilise kooslusele ebatüüpilised liigid ja tõenäoliselt ka võõrliigid). teostatavuse analüüsi alusel on rajatava silla laius Keskkonnaameti hinnangul ei ole isendite ümberasustamine tõhus abi nõu . Pi- 14,3 m. Kui arvestada teetammi, mis sillale viib laie- gem tasuks kaaluda võimalusi planeerida teetrassi nii, et see läbiks elupaiku mana, siis reaalne vajalik trassikoridor on hinnangu- võimalikult lühikesel lõigul. Teine võimalus on kompenseerivalt taastada liigi liselt 30-40 m lai. Kui Väinamere loodusala piires elupaika lähipiirkonnas ja tagada selle soodus seisund ka tulevikus. emaputke kasvualal paigutada tee postidele (ehk teetamm jääb väljapoole loodusala), siis on 30-40 m asemel vajalik sama laius, mis sillal, ehk 14,3 m. Ar- vestades asjaolu, kus emaputke kasvukoht hõlmab EELISe andmetel kogu Noarootsi poolset potent- siaalset silla rajamiskohta. Kasvukoha pindala on EELIS andmetel 93,35 hektarit, ei näe KSH koostaja, et sellisel viisil ümberasustamisega kaasneks olu- kord, kus isendid viiakse väiksele elupaigalaigule ning kaasneks oluline kasvukoha vähenemine. Täpsemas planeerimisetapis (tõenäoliselt eripla- neering), mil on teada silla täpsemad parameetrid ja asukoht, tuleb läbi viia liigiinventuur ja keskkon- namõju strateegiline hindamine. Liigiinventuuri tu- lemusena kaardistatakse tegevuse poolt ohustatud isendid, mille säilimiseks tuleb läbi viia ümberasus- tamine. Võimalik on emaputke levikualal kasutada teetammi asemel maantee tugipostidele rajamist. Ümberasustamise vajadus võib kaasneda sellisel 12 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas juhul vundamendipostide ehitustööde teostamise alal, mitte kogu trassikoridori ulatuses. Kuna täpne trassi paigutus ja tehniline lahendus ei ole üldpla- neeringu koostamise hetkel selge, siis tuleb ühen- dustee rajamiseks läbiviidava eriplaneeringu raa- mes koostada täiendav Natura asjakohane hinda- mine. Üldplaneeringuga ei ole võimalik määrata trassi asukohta täpsemalt - tegemist on mitut omavalit- sust ja omavalitsuste piiride välist ala mõjutava ob- jektiga ning selleks tuleb koostada riigi eriplanee- ring ja mõjude hindamine millega määratakse sobiv silla asukoht. Üldplaneering seab piirangud võimali- kuks ehitustegevuseks koridori piires ja juhib tähe- lepanu, et praegu puudub teehoiukavas viidatud objekt. 13 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 5. Ehituskeeluvööndi vähendamine 1. Dirhami sadama-alal on ehituskeeluvöönd vara- 1. Soovitame juba ÜP-s selgitada, miks on vajalik ehituskeeluvööndi vähenda- sema ÜPga vähendatud ning keskkonnaministee- mine ja erandi tegemine kehtivale normatiivile ning miks ei ole võimalik kavan- riumi 12.03.2003 nr 16-6/937 kinnitatud. Ehituskee- dada tegevust väljaspool ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamise luvööndi vähenduse eesmärgiks on sadamaala vajadust ei ole asjakohane põhjendada ehituskeeluvööndi määramise metoo- laiendamine ja mitmekesise arengu võimaldamine. dika muutumisega (KSH aruanne lk 33, Dirhami küla), sest praegu kehtiv ehitus- Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 kohaselt ei laiene keeluvööndi ulatust määrav looduskaitseseadus (LKS) kehtib alates 2004 (LKS § ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga 35 lg 3 prim). või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sada- 2. ÜP p 3.14. tabeli 5 punkt 30. nähakse ette Riguldi külas Urva kinnistul maehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadama arenda- (52001:001:3100) pukktuulikut meenutava ehitise püstitamine, mis võib kanda misel soovitakse, et sadama alal saaks toimida nii ka suvemaja funktsiooni. Ala on Nõva-Osmussaare hoiualal ning ühtlasi Nõva- otseselt veeliiklusega seonduvad tegevused, kui ka Osmussaare loodus- ja linnualal. Mõju hindamisel (KSH Tabel 3.14; lk 84) on seda toetavad tegevused nagu merepääste, maju- lähtutud asjaolust „on säilinud nn vundamendikivid ja alumine osa tuuliku ema- tus, söögikoht, muuseum vms. Et vältida võimalikke puust, siis selle mahu taastamine negatiivset keskkonnamõju kaasa ei too ning hilisemaid vastuolusid looduskaitseseaduse erisuse elupaiga 6210* seisundi säilimist ei ohusta“. Keskkonnaregistri andmetel tõlgendamisel vähendatakse sadama ehituskee- (KR_plk, natura_elupaik) on ala lausaliselt poollooduslike kooslustega kaetud. luvöönd sadama maa-ala ulatuses. Lisaks vähenda- Ehitise püstitamise ja kasutamisega kaasneb laiem keskkonnamõju ning prae- takse ehituskeeluvööndit sadmaga piirnevale elamu gune KSH kohane mõju hinnang loodusala kaitse-eesmärkidele ei ole piisav, et maa-alal - ei ole põhjendatud, et sadamast sisemaa järeldada negatiivse mõju puudumist kaitstavale elupaigatüübile. poole jääb kehtima riba ehituskeeluvööndit. KSH aruandes on esitatud, et vähendamise alale on keh- testatud DP-d, seejuures on esitatud hinnang ehi- tuskeeluvööndi vähenduse võimalikkusele. Kuivõrd ÜP KSH aruandes esitatud ehituskeeluvööndi vä- henduse hinnang on eelkõige tugiinfo hilisemaks ot- sustusprotsessiks, palume Keskkonnaametil ehitus- keeluvööndi vähenduse taotlusprotsessis sellega ar- vestada. 2. Arvamust arvestatakse. Pukktuulikule EKV vähen- dust ei taotleta. 14 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 6. Mets Mitte arvestada. Metsandusspetsialistid on välja Teeme ettepaneku tiheasutusala ümbruses piirangute seadmisel määrata mak- toonud, et lageraielangi pindala oleneb metsa kas- simaalne lageraielangi pindala. Kuna paljude tiheasutusalade ümbruses on hall vukohatüübist, seega ei ole see ühe väärtusena ra- lepik uid ja haigeid saarikuid, siis määrata, et lageraielank ei või olla suurem kui kendatav - igal üksikjuhtumil tuleks määrata mis on x ha välja arvatud hall lepikutes ja KeA poolt tehtud metsakaitseekspertiisi akti vastava koha puhul sobilik väärtus. Kohalik omava- alusel. litsus peab metsa teemat oluliseks teemaks ja see- Märkused ja ettepanekud ÜP p tk i 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine tõttu on metsaraiega seonduvat täpsustatud võrrel- (lk.46) kohta des metsaseaduses esitatuga. Samas ei ole üldpla- 1. Põhimõte: „Raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena ja raielangid neeringu täpsusastmes võimalik määrata detailseid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist.“ Keskkon- kvantitatiivseid määranguid vaid peab jääma kvali- naameti hinnangul võib selline sõnastust tekkida võib olla isemoodi nägemus. tatiivsete kirjelduste juurde, kus edasise töö käigus Kui oleks seda kuidagi soov piirata, siis peaks määrama lageraielangile pindala- tuleb kohapõhiselt lähtuvalt üldplaneeringus too- lise piirangu. dud põhimõtetest teha otsus. 2. Põhimõte: „Metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes va- nem või mille tervislik seisund on halb.“ Kas see käib ühe kinnistu kohta või kogu väärtusliku metsa kohta konkreetse tiheasutusala ümbruses? Kes seda ot- sustab, milline neist metsa on mõistes vanem või mille tervislik seisund halb? Mida tähendab metsa mõistes vanem? Siin peaks selgelt kirjeldama, kes otsus- tab ja mille alusel? 3. Põhimõte: „Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid.“ Seda on väga raske määrata, milline see metsarada või tee on, mida ei või ületada. Kas loomarada on ka metsarada? Pigem võiks olla kohustus koris- tada inimeste poolt kasutuses olevate metsarajad peale raiet ja mitte kasutada neid kokkuveoteedena. 4. Põhimõte: „Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrval oleval langil kasvava metsauuenduse keskmine kõrgus on üks meeter.“ Kas sellega on ka- vandatud metsaseadusest erinev nõue sisse tuua? Metsa majandamise eeskirja § 16 lg 1 kohaselt loetakse metsa uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat hari- likku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuene- nuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. 5. Põhimõte: „Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta 15 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas jooksul pärast raiet.“ Keskkonnaamet soovitab kasutada metsauuendamise pu- hul metsaseaduse § 24 lg 3 sõnastust: Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pä- rast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. Sellega on sobilikes kas- vukohatüüpides lubatud ka looduslik uuenemine. 6. Põhimõte: „Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.“ Keskkonnaamet soovitab kasutada sõnastust: noortes ja keskealistes metsades on lubatud hooldusraiet teha vastavalt metsade vajadus- tele. 7. Sadamad Arvamust arvestatakse. Ptk 3.3.1.6. tekst muudetud Keskkonnaamet esitas 29.09.2020 kirjas nr 6 5/20/13380 2 ettepaneku täpsus- järgnevaks: "Sadamateenuste osutamiseks ja laeva- tada ÜP s s adama maa-ala mõistet . Lääne Nigula Vallavalitsus oli 15.10.2020 liikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala. kirjaga nr 7 1/20 111 1 saadetud tabeli „Arvamused ja seisukohad Lääne Nigula Sadama maa-alale võib ehitada üldplaneeringu valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele“ kohaselt nõus nimetatud Kesk- ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehi- konnaameti ettepanekuga arvestama , kuid muudatus ei ole üldplaneeringusse tisi." sisse viidud. Palume sõnastada ÜP ptk 3.3 .1.6 Sadama maa-ala (LS) järgnevalt: „Sadama maa-ala (LS). Sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala. Sadama maa-alale võib ehitada üldplanee- ringu ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehitisi.“ 8 Priit Kotkas, 1. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on meie perele, s.o. allakirjutanule ning minu Arvamust ei arvestata. Valla seisukoht on, et nime- 30.09.2021 abikaasale Signe Kotkasele kuuluvale Einbi külas asuva Ramsholmi kinnistule tatud tee peaks olema avalikult kasutatav, valla sei- märgitud avalikult kasutatav tee. Sellist teed meie kinnistul pole, samuti ei sukohad on esitatud samas haldusasjas. Kuni riigi- soovi me sellist teed oma kinnistule. Teed saab avalikult kasuatavaks kuulutada kohtu lahend ei too teistsugust lahendit jätkatakse juhul, kui omanik sellega nõustub või kui kinnistusraamatusse on kantud kinnis- nimetatud tee avalikuks teeks planeerimisega. tut koormav, valla kasuks seatud piiratud asjaõigus. Käesoleval hetkel ei ole omanik andnud Lääne-Nigula vallale oma nõusolekut kinnistule avalikult kasua- tava tee tegevmiseks, ka pudub vallal mistahes muu õigusilik alus selle tegemi- seks. Seega tuleb Ramsholmi knnistult eemaldada avalikult kasuatava tee ting- märk. Palun näidata avalikult kasutatav tee kuni Ramsholmi kinnistu piirini. 16 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 2. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on märgitud Ramsholmi kinnistule Ramsi pool- Arvamust ei arvestata. Lautrikoht ei ole planeeritud saare tippu lautrikoht. Omanikud ei nõustu lautrikoha rajamisega Ramsholmi Ramsholmi kinnistule vaid Ramsi puhkekoht katast- kinnistule, Lääne-Nigula vallal puudub võõrale maale ilma omaniku nõusole- riüksusele, võimalik et mõõtkvast tulenevalt ei kuta lautri planeerimiseks ka igasugune õiguslik alus. Ka ei ole lautrikoha loo- paista see hästi välja. Sideehitise kaitsevöönd ei vä- mine Ramsi poolsaare tippu, s.h. Lääne-Nigula vallale kuuluvale, Einbi külas lista lautrikoha toimimist, seega ettepanekut ei ar- asuvale kinnistule nr 1125132, katastrinumbriga nr. 52001:005:0008 võimalik. vestata selles osas. Pääs kallasrajale ja lautrikoht on Nimelt läheb poolsaare tipust Vormsi suunas merre ELASA-le kuuluv Vormsit ja olulised sellele piirkonnale, mistõttu on nende pla- Hiiumaad mandriga ühendav valguskaabel. Valguskaablile kohaldub kaitse- neerimine avalik huvi. vöönd, mis Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2015. a määruse nr 73 „Ehitise kait- sevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 14 lg 2 kohaselt on merel 0,25 meremiili so 463 meetrit sideehitise keskjoonest. Kaabel läheb merre vallale kuuluvalt kinnistult, mille merepiir on napilt 40 meetrit. Lautrikoht tähendab autode ja paadikärude pikka vette tagurdamist ning merre kinnijäänud autode traktoritega meremu- dast väljatõmbamist, milline tegevus sidekaabli kaitsevööndis pole võimalik. Seega ei saa Ramsi poolsaare tippu, s.h. vallale kuuluvale kinnistule lautrikohta rajada. Palume lautrikoha tingmärk kaardilt eemaldada. 3. Üldplaneeringu kaardil on Ramsholmi kinnistul asuv elamu ja selle õueala Arvamust ei arvestata. Vastavalt LKS § 38 lg 4 p 1-le jäänud ehituskeelu alasse. Teeme ettepaneku ehituskeelu alast välja jätta ei laiene olemasolevale õuealale ehituskeeld ja see- õueala ja talu majandushoov, mis on majandushoonete ehitamiseks sobiv ala. tõttu ei ole vajalik ehituskeeluvööndi täiendav vä- Uus ehituskeelu joone ettepanek on lisatud kirjale Lisa 1 näidatud sinisega, ole- hendamine üldplaneeringuga. masolev ehituskeelu joon punasega. 4. Meile kuuluvale Einbi külas asuval Voosi kinnistul on olemasolev kasutuses Arvamust ei arvestata. Varasema koostöö käigus lautrikoht, mille palume märkida ka üldplaneeringu kaardile. Kuna lautrikoha esitasite 24.11.20 oma nägemuse (sama nägemus juurde on vajalik rajada ka merenduse ja kalandusega seotud ehitisi, teeme et- mis nüüdki) lautrikohast ja see oli pigem sadam kui tepaneku näidata lautrikogha kõrvale praeguse ehituskeelu ala sisse ehitusala, lautrikoht, mis nõuaks suuremamahulisi väljaehitus- mis võimaldaks ehitada lautrikohte võrgu- ja paadikuure ning muid merenduse töid, parkla ehitamist ja muu teenindava taristu ehi- ja kalandusega seotus hooneid. Kirja Lisas 2 on lautrikoha ettepanek näidatud tamist. Taotletud võrgu- ja paadikuuride rajamiseks mustaga ning ehitusala ettepanek näidatud punasega. puudub teadaolevalt avalik huvi (taotluse on teinud vaid üks perekond, puudub info, et kohalik kogu- kond seda taotleks), mistõttu ei ole põhjendatud nende kavandamist sinna üldplaneeringuga. Kui ko- haliku kogukonna poolt soovitakse arvamuse andja 17 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas poolt küsitut, siis on tulevikus võimalik algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering. 5. Üldplaneeringuga on ette nähtud püsiühendus mandri ja Vormsi vahel, pla- Juhime tähelepanu, et ÜP-ga ei planeerita Vormsi neeringu eskiisile on märgitud ka selleks ettenähtud maa-ala. Saan aru, et silda ning kitsendusi ei seata. Üldplaneeringusse on üldplaneeringuga soovitakse ette näha vähemalt 3 km pikkuse silla ehitust üle kantud perspektiivne maakonnaplaneeringu ko- Voosi kurgu Vormsile. Selleks, et silda saaks üldplaneeringuga kavanda, tuleks hane trassikoridori kulgemine informatiivse infona. üldplaneeringusse kindlasti lisada ka sotsiaal-majanduslikud põhjendused, mil- Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik projekt lega sellist investeeringut põhistatakse. Eeldusel, et Voosi kurku, sissesõitu ja huvi (riigiteede ühendamiseks), mistõttu algata- Haapsalu lahele ei plaanita sulgeda purjelaevadele, saab tegemist olema mas- takse projekti elluviimiseks vajadusel riigi eriplanee- siivse, kõrge ehitusega, mille ehituse ning ekpluatatsiooniga kaasneb ka ulatus- ring ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. lik keskkonnamõju. Suur mõju saab olema kalastikule ning linnustikule. Kind- Üldplaneeringu koostamise hetkel ei ole ühendus lasti oleks oluline ära tuua ka silla eskiis ning selle ehituslikud põhimõtted, mil- riiklikus teehoiukavas ning ühendusele ei ole omis- lest nähtudes saaks hinnata rajatava silla mõju muuhulgas ka lindude pesitsu- tatud riiklikku huvi. sele ja rändele – tegemist on olulise pesitsuala ning rändekoridoriga, mida kõrge vantsild saaks oluliselt takistama. Arvestada tuleb ka kavandatava tege- vuse vastavusega Euroopa Linnudirektiivile. Seega tuleb keskkonnamõjude strateegilises hindamise aruandes kindlasti hinnata Vormsi püsiühenduse raja- mise keskkonnamõju, mis praegu on jäänud täies mahus hindamata. 9 Maa-amet, 1. Palusime oma kirjas 08.04.2021 nr 6 3/20/11255 8 seletuskirjas ja KSH Arvamust arvestatakse. Ptk 3.20. lisatakse järgnev 08.04.2021 nr aruandes üheselt se lgitada, mis on võimalik mäetööstusmaa. Joonisel Põhijoo- tekst: "Lisaks on üldplaneeringu põhijoonisel kajas- 6 3/20/11255- nis on Keskkonnaametis menetluses olevatele taotletavatele mäeeraldistele ja tatud võimaliku mäetööstusmaana üldplaneeringu 8 nende teenindusmaadele märgitud „taotletav mäeeraldis 27.04.2021 (võimalik koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäee- 28.09.2021 nr mäetööstusmaa)“, kuid seletuskirjas ei ole raldiste ja nende teenindusmaade alad. Nimetatud 6 3/20/11255 jätku valt selgitatud, millega on täpsemalt tegu. Vältimaks muid tõlgendusi pa- alad võivad üldplaneeringu elluviimise perioodil 11 lume seletuskirja lisada selgitus, et võimaliku mäetööstusmaana on märgitud olenemata kohaliku omavalitsuse planeerimissuu- üldplaneeringu koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäeeraldiste ja nistest muutuda kaevanduslubade alusel kujuneda nende teenindusmaade alad. mäetööstusmaaks." 18 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 2. Joonis e Üldplaneeringu põhijoonis kohaselt asuvad maardlatel ning Kaopalu Arvamust arvestatakse. Ptk 3.20. lisati järgnev kruusakarjäär (loa nr L.MK/330426; loa omaja Lääne Teed OÜ) mäeeraldise tekst: "Planeeringuga määratud virgestusrajatiste teenindusmaal, Jaakna III kruusakarjäär (loa nr L.MK/321798; loa omaja Sand- ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekita- pit OÜ), Jaakna II liivakarjäär (loa nr L .MK/319163; loa omaja EMG Arendus vaid ehitisi või tegevusi välja arvatud maavara juur- OÜ), Jaakna kruusakarjäär (loa nr L.MK/327728; loa omaja Lääne Teed OÜ) depääsu tagamiseks ja kaevandamiseks antud kesk- mäeeraldistel ja nende teenindusmaadel olemasolevad puhketaristu objektid konnaloaga määratud tegevused.". Samuti lisati ning planeeritud matkarada. peatükis olevasse loetellu: "uusi matkaradu, infos- Seletuskirja peatükis 3.22. Puhke ja virgestusalade asukoha ja nendest tekki- tende, suunaviitasid, teabetahvleid ei ole ilma kae- vate kitsenduste määramine on kirjeldatud (tsiteerin): „Planeeringuga määra- vandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja tud virgestusrajatiste ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekitavaid nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna ehitisi või tegevusi“ ning „Kullamaa puhkealast Kaopalu karjäärini kavandatak nende paigaldamine takistab nimetatud objektide se matkarada“. Puhke ja virgestusalade arendamise põhimõtete ja soovituste alt ja ümbrusest maavara väljamist". all on toodud, et tuleks paigaldada infostende, suunaviitasid, teabetahvleid. Selgitame, et kaevandamise käigus toimuvate tegevuste tulemusena tekib paratamatult mõnevõrra müra. Tagamaks maava- rale juurdepääsu palume seletuskirjas märkida, et kaevandamiseks antud kesk- konnaloaga määratud aladel on virgestusrajatiste ümbruses müra tekitavad te- gevused lubatud. Samuti lisame, et matkaradu, infostende, suunaviitasid, tea- betahvleid ei ole ilma kaevandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna nende paigaldamine takistab ni- metatud objektide alt ja ümbrusest maavara väljamist ja on seega vastuolus MaaPS § 14. Lisaks selgitame, et kaevandamisel tuleb tagada vastavalt MaaPS § 78 ohutusnõuded, mida matkaja puhul ei ole võimalik tagada, kui matkaja sa- tub mäetööde alale või korrastamata maastikule. Tulenevalt MaaPS sätestatud vajadusest tagada juurdepääs maavarale palume nimetatud rajatisi mäeeraldis- tele ja nende teenindusmaadele mitte planeerida, kui selleks ei ole saadud loa omajate (Lääne Teed OÜ, Sandpit OÜ, EMG Arendus OÜ) nõusolekuid. Nõuso- lekute saamisel palume need esitada Maa ametile. 19 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas KSH aruande peatükis 3.2.1.1. Planeeringulahenduse elluviimi sega kaasnevad Arvamust arvestatakse. mõjud on kirjeldatud (tsiteerin): „Eelnevat arvesse võttes tegi KSH koostaja et- Lähtuvalt Maa-ameti varasemast kirjast, eemaldati tepaneku üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt alustada kohalikul omavalit- esmane meede (mis hõlmas endas mh geoloogilist susel Palivere aleviku uuringut) ning meede asendati KSH aruandes järg- aktiivse reservvaru passiivseks reservvaruks muutmise protsessiga. Maa amet mise meetmega: /--/ tulevikus, mil algab menetlus esitas oma 08.04.2021 kirjaga nr 6 3/20/11255 8 seisukoha, milles seisis: „Maa maavaravaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tun- ametile kui keskkonnaregistri kande tegemise otsustajale teadaolevalt ei ole nistamisel arvestada tiheasustusalale avalduvate Palivere alevikus asuva Palivere liivamaardla (registrikaart nr 574) aktiivse re- mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude hinda- servv aru passiivseks reservvaruks ümberhindamiseks alust.“ Lähtuvalt eelne- mine. vast eemaldatakse KSH aruandest vastav meede, küll aga tuleb tulevikus, mil Määrus nr 224 täpsustab keskkonnamõju hinda- algab menetlus maavaravaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamisel ar- mise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõi- vestada tiheasustusalale avalduvate mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude kes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille § hindamine“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist ARUANDE JA HIN- 3 lg 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise va- DAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE, sh leevendavad meetmed ). Selgitame, et jalikkuse eelhinnang anda pealmaakaevandamise oma kirjas 08.04.2021 nr 6 3/20/11255 8 märkisime, et MaaPS § 23 lõike 7 ko- korral kuni 25 hektari suurusel alal. Palivere liiva- haselt tarbevaru ja reservvaru eristamise aktiivseks ja passiivseks otsustab maardla pindala on Maa-ameti maardlate kaardira- keskkonnaregistri kande tegemise otsustaja, tuginedes geoloogilise uuringu tu- kenduse kohaselt 19.68 ha. lemustele ja muule keskkonnaregistri kande tegemise ajal saada olevale tea- KSH aruannet täpsustatakse üheselt mõistetavuse bele. Konkreetselt Palivere alevikus asuvale aktiivsele reservvarule ei kohaldu eesmärgil: kõik MaaPS § 24 loetletud tingimused, et oleks võimalik ilma geoloogilist uurin- /--/ tulevikus, mil algab menetlus maavaravaru kae- gut nõudmata reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistada, seega tu- vandamiseks, arvestada tiheasustusalale avalduvate leks läbi viia geoloogiline uuring . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhti- mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude eelhin- missüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 3 kohaselt on keskkonnamõju nang ning vajadusel algatada keskkonnamõjude hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste kor- hindamine (aluseks kehtiv seadusandlus). ral, KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhindamise tulemu- sed. KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ (edas- pidi määrus nr 224). Geoloogiline uuring ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ega ka määruse nr 224 loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg 3 ning määruse nr 224 alusel ei ole antud juhul 20 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ega KMH vaja- likkuse kaalumine. Eeltoodust tulenevalt ei ole Palivere alevikku jääva aktiivse reservvaru ümber- hindamisel keskkonnamõju hindamine kohustuslik ja seega Maa amet ei nõustu KSH sõnastusega. Palume KSH aruandes selgitada, et kui tulevikus hinnatakse geoloogilise uurin- guga maavara ümber aktiivseks tarbevaruks ning seda hakatakse kaevandama , siis hinnatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkust vastavalt KeHJS le. Maa-amet nõustub ajavahemikul 09.08.2021 30.09.2021 avalikul väljapanekul Arvamusega arvestatakse. olnud Lääne Nigula valla üldplaneeringuga tingimusel, et täpsustatakse planee- ringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jät- misel halveneb maavarale juurde pääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näi- teks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õi- gusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist teadmiseks Maa-ametile. 10 Maaeluminis- Maaeluministeerium on oma 12.04.2021 kirjaga nr 4.1-5/614-1 kooskõlastanud teerium, üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu, kuna Maaeluministeeriumi varasemad 13.09.2021 nr märkused on võetud teadmiseks ning üldplaneeringu dokumente on vastavalt 4.1-5/1436-1 korrigeeritud. Maaeluministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu seletus- kirja jaotises 3.3.1.16 „Maalise asustuse maa-ala (MA)“, jaotises 3.3.2 „Üldised põhimõtted hajaasustuses“ ja jaotises 3.17.1 „Väärtuslike põllumajandus- maade määramine“ väärtusliku põllumajandusmaa kohta toodud tingimused ja põhimõtted on üldises vastavuses väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega. 21 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas Maaeluministeerium analüüsis üldplaneeringuga kavandatud väärtuslike põllu- Arvamust ei arvestata. majandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemeid Põllumajandusuurin- Üldplaneering lähtub kohalikust teadmisest, mis gute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive kajastava kaardiand- hõlmas planeeringumenetluses kohalike põlluma- metega (2017. aasta seis). Analüüsi tulemustest selgus järgmist: jandusettevõtjate ja kogukondade kaasamist. Välja - Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi andmetel on arvati vaid sellised väärtuslikud põllumajandus- Lääne-Nigula vallas väärtuslikke põllumajandusmaid (kahe hektari suuruse või maad, mis olid tiheasustusaladel, liiga väikesed või suurema põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on 34 hinde- kuhu kavandati muud maakasutust. Juurde arvati punkti või enam) ligi 17 500 hektarit, millest u 1500 hektarit ei kavandata alasid, mida toodi välja sihtgrupiga tehtud kohtu- üldplaneeringuga väärtuslikuks põllumajandusmaaks arvata. Samas on aga mistel. Ptk 3.17.1. on neid põhimõtteid ka kirjelda- üldplaneeringuga kavandatud määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks roh- tud. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise ajal ei ole kem kui 2000 hektarit põllumajandusmaa massiive, mille kaalutud keskmine võimalik tugineda kehtivale väärtuslikke põlluma- boniteet on alla 34 hindepunkti. Kokkuvõtvalt kavandatakse Lääne-Nigula vallas jandusmaid reguleerivale seadusandlusele, siis tule- määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks üle 18 300 hektari põllumajandus- nevalt maakonnaplaneeringu suunistest ja Plans § maad; 75 lg 1 p 14 kasutab kohalik omavalitsus oma täie- - KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.3 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud likku otsustusõigust määrata üldplaneeringuga väärtuslike põllumajandusmaade kohta põhjalik analüüs, lahates planeeringula- väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende tingimu- henduse elluviimisega kaasnevaid mõjusid erinevate külade kaupa. Märgime, sed olenemata võimalikest tulevikus vastu võetava- et Maaeluministeeriumi poolt tehtud analüüsi põhjal nähtub, et üldplaneerin- test riiklikest seadustest ning neis sisalduvatest kri- guga ei kavandata määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks rida suure- teeriumitest. Üldplaneeringu kohasel tasemel on maid põllumajandusmaa massiive, mis paiknevad soode läheduses (Hindaste KSH-s seda ka hinnatud. Üldplaneeringu ja selle külas paiknev massiiv), metsamassiivide keskel (Elbiku ja Keedika külas paikne- juurde kuuluva KSH on kooskõlastanud erinevad vad massiivid), samuti tiheasustusalade läheduses (Kärbla, Saunja, Võntküla, koostöötegijad, sh ka Maaeluministeerium. Vidruka külades ja Risti aleviku lähistel olevates külades paiknevad massiivid). Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal kä- sitlemisel oluline mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal, et üldplaneeringut käsitlevates dokumentides tuleks väärtuslikuks põllumajan- dusmaaks mittemääramist põhjendada, käsitledes seejuures võimalikult üksi- kasjalikult põhjuseid ja huvisid, sealhulgas avalikke huvisid, mis kaaluvad üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. Lisaks palume hinnata sellega kaasnevaid mõjusid ka KSH aruande jaotises 3.2.3. See annab meie ar- vates nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile selguse ja kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud. 22 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 2) Seletuskirja jaotises 3.8.8 „Sademeveesüsteemid“ on toodud põhimõtted sa- Arvamust arvestatakse osaliselt. Ptk 3.24. lisatakse demeveesüsteemide edasisel arendamisel. Ühe tingimusena on ette nähtud, et järgnevad laused: "Ehitamist puudutavates menet- sellega seotud arengute kavandamisel tuleb kombineerida maaüksusepõhised lustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse aja- sademeveelahendused piirkondlike lahendustega. Jaotises on märgitud, et üld- hetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb juhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, kuid vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaar- see on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga dirakendusest. Lisavee (väljapool maaparandussüs- Soovime preventatiivselt juhtida tähelepanu viimasel ajal palju probleeme teki- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüs- tanud küsimusele, mis on seotud lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega. teemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ- Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 kohaselt võib tulla kõne alla ka väljas- lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.". Juhime pool maaparandussüsteemi koondatud vee ehk lisavee juhtimine maaparan- tähelepanu, nagu oleme teinud seda juba alates dussüsteemi. Peame vajalikuks osundada, et sellisel juhul peab ehitusloa või lähteseisukohtade staadiumist, et üldplaneeringu muu loa andja kooskõlastama ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovi- koostamisel on arvestatud võimalikult suures ulatu- takse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (lisavesi) ees- ses põhimõtet mitte esitada tekstis ja joonistel ei vooluvõi kuivenduskraavi, Põllumajandus- ja Toiduametiga. esitata kehtivaid õigusakte ja piirnaguid kuna neid Lisaks sellele tuleb lisavee maaparandussüsteemi juhtimise puhul arvestada ei kehtestata üldplaneeringuga. Varasemast prakti- maaparandussüsteemi hoiutööde mahu ning sellega seotud hoiukulude suure- kast on mitmeid näiteid, kus seadusesäte muude- nemisega. Maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle maa- takse, kuid selle varasem sissekandmine üldplanee- parandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on moodustatud ringusse tektitab kas segadust või selle edasi kehti- maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maapa- mise. randushoiukulude katmisel Põllumajandus- ja Toiduameti määratud ulatuses. Samas muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moodustatud, peab lisavett juhtiv isik arvestama kohustusega korraldada maaparandushoiu- tööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See tähen- dab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemu- sena hakkab juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub ko- hustus tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud. Eelnevat silmas pidades ning juhuks, kui lisavee maaparandussüsteemi juhtimise vajadus peaks tekkima, soovitame üldplaneeringus käsitleda ka lisavee maaparandus- süsteemi juhtimisega seotud nõudeid ning sellega kaasnevaid maaparandus- hoiu kulude tasumise kohustusi. 11 Diana Saarniit, Palume muuta Läne-Nigula valla üldplaneeringus maa juhtotstarvet tootmis- Arvamust arvestatakse. Viidatud katastriüksusele Mairo Saarniit, maast elamumaaks, meile kuuluva Nagimäe kool katastriüksuse osas, katastri- kavandatakse üldplaneeringus maalise asustuse 15.09.2021 tunnusega 55201:001:0214. Kuna plaanime sinna endale elumaja ehitada. 23 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas maa-ala juhtotstarve mis muuhulgas võimaldab ela- mute kavandamist. 12 Põllumajandus- Oleme seisukohal, et planeering ei kajasta maaparandussüsteeme ja nendest Kogu arvamust arvestatakse osaliselt. Ptk 3.24. lisa- ja Toiduamet, tulenevaid nõudeid vajalikul määral. Alljärgnevalt selgitame oma seisukohta. takse järgnevad laused: "Ehitamist puudutavates 06.08.2021 nr Üldplaneeringu alusel, vastavalt sellele, kas ehitamist kavandatakse detailpla- menetlustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse 6.2-1/6788-1 neeringu kohustusega alale või mitte, koostatakse detailplaneeringuid või an- ajahetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb takse projekteerimistingimusi. Seetõttu on oluline, et lisaks üldplaneeringuga vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaar- kavandatavatele tegevustele kajastaks üldplaneering ka olemasolevat olu- dirakendusest. Lisavee (väljapool maaparandussüs- korda. Olemasoleva olukorra kirjeldamine on vajalik eelõige kohalikele elani- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüs- kele ja teistele isikutele, kes planeeringu alal tegevusi kavandavad kui ka pla- teemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ- neeringu korraldajale ehk kohalikule omavalitsusele edasises loamenetluses. lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.". Juhime tähelepanu, et maaparandusseadusest tulenevalt kehtib maaparandus- Juhime tähelepanu, nagu oleme teinud seda juba süsteemide reguleeriva võrgu maa-alal ja maaparandussüsteemide eesvoolu alates lähteseisukohtade staadiumist, et üldplanee- kaitsevööndis mitmeid piiranguid, millega tuleb maakasutajal juba oma tege- ringu koostamisel on arvestatud võimalikult suures vuste kavandamise varajases staadiumis arvestada. ulatuses põhimõtet mitte esitada tekstis ja joonistel Maaparandusseadusest ei tulene mitte ainult ehitusõiguse andmisega seotud ei esitata kehtivaid õigusakte ja piiranguid kuna nõuded. Kõik tegevused, mis võiksid kahjustada maaparandussüsteemi toimi- neid ei kehtestata üldplaneeringuga. Varasemast mist, on vaja eelnevalt kooskõlastada PTA-ga. Ka selliste ehitiste kavandamine, praktikast on mitmeid näiteid, kus seadusesäte milleks ehitusluba ei anta ja ehitusteatist ei esitada, tuleb maaparandussüs- muudetakse, kuid selle varasem sissekandmine teemi reguleeriva võrgu maa-alal ja eesvoolu kaitsevööndis kooskõlastada PTA- üldplaneeringusse tekitab kas segadust või sätte ga. Need tegevused on vaja kajastada üldplaneeringu seletuskirjas. edasi kehtimise. Teavitame, et üldplaneeringus peab olema kajastatud olemasolevate maapa- Samuti selgitame, et üldplaneering kogu ulatuses - randussüsteemide toimimist tagavad meetmed (sh maaparandussüsteemide igasse peatükki ristviitamine ja tingimuste kooska- terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted maaparan- sutuse sissetoomine teeb üldplaneeringu käsitle- dussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse muutmist ja ehitusõi- mise oluliselt keerulisemkas. guse laiendamist. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arves- Üldplaneeringu ja selle juurde kuuluva KSH on koos- tada kõlastanud erinevad koostöötegijad. maaparandusseadusest (edaspidi ka MaaParS) tulenevalt maaparandussüstee- mide toimimist tagavate meetmetega ning eesvoolude puhul looduskaitse- ja veeseadusest tulenevate veekogudele kehtivate piirangutega 24 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas Tuginedes planeerimisseaduse § 87 lõikele 2 ja tutvunud Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga ja KSH aruandega esitame alljärgnevad ettepanekud üldpla- neeringu täiendamiseks selliselt, et see vastaks planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktis 28 sätestatud üldplaneeringu ülesandele. 1. Palume peatükis 3. Planeeringulahendus ja selle alapeatükis 3.3.2. Üldised ehituspõhimõtted hajaasustusalas viidata maaparandusseadusest tulenevatele piirangutele. Hajaasustusala käsitledes on oluline tingimustes välja tuua, et (hoonete) ehitamisel maaparandussüsteemi maaalale peab olema tagatud ole- masolevate maaparandussüsteemide säilimine ja jätkusuutlik toimimine. Palume täiendada tingimuse loetelu järgnevalt. • Hajaasustusalal maaparandussüsteemi maa-alale (ehitus)tegevuse kavanda- misel tuleb arvestada seal paiknevate maaparandussüsteemidega. 2. Alapeatükis 3.8.4.2. Päikeseenergeetika tuleb viidata ka maaparandusseadu- sest tulenevatele piirangutele. Päikeseparkide kavandamisel tuleb arvestada maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega, sealhulgas drenaažiga (MaaParS § 47 - § 50). • Maaparandussüsteemi maa-alale päikeseenergiajaamade kavandamisel tuleb arvestada, et maaparandussüsteemide töövõime peab säilima. 3. Peatükis 3.17. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike määramine ning nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine ja selle alapeatükis 3.17.1. Väär- tuslike põllumajandusmaade määramine täiendada tingimuse loetelu järgne- valt. • Väärtuslikel põllumajandusmaadel paiknevad maaparandussüsteemid tuleb hoida korras ja tagada nende terviklikkus. • Väärtuslikule põllumajandusmaale taastuvenergia tootmisalade kavandami- sel tuleb arvestada maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega, sealhulgas drenaažiga. 4. Peatükis 3.24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsen- duste määramine palume lähtuda üldiste põhimõtete ja tingimuste kirjeldami- sel maaparandusseadusest. Teeme ettepaneku lisada tingimuste loetelu järgnevalt. • Maaparandussüsteemi maa-alal (ala, millel paikneb reguleeriv võrk, vastavalt kuivendus- või niisutusvõrk) tuleb arvestada maaparandussüsteemide 25 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseadu- ses sätestatule. • Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada vee voolu maaparandussüstee- mis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandus- süsteem kuulub maa juurde, millel see asub ning maaomanikul lasub kohustus tagada tema maal paiknevate kraavide (sh eesvoolude), dreenide ja drenaaži- kollektorite (sh kollektoreesvoolude), drenaažikaevude ja teiste maaparandussüsteemi rajatiste korrashoid ning toimimisvõime. • Lähtudes maaparandusseadusest tuleb eesvoolu kaitsevööndis tehtavate tööde, maaparandussüsteemi maa-alale muu ehitise ehitamise ja heitvee im- mutamise, maaparandussüsteemi lisavee juhtimise ning maaparandussüsteemi maa-alal asuva kinnistu maakorraldustoimingu (sealhulgas siht- või kasutusots- tarbe muutmise) korral saada luba või kooskõlastus Põllumajandus- ja Toidua- metilt. Samuti on keelatud ilma Põllumajandus- ja Toiduameti loata drenaaži- süsteemi maa-alale lasta kasvada või istutada puittaimi, sealhulgas rajada lühi- kese raieringiga madalmetsa. • Maaparandussüsteemi tohib rekonstrueerida või uut ehitada vaid Põlluma- jandus- ja Toiduameti loal. Maaparandussüsteemide projektdokumentatsioon (sealhulgas drenaažkuivenduse teostusjoonised) on leitav Põllumajandus- ja Toiduameti arhiivist. • Üldplaneeringu kaardile kantud olemasolevate maaparandussüsteemidega aladele (nt drenaažkuivendussüsteemid, kraavkuivendus või kogujakraavid) ehitusõiguse kavandamisel tuleb arvestada eesvoolude ehituskeeluvöönditega. Kanda kaardile maaparandussüsteemi maa-alale lisaks ka eesvoolud (eraldi eesvool ja riigi poolt korrashoitav ühiseesvool). Vastav detailplaneering või ehitusprojekt kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduame- tiga. Maaparandussüsteemiga alal peab igasuguse ehitustegevuse puhul olema ta- gatud kogu maaparandussüsteemi häireteta toimimine. 26 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 6. Alapeatükis 3.8.8. Sademeveesüsteemid tuleb viidata ka maaparandusseadu- sest tulenevatele piirangutele. Koondatud sademevee juhtimine maaparandus- süsteemi rajatistesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või kooskõlastusel. (MaaParS § 47 - § 50, § 53). Sademevee ärajuhtimiseks lahenduste leidmisel tuleb arvestada, et mitmed sa- demevee juhtimiseks tuleb saada Põllumajandus- ja Toiduameti luba. Vajadusel tuleb eesvool eelnevalt rekonstrueerida. Samuti tuleb arvestada, et maaparan- dussüsteemi lisavee juhtimisel tuleb lisavee juhtijal osaleda maaparandushoiu- kulude katmisel. Lisavesi on väljastpoolt maaparandussüsteemi koondatud vesi, mis juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi või kui- vendusvõrgu maa-alusesse torustikku. • Koondatud sademevee ja muu vee juhtimine maaparandussüsteemi rajatis- tesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või kooskõlastusel. Ka muude tegevuste korral peale ehitiste kavandamise ( lisavee juhtimine maa- parandussüsteemidesse, maade metsastamise…jne.) on vajalik Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastamine. Põllumajandus-ja Toiduamet jääb ootama Lääne-Nigula Vallavalitsuse tagasisi- det tuginedes Planeerimisseaduse § 87 lõige 9-le. 13 Riigi Kinnis- Riigi Kinnisvarale kuulub Pürksi keskuse 10b (52001:005:0176) kinnistu. Palume Arvamust ei arvestata. Lähtutakse kehtivast detailp- vara, koostamisel oleva üldplaneeringuga antud kinnistu maa-ala juhtfunktsiooniks laneeringust, millega on kavandatud ühiskondlikud 20.09.2021 määrata segahoonestusega maa-alaks. Riigi Kinnisvara AS-i arvates võimaldab hooned. segahoonestuse maa-ala määramine kinnistu paindliku kasutamise ja arenda- mist olukorras, kus ei ole selge riigi vajadus antud kinnisu suhtes. Hetkel puu- dub vajadus antud kinnistut kasutada ühiskondlike ehitiste maana. 14 Ain Talviste, 1. Planeerida Allikmaa külas Allikmaa tee äärde KÜ 43601:001:0405 1,82 ha Arvamust arvestatakse osaliselt. Korrigeeritakse 01.09.2021 suurusele osale elamumaa, 4 elamukrunti + juurdesõiduee Allikmaa teelt. väärtuslike põllumajandusmaa piirjoont. Ala ei mää- Kruntide suurus ca 4550 m2 - juurdesõidutee. rata tiheasustusega alaks, kuid sellele jääb maalise Selleks muuta maatulundusmaa (looduslik rohumaa) 1, 82 ha elamumaaks. asustuse juhtotstarve, mis võimaldab kavandada Allikmaa tee äärde on kujunenud elamumaad kuni loodava üksuseni. Kõrval elukondlike hoonetega hoonestatavaid maaüksu- Tooma tänava 5 elamukrunti. See jätkaks elamute ehitust Allikmaa tee äärde seid minimaalse suurusega 0,5 ha. kuna mõlemal pool teed on elamud ja kaks vana talu südant, Aru, Aaviku. Raudtee poole Aru ja Aaviku ning raudtee vahele on planeeritud kaks elamu 27 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas krunti. See moodustaks terviku. Kogu piirkond jääb bussipeatuse ja tulevase raudteejaama lähedale. 2. Ülejäänud 1,31 ha maale saab rajada päikesepargi, mis varustaks rohelise Arvamust ei arvestata. Üldplaneeringus ei määrata energiaga ümbruskonna majapidamisi. päikeseparkide alust maad. Päikesepargi rajamine saab toimuda päikeseenergia rajamise nõuete ko- haselt. 15 Tenno Laane- 1. Palun määrata Liikluse maa-alana Lisal 1 punaste joontega märgitud planee- Arvamust arvestatakse osaliselt. Väärtusliku põllu- mets, ritavad juurdepääsu tagavad erateed Hansu-kalda talule, Kala talule, Kase ta- majandusmaa piiri korrigeeritakse. Erateid ei mää- 30.09.2021 lule ja Kaltre talule. Palun korrigeerida väärtusliku põllumajandusmaa piire ka- rata üldplaneeringuga, samuti liikluse maa-ala juh- tastril 34202:002:0470, et eemaldada võimalik vastuolu planeeritava juurde- totstarvet väljaspool tiheasustust. pääsuteega, mis on toodud Lisal 1. 2. Palun eemaldada väärtusliku põllumajandusmaa määratlus katastritelt Arvamust arvestatakse osaliselt. 0363-katastriüksus 34202:002:0363 ja 34201:001:0472. on aeg-ajalt osaliselt üleujutatav, sellelt eemalda- takse väärtusliku põllumajandusmaa tähistus. 0472- katastriüksus on tootmise maa-ala, millele polegi väärtuslikku põllumajandusmaad planeeritud. 3. Palun määrata Liikluse maa-alana Lisal 2 märgitud planeeritav avalik parkla, Arvamust ei arvestata. Parklad on esitatud punkt- mis on toodud Üldplaneeringus paatide veeskamise koha tarbeks Laastre paisu leppemärgina, neid ei esitata liikluse maa-alana. piirkonnas. 4. Palun määrata Lisal 3 Selli katastril toodud ala Segahoonestusalana. Arvamust arvestatakse. 16 Nõva osavalla- 1. Muuta Nõmmemaa külas osad põllud väärtuslikeks põllumaadeks, et säili- Arvamust arvestatakse osaliselt. Viidatud maa-alad kogu ettepane- tada külas põllu-, heina- või karjamaad (küla piirneb mõlemalt poolt rabaga määratakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Vii- kud, ning seega ei ole võimalik põllumaa osa juurde tekitada), samuti säilitada sel- datud rajad määratakse üldplaneeringus matkara- 13.09.2021 lega külale iseloomulik vaade. Kaart manuses. jana. 2. Merele juurdepääse võiks olla rohkem. Rannakülas on mitmed endised juur- Arvamust arvestatakse, tootmismaa juhtotstarve depääsuteed suletud eramaade omanike poolt. Hetkel on seal veel maid, kus võetakse maha. Tegemist ei ole tiheasustusalaga, on metsaradade näol merele juurdepääsud olemas. Kui kunagi tulevad nendele seega elamumaad ei määrata, tegu on maalise asu- maadele peale arendused, siis oleks osa teedest juurdepääsudena võimalik säi- tuse alaga. litada, kui need teed on üldplaneeringus ära märgitud. 17 Lääne-Nigula Variku töökojas vastas on üks tootmismaa katastriüksus üldplaneeringus ela- Arvamust arvestatakse. Maaüksusele määratakse Vallavalitsuse mumaaks muutmata. See muudatus tuleks sisse viia. (katastriüksus maalise asustuse juhtotstarve, mis muuhulgas või- ettepanek, 44101:001:0748) maldab elamute püstitamist. 22.07.2021 28 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 18 Vallavalitsuse Lääne-Nigula Vallavalitsus teeb ettepaneku muuta vastuvõetud Lääne-Nigula Arvamust arvestatakse ning lahendust korrigeeri- 13.07.2021 is- valla üldplaneeringu punkte 3.6.2 „Kohalike teede määramine“; 3.25 Avalikes takse vastavalt esitatud redaktsioonile. tungi protokol- huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise liline otsus vajaduse märkimine“ ja 4 „Üldplaneeringu elluviimine“ vastavalt allpool esita- tud redaktsioonile (ettepanek lisatud protokollile). 19 Aino Konrad, Üldplaneeringu eelnõus on kavandatud planeerida Marimetsa Looduskaitsea- Arvamust ei arvestata. Kullamaa Osavallakogu on 21.05.2021 lale KLO 1000215 erametsamaale kergliiklustee, mustkattega tee, matkarajad, menetlenud analoogset ettepanekut 11.11.2020 20 Tiiu Korpus, vaatetornid, infotahvlid või muud tegevused. Kustutada üldplaneeringus minu koosolekul ja otsustas jätta 3420009 Liivamäed-Silgi 20.05.2021 erametsamaale kavandatud planeeritavad kergliiklusteed, mustkattega teed, tee 5,16 km avalikult kasutatavate erateede nime- 21 Eidi Maripuu, matkarajad, vaatetornid, infotahvlid ja muud sarnast – erametsamaa omanikud kirja. Ettepanekust ei selgu millistest objekte (kerg- 21.05.2021 ei soovi eraomandi koormamist ja ei sõlmi lepinguid. Tuleb lähtuda säästvast liiklustee, mustkattega tee, matkarajad, vaatetor- 22 Andres looduskeskkonna ja majanduskeskkonna tekkivatest negatiivsete mõjude kait- nid, infotahvlid...) või erametsamaid on silmas pee- Saalmaa, sevajadusest. tud. Üldplaneering määrab võimalike avalike objek- 20.05.2021 tide üldised asukohad ning on saanud seejuures Keskkonnaameti kooskõlastuse. Objektide (nt avalik puhketaristu) elluviimiseks algatatakse eraldi ehi- tusprojekti/planeeringu menetlus ning selle käigus lahendatakse muuhulgas maasuhteid puudutav. 23 Uno Korpus Lääne- Nigula valla üldplaneeringu eelnõus on minu kinnistule, põllumaale Nimetatud tegevusi antud kinnistutele ei ole märgi- 20.05.2021 44101:001:0701 ja 44101:001:0022, kantud planeeritav kergliiklustee, mat- tud, seega saab lugeda et arvamust arvestatakse. karada või muud tegevused. Kustutada minu kinnistutelt planeeritav kergliiklustee, matkarada ja muud ka- vandatavad tegevused . Põllumaal puudub tee vajadus ja samu lepingu vajadus puudub. 24 Keskkonnami- Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.5. Detailplaneeringu koostamise kohus- Arvamust arvestatakse. Asendame "tolm" mõistega nisteerium, tusega alade või juhtude määramine on toodud detailplaneeringu koostamise "saasteained välisõhus". 13.10.2021 nr kohustusega juhud punktide kaupa. Teeme ettepaneku lisada punkti 2 kahju- liku välismõju näidete loetelusse ka välisõhu saasteained. 29 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas 7-15/19/2885- Teeme ettepaneku täpsustada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.18. Met- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.18. lisati viimaseks 14 sade majandamise üldised põhimõtted toodud lõigu viimast lauset Juhul, kui lauseks "Juhul, kui metsaala ei käsitleta üldplanee- metsaala ei käsitleta üldplaneeringus või mõnes teises arengudokumendis ringus või mõnes teises arengudokumendis väärtus- väärtusliku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana, ei piirata metsa ma- liku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana, jandamist, vaid seatakse tingimused raie järgseteks tegevustest nagu laoplat- ei piirata metsa majandamist." side korrastamine, kokkuveo teede tasandamine ja metsa uuendamine. Hetkel jääb see mõnevõrra ebaselgeks – kas mingeid tingimusi kavatsetakse seada pla- neeringuga või mingi muu korraga. Sealjuures juhime tähelepanu sellele, et laoplatside korrastamine, metsa uuenemise tagamise kohustus ning paljud muud aspektid on juba reguleeritud metsaseadusega. Et tagada metsade majandamise kohta seatavate täiendavate tingimuste täit- Arvamust arvestatakse osaliselt. Üldplaneering vor- mine, soovitame asjassepuutuvaid metsaomanikke teavitada ning tagada tingi- mistatakse ja esitatakse vastavalt vormistamis- mustega kaetud alade ruumiandmete jõudmine Keskkonnaametisse, kelle üle- nõuete määrusele. Peale üldplaneeringu kehtesta- sanne on metsaressursi arvestuse riikliku registri ehk metsaregistri haldamine. mist saavad ruumiandmed vastavalt korrale amet- Selgitame, et kui metsa omanik soovib metsa majandada, siis teatud tegevuste kondadele kättesaadavaks ja vastavast kaardikihist osas (näiteks v.a valgustusraie) tuleb omanikul esitada Keskkonnaametile met- saab vastavad alad. Eraldi kõiki katastriüksuste tea- sateatis (metsaseadus § 41). Teisalt on juhtumeid, kus väikesemahulise raie pu- vitamist ei tehta, kuna kehtiv õigus seda ei nõua. hul seda teha pole vaja (metsaseadus § 41 lõige 14). Üldplaneeringu elluviimise seisukohast on oluline, et üldplaneeringus sätestatu oleks vajadusel ühildatud metsaregistriga ning omanikud tingimustest teadlikud. Teeme ettepaneku peatükis 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine toodud Arvamust arvestatakse. Viidatud lõik sõnastatakse väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamise üldise põhimõtte - tööstus-ja järgnevalt: "tööstus-ja majandushooned planeeri- majandushooned planeeritakse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad takse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele lõppu lisada võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maas- ning tagavad keskkonnakvaliteedi nõudeid. tiku üldilmele ja tagavad keskkonnakvaliteedi nõu- ded". KSH aruande peatükis 3.4.4 Jäätmemajandus ja jääkreostusobjektid on käsitle- Arvamust ei arvestata. Tegemist on informatiivse tud Saksamaa norme lõhnahäiringu reguleerimisel. Soovitav on need esitada andmestikuga, mida ei kehtestata üldplaneerin- ainult viitena või eraldi lisana, tekstis käsitletuna on need normid eksitavad. guga. Eelnevast lähtuvalt ei leia KSH koostaja, et andmestik tuleks esitada eraldi lisana. Juhime tähelepanu, et KSH aruande peatükis 3.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond Arvamust arvestatakse. Atmosfääriõhu kaitse sea- (lk 171) toodul lausest Soomes teostatud peenosakeste mõõtmistulemuste… ei duse ja ka viidatud allikate kohaselt on ole aru saada, millise suurusega osakesi on mõeldud. Palume täpsustada 30 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas peenosakesed PM10 (osakesed diameetriga kuni 10 μm). Aruannet täiendatakse. Palume korrigeerida KSH aruande peatükis 3.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond Arvamust arvestatakse. Sõnastust korrigeeritakse (lk 172) toodul lause Lõhna osa ei ole Eestis kehtestatud piirväärtust… sõnas- järgnevalt: tust Lõhna osas ei ole Eestis kehtestatud piirväärtust, määratletud on lõhnaaine häiringutase, milleks loe- takse olukorda, mil vastuvõtja juures esineb aasta jooksul lõhnatunde rohkem kui 15 % aastatundidest st 1314 h/a ehk rohkem kui 54,75 d/a. 31