Detailplaneering

Vasakpööre Planeeritavale Tulemüüri vajadus N teele nr 2 likvideeritakse Planeeritava tee nr 2 väljaehitusel N (Vt märkus nr 15) Perspektiivse tunneli võimalik asukoht TINGMÄRGID W E Planeeritud ala piir Murukivikattega ala võimalik asukoht S S A Planeeritud betoonkivisillutisega ala Katastriüksuse piir Moodustatava krundi piir ee 1.99 1.4 8 8 b u ri t SJ Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik Moodustatava ajutise krundi piir Peter Perspektiivsed puud, milliseid saab 3.0 0 Tõkked autode läbipääsu takistamiseks istutada peale Peterburi tee Säilitatav hoone / naaberhoone L ümberprojekteerimist ja kaablite _ _ _ ümbertõstmist Planeeritud tugimüüri võimalik asukoht Perspektiivselt lammutatav hoone _ _ A 2893 m² - - Planeeritud nõlva võimalik asukoht Perspektiivse raudtee teljed 2 58 57 48,7 59 61 Hoonestusala piir Planeeritud trammitee Ä nr 2 60 34,0 2100 2 Olemasolev autoliikluse ala Planeeritud jalgraja võimalik asukoht 48,7 9/-2 4375 145 ud tee 4090 m² - Planeeritud autoliikluse ala Autode võimalik juurdepääs krundile 6.00 Säilitatav piirdeaed Perspektiivne autoliikluse ala ja jalgvärav Allalastud äärekivi Osaühing Reaalprojekt töö "Ülemiste raudteeinfrastruktuuri t rekonstrueerimise projekteerimine" nr OS021xx i 9,1 r Teekattemärgistus 13, 0 62 e Pikika Olemasolev kergliikluse ala e 66 n 63 13,0 13,0 lle 4% 67 0 Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga Pla 1 ,00 m 10 N Planeeritud kergliikluse ala h=21 64 ueala 68 2 65 Õ 11 0 Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 3,0 Ätr Planeeritud tõstetud ristmik Pikika 34 33 24 m 16560* L 2 70 32 _ _ _ L 31 S Planeeritud jalgrattatee Ülemi Pikika 4/-2 13367** 35 _ _ _ _ 0 Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 9K lle 2% - 3,0 69 _ Pikika 2751 m² 36 _ ,00 m *** 30 - _ lle 2% h=34,0 m 4966 m² ri tee 71 - Reisiterminali krunt abs.h=75,00 m 29 - Killustikkatend raudteemaal 8656 m² 0 lle 4% * Sellest 14942 m² paikneb - Säilitatav V klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga u 72 b ste te üleehitusservituudi alal: 40 r 38 h=21 e 39 Pet 5 m² pos 4 krundil, 337 m² pos 5 krundil, 8 73 74 28 37 Kõrghaljastuse võimalik asukoht Haljasala 6.00 42 12353 m² pos 6 krundil, 2085 m² pos 9 krundil, 4 75 41 10 48 49 56 I etapi ajutine bussiparkla. Veesilma võimalik asukoht e 35 m² Suur-Sõjamäe tänav 55 Madalhaljastuse võimalik asukoht 4,0 27 50 Piirkonna edasise T11 krundil, 23 m² Suur-Sõjamäe tänav L 13,0 77 7,0 arendamise käigus Planeeritud maapealne hoonestusala _ _ _ 76 26 44 45 Planeeritud puu juurekaitserest T1 krundil, Planeeritud trepp 25 ümberplaneeritav ala 400 m² Suur-Sõjamäe tänav _ _ 43 46 47 Planeeritud maapealne hoonestusala varikatuste ja 79 54 T2 krundil. - 78 Likvideeritav haljastus ühendusgaleriide rajamiseks ** Sellest 12697 m² paikneb 5485 m² - SJ 80 Planeeritud trepp 51 52 Planeeritud ajutine allaehitusservituudi alal: 3,7 81 20 18 16 11 53 4 ümberpööramiskoht Planeeritud maapealne hoonestusala madalamale hoonestusele 46 m² pos 5 krundil, 4 Likvideeritav objekt 3.50 3.50 2.50 21 7 594 m² pos 7 krundil, 22 14 13 12 11 6 5 3 7,0 82 9 8 10 2 Planeeritud maa-alune hoonestusala 10695 m² pos 6 krundil, 63 m² pos 19 krundil, 24 Pikikalle 0.7% 23 17 Planeeritud tee nr 1 Pikikalle 3% Perspektiivne tee 145 m² Suur-Sõjamäe tänav PK Varem likvideeritud puu / põõsas 19 Planeeritud jalakäijate tunneli võimalik asukoht 4,7 15 T11 krundil, 75 m² Suur-Sõjamäe tänav 3,0 Pikikalle 3% 17 5,0 T1 krundil, 10,0 14 Varem likvideeritud objekt 10,0 83 Varikatuse võimalik asukoht 5 1 N 1134 m² Suur-Sõjamäe 84 SJ SJ SJ tänav T2 krundil. 2,6 5,0 Ä Maapealne ja maa-alune Ä 0-100% / L 0-100% Planeeritud hoone 1. korruse välisseinte gabariidi võimalik _ _ _ *** Parkimine lahendatakse kruntidel pos 12-14 (a 200 L hoonestusala kattuvad 31 2800 1 Planeeritud ühistranspordipaviljon 4K asukoht ja korruselisus _ _ - kohta krundil) _ _ * _ krundipiiriga 1 h=35,0 m abs.h=75,00 m h=35,0 m abs.h=75,00 m h=31,0 m abs.h=75,00 m 9/-2 2800 - A/A Olemasolev / planeeritud ühistranspordipeatus 2K Planeeritud reisiterminali perroonide välisseinte gabariidi S 9 m² * 3608 m² võimalik asukoht ja korruselisus - 4939 m² - 5 85 TRAMMIPEATUS 10K 10K 9K 236 Planeeritud hoonesisene trafoalajaam võimalik asukoht Planeeritud hoone 2.-4. korruse välisseinte gabariidi asukoht - 2-4K ja korruselisus T1 18 * Ehitisealuse pinna suurusi vt pos 1 tabelist 11,0 Tamponeeritud puurkaev kaitsetsooniga 1 m PROJEKTEERIMISTINGIMUSED nr 2111802/07204, 06.09.2021 h=24,0 m 12 13 15 Üleehitusservituudi vajadusega ala KAUBANDUSKESKUS _ L _ _ 4,0 abs.h=64,00 m 14 _ _ 4K 17,5 Avalikuks kasutamiseks määratud ala Allaehitusservituudi vajadusega ala s 88 Ä 0-100% / L 0-100% so ne 87 atu - 11,8 6 17 m² - 24 m 3800 Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala 1 tak ali 1 Krundi positsiooni number pe 1,7 4/-2 3800 ja hiaj 86 17 34 L 4773 m² - Tehnovõrkude jt servituutide vajadusega alad vt joonis DP-2-4 ine e" lü _ * 18 1 _ * 4K 15 "Ülemiste raudteeinfrastruktu uri h=35,00 m Hoone kõrgus maapinnast SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES rkim rid Osaühing Reaalprojekt töö KÕRGUS EHITISEALUNE 5 h=24,0 m ise proje ktee rimine" nr OS021xx MEETRITES PIND MAAPEAL HOONETE 34319 m² rekonstrueerim ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus Hoone absoluutkõrgus planeeritud maapinnast pa ss & - abs.h=67,80 m abs.h=75,00 m * Ehitisealuse pinna 3,0 PK 2-4K 9 SUURIM EHITISEALUNE KORRUSELISUS PIND MAA-ALL P - hoones 5,0 suurusi vt pos 1 tabelist KRUNDI SUURUS 2.38 "Ki Avalik ruum, maastikuarhitektuurse projektiga lahendatav ala P - õues 4,3 4,0 Tunneli põhjasissepääs 65,2 EVAKUATSIOONI TUNNEL 54,6 Naaberplaneeringus DP039430 planeeritud ala 4.50 Ä Bürood ja kaubanduspinnad 1,6 3,4 Peterburi tee 2 ja Ülemiste tee 5 kinnistute detailplaneering 4,7 86,5 Ätr Reisijate teenindusehitised Ülemiste tee 2-4K 76,7 L Tee, tänav KERGLIIKLEJATE TUNNEL 13,5 29,1 Märkused: KERGLIIKLEJATE TUNNEL 188,5 1. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas maastikuarhitekt Signe Kasepalu, september 2020. 2. Esimeses etapis krunte pos 12, 13 ja 14 ei hoonestata. Rajatakse auto- ja bussiparklad, busside peatumiskohad. Varikatused. 36,5 PLANEERITUD TUNNEL 2K 190-1/19 190-1/19 3. Teises etapis ehitatakse äripindadega bussijaam. 6 4. Enne pos 12, pos 13, pos 14, pos 15 hoonestamist tuleb korraldada vastavatele kruntidele arhitektuurikonkursid. 5. Detailplaneering näeb ette võimaluse kruntide pos 12 , 13 , 14 ja 15 liitmiseks tingimusel, et liidetavate kruntide ehitusõigused 300-1/9 190-1/19 190-1/19 moodustavad liitumise tulemusena tekkinud uue krundi ehitusõiguse järgmiselt: lubatud hoonete arvud liituvad, lubatud ehitusalad Perspektiivne maaliini bussipeatus 300-1/9 2K 8,7 ja hoonetealused pinnad liituvad, hoonete lubatud kõrgus ei muutu. Võib moodustada ka 2 krunti. Kruntide vahelisi piiride asukohti 4,9 võib vajadusel muuta. 4,3 2,6 19 4,0 4,0 6. Pos 2 täpsem lahendus leitakse arhitektuurivõistluse tulemusena pärast detailplaneeringu kehtestamist. 2.00 2.05 3.50 3.25 3.25 3.25 3.25 2.50 3.18 3.08 3.25 3.2 0.25 3.25 3.25 3.25 3.30 3.10 3.10 3.64 3.25 3.25 3.25 2.19 3.25 3.25 3.25 2.50 7. Planeeritud hoonemahte liigendada. 3.50 A 3.25 3.25 3.25 2.40 3.25 3.25 3.45 A 0.25 2.75 3.50 0.25 3.25 3.25 0.25 2.74 0.25 0.25 8. Planeeritaval alal asuvad kergliiklusalad on linnakodanikele avatud. A 0.25 0.25 3.25 3.25 1.62 3.25 35.00 18,8 25,3 2-4K 3.01 5 2.38 3.25 3.25 3.50 2.25 2.50 9. Teede, parkimiskohtade, tehnovõrkude ja haljastuse lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 2.00 0.50 e tänav A Suur-Sõjamä 10. Pos 6 krundi piiri võib täpsustada vastavalt ehitusprojekti lahendusele. 0.25 3.00 3.25 3.25 0.26 3.58 0.25 Suur-Sõjamäe tänav A 11. Tugimüüri vundamendi taldmiku maa-aluse toeservituudi ala suurus täpsustub ehitusprojektis. 3.25 3.30 0.50 0.28 1.10 A 3.25 3.25 0.32 109 110 111 113 0.25 12. Pos 1, 3, 5, 6 ja pos 7 ühine sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida pos 6 maa-alusesse hooneossa. Koht hoones 0.25 132 Keevise tänav 134 137 5,4 1.20 0.25 116 117118 119120121 133 135 136 138 Likvideeritav 2.61 115 5.00 122 16 Lõõtsa tänav 2.50 126 täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. 3.00 93 124 125 127 130 129 7.00 ülekäigurada 5.59 0.25 0.25 93 90 91 92 2.28 89 112 13. Täiendavad raudtee ja Suur-Sõjamäe tänava alused läbipääsud (tunnelid) on lubatud kogu planeeringuala ulatuses. Läbipääsude 12 13 5.50 3.50 100 101 2.542.50 3.89 114 123 19 102 103 104 128 131 jaoks vajalikke tehnovõrke käesolev detailplaneering ei käsitle (lahendatakse terminalihoone, raudtee projekti või eraldiseisvate 3.50 2.55 Tunneli 1.50 7.00 2.11 6.00 lõuna- 4K 2.96 2.50 projektiga). _ L - "Kiss & ride" lühiajaline sissepääs h=24,0 m abs.h=66,50 m 9 Ä 0-100% / L 0-100% 35 2800 Ä 0-100% / L 0-100% 14. Terminalihoone ja raudteetaristu turvalisus tagada soovitavalt ilma pollariteta, ilma Suur-Sõjamäe tänava äärsel kergliiklusteel 1 35 1900 1 kergliiklejaid takistamata. Lahendus antakse ehitusprojektis. _ - 1 parkimine, mille 105 N 10/-2 2800 10/-2 1900 L 1007 m² 5 - täpne lahendus antakse 3 106 _ _ _ 3475 m² - 234 2357 m² - 226 15. Vastavalt Eesti Standardile EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus, ei ole vajalik tulemüüri alati projekteerida. Näiteks nendel juhtudel, kus üks ehitis hõlmab mitut kinnistut. _ _ ÜLEMISTE Suur-Sõjamäe tn 94 16. Kruntide pos 12, pos 13 ja pos 14 planeeritava maapinna kõrgus täpsustub ehitusprojektis, hoone kõrguse määramisel on 4 kinnistu 95 108 107 3 2087 m² S - - absoluutkõrgus ülimuslik. KAUBANDUSKESKUS detailplaneeringuga (DP045560) 1,0 34,4 16 17. Servituudivajaduste suurused on orienteeruvad ning neid võib projekteerimise staadiumis täpsustada. Ätr Asendiplaanilise ja võimaliku Zaha Hadid Architects 12,9 Maastikuarhitektuurse 97 24 m 1000 1 mahulise lahenduse autor: SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega ala võrgu valdajate kasuks: Ä osaühing Esplan 4/-2 2000 · Suur-Sõjamäe tänav T1 kinnistule planeeritud sademeveekanalisatsioonile koridori laiusega 6 m, planeeritud veetorustikule koridori laiusega kuni 5 m, planeeritud sidekanalisatsioonile 1 m teljest mõlemale poole. Üle- ja allaehitusservituudi vajadusega ala (23 ja 75 m²) reisiterminali rajamiseks pos 1 kinnistu kasuks; 7 projektiga lahendatav ala 96 1985 m² - - _ _ _ _ _ · Suur-Sõjamäe tänav T2 kinnistule planeeritud reo- ja sademeveekanalisatsioonile koridori laiusega 6 m, planeeritud veetorustikule koridori laiusega 4 m, planeeritud tugimüürile maa-alune toeservituut 2 m tugimüürist. Üle- ja Reisiterminali krunt - Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus allaehitusservituudi vajadusega ala (397 ja 1134 m²) reisiterminali rajamiseks pos 1 kinnistu kasuks; L 76 m² - _ 7 98 · Suur-Sõjamäe tänav T11 kinnistule planeeritud sademeveekanalisatsioonile koridori laiusega 4 m, veetorustikule koridori laiusega 4 m, keskpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole. Üle- ja * _ Geoalus: Koostaja: Geodeesia24 OÜ Töö nr: 4037-20 Mõõdistatud: 06.2020 allaehitusservituudi vajadusega ala (32 ja 135 m²) reisiterminali rajamiseks pos 1 kinnistu kasuks; _ * - · Peterburi tee T10 kinnistule planeeritud veetorustikule koridori laiusega kuni 5 m, planeeritud reovee- ja sademeveekanalisatsioonile koridori laiusega 4 m, planeeritud sidekanalisatsioonile 1 m teljest mõlemale poole, 2415 m² Kõrgussüsteem: EH2000 - planeeritud MP ja KP kaablikoridoridele 1 m äärmistest kaablites; 96 * Ehitisealuse pinna · Peterburi tee 4 kinnistule juurdepääsuks Peterburi tee 4e kinnistu alajaamale koridori laiusega 3 m, võrgu valdaja kasuks suurusi vt pos 1 tabelist · Peterburi tee T11 kinnistule planeeritud reo- ja sademeveekanalisatsiooni torustikule koridori laiusega kuni 5 m, sidekanalisatsioonile 1 m teljest mõlemale poole; · Peterburi tee 2 kinnistule planeeritud kaugjahutuse torustiku ehitamiseks ja hooldamiseks, 3 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole; K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: · Peterburi tee 14a kinnistule planeeritud tänavavalgustuse kaablite paigaldamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole; Ahtri tn 6a · Peterburi tee 36 // Vesse põik 17 // Ülemiste raudteejaama kinnistule planeeritud sademeveekanalisatsioonile koridori laiusega kuni 5 m, maapealsele kaugküttetorustikule 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, Tallinn 10151 Eesti Ülemiste ühisterminali detailplaneering planeeritud tugimüürile maa-alune toeservituut 2 m tugimüürist; tel +372 626 4100 · Ülemiste tee kinnistule planeeritud veetorustikule koridori laiusega 4 m, planeeritud sademevee kanalisatsioonitorule koridori laiusega kuni 3 m, planeeritud MP kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest, planeeritud 99 [email protected] kaugjahutuse torustiku ehitamiseks ja hooldamiseks, 3 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, planeeritud tugimüürile maa-alune toeservituut 2 m tugimüürist; Objekti asukoht: Juhataja R. Annusver · Suur-Sõjamäe tn 4 kinnistule planeeritud sademevee kanalisatsioonile koridoride laiusega 4 m, madal- ja keskpinge kaablikoridoridele 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, ümbertõstetavale gaasitorustikule 1 m Tallinn, Lasnamäe LO torustiku teljest. Avalikuks kasutamiseks mõeldud kõnnitee ala, isikliku kasutusõigusega ala autode parkimiskohtadele, planeeritud tänavavalgustuse kaablite paigaldamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m Projektijuht I. Hansaar äärmistest kaablitest mõlemale poole, planeeritud sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole; Konsultant Ü. Kadak Joonise nimi: · Suur-Sõjamäe tn 6a planeeritud MP ja KP kaablikoridoridele 1 m äärmistest kaablites, planeeritud sidekanalisatsioonile 1 m teljest mõlemale poole, kinnistule isikliku kasutamisõigusega ala; · Keevise tn 2 // Suur-Sõjamäe tn 10 kinnistule isikliku kasutamisõigusega ala, planeeritud tänavavalgustuse kaablite paigaldamiseks ja hooldamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, Põhijoonis Planeerija K. Salumäe planeeritud sidekanalisatsioonile 1 m teljest mõlemale poole; · Majaka tn 57a // Majaka tänav T2 kinnistule planeeritud sademevee kanalisatsioonile koridoride laiusega 4 m. Faili nimi: Koostatud: 24.10.2021 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 20030_DP.dwg 20030 DP-2 DP 1:1000 KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 1 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ................................................... 1 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................ 1 3 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 2 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus...................................................................................... 4 3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted .............. 6 3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ja maaüksuse koormusnäitajad .............................. 6 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................................. 11 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted .................................................... 12 3.5.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................. 12 3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus .............................. 12 3.5.3 Jäätmehoolduse põhimõtted ..................................................................................... 15 3.6 Tänavate planeerimise põhimõtted, liikluskorraldus ...................................................... 15 3.7 Parkimise korraldamise põhimõtted ............................................................................... 17 3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ........................................................................ 19 4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ................................................ 20 4.1 Soojusvarustus ja kaugjahutus ........................................................................................ 20 4.2 Veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................... 22 4.2.1 Veevarustuse välisvõrk ............................................................................................ 22 4.2.2 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 24 4.2.3 Sademeveekanalisatsioon ......................................................................................... 25 4.3 Gaasivarustus .................................................................................................................. 28 4.4 Elektrivarustus ................................................................................................................ 28 4.4.1 Pos.2, 9, 12, 13, 14 ja 15 kruntide elektrivarustus ................................................... 28 4.4.2 Terminali elektrivarustus.......................................................................................... 29 4.4.3 Dvigatel-Energeetika AS elektrivõrgud ................................................................... 29 4.4.4 Dvigatel-Energeetika AS magistraalkaablid ............................................................ 29 4.4.5 Dvigatel-Energeetika AS alajaam AJ-21 ................................................................. 29 4.5 Sidevarustus .................................................................................................................... 30 4.5.1 Pos.2, 9, 12, 13, 14 ja 15 kruntide sidevarustus ....................................................... 30 4.5.2 Terminali sidevarustus ............................................................................................. 30 4.5.3 Dvigatel-Energeetika AS siderajatised..................................................................... 30 4.6 Välisvalgustus ................................................................................................................. 31 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ........................................................ 31 5.1 Kehtivad kitsendused ...................................................................................................... 31 5.1.1 Kehtivad kitsendused ja isiklikud kasutusõigused kinnistute kaupa........................ 31 5.2 Kavandatud kitsendused ................................................................................................. 32 5.2.1 Avalik kasutus .......................................................................................................... 32 5.2.2 Servituudivajadused ................................................................................................. 33 5.2.3 Juurdepääsuservituutide vajadus .............................................................................. 33 5.2.4 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks...................... 34 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ..................... 34 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded....................................................................................... 34 6.1.1 Nõuded avaliku ruumi projekteerimiseks ................................................................ 35 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................. 36 6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded ................................................................................ 36 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  6.2.2 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 39 6.2.3 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud .................................................................. 39 6.2.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ............. 40 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ............................................................ 41 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele, kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus avalikele huvidele ja väärtustele41 7.2 Vastavus üldplaneeringule .............................................................................................. 42 7.3 Kehtivate detailplaneeringute osaline kehtetuks muutmine ........................................... 43 7.4 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele .................................................. 45 7.5 Insolatsioonitingimuste muutumine ................................................................................ 47 7.6 Vastavus Vabariigi Valitsuse 30. märts 2017 määrusele nr 17„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” ja Eesti Standardile EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus“ .................................................................................................................. 47 7.7 Muudatused võrreldes eskiislahendusega ....................................................................... 47 7.8 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine ............................... 47 II JOONISED 1 Asukoha skeem DP-1 2 Põhijoonis DP-2 3 Kruntide moodustamine DP-2-1 4 Avalikult kasutatavate alade skeem DP-2-2 5 Kruntide ehitusõigused DP-2-3 6 Servituutide skeem DP-2-4 7 Tehnovõrkude koondplaan DP-3 8 Tehnovõrkude koondplaan. Veevarustus ja kanalisatsioon DP-3-1 9 Liikluskorraldus DP-4 10 Teedeehituslikud lõiked DP-4-1 11 Suur-Sõjamäe konstruktsioonide lõige K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  1 I SELETUSKIRI 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Tallinna Linnavalitsus algatas 12.02.2014 korraldusega nr 199-k Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu 6,53 ha suurusel maa-alal. Detailplaneeringu menetlus peatus 2018. aastal uue arhitektuurivõistluse läbiviimise tõttu. Detailplaneeringu koostamise jätkamiseks on olnud vajalik suurendada planeeringuala võrreldes algatamise korraldusega ja planeeritud maa-ala suurus on 11,47ha. Planeeringulahenduse aluseks on Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". Planeeritud maa-ala asub Lasnamäe linnaosas, Ülemiste raudteejaama piirkonnas, Peterburi tee ja Ülemiste City ärilinnaku ning Ülemiste keskuse vahelisel alal. Planeeringuala kattub osaliselt Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" ala ja selles ettenähtud Ülemiste reisiterminali põhimõttelise asukohaga. Planeeritud alast läände jääb kaubanduskeskus T1 Mall of Tallinn. Idast külgneb planeeringuala olemasolevate elamu- ja ärimaa kinnistutega ja raudtee maa-alaga. Planeeringuala kattub osaliselt olemasoleva Ülemiste raudteejaama alaga, kuhu jääb u 700 meetri pikkuses raudteemaad koos sellel asuvate rööbasteede ja platvormidega, juurdepääsude ning jalakäijate tunneliga. Olemasolevas reisirongide peatuskohas peatuvad kõik ida- ja lõunasuunalised riigisisesed reisirongid. Raudteest põhja poole jääb detailplaneeringu alasse olemasolev trammitee koos tagasipöörderingiga, osa Ülemiste teed, T1 kaubanduskeskust teenindav parkimisplats Peterburi tee 2 kinnistul, Hansa Grilli nimeline toitlustusettevõtte (Peterburi tee 6a ja 6b) ning selle lähiümbrus. Raudteest lõuna poole jääb planeeritavasse alasse Suur-Sõjamäe tänav u 700 meetri pikkuses, kolm eraomanikele kuuluvat kinnistut (Suur-Sõjamäe tn 6, 8b, 8c) ning Suur-Sõjamäe tn 4 kinnistu (Ülemiste kaubandusekeskuse krundi) kirdepoolne nurk. 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminalihoone, bussijaama ja ärihoonete ehitamiseks. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  2 Kavandatav Ülemiste reisiterminal on osa Rail Baltica projektist. Rail Baltica reisiterminali ala on kujunemas Tallinna üheks olulisemaks logistiliseks ühistranspordi sõlmpunktiks, kuid ka piirkondlikuks tõmbekeskuseks. Rail Baltica on suurim taristu ehitusobjekt, mida Eestisse on kunagi kavandatud. Rail Baltica on Euroopa rööpmelaiusega (1435 mm) kaheteeline elektrifitseeritud rahvusvaheline kiirraudtee koos kogu selle juurde kuuluva infrastruktuuriga. Marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Poola/Leedu piir kulgeva kavandatava kiirraudtee projektkiirus reisijateveol on 249 km/h ja kaubaveol on 120 km/h ning see projekteeritakse ja ehitatakse ühtsetel tehnilistel alustel, täielikus vastavuses üleeuroopaliste raudtee koostalitusvõime tehniliste kirjeldustega (Technical Specifications of Interoperability (EK määrus (EÜ) nr 1299/2014), võimaldades reisirongi- ja kaubarongiliiklust samal raudteel. Praegu vastab kiirus 249 km/h infrastruktuuri TSI liinikategooriale P2/F1. Rail Baltica kogutrassi kaheteelise raudtee pikkus on ca 870 kilomeetrit, sellest ca 210 km on Eestis (rööbasteede orienteeruv kogupikkus koos möödasõidu-ja jaamateedega on 450 km). Koos uue raudteega rajatakse ka jaamad reisijate peale- ja mahaminekuks, kaubaterminalid ning hooldus- ja remondidepood. Rail Baltica projekti raames ehitatakse Eestis muuhulgas Ülemiste ja Pärnu reisiterminalid ning kaubajaamad koos juurdekuuluva taristuga Muuga sadama piirkonnas ja Pärnus, reisirongidele veeremidepoo Suur-Sõjamäe piirkonnas, kaubarongidele veeremidepoo Muuga sadamas, infrastruktuuri hoolduskeskus. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid on:  Luua kvaliteetne, inimmõõtmeline ning erinevate kasutajate vajadustele vastav linnakeskkond.  Luua dünaamiline ja elav transpordisõlm.  Tagada mugavad juurdepääsud ning hea ühendus olemasolevate ning perspektiivsete liikumisteede ning sõlmpunktide vahel.  Kujundada terviklik tänavaruum, kus on loogilised liikumisteed ja sujuv liikluskorraldus.  Leevendada raudtee poolitavat mõju senises linnaruumis ja muuta kavandatud terminal kahel pool raudteed asuvat linnaruumi liitvaks ruumiobjektiks. 3 PLANEERINGUS KAVANDATU Planeeringulahenduse aluseks on Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" ja 2019. aastal korraldatud Ülemiste reisiterminali arhitektuurse ideekonkursi võidutöö „Light Stream“. Töö esitasid ühisosalejad Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan. Kontseptsiooni „Light Stream“ eesmärk on luua dünaamiline ja elav transpordisõlm. Füüsiline integreeritus ja visuaalne ühenduvus jalakäijate, ühistranspordi ja erinevate hoonemahtude vahel tagavad krundi organiseerituse ja tugeva linnaruumilise identiteedi. Arhitektuursed lahendused pakuvad ala erinevatele osadele tervikuna äratuntava ruumilise identiteedi. Projekti eesmärk on kujundada terminal uue linna maamärgina. Disainilahendus vastab transpordisõlme funktsionaalsetele vajadustele, arvestades keerukate lisanduvate ja olemasolevate ühistranspordivõrkudega ning nõudlusega katkematute jalakäijate ühenduste ja kasutama kutsuva avaliku ruumi järele. Terminalist peab saama aktiivne linnaruumi osa, mis ühendab Euroopa väljaku kaudu kesklinna lennujaamaga. Eesmärgiks on saavutada tugev identiteet ja luua lisanduvat väärtust ümbritsevale alale. Planeeritud terminalihoone hakkab paiknema mõlemal pool olemasolevat raudteemaad ning kulgeb kõrgemate korruste osas „sillana „üle raudteeharude tagades ühendused platvormidele. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  3 Terminalihoone põhja- ja lõunapoolne osa on plaanis ühendada lisaks raudteealuse avara tunneli kaudu. Terminali oluliseks osaks on Peterburi teest kuni planeeringuala lõunaservani ulatuv sidus ja esinduslik avalik linnaruum, mis tagab reisiterminalile otstarbekad ja esinduslikud juurdepääsud, vaadeldavuse ja leitavuse, loob vajalikud hajumis- ja kogunemisalad ning seob kogu piirkonna ühtseks linnaruumiliseks ja logistiliseks tervikuks. Terminalihoone hakkab paiknema kolmel krundil – Pos 1, pos 6 (raudteemaa) ja pos 3. Raudtee alla ja mõlemale poole raudteed on planeeritud terminalihoonega seotud avalik ruum, sh jalakäijate väljakud, mille lahendused antakse eraldi maastikuarhitektuurse projektiga. Põhja- ja lõunapoolne väljak on planeeritud omavahel siduda raudtee alt u 80 meetri pikkuse ja summaarselt umbes 17 meetri vaba laiusega avalikuks kasutamiseks mõeldud kergliiklustunneli kaudu, mis moodustab osa Euroopa väljakust. Kavandatud väljakud on otseselt seotud terminalihoone ning selle teenindamisega. Tulevastes elluviimise etappides on võimalik 1520 rööpmelaiusega raudtee ooteplatvorm ühendada idapoolse avalikuks kasutamiseks mõeldud tunneliga kaldtee kaudu, mis ühendab linna olemasoleva ja perspektiivse tänavavõrgustikuga. Kergliiklusala jätkumine on Tallinna arenguplaanides kavas Euroopa väljaku nime all kuni lennujaamani. Põhja poolt on kergliiklustee ette nähtud ühendada Peterburi tee ja Majaka tänava kergliiklusteedega. Lisaks on kavandatud kergliiklustunnel planeeringu maa-ala lääneserva, et oleks võimalik muuta mugavamaks liikumine T1 kaubanduskeskuse ja Ülemiste keskuse vahel. T1 kaubanduskeskuse taga oleva kergliiklejate tunneli asukohta muudetakse mõne meetri võrra. Üks raudteealune kergliiklustunnel on kavandatud veel planeeritud ala idaserva ühendamaks terminali lõuna poolt Ülemiste City tänavavõrguga. (Esimeses etapis täidab eelkõige evakuatsioonifunktsiooni raudtee platvormidelt). Peterburi tee ja Keevise tänava trammitunneli vahelisel alal on trammiteele kavandatud uus asukoht lähtuvalt liiklusohutusest ning mis võimaldab lühendada trammisõidu teekonda ning viia trammipeatus lähemale teiste ühistranspordiliikide peatustele (Rail Balticu terminali ning bussipeatuste vahelisel alal). Piki trammiteed, läbi Keevise tunneli kuni tänavani nr 1 (pos 11), peavad saama sõita ka bussid. Põhjapoolsele planeeringualale ja välja pääseb krundi pos 4 kaudu (Ülemiste tee), selle äärde on ette nähtud parkimis- ja peatumisvõimalused. Detailplaneeringus on planeeritud kaks uut tänavat (pos 11 ja pos 10). Ida-läänesuunaline tänav ehk planeeritud tee nr 1 (pos 11) on kavandatud paralleelsena raudteega. Tänavat on perspektiivselt võimalik pikendada ida või/ja kirde suunas Peterburi teeni ja/või Kantsi tänavani (Kantsi tunnelini). Ida-läänesuunalise tänava äärde on ette nähtud rajada rattatee, kõnniteed ning kõrghaljastus. Planeeritud tänav nr 2 (pos 10) on kavandatud ühendama planeeritud tänavat nr 1 ja Peterburi teed. Tulenevalt kõrguste vahest on planeeritud sõidutee kuni 6% pikikaldega ja kergliiklustee kuni 4% pikikaldega. Krundile Pos 6 on kavandatud perroonid, raudtee rajatised, tunnelid ja terminal. Tugimüüride, piirete ja raudtee aluste läbipääsude / tunnelite lahendus peab planeeritud maa-alale jääval raudteelõigul olema terviklik ning kõrge arhitektuurse kvaliteediga erilahendus. Krundile pos 2 on planeeritud 9-korruseline ärihoone. Krundil pos 12-15 lahendatakse reisiterminali parkimine, kavandatakse bussijaama- ja ärihoonete ehitus. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  4 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus Planeeringus on kavandatud maa-ala ümber kruntida moodustades krundid kavandatud terminalihoone jaoks (pos 1 ja pos 3) ja kuni 9-korruselise ärihoone ehitamiseks (pos 2). Olemasolev trammitee on ette nähtud likvideerida ja asendada uues asukohas terminalist ida pool. Kavandatakse jalg- ja rattateed, mis ühendatakse kahel pool raudteed terminalisillana ja tunnelitega. Pos 3 krundile jäävad olemasolevad hooned on ette nähtud lammutada. Pos 4 moodustatakse olemasoleva Ülemiste tänava krundi moodustamiseks, sihtotstarbeks on määratud transpordimaa. Ülemiste tee äärde on planeeritud lühiajalised parkimiskohad ja taksopeatused, kergliiklusteed, ülekäigurajad. Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks. Pos 5 krunt on planeeritud linnaväljaku ja jalgrattatee rajamiseks. Krunt on avalikkusele avatud ning on otseselt seotud terminalihoone teenindamisega. Sihtotstarve: transpordimaa. Pos 6 krunt moodustatakse olemasolevast raudteemaast raudtee infrastruktuurile (ooteplatvormid, 1520mm ja 1435mm rööpmelaiused raudteerööpad, raudteealused kergliiklustunnelid ja evakuatsioonitunnelid, tugimüürid). Krundile jääb ka olemasolev trammitee tunnel. Olemasoleva kergliiklustunneli asukoht muutub mõne meetri võrra. Krundi piir hakkab kulgema suures osas piki tugimüüri välisseina (nt Suur-Sõjamäe tänava ääres ja Ülemiste tee ääres). Krundi kasutamise sihtotstarve on transpordimaa. Krundil hakkab paiknema osaliselt ka terminalihoone. Pos 7 krunt on planeeritud linnaväljaku ja kergliiklustee rajamiseks. Krunt on avalikkusele avatud ning on otseselt seotud terminalihoone teenindamisega. Olemasolevad hooned on ette nähtud likvideerida. Sihtotstarve: transpordimaa. Pos 8 transpordimaa sihtotstarbega krunt moodustatakse uue trammitee, haljastuse, kergliiklusteede (jalgratta- ja jalakäijate tee) rajamiseks ning magistraaltehnovõrkude säilitamiseks ning ehitamiseks. Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks. Pos 8 krundi laiuse tingivad järgmised asjaolud:  Ainult trammitee rajamiseks vajaliku maa laius ~9 meetrit. Peterburi tee ja Keevise tänava trammitunneli vahelisel alal on trammiteele kavandatud uus asukoht, et trammisõidu teekond lüheneks ning trammipeatus paikneks teiste ühistranspordiliikide peatustele lähemal (Rail Balticu terminali ning bussipeatuste vahelisel alal).  Ülelinnalisse võrgustiku osana planeeritud rattatee laius 4 meetrit – Majaka tänavalt otse Rail Baltic reisiterminali suunas on kulgemine krundil pos 8 kõige otsem.  Jalakäijate ala koos haljastuse ja puhkealadega, kuni 14 meetrit. Jalakäijate ala on põhjaväljaku loogiliseks jätkuks.  Nii trammiteel kui ka kergliiklusalal on vaja kokku korjata sademevesi. Selleks kavandatakse trammiteele rennid ja kergliiklusalale restkaevud. Kogumistorustik peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel trammitee rööbastest.  Olemasoleval reoveekanalisatsioonitorul on 2 reovee tarbijat (Peterburi tee 4 ja Peterburi tee 6) + transiittoru. Reoveekanalisatsioonitoru tuleb planeeritava trammitee alt tõsta välja ning torustik peab jääma rööbastest vähemalt 3 meetri kaugusele.  Pos 8 kõrval paikneb alajaam nr AJ292, kust väljuvad/sisenevad kaablid paiknevad olemasolevalt Peterburi tee 2 krundil ning neile on ette nähtud täpsustatud asukoht.  Kergliiklustee vajab tänavavalgustust. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  5  Planeeritud sidekanalisatsiooni koridori asukoht on valitud vastavalt võrguettevõtja Telia Eesti AS väljastatud tehnilistele tingimustele.  Planeeritud kõrghaljastuse juurestiku tsooni ei tohi kavandada tehnovõrke ega maa-alust korrust.  Tehnovõrkude lahenduse väljatöötamisel on välditud Peterburi teel ulatuslike kaevetööde planeerimist.  Välditud on Ülemiste tee (Pos 4) ulatuslikku lahtikaevamist. Pos 9 transpordimaa sihtotstarbega krunt moodustatakse uue trammitee, trammipeatuse ning magistraaltehnovõrkude rajamiseks. Krundile on lubatud rajada varikatuseid ja õhulisi ühendusgaleriisid, selleks on määratud servituudivajadused pos 1, pos 12 ja pos 15 kasuks. Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks. Pos 10 on planeeritud tänav nr 2 (põhja-lõunasuunaline) koos olemasolevate parkimiskohtade ümberplaneerimisega. Olemasolev toitlustushoone on ette nähtud likvideerida. Sihtotstarbeks on määratud transpordimaa ning krunt on määratud avalikuks kasutamiseks. Pos 11 on planeeritud tänav nr 1 (ida-läänesuunaline), sihtotstarbeks on määratud transpordimaa. Sõidutee äärde on ette nähtud rattatee, kõrghaljastuse ja kõnnitee rajamine. Põhjapoolsele alale on kavandatud ajutine busside peatumisala. Krunt on määratud avalikuks kasutamiseks. Pos 12, pos 13 ja pos 14 on planeeritud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid (ärimaa osakaal kuni 100%). Kruntidele on kavandatud bussijaam, äripinnad, büroopinnad, kruntide koosseisus lahendatakse ka reisiterminali kasutajate sõiduautode parkimine. Kruntide hoonestamiseks on vajalik korraldada arhitektuurikonkurss. Esimeses etapis krunte ei hoonestata – esimeses etapis rajatakse auto- ja bussiparklad, busside peatumiskohad, varikatused. Kruntide hoonestamine toimub eeldatavalt pärast kaubajaama ärakolimist, tõenäoliselt kolib kaubajaam alates 2024. aastast. Bussiterminali rajamise eelduseks on täiendavate juurdepääsuteede väljaehitamine (krundi Pos 11 pikendamine ida suunas ning uute ristmike rajamine Peterburi teele.) Detailplaneering näeb ette võimaluse kruntide pos 12, 13, 14 ja 15 liitmiseks tingimusel, et liidetavate kruntide ehitusõigused moodustavad liitumise tulemusena tekkinud uue krundi ehitusõiguse järgmiselt: lubatud hoonete arvud liituvad, lubatud ehitusalad ja hoonetealused pinnad liituvad, hoonete lubatud kõrgus ei muutu. Võib moodustada ka rohkem krunte. Kruntide vaheliste piiride asukohti võib vajadusel muuta. Hoonemahte liigendada. Hoonete esimesele korrustele tuleb kõigil hoonetel projekteerida avalikkusele juurdepääsetavad äripinnad (va bussijaam), mille sissepääsud avanevad tänavatasapinnale. Trammi tagasipöördering likvideerida. Pos 15 on planeeritud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krunt. Esimeses etapis rajatakse osale krundist ajutine parkla, osa ajutiselt haljastatakse. Trammi tagasipöördering likvideerida. Krundi hoonestamiseks on vajalik korraldada arhitektuurikonkurss. Pos 16 on ajutine krunt, mis liidetakse Suur-Sõjamäe tn 6a krundiga. Pos 17 ja pos 18 liidetakse perspektiivselt Ülemiste tee 5 kinnistuga. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  6 Pos 19 liidetakse Suur-Sõjamäe tänav T11 kinnistuga. 3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Terminalihoone (pos 1, pos 3, pos 6) hoonestusala ja hoonete paiknemine on planeeritud vastavalt Zaha Hadid Architects LTD & Esplan OÜ tööle nr 3196. Hoonestusala määramisel on arvestatud uue trammikoridoriga, raudteega, tänavatega, linnaväljakute planeerimisega ja teiste piirkonna arengutega. Pos 2 Peterburi tee poolne ehitusjoon on kavandatud Peterburi tee 4 hoone järgi. Hoonestuse madalam osa on kavandatud Peterburi tee 4 hoone kõrguse järgi, kõrgem osa T1 kõrguse järgi. Korruselisus kuni 9, sh tehniline korrus. Peterburi tee äärde ja kavandatava trammitee äärde (elamute poole) on kavandatud madalam osa 13 m ulatuses hoonestusala piirist. Selliselt on kõrgema hoonestuse ehitusjoon põhimõtteliselt T1 kaubanduskeskuse põhimahu järgi. Ida-läänesuunalise tänavale (Pos 11) avaruse andmiseks ning kõrghaljastusele kasvuruumi tagamiseks on hoonestusalad kruntidel Pos 12, Pos 13 ja Pos 14 määratud tänavamaa krundi lõunapoolsest piirist 5 meetri kaugusele. Tänava äärde planeeritud hoonete maksimaalne kõrgus on T1 kaubanduskeskuse kõrgus. Pos 15 hoonestusalaks on määratud peaaegu terve krunt (va läänepoolne nurk, kuhu on kavandatud magistraalsed tehnovõrgud). 3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ja maaüksuse koormusnäitajad Pos 1 (terminali ankurkrunt) Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 Hoone suurim lubatud ehitisealune pind: 16560 m2 (maapealne) Sellest 14942 m² moodustab kahte maapealset hooneosa ühendav hooneosa, mille ehitamiseks on vaja seda üleehitusservituut. 13367 m² (maa-alune) ** Sellest 12697 m² on terminali maa-alune osa raudtee ja tänava all, mille ehitamiseks on vaja seada allaehitusservituut. Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus: 64 m (EH2000 kõrgussüsteemis) Hoone suurim lubatud korruselisus: 4/-2 Kavandatud hoone kasutusotstarbed on vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”: 12413 Raudteejaama hoone Kavandatud hoonestustihedus krundil on 5,91 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  7 Olemasolevad hooned on ette nähtud likvideerida. Pos 1 ja pos 3 katastriüksused kantakse ühte kinnisturegistri osasse, kuna tegemist on ühe hoonega. Pos 1, Pos 3, Pos 6 -le kavandatud terminalihoone on juriidiliselt üks hoone (ehitusõigused liidetakse). Pos 2 Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 2100 m2 (maapealne) 4375 m² (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 34 m Hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus: 75,0 m* (EH2000 kõrgussüsteemis, T1 Mall of Tallinna kõrgus) Hoone suurim lubatud korruselisus: 9/-2 (sh tehniline korrus) * Hoonestuse madalam osa on kavandatud Peterburi tee 4 hoone kõrguse järgi, kõrgem osa T1 kõrguse järgi. Planeeritava maapinna kõrgus täpsustub ehitusprojektis, hoone kõrguse määramisel on absoluutkõrgus ülimuslik. Kavandatud hoonete võimalikud kasutusotstarbed on vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”: 12200 Büroohooned 12311 Kaubandushoone 12130 Toitlustushooned 12110 Majutushooned (külaliskorterid ei ole lubatud) Kavandatud hoonestustihedus krundil on 3,55 Peterburi tee äärne hoonestusala on määratud Peterburi tee 4 hoone järgi paralleelsena tänava vastasküljel paikneva Peterburi tee 13 hoonega. Peterburi tee ääres ja kavandatud trammitee pool ei tohi 13 m ulatuses hoonestusala piirist hoone kõrgus ületada Peterburi tee 4 hoone kõrgust. Ülejäänud osas ei tohi hoone kõrgus ületada Peterburi tee 2 paikneva T1 kaubanduskeskuse hoone kõrgust. Pos 2 krundile on lubatud rajada kuni 2 ärihoonet. Enne hoonestamist tuleb korraldada arhitektuurikonkurss. Parkimine ja hoone teenindamine lahendada hoone mahus (eelistatavalt maa- alustel korrustel) juurdepääsuga planeeritud tänavalt nr 1. T1 ristmikult ja Majaka ristmikult tuleb tagada vaated terminalile. Pandus tuleb projekteerida hoone mahtu. Projekteerida esinduslik ja ümbritsevate aladega seotud väliruum. Projekteerida teenindava transpordi peatumis- ja ootekohad, sh arvestades hoonete kasutusotstarbega. Olemasolev trammitee on ette nähtud likvideerida. Pos 3 Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  8 Hoone suurim lubatud ehitisealune pind: 1000 m2 (maapealne) 2000 m² (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus: 66,5 m (EH2000 kõrgussüsteemis) Hoone suurim lubatud korruselisus: 4/-2 Pos 3 krunt on üks terminal ankurkruntidest ning on kavandatud terminalihoone lõunapoolse maapinnaga ühendatud osa ehitamiseks (üks terminali ankurkruntidest). Terminalihoone on planeeritud kuni 4 maa-pealse korrusega, lisaks maa-alused korrused. Maa-aluse hoonestusala määramisel on arvestatud ka tulevikuarengutega – et oleks võimalik naaberkruntidele ehitatavate hoonete maa-aluseid korruseid omavahel ühendada ning oleks võimalik ehitada (paki)tunnel lennujaamani (air to rail). Olemasolevad hooned on ette nähtud likvideerida. Pos 1 ja pos 3 katastriüksused kantakse ühte kinnisturegistri osasse, kuna tegemist on ühe hoonega. Kavandatud hoone võimalikud kasutusotstarbed on vastavalt Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”: 12413 Raudteejaama hoone Kavandatud hoonestustihedus krundil: Kavandatud hoonestustihedus krundil on 3,02 Pos 4… 11 Transpordimaa sihtotstarbega krundid tänavarajatiste, raudtee infrastruktuuri rajatiste ning linnaväljaku rajamiseks. Pos 12 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 0-100%, transpordimaa 0-100% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 Hoone suurim lubatud ehitisealune pind: 2800 m2 (maapealne) 2800 m² (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 35,0 m Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus: 75,0 m* (EH2000 kõrgussüsteemis T1 Mall of Tallinna kõrgus) Hoone suurim lubatud korruselisus: 10/-2 *Planeeritava maapinna kõrgus täpsustub ehitusprojektis, hoone kõrguse määramisel on absoluutkõrgus ülimuslik. Kavandatud hoone võimalikud kasutusotstarbed on vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”: 12145 bussijaama hoone 12432 parkimismaja K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  9 12200 Büroohoone 12311 Kaubandushoone 12130 Toitlustushoone Kavandatud hoonestustihedus krundil on 2,13 Pos 13 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 0-100%, transpordimaa 0-100% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 Hoone suurim lubatud ehitisealune pind: 1900 m2 (maapealne) 1900 m² (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 35,0 m Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus: 75,0 m* (EH2000 kõrgussüsteemis T1 Mall of Tallinna kõrgus) Hoone suurim lubatud korruselisus: 10/-2 *Planeeritava maapinna kõrgus täpsustub ehitusprojektis, hoone kõrguse määramisel on absoluutkõrgus ülimuslik. Kavandatud hoone võimalikud kasutusotstarbed on vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”: 12145 bussijaama hoone 12432 parkimismaja 12200 Büroohoone 12311 Kaubandushoone 12130 Toitlustushoone Kavandatud hoonestustihedus krundil on 2,0. Pos 14 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 0-100%, transpordimaa 0-100% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 Hoone suurim lubatud ehitisealune pind: 2800 m2 (maapealne) 2800 m² (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 35,0 m Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus: 75,0 m* (EH2000 kõrgussüsteemis T1 Mall of Tallinna kõrgus) Hoone suurim lubatud korruselisus: 9/-2 *Planeeritava maapinna kõrgus täpsustub ehitusprojektis, hoone kõrguse määramisel on absoluutkõrgus ülimuslik. Kavandatud hoone võimalikud kasutusotstarbed on vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”: 12145 bussijaama hoone 12432 parkimismaja K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  10 12200 Büroohoone 12311 Kaubandushoone 12130 Toitlustushoone Kavandatud hoonestustihedus krundil on 2,0. Pos 15 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 0-100%, transpordimaa 0-100% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 Hoone suurim lubatud ehitisealune pind: 3800 m2 (maapealne) 3800 m² (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus: 67,8 m Hoone suurim lubatud korruselisus: 4/-2 *Planeeritava maapinna kõrgus täpsustub ehitusprojektis, hoone kõrguse määramisel on absoluutkõrgus ülimuslik. Kavandatud hoone kasutusotstarve on vastavalt Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”: 12413 Raudteejaama hoone 12432 parkimismaja 12200 Büroohoone 12311 Kaubandushoone 12130 Toitlustushoone Kavandatud hoonestustihedus krundil on 1,4. Pos 16 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa Ajutine krunt, iseseisvalt ei hoonestata, liidetakse perspektiivselt Suur-Sõjamäe tn 6a krundiga. Pos 17 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa Ajutine krunt, iseseisvalt ei hoonestata, liidetakse perspektiivselt Ülemiste tee 5 kinnistuga. Pos 18 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa Ajutine krunt, iseseisvalt ei hoonestata, liidetakse perspektiivselt Ülemiste tee 5 kinnistuga. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  11 Pos 19 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Liidetakse Suur-Sõjamäe tänav T11 kinnistuga. 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimise põhiliseks lähtepunktiks on uue normikohaste parameetritega trammikoridori planeerimine. Lähtepunktideks on maapinna kõrgus trammitunnelis ning Peterburi teel. Arvestama pidi ka uue trammipeatuse asukohaga. Planeeritud trammitee (Pos 8) ja planeeritud tänava (Pos 11) ristumisel on planeeritud maapinna kõrguseks abs h=40.00. (olemasolev maapind on sellel kohal abs h=43,5m). Planeeritud tänav nr 1 (pos 11) tõuseb ida pool kuni planeeritava ala piirini. Planeeritud tänav nr 2 (pos 10) tõuseb Peterburi tee poole. Planeeritud trammitee jääb võrreldes Peterburi tee 6 krundiga kuni 4 meetri võrra madalamale. Teiseks oluliseks lähtekohaks on raudtee ja Suur-Sõjamäe tänava alla planeeritud kergliiklustee kõrgused. Sellest tulenevalt on planeeritud linnaväljakud kaldega raudtee poole Sajuveed juhitakse sõiduteelt olemasolevatesse ja uutesse restkaevudesse ning rennidesse. Suur- Sõjamäega külgnevatelt kõnniteedelt juhitakse sajuveed sõiduteele, immutatakse haljasaladele. Vt ka liiklusskeemi ja lõikeid. Vertikaalplaneerimise lahendus on põhimõtteline ning täpne lahendus antakse ehitusprojektiga. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  12 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted 3.5.1 Haljastus ja heakord Avaliku ruumi (sh tänavate) ja jalakäijate väljakute lahendused tuleb esitada eraldi maastikuarhitektuurse(te) projekti(te)ga. Üldplaneeringus ära toodud tänavahaljastuste vajadusega tänavatest 2 jääb detailplaneeringu maa- alasse:  Pos 8 transpordimaa sihtotstarbega krundile on planeeritud tänavahaljastus.  Suur-Sõjamäe tänav – kuhu on võimalik, sinna projekteerida ronitaimed raudtee poolsetele aladele. Trammitee kõrvale valida kitsavõralised puud (nt valge pihlakas). Uus trammitee on Peterburi tee ja planeeritud tee nr 1 vahelises lõigus kavandatud rohekoridorina. Trammitee hooldustehnika jaoks tuleb osaliselt vajadusel kasutada murukivi. Uut haljastust on planeeritud ka Pos 10 ja Pos 11 tänavate äärde. Krundi Pos 2 maaga ühendatud haljastus on kavandatud krundile pos 8. Pos 12, Pos 13, Pos 14, Pos 15 kruntidel tuleb tagada haljastuse protsent 15%, mida võib tagada krundi kohta või jaotada ümber positsioonide vahel. Suur-Sõjamäe tee liiklussaartele on võimalik istutada näiteks põõsasmaranit ja jaapani enelast, sest need taluvad soolatamist. Põõsaste istutuskaugus sõiduteest peab olema 0,7m. Peterburi tee jääb küll detailplaneeringu alast välja, aga selle tee äärde saab puid istutada peale Peterburi tee ümberprojekteerimist ja tehnovõrkude ümberprojekteerimist. 3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude selgitamiseks vajalik haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist: k1  k 2  k 3 D*  haljastuse ühik 3 kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm; k1 – raiutava puuliigi koefitsient; k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient; k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,7). likv. Pos Jrk puu väärtus- haljastuse Likvideeri- nr nr nr puu liik k1 D (cm) klass k2 ühik mise põhjus K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  13 Harilik vaher + 1 1 83 harilik jalakas 1 45 III 1 41 kergliiklus 2 84 Pappel 1 113 IV 0,3 75 kergliiklus Harilik vaher + 3 85 harilik jalakas 1 45 V 0 ei arvutata kergliiklus 4 86 Raagremmelgas 0,5 400 IV 0,3 200 terminalihoone Harilik vaher + harilik saar + 5 87 raagremmelgas 1 400 IV 0,3 267 kergliiklus Pos 1 kokku: 583 3 6 95 Aed-õunapuu III ei arvutata kergliiklus 7 96 Tuhkur-enelas III ei arvutata kergliiklus 8 97 Ginnala vaher 1 0 III 1 ei arvutata kergliiklus 9 98 Ginnala vaher 1 0 III 1 ei arvutata kergliiklus 10 99 Harilik vaher 1 52 IV 0,3 35 kuivanud 11 100 Harilik pärn 2 53 II 2,5 92 hoonestus 12 101 Harilik pärn 2 39 V 0 35 kergliiklus 13 102 Harilik pärn 2 42 IV 0,3 42 kergliiklus 14 103 Harilik saar 1 53 IV 0,3 35 kergliiklus 109 Iluõunapuu II IKÕ ala Tallinna linna kasuks 15 ei arvutata (bussipeatus) 110 Iluõunapuu II IKÕ ala Tallinna linna kasuks 16 ei arvutata (bussipeatus) 111 Iluõunapuu II IKÕ ala Tallinna linna kasuks 17 ei arvutata (bussipeatus) 112 Harilik jalakas III IKÕ ala Tallinna linna kasuks 18 1 18 1 16 (bussipeatus) 113 Iluõunapuu II IKÕ ala Tallinna linna kasuks 19 ei arvutata (bussipeatus) Pos 3 kokku: 255 8 20 62 Harilik tamm 2,5 70 IV 0,3 82 trammiliiklus 21 63 Harilik tamm 2,5 46 III 1 64 trammiliiklus 22 64 Harilik tamm 2,5 48 III 1 67 trammiliiklus 23 65 karvane viirpuu 1 0 III 1 ei arvutata trammiliiklus 24 80 Aed-õunapuu IV ei arvutata trammiliiklus K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  14 Pos 8 kokku: 213 10 25 33 Harilik jalakas 1 45 III 1 41 autoliiklus 26 34 Harilik jalakas 1 44 III 1 40 autoliiklus 27 35 Euroopa lehis 2,5 23 III 1 32 jalgrattatee 28 37 Arukask 1 41 II 2,5 57 autoliiklus 29 38 Sookask 0,5 31 III 1 23 autoliiklus 30 39 Sookask 0,5 28 III 1 21 autoliiklus 31 41 Arukask 1 42 III 1 38 autoliiklus 32 42 Sookask 0,5 28 III 1 21 autoliiklus Harilik 33 43 toomingas 0,5 49 IV 0,3 25 autoliiklus 34 44 Kibuvits 0 III ei arvutata autoliiklus Pos 10 kokku: 298 11 35 8 Sookask 0,5 30 IV 0,3 15 plan.teeala 36 9 Berliini pappel 0,5 35 IV 0,3 18 plan.teeala 37 10 Berliini pappel 0,5 103 III 1 76 plan.teeala Berliini pappel + 38 11 raagremmelgas 0,5 118 IV 0,3 59 plan.teeala 39 12 Raagremmelgas 0,5 89 IV 0,3 45 plan.teeala 40 13 Raagremmelgas 0,5 130 IV 0,3 65 plan.teeala 41 14 Sookask 0,5 37 III 1 27 plan.teeala 42 15 Saarvaher 0,5 15 V 0 ei arvutata jalgrattatee 43 16 Palsamipappel 0,5 105 III 1 77 kergliiklus 44 17 Saarvaher 0,5 82 IV 0,3 41 plan.teeala 45 18 Berliini pappel 0,5 107 IV 0,3 54 autoliiklus 46 19 Saarvaher 0,5 V ei arvutata jalgrattatee 47 21 Berliini pappel 0,5 62 IV 0,3 31 kergliiklus 48 22 Hõberemmelgas 1 56 IV 0,3 37 autoliiklus 49 23 Berliini pappel 0,5 516 V ei arvutata plan.teeala 50 24 Saarvaher 0,5 V ei arvutata plan.teeala 51 45 Pappel 0,5 101 IV 0,3 51 uushaljastus 52 46 Pappel 0,5 45 IV 0,3 23 autoliiklus 53 47 Pappel 0,5 78 IV 0,3 39 autoliiklus 54 51 Harilik jalakas 1 36 IV 0,3 24 autoliiklus 55 52 Arukask 1 40 II 2,5 56 autoliiklus Haraline 56 53 ploomipuu 43 III 1 ei arvutata autoliiklus 57 54 Harilik pärn 2 55 III 1 68 autoliiklus Raagremmelgas 58 81 + harilik jalakas 1 450 V ei arvutata kergliiklus 59 82 Harilik vaher 1 20 IV 0,3 13 autoliiklus Pos 11 kokku: 819 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  15 KÕIK KOKKU: 2133 Kokku likvideeritakse 65 puud ja põõsast, millest 39 on üksikpuud, 13 puuderühma, 7 viljapuud, 3 põõsarühma ja 3 võsa. Neist 7 kuulub II väärtusklassi, 26 III väärtusklassi, 23 IV väärtusklassi ning 9 on V väärtusklassi objekti. Avalikes huvides objektidel (tänavamaal, raudteel, trammiteel, avalikul kergliiklusteel) asendusistutust ei kohandata. 3.5.3 Jäätmehoolduse põhimõtted Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas. Kord on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav pinnas veetakse ära. Pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Kasvumulla eraldi kaevamisel saab seda kasutada objekti haljastustöödel. Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb olmejäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse. Jäätmehoidlad projekteerida hoonesse, lahendus täpsustada ehitusprojektis. Tuleb tagada ohutu ja mugav ligipääs jäätmeveokile ning teeninduspersonalile kogumiskoha juurde. Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb olmejäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, büroohoonetes peavad kindlasti olema konteinerid järgmistele jäätmetele:  segaolmejäätmed;  vanapaber ja papp;  pakendid;  biolagunevate jäätmete mahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg. Pos 2, Pos 12, Pos 13, Pos 14, Pos 15 jäätmehoidlad on planeeritud hoonesse. Reisiterminali jäätmeruum on kavandatud Pos 6 krundile juurdepääsuga pos 9 kaudu (sh ka pos 1 ja pos 3 kruntidele jäävates hooneosades tekkivatele jäätmetele ning ka linnaväljakutele pos 5 ja pos 7). Lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. Tuleb tagada ohutu ja mugav ligipääs jäätmeveokile ning teeninduspersonalile kogumiskoha juurde. 3.6 Tänavate planeerimise põhimõtted, liikluskorraldus Planeeritud alast põhja poole jääb Peterburi tee. Planeeritavasse alasse jääb Suur-Sõjamäe tänav u 700 meetri pikkuses. Suur-Sõjamäe tänav ja Peterburi tee on Tallinna linna olulisemaid magistraaltänavaid. Sõidukitega juurdepääs hakkab toimuma põhiliselt raudteest põhjapool, Peterburi teelt ja Ülemiste tänavalt. Viimane kulgeb paralleelselt raudteekoridoriga ja saab alguse Peterburi teelt, kust on võimalik Ülemiste teele keerata mõlemalt suunalt (ida poolt lähenedes tunneli kaudu). Teine juurdepääsuvõimalus on ette nähtud Peterburi teelt T1 Mall of Tallinn kaubanduskeskuse ja pos 2 vahelt, kus mahapööramine Peterburi teelt on võimalik vaid parempöördel. Lisaks on planeeritud Peterburi teelt uus tänav (planeeritud tee nr 2, Pos 10). K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  16 Piirkond on küllalt hästi varustatud Tallinna linna ühistranspordiga. Peterburi teel liiguvad bussid nr 7, 12, 13, 54 ja 55. Suur-Sõjamäel liiguvad bussid nr 7, 15, 45, 49 ja 65. Planeeritavast alast sõidab alates 2017. aastast trammiliin nr 4 (Tondi-Lennujaam). Peterburi tee ja Keevise tänava trammitunneli vahelisel alal on trammiteele kavandatud uus asukoht lähtuvalt liiklusohutusest ning mis võimaldab lühendada trammisõidu teekonda ning viia trammipeatus lähemale teiste transpordiliikide peatustele (Rail Balticu terminali ning bussipeatuste vahelisel alal). Piki trammiteed, läbi Keevise tunneli, peavad saama sõita ka bussid. Ekspertarvamuse trammiteede lahenduste kohta koostas inseneribüroo osaühing Stratum (Ekspertarvamus Rail Baltic Ülemiste reisiterminali liikluslahenduse kohta, Tallinn 2020, vt LISA 5.4. Detailplaneeringus on planeeritud kaks uut tänavat (pos 11 ja pos 10). Ida-läänesuunaline tänav ehk planeeritud tee nr 1 (pos 11) on kavandatud paralleelsena raudteega. Tänava äärde on kavandatud tänavahaljastus Tänavat on perspektiivselt võimalik pikendada ida või/ja kirde suunas Peterburi teeni ja/või Kantsi tänavani. Ida-läänesuunalise tänava äärde on ette nähtud rajada rattatee, kõnniteed. Planeeritud tee nr 1 on ettenähtud teenindama RB reisiterminali, planeeritavat bussijaama ja Ülemiste kaubajaama arendusala liiklust. Nimetatud sihtkohtade tõttu on seal prognoositavalt suur jalakäijate ja ratturite hulk. Planeeritava ala tänavate koosseisus olevate sõiduteede arendamisel on eesmärgiks „jalakäija sõbralik“ disain sh mugavad ja sagedased võimalused sõiduteede ületamiseks jalakäijate ja jalgratturite poolt. Planeeritud tänav nr 2 (pos 10) on kavandatud ühendama planeeritud tänavat nr 1 ja Peterburi teed. Tulenevalt kõrguste vahest on planeeritud sõidutee kuni 6% pikikaldega ja kergliiklustee kuni 4% pikikaldega. Ülemiste tee äärde on planeeritud lühiajalised parkimiskohad ja taksopeatused, kergliiklusteed, ülekäigurajad. Suur-Sõjamäe tänaval on planeeritud muuta põhjapoolse bussipeatuse asukohta – see on planeeritud nihutada ida poole, lähemale Rail Balticu sissepääsule. Lääne poole on planeeritud perspektiivne bussipeatus juhuks, kui reisijate arv Reisiterminalis kasvab vastavaks osaühing Stratumi poolt „Ülemiste terminali põhi- ja kõrvalfuktsioonide analüüsis“ arvutatud 2040. a tasemele, kui reisiterminal teenindab raudteeliiklust ja sinna on üle viidud ka Tallinna (kaugliinide) Bussijaam. Põhjapoolse bussiooteplatvormi laiuseks on kavandatud vähemalt 3.10m. Varjualune ehitatakse raudtee tugimüüri külge ja on osa terminalihoone arhitektuursest kontseptsioonist. Bussipeatuse sirge osa pikkus 41m. Kõik Suur-Sõjamäe read, sh pöörderada on vähemalt 3.25m laiad. Lühiajalisi peatumiskohti Suur-Sõjamäe tee äärde ei ole lubatud rajada. Suur-Sõjamäe teest lõuna poole on kavandatud 2,5 meetri laiune jalgrattatee ja 3 meetri laiune kõnnitee. Suur-Sõjamäe teelt planeeritud rattatee ka lõuna suunas, nö Euroopa väljakule, Lennujaama poole. Lühiajalised parkimiskohad („kiss & ride“) on ette nähtud Suur-Sõjamäe tn 4 krundile (täpne lahendus antakse DP045560 Suur-Sõjamäe tn 4 kinnistu detailplaneeringuga), vajab kinnistu omanikuga servituutide seadmist. Põhja poole raudteed on lühiajalised parkimiskohad ette nähtud Ülemiste tee äärde. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  17 3.7 Parkimise korraldamise põhimõtted Parkimisvajaduse lähteandmed vastavalt Ülemiste terminali põhi- ja kõrvalfunktsioonide analüüsile, inseneribüroo Osaühing Stratum, Tallinn 2018: Vajadused on arvutatud koos bussijaama vajadustega. Lühiajaliseks parkimiseks vajalik arv: planeerida vähemalt 40 parkimiskohta. Kuni 60 pikaajalises perspektiivis (2040. a, max stsenaarium), maksimaalne parkimiskestvus 30–45 minutit. Pikaajalise parkimise (kestvusega enam kui 45 minutit) nõudluse saab omakorda jagada kaheks: Pikaajaline parkimine – sõiduki parkimine ja terminaliga seonduvate teiste transpordiliikide kasutamine jõudmaks vajalikku sihtkohta ja tagasi. Eelkõige seondub see võimalusega sõita autoga terminali ja sealt edasi (eelkõige tulevad kõne alla kaugrongid ja bussid, teatud määral ka maakonnabussid ja lähirong) vajalikku reisi sihtkohta ning teatud aja möödudes tagasi terminali. Juba praeguse Tallinna bussijaama üheks probleemiks on just reisijatele normaalsete parkimisvõimaluste pakkumise puudumine. Selle võimaldamine kasvataks Ülemiste terminali atraktiivsust oluliselt. Lähtuvalt Stratumi töös teostatud prognoosist võib sellise parkimise vajadust hinnata 200…300 autokohtale päevas. Sellise hinnangu aluseks on prognoositud liikumisviiside kasutuse tulemused, kus autoga lahkub tunnis baasstsenaariumi alusel vastavalt 266 (aastal 2020), 345 (2030) ja 374 inimest (2040) Võib eeldada, et kuni pooled neist teostavad pikaajalist parkimist. Teiseks lähtekohaks siin on bussijaamaga seonduv reisijate käive. Analüüsis on toodud, et bussijaamast väljub keskmisel tööpäeval ca 200 bussi ja sama palju saabub bussijaama. Seega tähendaks ca 200 kohalise parkla olemasolu seda, et iga teise saabuva või lahkuva bussi kohta on rajatud üks parkimiskoht pikaajaliseks parkimiseks. Lisaks veel teiste transpordiviiside reisijad. Sõiduk pargitakse väljapoole linnakeskust ja sõitu linnakeskusse jätkatakse ühissõidukiga (üheks päevaks parkimine): Eelkõige on see seotud reisijagruppidega, kellel on võimalus jätkata reisi Tallinna linnaliinidega (buss, tramm), aga ka elektrirongiga. Lähtudes käesolevas töös teostatud prognoosist peaks olema Ülemiste terminaliga seonduvalt kavandatud parkimiskohtade vajadus: 250…350 autokohta. Seega: Rail Balticu reisiterminali (koos bussijaamaga) teenindamiseks on vaja kuni 600 parkimiskohta. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  18 Parkimiskohtade kontrollarvutus Pos Ehitise otstarve Norm. Normatiivne Planeeringus ettenähtud nr arvutus alal, maksimaalne parkimiskohtade arv krundil kus normi parkimiskohtade arv rakendataks e 1,3, Reisiterminal 600 Parkimine lahendatakse 6 (koos (sh lühiajaline kruntidel pos 12, pos 13, pos 14 bussijaamaga**) parkimine ~60 kohta, (a 200 kohta krundil) pikaajaline parkimine 200…300, üheks päevaks parkimine 250…350) 2 Ärihoone* 14500:100 145 145 12 Ärihoone* 3700:100 37 234 (arvestusega, et kuni 50% hoonest) +reisiterminali parkimine 13 Ärihoone* 2350:100 23 223 (arvestusega, et kuni 50% hoonest) +reisiterminali parkimine 14 Ärihoone* 3600:100 36 236 (arvestusega, et kuni 50% hoonest) +reisiterminali parkimine 15 Ärihoone* 3400:100 34 34 (tõenäoliselt kuni 50% hoonest) Planeeritud maa-alal kokku: 875 872 *Ärihoone – asutus, büroo, kauplus, restoran/kohvik ** Bussijaamaga seotud parkimine rajatakse koos bussijaamaga, mitte varem. Äripindade parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Tallinna parkimise arvu normile (kehtiv alates 17.09.2020). Krunt asub kesklinna piirkonnas, parkimiskohtade arv on maksimaalne lubatav. Parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis. Vastavalt eelmainitud Stratumi analüüsile tuleb vähemalt tänase käibega koormuse kavandamiseks Tallinna bussijaamas (edaspidi Ülemiste terminalis) on vajalik vähemalt:  3…4 busside peatuskohta sõitjate väljumiseks bussidest;  Minimaalselt 12 (soovitavalt kuni 15) bussi peatuskohta sõitjate sisenemiseks bussidesse (arvestusega, et buss saabub peatusse 10-15 minutit enne sõiduplaani järgset väljumist). Esimeses etapis parkimismaju ja bussijaama välja ei ehitata, parkimine lahendatakse parkimisplatsidega. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  19 Parkimismajade (ja bussijaama) ehitamine toimub pärast Ülemiste kaubajaama ärakolimist (kolimine toimub eeldatavalt 2024. aastal). Ülemiste kaubajaama ärakolimisega seoses saab välja töötada pos 11 (planeeritud tee nr 1) võimaliku pikendamise lahenduse. Parkimismaju on plaanis hakata ehitama esimesel võimalusel. Esimeses etapis vajaminevate parkimiskohtade arvu arvutamisel on Rail Baltic Estonia OÜ kasutatud Stratumi uuringus „ Ülemiste terminali põhi- ja kõrvalfunktsioonide analüüs“ lk 103 ja 104 toodud andmeid. Parkimiskohtade arv esimeses etapis on järgmine: Põhja pool Sõiduautod 184 Bussid 8 (+6 reisijate pealevõtmise kohta) Taksod 19 Invakohad 9 Elektriautode laadimiskohad 10 Lõuna pool Sõiduautod 0 Invakohad 0 230 Krunt pos 11 lõpus ümberpööramise võimalus puudub, ümberpööramiskoht tuleb tagada planeeringu maa-alast ida poole jääval alal. 3.8 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Planeeritud ala on üks olulisemaid sõlmpunkte kogu Tallinna avalikus ruumis. Siin liigub tulevikus palju inimesi, kellest paljud on Tallinna ja kogu Eesti riigi külalised. Ühtlasi on tegu olulise ümberistumise kohaga Tallinna linna siseses ühistranspordisüsteemis, arvestades muuhulgas linnasiseste reisirongide tähtsust ja nende liikumissageduse suurt kasvuperspektiivi. Sellest tulenevalt peab avalik ruum kogu alal olema avar, sidus, esinduslik ja inimsõbralik. Jalgsi, samuti jalgratta, lapsekäru ja muu ratastel liikumisvahendiga liikujal, peab olema avaralt ruumi liikumiseks kõigis suundades. Üldjuhul kavandatakse liikumisruum laugetel pindadel, vältides astmeid, treppe ja lifte. Planeeritavad perroonid, tunnelid, väljakud, kõnniteed ja ülekäigurajad on sidusa avaliku ruumi osad, mis ühendavad liikumise rongidest, trammidest ja bussidest erinevatesse suundadesse linnas. Oluline on mugav liikumine nii kesklinnasuunalistele tänavatele kui ka Lasnamäe ja Ülemiste linnaku poole, samuti lennujaama ja külgnevatesse kaubanduskeskustesse, mistõttu on alale kavandatud raudtee alt läbitavaid tunneleid. Suurendada K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  20 tuleb ülekäiguradade laiust ja tihedust, et kogu avalik ruum oleks sidus ja vastaks kasutajate hulgale. Raudtee alla ja mõlemale poole raudteed on planeeritud terminalihoonega seotud avalik ruum, sh jalakäijate väljakud koos haljastusega, mille lahendused antakse eraldi maastikuarhitektuurse projektiga. Põhja- ja lõunapoolne väljak on planeeritud omavahel siduda raudtee alt u 80 meetri pikkuse ja summaarselt umbes 17 meetri vaba laiusega kergliiklustunneli kaudu, mis moodustab osa Euroopa väljakust. Kavandatud esinduslikud väljakud on otseselt seotud terminalihoone ning selle teenindamisega. Kergliiklusala jätkumine on Tallinna arenguplaanides kavas jätkata Euroopa väljaku nime all kuni lennujaamani. Põhjapoolne väljak jätkub Peterburi tee suunas krundil pos 8. Väljakule kavandatud jalg- ja rattateed on ette nähtud ühendada Peterburi tee ja Majaka tänava tänava jalg- ja rattateedega, lõuna pool Ülemiste City tänavavõrguga. Ida-läänesuunalise tänava äärde on ette nähtud kahesuunaline rattatee ja kõnnitee rajamine ning aktiivse hoonefrondi kavandamine. Peterburi tee äärde planeeritud ärimaa kinnistule on kõigile külgedele ette nähtud avar jalakäijate ruum ja aktiivne tänavafront. 4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kohasesse kaugküttepiirkonda. Tehnovõrkude lahendus tehnovõrkude joonisel on põhimõtteline. 4.1 Soojusvarustus ja kaugjahutus Soojusvarustuse lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn 15.10.2021 väljastatud tehnilised tingimused nr 21TT-00864. Kaugjahutuse lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn 15.10.2021 väljastatud tehnilised tingimused nr 21TT-00865. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud HeatConsult OÜ tööga nr 19155 „Peterburi tee ja Sepapaja kaugkütte- ja kaugjahutustorustik“, HeatConsult OÜ tööga nr 20100 „Ülemiste City kaugkütte ja kaugjahutustorustik, soojusvarustus“, HeatConsult OÜ tööga nr 20131 „ Ülemiste Rail Baltic terminali kaugjahutustorustik“ ning tööga nr 19128. Soojusvarustus Planeeritud ala soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil. AS-le Utilitas magistraaltorustik DN200, millega on ette nähtud liituda, asub Ülemiste tee T2 kinnistul, Peterburi tee 6 kinnistu lähistel. Planeeritud ala ühendatav soojuskoormus on 4,486 MW K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  21  Ülemiste terminalihoone (pos 1, 3,6) 0,796 MW  Pos 2 1,38 MW  Pos 12 0,70 MW  Pos 13 0,44 MW  Pos 14 0,53 MW  Pos 15 0,64 MW Planeeritud kaugküttetorustikud on ette nähtud ehitada eelisoleeritud maa-alustena terastorudest. Transpordimaale (krunt pos 11) on planeeritud DN200 kaugkütte jaotustorustik. Kruntidele pos 1,3,6 (Ülemiste terminalihoonele) on ette nähtud DN80 hargnemine planeeritud tänava torustikust, krundile pos 2 on kavandatud DN100 harutoru, krundile pos 12 – DN80 toru, kruntidele pos 13,14,15 on planeeritud ühine DN100 harutoru. Planeeringuga on kavandatud ühendusevõimalus T1 kaubanduskeskuse hoonele, Peterburi tee 2 ( pimeots DN200/400/355). Kruntide liitumispunktid on sulgarmatuur harutorustikul. Kaugjahutus Käesoleval ajal piirkonnas puudub olemasolev kaugjahutusevõrk. HeatConsult OÜ töös nr 20131 „Ülemiste Rail Baltic terminali kaugjahutustorustik“ on projekteeritud DN350/560 kaugjahutustorustik, millega on ette ühendada. Planeeritud kaugjahutustorustikud on ette nähtud ehitada eelisoleeritud maa-alustena terastorudest. Mööda transpordimaa (krunt pos 11) on planeeritud DN350 kaugjahutuse jaotustorustik. Planeeritud ala ühendatav arvutuslik jahutuskoormus on 3,80 MW  Ülemiste terminalihoone (pos 1, 3,6) 0,70 MW  Pos 2 1,16 MW  Pos 12 0,59 MW  Pos 13 0,38 MW  Pos 14 0,45 MW  Pos 15 0,53 MW Kruntidele pos 1,3,6 (Ülemiste terminalihoonele) on ette nähtud DN150 hargnemine planeeritud tänava torustikust, krundile pos 2 - DN200 toru, krundile pos 12 – DN150 toru, kruntidele pos 13,14,15 on planeeritud ühine DN200 hargnemine liitumispunktiga krundil pos 11. Kaugjahutustorustik on planeeritud ka piki Ülemiste teed kuni planeeritud ala läänepoolse piirini. See annab võimaluse piirkonna kaugjahutusvõrgu ringistamiseks Kesklinna piirkonna võrkudega. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  22 4.2 Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 21.04.2021 väljastatud tehnilised tingimused PR/2119799-2. Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega: • Eesti standard EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk • Eesti standard EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk • Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus • Eesti standard EVS 812-8:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 8. Kõrghoonete tuleohutus 4.2.1 Veevarustuse välisvõrk Olemasolev olukord Käesoleval ajal paiknevad planeeringu alal järgmised ühisveevärgi torustikud: olemasolev ühisveevärgi dn500mm (malm) veetorustik paikneb Peterburi teel, dn500mm (malm) veetorustik paikneb Suur-Sõjamäe tn-l ning kinnistuid läbiv dn150mm torustik paikneb kinnistutel Ülemiste tee T2, Peterburi tee 4. Ühisveevärgi torustiku omanik on AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Ühisveetorustikus on tagatud tavaolukorras vabasurve 240 kPa ja tulekahju olukorras - 100 kPa. Planeeritud veevarustus Planeeringu alale on ette nähtud uus ringistatud veetorustik de315mm olemasoleva Peterburi tee dn500mm ja Suur-Sõjamäe dn500mm veetorustike vahel. Uus veetoru on kavandatud risti raudtee maalaga ja piki Ülemiste teed. Peamagistraalidelt hargneva planeeritud veetorustiku sõlmedesse on planeeritud sulgeseadmed. Planeeritud tänavale Pos 11 on kavandatud de160mm veetoru hargnemisega Ülemiste teele planeeritud de315mm veetorult, de160mm veetoru ringistatakse DP Pos 10 olemasoleva dn150mm veetoruga. Veetoru dn150 on planeeritud alates Ülemiste tee ja Pos 11 tänav ristmikust planeeritud tänavale Pos 11, arvestades kinnistute Pos 12, 13, 14 perspektiivse majandusvee ja osaliselt tuletõrjevee vajadustega. Veevarustus planeeritud kruntidele on kavandatud planeeritud veetorustikelt de315mm ja de160mm Ülemiste teelt ja planeeritud tänavalt Pos 11 krundil. Planeeritud ala ööpäevane tarbevee kogus kokku on: -Majandus-joogivesi max Q=154 m3/ööp, q=12 L/s -Kastmisvesi max q=3 l/s Pos 1, 3 ja 6 - planeeritud ühisterminali hoonestusele on kavandatud 2xde200mm veeühendused de315mm veetorustikult Ülemiste teelt. Liitumispunkt (maasiiber 2xdn200) ühisveevõrguga paigutada kuni 1 m krundi piirist väljapoole. Planeeritud tarbevee kogus: Q=50 m3/ööp q=2.5 L/s • Sisetulekustutus (tagada sisemahutitest) 40 L/s Pos 2 - planeeritud hoonele on kavandatud 2xde200mm veeühendused de315mm veetorustikult Ülemiste teelt. Liitumispunkt (maasiiber 2xdn200) ühisveevõrguga paigutada kuni 1 m krundi piirist väljapoole. Planeeritud tarbevee kogus: Q=84 m3/ööp q=3 L/s K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  23 • Sisetulekustutus (tagada sisemahutitest) 40 L/s Pos 12 - planeeritud hoonele on kavandatud 2xde110mm veeühendused de160mm planeeritud veetorustikult Pos 11 tänavalt. Liitumispunkt (maasiiber 2xdn100) ühisveevõrguga paigutada kuni 1 m krundi piirist väljapoole. Pos 13 - planeeritud hoonele on kavandatud de110mm veeühendus de160mm planeeritud veetorustikult Pos 11 tänavalt. Liitumispunkt (maasiiber dn100) ühisveevõrguga paigutada kuni 1 m krundi piirist väljapoole. Pos 14 ja15 - kavandatud hoonestus on ühise maa-aluse korrusega. Planeeritud veeühendused 2xde110 on võetud Pos 11 kinnistule planeeritud tn de110 mm veetorustikust. Liitumispunktid (maasiibrid 2xdn100) ühisveevõrguga on kavandatud kuni 1 m krundi piirist väljapoole. Tarbija veetorustikule tuleb seada servituut võõra kinnistu piires. Servituudiala asukoht selgub ehitusprojekti koostamisel. Planeeritud kruntide pos 12-15orienteeruvad veetarbimised: - Krundid pos 12 kuni 15 planeeritud brutopind kokku 22700 m² (orienteeruvalt parkimishooned 50% + ärihooned 50%) ärihoonete veetarbimine 11350 m²; Q=65 m³/ööp Kavandatud kruntide veekogused selguvad ja täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel. Planeeritavale alale on kavandatud kastmisvee süsteemid. Kastmisvee mõõtmine teostatakse kruntidel Pos 1 ja Pos 3 kinnistusiseselt. Kastmisvee süsteemile tänavamaa-alale on ette nähtud asuvatele kastmisvee mõõtmine veemõõdukaevudes. Kastmisvee kasutamine on hooajaline, talviseks perioodiks tuleb süsteem veest tühjendada. Ümbertõstetav veetorustik V-12 Suur-Sõjamäe teel RB terminali maa-aluse osaga ristuv olemasolev veetorustik dn500 (malm) Suur-Sõjamäe teel tõstetakse ümber, torustik paigaldatakse hoone konstruktsioonide alla. Olemasolev torustik asendatakse 2x dn400 MALM torudega. Tuletõrjeveevarustus Veevajadus ehitiste väliseks tulekustutuseks on 30 L/s või 3 tunni jooksul olemasolevatest tuletõrjehüdrantidest Suur-Sõjamäe teel, Peterburi teel ning planeeritud hüdrantidest Ülemiste teele kavandatud ringistatud de315mm veetorustikult. Kinnistute Pos 1, 2 , 3 ja 6 väline tulekustutusvee vajadus on tagatud ühistorustikel olevatest hüdrantidest. Kinnistute Pos 12,13,14,15 tulekustutusvee vajadus ei ole tagatud planeeritud ühistorustikust de160 Street 1 tänaval, maksimaalne veehulk ringistatud torustiku (Pos 11 ja Peterburi tee olemasolev dn150 torustik) korral tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamisel, igale krundile tuleb ette näha tuletõrjeveemahutid vajaliku veemahu tagamiseks. Kinnistule Pos 15 on planeeritud ajutise lahendusena tuletõrjeveemahuti, töömaht 108 m³. Mahuti on ette nähtud varem projekteeritud Osaühing Reaalprojekt tööga nr OS021 "Ülemiste raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimise projekteerimine" projekteeritud evakuatsioonitunneli võimalike päästetööde jaoks. Hoonestuse rajamisel Pos 15 kinnistule, tuleb mahutid vajadusel teisaldada raudtee kinnistule. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  24 Ühisveetorustiku ehituse maht: V2: PE survetoru De32 -De100 PN10 m 230 V1: PE survetoru De160 PN10 m 400 V1: PE survetoru De315 PN10 m 273 V1: MALM survetoru DN300 PN10 m 130 V12: PE survetoru De400 PN10 m 170 PE või malm survetoru De500 PN10 m 25 4.2.2 Reoveekanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena. Planeeringu alal paiknevad olemasolevad ühiskanalisatsioonitorustikud Peterburi tee 4, 6 ja Ülemiste tee T2 kinnistutel eelvooluga Peterburi tee dn250 ühiskanalistsiooni ning Suur-Sõjamäe tn 4 ,6, 8c ja 8b kinnistutel eelvooluga Lennujaama tee dn500 ühiskanalisatsiooni. Planeeritud reoveekanalisatsioon Planeeringu ala reoveed juhitakse isevoolsete torustike, survetorustike ja reoveepumpla kaudu olemasolevase ühiskanalisatsiooni süsteemi. Reovee eelvooluks on Majaka tänava dn500mm reoveekanalisatsioon. Täiendavate reoveekoguste suunamiseks Majaka tänava reoveesüsteemi, on ette nähtud Pae tänava de400mm sademeveetoru ümberühendamine Peterburi tee de800mm sademeveetorusse. Vastavalt tehniliste tingimistega olemasolev de280mm reoveetoru Majaka tn 55 kuni 51 juures (ca 93m) asendada de500 reoveetoruga. Ümber tõstetava trammitee alla jääv ühiskanalisatsiooni torustik tõstetakse ringi ja juhitakse planeeritud reoveekanalisatsiooni eelvooluga Majaka tn ühiskanalisatsiooni. Suur-Sõjamäe tn 4 ja Suur-Sõjamäe tn 6 kinnistutel asuv reovee torustik likvideeritakse ja osaliselt tõstetakse ringi lammutusprojekti mahus, töö nr 3696 RB Ülemiste ühisterminal. Pos 1, 3 ja 6 – planeeritud kanalisatsiooniveed juhitakse eelvoolu ülepumpamise teel. Alale on kavandatud kanalisatsioonipumpla Q=10 L/s, survetorustikud 2xde110. Kanalisatsioonivesi pumbatakse kavandatud isevoolsesse de315mm torustikku Pos 8 kinnistul. Ühisterminali hoonetes on kavandatud kasutada sademevett tarbeveena, ühiskanalisatsiooni suunatava reovee mõõtmine toimub planeeritud pumplas. Kinnistu liitumispunktid 2xdn100 maasiibrid paiknevad tänava maa-alal survetorustikel. Pos 2 – on planeeritud De200mm reovee kanalisatsiooniühendus Pos 8 paiknevasse de315mm torustikku. Liitumispunkt (kontrollkaev) reovee ühiskanalisatsiooniga on kavandatud kuni 1 m krundi piirist väljapoole transpordi maa-alale. Pos 12 ja 13-on planeeritud ühine reovee kanalisatsiooniühendus Pos 11 paiknevasse de110mm survetorustikku. Kinnistutelt reovee suunamine ühiskanalisatsioonivõrku toimub ülepumpamise teel, pumpla tehnilised näitajad täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel. Liitumispunkt (sulgarmatuur-siiber dn100mm) reovee ühiskanalisatsiooniga on kavandatud kuni 1 m krundi piirist väljapoole transpordi maa-alale. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  25 Pos 14 ja 15-on planeeritud ühine reovee kanalisatsiooniühendus Pos 11 paiknevasse de110mm survetorustikku. Kinnistutelt reovee suunamine ühiskanalisatsioonivõrku toimub ülepumpamise teel, pumpla tehnilised näitajad täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel. Liitumispunkt (sulgarmatuur-siiber d100mm) reovee ühiskanalisatsiooniga on kavandatud kuni 1 m krundi piirist väljapoole transpordi maa-alale. Kinnistute Peterburi tee 4 ja 6 ning Peterburi tee 14A, 14B,14 ja 8 teenindava reovee torustik on ümber tõstetud transpordi maa-alale Pos 8. Planeeritud ala ööpäevane reoveekanalisatsiooni kogus kokku on: - Olmereovesi max Q=154m3/ööp, q=25 L/s Ühiskanalisatsiooni reovee torustiku ehituse maht: K1: PVC kanalisatsioonitoru De200mm, SN8 m 30 K1: PVC kanalisatsioonitoru De250mm, SN8 m 30 K1: PVC kanalisatsioonitoru De315mm, SN8 m 180 K12: PVC kanalisatsioonitoru De250mm, SN8 m 110 K12: PVC kanalisatsioonitoru De500mm, SN8 m 95 KS1: PE kanalisatsioonitoru De160mm, PN10 m 130 KS1: PE kanalisatsioonitoru De110mm, PN10 m 240 4.2.3 Sademeveekanalisatsioon Vastavalt tehnilistele tingimustele suunatakse planeeringu alalt sademe- ja drenaažvesi Peterburi tee de800mm sademeveetorusse ja väikeses mahus Suur-Sõjamäe tn de600mm sademeveetorusse. Planeeringualalt on võimalik sajuvett kanaliseerida ja Pae tänava sademeveetoru ümber ühendada peale Kadrioru pargi sademeveesüsteemi läbilaskevõime suurendamist (OÜ Reaalprojekti poolt koostatava töö nr P18123 realiseerimist), Laagna teel asuva reguleerimiskaevu elektriajamite, SCADA automaatika ja taseme anduri rajamist ning Vesivärava tänavale de1200 sademevee kollektor rajamist (Vesivärava Gonsiori rist kuni projekteeritav kamber OÜ Reaalprojekti töö nr P18123). Käesoleval ajal koostatakse ehitusprojekti Peterburi tee rekonstrueerimine - tellija Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, töö teostaja T-Model OÜ. Eelpool nimetatud olemasoleva sademeveesüsteemi läbilaske suurendamise meetmed lahendatakse Peterburi tee rekonstrueerimise ehitusprojektiga. Planeeritud sademeveekanalisatsioon Planeeringuala sademevee vooluhulgad on planeeritud keskendada enne sademevee ühiskanalisatsiooni suunamist. Ühtlustamise meetmed ja vooluhulgad täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel. Planeeringuala sademevee eelvoolud ja vooluhulgad: - Eelvool 1- Peterburi tee de800 torustik – piiratud vooluhulk 175 L/s - Eelvool 2 – Suur-Sõjamäe tn dn600 torustik – piiratud vooluhulk 80 L/s Planeeritud ala kruntide piiratud vooluhulgad, Eelvool 1: 1. Pos 2 Q=10 L/s isevoolselt K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  26 2. Pos 8, trammitee ala Q=15 L/s isevoolselt 3. Pos 14 ja 15 Q=20 L/s isevoolselt 4. Pos 6, R/B dreen, liitumine nr 2 Q=10 L/s isevoolselt 5. Pos 12 ja 13 Q=20 L/s Pumpla P-1 6. Pos 4, Ülemiste tee transiitvooluhulk Q=15 L/s Pumpla P-2 7. Pos 1 ja 6 Ühisterminal Q=20 L/s pumpla P-2 8. Pos 7 Lõunaväljak Q=10 L/s Pumpla P-2 9. Pos 5 Põhjaväljak Q=40 L/s Pumpla P-2 10. Pos 8 Trammitee ala Q=20 L/s Pumpla P-2 Planeeritud ala kruntide piiratud vooluhulgad, Eelvool 2: 1. Pos 6 ja 7 Ühisterminal Q=40 L/s isevoolselt 2. Pos 7 Lõunaväljak Q=30 L/s isevoolselt 3. Pos 6 R/B dreen, liitumine nr 1 Q=10 L/s isevoolselt Vastavalt tehnilistele tingimustele on kanaliseerimine lahendatud Peterburi teel paikneva De800 mm sademevee ühiskanalisatsiooni torustiku baasil. Sademevee ühenduse tingimuseks oli vastavalt tehnilistele tingimustele lahti ühendada olemasolev Pae tänava sademevee torustik Majaka tänava dn500 ühiskanalisatsioonitorustikust. Tingimuste järgselt on olemasolev Peterburi tee sademevee torustik de800 pikendatud kuni Pae tänavani ja olemasolev Pae tn sademevee torustik de400 on ühendatud sademevee magistraaltoruga. Pos 11 tänavale on planeeritud isevoolse sademevee torustik de250-1160 piiratud ühendusega (de250mm) olemasoleva sademeveetoruga de315 Ülemiste teel. Transpordimaale Pos 8 on planeeritud isevoolne torustik de200-800 eelvooluga Peterburi tee olevasse de800mm torustikku, piiratud ühendus on teostatud toruga de400mm. Planeeringu alale on planeeritud 2 sademevee pumplat PUMPLA K2-1 ja PUMPLA K2-2 Sademevee torustikud enne sademevee pumplaid on planeeritud läbimõõduga dn800 kuni dn1600, see tagab vajaliku akumuleerimise mahu ja täiendab sademevee pumplate töömahtu. Sademevee vooluhulk detailplaneeringujärgsetelt kruntidelt on piiratud max 10 l/s, planeeritud (kinnistusisene) torustik liitumispunktini ÜVK-ga on de110 i =0.02 Liitumispunktist tänavatorustikku suubuva torustiku läbimõõt on valitud de250. Tänavamaa-alade sademevee kogumine on lahendatud restkaevudega. Kasutusest väljaväävad sademevee torud likvideerida ja sulgeda vastavalt Tallinna Vesi tehnilistele nõuetele. Planeeritud sademeveekanalisatsiooni pumplad Projektalas on planeeritud kokku kaks sademevee pumplat. PUMPLA K2-1, asukoht Pos 11 Vooluhulk 2x35 l/s Survetoru 2xDe200 Planeeritud torustik-mahuti dn1000 töömaht ca 110 m³. Vooluhulgad ja akumuleerimise töömaht täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  27 PUMPLA K2-2, asukoht Pos 1 Planeeritav PUMPLA K2-2 on ümbertõstetav ühekambriline olemasolev trammiteed teenindanud pumpla dn3000. Pumpla parameetrid ei muutu, pumbad ja seadmed tõstetakse ümber. Pumpla kavandatud vooluhulk 100 L/s H=ca 10 m. Planeeritud survetoru 2xde315 on vastavalt olemasolevale ümbertõstetava survetoru läbimõõduga. Pumpla tehnilised parameetrid täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Sademevee PUMPLAD K2-1 ja K2-2 on planeeritud sademevee ühiskanalisatsiooni osana ja on arvestatud AS Tallinna Vesi tehniliste nõuetega: -pumpla mahuti ja isevoolse torustiku maht võimaldab pumpla seiskumist vähemalt neljaks tunniks. -pumplad on planeeritud kahe survetorustikuga alates pumpadest kuni survekustutuskaevuni. Sademevee torustiku-mahuti töömaht enne sademevee PUMPLAT K2-2 ja sademevee torustiku lahendus täpsustada ehitusprojekti koostamisel, arvestades 50 a korduvusega vihma intensiivsusega 586 L/s ja sademevee pumpla tootlusega 0 L/s (avarii olukord: pumpla ei tööta). Ümbertõstetav sademevee torustik K-22 Suur-Sõjamäe teel RB terminali maa-aluse osaga ristuv olemasolev dn600 sademeveetorustik Suur-Sõjamäe teel tõstetakse ümber, torustik PE de630 paigaldatakse hoone konstruktsioonide alla. Sademevee torustiku orienteeruv maht vastavalt koostamisel oleva PP lahendusega: PP kanalisatsioonitoru De110mm -De315, SN8 m 1000 PP kanalisatsioonitoru / storm water pipeline de400mm, SN8 m 100 PP kanalisatsioonitoru / storm water pipeline de560mm, SN8 m 95 PP kanalisatsioonitoru / storm water pipeline de630mm, SN8 m 250 PP kanalisatsioonitoru / storm water pipeline dn800mm, SN8 m 215 PP kanalisatsioonitoru / storm water pipeline dn1000mm, SN8 m 155 PP kanalisatsioonitoru / storm water pipeline dn1200mm, SN8 m 180 PP kanalisatsioonitoru / storm water pipeline dn1600mm, SN8 m 235 KS2: PE kanalisatsioonitoru / Pressure sewage pipe de200mm, m 55 PN10 KS2: PE kanalisatsioonitoru / Pressure sewage pipe de315mm, m 210 PN10 Teostata düükrist läbi voolava vooluhulga kontroll täistäite korral kompl 1 AS Tallinna Vesi juuresolekul K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  28 4.3 Gaasivarustus Reisiterminali lõunapoolse osa projekttööde tsooni jääb kaks gaasi tarnetoru. Suur-Sõjamäe tn 8a kinnistu gaasi tarnetoru on ette nähtud likvideerida ja sulgeda Keevise tn 2//Suur-Sõjamäe tn 10 hoone fassaadi peal. Kui likvideeritav toru jääb kaevetööde alasse, siis kaevata toru välja, kui ei, siis tuleb toru täita vahtbetooniga. Teine toru (De63 B-kategooria) varustab gaasiga Suur-Sõjamäe tn 4 krundil paiknevat autopesulahoonet. Gaasitoru, mis jääb ehituse ette, on kavandatud alla lasta ja paigaldada hülssi (De 160mm). Lahendus täpsustada ehitusprojekti staadiumis. 4.4 Elektrivarustus 4.4.1 Pos.2, 9, 12, 13, 14 ja 15 kruntide elektrivarustus Kruntide elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 30.03.2021 väljastatud tehnilised tingimused nr 374940. Planeeringuala uushoonestuse taotletud arvutuslik elektrienergia võimsusvajadus on 2100 kW. Detailplaneeringu objektide varustamine elektrienergiaga on ettenähtud kahest planeeritud kahetrafolisest 10/0,4 kV hoonesisesest alajaamast võimsusega kuni 2x630 kVA ja 2x400 kVA. Uutele alajaamadele peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uutest alajaamadest on planeeritud uued kaabelliinid ning jaotus- ja liitumiskilbid. Krundile pos 12 planeeritud alajaama võib vastavalt paigutada ka kruntidele pos 13 või pos 14. (selgub pärast vastava arhitektuurikonkurssi korraldamist). Liitumispunktid võrguvaldajaga asuvad liitumiskilpides tarbija toitekaablite ühendusklemmidel, liitumiskilbid on planeeritud kinnistute piiridele. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud objekti liitumiskilbi täpne asukoht täpsustatakse ehitusprojektis (arvestades objekti arhitektuuriga). Elektrivarustuse ehitusprojekti koostamiseks tuleb võrgu valdajalt taotleda tehnilised tingimused. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektiga. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  29 4.4.2 Terminali elektrivarustus Terminali elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 03.08.2020 väljastatud tehnilised tingimused nr 355053. Uushoonestuse taotletud arvutuslik elektrienergia võimsusvajadus on 2500 kW. Detailplaneeringu objektide varustamine elektrienergiaga on ettenähtud planeeritud kolmetrafolisest 10/0,4 kV hoonesisesest alajaamast võimsusega 2x1250 kVA + 1600kVA. Alajaamade asukohad on põhimõttelised ja neid võib täpsustada. Liitumispunkt Elektrilevi OÜ-ga asub Tarbija toitekaabli kingadel 6 kV jaotusseadmes. Jaotuspunkti paigaldatakse 6 kV jaotusseadmed ja 6 kV mõõtesüsteemid. Jaotuspunktile peab jääma ööpäevaringne vaba ligipääs. ELV-le kuuluvate seadmetega ühte ruumi ei ole lubatud paigaldada kliendile kuuluvaid seadmeid. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Elektrivarustuse ehitusprojekti koostamiseks tuleb võrgu valdajalt taotleda tehnilised tingimused. Täiendavad krundisisesed võrgud lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektiga. 4.4.3 Dvigatel-Energeetika AS elektrivõrgud Planeeringu alal võrgu ümberehitamise aluseks on Dvigatel-Energeetika AS 06.01.2020 väljastatud tehnilised tingimused nr 99-2020 ja 12.02.2021 nr. 117-2021. 4.4.4 Dvigatel-Energeetika AS magistraalkaablid 1. Piki Suur-Sõjamäe tn raudtee maa-ala pool paiknevad DE võrgupiirkonna (Ülemiste City linnak) elektrivõrgu magistraalsete toitekaabelliinide (4 tk.) trassid. Magistraalkaablid ristuvad Suur-Sõjamäe tn-ga kinnistu Suur-Sõjamäe tn 6a piirkonnas ning edasi kulgeb kaablikoridor Keevise ristmiku poole, kus ühendatakse olemasoleva kaablikaevuga. 2. RBÜ terminali projekteerimisel näha ette töömaa ulatuses 12 (kaksteist) avaga kaablikanalisatsioon olemasolevate ning perspektiivsete magistraalkaablite paigalduseks, tagamaks DE võrgupiirkonna tarbimisvõimsuse kasvul perspektiivsete kaablite paigaldusvõimalust RBÜ terminali maa-alal 3. Olemasolevad mööda Suur-Sõjamäe tn Ülemiste ristmiku poole kulgevad DE võrgupiirkonna elektrivõrgu peatoitekaablid (4 tk.) asendada RBÜ terminali töömaa ulatuses, kasutades selleks plastisolatsiooniga jõukaablit AHXAMK-W 3x240/35 20 kV. 4.4.5 Dvigatel-Energeetika AS alajaam AJ-21 1. Vaadeldavale alale jääb olemasolev alajaama nr. (edaspidi AJ-21), mis kuulub säilitamisele lammutustööde käigus ning ümberpaigutamisele hilisemal Rail Baltica terminalihoone K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  30 projekteerimisel selleks sobivamale asukohale ümbritsevatel kinnistutel, arvestades ümbritsevate kinnistute omanike arvamusega. 2. 2.AJ-21 ja Suur-Sõjamäe 6a vaheline olemasolev õhuliin säilitada seni, kui AJ-21 on umberpaigutatud ning ära pingestatud olemasoleva õhuliini asendav maakaabel ja liitumiskilp. 3. 3.Suur-Sõjamäe tn 6, 8b ja 8c kinnistutel paiknevate ehitiste suunal minevad maakaablid 0,4 kV lülitab vooluvõrgust välja võrguomaniku operatiiv-valvepersonaal ning ühendab neid lahti AJ-21 madalpinge jaotusseadme vastavatest lahtritest. 4.5 Sidevarustus 4.5.1 Pos.2, 9, 12, 13, 14 ja 15 kruntide sidevarustus Kruntide sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 29.03.2021väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 34987412. Planeeritavale hoonestusele on ette nähtud 100mm sidekanalisatsiooni põhitrass ja individuaalsed 100mm sidekanalisatsiooni torud põhitrassist igale kinnistule, vajadusel kasutada KKS tüüpi raudbetoonkaevusid. Planeeritava põhitrassi liitumine on ette nähtud Telia sidekaevust 15546. Varuvariandina on planeeritud põhitrassi ühendamine olemasolevasse sidekaevu 242A. Planeeritud sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases on 0,7m, teekatete all 1m. Sõidutee alla näha ette A Kategooria torusid seinapaksusega 4,8 mm. Ehitusprojektide koostamiseks tuleb võrgu valdajalt taotleda tehnilised tingimused. 4.5.2 Terminali sidevarustus Terminali sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 15.07.2020 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 34005347. Rail Baltic Ülemiste reisiterminali sideliitumiseks, planeeritava hoonestuse jaoks, projekteerida ja välja ehitada 100mm sidekanalisatsiooni trass, vajadusel kasutada KKS tüüpi raudbetoonkaevusid. Liitumine Telia võrguga on ettenähtud olemasolevast sidekaevust 15546. Planeeritud sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases on 0,7m, teekatete all 1m. Sõidutee alla näha ette A Kategooria torusid seinapaksusega 4,8 mm. 4.5.3 Dvigatel-Energeetika AS siderajatised Kinnistute sisesed siderajatised, mis teenindavad lammutatavad hooned, demonteerida kuni liitumiskaevuni kinnistu piiril või kinnistu piiri vahetu läheduses. Torude demonteerimisest jäävad avad sidekaevudes sulgeda veekindlalt. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  31 4.6 Välisvalgustus Detailplaneeringu alas olevate tänavate äärde on ette nähtud uued tänavavalgustuse koridorid (kruntidele Pos 4, Pos 8, Pos 9, Pos 10, Pos 11, Suur-Sõjamäe tänava äärde terminaliga piirneval osale). Tänavavalgustus on lahendatud olemasoleva tänavavalgustuse võrgu baasil. Tänavavalgustuse planeerimisel on lähtutud EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetest, Tallinna linna teevalgustusnormidest ja teistest normatiivdokumentidest. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Tänavavalgustuse mastide täpsed asukohad määratakse tööjoonistega. Konkreetsete objekti tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED 5.1 Kehtivad kitsendused Planeeritud alale ulatub ehitusseadustiku § 73 lõike 1 kohane raudtee kaitsevöönd. Tamponeeritud puurkaevud Ülemiste tee 7 ja 7b kruntidel. Tallinna radooniriski kaardi põhjal võib alal esineda kõrgeid radoonisisaldusi pinnases. 5.1.1 Kehtivad kitsendused ja isiklikud kasutusõigused kinnistute kaupa Peterburi tee 36 // Vesse põik 17 // Ülemiste raudteejaam kinnistu on koormatud järgmise kitsendusega:  Hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat aktsiaseltsi Eesti Raudtee (registrikood 11575838) kasuks. Suur-Sõjamäe tn 6 kinnistu on koormatud:  Isiklik kasutusõigus aktsiaseltsi Dvigatel -Energeetika (registrikood 10257898) kasuks. Tähtajatu ja tasuline isiklik kasutusõigus elektrivõrgu ning sellega kaasnevate rajatiste talitluse tagamiseks. Peterburi tee 2 kinnistu on koormatud mitme isikliku kasutusõigusega. Planeeritud alale ulatub neist:  Isiklik kasutusõigus Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi (registrikood 10312960) kasuks. Tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus trammitee ja sellega seonduvate rajatiste ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks kasutusõiguse alal. Suur-Sõjamäe tänav T1 kinnistu on koormatud mitme isikliku kasutusõigusega tehnovõrkude valdajate kasuks. Planeeritud alale ulatub neist:  Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AKTSIASELTSi TALLINNA VESI (registrikood 10257326) kasuks. Tasuline isiklik kasutusõigus tehnorajatiste ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  32 Suur-Sõjamäe tänav T2 kinnistu on koormatud 5 isikliku kasutusõigusega tehnovõrkude valdajate kasuks. Planeeritud alale ulatub neist:  Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AKTSIASELTSi TALLINNA VESI (registrikood 10257326) kasuks. Tasuline isiklik kasutusõigus tehnorajatiste ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal.  Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tasuline isiklik kasutusõigus tähtajaga viiskümmend (50) aastat maakaabelliinide omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal. Ülemiste tee 5 kinnistu on koormatud järgmise kasutusõigusega tehnovõrkude valdajate kasuks:  Isiklik kasutusõigus Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi (registrikood 10312960) kasuks. Isiklik kasutusõigus trammitee ja sellega seonduvate rajatiste ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks. Ülemiste tee T2 kinnistu on koormatud järgmiste isikliku kasutusõigusega tehnovõrkude valdajate kasuks:  Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tasuline isiklik kasutusõigus maakaabelliini omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal.  Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AKTSIASELTSi TALLINNA VESI (registrikood 10257326) kasuks. Tasuline isiklik kasutusõigus sademevee- ja kanalisatsioonitorustike omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal.  Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat ASi Gaasivõrgud (registrikood 12503841) kasuks. Isiklik kasutusõigus gaasitorustiku kinnistule ehitamiseks ning kinnistul asumiseks, remontimiseks, rekonstrueerimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja arendamiseks ning gaasitorustiku kaudu maagaasi juhtimiseks. Ülemiste tee kinnistu on koormatud mitme isikliku kasutusõigusega tehnovõrkude valdajate kasuks. Planeeritud alale ulatub neist:  Isiklik kasutusõigus Telia Eesti ASi (registrikood 10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne isiklik kasutusõigus tähtajaga viiskümmend (50) aastat elektroonilise side võrgu omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal. 5.2 Kavandatud kitsendused 5.2.1 Avalik kasutus Avalikult kasutatavateks määratakse järgmised krundid – pos 4, pos 5, pos 7, pos 8, pos 9, pos 10, pos 11, pos 19. Need on transpordimaa sihtotstarbega krundid ning vajalikud erinevate liikumisviiside teenindamiseks (sõidukid, kergliiklejad, jalakäijad). Avalikuks kasutamiseks on määratud kergliiklusteed (-alad) järgmistel kruntidel: pos 1, pos 2, pos 3, pos 6 (kergliiklustunnelid) ja pos 16. Pos 6 suures kergliiklustunnelis avalik kasutus summaarselt umbes 17 meetri vaba laiusega alal, väiksemates uutes tunnelites umbes 5-7 m laiusel alal, olemasolevas tunnelis (mille asukoht veidi nihkub) umbes 4m laiusel alal. Kergliiklustunnelid on vajalikud raudtee tõttu poolitatud linnaruumi ühendamiseks, kergliiklejatele lühema ja mugavama teekonna loomiseks. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  33 Lisaks on määratakse avalikult kasutatavateks veel kergliiklusalad vahetutel piirinaabritel – Suur- Sõjamäe tn 4, Suur-Sõjamäe tn 6a ja Keeviste tn 2 //Suur-Sõjamäe tn 10 kinnistutel katkematu kergliiklustee planeerimiseks Suur-Sõjamäe tänava äärde. 5.2.2 Servituudivajadused Servituudivajaduste suurused on orienteeruvad ning neid võib täpsustada ehitusprojekti koostamisel: Reisiterminali rajamiseks üleehitusservituudi vajadused (pos 1 krundi kasuks): pos 5 krundil (ca 460m²) pos 6 krundil (ca 12370 m²) pos 9 krundil (ca 2085 m² varikatuste ja õhuliste ühendusgaleriide rajamiseks( pos 1, pos 12 ja pos 15 kinnistu kasuks). Suur-Sõjamäe tänav T11 krundil Suur-Sõjamäe tänav T1 krundil. Reisiterminali rajamiseks allaehitusservituudi vajadused (pos 1 krundi kasuks): pos 5 krundil (ca 22 m²) pos 6 krundil (ca 10070 m²) pos 7 krundil, pos 16 krundil (ca 37 m²) Suur-Sõjamäe tänav T11 krundil Suur-Sõjamäe tänav T1 krundil. Reisiterminali (Pos 1) parkimise lahendamiseks servituudivajadused kruntidel pos 12, pos 13 ja pos 14. IKÕ vajadus Aktsiaselts Tallinna Linnatranspordi kasuks (trammitaristu rajamiseks ja hooldamiseks) järgmistel transpordimaa kruntidel: pos 8, pos 11, pos 9, pos 6. Tugimüüri vundamendi taldmiku toeservituudi vajadusega alad laiusega kuni 2m Suur-Sõjamäe tänava kinnistutele ning Ülemiste tee kinnistutele pos 6 krundi kasuks. Toeservituudi ala suurus täpsustub ehitusprojektiga. Servituudivajadus Suur-Sõjamäe tn 4 kinnistule lõunapoolse väljaku ja lühiajaliste parkimiskohtade rajamiseks (ulatus täpsustatakse Suur-Sõjamäe tn 4 kinnistule koostatava detailplaneeringuga). 5.2.3 Juurdepääsuservituutide vajadus Pos 14: Juurdepääsu servituudi vajadus pos 15 kasuks. Kergliiklejate läbipääsuservituudi vajadus pos 6 kasuks (raudteealuse evakuatsioonitunnelini). Pos 15: K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  34 Kergliiklejate läbipääsuservituudi vajadus pos 6 kasuks (raudteealuse evakuatsioonitunnelini). 5.2.4 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Vajab täpsustamist seoses Tallinna Veega.. 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS Enne planeeringujärgsete hoonete ja teede väljaehitamist peavad olema lammutatud projekteeritavatele ehitistele ettejäävad ehitused/rajatised ning vajadusel ka ümber ühendatud/tõstetud tehnovõrgud. Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega. 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded Vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks. Piirdeid mitte rajada, va müratõkestamise eesmärgil. Pos 1, pos 3, pos 6: Kruntide hoonestamise aluseks on arhitektuurikonkursi võidutöö. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  35 Pos 2:  Enne hoonestamist tuleb korraldada arhitektuurikonkurss.  Parkimine ja hoone teenindamine lahendada hoone mahus (eelistatavalt maa-alustel korrustel) juurdepääsuga planeeritud tänavalt nr 1. Pandus tuleb projekteerida hoone mahtuHoone kavandada Pos 8 ja T1 kaubanduskeskuse poolsetel külgedel konsoolselt alates 4. korrusest, et oleks tagatud reisiterminali leitavus, vaated T1 ja Majaka tn ristmikult ning piisava laiusega kvaliteetne tänavaruum;  Hoonestuse madalam osa on kavandatud Peterburi tee 4 hoone kõrguse järgi, kõrgem osa T1 kõrguse järgi. Korruselisus kuni 9, sh tehniline korrus.  Tehnoseadmed peavad olema varjestatud  Peterburi tee äärne hoonestusala on määratud Peterburi tee 4 hoone järgi, aga paralleelselt üle tee paikneva Peterburi tee 13 hoonega.  Peterburi tee äärde ja kavandatava trammitee äärde (elamute poole) on kavandatud madalam osa 13 m ulatuses hoonestusala piirist. Selliselt on kõrgema hoonestuse ehitusjoon põhimõtteliselt T1 kaubanduskeskuse põhimahu järgi.  Projekteerida esinduslik ja ümbritsevate aladega seotud väliruum.  Projekteerida teenindava transpordi peatumis- ja ootekohad, sh arvestades hoonete kasutusotstarbega. Pos 12, 13, 14, 15 Enne pos 12, pos 13, pos 14, pos 15 hoonestamist tuleb korraldada vastavatele kruntidele arhitektuurikonkursid.  Hoonemahte tuleb liigendada.  Hoonete esimesele korrustele tuleb kõigil hoonetel projekteerida avalikkusele juurdepääsetavad äripinnad, mille sissepääsud avanevad tänavatasapinnale (va bussijaama hoone).  Pandused tuleb projekteerida hoonete mahtu  tehnoseadmed peavad olema varjestatud  Trammi tagasipöördering tuleb likvideerida. 6.1.1 Nõuded avaliku ruumi projekteerimiseks Pos. 6 raudteealused tunnelid peavad olema inimesele (sh jalakäijale, jalgratturile jm ratastel vahendiga liikujale) mugavalt kasutatavad, avarad ja päevavalgusele võimalikult avatud. Terminalialusel tunnelil (väljaku pikendus) peab olema puhast liikumistee laiust summaarselt 17m, teistel tunnelitel 5-7m (selline laius peab olema kogu pikkuses inimeste liikumiseks vaba). Täiendavad raudtee ja Suur-Sõjamäe tänava alused läbipääsud on lubatud kogu planeeringuala ulatuses. Iga väljaku, kõnnitee, ülekäiguraja, bussi- ja trammipeatuse ning tunneli ja perrooni kavandamisel lähtuda põhimõttest, et need moodustavad osa inimese liikumisvõrgustikust, mis peab olema igaühele mugav, avar ja arusaadav. Mõõdud peavad vastama inimeste eeldatavale maksimumhulgale. Inimeste teekonnad rongide, erinevate ühistranspordivahendite ja taksode vahel peavad olema võimalikult lühikesed ja visuaalselt arusaadavalt tunnetatavad. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  36 Terminalihoone ja raudteetaristu turvalisus tagada soovitavalt ilma pollariteta või projekteerida pollarid nii, et nad ei takista Suur-Sõjamäe tänava ääres kerg – ja jalakäijate liiklust. Lahendus antakse ehitusprojektis. 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada ringmajanduse põhimõtteid (sh hoonete mitmefunktsionaalsus, efektiivne ruumi kasutamine, ümberplaneerimise võimalused, ehitiste energiatõhusus, ressursside säästev planeerimine). Ehitus- ja lammutusprojektid kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnaga. Liiklusalased nõuded:  teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.  teede, parkimiskohtade, tehnovõrkude ja haljastuse lahendus täpsustada ehitusprojekti koostamisel.  Projekteerida nõuetekohased piki ja põikkalded.  Projekteerida jalgrattaparklad. Jalgratta parkimiskohad kavandada vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegiale 2018 – 2028.  Krunt pos 11 lõpus ümberpööramise võimalus puudub, ümberpööramiskoht tuleb tagada planeeringu maa-alast ida poole jääval alal. 6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded Kaeve- ja ehitustööde käigus tuleb tagada tampoonitud puurkaevude katastrinumbritega 19594 ja 19595 tampoonitud osade vigastusteta säilimine. Hüdrogeoloogiline eksperthinnang:  Eelprojektis esitada hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendikaevistest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, samuti piirkonna võimalikest hüdrogeloogilistest muutustest. Kirjeldada põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning meetmeid hoonete püsivuse tagamiseks. Haljastus:  Asendusistutus, mida ei ole võimalik teha planeeringualal, rajatakse linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonnaameti poolt määratud kohta. Istikud ja istutustööd peavad vastama Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määruse nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ nõuetele.  Kavandada esinduslik ja ümbritsevate aladega seotud väliruum, kuhu näha ette ka haljastus.  koostada maastikuarhitektuursed, sh haljastuse projektid, projekteerimistöödesse kaasata volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  37  Kruntidel Pos 2 ja Pos 8 tuleb tagada haljastuse protsent 15% kahe krundi peale kokku.  Pos 12, Pos 13, Pos 14, Pos 15 kruntidel tuleb tagada haljastuse protsent 15%, mida võib tagada krundi kohta või jaotada ümber positsioonide vahel; Pinnasereostus (koostas OÜ Hendrikson & Ko):  Kogu ehitustööde teostamise ajal tuleb hinnata väljakaevatavas täitepinnases keskkonnareostuse, eelkõige naftasaaduste esinemist lõhna ja visuaalse vaatluse teel (pinnase tumenemine, naftasaaduste/kütuse lõhn). Samuti tuleb kaevistes koheselt teostada esmane kaeviseseina vaatlus - tumenenud viirgude esinemine võib viidata reostuse esinemisele. Reostuse olemasolule viitab ka õlise kile tekkimine kaevistesse kogunenud pinnaseveele. Ehitusaegsel pinnasevee reostuskolde tuvastamisel võivad puhastustööd piirduda vaba õlifaasi eraldamisega vee pinnalt, samuti saab maapinnalähedase (pinnases paikneva) reostunud põhjavee koguda ka dreenide või kraavidega õlipüüdjasse.  Ehitusetööde käigus reostuse tuvastamisel tuleb vastaval alal tööd peatada, juba väljakaevatud saastunud pinnas eraldi ladustada, teavitada Keskkonnaametit ja Tallinna Strateegiakeskust ning teostada reostusuuring pinnasest ja pinnaseveest/põhjaveest. Täiendava reostusuuringu lähteülesanne (sh proovivõtupunktide arv, analüüsitavad ohtlikud ained) kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskusega.  Juhul kui pinnaseproovid näitavad ohtlike ainete sisaldust üle elumaa piirarvu, siis elamumaa, ka ärimaa sihtotstarbega kinnistutel ei ole selle kasutamine täitepinnasena lubatud. Ohtlike ainete sisaldusel alla tööstusmaa piirnormide võib pinnast kasutada tagasitäitena ehitusalal või mujal tööstusmaa (ka transpordimaa) sihtotstarbega kinnistul. Ohtlike ainete sisaldusel üle tööstusmaa piirnormide, tuleb see anda vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele nõuetekohaseks käitlemiseks.  Reostunud alade ja väljakaevatava pinnase seisundi kohta koostada kokkuvõte, mis sisaldab mh reostunud alade asukohaplaani, teostatud uuringuid, reostuse likvideerimise meetmeid, reostunud pinnase asendamist.  Tööde teostamise järel hinnata pinnase ja põhjavee keskkonnaseisundit tööde teostamise asukohas ning vajadust järelseire programmi koostamiseks ja rakendamiseks.  Ehitustööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega, kuhu koguda liigiti tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning Tallinna jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Jäätmekäitlus:  Olmejäätmete kogumiskohtade lahendus tuleb täpsustada ehitusprojektide koostamisel.  Terminalihoone jäätmete kogumise lahendus saab toimida valitud kohas ohutult, kui jäätmete käitlemine toimub varajastel hommikutundidel või öösel. Mahutid valitakse selliselt, et piisaks päevas korra tühjendamisest. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  38 Müraleevendusmeetmed: Ehituslike võtetega saab kaitsta olemasolevaid ehitisi ning ehitada mürakindlamaid uusi hooneid. Kõrge keskkonnamüratasemega aladele ehitamisel tuleb ette näha meetmed müratasemete vähendamiseks siseruumides. Selleks rakendada järgmiseid meetmeid:  Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on soovitatav rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr.  Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.  Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.  Rõdude korral projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra.  Müra leevendamiseks võib ette näha mürakaitseekraanid, kui see sobib antud keskkonda. Kuid müraekraanid ei oma suuremat efekti hoonete kõrgematel korrustel.  Haljastus ei suuda olulisel määral müra summutada. Haljastuse positiivne mõju on eelkõige seotud psühholoogilisel mõjul. Vibratsiooni mõjude vähendamine:  Vibratsiooni riski vähendamiseks on kõige tõhusam ohjemeetmete rakendamine selle tekkekohas, mis lahendab võimalikke vibratsiooniga seotud probleem nii olemasolevate kui ka tulevaste hoonete jaoks. Uue trammitee rajamise puhul on vibratsiooni ja struktuurmüra vähendamiseks soovitatav rakendada isoleeritud trammitee lahendust. (vt LISA nr 5.5 Ülemiste ühisterminali müra ja vibratsiooni hinnang. Akukon Eesti OÜ, 2021) Ehituse ajal on soovitatav elamualade läheduses rakendada järgmisi müravastaseid meetmeid (Ülemiste ühisterminali müra ja vibratsiooni hinnang. Akukon Eesti OÜ, 2021):  Tööde ajastamine ja planeerimine - väga mürarikkaid töid mitte planeerida õhtusele ja öisele ajavahemikule ning puhkepäevadele.  Kohalike elanike teavitamine mürarikastest töödest.  Vajadusel teostada müra ja/või vibratsioonitasemete monitooring.  Ehitustegevusel kasutada vaiksemaid masinaid.  Müravastasteks meetmeteks on veel hoolikas töö ja avalikkuse/kohalikke elanike teavitamine.  Vajaduse korral kasutada müra vähendavaid tehnoloogiad, näiteks ajutised ja teisaldatavad ekraanid, summutid, korpused (nt seadmete ümber kummimati paigaldamine vms).  Ehitustegevusel kasutatavate seadmete ja masinate regulaarne korrashoid ja hooldus.  Vältida tarbetut masinate töötamist, lülitada seadmed välja, kui see pole vajalik.  Võimalusel kasutada elamualade läheduses tagurdussignaalide puhul alternatiivseid variante, mis ei tõstaks müratasemete häiringuid, nt muutuva helitugevusega signaalid või suunamoduleeritud signaalid – neid tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi ning tuleb arvestada võimalike ohutusprobleemiga. Samas tuleb arvestada, et osade tööde või asukohtade puhul on müra ja vibratsiooni kontroll ning vähendamine väga keeruline. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  39 Pinnase radoonisisaldusest tulenevad nõuded  Hoonete projekteerimisel rakendada eesti standardi EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõudeid.  Kavandatavad hooned ehitatada radoonikindlana või vastavalt radoonitaseme mõõtmistulemustele. Radoonitaseme mõõtmisel peab protokoll ja aruanne vastama Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalis „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“ lisa 4 toodud nõuetele ning mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt juhendmaterjalile. Juhend „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“ asub veebis aadressil https://www.envir.ee/sites/default/files/radooni_mootmise_juhend.pdf. Kõrge radooniriski tuvastamisel esitada aruandes asjakohased radoonikaitsemeetmed;  siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Insolatsioon Tagada naaberhoonetes, Peterburi tee 4 ja Peterburi tee 6, Peterburi tee 8 olevate korterite insolatsiooni kestus vastavalt EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. 6.2.2 Tuleohutusnõuded  Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavad.  Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. Päästetööde tegemiseks tagada päästemeeskonnale piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ette nähtud päästevahenditega. („Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 28 lg 2).  Hoone projekteerimisel arvestada Eesti projekteerimisnormi EPN 10.1 “Ehitiste tuleohutus“ ning siseministri 7. aprilli 2017 määrust nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“  Tuletõrje veevõtukoht peab vastama Eesti standardis EVS 812-6:2012/A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus toodud nõuetele.  Projekteerimisel arvestada Eesti Standardit EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded“. 6.2.3 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud Kogu lahendus muudab ala atraktiivsemaks ja tihedamalt kasutatavaks, mis tagab inimeste kohalolu ööpäevaringselt, mis omakorda tagab sotsiaalse kontrolli olemasolu ning see omakorda tõstab turvalisust ja vähendab kuritegevuse riske. Kuritegevuse ennetamise abinõud on määratud Eesti Standardi EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur” soovituste alusel. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  40  Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tuleb rajatavate hoonete sissepääsud valgustada ning rajada / säilitada tänavavalgustus.  Hoonetele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, mis vähendab vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski.  Kasutada videovalvet. Jälgitavus vähendab kuriteohirmu.  Hoonetesse näha ette turvasüsteemid. 6.2.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Nõuded projekteerimiseks: Veevarustus ja kanalisatsioon:  Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AKTSIASELTS-ilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused.  Planeeringualalt kogutava sademevee vooluhulk tuleb ühtlustada planeeringuala piires.  Maa-aluse parkla põrandaveed tuleb lokaalselt puhastada ja juhtida reoveekanalisatsiooni.  Veevarustuse ning reovee ja sademevee kanaliseerimise lahendused kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel Elektrivarustus:  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.  Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Dvigatel Energeetika nõuded:  Põhiprojekti ja/või tööprojekti staadiumis taotleda eraldi tehnilised tingimused tehnovõrkude ümberehituse ning perspektiivse kaablikanalisatsiooni projekteerimiseks.  Järgnevatel projekteerimisstaadiumitel arvestada Esplan OÜ RB terminaalihoone ning Reaalprojekt OÜ raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimine (töö nr. OS02113) projektidega. Sealhulgas Suur-Sõjamäe tn perspektiivse bussipeatuse (tehnovõrkude koondplaanil tähistatud ´A´) projekteerimisel arvestada seal paiknevate keskpinge 6 kV maakaablite paiknemisega ning nende väljatõstmise projekteerimise vajadusega perspektiivse bussipeatuse alast väljapoole.  Suur-Sõjamäe tn paikneva sidekanalisatsiooni ümberpaigutamise projekteerimiseks taotleda eraldi tehnilised tingimused võrguvaldajalt. Sidevarustus (Telia):  Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda võrguvaldaja tehnilised tingimused.  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015)“Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  41 Tänavavalgustus:  Põhi- või tööprojekti jaoks taotleda tehnilised tingimused.  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Soojusvarustus:  Üksikute objektide soojus- ja jahutusvarustuse projekteerimiseks taotleda AS Utilitas Tallinn konkreetsed tehnilised tingimused.  Detailplaneeringuga hõlmatud kinnistutel paiknevatele soojus- ja jahutustorustikele (kuni liitumispunktini) on vaja ette näha isiklik kasutusõiguse ala AS Tallinna Soojus kasuks.  Järgmises projekteerimisetapis vajadusel täiendada planeeritud soojustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused. Vertikaalplaneerimine:  Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda.  Projekteerida nõuetekohased piki ja põikkalded.  Tunnelite ja väljakute projekteerimisel on väga oluline arvestada kergliiklejate mugavuse ja juurdepääsetavusega. 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele, kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Kõikidele liiklejatele, sh jalakäijatele ja ratturitele, on loodud turvalised liikumistingimused. Kavandatud on mitu aktiivset väljakuala, mis on omavahel ühendatud. Tagatud on mugavad liikumissuunad ühistranspordipeatustest (uus trammipeatus, bussipeatused ja rongipeatus). Hoonete esimesele korrustele on ette nähtud projekteerida avalikkusele juurdepääsetavad äripinnad, mille sissepääsud avanevad tänavatasapinnale. Terminali oluliseks osaks on Peterburi teest kuni planeeringuala lõunaservani planeeritud sidus ja esinduslik avalik linnaruum, mis tagab reisiterminalile otstarbekad ja esinduslikud juurdepääsud, vaadeldavuse ja leitavuse, loob vajalikud hajumis- ja kogunemisalad ning seob kogu piirkonna ühtseks linnaruumiliseks ja logistiliseks tervikuks. Kavandatud on dünaamiline ja elav transpordisõlm, kuhu on tagatud hea juurdepääs nii ühistranspordiga, kergliiklusvahenditega kui jalgsi. Samuti loob erinevate ühistranspordiliikide sõlmjaam edaspidi mugavad võimalused ümberistumiseks. Kavandatud terminal leevendab oluliselt raudtee poolitavat mõju linnaruumis: ette on nähtud rajada avar jalakäijate läbipääs raudtee alt. Läbipääsu ohutumaks muutmiseks on ette nähtud trammitee viia teise asukohta eraldamaks kergliiklejaid ja rööbastransporti. Raudteed saab ületada ka üle raudtee kavandatud terminalihoone kaudu. on mitu aktiivset väljakuala, mis on omavahel ühendatud. Tagatud on mugavad liikumissuunad ühistranspordipeatustest (uus trammipeatus, bussipeatused ja rongipeatus). K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  42 Kavandatud on inimmõõtmeline ning erinevate kasutajate vajadustele vastav linnakeskkond: selgelt on markeeritud juurdepääs terminalihoonele ning kavandatud raudtee alt läbi kulgevale väljakualale. Kavandatud hoonete esimestele korrustele on ette nähtud rajada avalikkusele juurdepääsetavad äripinnad, mille sissepääsud avanevad tänavatasapinnale. Liikluskorralduse sujuvamaks muutmiseks on kavandatud uus tänav paralleelselt Peterburi teega. Liikluskoormuse hajutamiseks on kavandatud ümber kujundada Ülemiste tee T2 tänavaruum. Ülemiste ühisterminali arendusega seoses on juba hakatud mõtlema kogu raudtee äärse ala ümbermõtestamisele: missuguseks võiks kujuneda tänavaruum ja hoonestus, kuidas ja kui palju peaks rajama raudtee alt/pealt läbipääsusid ühendamaks Peterburi teed Suur-Sõjamäe tänavaga. Osaliselt on asutud ka plaane realiseerima, väljastatud on tunnelite projekteerimiseks projekteerimistingimusi. Ühendusteede rajamine ning kaubajaama osa kolimine Tapale loob võimalused raudteeäärse ala linnaliseks arenguks. Samuti loob paremad ühendused kiirelt areneva Ülemiste linnakuga. 7.2 Vastavus üldplaneeringule Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt moodustab Tartu mnt – Peterburi tee – Majaka tn sihi ja raudtee vaheline ala uue olulise tõmbekeskuse, kus täidab keskset funktsiooni perspektiivne Ülemiste ühistransporditerminal, kuhu on ette nähtud kaubandus- teenindus- ja büroopinnad. Üldplaneering kajastab terminali põhimõttelist asukohta ning on toodud, et täpne maa-ala määratakse detailplaneeringu koostamisel, st terminaliga seotud hooned või rajatised võivad ulatuda ka Ülemiste kaubajaama alale. Detailplaneering hõlmab lisaks nimetatud tõmbekeskuse alale (ettevõtlusala) ka osaliselt Ülemiste kaubajaama ala, kuhu ulatub ka detailplaneeringus ettenähtud bussijaam, mille kohale on planeeritud kaubandus-, teenindus- ja büroopindadega ärihooned. Vastavalt üldplaneeringule on alale kavandatud transpordisõlm, kuhu on koondatud raudteejaam, bussijaam ja linnatransport. Üldplaneeringus on Lasnamäe tööstusalasid puudutavatest võimalikest uutest trammiliinidest välja pakutud ühe variandina Ülemiste trammiliini pikendamine Keevise tn kaudu Tallinna lennujaamani, mis kajastub kaardil 5 „Ühistransportˮ (trammitee ümbertõstmine planeeringualal on kooskõlas üldplaneeringu kaardil näidatud trammiliini asukohaga). Planeeringuga kavandatud raudtee ja Suur-Sõjamäe tänava alune avar kergliiklustunnel seob planeeringuala üheks tervikuks Ülemiste City ja Ülemiste keskuse piirkonnaga. Seega uude asukohta kavandatud trammipeatus hakkab teenindama ka teisele poole raudteed jäävaid alasid. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  43 Hoonestustihedus võib selles tõmbekeskuse piirkonnas olla planeeritava ala kinnistutel kuni 2,5. Hoonestustihedus on hoonete maapealsete korruste suletud brutopinna suhe kinnistu või planeeritava ala pindalasse. Hoonestustiheduse arvutamisel võetakse aluseks planeeritaval alal paikneva(te) algse(te) kinnistu(te) suurus. Sellest tulenevalt võib tihedus planeeritava ala sees ümber jaotuda. See tähendab, et planeeritava ala mõnel krundil võib olla üldplaneeringus ette antust suurem hoonestustihedus, kuid kogu planeeritava ala tihedus ei tohi ületada üldplaneeringus ette antud tihedust. Tiheduse ümberjaotamist saab rakendada suuremate alade planeerimisel, mida käesolevas detailplaneeringus on kasutatud. Kavandatud hoonestustihedus planeeritud alal on 0,53. Hoonestatavate kruntide keskmine hoonestustihedus on 1,06. Üldplaneeringu tingimused hoonete kõrguse tulenevad Peterburi tee äärse magistraaltänavavööndi osas kõrghoonete teemaplaneeringust. Kuna Ülemiste terminali piirkonda on planeeritud tihedam keskuseala, siis täpsustab Lasnamäe tööstusalade üldplaneering äritsooni ulatust – Peterburi tee ärivöönd ulatub Väo liiklussõlmest Majaka tn ristumiseni ja on ligikaudu 50 m laiune (hoone üldine kõrgus võib olla maksimaalselt 28 m). Kuna planeeritav ala asub uue tõmbekeskuse alal, mis algab Majaka tn ristmikult, siis antud kõrgusepiirang seda ei puuduta. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga on siia piirkonda ette nähtud minimaalne haljastusprotsent 15%. Kruntidel Pos 2 ja Pos 8 tuleb tagada haljastuse protsent 15% kahe krundi peale kokku. Detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga. 7.3 Kehtivate detailplaneeringute osaline kehtetuks muutmine Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. 1. Planeeritud ala kohta kehtib osaliselt Tallinna Linnavolikogu 10. detsembri 1998 otsusega nr 174 kehtestatud „Peterburi tee, Tartu mnt ja Ülemiste tee vahelise ala detailplaneering” (DP001910), millega kavandati 6 ärimaa sihtotstarbega krundi moodustamine ning ehitusõiguse määramine kuni 4-, 7- ja 11-korruseliste äri-, kaubandus- ja büroohoonete ehitamiseks. Detailplaneering on suures osas ellu viidud, on ehitatud T1 kaubanduskeskus. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub eelmainitud detailplaneering kehtetuks järgmistel kinnistutel:  Peterburi tee 2 kinnistu idapoolsel osal  Ülemiste tee 5 kinnistu idapoolsel osal  Ülemiste tee kinnistu idapoolsel osal  Ülemiste tee 7 kinnistul  Ülemiste tee 7a kinnistul  Ülemiste tee 7b kinnistul  Peterburi tee 4a kinnistul  Peterburi tee 4b kinnistul  Peterburi tee 4c kinnistul  Peterburi tee 4d kinnistul  Peterburi tee 4f kinnistul K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  44 1. Planeeritud ala kohta kehtib osaliselt Tallinna Linnavolikogu 6. jaanuari 2003 otsusega nr 32 kehtestatud „Suur-Sõjamäe tn 10 Dvigateli tööstuspargi detailplaneering” (DP010300), millega kavandati 80 krunti olemasolevate hoonete teenindamiseks ja rekonstrueerimiseks või äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Planeering on osaliselt ellu viidud. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub eelmainitud detailplaneering kehtetuks järgmistel kinnistutel:  Suur-Sõjamäe tn 6 kinnistul  Suur-Sõjamäe tn 8b kinnistul  Suur-Sõjamäe tn 8c kinnistul  Suur-Sõjamäe tn T20 kinnistul  Suur-Sõjamäe tänava T2 kinnistu osal 2. Planeeritud ala kohta kehtib osaliselt Tallinna Linnavalitsuse 1. detsembri 2010 korraldusega nr 1837-k kehtestatud „Suur-Sõjamäe tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneering” (DP028440), millega kavandati Suur-Sõjamäe tn 2 kinnistu (Ülemiste kaubanduskeskuse) sihtotstarbe muutmine riigikaitsemaast ärimaaks, kinnistute liitmine üheks ärimaa krundiks ning moodustatavale krundile täiendava ehitusõiguse määramine juurdeehituste tegemiseks - lisaks olevale 2- korruselisele kaubanduskeskusele kuni 3-korruselise hoonemahu koos ühe maa-aluse parkimiskorrusega ning kuni 5-korruselise parkimismaja rajamiseks. Detailplaneering on ellu viidud. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks lahendus Suur-Sõjamäe tn 4 kirdepoolsel nurgal (u 1100m² alal) ning Suur-Sõjamäe tänava T2 kinnistu osal. 3. Planeeritud ala kohta kehtib osaliselt Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2009 otsusega nr 34 kehtestatud „Keevise tn 1 //Suur- Sõjamäe tn 10a kinnistute detailplaneering” (DP032700). Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks lahendus Suur- Sõjamäe tänava T2 kinnistu osal. 4. Planeeritud ala kohta kehtib osaliselt Tallinna Linnavolikogu 27 jaanuari 2011 otsusega nr 6 kehtestatud „Suur-Sõjamäe, Lõõtsa, Sepise, Valukoja ja Ääsi tänava vahelise ala detailplaneering“ (DP027070). Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks lahendus Suur-Sõjamäe tänava T2 kinnistu osal. 5. Planeeritud ala kohta kehtib osaliselt Tallinna Linnavalitsuse 9. augusti 2017 korraldusega nr 1159-k kehtestatud Lõõtsa tn 5 // Sepapaja tn 4, Sepapaja tn 2 ja Sepapaja tn 1 // Suur-Sõjamäe tn 12 kinnistute detailplaneering” (DP040680). Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub kehtetuks lahendus Suur- Sõjamäe tänava T2 kinnistu osal. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  45 7.4 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad lisatingimused: 1. moodustada Peterburi tee 2, Ülemiste tee 5 ja Ülemiste tee T2 kinnistute osadest reisiterminali juurdepääsuks ja teenindamiseks krunt esindusliku linnaväljaku kavandamiseks; Esinduslik linnaväljak on planeeritud krundile pos 5, mis moodustatakse Ülemiste tee 5, Peterburi tee 4d, Peterburi tee 7a, Ülemiste tee 7b, Ülemiste tee, Ülemiste tee T2 ja Ülemiste tee 7 kinnistute osadest. Esindusliku väljaku jätkumiseks Peterburi tee suunas on ette nähtud moodustada krunt pos 8, mis moodustatakse põhiosas Peterburi tee 2 ja Ülemiste tee T2 kinnistu osadest. Väljak jätkub lõuna pool raudteed krundil Pos 7, mis moodustatakse Suur-Sõjamäe tn 6, Suur-Sõjamäe tee 4 ja Suur-Sõjamäe tn 8b osadest. 2. kavandada planeeritavale alale ühisterminal, sealhulgas bussijaam (rahvusvahelised ja kaugliinide bussid, linna lähiliinide bussid, linna ühistransport) ja trammipeatus; Planeeritud alale on kavandatud reisiterminal (Pos 1, Pos 3 ja Pos 6), bussijaam (Pos 12-Pos 14) ja trammitpeatus (Pos 9). 3. koostada terviklik liikluslahendus, käsitledes ühendusi Pärnu, Tartu ja Narva ning Kesklinna suundadel; Nõudega on arvestatud, koostatud on liikluslahendus, mis arvestab ühendusi Pärnu, Tartu, Narva ja kesklinna suundadega. Rongiga on võimalik saada kõikidesse nimetatud sihtpunktidesse. Pärnu, Tartu ja kesklinna suundade puhul tuleb planeeringualale jõudmiseks sooritada parempööre Peterburi teelt Ülemiste teele või planeeritud teele nr 2 (Pos 10). Planeeritud alalt väljasõit toimub vasakpöördega Ülemiste teelt Peterburi teele. Narva suunalt tulles tuleb sooritada vasakpööre Peterburi teelt tunneli kaudu. Alalt lahkuda saab parempöördega nii Ülemiste teelt kui ka planeerituid teelt nr 2 (Pos 10). Kesklinna saab edukalt sõita trammiga, trammipeatus on planeeritud planeeritud ala keskossa. 4. kavandada planeeritavale alale „pargi ja reisi” parkla; Tallinna Transpordiameti seisukoht on, et Rail Baltica reisiterminali parkla, kas siis lühi- või pikaajaline, on seotud eelkõige raudteejaama või tulevikus bussijaama reisijate parkimisvajadusega ja seda ei ole võimalik siduda linna P&R süsteemiga. 5. kaaluda võimalust perspektiivis jätkata raudteed Balti Jaama, Koplisse ja 1435 mm laiust raudteed Helsingisse; Nõudega on arvestatud. Kui tekib vajadus jätkata või laiendada raudteed, siis lahendus seda võimaldab (krundil Pos 15). 6. kaaluda võimalust suunata bussiliiklus ja kergliiklus kavandatavasse tunnelisse; Nõudega on arvestatud. Planeeringus on ette nähtud mitu tunnelit kergliiklejatele. Pärast planeeringu algatamist on välja ehitatud tunnel trammi- ja bussiliiklusele. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  46 7. tellida planeeringuala reostusuuring, mille lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnaga. Ülenormatiivselt reostunud alad kanda tugiplaanile ning näha ette nende saneerimine enne ehitustööde algust; OÜ Hendrikson & Ko koostas keskkonnaseisundi hinnangu 2021. aasta kevadel. Ülenormatiivselt reostunud alad teadaolevalt puuduvad. Detailplaneeringu seletuskirja punkti 6.2.1 on lisatud nõuded 8. tugiplaanile ja põhijoonisele kanda tampoonitud puurkaevud katastrinumbritega 19594 ja 19595, kaeve- ja ehitustööde käigus tuleb tagada puurkaevude tampoonitud osade vigastusteta säilimine; Puurkaevude orienteeruvad asukohad on joonistele kantud ning seletuskirja punkt 6.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“ on lisatud nõue nende vigastusteta säilimise kohta. 9. detailplaneeringu koosseisus esitada planeeringu etapilise elluviimise kava; vt LISA 6. 10. teha koostööd Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõikes 2 loetletud isikutega, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse, Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Transpordiameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Linnavaraameti, Maa-ameti ja Päästeameti Põhja päästekeskusega, Peterburi tee 2, Ülemiste tee 5 ja Peterburi tee 4d kinnistute omanikega, ning teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada. Koostööd on tehtud ja koostöö jätkub. 11. Enne detailplaneeringu vastuvõtmist korraldada arhitektuurne ideekonkurss linnaruumilise lahenduse ja planeeritava ala ruumilise lahenduse saamiseks. 2019. aastal korraldatud Ülemiste reisiterminali arhitektuurse ideekonkursi võitsid ühisosalejad Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan, tööga „Light Stream“. 12. detailplaneeringu elluviimisel ning reisiterminali ja Rail Baltic raudteetrassi rajamisel suureneb piirkonna liikluskoormus (nii ühistranspordi- kui ka autoliiklus) ning sellega kaasnev müra ja õhusaaste. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada, et kavandatakse tegevust, mis võib kaasa tuua olulise mürahäiringu, mistõttu tuleb koostada mürahinnang olemasoleva ja prognoositava müra leviku ulatuse määramiseks ning piiramise kavandamiseks; Müra- ja vibratsiooni hinnangu koostas on Akukon Eesti OÜ, vt LISA 5.5. 13. detailplaneeringu käigus selgitatakse jääkreostuse esinemine planeeringualal, arvestades varasemat tegevust planeeringualal ja lähiümbruses. Kui võimalik reostus likvideeritakse enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel varasemast reostusest olulist mõju keskkonnale; Ülemiste ühiterminali detailplaneeringu maa-ala keskkonnaseisundi hinnangu koostas OÜ Hendrikson & Ko, 2021, vt LISA 5.1. 14. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil sõlmida enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga ehitusseaduse § 13 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõike 1 kohane teede ja tehnovõrkude valmisehitamise leping. 15. Lasnamäe Linnaosa Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks vähemalt kaks väljapanekut ja avalikku arutelu, esimene pärast K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  47 detailplaneeringu koostamise algatamist ja teine pärast arhitektuurivõistluse tulemuste selgumist. Täidetud. 7.5 Insolatsioonitingimuste muutumine Fassaadiprojekt OÜ Ekspert Peep Soopere selgitas tööga nr 20-1544 välja, milliseks kujuneb Peterburi tee 4 ja Peterburi tee 6 elamute insolatsiooniolukord pärast krundile Pos 2 büroohoone ehitamist. Korterite insolatsiooni kestus 2,5 tundi on vastavalt Eesti standardist EVS 894:2008+A2:2015 “Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ loetud piisavaks. Kõigi naaberhoonete eluruumides, mis on mõjutatud kavandatud hoonest, säilib piisav insolatsioonikestus. Eksperthinnang on lisas 5.6. Lisaks on määratud nõue ehitusprojektide koostamiseks (vt seletuskirja p. 6.2.1, Tagada naaberhoonetes, Peterburi tee 4 ja Peterburi tee 6, Peterburi tee 8 olevate korterite insolatsiooni kestus vastavalt EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. ) 7.6 Vastavus Vabariigi Valitsuse 30. märts 2017 määrusele nr 17„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” ja Eesti Standardile EVS 812- 7:2018 „Ehitise tuleohutus“ Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Tingimused hoonete projekteerimises on määratud seletuskirja punktis 6.2.2. 7.7 Muudatused võrreldes eskiislahendusega Tallinna Linnavalitsus algatas 12.02.2014 korraldusega nr 199-k Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu 6,53 ha suurusel maa-alal. Detailplaneeringu menetlus peatus 2018. aastal uue arhitektuurivõistluse läbiviimise tõttu. Detailplaneeringu koostamise jätkamiseks on olnud vajalik suurendada planeeringuala võrreldes algatamise korraldusega ja planeeritud maa-ala suuruseks on määratud 11,4ha. Detailplaneeringu lahenduse aluseks sai arhitektuurse ideekonkursi võidutöö „Light Stream“ (Zaha Hadid AB ja Esplan OÜ). Täielikult on muutunud liiklusskeem: muudeti trammitee asukohta, mis tõi endaga kaasa kogu liiklusskeemi muutumise ja ka vajaduse täiendavate uuringute koostamiseks. Liiklusskeemi muutumine tõi kaasa ka mitmeid muudatusi põhilahenduses, mida erinevate ning eri aegadel esitatud ettepanekute alusel tegi lahenduse autor Zaha Hadid AB. 7.8 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine 18. novembril 2020 toimus käesoleva lahenduse eskiisi ja lähteseisukohtade avalik arutelu. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05  48 Anti Kalamees, 21.11.2020  Ettepanek muuta trammiliini trassi. Ettepanekuid kaaluti, kuid lahendust muuta ei peetud põhjendatuks. KÜ PETERBURI TEE KUUS 17.11.2020:  Peterburi tee 6 maja taha on planeeritud 13-korruseline hoone (kõrgem kui varasemas planeeringus) Lahendust on muudetud, krundile pos 2 on planeeritud kuni 9 korruselised hooned (absoluutkõrguselt T1 kaubanduskeskusega sama kõrged).  Trammi tee on planeeritud sõitma Peterburi tee 4 ja Peterburi tee 6 kinnistute taha (oluliselt suurem müra, vibratsioon). – Müra- ja vibratsiooni hinnangu koostas on Akukon Eesti OÜ. Hinnangust selgub, et trammiliikluse müratase on võrreldes auto- ja raudteega madalam. Kuna autoliikluse müratase on elamute juures kõrge, siis trammitee lisandumine ei tõsta oluliselt hooneteni mõjuvat mürataset. Vibratsiooni riski vähendamiseks on kõige tõhusam ohjemeetmete rakendamine selle tekkekohas, mis lahendab võimalikke vibratsiooniga seotud probleem nii olemasolevate kui ka tulevaste hoonete jaoks. Planeeringusse on lisatud nõuded ja soovitused ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks, vt seletuskirja punkt 6.2.1. MITTETULUNDUSÜHING ARB ettepanek (esindaja Priit Humal) 16.12.2020  Ettepanek koostada Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Ettepanekut kaaluti. Tallinna Linnavalituse 19. mai 2021 korraldusega nr 522 jäeti Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata (korraldus on leitav planeeringute lisadest: LISA 1. TEAVE MENETLUSTOIMINGUTE KOHTA) . Projektijuht Inga Hansaar K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20030 Tallinn, Lasnamäe LO Ülemiste ühisterminali detailplaneering https://kprojekt.sharepoint.com/20030/20030 Seletuskiri.doc/23.10.2021 22:05