Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 249-24/285787 Otsuse kuupäev 03.01.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Krausberg Eesti OÜ vaidlustus aktsiaseltsi Eesti Raudtee riigihankes „Heakorratööd platvormidel ja maa-aladel 2025-2027 (viitenumber 285787) hanke osades 1-3 ja 5 Menetlusosalised Vaidlustaja, Krausberg Eesti OÜ, esindaja Martin Saar Hankija, aktsiaselts Eesti Raudtee, esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Kolmandad isikud KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ (Kolmas isik I), esindaja vandeadvokaat Mart Parind; PUHASTUSPROFF OÜ (Kolmas isik II), esindaja Dane Olejnik Menetlustoiming Hankelepingute sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse lahendamine RESOLUTSIOON RHS1 § 193 lg 5 alusel Jätta rahuldamata aktsiaseltsi Eesti Raudtee taotlus hankelepingute sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 280 lg 2). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 17.10.2024 alustas aktsiaselts Eesti Raudtee (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidavat riigihanget „Heakorratööd platvormidel ja maa-aladel 1 Riigihangete seadus 2025-2027 (viitenumber 285787) (edaspidi Riigihange). Riigihange on jagatud viieks osaks: osa 1 – aastaringsed heakorratööd Harjumaal; osa 2 – talvised heakorratööd Virumaal; osa 3 – talvised heakorratööd Alupere – Tartu; osa 4 – talvised heakorratööd Ropka – Valga; osa 5 – talvised heakorratööd Ülenurme – Piusa. Pakkumuste esitamise tähtpäev saabus 09.12.2024. 2. 12.12.2024 võttis Hankija Riigihankes mh vastu järgmised otsused: - tunnistas vastavaks Krausberg Eesti OÜ, KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ (edaspidi Kolmas isik I) ja PUHASTUSPROFF OÜ (edaspidi Kolmas isik II) pakkumused; - lükkas tagasi AKO Eesti OÜ pakkumuse; - tunnistas Riigihanke osades 1-3 edukaks Kolmanda isiku II, Riigihanke osas 4 Krausberg Eesti OÜ ja Riigihanke osas 5 Kolmanda isiku I pakkumused; - jättis kõrvaldamata ja kvalifitseeris Kolmanda isiku I, Kolmanda isiku II ja Krausberg Eesti OÜ. 3. 19.12.2024 esitas Krausberg Eesti OÜ (edaspidi Vaidlustaja) riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) vaidlustuse Hankija otsustele jätta Kolmas isik I ja Kolmas isik II kõrvaldamata. 4. 23.12.2024 laekus vaidlustuskomisjonile Hankija vastus vaidlustusele, milles sisaldus mh taotlus hankelepingu (raamlepingu) sõlmimiseks nõustumuse andmiseks RHS § 193 lg 5 alusel, mida Hankija põhjendab kokkuvõtlikult olulise avaliku huviga inimeste elu ja tervise kaitseks. Täpsemalt väidab Hankija, et Riigihanke raames tellitakse hooldusteenuseid piirkondades, kus hetkel hankeleping puudub või on lepingud jaanuari esimestel päevadel lõppemas. Hankija pidas vajalikuks oma taotlust 30.12.2024 veel 2 korda korrata, rõhutades oma vajadust koheselt sõlmida hankelepingud, kuivõrd ilmaennustuse kohaselt saabuvad miinuskraadid sel nädalal. 5. RHS § 193 lg 6 alusel nõudis vaidlustuskomisjon hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise taotluse kohta Vaidlustaja ja kolmandate isikute seisukohti. Kolmas isik I nõustus Hankija põhjendustega ja toetas taotluse rahuldamist; Kolmas isik II tegi sedasama, põhjendades hankelepingu sõlmimise vajadust kokkuvõtlikult rahvatervise kaitse ja liiklusohutuse tagamise vajadusega. Vaidlustaja palus jätta Hankija taotluse rahuldamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult asjaoluga, et Hankijal on võimalik pikendada olemasolevaid hankelepinguid. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. RHS § 193 lg 5 sätestab: Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta. Tulenevalt RHS § 193 lg-st 5 peavad hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks olema samaaegselt täidetud kõik järgmised tingimused: 1) vaidlustatud on hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus; 2) hankelepingu sõlmimata jätmisega võidakse kahjustada olulist avalikku huvi; 3) oluline avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Antud juhul ei ole vaidlust, et hankelepingute sõlmimisele eelnevad ajaliselt viimased Hankija otsused on Riigihanke osades 1-3 ja 5 vaidlustatud. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, 2 (4) et Riigihanke esemeks olevate teenuste tellimise vastu võib olla oluline avalik huvi. 7. Vaidlustuskomisjoni arvates on oluline märkida, et hankelepingud, mille lõppemisele 2025. aasta jaanuari alguses Hankija viitab, on sõlmitud lihthankemenetlusega riigihanke nr 285451 tulemusel, mis kuulutati välja vaid 9 päeva varem kui Riigihange. Vaidlustuskomisjoni põgus riigihangete registri andmete kontroll ei näidanud, et viidatud riigihankele oleks eelnenud viimas(t)el aasta(te)l sama või sarnase esemega riigihankeid, sh et riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingud oleksid (ettenägematutel asjaoludel) lõppenud või lõpetatud. Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole eluliselt usutav, et Hankija, kes väidab, et ta on ooteplatvormide talvise hoolduse eest vastutav isik, sai alles 2024. aasta oktoobris aru, et talvisel ajal on lume- ja libedustõrje teostamine oluline avalikes huvides ja olukord on platvormidel nii kriitiline, et hankija on pidanud kaasama hooldust teostama ka enda kontoritöötajad. Hankija põhjendustest ei ole mõistetav, miks viivitas Hankija teenuse tellimisega, mida ta peab olulise avaliku huviga seotud teenuseks, oktoobri keskpaigani. Talv on aastaaeg, mida iseloomustavad madalad temperatuurid ja sademed, seega on lumi ja libedus talvel ootuspärane ja selles ei saanud professionaalsele hankijale, kelleks Hankija vaieldamatult on, olla midagi uut, üllatuslikku, enne- või ettenägematut. 8. Asjaolu, et olulist avalikku huvi võidakse hankelepingu sõlmimata jätmisega kahjustada, ei tähenda automaatselt seda, et olulise avaliku huvi olemasolu korral on vaidlustaja õiguste võimalik kahjustamine koheselt ka aktsepteeritav. RHS § 193 lg 5 koosseisu täitmiseks peab oluline avalik huvi kaaluma üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et olukord, kus Hankija on põhjendamatult viivitanud avaliku huviga seotud teenuste tellimiseks Riigihanke korraldamisega (põhjendustest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis võimaldaksid mõista, miks saabus talv Hankijale ootamatult) võib olla olukord, kus oluline avalik huvi ei kaalu üles Vaidlustaja õiguste võimalikku kahjustamist. Olukorras, kus Hankija võttis alles 12.12.2024 vastu otsused, mille järel saanuks ta 14 päeva möödudes, kui otsuseid ei vaidlustata, sõlmida hankelepingud (27.12.2024) näitab, et Hankijal ei olnud mingit ajavaru, rääkimata piisavast ajavarust, et Vaidlustaja oleks mingilgi hetkel saanud Riigihankes oma õigust saada hankelepingud ka Riigihanke osades 1-3 ja 5 kuidagi kaitsta. Hankija lubatav eesmärk hankemenetluses ei saa olla korraldada riigihankeid nn viimasel minutil viisil, et vaidluse tekkimisel võetakse hankelepingu sõlmimiseks nõusolekut taotledes pakkujalt võimalus teostada kaebeõigust hankelepingu endale saamise eesmärgil. Tartu Ringkonnakohtu määruse 3-23-1606 p-is 14 on kohus märkinud, taotluste lahendamisel tuleb arvestada, et riigihankemenetluses tähendab hankija otsuse vaidlustamine hankijale alati keeldu hankelepingu sõlmimiseks ja sellest reeglist möödaminemine eeldab järelikult väga erandlikku olukorda. Antud juhul olukorra erandlikkust vaidlustuskomisjon Hankija põhjendustest ei tuvasta. Samuti on kohus viidatud määruses sedastanud, et hankija peab püüdma hankemenetlusi läbi viia sellise ajavaruga, et ka vaidlustus- ja kohtumenetluse järgnemise korral oleks võimalik hankeleping sõlmida õigeaegselt, st selliselt, et vajalikke kaupu, teenuseid või töid oleks võimalik saada vajalikuks ajaks. Seda peab hankija silmas pidama nii hankemenetluse alustamisel (st alustama seda piisava ajavaruga) kui ka hankemenetluse läbiviimisel (mitte venitama hankemenetluse läbiviimisega). Midagi sellist ei ole Hankija antud juhul teinud. 9. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on Hankija Riigihanke alusdokumendi HD Lisa 6 - Hankelepingu eritingimused (osa 1) p-is 3.1 ka tegelikult mõistnud, et tööde teostamise alustamine võib viibida: Tööde teostamist alustatakse Eeldatavalt 07.01.2025. Kui hankelepingu sõlmimine viibib ja see allkirjastatakse hiljem kui eeltoodud kuupäev, siis alustatakse lepingu täitmisega eeldatavalt lepingu jõustumisele järgneval päeval [---]). Hankija väitel on ta kohustatud alguse tähtaja niimoodi eelduslikuna RHAD-i kirjutama, sest kindlalt fikseeritud kuupäevade kirjutamine RHAD-i võib hankemenetluse nurjata. Eeldatav 3 (4) algusaeg ei tähenda, nagu ei võiks hankelepingut sõlmida enne 7. jaanuari. Tõsi - eeldatav algusaeg ei tähenda nagu ei võiks hankelepingut sõlmida enne 07.01.2025, kuid Hankija pidi teadma, et Riigihanke alustamisel 17.10.2024, kus pakkumused esitati alles 09.12.2024 ja otsused tehti 12.12.2024, ei ole vaidlustuse esitamisel Hankija 12.12.2024 otsustele hankelepingu sõlmimiseni jõudmine tavareeglite kohaselt (RHS § 120 lg 2 - 14 päeva pärast), so enne 07.01.2025, võimalik. Eeldatavale tähtpäevale järgnev sõnastus näitab, et Hankija on ka möönnud võimalust, et hankelepingu sõlmimine võib viibida ja olla hilisem kui 07.01.2025. Seega RHAD-is sätestatud olukord, kus hankelepingu sõlmimine viibib, on antud juhul realiseerumas (põhjusel, et vaidlustuse esitamise tõttu on Hankijal keelatud hankelepingute sõlmimine (RHS § § 194 lg lg 4 ja § 201 lg 2) ja vaidlustuskomisjon ei luba Hankijal anda nõustumust hankelepingute sõlmimiseks Vaidlustaja huvide kahjustamise hinnaga) ja Hankijal pidi olema juba RHAD-ist nähtuvalt mingi plaan sellise olukorraga toime tulemiseks. Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankijal ei ole takistatud hankelepingu sõlmimine Riigihanke osas 4, kuna selles Riigihanke osas sisuline vaidlus puudub (RHS § 120 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 4 (4)