Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Riigikantselei Meie 07.01.2025 nr 1.1-10.1/5089-2 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“, Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu ja kaasnevad materjalid. Määruse eelnõu täpsustab toetuse andmisest teavitamisel praktikas üleskerkinud küsimusi ja kaasajastab struktuuritoetuse registri kasutamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse määruse seletuskirja lisa 1 Kooskõlastustabel Piret Loorand 58851456 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 20.12.2024 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“, Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 1, § 21 lõike 5, § 22 lõike 2 ja § 57 lõike 2 ning välissuhtlemisseaduse § 8 lõigete 4 ja 6 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „või perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse“ tekstiosaga „, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punktist 5 jäetakse välja sõnad „taotluse esitamise ajaks“; 3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja kasutatakse lihtsustatud kulusid või §-s 47 nimetatud kuludest sõltumata rahastamist, tuleb toetuse saajal järgida lõike 4 punktis 4 toodud põhimõtet.“; 4) paragrahvi 11 lõike 9 sissejuhatavas lauses asendatakse sõna „sõlmitavat“ sõnaga „sõlmitud“. § 2. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „lõigetes 21 ja 5“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui projekti toetatakse nii Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), loodud taaste- ja vastupidavusrahastust, juhindutakse avalikkuse teavitamisel Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“. Teavitamistegevusi tehakse kestuse nõude kohaldumise korral Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi või taaste- ja vastupidavusrahastu nõude täitmise aja lõpuni, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem.”; 3) paragrahvi 5 lõike 1 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: „Plakat võib olla elektrooniline ja sellel võib lõikes 3 nimetatud teave vahelduda projektide kaupa.”; 4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Füüsilisest isikust toetuse saaja võib kasutada plakatit suurusega A4 või A5.“; 5) paragrahvi 6 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Tahvel võib olla elektrooniline ja sellel võib lõikes 3 nimetatud teave vahelduda projektide kaupa.“; 7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui projekti toetatakse samal ajal ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondidest, koosneb logo Euroopa Liidu embleemist ja selle all olevast tekstist.“; 8) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Logol kuulub Euroopa Liidu embleemi juurde tekst „Rahastanud Euroopa Liit“, kui projekti Euroopa Liidu toetuse määr on 100 protsenti, või „Kaasrahastanud Euroopa Liit“, kui Euroopa Liidu toetuse määr on alla 100 protsendi (lisa 1, joonised 1a ja 1b ning lisa 2, joonised 1a ja 1b).“. § 3. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 15–18 järgmises sõnastuses: „15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/783, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013 (ELT L 172, 17.5.2021, lk 53–78), alusel rahastatavad projektid; 16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1–68), alusel rahastatavad projektid; 17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/955, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060 (ELT L 130, 16.05.2023, lk 1–51), artikli 4 lõikes 1 nimetatud kliimameetmete sotsiaalkava; 18) Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe (RT II, 22.11.2022, 1; edaspidi Šveitsi raamkokkulepe) alusel rahastatavad toetusmeetmed.“; 2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „programmioperaator“ tekstiosaga „Šveitsi raamkokkuleppes nimetatud programmioperaator ja programmikomponendi operaator“; 3) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „9–13“ tekstiosaga „9–18“; 4) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „programmioperaatorile“ sõnadega „ja programmikomponendi operaatorile“; 5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi siseturvalisuspoliitika fond) rakenduskavade andmetele juurdepääsu eesmärgil lõikes 1 nimetatud kasutajakonto loomiseks esitatakse vastutavale töötlejale põhjendatud taotlus. Kui juurdepääsu taotletakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud siseturvalisuspoliitika fondide korraldusasutuse välisele isikule, annab vastutav töötleja juurdepääsu siseturvalisuspoliitika fondide korraldusasutuse nõusolekul.“; 6) paragrahvi 8 lõikes 5 asendatakse sõna „Kasutajakonto“ sõnadega „Aruandlusmooduli kasutajakonto“; 7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Operatiivinfo moodulile pääseb ligi kasutaja, kelle isikusamasus on tuvastatud § 152 lõike 2 kohaselt.“; 8) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse sõnad „operatiivinfomoodulis ja aruandlusmoodulis“ sõnadega „operatiivinfomoodulis, aruandlusmoodulis ja sündmuste infosüsteemis“; 9) paragrahvi 13 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „4–7“ tekstiosaga „ja 9–18“; 10) määruse lisa 1 punkti 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Sündmuste infosüsteemi isikuandmetega aruannetele juurdepääsuks esitatakse vastutavale töötlejale põhjendatud taotlus.“. § 4. Määruse rakendamine Määruse § 2 punkte 2, 4, 7 ja 8 rakendatakse 2022. aasta 20. maist. Kristen Michal Peaminister Jürgen Ligi Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär  20.12.2024 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“, Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõu täpsustab toetuse andmise tingimusi, toetuse andmisest teavitamisel praktikas üleskerkinud küsimusi ja kaasajastab struktuuritoetuse registri kasutamist. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse jurist Anu Jaanson (e-post: [email protected], tel 663 2031) ja kommunikatsioonispetsialist Brit Koppel ([email protected], tel 663 1968). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3549). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on viia õigusaktid kooskõlla praktikaga. Ühendmääruse muudatused on seotud viimase muudatusega, milles on jäänud sisse ebatäpsusi. Teavitamise määruses ajakohastatakse sätted Euroopa Komisjoni seisukohtadega. Registri põhimäärusesse lisatakse rahastamisallikad, mille andmeid kantakse infosüsteemi, ajakohastatakse registri kasutamist käsitlevaid sätteid, samuti täpsustatakse registri ühe osa – sündmuste infosüsteemi – kasutajate rolle. Eelnõu ei ole seotud mõne teise õigusakti menetlemisega. Eelnõu jõustub üldises korras, v.a rakendussäte. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 1 punkti 1 täiendatakse taotleja vastavusnõuet ÜSS2021_2027 alusel tehtud tagasinõuete tähtpäevaks tasumise nõudega. Punkti 2 muudatus on seotud ühendmääruse ajaliselt viimase muudatusega (jõustunud 12.08.2024). Nimelt muudeti taotleja nõuetele vastavuse ajahetke seniselt taotluse esitamise ajalt vastavuskontrolli ajale. Muutmata jäi majandusaasta aruande ja maksudeklaratsioonide nõude juures taotluse esitamise aeg. Normi korrastatakse, sest samal ajal ei saa kehtida kaks vastandlikku kohustust. Seni on praktikas ebaselgus ületatud tõlgendusega, et lähtutakse ajaliselt viimasest muudatusest. Punktis 3 tehakse erisus mittehankijale, kui toetust makstakse lihtsustatud kulude või kuludest sõltumatu rahastamise alusel. Nimetatud juhtudel on oluline üksnes see, et toetuse saaja saavutab kokkulepitud tulemuse, mistõttu ei ole ostumenetluse reeglite järgimine tervikuna nõutav. Siiski kuna Euroopa Komisjon on ka lihtsustatud kulude ja kuludest sõltumatu rahastamise korral rõhutanud asjade ja/või (ehitus)teenuste tellimise puhul huvide konfliktist hoidumise vajadust, siis on eelkirjeldatud nõude järgimine jätkuvalt vajalik. Kuivõrd toetuse 1 saaja või partner peab tulenevalt § 10 lg 1 punktist 14 säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ja muid tõendeid, siis hõlmab see kohustus ka dokumente, mis tõendavad, et asjade ja/või (ehitus)teenuste tellimisel on huvide konflikti välditud. Seega peab toetuse saaja olema valmis esitama uurimisasutusele, näiteks Kontrollikojale, EPPO-le või OLAF-ile, ostuga seotud dokumente, mille alusel on võimalik veenduda, et toetuse saaja ei ole müüja või (ehitus)teenuseosutajaga seotud viisil, mis on käsitletav huvide konfliktina. Esmasteks sellisteks tõenditeks on näiteks leping või arve, mille alusel tehakse kindlaks tehingu pooled. Üldpõhimõte, mille kohaselt toetuse saaja ei esita lihtsustatud kulude kasutamisel rakendusüksusele kuludokumente ja rakendusüksus neid ei kontrolli, ei muutu. Kuludest sõltumatu rahastamise korral tuleb eristada toetuse andmisel kahte tasandit: nn kõrgem tasand EL ja liikmesriigi vahel ja riigisisene tasand. Riigisisesel tasandil võib ostumenetluse nõudeid vajadusel täiendada või täpsustada, kui seda tingib rahastatavate tegevuste eripära; lisanduvad nõuded ei saa minna vastuollu EL ja riigisisese õigusega. Nimetatud põhimõte tuleneb ühendmääruse § 1 lõikest 2. Punktiga 4 asendatakse § 11 lõike 9 sissejuhatavas lauses sõna „sõlmitavat“ sõnaga „sõlmitud“, kuivõrd senisel kujul sõnastatud sätet on võimalik tõlgendada viisil, mis ei ole sätte eesmärgiga kooskõlas. Sätte eesmärk on reguleerida juba sõlmitud lepingute muutmist, senises sõnastuses sätet on võimalik tõlgendada ka selliselt, et lubatud on lepingu tingimusi muuta ka enne lepingu sõlmimist. Selline tõlgendus oleks aga vastuolus ühendmääruse § 11 lõikes 8 toodud nõudega, et ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud tingimustel ja vastavuses väljavalitud pakkumusega. Õigusselguse ja ühtse praktika tagamise huvides on seega muudatus vajalik. Paragrahvi 2 punktidega 1 ja 2 lahendatakse praktikas tekkinud olukord, mil projekti rahastatakse nii ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest kui ka taaste- ja vastupidavusrahastust. Sellisel juhul kasutatakse üksnes taaste- ja vastupidavusrahastule viitamist. See on Euroopa Komisjoni tõlgendus. Sellisel juhul teavitatakse avalikkust Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) rahastusest kuni ühe või teise rahastusallika teavitamiskohustuse lõpptähtajani, sõltuvalt sellest, milline neist on viimane. Punkti 1 muudatus on tehniline, kuna muudetava määruse § 2 lõige 2 viitab teavitamistegevuste ajale, siis on vajalik lisada ka viide uuele erisättele, mis kehtib ühtekuuluvuspoliitika fondist ja taaste- ja vastupidavusrahastust samal ajal rahastatava projekti teavitamistegevuste lõpptähtaja kohta. Punktidega 3 ja 6 korrastatakse elektroonilise plakati ja tahvli kasutamist. Elektroonilise plakati või tahvli nõuded on samad, mis füüsilisel plakatil või tahvlil. See tähendab, et info ja selle paigutamise nõuded, samuti plakati või tahvli suurus on samad, mis füüsilisel plakatil või tahvlil. Elektrooniline plakat või tahvel on ekraan, millel infot kuvatakse. Kuna elektrooniline vahend võimaldab lõpmata arvu projektidest teavitada, siis selguse huvides sätestatakse, et elektroonilisel plakatil või tahvlil kuvatakse infot vaheldumisi projektide kaupa. Sealjuures on soovitatav, et info ekraanil vaheldub keskmisele lugejale sobivas tempos. Punktiga 4 leevendatakse füüsilisest isikust toetuse saaja jaoks plakati suuruse nõuet, nimelt võib see olla suuruses A4 või A5. Info, mida peab esitama, on sama, mis üldnõudele vastaval vähemalt A3 suurusel plakatil. Samuti ei muutu teavitamise tähtaeg, see tuleneb muudetava määruse § 2 lõikest 2 ja seal viidatud sätetest. 2 Punktis 5 viiakse § 6 lõike 6 teine lause üle uude lõikesse 7, sest siis on elektroonilise tahvli regulatsioon sobivalt ühes lõikes. Punktiga 7 lahendatakse olukord, kui projekti rahastatakse samal ajal ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondidest. Sel juhul piisab, kui kasutatakse EL embleemi koos tekstiga "Rahastanud Euroopa Liit" või "Kaasrahastanud Euroopa Liit". Punktis 8 on Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatavate projektide puhul oluline rõhutada, millisel määral need on rahastatud. Kui EL rahastab projekti täielikult, siis kasutatakse logol teksti "Rahastanud Euroopa Liit". See tähendab, et kogu projektile eraldatud eelarve tuleb Euroopa Liidu rahast. Kui aga Euroopa Liidu panus on alla 100 protsendi, siis kasutatakse logol teksti "Kaasrahastanud Euroopa Liit". See viitab olukorrale, kus osa projektist rahastatakse teiste rahastamisallikate, näiteks riiklike või toetuse saaja omavahenditega, ning Euroopa Liit osaleb vaid osaliselt projekti finantseerimisel. Selline süsteem aitab selgitada, kui suur on Euroopa Liidu roll konkreetse projekti finantseerimisel ning annab olulist teavet projektide läbipaistva rahastamise kohta. Praktikas on juba selline viitamine kasutusel nii Eestis kui teistes EL liikmesriikides. Paragrahvi 3 punktiga 1 nähakse ette muudatus, millega laiendatakse struktuuritoetuse registrit kasutama õigustatud välisabiprogrammide loendit. Registris hakatakse töötlema Euroopa Komisjoni otsejuhitavate programmide LIFE ja Euroopa Horisont projektide andmeid, milles SA Keskkonna Investeeringute Keskus osaleb juhtpartneri või kaaspartnerina. Praegu on vajadus kahe rahastatud projekti andmete töötlemiseks, tulevikus võib neid veel lisanduda. Registris hakatakse pidama sotsiaalse kliimafondi alusel toetatavate meetmete andmeid. Registrisse lisatakse dokumendid, mis tekivad Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppe (RT II, 22.11.2022, 1; edaspidi Šveitsi raamkokkulepe) rakendamisel. Viidatud leppe allkirjastasid 21. novembril 2022. a Eesti Vabariigi Valitsus ja Šveitsi Liidunõukogu, see on välisleping välissuhtlemisseaduse tähenduses ning seda rakendatakse kuni 31.12.2029. Riigisiseselt reguleerib toetuse andmisega seonduvat Vabariigi Valitsuse 01.08.2024 määrusega nr 49 vastu võetud „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi Šveitsi määrus). Punktiga 2 lisatakse volitatud töötlejate hulka Šveitsi määruses sätestatud programmioperaatorid ja programmikomponendi operaatorid, kuna nad hakkavad registris täitma volitatud töötleja ülesandeid. Šveitsi raamkokkuleppe alusel rahastatakse kahte meedet. Toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ on programmioperaator Kultuuriministeerium ja programmikomponendi operaatorid Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Siseministeerium. Toetusmeetmes „Elurikkuse programm“ on programmioperaator Kliimaministeerium ja programmikomponendi operaatorid Keskkonnaamet ning Keskkonnaagentuur. Punktiga 3 täiendatakse volitatud töötlejate loetelu. Kuna registrisse lisanduvad erinevad välisabiprogrammid, tuleb seetõttu ka viidet programmide loetelule täiendada. Programmi „Digitaalne Euroopa“ vahendite andja on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, sotsiaalset kliimakava hakkavad rakendama erinevad ministeeriumid. Nad on volitatud töötlejad. 3 Punkti 4 muudatus on seotud eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2. Šveitsi raamkokkuleppe elluviimisel on nii programmioperaatoril kui ka programmikomponendi operaatoril rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesanded registri põhimääruse tähenduses. Punktiga 5 lahendatakse praktikas tekkinud olukorrad, mil siseturvalisuspoliitika fondide andmetele juurdepääsuks soovib kasutajakontot isik, kes ise ei tööta Siseministeeriumis (vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 48 lõikele 1 täidab siseturvalisuspoliitika fondide korraldusasutuse ülesandeid Siseministeerium). Sel juhul küsib vastutav töötleja Siseministeeriumilt nõusoleku isikule kasutajakonto loomiseks. Nõusolek on seni praktikas küsitud ja esitatud e-kirja teel ja senise praktikaga võib jätkata. Punktiga 6 täpsustatakse, et aruandlusmooduli kasutaja siseneb infosüsteemi kasutajakonto ja parooliga. Infosüsteem koosneb neljast erinevast osast, nendeks on operatiivinfomoodul, aruandlusmoodul, e-toetuse keskkond ja sündmuste infosüsteem. Kõik koos moodustavad struktuuritoetuse registri. Punktiga 7 täiendatakse määrust uue lõikega, mis selgitab operatiivinfomooduli kasutajate ligipääsu – nende kasutajate isikusamasus tuvastatakse analoogselt e-toetuse keskkonna ja sündmuste infosüsteemiga. Isikusamasust on võimalik tuvastada ID-kaardi ja mobiil-ID abil. Operatiivinfomoodulit ja aruandlusmoodulit kasutavad vastutav töötleja ja volitatud töötlejad. E-toetuse keskkonda ja sündmuste infosüsteemi kasutavad andmeandjad. Punktis 8 lisatakse kasutajate vastutusalasse ka sündmuste infosüsteem (edaspidi SIS). Andmeandjad saavad ise andmeid esitada ja töödelda SIS-is, kuid volitatud töötleja kasutaja saab seda samuti kasutada tulemus- ja väljundnäitajate töötlemiseks. Seetõttu on korrektne operatiivinfomooduli ja aruandlusmooduli kõrval nimetada ka SIS. Punktiga 9 korrastatakse viide samale määrusele. Aegade jooksul on struktuuritoetuse registris hakatud töötlema erinevate rahastusallikate andmeid, seega tuleb viidata ka lisandunud rahastusallikatele. Punktiga 10 lisatakse aruandlusmooduli tavakasutaja juurde eraldi SIS aruannete kasutaja. Paragrahviga 4 nähakse ette teavitamise määruse teatud sätete tagasiulatuv kohaldamine. Tagasiulatuvalt rakendatakse muudetava määruse § 3 lõiget 21, § 5 lõiget 31, § 7 lõiget 21 ja lõiget 3. Euroopa Komisjon on varasemalt andnud nendes küsimustes tõlgendusi, nüüd reguleeritakse samad teemad määruse tasandil. § 7 lõike 3 puhul on EL rahastuse viide logol praktikas kasutusel juba varasemast ajast, nii on korraldusasutus rakendusasutusi ja rakendusüksusi, viimased omakorda toetuse saajaid ka nõustanud. Seetõttu on vajalik õigusliku segaduse vältimiseks anda toetuse saajatele teada, et EL rahastusele viitamine on korrektne eelnõus nimetatud viisil alates muudetava määruse jõustumisest. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei kehtestata uusi termineid, neid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ja ÜSS2021_2027 tähenduses. 4 5. Eelnõu vastavus EL õigusele Eelnõu muudab Vabariigi Valitsuse määrust struktuuritoetusest teavitamise kohta, mis on antud ÜSS2021_2027 rakendamiseks ja struktuuritoetuse registrimäärust, mis on erinevate perioodide ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite ja teiste, registrimääruses nimetatud dokumentide alusel kogutavate andmete kogu. ÜSS2021_2027 on kooskõlas 2021̶2027 perioodi EL määrustega ja viimased on viidatud ÜSS2021_2027 eelnõu peatükis „Eelnõu vastavus EL õigusele“. Küll aga sisaldab seaduses defineeritud termin „toetus“ nii EL toetust kui ka riiklikku kaasfinantseeringut. Viimast sümboliseerib Eesti lipu kujutis (kaksik)logol. Eelnõu täpsustab logol EL rahastusele viitamist – „Kaasrahastanud Euroopa Liit“ kasutatakse ka juhul, kui projekti eelarves on riiklik kaasfinantseering. See aga ei sisusta teisiti seaduses toodud terminit „toetus“. 6. Eelnõu mõjud Teavitamise tulemusel saab avalikkus teada, milliseid tegevusi ja investeeringuid on Euroopa Liit rahastanud või kaasrahastanud. Eelnõuga tagatakse registrisse kogutavate andmete töötlemiseks vajalik kord ja töötlejate õigused. 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Teavitamisega seotud kulud on abikõlblikud, need on EL toetusest rahastatavad. Toetuse andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse EL ühtekuuluvuspoliitika fondide tehnilise abi vahenditest. 8. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras, v.a rakendussäte. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu rakendusasutustega (ministeeriumid) ja Riigikantseleiga, kes täidavad rakendusasutuse ülesandeid. Esitatud märkustega arvestamise kohta on lisatud kooskõlastustabel seletuskirja lisana 1. 5  Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskirja lisa 1 Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ mittearvestatud, mittearvestamise põhjus Majandus- ja Kooskõlastas eelnõu vaikimisi Arvestatud Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi Arvestatud Justiitsministeerium Kooskõlastas eelnõu märkustega. Ettepanek teha seoses registris andmete töötlemisega muudatusi Teadmiseks võetud. seaduse (ÜSS2021_2027) tasandil. Registri põhimääruse kohta on järgmised märkused: 1. Palume Kokkuleppel põhimäärust täiendada vastutava ja volitatud töötlejate ülesannetega. Kui andmekogul on mitu Justiitsministeeriumi vastutavat või volitatud töötlejat, siis tuleb andmekogule määrata põhimääruses ka ühtne esindajatega muudetakse kontaktpunkt, kelle poole andmesubjekt saab pöörduda, kui ta soovib teavet näiteks tema kohta registri põhimäärust ja selle säilitatavate andmete kohta või paluda andmeid parandada. aluseks olevat ÜSS2021_2027 2. Palume §-s 4 selgelt välja tuua, milliseid andmeid andmekogus töödeldakse. 2025. aastal. 3. Kuna andmekogu sisaldab ka isikuandmeid, siis peab põhimääruses olema reguleeritud ka logimine ja logide säilitamise tähtajad. 4. Kui põhimääruse §-s 7 ette nähtud avalikustatavad andmed hõlmavad ka isikuandmeid, tuleb nende isikuandmete kategooriad ja avalikustamise eesmärk näha ette seaduse tasandil. 5. Põhimääruse § 15 kohta: kuna andmekogu on asutatud seadusega, siis ei ole võimalik Vabariigi Valitsusel otsustada selle likvideerimine, kuna andmekogu lõpetamiseks on vaja seadust muuta. 6. Palume teavitamismääruse tagasiulatuva rakendamise vajalikkus ja põhjendatus veelkord läbi analüüsida. Kultuuriministeerium Kooskõlastas eelnõu EIS kaudu Arvestatud Riigikantselei Kooskõlastas eelnõu EIS-is vaikimisi Arvestatud Siseministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi, märkus seletuskirja § 3 punkti 5 sõnastuse kohta saadetud e-kirja Arvestatud teel. Ettepanek sõnastada esimene lause järgmiselt: „Punktiga 5 lahendatakse praktikas tekkinud olukorrad, mil siseturvalisuspoliitika fondide andmetele juurdepääsuks soovib kasutajakontot isik, kes ise ei tööta Siseministeeriumis (vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja 1  siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 48 lõikele 1 täidab siseturvalisuspoliitika fondide korraldusasutuse ülesandeid Siseministeerium).“ Regionaal- ja Kooskõlastas eelnõu vaikimisi, sõnastusettepanekud saadetud e-kirja teel. 1. Eelnõu § 2 punkti 1 Arvestatud. Selgitame, et Põllumajandusministeerium tehtava muudatuse kohaselt juhindutakse projektide puhul, mida rahastatakse nii ühtekuuluvus- ja punktist 1 tulenevalt on lisatud siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest kui ka taaste- ja vastupidavusrahastust, taaste- ja eelnõu § 2 punkti 1 teine lause vastupidavuskava teavitamise tingimustest. Seejuures kehtib seletuskirja kohaselt taaste- ja - kestvuse nõude kohaldumise vastupidavuskava kohase teavitamise kohustus mõlema rahastusallika suhtes selle lõpptähtajani, korral valitakse sõltuvalt sellest milline on viimane, kuid õigusnormist see päris selgelt ei ilmne. Samuti paluti teavitustegevuste lõpptähtajaks kaaluda § 2 punkti 1 esimese lause täpsustamist. selle rahastusallika kestvuse 2. Eelnõu § 2 p 1 on kasutatud sõnastust „kui projekti rahastatakse“ ja § 2 p 6 „kui projekti nõude lõpptähtaeg, mis on toetatakse“. hilisem. 3. Tagasiulatuv rakendamine. Reeglina pealkirjastatakse üksnes tagasiulatuvat rakendamist käsitlev paragrahv „ Määruse rakendamine“, mitte määruse jõustumise paragrahvina. Vt HÕNTE käsiraamat § 14 selgituste punkt 21, lk 38. Seletuskirjas tuleks selgituse sõnastus jõustumise kohta üle vaadata: „Eelnõu jõustub määrusena üldises korras, välja arvatud § 2 punktid 1, 3, 6 ja 7, mida rakendatakse tagasiulatuvalt ….“ Sotsiaalministeerium Kooskõlastas eelnõu vaikimisi Arvestatud Kliimaministeerium Kooskõlastas eelnõu EIS kaudu Arvestatud SA Keskkonna Investeeringute Ettepanek täiendada ühendmääruse § 11 lõiget 3 teise lausega järgmises sõnastuses: „Lihtsustatud Arvestatud. Kuna Euroopa Keskus kulude kasutamisel peab toetuse saaja järgima lõike 4 punktides 1-4 toodud põhimõtteid.“. Komisjoni fookus on hoiduda Alternatiivina täiendada lõikega 31: Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja huvide konfliktist, on jäädud kasutatakse lihtsustatud kulude hüvitamisviisi, siis tuleb toetuse saajal järgida lõike 4 punktides 1- üksnes selle põhimõtte juurde, 4 toodud põhimõtteid. Praegu kohaldub ka lihtsustatud kulu korral kogu ÜM § 11, mis ei ole mis on mittehankijale soodsam eesmärgipärane. kui ettepanekus toodu. Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte, mis tähendab EL vahendite säästlikku ja tõhusat kasutamist, on tagatud ühikuhinna metoodikas ja kindlasummalise makse korral eelarve koostamisel. 2  Selgitame, et mittehankija peab üldise toetusega seotud dokumentide säilitamise kohustuse raames säilitama andmeid, mis tõendavad, et ta on ostumenetluses huvide konflikti vältinud. SA Keskkonna Investeeringute Palume lubada SFOS-i kasutada kahes Euroopa Komisjoni otsejuhitavas projektis: 1. projekt Arvestatud Keskus 101147477 — LIFE23-IPE-EE-LIFE SIP WET-EST, kus Euroopa Komisjoni volitatud osapool toetuslepingus on CINEA (the European Climate, Infrastructure and Environment Executive Agency). Projekti eelarve on 29,871,936.86 eurot, millest Euroopa Komisjoni toetus moodustab 17,923,162.10 eurot, 60% kogu eelarvest. Projekti juhtpartner on Kliimaministeerium ja KIK on kaaspartner ning vastutav kogu konsortsiumi finantsjuhtimise eest. Partnereid kokku on 17 asutust (nii riigiasutused, kui ka kolmas sektor). Projekti kestus on 9 aastat. 2. projekt 101186498— HORIZON-WIDERA-2023-ACCESS-07-01, kus Euroopa Komisjoni volitatud osapool toetuslepingus on European Research Executive Agency (REA). Projekti eelarve on 4,999,822.50 eurot, millest Euroopa Komisjoni toetus moodustab 100% kogu eelarvest. Projekti konsortsiumi juhtpartner ja finantsjuhtimise eest vastutav partner on KIK. Partnereid kokku on 13 asutust (teadusasutused, avaliku sektori asutused, tööstussektori esindajad, rannikukogukonnad ja looduskaitseorganisatsioonid). Projekti kestus on 4 aastat. 3