Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite tegevuste loetelu heakskiitmine

NENDE TEGEVUSTE LOETELU, MILLEKS VÕIB KASUTADA VABARIIGI VALITSUSE RESERVI SIHTOTSTARBELISI VAHENDEID Planeeritud tegevused Planeeritud tegevused 2025 2024-2028 VABARIIGI VALITSUSE SIHTOTSTARBELINE RESERV KOKKU 146 850 169 903 644 168 RIIGIKOGU 0 102 000 IT vajaku kompenseerimine 0 102 000 RIIGIKOHUS 0 7 258 IT vajaku kompenseerimine 0 7 258 RIIGIKANTSELEI 952 753 3 715 784 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 952 753 3 715 784 HARIDUS-JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala 0 4 971 000 Ukraina sõjapõgenikest alus- ja üldhariduse õpilaste õppekulude katmiseks 0 3 600 000 Ukraina sõjapõgenikest kutseõppeasutuste õpilaste õppekulude katmiseks 0 950 000 Ukraina sõjapõgenikest ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide üliõpilaste õppetoetusteks 0 251 000 Ukraina kooli investeeringuteks 0 170 000 JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUMI valitsemisala 5 741 594 18 371 034 Õigusaktidest tulenevad meetmed 3 636 290 13 045 160 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 2 105 304 5 309 720 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 0 16 154 KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala 57 366 576 287 271 378 Riigipoolne AS Eesti Raudtee kahjumi katmine 34 972 000 181 404 999 Riigilaevastiku tegevuskulud ja investeeringud 14 530 000 69 649 000 AS-le A. L. A. R. A. investeeringu- ja tegevustoetuseks 4 820 000 4 820 000 Jäämurdetööd ja talvine navigatsioon 2 379 000 11 895 000 Avaandmete direktiivi ülevõtmine 516 640 2 494 934 Õigusaktidest tulenevad meetmed 76 936 490 445 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 72 000 817 000 Elektri jaotusvõrkude kliimakindluse tõstmise kiirendamine 0 15 700 000 KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala 4 245 477 22 237 670 Kultuuri ja spordi suursündmuste meede 2 872 477 10 872 477 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 968 000 3 514 000 Finaalturniiridel osalevad meeskonnad 200 000 2 800 000 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 105 000 521 770 Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile 100 000 496 923 Rahvusvahelise kaitse saajate kohanemisprogramm (sh kursustele registreerimise 0 2 250 000 infosüsteemi ülalhoiu kulu) Eesti keele õpe A1 tasemel rahvusvahelise kaitse saajatele 0 1 397 500 Ajutise kaitse saajate kohanemisprogramm 0 385 000 MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala 566 643 103 764 543 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 287 927 1 787 216 Õigusaktidest tulenevad meetmed 278 716 706 048 Suurinvestorite toetus 0 100 000 000 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 0 1 006 279 Ukraina sõjapõgenike väärkohtlemise ennetamine ja tööalaste õiguste kaitse 0 165 000 Tööinspektsiooni kommunikatsioonitegevused Ukraina sõjapõgenike teadlikkuse 0 100 000 tõstmiseks RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 2 686 800 10 888 410 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 2 686 800 10 625 325 Rahapesu vastase võitlusega seotud tegevused 0 190 358 EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega 0 72 727 REGIONAAL-JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 48 130 3 297 872 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 48 130 635 872 Suure eakate osakaaluga kohalike omavalitsuste pikaajalise hoolduse täiendavate kulude 0 1 300 000 katteks 2024. aastal Maade korralisest hindamisest tingitud kohalike omavalitsuste 2024. aasta maamaksu 0 1 000 000 laekumise vähenemise kompenseerimiseks Ukraina sõjapõgenikega seotud rahvastikutoimingute kompenseerimine kohalikele 0 348 000 omavalitsustele Ukraina sõjapõgenikele tasuta sõidukaartide väljastamine 0 14 000 SISEMINISTEERIUMI valitsemisala 37 031 819 196 566 210 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 18 369 926 141 665 319 Idapiiri väljaehitamine ning taristu 16 971 000 35 291 711 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi (ABIS) arendus- ja halduskulud 1 220 308 6 959 062 Digitippkohtumise turvalisus 300 000 1 490 771 Õigusaktidest tulenevad meetmed 170 585 868 008 Täiendavad õigusaktidest tulenevad hädavajadused - rändepakett 0 5 100 000 Piirivalvamise tugevdamine, migratsiooni järelevalveks ja Ukraina sõjapõgenikega seotud 0 3 888 000 menetlusteks Saadikute ja delegatsioonide kaitse ning saatkonna valve 0 868 000 USA abi käibemaksu katmine 0 385 339 Ukraina kõne- ja infokeskuse kulud 0 50 000  Planeeritud tegevused Planeeritud tegevused 2025 2024-2028 SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala 1 180 333 42 420 791 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine 1 180 333 5 941 665 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 0 28 426 126 Ukraina sõjapõgenikega seotud sotsiaalteenused 0 5 578 000 Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiuteenused 0 1 800 000 Tervishoiuteenuste osutamise korraldamine ja tööpraktika tasustamine Ukraina 0 436 000 sõjapõgenikele (Terviseamet) Ukraina sõjapõgenike teenustega seotud IKT arendused 0 239 000 VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala 12 610 037 49 500 617 Euroopa Rahurahastu täiendav sissemakse 11 718 000 46 872 000 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 892 037 2 628 617 ÜLERIIGILISED tegevused 24 420 007 160 529 601 Välistoetuste tagastused 9 200 000 17 200 000 2014-2020 perioodi sulgemise kulud 6 700 000 39 359 267 IKT küberturvalisuse kulud 2 087 016 11 406 634 Riigiasutuste rendimaksed 1 687 332 6 883 354 Projektidele jaotamata vahendid teadus- ja arendustegevusteks 1 500 000 63 522 335 Siseturvalisuse fondide erimeetmete ja erakorralise abi kaarahastamiseks 1 500 000 7 500 000 Välisteenistuse seadus 1 000 000 4 000 000 Rahvusvaheliste liikmemaksude suurenemise katmiseks 548 720 5 476 430 Põhiseaduslike institutsioonide jagamata remondifond 196 939 814 089 Energiasäästumeetmeteks 0 1 553 877 Ministeeriumite ümberkorraldamisega seotud ühekordsed kulud 0 1 236 000 IT vajaku kompenseerimine 0 620 741 Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi rakendamine 0 504 874 IKT jaotamata vahendid 0 452 000  Riigikantselei Meie 07.01.2025 nr 1.1-27/65-1 [email protected] Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, heakskiitmine Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, heakskiitmiseks. Palume võtta esitatud materjal esimesel võimalusel Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda, et võimaldada tegevuste loetelu kinnitamine 2025. aasta detailvaates ja sihtotstarbeliste vahendite eraldamine valitsemisaladele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Protokolli märgitava otsuse eelnõu 2. Protokolli märgitava otsuse eelnõu seletuskiri 3. Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid Triin Käpp 5885 1485 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 2025 Päevakorrapunkt nr Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, heakskiitmine 1. Kiita heaks nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. 2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud tegevuste loetelu ministeeriumi veebilehel. Kristen Michal Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Rahandusminister teeb ettepaneku kiita 2025. aasta detailvaates ning perioodi 2024-2028 koondvaates heaks nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid ning avaldada loetelu Rahandusministeeriumi veebilehel. Ettepaneku aluseks on Riigikogus vastu võetud 2025. aasta riigieelarve seadus ja kehtiv riigi eelarvestrateegia 2025-2028 (vt täpsemalt ptk 2.1). Lisaks kajastatakse tegevuste loetelus:  laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste kava täiendava rahastamisotsuse jaotus valitsemisalade vahel (vt täpsemalt ptk 2.2);  Kultuuriministeeriumi valitsemisala tegevuse „Kultuuri ja spordi suursündmuste meede“ 2025. aasta eelarve suurendamine 872 477 eurot Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendite arvelt (vt täpsemalt ptk 2.3);  Kliimaministeeriumi valitsemisalale 4 820 000 euro lisandumine 2025. aastasse Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendite arvelt AS-le A. L. A. R. A. investeeringu- ja tegevustoetuse maksmiseks (vt täpsemalt ptk 2.4). Laiapindse riigikaitse lisarahastuse jaotus ning Kultuuriministeeriumi ja Kliimaministeeriumi lisavahendite vajadused polnud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel ning riigi eelarvestrateegia 2025-2028 kinnitamisel veel teada. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse analüütik Triin Käpp (tel. 5885 1485, e-post: [email protected]) koostöös Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibürooga ning lähtudes Kultuuriministeeriumi esitatud taotlusest ja Kliimaministeeriumi Vabariigi Valitsusele arutamiseks ette valmistatud materjalidest. 2. Eelnõu sisu Vastavalt riigieelarve seaduse § 58 lõikele 1¹ võib Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse reservi koosseisus ette näha sihtotstarbelisi vahendeid Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste rahastamiseks. Tegevused, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, kiidab Vabariigi Valitsus heaks istungi protokolli märgitava otsusega. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 3 lõike 3 kohaselt tuleb sihtotstarbeliselt 1 Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud tegevuste rahastamiseks vahendite eraldamise taotluse esitamisel viidata Vabariigi Valitsuse otsusele, millega on tegevuse rahastamine heaks kiidetud. Vabariigi Valitsus on viimati muutnud loetelu nendest tegevustest, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, oma 2024. aasta 21. novembri istungil (protokoll nr 57, päevakorrapunkt nr 13). Nimetatud loetelu hõlmab detailvaates 2024. aasta tegevusi ja eelarveid ning perioodi 2023-2027 koondvaadet. Vabariigi Valitsuse 2024. aasta 25. septembri istungil otsustati algatada 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja esitada see Riigikogule (päevakorrapunkt 10). Seaduseelnõu seletuskirja oli lisatud ka Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes perioodil 2024-2028 (seletuskirja lisa 5). Riigikogu võttis 2025. aasta riigieelarve seaduse vastu 2024. aasta 11. detsembril, misjärel on Vabariigi Valitsusel vajalik reservist vahendite eraldamise võimaldamiseks kinnitada loetelu nendest tegevustest, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, 2025. aasta detailvaates ning perioodi 2024-2028 koondvaates, arvestades järgmistes alapeatükkides kirjeldatud muudatusi. 2.1 Muudatused 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel Riigikogus 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu lugemiste vahel Riigikogus esitati järgmised Vabariigi Valitsuse reservi muudatusettepanekud, mis mõjutavad nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid:  Kliimaministeeriumi valitsemissala sihtotstarbelise tegevuse „Õigusaktidest tulenevad meetmed“ eelarvest suunati 111 564 eurot püsivalt Kliimaministeeriumi valitsemisala eelarvesse Transpordiametile 17.06.2024 jõustunud Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest tulenevate kohustuste rakendamiseks.  Rahandusministeeriumi valitsemisala suunas 1 481 128 eurot ja Siseministeeriumi valitsemisala 1440 eurot üleriigilise sihtotstarbelise tegevuse „Riigiasutuste rendimaksed“ eelarvesse seoses nelja riigimaja (Pärnu, Jõhvi, Rakvere, Viljandi) ühtse rendilepingu mitte rakendumisega RKAS ja Rahandusministeeriumi vahel, millest tulenevalt uuendas RKAS riigimajade rendimaksete prognoose. Samal põhjusel suunati eelnimetatud üleriigilise tegevuse eelarvest 1 386 868 eurot valitsemisalade eelarvetesse, sh:  Kliimaministeeriumi valitsemisalale 619 758 eurot;  Kultuuriministeeriumi valitsemisalale 7337 eurot;  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale 126 194 eurot;  Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalale 563 954 eurot ja  Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale 69 625 eurot.  Üleriigilise sihtotstarbelise tegevuse „Riigiasutuste rendimaksed“ eelarvest suunati 122 039 eurot Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvesse seoses Põllumajandus- ja Toiduameti RKAS üüride kokkuhoiuga Tallinnas Väike-Paala 3 hoones. 2   Üleriigilise sihtotstarbelise tegevuse „Projektidele jaotamata vahendid teadus- ja arendustegevusteks“ eelarvest suunati 8 922 700 eurot valitsemisalade eelarvetesse konkurentsipõhiste teadus- ja arendustegevuse projektide jätkamiseks 2025. aastal, sh:  Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalale 2 690 000 eurot projekti „Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks“ rahastamiseks;  Kaitseministeeriumi valitsemisalale 330 000 eurot sihtasutuse CR14 küberharjutusvälja salajase võimekuse projekti ja 1 300 000 eurot krüptograafiliste turbelahenduste hindamisvõimekuse loomise projekti rahastamiseks;  Kliimaministeeriumi valitsemisalale 2 008 000 eurot projekti "Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuring" rahastamiseks;  Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalale 652 200 eurot projekti „Põllukultuuride väetamisnormatiivide nüüdisajastamine“ rahastamiseks;  Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale 650 000 eurot Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse asutamiseks ja 100 000 eurot Digital Europe programmi 1 miljoni genoomi rakendusprojektiks;  Välisministeeriumi valitsemisalale 1 082 500 eurot välis- ja julgeolekupoliitika teadus- ja arendustegevuseks Venemaa, Aasia ja Arktika suunal ning 110 000 eurot Eesti välis- ja julgeolekupoliitika ning diplomaatia ajaloo projekti rakendamiseks. 2.2 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse investeeringuvajadused Eestis on kriise lahendavate või lahendamist toetavate asutuste suutlikkust arendatud rahuaegseteks, väikese ulatuse või mõjuga kriise silmas pidades. 2022. aastal halvenenud julgeolekukeskkond tõstatas vajaduse sõjalise kaitse kuludele sarnaselt tagada riigi eelarvestrateegias püsirahastus laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamiseks. Vajadus sõnastati aprillis 2023 allkirjastatud koalitsioonileppes ja tehti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ülesandeks riigisekretärile, täpsemalt: töötada koostöös kõigi ministeeriumitega välja laia riigikaitse, sh elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste kava ettepanek. Valitsuskabineti 2024. aasta 12. septembri ja 17. septembri nõupidamistel andis Riigikantselei ülevaate koostöös ministeeriumidega koostatud mittesõjalise riigikaitse investeeringuvajaduste kava ettepanekust. Informatsioon võeti teadmiseks. Vabariigi Valitsus otsustas 2025. aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia 2025-2028 koostamisel eraldada täiendavad 219 mln eurot laia riigikaitsesse, et aastatel 2025-2027 tõsta riigi valmisolekut erinevateks kriisideks. Laia riigikaitse lisarahastusega viiakse ellu koalitsioonileppe riigikaitse ja laiapindse julgeoleku investeeringute programm. Ennekõike keskendutakse terviklike võimete arendamisele selliselt, et olemas oleks nii inimesed, väljaõpe, vahendid, varud kui ka taristu. Kuna Saatse saapa ümbersõitude väljaehitamist (2,7 miljonit eurot) on plaanis alustada 2025. aasta alguses RKAS juhtimisel, siis planeeriti vastav kulu otse RKAS eelarvesse. Ümbersõitude valmides ei pea tulevikus läbima Venemaa Föderatsiooni territooriumil paiknevaid teelõike. 3 Samuti on juba välja ehitamisel Sisekaitseakadeemia arenduse esimene etapp, mille kulu planeeriti otse RKAS eelarvesse (22,7 miljonit eurot). Eelnevast tulenevalt oli valitsemisalade vahel jaotatav riigikaitse ja laiapindse julgeoleku investeeringute programmi kogumaht 193,6 mln eurot, millest planeeriti RES 2025-2028 rahastamiskavas Vabariigi Valitsuse reservi ilma käibemaksuta 172 mln eurot. Käesoleva Vabariigi Valitsuse otsusega kiidetakse tabelis 1 toodud jaotuses heaks ülalnimetatud 172 055 613 euro detailsem jagunemine valitsemisalade vahel nende tegevuste loetelus, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid: Investeeringuvajaduste kava jaotus valitsemisalade kaupa Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU Siseministeerium 18 214 926 92 238 318 23 058 542 133 511 786 Rahandusministeerium 506 800 506 800 506 800 1 520 400 Riigikantselei 802 753 1 992 040 625 606 3 420 399 Sotsiaalministeerium 0 23 380 552 1 217 051 24 597 603 Välisministeerium 242 037 1 045 032 321 548 1 608 617 Kultuuriministeerium 968 000 773 000 773 000 2 514 000 Regionaalministeerium 48 130 293 871 293 871 635 872 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 287 927 185 000 50 000 522 927 Justiitsministeerium 519 593 1 459 093 1 745 323 3 724 009 KOKKU 21 590 166 121 873 706 28 591 741 172 055 613 Tabel 1. Laia riigikaitse, sh elanikkonnakaitse täiendavate lisavahendite jaotus aastatel 2025–2027 Mitmed järgnevalt toodud võimetest on kasutatavad ka rahuajal ja väiksemates kriisides: ohuteavitus, meditsiini ja tervishoiu vältimatu abi varud, suuremahulise päästesündmuse varud, elanikkonnakaitse varud ja vahendid, küberkaitse ja rahvusvaheline suhtlus. Täpsemalt rahastatakse riigikaitse ja laiapindse julgeoleku investeeringute programmiga aastatel 2025-2027 järgmisi tegevusi:  Politsei- ja piirivalveametile luuakse kriisireserv. Eraldiseisvalt abipolitseinikest, luuakse sõjaväepolitseis aega teeninud kaitseväelastest 1000-liikmeline kriisireservi rühm (ca 25,7 miljonit eurot).  Parandatakse Politsei- ja piirivalveameti koosseisuliste üksuste relvastus- ja harjutamisvõimalusi (ca 21,6 miljonit eurot).  Idapiirile ja nelja suurlinna luuakse drooniseire ja -tõrje võime (ca 12,6 miljonit eurot).  Idapiiri taristu ehitatakse lõpuni ning täiendatakse seiretehnika võimet. Sealhulgas vahetatakse välja piiri kaitsmiseks vajalik eritehnika ja masinapark ning katsetatakse piiriveekogudel ujuvat piiritaristut (ca 17,8 miljonit eurot). Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU Siseministeerium 5 476 804 56 064 858 16 077 166 77 618 828 4  Kogu ühiskonnas juurutatakse kriisideks vajalikke oskuseid. Luuakse sisekaitseakadeemias elanikkonnakaitse õppetool. Elanikkonnale, asutuste juhtidele ja päästjatele korraldatakse kriisikoolitusi ning viiakse 2026. aastal läbi ulatuslik üleriigiline kriisiõppus. Lisaks suurendatakse päästeameti võimet viia läbi ulatuslikku evakuatsiooni. Häirekeskuses viiakse hädaabiteadete menetluse üle kaasaegsemale infosüsteemile tagamaks suuremat funktsionaalsust ning käideldavust. (ca 15,8 miljonit eurot)  Toetatakse kohalikke omavalitsusüksusi kriisideks valmistumisel. Lisaks olemasolevatele tegevustele luuakse Päästeametisse omavalitsusüksuste kriisispetsialistide süsteem, kelle eesmärk on toetada omavalitsusi kriisideks valmistumisel ja elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesannete täitmisel (ca 3,1 miljonit eurot).  Ühtlasi suurendatakse Päästeameti varusid päästetöödeks, et olla paremini valmis tsiviil- ja riigikaitselisteks kriisideks (ca 3,0 miljonit eurot). Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU Siseministeerium 3 618 699 10 897 571 3 636 160 18 152 430 Riigikantselei 802 753 1 992 040 625 606 3 420 399  Politsei ja piirivalveametnikud saavad praktilisema ja kvaliteetsema väljaõppe. Ehitatakse välja Sisekaitseakadeemia arenduse kaks etappi (nagu eespool välja toodud, esimese etapi raha kantakse otse RKAS eelarvesse), sealhulgas erinevateks politsei- ja jõustruktuuride treeninguteks vajalik mitmeotstarbeline hoone (nn taktikamaja) Tallinnas ning harjutusväljaku ja alarmsõidukikoolitusteks vajalik autodroom Väike- Maarjas. Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU Siseministeerium 0 23 652 586 1 347 414 25 000 000  Investeeritakse riigisaladusega kaetud vajadustesse. Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU Siseministeerium 9 119 424 1 623 302 1 997 802 12 740 528  Tuuakse Maksu- ja Tolliametisse sanktsioonikuritegude uurimisalluvus, mis vabastab Kaitsepolitseiameti ressurssi, et tegeleda hübriidohtudega. Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU Rahandusministeerium 506 800 506 800 506 800 1 520 400  Suurendatakse 18 haigla traumavaru kuue päevani. Tänased traumavarud on mahus 16-48 tundi. Suurem varu tõstab tervishoiusüsteemi valmisolekut tulla toime suurte kriisidega, kui haiglasse saabub tavapärasest oluliselt rohkem traumapatsiente. Tervishoiuvaldkonna ETO-de toimepidevuse tagamisse investeeritakse 2026. aastal 500 000 eurot. Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU Sotsiaalministeerium 0 23 380 552 1 217 051 24 597 603 5   Luuakse võimalus kriiside eel suurendada Eestis asuvaid toiduvarusid. Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU Regionaalministeerium 48 130 293 871 293 871 635 872  Suurendatakse riigi IT-, side ja küberkaitsevõimet. Sealhulgas parandatakse operatiivside toimepidevust. Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU Majandus- ja 287 927 185 000 50 000 522 927 kommunikatsiooniministeerium Justiitsministeerium 519 593 1 459 093 1 745 323 3 724 009  ERR ja Levira saavad varugeneraatorid, suurendatakse andmete edastamise võimet tugijaamades ja ERR-i telemajas. Eesmärk on tagada raadio- ja telekanalite toimimine ulatuslike elektri- ja sidekatkestuste ajal. Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU Kultuuriministeerium 968 000 773 000 773 000 2 514 000  Parandatakse ühendusvõimalusi välisministeeriumi saatkondade vahel. Valitsemisala 2025 2026 2027 KOKKU Välisministeerium 242 037 1 045 032 321 548 1 608 617 Lisarahastus aitab kõrvaldada olulised võimelüngad ja astuda kriisivalmiduses oluline samm edasi, et inimestel oleks Eestis kindel ja turvaline elada. Käesolev riigikaitse ja laiapindse julgeoleku investeeringute programm on eraldiseisev 2023. aastal heakskiidu saanud investeeringute kavast, millega eraldati 80 miljonit eurot 2024- 2027 aastateks peamiselt selleks, et tagada püsirahastus aastatel 2020-2022 loodud võimeteks. Enne seda on aastatel 2022-2023 ühekordselt laia riigikaitsesse investeeritud veel 120 miljonit eurot. 2.3 Kultuuri ja spordi suursündmuste meetme eelarve suurendamine Kultuuriministeeriumil on alates 2018. aastast spordi- ja kultuurisündmuste korraldamise toetamise taotlusvoor1, mille eesmärk on tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi, millega laekub riigile välismaiste kaaskorraldajate ja välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning välisosalejate ja väliskülastajate tehtud kuludelt täiendavat maksutulu. Toetuse andmise tingimuseks on, et välisrahalt riigile laekuv käibemaks on võrdne vähemalt toetuse 1,2-kordse suurusega. Seega toetusmeetmest eraldatud summal on vähemalt 20%-line tootlus siseriiklikku käivet arvestamata. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122032019006?leiaKehtiv 6 Taotlusvooruks ette nähtud vahendid on alates taotlusvooru loomisest olnud Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis. Selleks, et toetusi välja maksta esitab Kultuuriministeerium peale toetuse eraldamise otsuse tegemist taotluse Rahandusministeeriumile. Peale sündmust esitab toetuse saaja sõltumatu kolmanda osapoole koostatud majandusliku mõju analüüsi, mis on aluseks lõpliku toetussumma kujunemisel. Kui majanduslik mõju jääb väiksemaks, kui esialgu prognoositud, siis väheneb ka toetuse summa. Taotlusvoor on ennast tõestanud ja õigustanud ning huvi taotlusvoorust toetusi taotleda ja seeläbi ka Eesti majandust välisraha kaasamise abil elavdada on aasta-aastalt kasvanud. Taotlusvoorust eraldatud summad viimaste aastate lõikes on olnud alljärgnevad: 2024. aastal toetati taotlusvoorust 9 sündmust kokku 2 000 000 euroga. Majandusliku mõju analüüsi kohaselt kasvas toetatud ürituste tulemusena Eestis tegutsevate ettevõtete käive välisraha toel 18,9 kuni 24,7 miljoni euro võrra, millelt käibemaksu tasuti riigile 3,2 miljonit eurot. Seega sai riik eraldatud toetused käibemaksuna tagasi 1,61 kordselt. Taotlusvoor 2025. aastal toimuvate sündmuste toetamiseks avati 04.11.2024. Taotlusvooru esitatud taotluste hindamise komisjon kogunes 02.12.2024. Komisjoni koosoleku ajaks oli esitatud kokku 16 taotlust kogusumma 3 167 477 eurot. 2025. aastaks on taotlusvooru planeeritud 2 miljonit eurot. Vastavalt taotlusvooru tingimustele vaatas komisjon esitatud taotlused läbi nende esitamise järjekorras ja tulenevalt taotlusvooru planeeritud eelarvevahendite lõppemisest ei olnud komisjonil võimalik sisuliselt hinnata kuut taotlust. Hindamata jäänud taotlustest viis olid spordivaldkonna rahvusvahelised tiitlivõistlused ja üks kultuurisündmus. Hindamata jäänud taotluste esitajad taotlesid kokku 872 477 eurot. Riikliku toetuseta ei ole võimalik hindamata jäänud kuut sündmust 2025. aastal Eestis korraldada ja taotlejad peavad korraldusõigusest loobuma. Selle tulemusena jäävad Eestis tegutsevad ettevõtted ilma täiendavast välisrahast ja riik välisrahalt laekuvast maksutulust, sest tegemist on riigi majandust otseselt elavdava taotlusvooruga, mille mõju riigi eelarvepositsioonile on positiivne. Välisrahalt laekub riigile käibemaksu vähemalt 1,2 korda enam kui eraldatav toetus. Komisjoni poolt hindamata jäänud taotluste puhul prognoosivad korraldajad välisrahalt Eesti riigile laekuvaks käibemaksuks kokku 1,56 miljonit eurot. Lisaks majanduslikule mõjule kaasneb ürituste korraldusõigusest loobumisega organisatsioonidele ja riigile mainekahju rahvusvahelisel tasandil, sest rahvusvahelised üritused kujundavad Eesti head mainet ja reklaamivad Eestit ka turismi sihtpunktina. 7 Tulenevalt eelpool toodust esitas Kultuuriministeerium 18.12.2024 Rahandusministeeriumile taotluse suurendada nende tegevuste loetelus, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, tegevuse „Kultuuri ja spordi suursündmuste meede“ 2025. aasta eelarvet 872 477 eurot Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendite arvelt. Rahandusministeerium on ettepaneku läbi vaadanud ja toetab tegevuse eelarve suurendamist. 2.4 Aktsiaselts A. L. A. R. A. investeeringu- ja tegevustoetus Vabariigi Valitsus võttis 30.05.2024 valitsuskabineti nõupidamisel vastu otsuse, millega anti põhimõtteline nõusolek Kliimaministeeriumi ettepanekule määrata Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse (edaspidi Vaivara OJKK) käitajaks riigi äriühing Aktsiaselts A. L. A. R. A. (edaspidi AS ALARA) ning seati riigivara valitsejale ülesandeks anda AS-le ALARA üle Vaivara OJKK kinnistu koos sellel paiknevate hoonete ja rajatistega. Vabariigi Valitsus võttis 19.12.2024 istungil vastu korralduse, millega anti kliimaministrile volitus AS ALARA aktsiakapitali suurendamiseks ning nõusolek Vaivara OJKK varade üleandmiseks AS-le ALARA mitterahalise sissemaksena. Samuti nõustus Vabariigi Valitsus ettepanekuga näha Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse Kliimaministeeriumi valitsemisalale 2025. aastasse ette 4 820 000 eurot AS-le ALARA investeeringu- ja tegevustoetuseks, vähendades selleks vastavalt 2025. aasta Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendeid. AS-le ALARA ette nähtud sihtotstarbelisest eelarvest moodustab 4 320 000 eurot investeeringutoetus, mille eesmärk on võimaldada Vaivara OJKK täitunud ladestusala sulgemine ning keskuse uue ladestusala väljaehitamine. Ladestusala on prügila põhiväärtus, milleta pole võimalik jäätmeid keskuses vastu võtta ega tulu teenida. Prügila käivitamisega seotud tegevustoetuseks kavandatud summa on 500 000 eurot 2.4.1 Eelarve eraldamise vajalikkuse põhjendused Kliimaministeeriumi vastutusalas on riigi kohustused seoses ohtlike jäätmete käitluse korraldamisega. Riigi omandisse kuuluv Vaivara OJKK on Eestis ainus ohtlike jäätmete prügila. Prügila täitub 2024. aasta jooksul ning samuti lõppeb 2024. aasta lõpus hetkel kehtiv operaatorileping. Kliimaministeerium on Vabariigi Valitsuse nõusolekul otsustanud keskuse määrata riigi äriühingu valdusesse, kes võtab üle kogu keskuse töö korraldamise. Keskuse töö jätkumiseks on Kliimaministeeriumi hinnangul tarvis eraldada ministeeriumile rahalisi vahendeid, mille abil suurendada osalust aktsiaseltsis ning tagada keskuses ohtlike jäätmete ladestusvõimekus ning korraldada täitunud ladestusala lõppkatmine ja korrastamine. Kliimaministeeriumi on seisukohal, et selleks pole võimalik leida vahendeid ministeeriumi valitsemisala eelarvest muude finantseerimistehingute, investeeringute või programmitegevuste arvelt. Keskusesse uute ladestusalade ehitamiseks on koostatud keskkonnamõjude strateegiline hindamine, detailplaneering ning ladestusala eelprojekt. Keskuse laiendamisega on arvestatud ka Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus. Selleks, et keskust oleks võimalik jätkuvalt avatuna hoida, on tarvis kiiremas korras alustada täiendavate ladestuskärgede ehitamisega. Jäätmeid on enne kõrvaldamist lubatud ajutiselt ladustada ja selleks on oluline, et juba 2024. aasta jooksul 8 kuulutataks välja riigihange projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks. Riigihanke väljakuulutamiseks peavad selle algatajal olema rahalised vahendid tööde eest tasumiseks. Vaivara OJKK täiendava ladestusala ehituseks koostati 2022. aastal esmane orienteeruv arvutuskäik. Selle kohaselt oleks nelja kärje koos sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamise maksumuseks kujunenud koos käibemaksuga 3 809 409 eurot. Võttes arvesse inflatsiooni ja ehitustööde maksumuse tõusu prognoositakse kärgede ehitamise maksumuseks 4 000 000 eurot, millele lisandub 320 000 eurot täitunud ladestusala lõppkatmiseks ning 500 000 eurot AS ALARA jooksvate kulude katmiseks seoses keskuse igapäevatöö korraldamisega. Kuna ohtlike jäätmete vastuvõtt ja käitlemine pole seni AS ALARA tegevusalaks olnud, pole ettevõttel veel välja kujunenud tööpraktikaid ning puuduvad ka eelarvelised vahendid keskusesse töötajate palkamiseks, vajalike töövahendite soetamiseks ning keskuse kommunaalarvete tasumiseks. Prügila käivitamisega seotud tegevustoetuse prognoositav jagunemine on järgmine: AS-le ALARA seni riigieelarvest eraldatud vahendite maht ei võimalda Vaivara OJKK tööd korraldada, keskust avatuna hoida ega seda laiendada. Juhul kui Vaivara OJKK laiendamiseks rahalisi vahendeid ei eraldata, tuleb riigil keskus sulgeda ning tagada prügila järelhooldus järgmise 30 aasta jooksul, mis nõuab regulaarselt riigieelarvelisi vahendeid. Suletud prügilas tekib endiselt nõrgvett, mille puhastamiseks peab töötama nõrgveepuhasti. Puhasti töös hoidmine vajab vähemalt ühte töötajat (puhasti operaator) ning maksab riigile hinnanguliselt umbes 130 000 eurot aastas. Keskuse sulgemine tähendaks ka seda, et Eestis tegutsevad tööstus- ja jäätmekäitlusettevõtted, kelle tegevuse käigus tekivad sellised ohtlikud jäätmed, mille kõrvaldamiseks pole teist võimalust peale ladestamise, peavad leidma alternatiivsed koostööpartnerid väljaspool Eestit. See on aga ettevõtete jaoks ebasoodne lahendus, kuna tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/1157/EL artiklist 4, mis käsitleb jäätmesaadetisi, on kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete saadetised üldiselt keelatud, välja arvatud juhul kui sihtriik on selleks eraldi loa andnud. Väljaspoole EL ja EFTA riike on kõrvaldamiseks mõeldud jäätmete vedu täielikult keelatud. Selliste jäätmete veoks tuleb iga saadetis eraldi registreerida ja lubade taotlemine, läbiviimine ja seotud järelevalve kujutab suurt koormust nii ettevõtetele, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad kui ka Keskkonnaametile, kes loataotlusi läbi vaatab ja jäätmesaadetiste üle järelevalvet teostab. Samuti on sihtriigil alati õigus keelduda jäätmesaadetiste sisseveost. Seetõttu on ülioluline, et Eestis säiliks võimekus ohtlike jäätmete kõrvaldamiseks. 9