Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2025-2028

Jürgen Ligi Rahandusministeerium 13.01.2025 nr 10-1/25/4 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected] Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2025-2028 Lugupeetud härra Ligi Edastan Teile uuesti Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse „Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi aastateks 2025-2028“ (edaspidi Programm). Viisime programmi Lisas 1 oleva rahastamiskava kooskõlla programmis oleva kaitsekulu kogumahu tabeliga. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga 2022 – 2031+, mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavadega. Programmi viiakse ellu 12 programmi tegevuse kaudu. 2025. aastal lisati uus programmi tegevus „Varude tagamine: lahingumoon“ ühe teenusega. Programmi lisana on toodud perioodi rahastamiskava. Palun lugeda õigeks see versioon ja tunnistada kehtetuks 06.01.2025 nr 10-1/25/2 edastatud kiri. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Programm 2025-2028 Merje Frey [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2025-2028 Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkonna eesmärk on usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. Tabel 1. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed. Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Suund: Allikas: Kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH S õjalise kaitse kulude tase S KPst NATO meetodi järgi (%) Suund: Allikas: Kaitseministeerium 2,35% 2,06% 2,15% 3,04% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0% Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse Suund: Allikas: Avaliku arvamuse uuring 57,60% 57% 66% 64% >66% >66% >66% >66% >66% Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt) Suund: Allikas: Kaitseressursside Amet 3 655 3 459 3 335 3 514 3656 3766 3872 3979 4083 Lahinguvalmis üksuste arv (mehitatud, varustatud, välja õpetatud) lähtuvalt RKAK 2022- Suund: Allikas: Kaitseministeerium 2031 elluviimise kavast Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- NA NA NA pääsu- pääsu- pääsu- pääsu- pääsupiiranguga pääsu-piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm – sõjaline riigikaitse ja heidutus –, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga 2022 – 20311, mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavadega. Programmi viiakse ellu 12 programmi tegevuse kaudu. 2025. aastal lisati uus programmi tegevus „Varude tagamine: lahingumoon“ ühe teenusega. Muudatusettepanek lähtub Kaitseministeeriumi tegelikust planeerimise protsessist, kus olulise mahuga varude hankimine toimub tervikuna Kaitseväele ja Kaitseliidule. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga 2022–2031 (RKAK 2022–2031), mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavadega. 1. Programm: Sõjaline riigikaitse ja heidutus 1.1.Programmi üldinfo Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi elluviimise peavastutaja on Kaitseministeerium. Programmi elluviimise eest kaasvastutavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused 1 https://www.riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/julgeoleku-ja-riigikaitse-koordineerimine; RKAK 2013 dokumendi avaliku osa pdf-dokument: https://www.riigikantselei.ee/media/1451/download 1 (Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum) ning Kaitseliit. Kaasvastutavad ministeeriumid puuduvad. Programmil on üks meede, mis kordab programmi tasandit ja seda eraldi ei kirjeldata. PROGRAMM SÕJALINE RIIGIKAITSE JA HEIDUTUS MEEDE SÕJALINE RIIGIKAITSE JA HEIDUTUS PROGRAMMI Väeloome: muud üksused TEGEVUS Väeloome: maavägi Väeloome: merevägi Väeloome: õhuvägi Varude tagamine: lahingumoon Kaitsevalmiduse tagamine Kaitsetahte edendamine Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis Luure ja eelhoiatus Riigikaitseliste investeeringute korraldus Riigikaitselise inimvara juhtimine Joonis 1. Programmi, meetme ja programmi tegevuste skeem 1.2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk on hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. 2  Tabel 2. Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi mõõdikud ja sihttasemed. Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud kooskõlas riigikaitse arengukava Suund: Allikas: Kaitseministeerium otsustega JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt JAH, lähtuvalt RKAK 2017- RKAK 2017- RKAK 2017- RKAK 2022- RKAK 2022- RKAK 2022- RKAK 2022- RKAK 2022- RKAK 2022- 2026 elluviimise 2026 elluviimise 2026 elluviimise 2031 elluviimise 2031 elluviimise 2031 elluviimise 2031 elluviimise 2031 elluviimise 2031 elluviimise kavast kavast kavast kavast kavast kavast kavast kavast kavast Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed Suund: Allikas: Kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH S õjalise kaitse kulude tase S KPst NATO meetodi järgi (%) Suund: Allikas: Kaitseministeerium 2,35% 2,06% 2,15% 3,04% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0% >3,0% Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse Suund: Allikas: Avaliku arvamuse uuring 57,60% 57% 66% 64% >66% >66% >66% >66% >66% Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt) Suund: Allikas: Kaitseressursside Amet 3 655 3 459 3 335 3 514 3656 3766 3872 3979 4083 Tabel 3. Kaitsekulu kogumaht Kaitsekulude kogumaht (mln 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 eurot) SKP-st eraldatud Riigikaitse 1 1306,2 1260,1 1328,4 1393,3 1459,8 arengukava 2022-2031 elluviimiseks sh Kaitseliidule eraldatav 55,2 58,2 60,0 63,6 66,2 sihtotstarbeline toetus2 sh Ukrainale antav sõjaline abi 105,0 110,7 116,1 2 Täiendav laskemoon 75,6 254,1 254,1 203,3 300 300 225 Täiendavad sihtotstarbelised 3 22,1 26,4 4,0 1,9 0,5 eraldised3 Sh välisvahendite abikõlbmatu käibemaks (Euroopa Rahurahastu ja 18,2 22,5 3,5 1,4 0,0 Taaste- ja vastupidavusrahastu) Sh teadus- ja arenduskulude 2,3 3,4 lisarahastus sh muud, mh IT vajaku kompenseerimise ja E-ITS auditite 1,5 0,5 0,5 0,5 0,5 vahendid KOKKU kaitsekulud ilma liitlaste 4 1328,3 1362,1 1586,6 1649,3 1663,6 kuludeta Liitlastega seotud kulud 5 Liitlastega seotud kulud 5,5 34,9 44,6 12,0 5,5 Kaitsekulu kokku 6 Kaitsekulu NATO meetodi järgi 1 333,8 1 397,0 1 631,1 1 661,4 1 669,1 2 Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate programmi tegevuste juures, vastavalt sellele, millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Lisaks sellele hangib RKIK maakaitsele varustust, relvastust ning laskemoona. 3 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised on välisvahendite rakendamisega seotud abikõlbmatu käibemaks, tegevuspõhise eelarvestamise kulude katteks eraldatud vahendid ning lisanduv teadusrahastus ja IKT rahastamine 3 7 % SKP-st 3,40%4 3,33% 3,68% 3,58% 3,43% 8 Välisvahendid, tuludest sõltuv kulu ja omatulu, mis ei kajastu kaitsekulude arvestuses NATO julgeolekuinvesteeringute 20,5 39,3 8,5 16,7 47,1 programm NSIP, taristu ehituseks Tuuleenergia 60,0 51,1 11,4 0,0 0,0 kompensatsioonimeetmed5 EL Rahurahastu 58,3 85,3 6,5 6,5 0,0 Tuludest sõltuv kulu ja kulud 28,4 41,1 0,9 0,4 0,4 majandustegevusest laekuvast tulust Kõik Kaitseministeeriumi kasutuses 9 1 477,7 1 588,0 1 630,1 1 653,8 1 685,4 olevad vahendid 10 Mitterahaline kulu (amortisatsioon) 88,8 125,0 142,2 154,3 171,2 Kõik Kaitseministeeriumi kasutada 11 olevad vahendid (sisaldab sh 1 566,5 1 713,1 1 772,3 1 808,2 1 856,6 amortisatsiooni) Kaitsekulust teiste valitsemisalade 23,3 25,8 28,3 31,2 31,2 eelarves6 1.3. Hetkeolukorra lühianalüüs Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK 2025-2028) määrab aastateks 2025- 2028 valitsemisala eesmärgid ja nende saavutamiseks kuluvad ressursid. Arenduseesmärkide, tegevuste ning tegevusmahtude määramisel lähtuti eelkõige Riigikaitse arengukavast RKAK 2031(+), teistest Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni suunistest, kehtivast riigi eelarvestrateegiast 2023-2026, kaitseministri ja Kaitseväe juhataja prioriteetidest, ühekordsetest suunistest, dokumendist KMAK 2023-2026, Kaitseväe üksuste hetkeolukorra analüüsist ning valitsemisala asutuste juhtide otsustest ja ettepanekutest. Samuti võeti arvesse NATO kaitseplaneerimise protsessi raames Eesti poolt täitmiseks võetud NATO võime-eesmärkidest tulenevaid võimenõudeid. Teadmiseks on võetud Euroopa Liidu võime arendustega seotud eesmärgid. Arusaadavalt on kogu arengukava otsuseid väga tugevalt mõjutanud Ukraina sõda ning selle esmased järeldused. Jätkuvalt ilmestab kaitsevaldkonna arenguid kestev ebainimlik sõda Euroopas ning pingeline julgeoleku- ja majandusolukord maailmas tervikuna, teisalt liitlaste kindel toetus Ukrainale nii varustuse kui ka väljaõppe tagamisel, NATO laienemine ja uued efektiivsed regionaalsed kaitseplaanid. Riigikogu kiitis 22. veebruaril 2023 heaks Eesti Julgeolekupoliitika alused, mis ütleb kaitsekulude kohta järgmist: „Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni kasvanud sõjalisest ohust on vajalik sõjalise kaitse kulude tase vähemalt 3% SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine.“ Koalitsioonileppe kohaselt tagatakse vastavalt 4 Osakaal ümber arvestatud RaM 2024.a suvise majandusprognoosi SKP alusel. 5 CO2 meetme ja statistikakaubanduse vahenditest investeeringud kompensatsioonimeetmetesse (radarid), samuti RRF vahenditest täiendav radar ja passiivsüsteem (66 mln) 6 Kaitse-eelarve ei sisalda kaitsekuludest SOM, RAM jm valitsemisalade eelarvesse suunatud vahendeid, mille väljamakse tehakse väljaspool Kaitseministeeriumi eelarvet. NATO meetodi järgi arvestatakse need kaitsekulude hulka 4 julgeolekupoliitika alustele neljaks aastaks pikaajalised riigikaitse kulud 3% SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtuga seotud kulud. KMAK 2025-2028 eesmärk on suurendada Eesti lahinguvalmidust ja jätkata Ukraina toetamist 0,25% SKP ulatuses kaitse-eelarvest, et võita sõda. Arengukava on Kaitseministeeriumi valitsemisala sisend riigi eelarvestrateegiasse (RES), alus 2025. aasta eelarve projektile ning Kaitseväe ja teiste valitsemisala asutuste tööplaanidele. Ühtlasi on KMAK 2025-2028 RKAK 2031(+) rakendusplaan. KMAK 2025-2028 planeerimist mõjutasid Vabariigi Valitsuse otsusega eraldatud lisa lahingumoon aastani 2025 - 2031 kokku 1,6 mld eurot, millest 2025. aastaks eraldati lisavahendeid 75 mln eurot. Oluliselt mõjutas otsuseid Kaitseväe juhataja prioriteetide sh vajadus suunata maksimaalselt vahendeid laskemoona hangetesse ning otsus toetada 0,25% SKP Ukrainat ligikaudu 400 mln euroga. Graafik 1. Kaitsekulu trend ajas. KMAK koostamisel vaadati üle RKAK-s tehtud valikud ning otsustati lähiaastatel keskenduda eelkõige relvastusele ja laskemoonale ning selleks vajalikule taristule. Jätkame eelmises arengukavas otsustatud võimearenduste nagu mitmikraketiheitjate HIMARS, keskmaaõhutõrje, õhuründemoona, laevatõrjeraketisüsteemide ja manööverüksuste mehhaniseerimise elluviimisega. Arengukava jooksul saavutame laskemoona osas RKAK 2031(+) eesmärgi ning kõik RKAK-s plaanitud uued võimed luuakse hiljemalt 2028.a lõpuks, millest viimastena lisandusid käesoleva arengukava raames kolmas liikursuurtükiväepataljon, ISTAR luurepataljon ja mõlema brigaadi rekkekompanii ISR võime. NATO kaitseplaanide raames alustame Balti kaitsevööndi rajamist, jätkame eelmises arengukavas otsustatud liitlaste HNS taristu rajamist. Ukraina sõja tagajärjel halvenenud julgeolekuolukorra tingimustes on võtmeliitlased suurendanud märgatavalt oma kohalolekut ja nähtavust Eestis. Lisaks sellele kaasame 2025.a õppusele NATO plaanides määratud UK brigaadi ning jätkame suuremahuliste õppekogunemiste läbiviimist. Toetame kaitsetööstuse innovatsiooni, tootearendust ja ekspordivõimalusi, et aastaks 2030. oleks sektor 2022. aastaga võrreldes kasvanud kolm korda, sh 70% ulatuses ekspordile suunatud. Selleks kaasrahastatakse kaitsetööstuse ühiseid teadus- ja arendusprojekte rahvusvaheliselt kui siseriiklikult ning toodete arendamisel ja testimisel pakutakse vastavalt 5 võimalustele sõjalist ekspertiisi. Tööd on alustanud tööstuspark, mis panustab sõjalisse võimesse. 1.4. Programmi juhtimiskorraldus Programmi juht on Kaitseministeerium. Programmi tegevuse tasandi juhid on Kaitseministeeriumi asekantslerid, kes tagavad eesmärkide seadmise ning nende elluviimise koostöös valitsemisala asutustega, kelle teenused kuuluvad vastava programmi tegevuse alla. Valitsemisala planeerimise, otsuste elluviimise ja aruandluse protsessi juhib Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler läbi tema alluvuses asuvate osakondade. Arengukava keskne planeerimisvahendid on valitsemisala põhitegevused ja teenused. Valitsemisala põhitegevused vastavad riigi strateegilise juhtimise „programmi tegevuse“ tasandile. Programmi kinnitab kaitseminister. 2. Programmi põhitegevused 2.1. Väeloome: muud üksused Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud ressursiraamistikku, võimed muudes üksustes saavutatakse kiiresti. Mõõdikud Tabel 9. Programmi tegevuse Väeloome: muud üksused eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed. Vastutavad asutused ja teenused 6 Joonis 6. Programmi tegevusse Väeloome: muud üksused panustavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: muud üksused eesmärgi saavutamiseks KMAK 2025-2028 raames tehti varasemates võimearenduste otsuste osas uued otsused alljärgnevalt: Vastavalt Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele vähendati või lükati edasi KMAK 2024-2027 planeeritud side, transpordivahendite, õhuväe side- ja navigatsioonivahendite, imitaatorite ja väljaõppelaskemoona ja muid võimearendusi kokku 149 mln võrra. Neist suurimad kärped puudutasid lühimaa õhutõrje radareid, raadiojaamasid, ratassõidukeid, laev-kallas sidesüsteemi BRASS7, õhuväe õhupilditootmise süsteem arendust, õhuväe passiivne õhuseiresüsteemi parendust, välielektrivarustust, miinijahtimislaeva remondi ja hoolduse teenust, tööriistu ja tarvikuid ning kulumaterjale, andmesidevahendeid, erinevaid konteinereid, laevade ravi barokambrite soetust, miinituukri varustuse komplekte. Samuti otsustati edasi lükata EML Pikker asendamine järgmisesse KMAK planeerimise perioodi. Lisaks võeti täiendavaks taristu rahastuseks NATO NSIP rahastusest 10 mln. Samuti vähendati ambitsioonitaset 2028.a rea võimearenduste rahastamiseks. Täiendavate rahaliste vahendite laekumisel8 suunatakse vastavalt Kaitseväe juhataja ettepanekule vahendid väljaõppe laskemoona, lühimaa õhutõrje radaritesse, luurevõimesse ja taktikalise raadioside raadiojaamadesse. Alates 2025. aasta eelarvest kajastuvad antud programmi tegevuse all kõigi kaitseväe üksuste varustushangete kulud. 2025.a suurimad hankeprioriteedid on mitmikraketiheitjad HIMARS, keskmaa õhutõrje, manööverüksuste soomukid ning ratastel liikursuurtükid. Lisaks on kavas mitmed olulised erivarustuse hanked, mis on planeeritud järgmiselt: Mitmikraketiheitjate süsteemi HIMARS esimesed tarned toimuvad 2025.a. Raketisüsteemide soetamisega tekib võime anda hävitavaid täppislööke süvavõitluse alasse kuni 300 km kaugusele. Lepingu raames hangitakse lisaks relvasüsteemile ka vajalik laskemoon, sidelahendused, väljaõppe,-logistika- ning elutsüklilahendused ning üksusele vajalik taristu. Projekt rahastatakse osaliselt USA rahastusega. Jätkuvad 2024.a alanud soomustransportööride tarned, millega parendatakse manööverüksuste kaitstust ja mobiilsust. Tarned teostatakse 2025.a jooksul ning 2. jalaväebrigaadi manööverüksuste väljaõpe viiakse veoautodelt üle uut tüüpi soomukitele. Projekti kogu maksumus on üle 200 mln euro, millest 2025.a eelarves investeeringutena 95 mln eurot. Diviisi koosseisu luuakse kolmas liikursuurtüki pataljon (pooled relvad tarnitakse 2025 jooksul, maksumusega 35 mln eurot). Üksusele hangitakse esmajärjekorras kriitiline varustus ja luuakse 7 Broadcast and Ship to Shore 8 Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi tulemusena võib SKP% muutuda ja seega ka kaitsekulu summa. 7 vajalikud hoiutingimused. Mitmeaastase projekti maksumus on üle 86 mln euro. Täiendava varustuse hankimine jätkub pärast 2028.a. Jätkatakse mehitamata õhuründepatarei arendamist. 2025.a varustatakse mehitamata õhuründepatarei ette nähtud laskemoonaga, mis on pärast väljaõppe läbiviimist 2026.a suuteline tuvastama ja mõjutama vastase sihtmärke täppisrünnakutega. Samuti hangitakse üksusele kogu kriitiline varustus (v.a uued käsitulirelvad) ja osaliselt põhivarustus ning luuakse üksusele vajalik taristu. Keskmaa õhukaitsesüsteemi esimesed varustuse tarned õhuväele toimuvad 2025.a. Süsteemi on võimalik hajutada selliselt, et katteala oleks piisavalt suur tagades oluliste kaitseväe objektidele maa-ala kaitse kopterite, lennukite ja tiibrakettide rünnakute eest. Lepingu raames hangitakse lisaks relvasüsteemile ka laskemoona, sidelahendused ning väljaõppe-, logistika- ja elutsüklilahendused. Samuti hangitakse üksusele muud varustust ja ehitatakse vajalik taristu. Täiendavate õhuseireradarite osas toimub 2025. a esimeses pooles esimese aktiivradari tarne. Teise radari tarne toimub hiljemalt 2026.a esimeses pooles. Lisaks toimuvad 2026.a passiivsensorite süsteemi tarned. Süsteemid võimaldavad luua uusi tuulegeneraatorite alasid ilma, et need segaks õhupildi loomist. Jätkuvad kaasaskantava õhutõrjesüsteemi Piorun laskeseadmete tarned. Läbi mitme aasta kestva projekti maksumus on 103 mln eurot, millest 2025.a investeeringute maht on 20,3 mln eurot. 2024.a jooksul anti Scoutspataljonile plaanitult üle enamuse CV90 toetussoomukitest, kuid seoses Ukraina sõjaga tekkinud relvastuse tarnete viibimisega, antakse tankitõrje- ja miinipildujasoomukid üle hiljemalt 2027.a. Hiljemalt 2028.a vahetatakse välja 2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni Mistralite sihikud, mille tulemusena suureneb nende lahinguvõime nii öösel tegutsemiseks kui ka droonidevastases võitluses. Koostöös USA-ga (IAMD programm) jätkatakse 2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni luure-, side- ja juhtimissüsteemidega varustamist. Mõlema brigaadi pataljonile tarnitakse õhutõrje radarid SAAB 1x. Vahendite nõuetekohaseks hoiustamiseks ehitatakse 2027.a õppe-hooldus garaaži. 1. ja 2. jalaväebrigaadi luurekompaniidele hangitakse erineva varustusega elemente, et lisada olemasolevale rekkevõimele ka seirevõime. ISR9 elektroonilise sõjapidamise vahendid tagatakse USA rahastusega. 2027.a lõpuks uuendatakse elutsükli lõppu jõudvad brigaadide ja pataljonide UAV-d ning hangime üksustele mikrodroonid. 2026.a jooksul teostatakse, kõikide määratud sõjaaja üksusete elutsükli lõppu jõudvate, 120 mm järelveetavate miinipildujate tarned. Jätkatakse K9 baasil olevate liikursuurtükiüksuste arendamist. 2026.a lõpuks on mõlemad üksused välja õpetatud 18 relvasüsteemile ning varustatud 4x4 soomukitega. Viimaste 9 intelligence, surveillance, and reconnaissance - luure, seire ja reke 8 suurtükkide tarned toimuvad 2025. ja 2026.a. Üksused saavad 2027.a uued 12,7 mm kuulipildujad, täiendavad sidevahendid, maismaasõidukid, hoiuhalli ja hooldus õppegaraaži. Esimesed mereseireradarite tarned toimuvad 2025.a, millega alustatakse elutsükli lõppu jõudva kaldaradarisüsteemi uuendamist 2025.a eelarves on selleks planeeritud 16 mln eurot ja uue taristu rajamiseks 5 mln eurot. Jätkatakse rannikukaitse divisjoni varustamist ja 2024.a alanud väljaõpet relvasüsteemidele. Kaldal paiknev raketisüsteem koos meremiinidega toob olulise muutuse vastase meresihtmärke mõjutatamisse. Sõjaaja isikkoosseisu varustamiseks jätkatakse kandesüsteemide ja kuuliplaatide tarneid. Isikkoosseisu varustamine on tagatud hiljemalt 2026.a. Kaitseväe juhtimisvõime tagamiseks luuakse võimalused Kaitseväe juhtimispunkti ümberpaiknemiseks. Juhtimispunktile ja juhtimispunkti teenindavale staabikompaniile hangime selleks vastav varustus. Hangitakse lõhkematerjale, mille hulgas on külgmiinid, tankimiinid, rasked kaitselaengud, plastiline lõhkeaine ning lõhkematerjalide tarvikud. Jätkatakse EST MN (Estonian Mission Network) sidevõrgu laiendamist ning liidestamist liitlaste missioonivõrkudega. Üksuste taktikalise sidevarustusega varustamiseks hangime taktikalisi raadiojaamu ning välielektrivarustust. Jätkatakse linnakute julgeoleku tagamiseks ja parendamiseks tänaseks vananenud Kaitseväe häire- ja valvesüsteemide tehnovõrkude ja sidesüsteemide kaasajastamist. Jätkatakse sõjaaja isikkoosseisu varustamist 3:1 kandesüsteemide ja kuuliplaatidega, mis lõppeb hiljemalt 2026.a. Kõik sõjaaja üksustele ette nähtud öövaatlusseadmed ja termosüsteemid hangime mitte hiljem kui 2027.a. 2028.a jooksul viiakse läbi puudu oleva individuaalvarustuse (vormiriietus, toitlustuskomplektid, erinevad kaitsmed jne) esmase soetuse ja tagatakse olemasoleva individuaalvarustuse elutsüklipõhise väljavahetamise, remondi ja hoolduse. Jätkatakse sõjaaja üksuste transpordivahenditega varustamist. KMAK 2025-2028 perioodil hangitakse üle 550 sõiduki ja üle 100 ühiku muid transpordivahendite valdkonna vahendeid nagu konteinerid, haagised, HET10 jms. Lisaks valmivad Ämaris 2025.a käitusala, radari positsioon (CO2 vahendite abil) ja õhukaitsedivisjoni taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad varjualused. Alustatakse Kõpu radaripositsiooni ehitusega. Laskemoona hoiustamiseks algab 2025.a uue hoiuala väljaehitamine. Hanke vaidlustamise tõttu lükkuvad 2024.a plaanitud välihaiglate tarned 2025.aastasse. Seoses Ukraina sõjaga on tekkinud relvastuse tarnetes tõrked ning 2024.a planeeritud Scoutspataljoni täielik CV90 toetussoomukitega varustamine võib tankitõrje- ja miinipildujasoomukite osas toimuda hiljem kui 2025. 10 Heavy Equipment Transport System - rasketehnikatreiler 9 Jätkatakse kaudtule tulejuhtimissüsteemi tarkvara TOORU arendamist 81 mm, 120 mm miinipildujate ja 155 mm liikursuurtüki relvasüsteemidele ning relvade laskemoonale. Jätkatakse Nursipalu ja Soodla harjutusvälja laiendamist. KMAK 2025-2028 perioodi jooksul on plaanitud hüvitistele ja toetusetele ning maade ostudeks üle 24 mln euro. Teostatakse Nursipalu harjutusala välispiiri (51 km), Sirgala harjutusala välispiiri (41,5 km) ja Soodla harjutusala välispiiri (32 km) tähistamise koos lipumastide, infotahvlite ja tõkkepuude paigaldamisega. Kasutusse võetakse kuluarvestussüsteemi HERA ning vahetame välja Kaitseväe meditsiini infosüsteem Liisa. Eesti riigikaitses ja väeloomes innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks jätkame Kaitseväes olemasolevate lahenduste testimisi erinevate eksperimenteerimisprojektidega, milleks on planeeritud 0,25 mln eurot aastas. Projektide valik toimub aastate kaupa. Kaitsealase teadus- ja arendustegevuses jätkame rahvusvaheliste koostööprojektide kaasfinantseerimist (nelja aasta jooksul kokku 13 mln eurot). Peamised projektid on: • sõjalise mobiilsusega seotud digitaalne infosüsteem (SDMMS)11; • modulaarse autonoomse funktsionaalsusega mereväealuse arendus (EUROGUARD)12; • tehisintellektil põhinev küberkaitse agent (AIDA)13. Toetame teadustaristuid ja kompetentsikeskusi (nelja aasta jooksul kokku 3,3 mln eurot): • Kaitseväe Akadeemia elektroonilise võitluse kompetentsikeskust14; • CR14 salajase harjutusvälja väljaarendamist15; • krüptograafia alase hindamisvõimekuse kompetentsikeskust16. Jätkame KMAK 2025-2028 perioodil kaitsetööstuse arendusprojektide toetamist ja viime selleks iga-aastaselt läbi konkursi toetuse otsustamiseks ja andmiseks. Jätkame EL Kaitsefondist rahastatavate projektide kaasfinantseerimist ning Eesti juhtprojektide ettevalmistamist. 11 Projektis loodav infosüsteem hõlbustab turvalist teabevahetust EL liikmesriikide vahel sõjalise liikuvuse tagamiseks. 12 Projekti tulemusena valmib uue põlvkonna veesõiduki prototüüp, mis aitab tulevikus kujundada mereväe operatsioone efektiivsemaks. 13 Tehisintellektil põhinev tööriist küberintsidentide tõrjumiseks võimaldab automatiseerida protsesse ja hoida kokku inimressurssi küberturbe tagamisel. 14 Keskus ja sinna loodud tehnoloogia katselabor toetab EV võime arendamist kaitseväes läbi õppe- ja teadustegevuse ja suurendab valdkonna koostööd liitlastega. 15 See võimaldab pakkuda NATOle ja selle liikmesriikidele akrediteeritud platvormil järgmisi teenuseid: eksperimendid, sõjamängud, reaalelul baseeruvate stsenaariumite harjutamine, õppused, väljaõpe. 16 Kavas on luua krüptograafiliste turbelahenduste alane hindamisvõimekus Eestis ja kasvatada krüptograafia alast kompetentsi ja järelkasvu. 10  2.2. Väeloome: maavägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud ressursiraamistikku, võimed muudes üksustes saavutatakse kiiresti. Mõõdikud Tabel 6. Programmi tegevuse Väeloome: maavägi eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed. Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud uued maaväe üksused/projektid on valmis Allikas: Kaitseministeerium (kumulatiivne)* NA NA 0 2 4 6 9 13 16 Vastutavad asutused ja teenused Joonis 3. Programmi tegevusse Väeloome: maavägi panustavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: maavägi eesmärgi saavutamiseks Diviisi staapi luuakse maaväe õhuvahendite toetuse koordineerimiseks õhutoetuse operatsioonikeskuse (ASOC). ASOC tagab taktikalisel tasemel diviisi operatsioonialas maaväe- ja liitlasüksuste õhutoetuse planeerimise, koordineerimise ja juhtimise. Rahuajal on ASOC õhuväe koosseisus olev allüksus, kriisi ja sõjaajal allutatakse diviisi ülemale. Operatsioonikesksus sidevahendid hangitakse läbi USA FMF-CRIF vahendite. Luuakse ISTAR luurepataljon, mis hakkab koondama kogu Eesti territooriumil tegutsevaid vahendeid ühtseks süsteemiks tagamaks parema olukorrateadlikkuse. See omakorda võimaldab rakendada manööver- ja toetusüksusi säästlikumalt ja tõhusamalt ning aitab sõjas hoida initsiatiivi. 2025.a toimub liitlaste brigaadi õppus eesmärgiga testida liitlaste võimet siirata siia täiendavaid üksusi ja meie võimet neid vastu võtta. 2025. a on plaanis korraldada õppekogunemisi kuni 17 000-le reservväelasele. Jätkub mehitamata õhuründepatarei arendamine, esmane võime saavutatakse 2025.a tarnitava varitseva õhuründemoonaga. Üksus on alates 2026. a pärast väljaõppe läbiviimist suuteline mõjutama vastase olulisi sihtmärke täppisrünnakutega. Kaitseliit soetab maakaitse väljaõppeks mehitamata õhusõidukeid (droone) ning paremaks väljaõppe korraldamiseks alustatakse väljaõppe portaali loomist, mis jätkub ka järgnevatel aastatel. 11 Tapal valmivad 2025.a jooksul liikursuurtükkide K9 tarbeks hooldus- ja õppegaraaž. Lisaks alustatakse õhutõrjepataljoni hooldus- ja õppegaraaži ehitamist, mis valmib 2026.a ja mis parendab nii väljaõppe kui hoiutingimusi üksuses. 2. jalaväebrigaadi soomukite teenindamise tarbeks algab 2025.a töökoja ehitamine, mis valmib hiljemalt 2027.a. Töökoda lahendab ka Kaitseliidu vastava taseme remondivajaduse Lõuna- Eestis. Lisaks valmib Lõuna regioonis veel K9 hoiuhall ja laskemoona hoidlad ning punkrid. Viru linnakus algab 2025.a universaalhalli ehitus, mille eeldatav valmimise aeg on 2026.a esimene pool. Hall parandab nii spordi kui väljaõppe tingimusi. 2.3. Väeloome: merevägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud ressursiraamistikku, võimed mereväe üksustes saavutatakse kiiresti. Mõõdikud Tabel 7. Programmi tegevuse Väeloome: merevägi eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed. Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud uued mereväe üksused/projektid on valmis Allikas: Kaitseministeerium (kumulatiivne)* NA NA 1 1 4 4 5 5 5 Vastutavad asutused ja teenused VÄELOOME: merevägi Kaitsevägi Uute RKAK võimete ja üksuste loomine Mereväe üksuste alalhoidmine Mereväe üksuste väljaõpe mereväes Joonis 4. Programmi tegevusse Väeloome: merevägi panustavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: merevägi eesmärgi saavutamiseks Jätkub rannikukaitse divisjoni varustamine ja 2024.a alanud väljaõpe relvasüsteemidele. Maastikul paiknev raketisüsteem koos meremiinidega toob olulise muutuse vastase meresihtmärkide mõjutamise võimesse. Mereväe üksuste väljaõppeks on planeeritud 1,5 mln eurot ning võimete ja üksuste loomise kuludeks 1 mln eurot. Jätkub nii Eesti kui Baltikumiülese mereolukorra teadlikkuse (MSA) täiendamine ja tagamine. Mereväe juhtimisvõime tagamiseks luuakse võimalused selle ümberpaiknemiseks. Miinisõja divisjonis jätkatakse meremiinide veeskamise ja miinijahtimise väljaõppega. Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 1,2 mln eurot Vaindloo päikesepargi rajamiseks. 12  2.4. Väeloome: õhuvägi Programmi tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud ressursiraamistikku, võimed õhuväe üksustes saavutatakse kiiresti. Mõõdikud Tabel 8. Programmi tegevuse Väeloome: õhuvägi eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed. Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud uued õhuväe üksused/projektid on valmis Allikas: Kaitseministeerium (kumulatiivne)* NA NA 0 0 2 4 4 4 5 Vastutavad asutused ja teenused VÄELOOME: õhuvägi Kaitsevägi Uute RKAK võimete ja üksuste loomine Õhuväe üksuste alalhoidmine Õhuväe üksuste väljaõpe õhuväes Joonis 5. Programmi tegevusse Väeloome: õhuvägi panustavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused Olulised tegevused programmi tegevuse Väeloome: õhuvägi eesmärgi saavutamiseks 2025.a lisandub keskmaaõhukaitse võime ja jätkub juba loodud õhuhäiresüsteemi arendamine ja kasutamine. Õhuhäire süsteem peab juhtimis- ja teatamiskeskusesse (CRC) saabunud info õhuhäirest edastama mitte rohkem kui ühe minuti jooksul kõikidele Eesti elanikele ja kaitseväelastele läbi Päästeameti loodava sireenide võrgu, ERR raadio- ja telekanalite ning mobiiltelefoni võrgu. 2028.a teostatakse navigatsiooni- ja juhtimisseadmete parendused ning elutsüklipõhise väljavahetamise, mille käigus viiakse läbi lennuvälja raadionavigatsioonisüsteemi ja meteoroloogiliste seadmete, Link16, maa-õhk-maa raadioside süsteemide MLU17. Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks investeeringud summas 18,8 mln eurot, sh taristute ehituseks 16,5 mln eurot. Rekonstrueeritakse Paldiski linnaku tehnovõrgud ja rajataks Raadi häire- ja valvesüsteemid. Samuti rekonstrueeritakse Ämari radari ja õhukaitsedivisjoni ühishoone juurdepääsutee rasketehnikale vastavaks koormusele. 2.5. Varude tagamine: lahingumoon Programmi tegevuse eesmärk: Vajalik moonakogus on tagatud 17 MLU ehk mid-life upgrade on süsteemi oluline moderniseerimine, mille läbimisel süsteemi funktsionaalsus või eluiga oluliselt muutuvad. 13 Mõõdikud Tabel 5. Programmi tegevuse Varude tagamine: lahingumoon eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed. Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud lahingumoona varud on soetatud Allikas: Kaitseministeerium Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- NA NA NA NA pääsu- pääsu- pääsu- pääsu- pääsu-piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga Vastutavad asutused ja teenused VARUDE TAGAMINE: lahingumoon Kaitsevägi Lahingumoona varude tagamine Joonis 2. Programmi tegevusse Varude tagamine: lahingumoon panustavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused Olulised tegevused programmi tegevuse Varude tagamine: lahingumoon eesmärgi saavutamiseks Jätkame laskemoona varude suurendamist kõikide laskemoona liikide osas vastamaks NATO kaitseplaanides toodud vajadustele. KMAK 2025-2028 perioodil hangitakse 2,2 mld18 ulatuses moona, sellest lepingutega on juba võetud kohustusi 1,1 miljardi euro eest, saavutades sellega RKAK 2031(+) plaanitud mahud. Selleks, et mahtuda ressursiraami ja hankida kogumahus RKAK 2031(+) plaanitud laskemoon hiljemalt 2028.a vähendati või lükati KVJ nõusolekul edasi rida KMAK 2024-2027 otsuseid ning vähendati ka 2028 võimearenduste eesmärkide ambitsiooni. Täiendame laovarusid järgmise lahingumoonaga: • 155mm suurtüki laskemoon; • tankitõrje laskemoon – Javelini ja Spike LR-i raketid ning ühekordsed tankitõrjelasud; • keskmaaõhutõrje lepingus olevatele rakettide täiendav laovaru; • lahingumasinate CV9035 35mm mürsud nii soomustläbistava kui ka mitmeotstarbelise kildmoona osas; • 23mm õhutõrjekahuri mürsud ja kaasaskantava õhutõrjesüsteemi PIORUN raketid õhutõrjeks; • mitmikraketiheitja süsteemi erinevad raketitüübid (laovaru suurendamine); • meremiinid. Laskemoona hoiustamiseks alustatakse 2025.a Ermistus uue hoiuala väljaehitamist. 18 Sisaldab Vabariigi Valitsuse otsusega lisandunud täiendavalt 787 mln eurot. 2025.a hangitakse 602 mln euro ulatuses laskemoona. Koos laskeseadmetega (HIMARS, KMÕT) on eelarve maht kuni 700 mln eurot. 14  2.6. Kaitsevalmiduse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Kõik RKAK üksused on lahinguvalmis ning varudega tagatud. Mõõdikud Tabel 10. Programmi tegevuse Kaitsevalmiduse tagamine eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse langetamise aeg pärast eelhoiatuse saamist Allikas: Kaitsevägi NA NA NA 12h 12h 12h 12h 12h 12h Kaitsevalmiduse saavutamise aeg alates kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest (LÕKi Allikas: Kaitsevägi mõõdik) Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- Info juurde- NA NA NA pääsupiiranguga pääsu- pääsu- pääsu- pääsu- pääsu-piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga piiranguga Vastutavad asutused ja teenused KAITSEVALMIDUSE TAGAMINE Kaitsevägi Kaitseministeerium Meresõiduohutuse tagamine Ametiabi osutamine Kaitsevalmiduse poliitika kujundamine territoriaalmerel Kaitsevalmidust toetavad õppused Olukorrateadlikkuse hoidmine Merereostuse tõrje Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmine Joonis 7. Programmi tegevusse Kaitsevalmiduse tagamine panustavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused Olulised tegevused programmi tegevuse Kaitsevalmiduse tagamine eesmärgi saavutamiseks Alustame Balti kaitsevööndi rajamist, et kaitsta Eestit esimesest meetrist ja ehitame piiridele ka sõjalised kaitserajatised, mis on Ukraina sõjas tõestanud ennast efektiivsetena ning on aidanud kaasa vastase üksuste pealetungi aeglustamisele ja peatamisele. 2025.a alustame kolme etapilist Balti kaitsevööndi rajamist. Esimene etapis loome tugipunktide prototüübid, lisaks hangime tugipunktide rajamiseks vajalikud tõkestusvahendid (draakonihambad, lõiketraat) ja ehitusvahendite konteinerid. Initsieerime ühisplaneerimist ning viime läbi valmidusõppusi kohalike omavalitsuste ja teiste riigiasutustega Kaitseministeeriumi valitsemisala huvides on laiapindse riigikaitse veatu toimimine. Kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad teavad oma ülesandeid ning milliseid teenuseid ja kuidas korraldatuna on nad võimelised pakkuma kriisisituatsioonis. Kohalikud omavalitsused kaasatakse õppustele. KMAK 2025-2028 raames otsustasime mereväe aluse Pikker väljavahetamise edasi lükkamise 2029.a. 15 Jätkame mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagame õiguskorra ja meresõiduohutuse Eesti territoriaalmeres. Mereolukorra mereolukorrateadlikkuse täiendamist uuendame KMAK 2025-2028 perioodil kaldaseireradarite süsteemi. Jätkatakse riigi poliitilisele juhtkonnale vähemalt kaks korda aastas riigikaitseliste õppuste korraldamist ning iga-aastaseid riigikaitseseminaride korraldamist kohalikele omavalitsustele. 2025. aastal valmib Miinisadamas otsingu- ja päästehoone (SAR – search and rescue). Alustatakse Miinisadama lainemurdja ja kaide renoveerimise ning ehitusega, mille tööd lõpevad 2026.a. Rekonstrueerimistööde käigus teostatakse ka vajalikud süvendustööd. 2.7. Kaitsetahte edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonnas on tugev toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele ning elanike valmisolek panustada riigikaitsesse on kõrge. Mõõdikud Tabel 11. Programmi tegevuse Kaitsetahte edendamine eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses Suund: Allikas: Avaliku arvamuse uuring 57,6% 57% 66% 64% >66% >66% >66% >66% >66% Elanikkonna toetus ajateenistusele Suund: Allikas: Avaliku arvamuse uuring 90% 83% 83% 87% 85% 89% 90% 90% 90% Elanikkonna toetus riigikaitsele Suund: Allikas: Avaliku arvamuse uuring 77% 72% 81% 83% >81% >81% >81% >81% >81% Vastutavad asutused ja teenused Joonis 8. Programmi tegevusse Kaitsetahte edendamine panustavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused 16 Olulised tegevused programmi tegevuse Kaitsetahte edendamine eesmärgi saavutamiseks Reservväelaste aktiivset osalemist toetatakse kaitsetegevuses nii perekondade kui ka tööandjate poolt. Ühiskonnas on kõrge toetus riigikaitsele (>85%). Peale ajateenistuse läbimist jõuavad reservi kõrge riigikaitselise identiteediga reservväelased, mida toetame reservteenistuse jooksul läbi reservväelaste ühiskonnas esile tõstmise ning ühtekuuluvust arendavate tegevuste (reservüksuste võitlustahte tööristakast) ja üritustega (spordiürituste toetamine, reservväelaste nädal). Reservväelaste riigikaitseline identiteet on kõrge (>80%). Informeerime ühiskonda tervikuna (sh venekeelne elanikkond) julgeolekuolukorrast ja riigikaitse arengust. Riigikaitsesse ja kaitseinvesteeringutesse suhtutakse ratsionaalselt kui eksistentsiaalsesse vajadusse. KMAK 2025-2028 perioodil toetame erinevate tegevus- ja projektitoetustega kaitsetahte arendamist erinevates sihtrühmades (peaasjalikult noored ja reservväelased). Ettevõttete suunal jätkame eeskujulike ettevõtete esile tõstmist "Riigikaitsjate toetaja" tunnustusega ja viime läbi riigikaitsekursuseid ettevõtetele. Lisaks jätkame "Tagasi kooli" loengute seeriaga noortele. Suurendatakse Kaitseliidu taristuobjektide alahoiukulusid 1,9 mln võrra viimastel aastatel lisandunud uute Kaitseliidu taristuobjektidele alahoiuks. Jätkub Kaitseliidu taristuobjektide ehitamine, mille peamine raksuspunkt perioodi jooksul on Tartu maleva uue tagalakeskuse arendamine. Projekteerimistööd valmivad 2025.a jooksul pärast mida algab ehitus. Eesti sõjamuuseum (edaspidi ESM) jätkab sõjaajaloo muuseumina ja uurimiskeskusena. Euroopa Liidu toetusfondide abil loome Vaiavara Sinimägede muuseumi baasil teise maailmasõja sündmusi tutvustava teemapargi ja väliekspositsiooni. ESM-i koosseisus jätkab tegevust sõjaväeorkester, mis tagab kokku lepitud mahus Kaitseväe tseremooniatel esinemised. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (edaspidi RKK) jätkab julgeolekuteemadel oluliste arutelude algatamist nii Eestis kui väljaspool. RKK toetab oma tegevusega Kaitseministeeriumi poolt defineeritud fookusteemade analüüsi ja teemade viimist rahvusvahelistesse aruteludesse (sealhulgas konverentsid Annual Baltic Conference on Defence ja Lennart Meri Conference). 2.8. Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste vägedega täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega. Mõõdikud Tabel 12. Programmi tegevuse Liitlaste kaasamine ja rahvusvahelise koostöö eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed 17  Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa Liidus on suuremad, kui Eesti suurus seda Suund: Allikas: Kaitseministeerium eeldaks JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATO-s kokku lepitud heidutus- ja kaitsehoiakule Suund: Allikas: Kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH Vastutavad asutused ja teenused LIITLASTE KAASAMINE JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Kaitsevägi Kaitseministeerium Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel Rahvusvaheline kaitsealane koostöö Kaitseväe osalemine rahvusvahelistes Rahvusvahelistes organisatsioonides staapides osalemine Kaitseväe osalemine valmidusüksustes Valitsemisala küberorganisatsioonide (CR14, CCDCOE) suunistamine Rahvusvahelise koostöö edendamisele suunatud õppused ja väljaõpe Välisteenistus Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine Joonis 9. Programmi tegevusse Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö panustavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused Olulised tegevused programmi tegevuse Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö eesmärgi saavutamiseks Ukraina sõjaliseks abiks on 2025. aastal planeeritud 105 mln eurot. Ukrainale on sõjalist abi eraldatud ka varasematel aastate annetustena ja see jätkub 0,25% ulatuse SKP-st vähemalt kuni 2027.a kokku 332 mln eurot. Panustatakse EL, NATO ja ÜRO juhitavatesse operatsioonidesse ning tahtekoalitsiooni USA- ga. Osaletakse rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Lähis-Ida regioonis (Iraak, Liibanon, Iisrael, Punane meri), Aafrikas Mosambiigis ja Euroopas Itaalias (Lisa 4.). Alates 2025.a vähendatakse operatsiooni Inherent Resolve (OIR) panustamisel isikkooseisu 63 kaitseväelaseni ning alates 2026.a lõpetatakse OIR-i panustamine. Kaitseministeeriumi valitsemisala välisesindatuse lähtekohaks on põhitegevuste eesmärgid ja põhimõte, et kõik Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe välisesindatuse ametikohad on vajalikud NATO, EL, liitlaste poliitika mõjutamiseks ning kriisi- ja sõjaaegsete funktsioonide täitmiseks osana NATO kaitselahendist. Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe välisesindatuse vaadatakse üle vähemalt kord aastas, arvestades RKAK-i piirmäära, mis on 83 teenistujat aastas. Arvestatud on 68-75 teenistujaga aastas, arv sõltub rotatsiooni sisust. Oleme esindatud 16 erinevas NATO staabis ja väejuhatustes üle Euroopa ja USAs, EV alalistes esindustes NATO ja EL juures, JEF staabis, Läti Kaitseväe Akadeemias, Ukrainas EL delegatsiooni juures, Eesti saatkondades (USA, DEU, UK, FRA, POL, UKR), USA Euroopa väejuhatuse juures. 18 Küberkaitsealases tegevuses jätkatakse koostööd liitlaste ja partneritega, panustades NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisse küberdomeenis ning EL valdkondlikesse tegevustesse, et toetada Eesti sõjalist küberkaitsealast võimearendust ning vastupanuvõimet küberohtudele. Samuti panustatakse küberturbe- ja kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ning oskusteadmuse kasvatamisse Eestis kui ka rahvusvaheliselt sihtasutuse CR14 poolt pakutava küberharjutusvälja teenuse pakkumisega ning Eestis paikneva NATO küberkaitsekoostöö keskuse kaudu. Alates 2023.a septembrist kaasjuhib Eesti koos Luksemburgiga Ukraina kaitsekontaktgrupi IT- koalitsiooni ja panustab sellesse, et toetada sh Ukraina lahingvõime tugevdamist, soetades Ukraina Kaitseministeeriumile ja kaitseväele turvalist IKT-taristut. Jätkatakse küberharjutusväljade arendamist CR14-s. 2026.a on eesmärk Eesti initsiatiivil Euroopa Liidu alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames luua teiste projektis osalevate liikmesriikidega küberharjutusväljade föderatsioon pakkumaks parema kvaliteediga küberjulgeolekualast väljaõpet, õppuseid ja keskkonda küberruumile tuginevate tehnoloogiate arendamiseks. 2025.a on kavas koos USA ning Cyberneticaga jõuda lõpuni arendustega automatiseeritud kübe intsidentide infovahetuse platvormi loomiseks. 2.9. Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste püsiv sõjaline kohalolek tugevdab Eesti kaitsevõimet ning NATO heidutus- ja kaitsehoiakut. Mõõdikud Tabel 13. Programmi tegevuse Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Prioriteetsete liitlaste sõjaline kohaolek on kinnistatud Suund: Allikas: Kaitseministeerium JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH Vastutavad asutused ja teenused Joonis 10. Programmi tegevusse Liitlaste kohaoleku tagamine Eestis panustavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused Olulised tegevused programmi tegevuse Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis eesmärgi saavutamiseks 19 NATO Balti õhuturbemissioon (NATO Baltic Air Policing Mission – BAP) on rahuaja missioon, mille eesmärgiks on NATO õhuruumi terviklikkuse tagamine ning lennureeglite ja õhupiiri rikkumiste tuvastamine. NATO Balti õhuturbe missiooni teostatakse Leedust alates Balti riikide NATO-ga liitumisest 2004.a. 2014.a alates teostatakse lisaks Balti õhuturbele Leedust ka tõhustatud õhuturvet Ämari lennubaasist Eestis (enhanced Air Policing - eAP). 2023.a NATO tippkohtumisel kiideti heaks NATO õhu- ja raketikaitse rotatsiooniline mudel, mis võimaldab lisaks toimivale õhuturbele liitlaste lühiajalisi hävitajate ning õhukaitsesüsteemide siirmisi NATO idatiival. Tagame sellega Eestile kaasnevad võõrustajariigi kohustused, sealhulgas lennukiangaaride arvu suurendamis, üksuste vastuvõtmise, majutamise ning ülalpidamise. Ämaris alustatakse 2025.a õhuturbe lennukite tarbeks QRA angaari ehitamist mis valmib 2026.a. Lisaks valmivad Ämaris 2025.a ka käitusala, radari positsioon ja õhukaitsedivisjoni taristu ning õhuturbe lennukid saavad teisaldatavad varjualused. Üksuste vastuvõtmiseks ehitatakse 300-kohaline kasarm, uus katlamaja ja alajaamad, renoveeritakse küttetrassid, elektrisüsteem, kanalisatsiooni- ja veetrassid, täiendatakse reoveepumplat ja veepuhastusjaamasid. 2025.a valmivad Lõuna-Eesti piirkonnas RSOM19 ala arendused kuni 1000 liitlase ja tehnika kiireks vastuvõtmiseks kriisi ajal. Rajatava kompleksiga tagatakse liitlasüksustele ajutine majutus, toitlustus, hügieenivõimalused, laskemoona ning tehnika hoiustamine. Tapal valmib 2025.a jooksul liitlaste tarbeks välipesula, lisaks alustame 2025.a liitlaste tarbeks kasarmu. 2.10. Luure ja eelhoiatuse korraldamine Luure ja eelhoiatuse põhitegevus eesmärgid, mõõdikud ja sihtasemed on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra §7 lg 4 p 1 alusel riigisaladus. Luure ja eelhoiatuse programmi tegevused on riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra §7 lg 4 p 1 alusel riigisaladus. Luurekeskuse hankekava Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 8 p 2 ja 4 alusel on riigisaladus. 2.11. Riigikaitselise inimvara juhtimine Programmi tegevuse eesmärk: Iga ajateenija, tegevväelane, reservväelane, ametnik ja töötaja panustab riigi kaitsevõime tagamisse maksimaalse efektiivsusega. Mõõdikud Tabel 14. Programmi tegevuse Riigikaitselise inimvara juhtimine eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed 19 Reception, Staging and Onward Movement 20  Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr Suund: Allikas: Kaitseressursside Amet NA 56% 54% 61% 69% 72% 72% 75% 75% Kaitseväe Akadeemiasse kandideerimise määr Suund: Allikas: Kaitsevägi 147% 174% 210% 114% >200% >200% >200% >200% >200% Kaitseväes ja Kaitseliidus teenivate tegevväelaste värbamistellimuse täitmise määr Suund: Allikas: Kaitseressursside Amet NA NA 72% 93% 90% 90% 90% 90% 90% Ajateenijate rahulolu ajateenistusega Suund: Allikas: Kaitseressursside Amet NA 63% 75% 71% 66% 69% 72% 75% 75% Vastutavad asutused ja teenused RIIGIKAITSELISE INIMVARA JUHTIMINE Kaitsevägi Kaitseressursside Amet Ajateenistus Kaitsevaldkonna personaliteenus Reservteenistuse väärtustamine Kaitseväekohustuse täitmise toetamine Sotsiaalsed ja teenistusalased toetused Riigikaitselise inimvara planeerimine Sõjaväelise hariduse andmine ja täiendõpe Joonis 11. Programmi tegevusse Riigikaitselise inimvara juhtimine panustavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused Olulised tegevused programmi tegevuse Riigikaitselise inimvara juhtimise eesmärgi saavutamiseks Toetame kaitseväekohustuse täitmist KMAK 2025-2028 perioodil 18 mln euroga ja see sisaldab kõiki KRA tegevusi, mis on seotud kaitseväekohustuse täitmisega – ajateenistusse ja reservteenistusse kutsumine, asendusteenistuse korraldamine ja kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamine. 2025.a on eesmärgiks suurendada ajateenistusse kutsutavate isikute arvu 4000-ni, sellega seoses kasvab kutsealuste väeossa viimisega seotud transpordikulu nelja aasta jooksul kokku 0,3 mln euro võrra. Jätkuvalt maksame ajateenijatele lapse toetust, sõidukompensatsiooni, kompenseerime eluaseme- ja õppelaenude intresse ning hüvitame juhiload (nelja aasta jooksul kokku 10 mln eurot). Asendusteenistusse planeerime kutsuda jätkuvalt kuni 63 isikut aastas. Asendusteenistuse ajal isikule makstava igakuise toetuse kuludeks on planeeritud KMAK 2025-2028 perioodil kokku 5 mln eurot. 21 Kõrge valmiduse saavutame läbi pideva väljaõppe ning reservväelaste kaasamise Kaitseväe väljaõppetegevusse. Õppekogunemisest võtab osa vähemalt 80% sõjaaja koosseisust20, sh 100% allüksuse juhtidest. 2028. aastaks on 2021. aastaga (3460) võrreldes 10% tegevväelaste ametikohti täidetud reservväelastega erinevate teenistusliikide kaudu. Mittesõjaliste ülesannetega tegelevad Kaitseliidu vabatahtlikud on ametikohtadele määratud ja rakendatud eesmärgipäraselt. Vabatahtlikud on teadlikud oma kriisiaja ülesannetest ning osalevad väljaõppes aktiivselt. Maakaitse isikkooseis on 100% väljaõppe läbinud, mehitatud ja varustatud. Selle tagamiseks osaleb iga aasta sõjalises väljaõppes ¼ maakaitse isikkoosseisust. Jätkame talentide ligimeelitamiseks ja Kaitseväes inseneride tööjõupuuduse leevendamiseks loodud tehnikavaldkonna tudengite stipendiumiprogrammi, millega antakse stipendium aastas kuni 30 üliõpilasele. Stipendiumi suurus ühele stipendiaadile on 5000 eurot aastas. Tartus Raadil valmib 2025.a sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, mis viib meditsiiniväljaõppe taristu täiesti uuele tasemele. Lisaks alustame 2025.a Tartus 150 kohaga tegevväelaste kasarmu ja KVA ladude ja hoidlate ehitust. Uued laod võimaldavad 2026.a lõpetada kulukad rendilepingud ning suunata vabanenud vahendid ümber väeloomesse. Samuti alustame Tartu Riia 12 õppehoone ümberehituse projekteerimist. 2.12. Riigikaitseliste investeeringute korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju kaitsevõimet. Mõõdikud Tabel 15. Programmi tegevuse Riigikaitseliste investeeringute korraldamine eesmärgi mõõdikud ja sihttasemed Tegelik Sihttase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Taristu tervik kasutusmäär (keskmine kasulik pinna kasutusmäär arvutatuna eri Allikas: Riigi Suund: hoonegruppide kasutusmäärade keskmisena %) Kaitseinvesteeringute Keskus NA NA 85% 85% 85% 85% 85% 85% 80% Allikas: Riigi Õigeaegsed tarned Suund: Kaitseinvesteeringute Keskus NA NA JAH 96% 100% 100% 100% 100% 100% Vastutavad asutused ja teenused RIIGIKAITSELISTE INVESTEERINGUTE KORRALDAMINE Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Materjalide ja teenuste kättesaadavuse Taristuehituse ja korrashoiu korraldus tagamine Joonis 12. Programmi tegevusse Riigikaitseliste investeeringute korraldamine panustavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja teenused 20 Õppekogunemiste kava 2024-2028 on registreeritud Kaitseministeeriumis 25.06.2024 nr 10-1/24/13. 22 Olulised tegevused programmi tegevuse Riigikaitseliste investeeringute korraldamine eesmärgi saavutamiseks Arengukava põhifookused kajastuvad ka taristu arendustes. Vahendid on suunatud eelkõige moonaladustamisele ja käitlemisele, liitlaste vastuvõtuvõimekuse tõstmisele ja uutele võimetele vajaliku taristu ehitamisele. Senine taristu arenduse raskuskese on Tapa piirkonnalt liikunud Lääne ja Lõuna piirkondadesse. Suurematest objektidest valmivad: • Uus laskemoonaladustusala Lääne piirkonnas ning laskemoonahoidlad. • Tartus, Raadil valmivad administratiivhoone 2. jalaväebrigaadile. • Nii Tartus kui Tallinnas alustatakse 2025.a riigikaitsemaja ehitamist. Arvestades praeguste pindade üüri- ja korrashoiukulusid ning uute hoonete rajamis- ja ülalpidamiskulusid, tasuvad riigikaitsemajad ennast täielikult ära 10 aasta perspektiivis. Pärast objektide valmimist 2026.a kolivad hoonetesse RKIK, KRA kui ka Kaitseväe rendipindadel olevate väiksemate üksuste personal ning vabanev rendikulu suunatakse väeloome võimearendusse. • Uute võimete kasutuselevõtuga paralleelselt (MRAD, ratastel liikursuurtükid, ISTAR jms) ehitatakse toetav taristu Ämarisse ja Tapale. • Liitlaste vastuvõtmisega seonduvalt jätkatakse vastuvõtualade ja uue linnaku ettevalmistamist Lõuna piirkonnas • Rekonstrueeritakse lainemurdjad Miinisadamas. Taristu korrashoiu väljakutsed seisnevad eelkõige kiiresti suureneva taristu korrashoiuteenuse kvaliteedi hoidmisel, kulude kokkuhoiul ning territooriumitele lisanduvate Eesti ja liitlasüksuste taristuvajaduste tagamisel. Riigikaitselise taristu arendamise fookuses on laopinnad, uute relvasüsteemide jaoks vajalikud ehitised ning liitlaste vastuvõtmiseks vajalik taristu. Sõjaväelinnakutesse luuakse kaitseväelastele paremad töö- ja õppetingimused, remonditakse lennuraja ja perrooni, rajatakse ladustusala, ehitatakse lennukite varjualused ja angaarid, kasarmud, hooldus- ja õppegaraažid, toitlustuskompleksi, kompensatsiooniradar, õhutõrjetaristu, laokompleks, päikesepark. 23 Lisa 1. Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi 2025-2028 rahastamiskava Rahastamiskava on esitatud riigieelarvega sarnastel põhimõtetel – kõik kulud, sealhulgas amortisatsioon, on jagatud tegevuspõhiselt programmi tegevuste vahel, kuid investeeringud on toodud investeeringuobjektide lõikes ning ilma tegevuspõhise jaotuseta. Programmi rahastamiskava katab kõik rahastamisallikad. Programmi tegevused, tuhat eurot 2025 2026 2027 2028 KOKKU Varude tagamine: lahingumoon 228 810 514 383 460 530 681 440 1 885 162 Väeloome: maavägi 112 314 122 196 132 498 140 763 507 771 Väeloome: merevägi 22 573 25 198 27 402 29 917 105 090 Väeloome: õhuvägi 19 427 21 240 22 971 24 915 88 554 Väeloome: muud üksused 330 328 235 744 256 733 359 315 1 338 813 Kaitsevalmiduse tagamine 57 582 47 888 47 539 73 586 226 595 Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis 42 943 44 079 44 530 41 532 173 084 Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö 144 765 141 189 146 886 30 750 306 895 Luure ja eelhoiatuse korraldamine 61 598 63 436 67 197 67 262 259 493 Kaitsetahte edendamine 28 741 29 101 30 576 30 574 118 992 Riigikaitselise inimvara juhtimine 53 727 56 494 59 450 60 930 230 600 Riigikaitseliste investeeringute korraldamine 10 424 10 909 11 407 11 650 44 390 Käibemaks 84 055 135 841 144 412 181 916 546 224 KOKKU tegevused 1 197 286 1 447 697 1 452 129 1 734 549 5 831 662 INVESTEERINGUD, tuhat eurot 2025 2026 2027 2028 KOKKU Maa soetused 10 000 0 140 0 10 140 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine 79 584 21 414 31 384 62 044 194 427 Muud investeeringud 11 866 3 348 11 350 3 547 30 111 Liitlaste taristu 22 436 28 641 1 949 0 53 025 Kaitseotstarbeline erivarustus 266 092 205 246 252 793 42 017 766 148 Masinad ja seadmed CO2 kvoodi müügi 12 653 0 0 0 12 653 tuludest Lääne-Eesti meetme õhuseireseadmed 18 058 11 439 0 0 29 497 Muud investeeringud kokku 20 714 5 005 6 461 3 022 35 203 Käibemaks 74 376 49 564 51 963 11 421 187 324 KOKKU investeeringud 515 780 324 657 356 041 122 051 1 318 529 RAHASTAMISKAVA KOKKU (sisaldab sh 1 713 067 1 772 354 1 808 170 1 856 601 7 150 191 amortisatsioon) RAHASTAMISKAVA KOKKU (v.a amortisatsioon) 1 588 048 1 630 172 1 653 828 1 685 387 6 557 436 Väeloome ja varude tagamise tegevuste aastatevahelist dünaamikat mõjutavad laskemoona soetamine ning muu kaitseotstarbelise erivarustuse hankimine, samuti asjaolu, et osa kaitseotstarbelisest erivarustusest soetatakse põhivarana ning need soetused kajastuvad investeeringuna. Liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostöö eelarve on 2025-2027 aastatel suurem seoses eesmärgiga suunata Ukraina abistamisele 0,25% SKP-st. 24 25