Hankija täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 10.01.2025 nr 12.2-10/257 [email protected] Meie 15.01.2025 nr 6.6-1/123-3 Hankija: sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum registrikood 90001478 asukoht L. Puusepa tn 1a, 50406 Tartu telefon 731 9401 e-post [email protected] Vaidlustaja: Navimed OÜ registrikood 12343202 asukoht Elektri 12, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic telefon 7301610 e-post [email protected] Kolmas isik: AB Medical Group Eesti osaühing registrikood 10234070 asukoht Reti tee 12, 75312 Rae vald telefon 655 2310 e-post [email protected] HANKIJA TÄIENDAV SEISUKOHT Riigihanke vaidlustuses viitenumbriga 287054 „Neuronavigatsioonisüsteemi ostmine“ Hankija jääb oma 06.01.2025 esitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks vaidlustaja 10.01.2025 esitatud seisukohtadele märgib hankija järgmist: 1. Kolmanda isiku pakkumus vastab RHAD-i tehnilises kirjelduses nõutud tingimustele 1.1. TK punkti 1.7 kohaselt pidi pakutav seade olema võimeline integreerima ravi sihtmärkide määratlemisel ja sihtmärgini jõudmisel pre- ja intraoperatiivsete uuringute andmeid (intraoperatiivne röntgen, ultraheli, operatsioonimikroskoop jt.). Seega nõudis hankija üksnes, et pakutava seadmega oleks võimalik uuringute andmeid integreerida, millele osutab ka integreeritavate seadmete lahtiseks jäetud loetelu („ja teised“).  Vastupidisele seisukohale asumise välistab ilmselgelt intraoperatiivsete röntgeni, ultraheli ning operatsioonimikroskoobi ning kõigi teiste integreeritavate seadmete mudelite ammendava loetelu puudumine TK-s. 1.2. Hankija selgitab, et soetab seadme pikaajalise investeeringuna. Kuivõrd seadme kasutuseesmärgid võivad ajas muutuda, hankijal puuduvad rahalised vahendid kõikvõimalike integreeritavate seadmete väljaostmiseks ning mitmed hankija olemasoleva navigatsioonisüsteemiga integreeritavad seadmed vajavad vanusest tulenevat väljavahetamist, ei olnud hankijal võimalik välja tuua konkreetseid intraoperatiivse röntgeni, operatsioonimikroskoobi ning ultraheli seadmete mudeleid, millega pakutav seade peaks ilmtingimata integreeruma. Hankija jaoks oli üksnes oluline, et soetataval seadmel oleks pikas perspektiivis valmisolek erinevate pre- ja intraoperatiivsete uuringute andmete integreerimiseks. Seega hankijale piisas, kui talle on teada, et kui tal tekib tulevikus erinevate seadmete integreerimise vajadus, on tal võimalus seda teha, sest ostetaval seadmel on vastavad funktsionaalsused olemas. 1.3. Hankija ei ole nõudnud, et pakutav seade peaks olema integreeritav ultraheliaparaadiga VK Medical Flex Focus või sisaldama riistvara arkoskoobiga integreerumiseks. Hankija on „Teabevahetuse“ rubriigis vaidlustaja esitatud küsimusele vastates küll avaldanud, et hankijal on vastav ultraheliaparaat olemas, kuid on samal ajal vahetult selgitanud, et pakkuja peab esitama info selle kohta, milliste seadmetega tema poolt pakutav seade on võimeline ühilduma ning et seadmete nimekiri ja liik navigatsiooniaparaadi kasutuse ajal suure tõenäosusega muutub1. Enamgi veel, ka vaidlustaja küsimuse peale täpsustada, kas pakkumus peab sisaldama intraoperatiivse röntgeni integreerimist navigatsioonisüsteemiga, on hankija jätkuvalt selgitanud, et konkreetse röntgenseadme (ehk arkoskoobi) mudelit ei ole võimalik välja tuua2. Seetõttu jääb arusaamatuks ka vaidlustaja etteheide, mille kohaselt ei sisalda kolmanda isiku pakkumus riistvara arkoskoobi integreerumiseks. Arvestades, et hankija ei nõudnud, et pakutav seade oleks mõne konkreetse arkoskoobi mudeliga integreeritav, ei olnud hankijal võimalik nõuda pakkujalt ka selleks vajaliku riistvara olemasolu. 1.4. Meelevaldne on vaidlustaja seisukoht, mille kohaselt pidi pakkumus kindlasti sellist riistvara sisaldama, kuna hankija on „Teabevahetuse“ rubriigis kinnitanud, et pakkumus peab olema terviklik ja sisaldama kõiki vajalikke lisavahendeid 3. Viidatud olukorras on hankija vastanud pakkuja küsimusele hankijal olemasolevate neuronavigatsioonisüsteemi lisavahendite (instrumentide) arvesse võtmise lubatavuse kohta pakkumuse tegemisel. Viidatud küsimusest ja sellele esitatud vastusest ei ole kuidagi võimalik teha järeldust, et pakkumus pidi sisaldama riistvara mis tahes arkoskoobi integratsiooniks, vastasel juhul oleks riistvara hulk lõputu. Seejuures rõhutab hankija, et oli juba eelnevalt vaidlustajale selgitanud, et seadmete nimekiri ja liik navigatsiooniaparaadi kasutuse ajal suure tõenäosusega muutub, mistõttu peab olema võimalik lisavahendeid ja tarkvara juurde osta4. Ka TK punkt nägi 1.13 ette, et täiendavate lisavahendite, - programmide ostmisvõimalus peab olema seadme tarnija poolt tagatud. 1 11.12.2024 sõnum ID-ga 913712. 2 12.12.2024 sõnum ID-ga 914554. 3 11.12.2024 sõnum ID-ga 913715. 4 11.12.2024 sõnum ID-ga 913712.  1.5. Kolmanda isiku pakkumus sisaldab infot selle kohta, milliste seadmetega on tema poolt pakutav seade võimeline ühilduma: - info pildiseadme tootja ja mudelite kohta - S8_Spine_StealthAir_Software_License.png, lk1; - info ultraheliseadme tootja ja mudelite kohta – S8_Ultrasound_Integration, lk 1; - info mikroskoobi tootja ja mudelite kohta – Zeiss_Kinevo_Set.png, lk 1. Zeiss- Kinevo Set on olemas ka hinnapakkumises eraldi koodiga (9736149). Kolmanda isiku pakkumus sisaldab samuti infot intraoperatiivsete uuringute integreerimise kohta, nagu on nõutud TK punktis 1.7: - S8_Cranial Optical Pocket Guide.pdf kirjeldab integreerimist erinevate seadmetega lk 23, lk 66 (mikroskoobiga töötamist), lk 119 (ultraheliga töötamist). Kolmanda isiku pakkumus sisaldab ka infot arkoskoobi integreerimise kohta spinaalsetel operatsioonidel: - kirjeldatud failis S8_Spine_Pocket guide.pdf, alates leheküljest 35. 2. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal ja hankijal ei pidanud sellist kahtlust tekkima 2.1. Hankija rõhutab, et on kolmanda isiku pakkumust nõuetekohaselt kontrollinud ning veendunud selle sisulises vastavuses RHAD-s esitatud tingimustele. Arvestades nimetatud asjaolu ning seda, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus jäi suurusjärku, millega hankija hanke eeldatava maksumuse määramisel oli arvestanud, ei tekkinud ega pidanudki hankijal tekkima kahtlust, et kolmanda isiku pakkumus oleks põhjendamatult madal. 2.2. Kuivõrd kolmanda isiku pakkumus vastas RHAD-s esitatud tingimustele, on asjakohatu ka vaidlustaja seisukoht, mille kohaselt on kolmas isik teinud alapakkumuse eesmärgiga garanteerida lepingu sõlmimine temaga - seda teadmises, et hankijal on võimalik vajalikud integreerimised saada vaid makstes täiendavat tasu, kuna pakkumus vajalikke seadmeid ei sisalda. Põhjendamatu on ka vaidlustaja seisukoht, mille kohaselt on kolmandal isikul lootus, et hankija peab ostma tema käest uued ultraheliseadmed, kuna hankija praeguste ultraheliseadmetega kolmanda isiku pakutud navigatsiooniseade ei integreeru. Hankija ei ole TK-s nõudnud, et pakutav seade peaks integreeruma hankija praeguste ultraheliseadmetega. Kõigil soovijatel oli võrdsetel tingimustel võimalus hankes pakkumus esitada. Riigihanke alustingimusi vaidlustaja vaidlustanud ei ole. 2.3. Hankija rõhutab jätkuvalt, et ehkki nii kolmanda isiku kui ka vaidlustaja pakkumus vastasid hankija poolt TK-s sätestatud tingimustele, oli tegemist erinevate tootjate seadmetega. Hankija oli veendunud, et kolmanda isiku poolt pakutud seade vastas hankija nõutud tingimustele, kuid samas oli ka teadlik, et vaidlustaja poolt pakutud seade ületab hankija vajadusi. Vaidlustaja pakkumusest nähtus selgelt, et pakkumus sisaldas ka lahendusi, mida RHAD-s  otseselt nõutud ei olnud. Hankijal ei ole kohustust osta kallimat seadet, kui hankija vajadustele vastab ka odavam seade. 2.4. Poolte vahel puudub vaidlus, et hangitavad seadmed ei koosne riistvaraliselt väga kallitest komponentidest, kuid sisaldavad samas väga keerulist tarkvara. Arusaamatuks jääb vaidlustaja seisukoht, mille kohaselt on navigatsiooniseadmete võimalike ostjate hulk väga piiratud, mistõttu müüb tootja oma seadmeid kindlasti väga kallilt. Kui vaadata ajaloos tagasi, siis olid ka ajad, kus nt EKG seadmeid oli haiglas vaid mõned ning need oli keerulised ja kallid. Praegu on samad seadmed saadaval haigla igas osakonnas ning nende hind ei erine enam väga samaväärse IT seadme hinnast. Kui pakutava seadme hind on väga kallis, siis ongi seadet võimalik müüa vaid piiratud ringile. Arvestades, et tarkvara tootmiskulud on n-ö ette ära tehtud, võimaldabki see tootjal valida, kas müüa vähe tooteid kõrgema hinnaga või palju tooteid madalama hinnaga. Seejuures jääb arusaamatuks vaidlustaja viide lisanduvate tarkvara uuenduste kuludele. Tarkvara loomise põhikulud kantakse siiski algusfaasis ning sõltumata tulevikus tehtavatest uuendustest, jääb baastarkara raamistik samaks. 2.5. Põhjendamatu on heita hankijale ette kogemuse puudumist navigatsiooniseadmete kasutamisel. Lülisamba operatsioone hakati hankija juures tegema ligi 100 aastat tagasi, navigatsioon tuli kasutusele ligi 10 aastat tagasi ning arkoskoopi on hankija kasutanud aastakümneid. Hankija kogemus lülisamba navigatsiooni kasutamisel põhineb muuhulgas koolitustel ja välisriikides kogetul. Seejuures on lülisamba operatsioonidel navigatsiooni kasutamine kindlasti lihtsam kui selle kasutamine peaaju operatsioonidel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rasmus Pikkani Finantsjuht