Eelnõu kohta arvamuse küsimine

Ministeeriumid va Justiitsministeerium Meie 08.10.2018 nr 1.1-10/7600-1 Riikliku statistika ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus Austatud asutuste juhid Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riikliku statistika ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Kavandatav regulatsioon võtab arvesse tarbijate ja andmeesitajate ühiseid huve. Kavandatava regulatsiooni eesmärk on vähendada riikliku statistika tegija ja andmeesitajate halduskoormust. Selleks, et halduskoormust tulevikus veelgi vähendada jätkab Rahandusministeerium seaduse muudatuse väliselt lahenduse otsimist ka integreeritud andmekogumise senisest paremaks juurutamiseks kaasates selleks asjasse puutuvaid asutusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tõniste rahandusminister Lisad: 1. Riikliku statistika ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 2. Riikliku statistika ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse seletuskiri Lisaadressaadid: Riigikantselei, [email protected] Riigikohus, [email protected] Eesti Pank, [email protected] Eesti Linnade ja Valdade Liit, [email protected] Õiguskantsleri Kantselei, [email protected] Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, [email protected] Keir Pool 6113483, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus § 1. Riikliku statistika seaduse muutmine Riikliku statistika seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmed käesoleva seaduse tähenduses on riikliku statistika tegija poolt talle seadusega antud ülesannete täitmiseks andmeesitajatelt kogutud või töödeldud üksik- ja koondandmed, sealhulgas riigi ja teiste andmekogude, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning juriidiliste isikute tegevuse käigus loodud või nende kogutud andmed.“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Andmestik käesoleva seaduse tähenduses on identifitseeritav ja hallatav andmete kogum.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Andmehaldus Andmehaldus käesoleva seaduse tähenduses on andmetega seotud otsuste tegemine ja nende rakendamine, mis võimaldab hinnata ja parandada andmete kvaliteeti ning nendele juurdepääsu.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 32 järgmises sõnastuses: „§ 32. Andmejagamisteenus Andmejagamisteenus käesoleva seaduse tähenduses on andmete töötlemine teaduslikul või statistilisel eesmärgil, mille käigus andmete vastutav või volitatud töötleja edastab andmeid riikliku statistika tegijale või riikliku statistika tegija edastab andmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või avaldab neid isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides.“; 5) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Statistikatöö (1) Statistikatöö on statistiliste andmete kogumine ja töötlemine riikliku statistika programmi raames või programmiväliselt. 1 (2) Riikliku statistika programm on igal aastal järgmiseks viieks aastaks koostatav rahvastiku, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste statistikatööde loetelu, mis koostamisel lähtutakse riigisisesest arengukavade või rahvusvahelisest statistikavajadusest. (3) Programmiväline töö on füüsiliste ja juriidiliste isikute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning rahvusvaheliste ja eksterritoriaalsete organisatsioonide tellimisel ja rahastamisel väljaspool programmi tehtav statistikatöö.“; 6) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmeesitaja käesoleva seaduse tähenduses on juriidiline isik, välismaa äriühingu Eestis asuv filiaal, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja, füüsiline isik, kohtutäitur, notar ja vandetõlk, kes on kohustatud esitama andmeid riikliku statistika tegijale või kellelt kogutakse andmeid statistikatöö tegemiseks.“; 7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Statistiline konfidentsiaalsus on otseselt statistilistel eesmärkidel saadud või kaudselt administratiiv- või muudest allikatest kogutud üksikute statistiliste üksustega seotud andmete kaitse ning nende andmete muuks kui statistiliseks eesmärgiks kasutamise ja ebaseadusliku avalikustamise keeld.“; 8) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kvaliteedikriteeriume ei pea Eesti Pank riikliku statistika tegemisel järgima, osas, mis on sätestatud Euroopa Keskpanga tegevust reguleerivas Nõukogu määruses (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8).“; 9) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Statistikaamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teeb riiklikku statistikat, osutab andmejagamisteenust ning teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses.“; 10) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) korraldada andmehaldust ja juhtida klassifikaatorite süsteemi;“; 11) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) osutada andmejagamisteenust;“; 12) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(2) Statistikaameti peadirektor ei või ametis oleku ajal osaleda erakondade tegevuses.“; 13) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Statistikaameti peadirektori vabastab ametist Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.“; 14) seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses: „§ 111. Taustakontroll (1) Isiku sobilikkuse hindamiseks konfidentsiaalsete andmete töötlemise ülesande täitmiseks Statistikaametis teostab Kaitsepolitseiamet isiku taustakontrolli (edaspidi kontroll). (2) Kontrolli teostatakse füüsilise isiku (edaspidi kontrollitav) suhtes, kellel on andmete töötlemise eesmärgil oma ameti või tööülesannete täitmiseks juurdepääs pseudonümiseerimata isikuandmetele. (3) Kontrolli tulemus võib olla aluseks kontrollitava tööle või teenistusse võtmisest keeldumiseks ja töö- või teenistussuhte lõpetamiseks või teenuse kasutamisest keeldumiseks. (4) Kontrolli tulemusena kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmeid, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) kontrollitava tegevus on suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku vastu; 2) kontrollitav on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille eesmärk on rünnata riikliku statistika korraldust; 3) kontrollitav on piiratud teovõimega. (5) Kontrolli tulemusena võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmeid, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) kontrollitav on kahtlustatavana või süüdistatavana kriminaalmenetluses menetlusosaline; 2) kontrollitavat on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest viimase viie aasta jooksul ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud; 3) kontrollitaval on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud; 4) kontrollitav on isikuandmete ankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid; 5) kontrollitav on narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi- või hasartmängusõltuvus; 6) kontrollitaval on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 7) kontrollitav on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad. (6) Kaitsepolitseiametil on õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist kontrollida ka töö- või teenistussuhte ajal, mil kontrollitav täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalsete andmete töötlemise ülesandeid. 3 (7) Kui kontrollitava suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmeid, nimetatakse kontrollitav võimaluse korral teisele ameti- või töökohale või vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras või lõpetatakse töösuhe töölepingu seaduses ette nähtud korras. (8) Kontrolli tegemiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul, peab kontrollitav esitama isikuandmete ankeedi ja kirjaliku nõusoleku isikuandmete töötlemiseks Statistikaametile. (9) Isikuandmete andkeedis esitab kontrollitav oma isikuandmed, andmed perekondlike sidemete, hariduskäigu ja tööalase tegevuse kohta ning muud andmed, mis võimaldavad kontrollida käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist. Võimaluse korral esitab kontrollitav koos isikuandmete ankeediga selles toodud elu- ja töökohaandmeid ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ning karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist taotluses märgitud elukohariikidest, välja arvatud Eestist. (10) Statistikaamet edastab kontrollitava esitatud dokumendid kontrolli tegemiseks Kaitsepolitseiametile. (11) Kaitsepolitseiamet teavitab kirjalikult 15 päeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist Statistikaametit kontrolliga tuvastatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud asjaoludest. (12) Kui kontrolli läbiviimiseks tuleb Kaitsepolitseiametil teha järelpärimine rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigile või kohalikule omavalitsusele või haridusasutusele, võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 45 päevani. (13) Isikuandmete ankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 15) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) avaldab arvamust Statistikaameti peadirektori ametikoha täitmiseks avalikku konkurssi läbi viivale komisjonile kandidaadi sobivuse kohta.“; 16) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) annab riikliku statistika tegijale andmehalduse korraldamiseks soovitusi ja avaldab arvamust andmehalduse korralduse kohta.“; 17) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse number „13“ numbriga „11“; 18) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 4 asendatakse number „10“ numbriga „8“; 19) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „RIIKLIKU STATISTIKA PROGRAMM, PROGRAMMIVÄLISED TÖÖD JA ARUANDLUS“; 4 20) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Statistikatöö küsimustik (1) Statistikatöö küsimustik on statistikatöö tegemisel andmete kogumiseks kasutatav küsimuste või näitajate struktureeritud kogum, mis on taasesitataval kujul ja mille täidab andmeesitaja või küsitleja või mille esitab andmeesitaja andmestikuna.“; 21) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 20. Programmivälise statistikatöö tegemine (1) Riikliku statistika tegija võib teha statistikatöid väljaspool programmi tingimusel, et tellimustööde tegemine ei sega programmi koostamist ega täitmist. Statistikaamet teavitab Rahandusministeeriumi programmiväliste statistikatööde tegemisest. (2) Programmiväliste statistikatööde tegemisel järgitakse käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatud riikliku statistika tegemise põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. (3) Programmivälise statistikatöö tegemisel levitatavaid andmeid on keelatud kasutada halduslikul, õiguslikul või maksustamise või statistilise üksuse kontrollimise eesmärgil.“; 22) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses: „§ 201. Andmejagamisteenuse osutamine (1) Andmejagamisteenuse osutamisel järgitakse käesoleva seaduse § 34 lõikes 5 nimetatud andmete kaitse meetmeid, isikuandmete kaitse ning äri-, maksu- ja pangasaladuse kaitse põhimõtteid. (2) Andmejagamisteenuse osutamisel ei töödelda piiratud juurdepääsuga teavet. (2) Andmejagamisteenuse osutamisel levitatavaid andmeid on keelatud kasutada halduslikul, õiguslikul, maksustamise või statistilise üksuse kontrollimise eesmärgil.“; 23) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ees- ja perekonnanimi, isikukood selle olemasolu korral – isikut tuvastavad andmed; 2) elukoha andmed, lisa-aadressid, kontaktandmed ja viibimiskoha aadress; vanemate ja vanavanemate sünnikoht; elukoht enne Eestisse elama asumist; elukoht eelmise loenduse ajal – geograafilised ja rändeandmed; 3) rahvus ja emakeel – demograafilised andmed; 4) elatusallikad – majanduslikud andmed; 5) tasemehariduses õppijate õppeasutuse asukoht, haridusaste – hariduse andmed;“; 24) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 6, 7 ja 9–11 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „füüsiline isik“ tekstiosaga „perekond“; 5 26) seadust täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses: „41. peatükk ANDMEHALDUSE KORRALDAMINE § 271. Andmehalduse koordineerimine (1) Andmehaldust koordineerib Statistikaamet. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmiseks Statistikaamet: 1) kavandab andmehalduse arengut; 2) annab andmete haldajatele juhiseid ja soovitusi ning jälgib nende täitmist. (3) Statistikaamet teeb andmehalduse arendamisel koostööd teiste teabehalduse, teabele juurdepääsu ja teabe kaitse ning riigi infosüsteemi arhitektuuri koordineerijate, Eesti Panga ja Rahvusarhiiviga. § 272. Üldised nõuded (1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku ja avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku andmehalduse korraldamisel peab tagama: 1) ajakohase ülevaate andmetest andmekogude või muude andmestike kaupa; 2) andmekvaliteedi; 3) andmete usaldusväärsuse; 4) põhiandmete kindlaksmääramise andmekogude kaupa; 5) andmete elukäiguhalduse. (2) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku ja avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku andmehalduse korraldamisel peab järgima andmekirjelduste ja -kvaliteedi juhiseid. (3) Andmekirjelduse ja andmekvaliteedi kriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutava minister määrusega. (4) Ebaõigete andmete avastamisel andmekogus või andmestikus on riikliku statistika tegijal õigus juhtida andmekogu vastutava töötleja ja andmestiku omaniku tähelepanu võimalikule veale. (5) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik ja avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik määrab andmehalduse eest vastutava isiku, kes tagab asutuse andmehalduse korralduse.“; 27) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riikliku statistika tegija kasutab statistikatöö tegemisel eelkõige andmekogudesse kogutud andmeid ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse käigus loodud või kogutud andmed, kui nende andmete alusel on võimalik teha riikliku statistika kvaliteedikriteeriumidele vastavat statistikatööd.“; 6 28) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riikliku statistika tegijal on õigus riikliku statistika tegemisel kasutada isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja isikuandmete kaitse seaduses ette nähtud alustel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Riikliku statistika tegija ei pea teavitama isikut tema isikuandmete kasutamisest riikliku statistika tegemisel. (3) Riikliku statistika tegemisel kogutud andmetele ei laiene andmesubjekti õigus nõuda nende andmete parandamist või kustutamist. (4) Riikliku statistika tegemisel kogutud andmetele ei laiene andmesubjekti õigus piirata nende andmete töötlemist.“; 29) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Konfidentsiaalseid andmeid on keelatud kasutada halduslikul, õiguslikul, maksustamise või statistilise üksuse kontrollimise eesmärgil.“; 30) paragrahv 37 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahv 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Konfidentsiaalsete isikuandmete levitamine teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduses ette nähtud alustel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“; 32) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE“; 33) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riikliku statistika tegemiseks kogutavate andmete tähtajaks mitte esitamisel või moonutatud andmete esitamisel on riikliku statistika tegijal õigus teha andmeesitajale ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks ning hoiatus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.“; 34) paragrahvi 39 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 35) seadust täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses: 7 „§ 501. Käesoleva seaduse § 272 lõike 5 rakendamine Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik ja avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik määravad andmehalduse eest vastutava isiku kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.“. § 2. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduse § 436 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „eesmärgist“ sõnadega „ning riikliku statistika valdkonna eest vastutava ministri andmekirjelduse ja andmekvaliteedi kriteeriume kehtestavast määrusest“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. aprillil. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn 2018 _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 2018 (allkirjastatud digitaalselt) 8  Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse riikliku statistika seadust1 (edaspidi RStS) - RT I, 12.07.2014, 127 redaktsiooni. RStS muutmine lähtub väljatöötamiskavatsuses2 esitatud strateegilistest eesmärkidest ja lahendamist vajavatest probleemidest, milleks on: kvaliteetsete andmete olemasolu riikliku statistika tegemiseks ja andmete kiirem kättesaadavus, seostamine, analüüs ja levitamine riiklike otsuste alusena. Andmete kvaliteedi, selguse, terviklikkuse ja õigsuse probleemide lahendamiseks on oluline sisse seada info- ja andmetöötluse protsessidega seotud otsustusõiguste ja vastutuse süsteem – andmehaldus. Statistikaamet on kavandanud alustada andmejagamisteenuse pakkumisega riigiasutustele, milleks on andmete töötlemine, sh edastamine, avalikust huvist lähtuvalt teadmispõhiste otsuste tegemiseks. Seaduse muudatusega kaasajastatakse 1. augustil 2010. a jõustunud riikliku statistika seadust ulatuses, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009. a , Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst)4 nõuetekohaseks rakendamiseks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna peaspetsialist Keir Pool (tel 611 3483; [email protected]), sama osakonna juhtaja Marlen Piskunov (tel 611 3810; [email protected]), osakonnajuhataja asetäitja Raido Roop (tel 6113601; [email protected]) ja osakonna nõunik Kaidi Meristo (tel 611 3303; [email protected]), 1 Riikliku statistika seadus (RT I, 12.07.2014, 127) 2 Riikliku statistika seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist: http://eelnoud.valitsus.ee/main#ezcq6d8w 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009 , Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst) 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)) parandus (ELT L 119, 4.5.2016) Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas on teinud ettepanekuid Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 361; [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638; [email protected]). Eelnõu väljatöötamisel on osalenud Statistikaameti peadirektor Mart Mägi (tel 625 9359; [email protected]), andmehalduse ekspert Veiko Berendsen (tel 625 9849; [email protected]) ja jurist Ilvi Reitel (tel 625 9209; [email protected] ). Eelnõuga kavandavate muudatuste elluviimise toetamiseks moodustati Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.03.2018 otsusele Rahandusministeeriumi eestvedamisel töörühm, et välja töötada riigi andmehalduse põhimõtted kaasates Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (sh Riigi Infosüsteemi Amet) ning Justiitsministeeriumi (sh Andmekaitse Inspektsioon). 1.3 Märkused Riikliku statistika seadus (RStS) on jõustatud 2010. aasta 1. augustil ja on muudetud 2011. ja 2014. aastal. Riikliku statistika tegemisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/20095 Euroopa statistika kohta sätestatud statistikaalaseid põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume ning Euroopa statistika tegevusjuhist6. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi osa, mistõttu teeb Eesti Pank statistikat kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi statistika reeglitega. Euroopa Keskpankade Süsteemi statistika tegemise aluspõhimõtted tulenevad Euroopa Nõukogu 23. novembri 1998 määrusest nr 2533/987, mida on muudetud vastavalt 09. oktoobri 2009 määrusega nr 951/2009 ja 05. märtsi 2015 määrusega nr 2015/373. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse eelnõuga 679 SE.8 Käesoleva seaduse muutmiseks on koostatud väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK). Rahandusministeerium esitas „Riikliku statistika seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse“ eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks 12. juulil 2018. aastal. VTK-le esitatud märkused on eelnõu ja selle seletuskirja koostamisel käsitletud. Riikliku statistika seaduse muutmisega kaasneb ka avaliku teabe seaduse muudatus. Eelnõuga korrastatakse riikliku statistika tegemise valdkond ja lisatakse Statistikaametile andmehalduse ülesanne ning täiendatakse seadust Statistikaameti ülesandeid andmejagamisteenusega. Eelnõuga ei muudeta RStSi § 8 lõikes 1 loetletud riikliku statistika tegijate ringi. Riikliku statistika tegijaid Eestis on Statistikaamet ja Eesti Pank. Riikliku statistika tegijate selline sätestamine põhineb rahvusvahelisel, sh Euroopa Liidus riikliku statistika tegemise sõltumatuse nõudel. Eesti Pank on riigiõigusliku positsiooni tõttu ja Statistikaamet ametkondade ülese asendi tõttu ainsad niisugust sõltumatust kandvad statistika tegijad Eestis. 5 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009, Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst) (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164) 6 Euroopa statistika tegevusjuhis, http://ec.europa.eu/eurostat/documents/3859598/5922121/10425-ET-EE.PDF 7 NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt. 8 Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu. EIS toimik: 17-1359 - Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu. Kättesaadav http://eelnoud.valitsus.ee/main#eVdxWFT7 2 2. Seaduse eesmärk Käesoleva eelnõu aluseks on 12.07.2018. a RAM-i poolt kõigile ministeeriumidele kooskõlastamisele esitatud riikliku statistika seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK). Tähtaegselt kooskõlastas märkustega Maaeluministeerium. Kooskõlastamisel pikendust palunud ministeeriumitest kooskõlastasid märkustega Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Eelnõu koostamisel on lähtutud VTK osas tehtud märkustest, kuivõrd kõiki tehtud ettepanekuid ei ole võimalik käsitleda ning lahendada käesoleva eelnõu raames. RAM hinnangul ei ole võimalik parandada andmete kvaliteeti ega vähendada halduskoormust mitteregulatiivsete meetmetega. Samuti ei ole võimalik probleeme lahendada avalikkuse parema teavitamise või deregulatsiooni kaudu, sest Statistikaametile on vaja anda seadusega volitus andmehalduse koordineerimiseks. Statistikaameti on oma tegevuse iseloomult andmehaldusega kõige enam sisuliselt kokku puutuv valitsusasutus. RAM kaalus eelnõu ettevalmistamisel ka senise regulatsiooni parema rakendamise võimalust, kuid tuginedes vajadusele määrata õigused ja volitused andmehalduse korraldamiseks, on vajalikuks osutunud seaduste muutmine. Eelnõu eesmärk on tagada: 1) Parem andmete kvaliteet. Senine koordineerimise mehhanism ei ole andmekogude andmekvaliteeti aastate jooksul suutnud paremaks muuta. Vajalik on seaduse tasandil reguleerida, millised ülesanded Statistikaametil andmekvaliteedi parandamisel ja koordineerimisel on. Nii on võimalik jõuda soovitud eesmärgini, et andmekogudes olevaid andmeid saab omavahel siduda ja teha nende alusel riikliku statistikat. Õigusselguse huvides on vaja seaduses määrata Statistikaameti volitus, mida tal on andmekogude andmete kvaliteedi parandamiseks õigus teha. Samuti see, kuidas tagada riikliku statistika tegemiseks piisav andmekvaliteet. 2) Andmeesitajate halduskoormuse vähenemine. Muudatus õiguses võimaldab vähendada andmeesitajate halduskoormust, mis on andmeesitajate jaoks oluline. Andmekvaliteedi parandamise tulemusel saab kasutada peamiselt riigis juba kogutud andmeid ja seetõttu ei pea küsima neid andmeesitajatelt topelt. 3) Täpsem statistikatööde määratlus. Arvestades statistikatööde andmete iseloomu, on otstarbekas täiendada õigusruumi selliselt, et rahvusvahelised näitajad ja riiklik statistikatöö oleksid tehtud vastavalt rahvusvahelisi kvaliteedinõudeid ja põhimõtteid silmas pidades. Teisalt võimaldada Statistikaametil pakkuda uusi teenuseid läbi regulatsiooni muutmise, et kõik tööd ei pea olema tehtud rahvusvaheliste statistikatööde reeglite järgi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist ja on struktureeritud vastavalt kehtivale riikliku statistika seadusele. Muudatused on sisse viidud RStS struktuuri, mistõttu ei ole uue tervikseaduse väljatöötamine vajalik. Lahenduseks on riikliku statistika seaduse muutmine. Muutmisega kaasneb ka avaliku teabe seaduse muutmine, mis võimaldab riikliku statistika valdkonna eest vastutaval ministril määrusega kehtestada kriteeriumid, millest andmekogu põhiandmete kindlaksmääramisel tuleb lähtuda. 3 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kehtivat RStS § 3 lõike 1 sõnastust selgemaks. Lõikest 1 jäetakse ära „elektrooniliselt või paberil“, kui nüüdisajaks aegunud andmete esitamise viisi täpsustus.9 Haldusmenetluse seaduse10 (edaspidi HMS) §-s 5 sätestatu annab võimaluse haldusorganil määrata menetlustoimingu vorm ja üksikasjad kaalutlusõiguse alusel. Arvestades HMS elektroonilise asjaajamise võrdsustamist kirjaliku asjaajamisega ja võttes arvesse elektroonilisest asjaajamisest tulenevaid erisusi on mõistlik ja ajakohane kõrvaldada RStS mittevajalik asjaajamise vorminõue. Samuti jäetakse välja täpsustus, et andmeid kasutatakse üksnes riikliku statistika tegemisel. Statistikaamet teeb lisaks programmilistele töödele veel programmiväliseid töid ja uue teenusena osutab andmejagamisteenust, mistõttu on selline kitsendus vaja välja jätta. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 3 lõikega 4 sisustades mõiste „andmestik“, mida ei ole seni RStS-is defineeritud. Andmestiku mõistet on kõige kohasem kasutada selleks, et piiritleda, milliste andmetega on andmete kogumis tegemist. Andmestiku mõistet kasutatakse andmehalduses kui ka statistikas. Infotehnoloogilisest vaatest koosnevad andmekataloogid andmestikest. Statistikatöö tegemiseks töödeldavad andmed on andmestikud. Samuti on andmestik seotud publitseerimisega, on kasutuses raamatukogunduses ja arhiivinduses, kus käsitletakse seda kui inforessurssi. Seega sisustatakse andmestiku mõiste nii riikliku statistika tegemisel kui ka Statistikaameti muude ülesannete täitmisel identifitseeritavate ja hallatavate andmete kogumina. Andmestik ei ole andmekogu, seda ei looda seaduse alusel, ega kehtestata põhimäärusega. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse RStS 1. peatükki paragrahviga 31 andmehaldus. Paragrahvi 31 alusel sisustatakse andmehalduse mõiste. Andmehaldus on andmetega seotud otsuste tegemine ja nende ellu viimine, mis võimaldab hinnata ja parandada andmete kvaliteeti ning nendele juurdepääsu. RStS § 29 lõike 2 alusel on riikliku statistika tegijal õigus teha ettepanekuid andmekogudes olevate andmete koosseisu ja kasutatavate klassifikaatorite muutmiseks, kui andmete kaetus ning andmekogus olevate andmete koosseis, detailsus ja kvaliteet ei võimalda teha riikliku statistika kvaliteedikriteeriumidele vastavat statistikat. Andmekogudesse kogutakse andmeid mitte statistilisel eesmärgil vaid andmekogu pidaja avalike ülesannete täitmiseks. Seega erineb andmete töötlemise esmane eesmärk statistilisest eesmärgist. Andmehaldus peab täitma tühimiku infotehnoloogiliste ja teabehalduse tegevuste vahel, mis on vajalikud asjakohaste ülesannete seadmiseks, et tagada andmekogudes olevate andmete kvaliteedi vastavus riikliku statistika nõuetele. Andmekvaliteet andmekogudes vajab pidevat parandamist ja jälgimist, metoodika arendamist, protsessi juhtimist ning juhendamist. Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (edaspidi REGREL) metoodika väljatöötamise käigus on ilmnenud,11 et ka RStS § 50 lõikes 2 sätestatud Statistikaameti õigus teha andmekogude vastutavatele töötlejatele ettepanekuid põhiandmete kvaliteedi parandamiseks ei ole mitte kõigi REGREL-s kasutatavate andmekogude andmete osas toonud kaasa kvaliteedi tegelikku paranemist. Vaatamata sellele, et on kasutatud ka RStS § 50 lõikes 1 sätestatud võimalust anda Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016 korraldusega nr 31112 andmekogude 9 Vabariigi Valitsuse 25.05.2018 nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (TKTA) § 12 lõge 2 punkti 4 alusel määrab asutus oma põhiülesannete täitmisel tekkiva teabe vormingu. 10 Haldusmenetluse seadus (RT I 2001, 58, 354) 11 Andmekogude kvaliteedi hindamine (Statistikaamet november, 2017. 18 lk) Kvaliteedi hindamise aluseks olid andmekogudest REGRELi jaoks 2017. aastal hõivatud andmed. Üksikutel juhtudel on vigade esinemise hindamisel kasutatud ka varasemaid väljavõtteid. 12 Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 korraldus nr 311“ Registripõhisele rahva ja eluruumide loendusele üleminekuks vajalike tegevuste loendi kinnitamine andmekogude kaupa koos tegevuse tähtaja ja vastutava ministeeriumiga“ (RT III, 27.09.2016, 1) 4 vastutavatele töötlejate tegevuste loend ja tähtajad, mille järgimine peab tagama REGREL-i Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.11.2013 määruse (EÜ) nr 126013 kvaliteedikriteeriumitele vastava läbiviimise, ei ole siiski täiel määral kõiki tegevusi tehtud. Oluline on mitte ainult REGREL tegemiseks kasutatavate andmekogude andmekvaliteet, vaid ka kõigi ülejäänud statistikatööde ja riigi juhtimisotsuste tegemiseks kasutatavate andmete kvaliteet. Läbi andmehalduse saab Statistikaamet parandada riikliku statistika ja programmiväliste tööde ning riigi juhtimisotsuste tegemiseks vajalike andmekogude ning andmestike kvaliteeti selliselt, et juba kogutud andmeid on võimalik kasutada ilma andmeesitajate halduskoormust suurendamata. Andmestike kvaliteedist sõltub ka andmejagamisteenuse kvaliteet. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RStS paragrahviga 32 andmejagamisteenus, mis defineerib andmejagamisteenuse mõiste. Andmejagamisteenus on riikliku statistika seaduses uus mõiste. Andmejagamisteenus on andmete töötlemine teaduslikul või statistilisel eesmärgil. Andmejagamisteenust osutatakse üksnes riigiasutuste sees. Mõiste määratlus selgitab ka andmejagamisteenuse eesmärki, milleks on andmete edastamine riikliku statistika tegijale või riikliku statistika tegija poolt andmete edastamine või avaldamine. Andmejagamisteenus pole oma olemuselt statistikatöö seaduse tähenduses, vaid on osa asutuse tegevusest (ülesannete täitmisest või protsessist), mida saab käsitleda üldisemalt teenustepõhise lähenemise kontekstis. Andmejagamisteenus võimaldab kiiremat juurdepääsu teabele, mis on vajalik teadmispõhiste poliitiliste ja juhtimisotsustuste tegemiseks ja võimaldab esitada teavet, nt statistilise või analüütilise teabe esitamiseks asutuse kodulehel. Jagatavad andmed vajavad eeltöötlust, et nad oleks kooskõlas andmekaitse nõuetega. Andmejagamisteenuse juurutamine võimaldab senisest paremini ellu viia andmete ühekordse riigile esitamise printsiipi ja kasutada kord juba esitatud andmeid erinevate riigi ülesannete täitmiseks. Termin andmejagamisteenus on võetud kasutusele, et eristada see andmeteenusest, mis on õiguslikult reguleeritud Vabariigi Valituse 23.09.2016 määrusega nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ § 2 punktiga 4 (23,09,2016 nr 105), mille kohaselt on andmeteenus X-tee liikme teenus, mille kaudu toimub internetipõhine andmevahetus. Tegemist on kitsalt andmevahetuskihi X-tee kontekstis toodud mõiste määratlusega, mis ei kirjelda teenust mittetehniliselt. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 89 sätestab kaitsemeetmed ja erandid seoses isikuandmete töötlemisega avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- ja ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil. Kui isikuandmeid töödeldakse teadus- ja ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, võib siseriikliku õigusega ette näha isikuandmete töötlemisel andmesubjektile erandid (andmesubjekti õigus tutvuda andmetega, andmesubjekti õigus nõuda andmete parandamist, andmesubjekti õigus nõuda isikuandmete töötlemise piiramist). Andmejagamisteenus sisaldab andmete hõivamist Statistikaameti poolt, nende töötlemist ja edastamist kolmandale osapoolele (agregeeritud kujul või pseüdonümiseeritud). Andmejagamisteenuse osutamiseks peab olema selge volitusnorm seaduses. Selle osutamiseks saavad õiguse andmete omanikud, andmekogude korral nende vastutavad või volitatud töötlejad ning Statistikaamet. Statistikaamet osutab andmejagamisteenust riigi- ja kohaliku 13 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 39—43) 5 omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele tasuta. Andmejagamisteenus ei anna riikliku statistika tegijale õigust töödelda teavet, mis on kaitstud riigisaladusega või teavet, mis ohustaks Eesti julgeolekut. Andmejagamisteenust osutab andmete vastutav või volitatud töötleja ning see on õiguslikult piiratud andmete töötlemisega teaduslikul või statistilisel eesmärgil, kui ka sellega, et andmed edastatakse riikliku statistika tegijale. Riikliku statistika tegija omab õigust andmeid teaduslikul või statistilisel eesmärgil töödelda ning selliselt töödeldud andmeid omakorda edastada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Andmejagamisteenuse osutamisel järgivad andmete vastutav ja volitatud töötleja, kui ka riikliku statistika tegija isikuandmete kaitse põhimõtteid. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse RStS § 4 pealkiri „4. Statistikatöö“. Eelnõu lõikes 1 sätestatakse, mis on käesoleva seaduse tähenduses statistikatöö. Statistikatöö on statistiliste andmete kogumine ja töötlemine riikliku statistika programmi raames või programmiväliselt. Lõikes 1 sisustatakse ning piiritletakse statistikatöö nii RStS § 16 nimetatud statistika programmi alusel tehtava kui ka väljaspool statistika programmi RStS § 20 sätestatud programmivälise statistikatööna. Andmejagamisteenus ei ole käesoleva seaduse tähenduses statistikatöö, vaid on teenus, mida riikliku statistika tegija või andmete vastutav ning volitatud töötleja võivad pakkuda. RStS paragrahvi 4 tekstist jäetakse välja teine lause, sest tegemist on näitliku loeteluga, mis ei ole piisav ja küllaldane statistikatöö piiritlemiseks ja sisustamiseks. Sätte tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: riikliku statistika programm on igal aastal järgmiseks viieks aastaks koostatav rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste statistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisesest arengukavade või rahvusvahelisest statistikavajadusest. Täpsustatud on riigisisesena tehtava statistikatöö ulatust ja määratletud, et antud juhul peetakse silmas riigisiseste arengukavade vajadusest lähtuvat statistikatööd. Seni oli täpselt piiritlemata, mis on riigisisesena tehtav statistikatöö. Täpne piiritlemine on vajalik riigi tellimuse sisulise ja rahalise mahu määratlemiseks, et selgepiiriliselt hinnata riigieelarvelise ressursi vajadust programmiliste statistikatööde tegemiseks. Sama paragrahvi lõikes 3 tehakse vahet arengukavade järgse siseriikliku statistika tegemise vajaduse ja riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste poolt täiendavalt tellitavatel programmivälistel töödel. Lõikes täpsustatakse, et programmiväliseid töid tehakse juriidiliste isikute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning rahvusvaheliste ja eksterritoriaalsete organisatsioonide tellimisel ja rahastamisel. Vastavalt RStS § 20 järgi tehakse programmivälist statistikatööd rakendades statistikaalaseid põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. Selleks, et teha juba olemasolevate statistilisel eesmärgil kogutud andmete alusel avalikke ülesandeid täites ja avalikust huvist lähtuvat andmete töötlemist, rakendatakse nii isikuandmete kaitse kui ka statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Samuti rakendatakse andmete töötlemisel RStS § 34 lõikes 5 loetletud kaitsemeetmeid. Programmiväliste tööde puhul ei ole andmeesitajal seaduse järgi kohustust andmeid esitada. Programmiväliste tööde puhul tuleb statistikatööde tellijal rahastada tööd ise ja oma eelarvest. Selline lähenemine tagab ka selle, et enne tööde tellimuse esitamist vaadatakse kriitiliselt, kas soovitav statistikatöö on tingimata vajalik. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse RStS § 5 lõiget 1. Muudatusega täpsustatakse, et andmesitajatelt kogutud andmeid kasutatakse statistikatöö tegemiseks, st nii programmi raames tehtavateks kui programmivälisteks statistikatöödeks. RStS § 5 lõige on oma olemuselt mõiste ja selgitab andmeesitaja olemust. Vajadus lõike muutmiseks lähtub eelnõus sätestatud 6 statistikatöö määratlusest. Seetõttu on oluline sätestada, et andmeesitajalt kogutakse andmeid statistikatöö tegemiseks, mitte üksnes programmis olevate tööde tegemiseks. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse kehtivat RStS § 7 lõikega 11 ja sõnastatakse statistilise konfidentsiaalsuse mõiste, mis on üks statistika tegemise põhimõtetest. Nimetatud põhimõtet rakendatakse riikliku statistika tegemisel ja selle seadustamise vajadusele on viidatud Euroopa statistika tegevusjuhise järgimise ja riikliku statistikaasutuse koordineeriva rolli täitmise välishindamise aruandes14. Statistiline konfidentsiaalsus tuleb tagada seadusega. Riikliku statistika tegija teenistusse asumisel võtavad ametnikud või töötajad konfidentsiaalsuskohustuse. Statistilise konfidentsiaalsuse rikkumise korral on ette nähtud karistus RStS § 40 alusel nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Statistikaamet annab juhiseid statistilise konfidentsiaalsuse tagamiseks statistika tegemisel ja levitamisel. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse paragrahvi 7 lõiget 2. Senine tekst muudetakse ühtlustamise eesmärgil. Eesti Pank on riikliku statistika tegija, mille riikliku statistika tegemisel kohaldub nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) nr 223/2009 kui ka Euroopa Keskpanga tegevust reguleeriv õigus. Eesti Panga statistika tegemine erineb statistikaalaste põhimõtete rakendamisel ulatuses, mis on sätestatud Euroopa Keskpanga tegevust reguleerivas Nõukogu määruses (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8). 15 Keskpanga poolt kehtestatakse statistikapõhimõtted, millest juhindub Euroopa statistika tegemisel Euroopa Keskpankade Süsteem. Need põhimõtted on sarnased Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatutega ning need määratleb ja avaldab oma kodulehel Euroopa Keskpank. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse RStS § 9 lõiget 1 täiendades Statistikaameti tegevuste loetelu andmejagamisteenusega. Samuti täpsustatakse Statistikaameti järelevalve ulatust haldusjärelevalvega, viies RStS kooskõlla korrakaitseseaduse regulatsiooniga. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse RStS § 9 lõike 2 punkti 4 täiendades Statistikameti ülesandeid andmehalduse korraldamise pädevusega. Nimetatud pädevuse lisamine on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29.03.2018 protokollilise otsuse punktiga 3: Statistikaameti uuendatud rollist riigi andmehaldudes ja teadmuspõhises juhtimises. Statistikaameti arengukava 2018-202216 meede 3 on riigi andmehalduse juhtimine, mille elluviimisel on Statistikaameti ülesanne riigi infosüsteemi andmekogudes olevate andmete kasutamise tõhustamine statistika tegemiseks. Andmehalduse korraldaja ülesandeks on andmehalduse koordineerimine. Andmehalduse korraldamise ülesande panemine Statistikaametile on haldusorganite vahelise töökorralduse seisukohast uudse lähenemise loomine, mis täidab avalikust huvist lähtuvat vajadust, omada kõikset ülevaadet andmekogudes olevatest andmetest, nii nende sisust kui ka tehnilistest ja tehnoloogilistest üksikasjadest, sh andmekogude semantilisest koostöövõimest. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse RStS § 9 lõiget 2 punktiga 41. Statistikaameti ülesannete loetellu lisatakse andmejagamisteenus. Statistikaametile uue ülesande lisandumisega on oluline see ka loetelus välja tuua. 14 Euroopa statistika tegevusjuhise järgimise ja riikliku statistikaasutuse koordineeriva rolli täitmise välishindamise aruanne 2015, lk 17. Kättesaadav: Eksperdihinnang Euroopa statistika tegevusjuhise täitmise kohta 2015 15 Euroopa Keskpanga tegevust reguleerivas Nõukogu määruses (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8) 16 Rahandusministri 30.04.2018 käskkiri nr 1.1-4/96 „Statistikaameti arengukava 2018-2022“ Kättesaadav: http://adr.rik.ee/ram/dokument/5717272 7 Eelnõu § 1 punktiga 12 RStS § 10 lõikest 2 jäetakse välja Statistikaameti peadirektori keeld töötada muudel palgalistel töö- või ametikohtadel. Statistikaameti peadirektor on ametnik, kellele kohaldub avaliku teenistuse seaduse17 (edaspidi ATS) §-s 60 sätestatud tegevusepiirangud. Selle järgi keelab ametisse nimetamise õigust omav isik haldusaktiga täielikult või osaliselt ametnikul ATS § 60 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise. Samuti on ametnikul viivitamatu teavitamiskohustus, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda ATS § 60 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud kõrvaltegevusega. ATS paragrahvis 60 lõikes 4 sätestatakse tegevuste keeld ja sama paragrahvi lõikes 7 ei loeta kõrvaltegevuseks riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis. Seega on igati kohane kõrvaldada tegevuspiirang, säilitades statistika tegemise juhtimise sõltumatuse. Statistikaameti peadirektori nimetab ametikohale Vabariigi Valitsus, kes on Statistikaameti peadirektori ametikohale nimetamise õigust omava isiku pädevusse kuuluvate, küsimuste otsustamise volitanud oma korraldusega suures osas rahandusministrile. Enda pädevusse on valitsus jätnud vaid ametikohalt vabastamise. Volitus on antud edasivolitamise õigusega. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole lubatud edasi volitada peadirektori palga määramise õigust ega ametisse nimetamise õigust omava isiku pädevusse kuuluvate otsuste tegemist distsiplinaarvastutuse kohaldamisel. Statistikaameti peadirektori sõltumatus on piisavalt tagatud poliitilise tegevuse keeluga. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse RStS § 11 lõiget 3, lõikest jäetakse välja statistikanõukogu roll Statistikaameti peadirektori ametist vabastamisel. Statistikanõukogu arvamuse kuulamine vabastamise korral pole vajalik, kui esineb ametist vabastamise seaduslik alus nagu on sätestatud ATS-i paragrahvides 86 kuni 95. Eelnõu §1 punktiga 14 täiendatakse RStS §-ga 111. Taustakontroll. Seoses eelnõu kohaselt suureneva andmetöötluse ja Statistikaametile täiendavate ülesannete lisandumisega on vajalik teostada taustakontroll isikutele, kellel on juurdepääs terviklikele pseudonümiseerimata isikuandmetele. Eelnõu eesmärk ei ole kontrollida kõiki Statistikaameti töötajaid, kes tegelevad pseudonümiseerimata konfidentsiaalsete andmetega, vaid üksnes neid Statistikaameti töötajaid või teenistujaid, kellel on juurde pääs konfidentsiaalsetele isikuandmetele nende töötlemise algpunktis. Selliseid inimesi saab Statistikaametis, pärast vastutusala suurenemist olema umbes 10. Taustakontrolli läbiviimine võimaldab Statistikaametil tagada tema usaldusväärsuse konfidentsiaalsete andmete töötlemisel. Eelnõu kohaselt viib taustakontrolli läbi Kaitsepolitseiamet. Samas ei langeta Kaitsepolitseiamet isiku taustakontrolli läbimise või mitteläbimise kohta lõplikku otsust, vaid edastab taustakontrolli tulemused Statistikaametile, kellele on isik, kelle suhtes kontrolli tehakse, nõutud dokumendid esitanud. Lõpliku otsuse tegemisel lähtutakse Kaitsepolitseiameti taustakontrolli tulemustest. Kui tulemustes ilmneb vähemalt üks eelnõu lõikes 4 toodud asjaoludest, loetakse taustakontrolli läbimine negatiivseks, kui aga esineb lõikes 5 toodud asjaolusid, on Statistikaametil kaalutlusõigus, otsustamaks, kas lugeda taustakontrolli läbimine negatiivseks või positiivseks. Eelnõu annab õiguse lõpetada konfidentsiaalsete andmete töötlemise töökohal töötava isikuga töösuhe, juhul, kui isik ei ole taustakontrolli tulemustest nähtuvalt usaldusväärne või keelduda isikut tööle võtmast. Riikliku statistika seaduse § 111 lõige 1 on üldsäte, mis määrab selle, milleks taustakontrolli teostatakse ja kelle suhtes. Lõike 1 kohaselt teostatakse taustakontrolli, et kontrollida isiku sobilikkust konfidentsiaalsete andmete töötlemise ülesannete täitmiseks. 17 Avaliku teenistuse seadus (RT I, 06.07.2012, 1) 8 Sama paragrahvi lõige 2 sätestab täpsed kontrolli subjektid, kelle suhtes taustakontrolli teostatakse. Taustakontrolli teostatakse isiku suhtes, kellel on andmete töötlemise eesmärgil oma ameti või tööülesannete täitmiseks juurdepääs terviklikele pseudonümiseerimata isikuandmetele. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab meetmed, mida võidakse taustakontrolli tulemusel kontrollitava suhtes kohaldada. Lõige 3 ei sätesta seda, milliste taustakontrolli tulemuste puhul, milliseid meetmeid tuleb rakendada, seda reguleerivad paragrahvi lõiked 4 ja 5. Taustakontrolli tulemus on aluseks kontrollitava tööle või teenistusse võtmisest keeldumiseks ja töö- või teenistussuhte lõpetamiseks või teenuse kasutamisest keeldumiseks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab juhtumid, millal peab kohaldama lõikes 3 nimetatud meetmeid. Meetmete kohaldajaks on Statistikaamet. Eelnõuga kavandatav § 111 lg 4 p 1 (isiku tegevus on suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku vastu). Arvesse võetakse isiku tegevus tööle või teenistusse taotlemisele vahetult eelneval ajal ja taustakontrolli teostamise ajal, kui võib eeldada, et vastav tegevus on jätkuv või võib suure tõenäosusega lähemal ajal korduda. Eelnõuga kavandatav § 111 lg 4 p 2 (kontrollitav on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille eesmärk on rünnata riikliku statistika korraldust). Statistika korralduse ja andmete omanike turvalisuse tagamise seisukohalt on oluline vältida selliste isikute töötamist Statistikaametis, kes organisatsioonilise tegevuse kaudu on oma tegevusega väljendanud ohtu nii avalikule korrale, kui kitsamalt riikliku statistika korraldusele. Nimetatud punktiga ennetatakse võimaliku ohu tekkimist ja realiseerumist. Eelnõuga kavandatav § 111 lg 4 p 3 (kontrollitav on piiratud teovõimega). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt on piiratud teovõime alla 18- aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja. Siinjuures eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab need juhtumid, mille puhul on meetmete kohaldajal ehk Statistikaametil kaalutlusõigus otsustamaks lõikes 3 nimetatud meetmete kohaldamise. Eelnõu § 111 lg 5 p 1 (kontrollitav on kahtlustatavana või süüdistatavana kriminaalmenetluses menetlusosaline) suhtes on Statistikaametile jäetud kaalutlusõigus, kas isiku staatus kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatavana on isikut ning tema eeldatavaid funktsioone arvestades piisav argument välistamaks tema tööle asumist. Eelnõu § 111 lg 5 punktis 2 on Statistikaametile jäetud kaalutlsõigus. Kuigi taunitavad on kõik eksimused kehtivate õigusnormide vastu, on samas paratamatu, et teatud liiki süüteod on riigi julgeoleku ja riikliku statistika korralduse seisukohast ohtlikumad kui teised. Kui isik on tahtlikult toime pannud kuriteo, mis ei ole suunatud riigi julgeoleku vastu ning toimepandud kuritegu ei anna alust arvata, et isiku tööle või teenistusse asumine võiks negatiivselt mõjutada riikliku statistika korraldus, ei ole põhjendatud isiku tööle võtmisest keeldumine. Samas võivad ka eeldatavalt kergema tagajärjega kuriteod, kui neid on toime pandud korduvalt, väljendada isiku negatiivset suhtumist ja tahte puudumist aktsepteerida kehtivaid õigusnorme. Ajaline määratlus võimaldab taustakontrolli puhul hõlmata karistusregistrite kontrollimist isiku kõikides elukohariikides vähemalt eelneva viie aasta kohta. 9 Eelnõuga kavandatav § 111 lg 5 p 3 (isikul on mitu väärteokaristust ja isiku neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud) . Mitme väärteokaristuse olemasolu võib viidata asjaolule, et isikut ei saa pidada õiguskuulekaks ning tema hooletu või isegi tahtlik suhtumine õiguskorda ohustab ka riikliku statistika korraldust. Kaalutlusõigus on vajalik väärtegude toimepanemise ja isikut iseloomustavate asjaolude hindamiseks. Eelnõuga kavandatav § 111 lg 5 p 4 (isik on tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeinformatsiooni või võltsitud andmeid). Kaalutlusõigus on vajalik valeandmete esitamise asjaolude (põhjuste) hindamiseks, kuivõrd toimepandud teo (andmete varjamine, valeinformatsiooni esitamine) raskust tuleb igakordselt eraldi hinnata. Eelnõuga kavandatav § 111 lg 5 p 5 (isikul on sõltuvus narkootilisest või psühhotroopsest ainest, alkoholist või hasartmängust). Sätte eesmärk on tagada, et sõltuvus narkootilisest ainest, alkoholist või hasartmängust ei põhjustaks ohtu riikliku statistika korraldusele. Sõltuvus võib avalduda ebasoovitava teo toimepanemises. Kaalutlusõigus on vajalik hindamaks, kas sõltuvuse ulatus ohustab riikliku statistika korralduse kaudu riigi julgeolekut. Eelnõuga kavandatav § 111 lg 5 p 6 (isikul on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida). Kuivõrd andmete töötlemine ebapiisavas ulatuses võib tuua kaasa isikuandmete avaldamise, tuleb välistada sellistele isikute tööle või teenistuse asumine, kelle võime oma käitumisest aru saada või seda juhtida on piiratud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Käesoleva punkti alusel tööle või teenistuse võtmisest keeldumine arvestab, et võimetus tegudest aru saada või neid juhtida ei pruugi olla kestev ja täielik. Seetõttu on käesoleva aluse kohaldamisel antud kaalutlusõigus – sõltuvalt konkreetse psüühikahäire raskusest (sellega kaasnevast ohust riikliku statistika korraldusele) on võimalik siiski isikut tööle või teenistusse võtta. Eelnõuga kavandatav § 111 lg 5 p 7 (isik on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad). Antud alusel võib isiku tööle või teenistusse võtmisest keelduda, kui isik ei suuda kuidagi põhjendada enda välismaal viibimist ja tekib kahtlus, et isiku välismaal viibimine võib olla seotud Eesti Vabariigi julgeoleku või riikliku statistika korralduse vastase tegevusega. Kaalutlusõigus on siinkohal vajalik välismaal viibimisega seonduvate asjaolude hindamiseks. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab õiguse Kaitsepolitseiametil teostada taustakontrolli ka pärast nö esmast taustakontrolli tegemist. Käesoleva paragrahvi alusel reguleeritud taustakontroll jaguneb sisuliselt kaheks – üks on nö esmane kontroll, mida tehakse enne isiku tööle või teenistusse asumist ja teine on kontroll, mida Kaitsepolitseiamet võib teostada ka pärast tööle või teenistusse võtmist ja ajal, kui isik täidab paragrahvis nimetatud konfidentsiaalsete andmete töötlemise ülesandeid. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab reegli, mille kohaselt peab tööandja otsima võimalusi viia isik teisele töö- või ametikohale, kui esinevad taustakontrolli tulemusel tuvastatud asjaolud, mis tingivad isiku vabastamise senisest töö- või ametikohast. Sama paragrahvi lõige 8 reguleerib seda, kellele kontrollitav peab esitama taustakontrolli läbiviimiseks vajaliku isikuandmete ankeedi. Kontrollitav peab esitama isikuandmete ankeedi oma tööandjale, kes esitab selle lõike 10 kohaselt Kaitsepolitseiametile. Sama paragrahvi lõige 9 reguleerib isikuandmete ankeedis esitatavate andmete sisu. Isikuandmete ankeedi vormi kehtestab sama paragrahvi lõige 13 alusel valdkonna eest vastutav minister määrusega. 10 Sama paragrahvi lõige 10 kohaselt esitab tööandja kontrollitava esitatud isikuandmete ankeedi taustakontrolli teostamiseks Kaitsepolitseiametile. Sama paragrahvi lõige 11 reguleerib taustakontrolli läbiviimise tähtaegu. Üldjuhul peab Kaitsepolitseiamet taustakontrolli läbi viima 15 päeva jooksul. Erandjuhtudel võib sama paragrahvi lõike 12 alusel pikendada kontrolli tegemist 45 päevani. Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse RStS § 12 lõike 2 punkti 7, mis on tingitud statistikanõukogu rolli muutmisest Statistikaameti peadirektori teenistusest vabastamisel tulenevalt eelnõu § 1 punktist 11. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse RStS § 12 lõiget 2 punktiga 8, millega antakse statistikanõukogule õigus anda Statistikaametile andmehalduse korraldamiseks soovitusi ja avaldada arvamust andmehalduse korralduse kohta. Andmehaldus on RStS-s uus õigusinstituut, mille sisustamine ja rakendamine nõuab laiemat riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kaasamist. Andmehalduse sisuks on andmekvaliteedi tagamine, andmete elukäigu haldus ja andmete kasutamise kontroll, mis hõlmab nii piiranguid kui ka avaldamist. Andmehaldus rakendub riikliku statistika tegemisele ja andmejagamisteenuse osutamisele. Andmehalduse paremaks korraldamiseks on oluline kuulata statistikanõukogu kaudu erinevate valdkondade eksperte. Eelnõu § 1 punktiga 17 tehakse muudatused RStS § 13 lõikes 2. Statistikanõukogu liikmete arvu vähendatakse 2 liikme võrra, et tagada sidusam ja paindlikum konsensuslik nõuandva rolli täitmine riikliku statistika arendamisel ja tegemisel. Statistikaametile uute ülesannete panemine, s.o üleriigilise andmehalduse koordineerimine tingib ka tõhusama ja mobiilsema nõuandva kogu vajaduse, sellest tulenevalt peetakse vajalikuks statistikanõukogu liikmete arvu vähendamist kahe liikme võrra kolmeteistkümnelt üheteistkümnele. Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse RStS § 13 lõike 2 punktis 4 asendatakse number 10 numbriga 8. Muudatus on vajalik Statistikanõukogu liikmete arvu muutmise tõttu. Kaheksa nõukogu liiget esindavad tarbijaid, andmeesitajaid ja eksperte. Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse RStS 3. peatükki „RIIKLIKU STATISTIKA PROGRAMM, PROGRAMMIVÄLISED TÖÖD JA ARUANDLUS“. Peatükk viiakse vastavusse sisuga. Peatükk koosneb lisaks programmile ja aruandlusele ka programmiväliste tööde sätetest. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse RStS § 18 pealkirja. „§ 18. Statistikatöö küsimustik“. Lõikes 1 täpsustatakse, et küsimustikke kasutatakse statistikatöö tegemiseks, mitte üksnes riikliku statistikatöö tegemiseks. Muudatus on vajalik statistikatöö määratlusest tulenevalt. Lisaks täiendatakse andmete esitamise viisi andmestikuna andmete esitamise võimalusega. Andmestikena andmete esitamine on eelkõige tingitud riiklikule statistika tegijale pandud kohustuse täitmise eritingimusest tulenevalt, milleks on andmete kogumine andmekogudest. Vastavalt RStS § 29 kasutab riikliku statistika tegija statistika tegemisel eelkõige andmekogudesse kogutud andmeid. Avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse käigus loodud või nende kogutud andmed on halduskoormuse vähendamise seisukohast olulise tähendusega riikliku statistika tegijale pandud ülesannete täitmisel. Eelnõu §1 punktiga 21 muudetakse RStS §-i 20 pealkiri „20. Programmivälise statistikatöö tegemine“. Eelnõu § 1 punktis 5 on toodud statistikatöö määratlus, milleks on programmilised statistikatööd ja programmivälised statistikatööd. Lõikes 1 sätestatakse statistikatöö tegemisel tingimuseks, et tellimustöö tegemine ei tohi segada Statistikaameti poolt koostatava programmi koostamist ega täitmist. Lõiget 2 ei muudeta võrreldes kehtiva seadusega, jätkuvalt tuleb 11 programmiväliste tööde tegemisel järgida riikliku statistika tegemise põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume. Eelnõu lõikes 3 sätestatakse, et programmivälise statistikatöö tegemisel levitatavaid andmeid on keelatud kasutada halduslikel, õiguslikel, maksustamise või statistilise üksuse kontrollimise eesmärgil. Nimetatud säte on vajalik, et andmete omanikel oleks kindel alus andmete kasutamise osas ainult üldistatud teabena, mille kohaselt ei ole programmiväliste tööde tulemit õigus kasutada andmesubjekti suhtes üksikute otsuste tegemisel nende õiguste piiramiseks ja oleks tagatud eesmärgipärane andmete kasutamine, s.o milleks nimetatud programmivälised tööd on seadustatud. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse RStS-i paragrahviga „201.Andmejagamisteenuse osutamine“. Eelnõu § 1 punktis 4 on sätestatud andmejagamisteenuse mõiste. Riikliku statistikaprogrammiga määratletud statistikatöö on liialt piiritlev ja tekitanud olukorra, kus erinevad avaliku huvi esindajad ja rakendusüksused soovivad saada siseriiklikku valdkonnapõhist andmeanalüüsi ja statistikat, kuid kahjuks puudub Statistikaametil õigus erinevate andmeallikate sidumiseks. Arvestades Statistikaameti käsutuses olevate andmete iseloomu on võimalik kasutada olemasolevaid andmeid laiemalt ning nende andmete abil on juba täna võimalik teha teadmuspõhiseid otsuseid. Andmete laialdasem kasutamine võimaldab teha sisukaid mõjuanalüüse ja seda kiiremini, kui täna kulub aega mõjuanalüüsideks vajalike uuringute tegemisele. Mõjuanalüüside tegemise üheks suurimaks takistuseks on erinevate andmeallikate sidumise keerukus, mis ei võimalda saada andmetest abi ühiskonna nähtuste selgitamisel. Sageli on kogumise, andmetel põhinevate teenuste ja ka statistika levitamise või programmiväliste tööde esitamise vahel liiga pikk aeg ning andmetest tekkiv lisaväärtus selle võrra väiksem. Eelnevalt kirjeldatud asjaoludele tuginedes on loodud õiguslik alus uueks avalikuks teenuseks, kasutades Statistikaameti andmetöötlemise võimekust ja luues võimaluse andmejagamisteenuse osutamiseks. Sama paragrahvi lõikes 1 on sätestatud, et andmejagamisteenuse osutamisel järgitakse RStS § 34 lõikes 5 loetletud andmete kaitse meetmeid, isikuandmete kaitse, äri-, maksu- ja pangasaladuse kaitse põhimõtteid. Andmejagamisteenuse osutamisele tuleb rakendada kõiki vajalikke andmetöötluse kaitsemeetmeid ja seega vajab seadustamist ulatuslik andmete kaitse, et andmeesitajale luua kindlus andmete töötlemise turvalisuse osas. Esiteks rakendab riikliku statistika tegija Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“18 kohast turvameetmete süsteemi, kuigi statistika tegemisel moodustuvad andmestikud, mis ei ole andmekogu avaliku teabe seaduse19 § 431 sätestatud mõistes. Vaatamata asjaolule, et Statistikaametil ei ole ISKE (infosüsteemide turvameetmete süsteem) rakendamise kohustust, on statistika tegijat auditeeritud nõuetekohase regulaarsusega turvameetmete süsteemi rakendamisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 20 isikuandmete kaitse üldmääruse ja isikuandmete kaitse seaduse eelnõu kohaselt on statistilisel eesmärgil andmete töötlemisele kohaldatavad erandid, mida on asjakohane rakendada ka andmejagamisteenuse osutamisel, sest andmete töötlemine toimub statistilisel 18 Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ (RT I 2007, 71, 440) 19 Avaliku teabe seadus (RT I 2000, 92, 597) 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst) 12 eesmärgil. Andmejagamisteenuse osutamisel on eelduseks, et andmeid levitatakse otsest tuvastamist mittevõimaldaval kujul. Andmed on nende töötlemise ajal pseudonümiseeritud. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et andmejagamisteenuse osutamisel ei töödelda piiratud juurdepääsuga teavet. Selguse huvides on vajalik täpsustada, et Statistikaametil ei ole õigust kasutada andmeid kõikselt. Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatakse, et andmejagamisteenuse osutamisel levitatavaid andmeid on keelatud kasutada halduslikel, õiguslikel, maksustamise või statistilise üksuse kontrollimise eesmärgil. Nimetatud säte on vajalik, et andmete omanikel oleks kindel alus andmete kasutamise osas ainult üldistatud teabena, mille kohaselt ei ole programmiväliste tööde või andmejagamisteenuse tulemit õigus kasutada andmesubjekti suhtes üksikute otsuste tegemisel nende õiguste piiramiseks ja oleks tagatud eesmärgipärane andmete kasutamine, s.o milleks andmejagamisteenus on seadustatud. Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse RStS § 22, kuna sellises mahus ei ole enam andmeid vaja REGREL raames küsida. Seega vähendatakse loenduse käigus küsitavate andmete mahtu. Need andmed küsitakse kõik registri põhiselt. Riigisisesest riikliku statistika vajadusest tulenevalt on registripõhiselt kogutavad ja töödeldavad andmed isikute ja leibkonnaliikmete kohta järgmised: 1) ees- ja perekonnanimi, isikukood selle olemasolu korral – isikut tuvastavad andmed; 2) elukoha andmed, lisa-aadressid, kontaktandmed ja viibimiskoha aadress; vanemate ja vanavanemate sünnikoht; elukoht enne Eestisse elama asumist; elukoht eelmise loenduse ajal – geograafilised ja rändeandmed; 3) rahvus ja emakeel – demograafilised andmed; 4) elatusallikad – majanduslikud andmed; 5) tasemehariduses õppijate õppeasutuse asukoht, haridusaste – hariduse andmed; 8) registreeritud ja tegeliku elukoha erinevuse andmed. Muudatus on vajalik selleks, et rahva ja eluruumide loendusi oleks võimalik läbi viia registriandmete põhjal. Andmekogudes ei ole andmeid, mida peeti vajalikuks koguda 2011. aasta loendusega ning pidades silmas eesmärki vähendada andmeesitajate halduskoormust, on järgnevaid rahva ja eluruumide loendusi võimalik teha vähemate andmetega täites siiski eesmärgi, mis vastaval loendusel on. Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks RStS § 22 lõike 1 punktid 6, 7 ja 9 – 11. Muudatus on vajalik selleks, et rahva ja eluruumide loendust oleks võimalik läbi viia registripõhiselt. Ühtlasi väheneb muudatuse tulemusel andmeesitajate halduskoormus. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse RStS § 24 lõiget 1 ja nimetatakse rahvaloenduse statistilise üksusena ka perekond. Kehtiva RStS § 24 kohaselt on statistiliseks üksuseks füüsiline isik ja leibkond ning loetelus ei ole nimetatud perekonda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 763/200821 artikkel 3 „Andmete esitamine“ sätestab liikmesriikide kohustuse esitada komisjonile (Eurostat) riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi andmed rahvastiku kohta, mis sisaldavad isikute, perekondade ja leibkondadega ning samuti eluasemega seotud kindlaksmääratud demograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke näitajaid. 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta (EMPs kohaldatav tekst)( ELT L 218, 13.8.2008, lk 14—20) 13 Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse RStS-i peatükiga „41. ANDMEHALDUSE KORRALDAMINE“. Peatükk koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega sätestatakse andmehalduse koordineerimine ja teisega andmehalduse üldised nõuded. Koordineerimise paragrahvi lõige 1 seadustab Statistikaameti rolli andmehalduse koordineerijana. Eelnõus käsitletakse andmehaldust tähenduses, kus see hõlmab andmekvaliteeti, andmekaitset ja juurdepääsutingimusi, andmete elukäiguhaldust, metaandmete süsteemi, andmearhitektuuri ja erinevaid andmetega seotud auditeid. Koordineerija rolli Statistikaametile andmise eesmärgiks on esmalt vajadus andmehalduse tegevused tuua seni domineerinud infotehnoloogilisest vaateväljast enam sisu vaatevälja. Statistikaamet on andmetöötlemise osas sisuline kompetentsikeskus riigis. Teiseks on vaja seadustada juhtroll, millega kaasneb vastutus ja volitus. Kolmandaks on andmehalduse näol tegu järjest ulatuslikumaks ja olulisemaks muutuva valdkonnaga, mille riiklikult koordineeritud arendamine aitab edendada andmemajandust22. Koordineerimise paragrahvi lõige 2 seadustab, et koordineerija annab andmete haldajatele juhiseid ja soovitusi ning jälgib nende täitmist. Andmehalduse arendamisel teeb Statistikaamet koostööd teiste avaliku sektori infotehnoloogia arengu ja teabehalduse koordineerijatega. See on vajalik andmehalduse kavandamise ja rakendamise järgimiseks. Andmehalduse arengu kavandamine tähendab üleriigilist vaadet andmehaldusele koos selleks vajalike ressursside kindlaks tegemisega ja nende planeerimisega. Üldiste nõuete paragrahvis loetletakse tingimused, mida riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku ja avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku andmehalduse korraldamine peab tagama. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 1 järgi peab asutuse andmehalduse korraldamisel olema tagatud see, et organisatsioonid koostavad ja hoiavad ajakohasena ülevaate tema hallatavast teabest andmekogude ja andmestike ulatuses. Tegemist on ülevaatega andmetest andmekogude või muude hallatavate andmestike kaupa. Ülevaate saamine ja selle pidev haldus on andmehalduse aluseks. Täna on reguleeritud vaid andmekogudes sisalduv teave. Antud juhul soovitakse aga kvaliteedi kriteeriumitele allutada ka asutuste hallatavad andmestikud. See vajadus on tingitud asjaolust, et andmekogud on ainult üks ja kõige formaliseeritum andmete kogum, mille kõrval on organisatsioonides suur hulk andmeid, millel on nii asutustele endile kui ka teistele võimalikele andmetarbijatele suur väärtus. Sama paragrahvi lõike 1 punkt 2 seadustab andmehalduse tegevusena andmekvaliteedi käsitluse ja selle järgimise. Andmekvaliteedi valdkond on üks põhilisi andmehalduse koordineerija ülesandeid, millele ta peab andma sisulised juhendid nii näiteks statistilise andmekvaliteedi vaates kui andmekogude kvaliteedi vaates kui näiteks kirjelduste ja semantilise koosvõime vaates. Seaduses ei ole andmekvaliteeti määratletud ja selle sisu ei ole detailselt esitatud, sest andmekvaliteedi nõuded kehtestatakse sama paragrahvi lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Sama paragrahvi lõike 1 punkt 3 seadustab andmete usaldusväärsuse. Andmete usaldusväärsus tähendab andmete päritolu usaldusväärsust ehk andmeallika usaldusväärsust, kuid see laieneb 22 Euroopa andmepõhise majanduse rajamine. (Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. COM(2017) 9 final. 10.01.2017) 14 kogu andmetöötluse raja (data lineage) jälgitavusele. Usaldusväärsus kätkeb endas ka andmetöötlusprotsesside käigus tehtu valideerimisvõimalust ja transformatsioonide jälgitavust. Sama paragrahvi lõike 1 punkt 4 seadustab põhiandmete kindlaksmääramise. Põhiandmete määratlus on toodud avaliku teabe seaduse § 436, mille punkt 1 sätestab, et põhiandmed on riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad andmekogu haldaja avalike ülesannete täitmise käigus. Sama seaduse § 436 lõige 3 seadustab, et põhiandmed tuleb kirjeldada andmekogu tehnilises dokumentatsioonis. Sageli saab aga praktikas põhiandmed kindlaks määrata alles andmete kasutamisel, mitte ainult andmekogu asutamisel. Sama paragrahvi lõike 1 punkt 5 seadustab andmete elukäiguhalduse. Seaduses ei ole antud elukäigu määratlust. Elukäigu all mõistetakse andmete töötlemiseprotsessi andmete tekkimisest kuni hävitamiseni. Andmete elukäigu haldamisega kaasneb andmestike arhiivinduslik hindamine, mis selgitab välja nende infoväärtuse. Arhiivinduslik hindamine kätkeb endas arhiiviväärtuse omistamist, mida saab teha avalik arhiiv ja arhivaari kutsega isik. Andmehalduse eest vastutav isik hindab andmete infoväärtust ja koos asutuse arhivaari või dokumendihaldurga määrab info/teabe säilitustähtaja. Sama paragrahvi lõikes 2 seadustatakse, milliseid tingimusi peab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku ja avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku andmehalduse korraldamine järgima. Oluline on, et eelnevalt nimetatud asutused lähtuksid andmekirjelduste ja kvaliteedi kriteeriumitest, mis võimaldab riikliku statistikat efektiivselt teostada. Samuti on vajalik andmehalduse korraldamisel lähtuda Statistikaameti juhenditest, kes on andmehalduse koordineerija ja omab selleks vajalikku teavet. Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatakse, et andmekirjelduse ja andmekvaliteedi kriteeriumid kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Oluline on õigusaktiga määratleda andmete ja andmestike omadused või kriteeriumid, mis võimaldavad hinnata andmete autentsust, usaldusväärsust, terviklikkust ja kasutatavust. Praktika on näidanud, et üksnes juhiste ja juhendite andmisest ei piisa, et andmekogudes olevate andmete kvaliteet oleks piisav riikliku statistika tegemiseks ja üldisemalt teenuste osutamiseks. Ühesed kriteeriumid andmete osas tagavad andmete laialdasema kasutamise ja halduskoormuse vähenemise. Statistikaametil ei ole võimalik realiseerida RStS § 29 lõikes 2 nimetatud õigust teha ettepanekuid andmekogudes olevate andmete koosseisu ja kasutatavate klassifikaatorite muutmiseks. Vaatamata RStS § 29 lõikes 2 nimetatud õigusel ei ole Statistikaametil piisavat avaliku võimu teostamise õigust, et mõjutada andmekogude vastutavatest töötlejatest andmeesitajaid edastama riikliku statistika tegemiseks vajalikele kvaliteedikriteeriumitele vastavaid andmeid ja seejuures klassifikaatoreid nõuetekohaselt kasutades. Praktikas ei ole nimetatud õiguslik lahendus andnud vajalikku tulemust. Määruse sisu on andmekvaliteedi parandamise eesmärgil esitatud nõuded, mida andmekogude vastutavad töötlejad peavad arvestama. Määrusega saab kehtestada ühesed tingimused ja nõuded, millele andmed peavad vastama, et neid saaks kasutada riikliku statistika tegemisel. See puudutab kahte teemade ringi: esmalt andmete parandamine, milleks andmekogu vastutav töötleja saab riikliku statistika tegijalt teavet. Teiseks tingimused, mis on suunatud põhiandmete süsteemi rakendamisele ja dubleerivate mitte põhiandmete kogumise lõpetamisele andmekogudes. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatakse, et ebaõigete andmete avastamisel andmekogus või andmestikus on riikliku statistika tegijal õigus juhtida andmekogu vastutava töötleja ning andmestiku omaniku tähelepanu võimalikule veale. Vajadus sätte järele on tingitud sellest, et 15 kui riikliku statistika tegija avastab ilmselge vea andmetes, siis pole tal kehtiva õiguse järgi õiguslikku alust tähelepanu juhtida isikustatud üksikandme veale. Andmete kvaliteeti on vaja parandada ja seetõttu luuakse seadusesse õiguslik alus, et riikliku statistika tegija saaks juhtida tähelepanu veale. Sama paragrahvi lõige 5 seadustab, et organisatsioon peab määrama andmehalduse eest vastutaja. Seadus ei kirjuta ette, kas see on isik või struktuuriüksus. Viimasel juhul on andmehalduse tegevuste eest vastutus mitmel isikul. See on sarnane lähenemine, mida on seadustatud isikuandmete kaitse, teabehalduse jm valdkondades. Sellise vastutaja vajadus on seadusesse toodud rahvusvahelisest praktikast, et organisatsioonid määravad andmehaldurid, kes on erioskustega töötajad, vahendades organisatsioonis töötajate andmevajadust ja andmetöötluse tehnilist poolt. Andmehalduse eest vastutaja ei ole organisatsiooni juht, vaid andmehalduse ülesandeid täitev spetsialist, keda on võimalik koolitada andmehalduse korraldamiseks. Asutus ei pea ülesande täitmiseks looma uut täiendavat töökohta vaid uued ülesanded on võimalik anda ka olemasolevatele töötajatele. Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse RStS § 29 lõiget 1 selliselt, et riikliku statistika tegija kasutab statistikatöö tegemisel eelkõige andmekogudesse kogutud andmeid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isiku tegevuse käigus loodud või nende kogutud andmed, kui nende andmete alusel on võimalik teha riikliku statistika kvaliteedikriteeriumidele vastavat statistikatööd. Kui andmed on olemas, siis tuleb neid ka kasutada statistikatöö tegemiseks ja mitte liigselt koormata andmeesitajat juba olemasolevaid andmeid mitte kasutades statistikatöö tegemisel. Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse RStS § 31. Riikliku statistika tegijal on õigus riikliku statistika tegemisel kasutada isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja isikuandmete kaitse seaduses23 ettenähtud alustel ja korras arvestades RStS sätestatud erisusi. Sättega viiakse RStS kooskõlla kehtiva õigusega. RStS § 31 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt riikliku statistika tegemisel kogutud andmetele ei laiene andmesubjekti õigus nõuda nende andmete parandamist või kustutamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artikkel 89 võimaldab liikmesriikidel sätestada statistilistel eesmärkidel töötlemisele erandeid andmesubjektidele sätestatud õigustest. Praegu kehtiv IKS-i paragrahv 16 reguleerib samuti isikuandmete töötlemist teadus- , ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks. Uue isikuandmete kaitse seadusega24 kavatsetakse säilitada kehtiv IKS-i regulatsioon, kuid täiendada seda eranditega, mis tulenevad üldmääruse artiklist 89, ning kehtestatakse ka kaitsemeetmed, mis peavad olema tagatud vastavalt üldmääruse artiklile 89, kui isikuandmeid töödeldakse statistika tegemise eesmärgil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artikkel 6 lõige 1 punkt e annab liikmesriigile võimaluse õigusaktiga täpsustada avalikes huvides oleva ülesande täitmise aluseid. Riikliku statistika tegemine on avalikes huvides olevate ülesannete täitmisega seotud. Kui isikuandmeid töödeldakse teadus- või ajaloouuringu või statistilisel eesmärgil, võib vastutav või volitatud töötleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artiklites 15, 16, 18 ja 21 sätestatud andmesubjekti õigusi piirata niivõrd, kuivõrd nende õiguste teostamine tõenäoliselt muudab võimatuks teadus- või ajaloouuringu või statistilise eesmärgi 23 Isikuandmete kaitse seadus (RT I 2007, 24, 127) 24 Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu toimik nr 17-1359. Kättesaadav: http://eelnoud.valitsus.ee/main#sBR00VXR 16 saavutamise või takistab seda oluliselt. Statistika tegemise eesmärgil andmete töötlemisel ei ole andmesubjektile õiguslikke tagajärgi. Pseudonümiseeritud andmete töötlemise tulemusel levitatakse koondandmeid, sh arvutatud näitajaid, mis on saadud andmete töötlemisel statistilise matemaatika meetodeid kasutades. Isikuandmete parandamine ja kustutamine ei ole võimalik, kuna riikliku statistika tegemiseks kasutatakse valdavalt andmekogudesse kogutud andmeid ja statistiline eesmärk on teisene võrreldes andmete kogumise esialgse eesmärgiga, mistõttu on andmesubjektil mõistlik pöörduda oma andmete parandamiseks andmekogu vastutava töötleja poole. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatakse, et riikliku statistika tegemisel kogutud andmetele ei laine andmesubjekti õigus piirata nende andmete töötlemist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artikkel 18 sätestab õiguse isikuandmete töötlemise piiramisele loetletud juhtudel: 1) isikuandmete õigsuse vaidlustamise ajaks; 2) kui isikuandmete töötlemine on ebaseaduslik; 3) vastutav töötleja ei vaja isikuandmeid enam töötlemise eesmärgil, kui need on andmesubjektile vajalikud õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks; 4) andmesubjekt on esitanud isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2016/679 artikli 21 lõike 1 kohaselt vastuväite ajaks, kuni kontrollitakse, kas vastutava töötleja õiguspärased põhjused kaaluvad üles andmesubjekti põhjused andmete töötlemise keelamiseks. Riikliku statistika tegija töötleb andmeid seaduslikul alusel ja statistilisel eesmärgil. Andmeid on keelatud töödelda halduslikul, õiguslikul, maksustamise või kontrollimise eesmärgil. Statistilisel eesmärgil isikuandmete töötlemise keelamine ei kaalu üles seaduse alusel avalikke ülesandeid täitvat andmete töötlust avalikus huvis, mõjutades statistika tegemise põhimõtetele ja kvaliteedikriteeriumitele vastavat andmete töötlust. Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse RStS § 34 lõiget 1 teise lausega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/200925 sissejuhatava osa lõikes 27 esitatakse tingimus, millega konfidentsiaalsete andmete kasutamine eesmärkidel, mis ei ole eranditult statistilised, näiteks halduslikel, õiguslikel või maksustamise ning statistiliste üksuste kontrollimise eesmärkidel tuleks rangelt keelata. Siseriiklikus õiguses ei ole seni selgesõnaliselt sätestatud andmete kasutamise keeldu eelnevalt nimetatud eesmärkidel. Eelnõuga sätestatakse selgesõnaline keeld statistilise üksuse andmete kasutamiseks halduslikel, õiguslikel, maksustamise ja kontrolli eesmärgil. Nimetatud keelu seadmine on kooskõlas statistilise konfidentsiaalsuse põhimõttega ja annab andmeesitajale kindluse, et tema statistilisel eesmärgil töödeldud andmeid ei kasutata eesmärgil, milleks nende kasutamine on selgesõnaliselt keelatud. Eelnõu § 1 punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks RStS § 37. Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse RStS § 38 lõiget 1. Konfidentsiaalsete isikuandmete levitamine teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduses ettenähtud alustel ja korras arvestades RStS sätestatud erisusi. Sättega viiakse RStS kooskõlla isikuandmete kaitse kehtiva õigusega. 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009 , Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst) 17 Eelnõu § 1 punktiga 32 peatüki 7 nimetus muudetakse „7. peatükk RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE“ RStS 7. peatükk nimetus viiakse vastavusse alates 01.07.2014 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 - § 752 ja korrakaitseseaduse regulatsiooniga. Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse RStS § 39 lõike 1 sõnastust ja kõrvaldatakse puudus kohustatud subjekti nimetamisel, kelleks on andmeesitaja. Kehtiva RStS § 39 lõike 1 alusel on riikliku statistika tegijal õigus teha andmete esitamata jätjale või moonutatud andmete esitajale ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks, st üksnes RStS § 28 lõikes 1 andmete esitamise kohustuse rikkumisel. Riikliku statistika seaduse § 39 lõigete 1 ja 3 koostoimes võib ettekirjutuse teha ja sunniraha kohaldada „andmete esitamata jätjale või moonutatud andmete esitajale“. Riikliku järelevalve üldreegli kohaselt tuleb ettekirjutus reeglina teha vastutavale isikule, kes riikliku statistika seaduse § 5 lõike 1 järgi on „andmeedastaja“, aga teistsuguse termini kasutamisega § 39 lõikes 1 on seadusandja viidanud, et ettekirjutuse adressaat võib olla keegi muu, kui „andmeedastaja“ § 5 lõike 1 tähenduses.“ Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse kehtetuks RStS § 39 lõige 2, sest lõikes 2 toodud ettekirjutuse nõuded tulevad asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korrast, mistõttu pole lõikes 2 toodud loetelu vajalik. Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse RStS §-ga 501. Eelnõus määratakse rakendussäte, mis ajaks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik ja avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik peavad määrama andmehalduse eest vastutava isiku. Andmehalduse eest vastutav isik tuleb määrata kuue kuu jooksul pärast seaduse jõustumist. Kuus kuud on piisav aeg, et määrata ning koolitada isikud või asutused andmehaldust korrastama ning selle eest vastutama. Koolitamist koordineerib Statistikaamet oma sisemiste ressursside arvelt. Eelnõu § 2 täiendatakse avaliku teabe seadus § 436 lõike 3 teist lauset. Andmete põhiandmeteks olek määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 433 lõike 3 kohaselt kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni alusel riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Põhiandmete kindlaksmääramisel lähtutakse andmekogu asutamise eesmärgist ning riikliku statistika valdkonna eest vastutava ministri andmekirjelduse ja andmekvaliteedi kriteeriume kehtestavast määrusest. Riikliku statistika valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kriteeriumid andmekirjeldustele ja andmekvaliteedile nagu on sätestatud eelnõu § 1 punktis 24. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse alljärgnevaid põhimõisteid Termin Määratlus ja selgitus Andmed Informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks Määratlus on pärit rahvusvahelisest standardist ISO/IEC 2382:2015 Information technology – Vocabulary. Toodud andmete määratlus on infotehnoloogia põhine. See käsitleb andmeid kui formaliseeritud informatsiooni. Informatsioon on Eesti õiguses terminoloogiliselt teave. Teave on Eesti õiguses määratletud esiteks kui avalik teave ja teiseks kui teabehalduse sisu. 18 Termin Määratlus ja selgitus RStS § 3 lõikes 1 sätestatud andmed, kui riikliku statistika tegija poolt talle seadusega antud ülesannete täitmiseks andmeesitajatelt elektrooniliselt või paberil kogutud või töödeldud üksik- ja koondandmed, sealhulgas riigi ja teiste andmekogude, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning juriidiliste isikute tegevuse käigus loodud või nende kogutud andmed, mida kasutatakse riikliku statistika tegemisel. Andmestik Eesmärgipäraselt korrastatud andmete kogum (i.k data set). Mõiste on kasutusel eriti statistikas ja sotsiaalteadustes. Oluline on eristada andmestiku mõiste andmekogu mõistest, mis on infotehnoloogiline. Riikliku statistika tegemisel moodustatavad andmestikud ja statistilised registrid ei ole andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. (RStS § 6 lg 3) Andmekogu Riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Avaliku teabe seadus (AvTS) § 431 lg 1 Andmekogu on paljudel juhtudes registri sünonüüm, nt rahvastikuregister. Andmehaldus Andmetega seotud küsimuste üle otsuste langetamine ja nende ellu viimine (i.k data governance, data management). Andmeteenus X-tee liikme teenus, mille kaudu toimub internetipõhine andmevahetus. Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“ § 2 punkti 4 alusel on tegemist kitsalt andmevahetuskihi X-tee kontekstis toodud määratlusega, mis ei kirjelda teenust mittetehniliselt. Osalt selle tõttu, et andmeteenuse mõiste on juba õiguses kasutusel, on vaja teha terminoloogiline eristus, kuna andmete edastus ja seega andmeteenus ei toimu ainult üle X-tee. Kasutusele on võetud andmejagamisteenuse mõiste. Andmejagamisteenus Andmete edastamine neid loonud või saanud asutustest, organisatsioonist nende kasutamiseks andmetöötluseks teisele asutusele, avalik-õiguslikule juuridilisele isikule või üksikisikule, millega võib kaasneda nende eelnev töötlus (i.k data dissemination). Oluline õiguslikku sisu omav erisus andmeteenusest on selles, et andmejagamisteenusega saadud andmeid ei või kasutada üksiku haldusliku, õigusliku ega kontrolli eesmärgil antava akti või toimingu tegemise alusena. Andmemajandus Andmepõhine majandus mõõdab andmeturu (s.o turg, millel digitaalseid andmeid vahetatakse toorandmetest saadud toodete või teenustena) üldist mõju majandusele tervikuna (i.k data economy). See hõlmab digitehnoloogial põhinevate andmete tekitamist, kogumist, talletamist, töötlemist, levitamist, analüüsimist, arendamist, edastamist ja kasutamist 19  Termin Määratlus ja selgitus (European Data Market study, SMART 2013/0063, IDC, 2016). 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Riikliku statistika seaduse muutmine vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009. a , Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst). Samuti on eelnõu vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst). 6. Seaduse mõjud 6.1 Mõju halduskoormusele Mõju ulatus Mõju halduskoormusele on positiivne. Majandussubjektide, s.o andmeesitajad RStS mõistes, halduskoormus väheneb. Andmehalduse edenedes tekib üha rohkem võimalusi andmete automatiseeritud edastamiseks ja ühekordseks korjeks riigis. Kui majandussubjektid korraldavad endale kvaliteetse andmehalduse, siis selle sisse viimine nagu iga innovatsioon nõuab investeeringuid, mis väljenduvad IT lisaarendustes ning andmekataloogide või muude andmekirjelduste koostamises, kuid selle tasuvus paremast andmehaldusest tulla võivate otsuste näol on kiire. Majandussubjektid saavad kasu sellest, et kiiremini, kvaliteetsemalt tehtud riiklik statistika või isegi programmiväliste statistikatööde raames tellimisel tehtud statistiline analüüs saab olla aluseks parematele majandusotsustele. Mõju avaldamise sagedus Mõju avaldub andmeesitamise hetkedel ning mida parem on majandussubjekti andmehaldus, seda väiksem on andmete esitamise koormusest tingitud mõju. Mõjutatud sihtrühma suurus Otseselt on regulaarseid ettevõtlusega seotud andmeesitajaid 40 000 ja strateegiline eesmärk on vähendada nende andmeesitajate arvu 10% aastas, asendades see automatiseeritud andmekogumisega. Mõju avaldub ka isiku-uuringutes, kus valimid moodustatakse sõltuvalt valdkonnast. Planeeritava andmejagamisteenuse sihtrühm peaks kasvama ning kuna sihtrühm on teenuse tarbija, siis on mõju positiivne. Huvitatud isikud saavad rohkem kvaliteetset andmeteenust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad või on vähesed. 20 6.2 Mõju infoühiskonna arengule Mõju ulatus Muutusel on infoühiskonnale suur positiivne mõju. Esmalt loob riikliku statistika seaduse muutmine raamistiku, mille abil tekib ülevaade andmetest või andmestikest, mis võimaldab saada kiiremat juurdepääsu õigetele andmetele õigel ajal. Loodav andmejagamisteenus on oma olemuselt infoühiskonna teenus, mille kvaliteetne toimimine edendab infoühiskonda. Selle teenuse sisuline arendus rajaneb semantilise veebi tehnoloogiatel, mis võimaldavad automatiseerides andmevahetust, kasutada andmeid järjest keerukamates kohtades kuni tehisintellektini välja. Mõju avaldamise sagedus Mõju on pidev. Mõjutatud sihtrühma suurus Otsene mõju kõigile andmete omanikele, kes korraldavad oma andmehaldust. Otsene mõju ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste analüüsiga seotud isikutele – paraneb agregeeritud andmete kättesaamise kiirus ja andmete selgus. Kaudne mõju – andmejagamisteenuse kasutamine – erinevaid andmeid kasutavatele asutustele, organisatsioonidele ja üksikisikutele. Muudatustel on positiivne mõju Eesti andmete esitamisel rahvusvahelistele organisatsioonidele. Rahvusvahelisi andmekirjeldusstandardeid kasutades hoiab see jätkuvalt kõrgel Eesti usaldusväärsust andmeesitajana. Muudatustel on positiivne mõju teadlaste ja teiste uurimisrühmade kaasamisele. Andmekasutus järjest laieneb ja andmeanalüüsi meetodid arenevad. Vastastikune andmete jagamine teadusasutustega aitab edendada Eesti teadust ja suurendab teadlaste võimalusi andmete kiireks ja kvaliteetseks kasutamiseks, tõstes omakorda nende konkurentsivõimet ja väljapaistvust teadusmaailmas. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Eksisteerib risk, et mingis andmetöötluse faasis ei jälgita nõutud andmeturbereegleid; seda riski maandatakse kindlate kehtestatud andmetöötlusreeglitega, mida igakordselt järgitakse ja millest kinnipidamist auditeeritakse. 6.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Mõju ulatus Negatiivne mõju on väike, positiivne aga on suur. Negatiivse mõjuna tuleb käsitleda esialgset mõju asutuste töökorraldusele, mis seisneb lisaressurssi vajalikkuses, et saada andmehalduse korraldamiseks vajalik terviklik ja hallatav ülevaade andmekogudest ja muudes asutuse kasutuses olevatest andmestikest. Kokku on plaanitaval muudatusel suur positiivne üleriigiline mõju. Samas ei pruugi see väljenduda nii suurena iga asutuse jaoks eraldi võetuna. Mõju väljendub andmetel tugineva juhtimise rakendamises ja tähendab seda, et andmejagamisteenuse kasutamine annab võimaluse juhtimiseks vajaliku info kiiremaks ja kvaliteetsemaks saamiseks. Suurimat mõju omab kavandatav muudatus neile, kes on riigi andmekogude vastutavad töötlejad. Pole õige vaadelda riigi üle 1100 andmekogu kitsalt kui riikliku statistika tegemiseks kvaliteetsete andmete allikaid, vaid kõik need vajavad andmehaldust. Andmekogude ja andmestike omanikud (vastutavad töötlejad) peavad enda ülesandeid täites pöörama 21 andmehaldusele rohkem rõhku ning kuna töö sisu muutub, siis vajavad nad tööga korralikuks hakkama saamiseks täiendkoolitust. Mõju avaldamise sagedus Suurim on mõju siis, kui toimub andmehalduse juurutamine, mis hiljem muutub rutiinse töökorralduse osaks ja on sellisena pidev positiivne mõju. Mõjutatud sihtrühma suurus Sihtrühmana tuleb käsitleda riigi andmekogusid; andmekogude üldarv riigi infosüsteemide haldussüsteemis on 2038 (neist lõpetatud 40), millest X-tee alamsüsteeme on 913 ja muid potentsiaalseteks andmeallikateks olevaid süsteeme on 1125. Käesoleval ajal saab Statistikaamet andmeid 106 andmekogust. Mõju on kõigile asutustele: paljud asutuste kui andmekogude vastutavate töötlejate andmed on Statistikaametile andmeallikateks; asutused on andmejagamisteenuse tarbijad, st kasutavad Statistikaameti poolt pakutavat statistikat. Suurim on mõju nendele asutustele, kes on paljude andmekogude või infosüsteemide vastutavad töötlejad või omanikud, selliseid asutusi on Eesti avalikus sektoris paarkümmend. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Arvestades seniseid riigi katseid saada head ülevaadet riigis tekkivatest ja hallatavatest andmetest, mis ei ole mitmel puhul õnnestunud, eksisteerib risk, et asutustel puudub andmekirjelduste koostamiseks oskus; seda riski on kavas maandada andmehalduri oskustega töötajate koolitamisega ja keskselt korraldatud juhendamise ja nõustamisega. Eksisteerib risk, et andmehaldusest saadav kasu ei tundu nii suur, et selleks kulutada ressursse; seda riski on kavas maandada edulugude näitamisega. 6.4 Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Otseselt on regulaarseid ettevõtlusega seotud andmeesitajaid 40 000 ja strateegiline eesmärk on vähendada nende andmeesitajate arvu 10% aastas, asendades see automatiseeritud andmekogumisega. 2017 aastal oli andmeesitajate halduskoormus statistiliste andmete esitamisel 281 520 tundi, selle 10% vähenemisel vabaneks andmeesitajatel hinnanguliselt 30 000 tundi, mis annaks rahaliseks säästuks vähemalt 221 000 eurot aastas. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Riiklike asutuste ja kohalike omavalitsuste kulud ja tulud võib jagada järgnevalt: 1. Asutuste ja kohalike omavalituste kulud, mis tulenevad andmekogude vastutavate isikute koolitamisest. Lähtudes siseriiklikust koolitusest ning sellest, et koolitusi viib läbi Statistikaamet, hindame koolituste 10 päeva koolituste kogumaksumuseks 10 000 eurot. Nimetatud summaga on Statistikaameti eelarves arvestatud. 2. Asutuste ja kohalike omavalitsuste tulud, mis tulenevad andmete kvaliteedist ning põhjendatud juhtimisotsuste kvaliteedi paranemisest. Antud tulu ei ole võimalik otseste allikate arvel arvutada, kuna puudub riigisisene ülevaade, millises mahus jäävad teenuste tulud saamata lähtudes puuduvast andmekvaliteedist. 3. Statistikaameti kulude vähenemine, mis tuleneb andmekvaliteedi, sh andmete tähenduslikkuse ja terviklusest. 2017. aastal kulus põhistatistika tegemiseks kokku 316 666 tundi. Sellest moodustas andmekorje osa 121 766 ja andmeanalüüs 76 942 tundi. 22 Andmekvaliteedi osa mõjutab andmekorje vähenemist ligikaudu 15% ja analüüsi 10%, mis kokku moodustab 25 958 tundi, rahalises kogumahus ligikaudu 202 500 eurot aastas. Statistikaametil kaasneb andmehalduse järjepideva rakendamisega ekspertide (kuni 3 eksperti) kulu, mis on kogusummas kuni 160 000 eurot aastas. Statistikaameti kulud on kõik kaetud sisemiste ressursside arvel ning kokkuvõttes tekib kulude kokkuhoid seoses halduskoormuse vähenemisega. 8. Rakendusaktid Eelnõuga kaasneb järgnevate rakendusaktide loomise vajadus: 1) Andmekirjelduse ja andmekvaliteedi kriteeriumid, mis kehtestab valdkonna eest vastutav minister. 2) Isikuandmete ankeedi vorm, mis kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Rakendusaktide kavandid lisatakse seletuskirjale pärast eelnõu kooskõlastamist. Samuti on andmekirjelduse ja andmekvaliteedi kriteeriumite määramiseks vajalik andmehalduse töörühma sisend, mis ei ole oma tööd käesoleva eelnõu kirjutamise ajaks lõpetanud. 9. Seaduse jõustumine Parema andmete kvaliteedi tagamiseks riigis ja andmeesitajate halduskoormuse vähendamiseks, on seatud eesmärgiks jõustada seadus 2019. aastal. Statistikaameti andmete töötlemise võimalusi arvestades on planeeritud seaduse jõustumine 2019. aasta 1. aprillist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: ministeeriumitele, Riigikantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule, Eesti Pangale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Andmehalduse ja andmejagamisteenuse põhimõtete välja töötamiseks on loodud andmehalduse töörühm, kuhu kuuluvad Rahandusministeeriumi, Statistikaameti, Riigi Infosüsteemi Ameti, Andmekaitse Inspektsiooni, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni ning Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad. Töörühma tegevus toimub 01.07 – 30.09.2018 eelnõu ettevalmistamise ajal. Põhimõtted, mille sisu, vastutuse ja tegevuste osas soovitakse kokku leppida on: üleriigilise ülevaate loomine andmestikest asutuste kaupa, kasutatavad metaandmed ja andmekirjeldused, andmekvaliteet, andmete elukäigu haldus, andmete avaldamine ja seosed avaandmetega, andmehalduri ülesanded ja roll. Algatab Vabariigi Valitsus 2018 (allkirjastatud digitaalselt) 23