Riigi Tugiteenuste Keskus
Lõkke 4, 10122 Tallinn
[email protected]
05.10.2023
VAIE
RIIGI TUGITEENUSTE KESKUSE 06.09.2023 OTSUS NR 11.1-12/23/1127
Vaide esitaja (toetuse saaja): Sihtasutus Kuressaare Haigla
Registrikood: 90004059
Aia tn 25, 93815 Kuressaare
E-post:
[email protected]
Vaide esitaja esindajad: Mart Moorlat
Hankeekspert OÜ
Kajaka tee 22, Harku vald 76909
E-post:
[email protected], tel: +3725117579
Toetuse saaja 1. Palun tunnistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 06.09.2023 OTSUS nr 11.1-
taotlus: 12/23/1127 finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse rahuldamise
otsuse muutmise kohta kehtetuks ja lõpetada otsuses välja toodud
asjaolude suhtes menetlus.
1. VAIDE OBJEKT
1.1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus või RTK) edastas 06.09.2023 toetuse
saajale otsuse 11.1-12/23/1127 „finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse
muutmise kohta“ (edaspidi otsus).
1.2. Rakendusüksus otsustas teha finantskorrektsiooni otsuse projekti „SA Kuressaare Haigla
psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja
vastavate ruumide väljaehitamine” (struktuuritoetuse registris projekti nr 2014-
2020.15.02.21-0006; edaspidi projekt) osas.
1.3. Otsuses on leitud, et rakendusüksuse hinnangul ei ole toetuse saaja riigihanke viitenumbriga
243498 „Magnetresonantstomograafi ostmine“ (edaspidi hange nr 243498) ja riigihanke
viitenumbriga 250554 „MRT ruumide väljaehitamine“ (edaspidi hange nr 250554) läbiviimisel
järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab
rakendusüksus antud rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb
mitteabikõlblikuks kuluks 263 800 eurot.
1.4. Toetuse saaja vaidleb otsusele täies ulatuses vastu. Otsuses sisalduvad järeldused on ebaõiged
ja põhjendamatud.
1
2. Toetuse saaja sisulised vastuväited riigihanke viitenumbriga 250554 „MRT ruumide
väljaehitamine“
2.1. Otsuse p 4.1 on öeldud, et hankemenetluse liigi valiku puhul ei saa hankija oma suva järgi
eeldatavat maksumust määrata, vaid peab selle määrama vastavalt turuolukorrale. Kuna kõik
pakkumused, mis esitati olid üle kolme korra kõrgemad kui eeldatav maksumus, ei saa
rakendusüksus lugeda hankija seatud eeldatavat maksumust korrektseks.
2.2. Toetuse saaja korraldas avatud hankemenetluse ehk rakendusüksus ei saa väita, et
hankemenetluse liik on vale.
2.3. Vastavalt RHS § 93 lg 1 p 1 ei või avatud hankemenetluses olla pakkumuste esitamise tähtaeg
lühem kui 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates, välja arvatud ehitustööde
hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või
ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja kogu hankemenetluse
teabevahetus toimub elektrooniliselt.
2.4. RHS § 93 lg 2 võimaldab tähtaegasid lühendada, kui hankijal ei ole võimalik pakkumuste
esitamise miinimumtähtaegadest kinni pidada kiireloomuliste asjaolude tõttu. Põhjendus
tuleneks antud juhul projekti abikõlblikkuse perioodist.
2.5. Rakendusüksuse ei ole oma otsuses arvestanud toetuse saaja selgitustega.
2.6. Rakendusüksuse õiguslik põhjendus tugineb ainult RHS § 93 lg 1 ehk puuduvale 3 päevale, mis
arvestades hankemenetlust on ebaoluline. Toetuse saaja leiab, et tegemist ei ole olulise
rikkumisega, kuna antud juhul tuleb arvestada ka muid asjaolusid:
2.7. Esiteks: oleks uue hankemenetluse korraldamine võtnud aega vähemalt 2 kuud ja see oleks
seadnud ohtu projekti abikõlblikkuse perioodi.
2.8. Teiseks: olid kõik kolm (3) pakkumust väga sarnaste maksumustega (vahe 5%), mis näitab, et
ehitusprojekt ei olnud keeruline ja pakkumuse koostamine lihtne.
2.9. Kolmandaks: ehitushinnad tõusid kevadel 2022 märgatavalt ning uus pakkumus oleks tulnud
veel kallim.
2.10. Kokkuvõtteks: arvestades asjaolusid ei ole toetuse saaja rikkunud ühtegi riigihangete
korraldamise üldpõhimõtet. Sanktsioneerida toetuse saajat ainult selle eest, et hanke eeldatav
maksumus on valesti arvestatud, on ebaproportsionaalne. Kolm puuduvat päeva ei olnud
hankemenetluse tulemuses olulised.
2
Toetuse saaja sisulised vastuväited riigihanke viitenumbriga 243498 „Magnetresonantstomograafi
ostmine“
3. Toetuse saaja ei ole hankemenetluses selgituste andmisega muutnud riigihanke
alusdokumente
3.1. Siemens Healtcare Oy Eesti filiaal esitas 20.03.2022 toetuse saajale küsimuse (ID 646702):
„Gantry ekraan võimaldab kõike eelpool nimetatud nõudeid täita, väljaarvatud see, et
magnetresonantstomograafil puuduvad positsioneerimis laserid. Kas sellisel juhul võib
pakkumist esitada, kui seadmel on patsiendi positsioneerimiseks 3D kaamerad? Toetuse saaja
vastas 23.03.2022 järgmiselt: „Jah, hankija aktsepteerib laserite asemel ka 3D kaameratega
lahenduse, kuna tehniliselt on 3D kaameratega lahendus täpsem ja patsiendi
positsioneerimine kiirem.“.
3.2. Viidatud vastuse pinnalt on rakendusüksus asunud ebaõigesti seisukohale, et toetuse saaja on
hankemenetluses ülal viidatud pakkuja küsimusele vastates muutnud selgituste alusel
riigihanke alusdokumente.
3.3. Tehnilise kirjelduse punkt 1.5.11 järgi tuli pakkuda seadet: „Magnetresonantstomograafi
esipaneelil saab nuppude abil muuta tunneli ventilatsiooni taset, tunneli valgustatust;
alustada, katkestada ja ajutiselt peatada skaneering; liigutada patsiendi laud landmark või
„kodu“ ehk „home“ positsiooni; liigutada lauda edasi-tagasi, peatada laua liikumine, laua
liikumine skaneerimispositsiooni; magnetresonantstomograafi küljes on laserite sisse-välja
lülitamise nupp, landmark nupp.“.
3.4. Siemens Healtcare Oy Eesti filiaali pakkumuses esitatud seadme kirjeldus: „Gantry Select&GO
ekraan võimaldab kõike seda teha. Tunneli valgustust ja ventilatsioonitaset saab muuta.
Järjestust saab käivitada ja peatada. Jogwheeli saab kasutada laua liigutamiseks: koju, patsient
isotsentris, patsiendi positsioneerimiseks 3D kaamerad.“
3.5. Kokkuvõttes on vahe selles, et positsioneerimisel kasutatakse laser positsioneerimise asemel
3D kaamera positsioneerimist, mis on samaväärne tehnilises kirjelduses nõutud tingimusega.
Lisaks on 3D kaameratega lahendus täpsem ja patsiendi positsioneerimine kiirem ehk hankijale
parem lahendus.
3.6. Sanktsioneerida toetuse saajat selle eest, et ta valis parema lahenduse, on lubamatu.
4. Toetuse saaja ei ole seadnud ebaselgeid hanketingimusi
4.1. Vastavalt hanke tingimustele peab pakutav meditsiiniseade omama garantiid. Garantii
perioodil hooldab seadet pakkuja. Garantiijärgse hoolduse otsustab hankija garantii perioodi
lõpus. Nimetatud tingimus on fikseeritud ka hankelepingu p 2.3.
4.2. Toetuse saajale jääb arusaamatuks, mis rakendusüksusele jääb ebaselgeks? Kõik pakkujad said
nimetatud tingimusest aru ja täiendavaid küsimusi selle kohta ei esitatud.
4.3. Lisaks jääb arusaamatuks rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus otsuse p 2.2.2 osas,
kus rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 98 lõikest 1 tulenevat
tingimust ja RHS § 3 punktist 2 ja punktist 3 tulenevaid üldpõhimõtteid ning on seega rikkunud
3
talle pandud kohustust järgida riigihangete seadust. Samuti on toetuse saaja rikkunud meetme
määruse § 17 pandud kohustust järgida õigusakte.
RHS § 98. Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine
(1) Hankija võib kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks
vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja
finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise tingimused
peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele,
kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.
4.4. Otsuse p 4.3 räägitakse aga lepingupartnerite valiku erapooletusest ja kuidas see aitab
välistada seda, et hankes tehakse meelevaldseid eelistusi.
4.5. Rakendusüksuse otsusest ei selgu rikkumine.
4.6. Rakendusüksus on oma otsuse p 2.3.3 ka ise hinnanud, et ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et
etteheidetava rikkumise puudumise korral oleks hanke nr 243498 tulemus olnud teistsugune.
4.7. Toetuse saaja ei ole esitanud taotlust garantiijärgse hoolduse rahastamiseks, millest tulenevalt
ei saa rakendusüksus ka hinnata garantiijärgse hoolduse rahalist mõju ja koostada selle põhjal
finantskorrektsiooni otsust.
5. Vastavaks ja edukaks tunnistati pakkuja, kes vastas kõigile vastavustingimustele
5.1. Rakendusüksuse väidab, et toetuse saaja on tunnistanud vastavaks mittevastava pakkumuse.
5.2. Vastavalt RHS § 114 lg-le 2 võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine
sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.
5.3. Kokkuvõtteks: vastavaks ja edukaks tunnistati pakkuja, kes vastas RHAD tingimusele. Vastav
otsus oli sisuline ja õige ning kooskõlas kehtiva õiguse, õiguspraktika ja RHAD
vastavustingimuse sisuga.
6. Otsuse koostamisel ei ole nõuetekohaselt teostatud kaalutlusõigust ega järgitud
proportsionaalsuse põhimõtteid. Väidetavatele rikkumistele omistatud finantskorrektsiooni
määr on selgelt ebaproportsionaalne
6.1. Haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) §-st 54 tulenevad haldusaktile järgmised nõuded:
(i) materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: õiguslik alus, kooskõla kehtiva õigusega,
proportsionaalsus, kaalutlusvigade puudumine ja õiguse üldpõhimõtete (sh
proportsionaalsus) järgimine; (ii) formaalne õiguspärasus: pädevusnõuded, menetlusnõuded,
vorminõuded.
6.2. Proportsionaalsuse põhimõte on ka Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõte ning Euroopa Kohus
on asunud seisukohale, et nii EL õiguse kui ka EL õigusaktidele tugineva riigisisese õiguse
rakendamisel tuleb arvestada EL õiguse üldpõhimõtetega, sh proportsionaalsuse
põhimõttega. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab liikmesriigi poolt EL õiguse alusel loodud
sanktsioonisüsteem vastama nii tõhususe, võrdse kohtlemise kui ka proportsionaalsuse
4
põhimõtetele.1 Samuti on sellisel seisukohal ka Riigikohus.2
6.3. Rakendusüksusel on kohustus teostada sanktsioonide rakendamisel kaalutlusõigust
nõuetekohaselt arvestades seejuures konkreetse juhtumi asjaoludega. Finantskorrektsiooni
rakendamine määratud ulatuses on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
Rakendusüksus ei ole finantskorrektsiooni protsendi määramisel lähtunud asjakohastest
kaalutlustest.
6.4. Eelkirjeldatud asjaolusid arvestades on finantskorrektsiooni rakendamine hankes 250554
5% ja hankes 243498 25 % ulatuses selgelt ebaproportsionaalne ega täida oma eesmärki.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mart Moorlat
Toetuse saaja esindaja
1
EKo liidetud kohtuasjades 201/85 ja 202/85, P 10; EKo C-313/99, p 35; EKo liidetud kohtuasjades C-231/00, C-
303/00 ja C 451/00, p 57) ning EKo C-1/06, p 40.
2
Vt RKHKo 3-3-1-80-08, p 12; RKHKo 3-3-1-79-08, p 15; RKHKo 3-3-1-77-14, p 17.
5